Teenistuse korraldamine

KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2024. a

käskkirjaga „Kaitseliidu väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“

KAITSELIIDU

VÄLJAÕPPE EESKIRI

TALLINN

2024

2

1. PEATÜKK. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................. 3

2. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE EESMÄRK JA KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED KAITSELIIDUS ............. 4

3. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE KAITSELIIDUS ............................................................... 5

3.1. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPESÜSTEEM .............................................................................................. 5

3.2. VÄLJAÕPPE KORRALDAMISE DOKUMENDID ............................................................................... 5

3.3. SÜSTEEMSE LÄHENEMISE VÄLJAÕPPEMUDEL ............................................................................ 6

4. PEATÜKK. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPE KORRALDUSLIK JAOTUS ...................................................... 6

4.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS ................................................................... 7

4.1.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE STRUKTUURIÜKSUSTES .................. 7

4.1.2. KAITSELIIDU MAAKAITSEÜKSUSTE ETTEVALMISTAMISE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA

VÄLJAÕPPETSÜKKEL ................................................................................................................................ 9

4.1.3. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE VÄLJAÕPE ......... 10

4.1.4. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE VÄLJAÕPPEPROTSESS .............................................. 11

4.1.5. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KONTROLL JA HINDAMINE ...................................... 12

4.1.6 KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE PLANEERIMINE, ARUANDLUS JA KOKKUVÕTTED .... 15

4.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPE KORRALDUS ...................................... 16

4.2.1. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA VÄLJAÕPPETSÜKKEL .. 16

4.2.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPROTSESS ...................................... 16

4.3. KAITSELIIDU MITTESÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS ....................................................... 18

5. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPPEVARA JA ÕPPEKAVADE HALDAMINE ........................................... 20

6. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPIKOGEMUSTE PROTSESS .................................................................. 22

Lisa 1. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe mõisted ................................................... 23

Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed ....................................................................... 28

Lisa 4. Allüksuse hindamisleht (NÄIDIS) ................................................................................................ 34

Lisa 5. Väljaõppesündmuste korraldaja (isikud ja struktuuriüksused) ja väljaõppe kontrollija/hindaja

korralduslikud väljaõppe dokumendid ja/või keskkond ja nende koostamise/esitamise tähtajad. .... 35

3

1. PEATÜKK. ÜLDSÄTTED

Kaitseliidu väljaõppe eeskiri (edaspidi eeskiri) koos lisadega on Kaitseliidu väljaõppe

korraldust reguleeriv põhidokument, millega sätestatakse Kaitseliidu väljaõppe eesmärk,

selle korralduse üldised alused ja põhimõtted ning nõuded väljaõppega seotud ühtsetele

dokumentidele, samuti kohustused väljaõpet korraldavale personalile ja ülesanded

struktuuriüksustele. Eeskiri kirjeldab Kaitseliidu sõjaväelist ja mittesõjaväelist väljaõpet, tuues

välja ühisosa ja erisused väljaõppe korraldamisel Kaitseväes ja Kaitseliidus.

Eeskirja kasutajate sihtgrupp on palgalised ja vabatahtlikud kaitseliitlased, kes korraldavad

väljaõpet Kaitseliidus. Eeskirja järgimine on kohustuslik väljaõppeprotsessis osalejatele 1

(väljaõppejuhid, -planeerijad, -läbiviijad ja –toetajad), keda on kirjeldatud käesolevas eeskirjas.

Eeskirja lisadega kehtestatakse Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe mõisted

(vt lisa 1), Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe dokumendid koos vormidega

(vt lisa 2), sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed koos vormidega (vt lisa 3),

allüksuste hindamisleht koos vormiga (vt lisa 4) ja väljaõppesündmuste korraldajad (isikud ja

struktuuriüksused), väljaõppe korralduslikud dokumendid ja/või keskkond ja nende

koostamise/esitamise tähtajad (vt lisa 5).

Eeskirja haldab Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond.

1 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“.

4

2. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE EESMÄRK JA KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

KAITSELIIDUS

Kaitseliidu väljaõppe eesmärk on ette valmistada Kaitseliidu liikmeid ning struktuuriüksusi

organisatsioonile pandud rahu-, kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks. Väljaõpe tähendab

teadmiste ja oskuste andmist ning vilumuste saavutamist. Selle läbiviimisel järgitakse

organisatsiooni väljaõppe korraldamise põhimõtteid. Kaitseliidu väljaõppe fookus on

peamiselt oma liikmeskonna riigikaitseliste teadmiste ja oskuste arendamisel.

Et tagada organisatsioonile püstitatud eesmärkide täitmine ning liikmete osalus ja

motiveeritust peab Kaitseliidu väljaõpe olema süsteemne, paindlik, aja- ja asjakohane ning

lähtuma väljaõppe kehtivatest dokumentidest ja õppematerjalidest ning korraldamise

põhimõtetest.

Väljaõpe peab olema eesmärgipärane. Igale väljaõppes osalejale peab olema selge, miks

antud väljaõpe toimub ja milline peab olema lõpptulemus. See peab olema omakorda seotud

kõrgemate eesmärkide ja plaanide täitmisega.

Väljaõppe korraldamine on iga juhi ülesanne. Kõikide tasandite juhid (ülem/pealik)

vastutavad isiklikult alluvate väljaõppe korraldamise eest. Juht kujundab väljaõppe käigus

alluvate hoiakud, väärtushinnangud ja käitumisnormid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata

allüksuste juhtide õpetamisele ja arendamisele. Juht peab kujundama nooremates juhtides

otsuse vastuvõtmise julguse ning initsiatiivi ja sihikindluse otsuse elluviimisel.

Väljaõpe peab olema realistlik ja ohutu. Väljaõppele püstitatud eesmärgid ja ülesanded

peavad olema realistlikud ning viimased peavad toimuma tõetruult imiteeritud olukorras.

Olukordade imiteerimisel peab kinni pidama kehtivatest õigusaktidest (ohutuseeskirjad,

ohutusjuhendid, varustuse ekspluatatsiooni eeskirjad jmt). Väljaõppe füüsiline keskkond

peab tagama maksimaalse ohutuse, kuid ei tohi segada planeeritavat saavutust.

Väljaõpe peab olema pidev ja arenev protsess. Väljaõpe peab arenema loogiliselt liikudes

lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale ja individuaalselt kollektiivsele. Väljaõpet

viiakse läbi, kuni on saavutatud soovitud tulemus. Vältimaks varem õpitu unustamist, tuleb

järgnevas väljaõppes eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi korrata.

Tõhusaima väljaõppe saavutamiseks peab kasutama sobivaid väljaõppevorme ja -

meetodeid. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks tuleb valida parimad väljaõppemeetodid

ja õppetöövormid, mida tuleb pidevalt arendada, et väljaõppe eesmärgid oleks saavutatud.

5

3. PEATÜKK. VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE KAITSELIIDUS

Lähtuvalt Kaitseliidu seadusest 2 on Kaitseliit Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev

vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev

riigikaitseorganisatsioon. Kaitsetahte kasvatamisel ja tugevdamisel on Kaitseliidul oluline roll

ning sõjaväelise ja mittesõjaväelise (laiapindse) väljaõppe abil peab organisatsioon

korraldama riigikaitsealaste teadmiste ja oskuste laiemat levikut ning tagama väljaõppe oma

liikmetele ka siis, kui nad otseselt ei osale riigi sõjalise kaitse korraldamises.

Käesolev peatükk annab ülevaate Kaitseliidus toimuva väljaõppe üldisest korraldusest, mille

raames käsitletakse Kaitseliidu väljaõppesüsteemi, väljaõppe korraldamise aluseid

(õigusaktid, regulatsioonid, dokumendid) ning süsteemse lähenemise väljaõppemudelit.

3.1. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPESÜSTEEM

Kaitseliidu väljaõppesüsteemi olemasolu tuleneb Kaitseliidu arengukavast. Kaitseliidu

väljaõppesüsteem koosneb väljaõppe valdkonna osistest, milleks on valdkonna korralduslikud

õigusaktid ja regulatsioonid-dokumendid, sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppeprotsessid

ja nendes osalejad, väljaõppesündmused (nt kursused), väljaõpet korraldavad isikud ja

struktuuriüksused, õpikeskkond ja seda toetav väljaõppetaristu, materiaalsed vahendid ning

oskusteave, mille eesmärk on oma vabatahtlikust liikmeskonnast ette valmistada nõuetele

vastavad indiviidid ja allüksused riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Väljaõppesüsteemi

kõige olulisem osa on Kaitseliidu liige, kes on otsustanud vabatahtlikult vastavalt ametikohale

panustada ja osaleda väljaõppes. Väljaõppesüsteem peab tagama organisatsiooni igale

liikmele eesmärgistatud väljaõppe, mis toetab tema ülesannete täitmist riigikaitses.

3.2. VÄLJAÕPPE KORRALDAMISE DOKUMENDID

Kaitseliidus väljaõppe korraldamise aluseks on järgmised dokumendid: Kaitseväe ja

Kaitseliidu väljaõpet korraldavad eeskirjad ja juhised, neid toetavad dokumendid (nt

arengukavad, võimekirjeldused jms) ja regulatsioonid ning väljaõppe korraldust täpsustavad

õigusaktid (nt struktuuriüksuse juhi aastakäsk, väljaõppejuhised jms). Väljaõppe dokumendid

määravad väljaõppe eesmärgid, ohutustehnilised reeglid, kasutatavad vahendid ja

kulunormid, läbiviimise meetodid, ülemate suunised ning muid valdkonna tegevustega seotud

aspektid. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldamise dokumendid on

kirjeldatud käesoleva eeskirja lisas 2.

2 Kaitseliidu seadus (RT I, 20.03.2013, 1).

6

Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe planeerimise ja korraldamise aluseks on Kaitseliidus

maakaitseüksuste ettevalmistamise kava, üksuse ettevalmistamise teekaart,

üksuste/allüksuste võimekirjeldused ja ametikoha kirjeldused ning maakaitseringkondade ja

malevate üksuste/allüksuste väljaõppeperioodid- ja tsüklid ning õppekavad.

Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe planeerimise ja korraldamise aluseks on

Kaitseliidu "Riigikaitse laia käsitluse allüksuste ettevalmistamise kava 2021-2030"3 ning lisaks

sihtüksuste/võrgustike kontseptsioonid, võimekirjeldused ja ametikoha kirjeldused, väljaõppe

korralduse ja väljaõppeprotsesside kirjeldused ning õppekavad.

3.3. SÜSTEEMSE LÄHENEMISE VÄLJAÕPPEMUDEL

Väljaõppe korraldamise alusena kasutatakse Kaitseliidus süsteemse lähenemise

väljaõppemudelit (Systems Approach to Training − SAT4), mis koosneb neljast peamisest

etapist: analüüsimine, kavandamine, läbiviimine ja hinnangu andmine (vt Kaitseliidu väljaõppe

eeskiri joonis 1).

Üksikasjalikumalt on väljaõppe korraldamise alused ning etapid kirjeldatud Kaitseväe

sõjaväelise väljaõppe eeskirjas5.

Joonis 1. Süsteemse lähenemise mudel väljaõppele

4. PEATÜKK. KAITSELIIDU VÄLJAÕPPE KORRALDUSLIK JAOTUS

Käesolev peatükk annab ülevaade Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe

korraldusest, selle korralduslikust jaotusest Kaitseliidu struktuuriüksustes,

väljaõppeperioodidest ja –tsüklitest, väljaõppeprotsessist, individuaalsest ja kollektiivsest

väljaõppest ning väljaõppekontrollist ja hindamisest.

3 Riigikaitse laia käsitluse allüksuste ettevalmistamise kava 2021-2030

4 Üldiselt tuntud ka kui Instructional Systems Development (ISD) ning väljaõppe tehnoloogiline mudel. 5 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“.

7

4.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS

Sõjaväelist väljaõpet korraldatakse Kaitseväes ja Kaitseliidus. Kaitseväe juhataja juhib

sõjaliseks riigikaitseks valmistumist, mille osa on ka Kaitseliidus korraldatav sõjaväeline

väljaõpe, mis moodustab osa Kaitseväe sõjaväelisest väljaõppest ning peab vastama

Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele ja korrale. Käesolevas peatükis on välja toodud

sõjaväelise väljaõppe erisused võrreldes Kaitseväes antava väljaõppega, arvestades

Kaitseliidu liikmeskonna võimalusi osaleda sõjaväelises väljaõppes.

Kaitseliidus on sõjaväelise väljaõppe eesmärk ette valmistada sõjaaja üksusi (maakaitse) ja

nende liikmeid (tegevliikmed ja reservväelased) sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtted ja alused tulenevad

maakaitseüksuste võimekirjeldustest ning Kaitseväe juhataja kinnitatud "Sõjaväelise

väljaõppe eeskirjast"6. Kaitseliit juhindub sellest eeskirjast tegevliikmete ja reservväelaste

väljaõppe korraldamisel.

Sõjaväelise väljaõppe eeskirja toetavad dokumendid on:

1. arengukavad, standardimisnõuded (STANAGid) ja teised NATO

väljaõppedokumendid;

2. üksuste võimekirjeldused ja ametikoha kirjeldused;

3. teised väljaõpet toetavad dokumendid:

3.1. Õppuste korraldamise eeskiri;

3.2. Kaitseväe õpikogemuste eeskiri;

3.3. Ohutuseeskirjad ja kasutusjuhendid;

3.4. Laskeväljaõppe eeskiri;

3.5. Kaitseväe spordieeskiri;

3.6. Lahinguvalmiduse eeskiri.

4. väljaõppe korraldust täpsustavad õigusaktid:

4.1. Kaitseväe ja Kaitseliidu aastakäsk;

4.2. struktuuriüksuse aastakäsk;

4.3. muud väljaõpet reguleerivad õigusaktid (nt väljaõppejuhised jne).

4.1.1. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDAMINE

STRUKTUURIÜKSUSTES

Kaitseliidus korraldatakse sõjaväelist väljaõpet Kaitseliidu peastaabis, Kaitseliidu koolis,

maakaitseringkondades, malevates, küberkaitseüksuses ja malevkondades.

6 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“;

8

Kaitseliidus juhib väljaõppe korraldamist peastaabi väljaõppeosakond, mille ülesanne on välja

töötada, rakendada ja koordineerida Kaitseliidu sõjaväelist väljaõppesüsteemi ja selle

dokumentatsiooni ning korraldada struktuuriüksustes väljaõppekontrolli ja hindamist7.

Kaitseliidus juhib/koordineerib Kaitseliidu kooli iga-aastase koolitustellimuse koostamist

peastaabi personaliosakond, lähtudes maakaitseüksuste ettevalmistamise kavast ning

võttes aluseks Kaitseliidu struktuuriüksuste iga-aastased koolitustellimused.

Kaitseliidu kool on Kaitseliidu struktuuriüksus, mis on organisatsioonisisene koolitus-,

teadmus- ja arenduskeskus ning kus viiakse läbi täienduskoolitusi täiskasvanute koolituse

seaduse tähenduses 8 . Kool korraldab kursusi vastavalt kinnitatud kalenderplaanile.

Kalendriaastas läbiviidavate kursuste valiku ja mahu kehtestab Kaitseliidu ülem kooli

ettepanekul. Kool koostab ettepaneku struktuuriüksuste vajadusest ja kooli võimalustest

lähtuvalt, kooskõlastades selle Kaitseliidu peastaabiga9.

Maakaitseringkond on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga struktuuriüksus10,

mis korraldab väljaõpet vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema ja/või

maakaitseringkonna pealiku poolt kinnitatud plaanidele ja käskudele. Maakaitseringkond

korraldab oma vastutusalas Kaitseväe üksuste (maakaitse) ettevalmistamist ja sõjaväelist

väljaõpet (k.a ringkonnaülest), mille põhipingutus on staapide ja allüksuste mahukamate

harjutuste ja õppuste korraldamine, k.a kompaniide kokkuharjutamine. Lisaks korraldavad

maakaitseringkonnad Kaitseliidu-ülest väljaõpet (nt snaipriõpe, linnalahing jms).

Malev on kindlaksmääratud territoriaalse vastutuspiirkonnaga struktuuriüksus, mis korraldab

sõjaväelist väljaõpet vastavalt maakaitseringkonna pealiku ja/või malevapealiku kinnitatud

aastakäsule ja tööplaanile. Maleva ülesanne on Kaitseliidu liikmete ja allüksuste väljaõppe

korraldamine, mille fookus on individuaaloskuste ja allüksuste (jagu, rühm, kompanii)

väljaõppel11.

Küberkaitseüksuse on eksterritoriaalne struktuuriüksus, mille väljaõppe korraldamine lähtub

käesolevast eeskirjast ja pealiku kehtestatud 4 (nelja) aastase väljaõppeperioodi

eesmärkidest ning iga-aastasest aastakäsust ja selle lisast, aastaplaanist (väljaõppetsükkel).

Küberkaitseüksuse liikmed on reeglina oma valdkonna tippspetsialistid, kellele ei ole vajadust

korraldada erialast individuaalväljaõpet. Tulenevalt sellest on küberkaitseüksuse fookus

7 Kaitseliidu ülema 01.11.2022 käskkiri K-0-13/22/31500U „Kaitseliidu peastaabi põhimääruse kehtestamine. Kaitseliidu 27.12.2021 käskkirja nr K-0.13/2126313U kehtetuks tunnistamine“; 8 Kaitseliidu ülema 13.04.2023 käskkiri nr K-0-13/23/11948U „Kooli põhimääruse ja õppekorralduse eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“; 9 Kaitseliidu kooli põhimäärus Peatükk 4. Õppetöö korraldamine. 4.4. Koolitustellimus.4.4. Kursustele esitamine ja vastuvõtmine; 10 Kaitseliidu kodukord § 191 ja 192; 11 Kaitseliidu kodukord § 20 ja § 21;

9

kollektiivsel väljaõppel, harjutades spetsialiste tegutsema ühtse meeskonnana. Kohandades

käesolevat eeskirja ja arvestades küberkaitseüksuse erisust, lähtub üksuse väljaõppe

korraldamine pealiku poolt kehtestatud nelja-aastasest väljaõppeperioodist. Aastakäsu ja

selle lisa, aastaplaaniga täpsustatakse iga-aastased (väljaõppetsükkel) eesmärgid ning

tegevused. Väljaõppeperiood lõppeb hinnangu andmisega üksusele.

Malevkond, üksikkompanii ja üksikrühm on territoriaalse või funktsionaalse

vastutuspiirkonnaga maleva struktuuriüksused, kelle ülesanne on allüksuse liikmetele

sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe korraldamine. Malevkonnad, üksikkompanii ja

üksikrühm korraldavad oma liikmetele sõjaväelist väljaõpet vastavalt malevapealiku

aastakäsule ja selle lisaks olevale aastaplaanile.

4.1.2. KAITSELIIDU MAAKAITSEÜKSUSTE ETTEVALMISTAMISE VÄLJAÕPPEPERIOOD

JA VÄLJAÕPPETSÜKKEL

Väljaõppeperiood ja -tsüklid tulenevad Kaitseliidus ettevalmistatavate maakaitseüksuste (nt

maakaitseringkond/pataljon) ettevalmistuse kavast, mis omakorda määrab ära

väljaõppeperioodi ja -tsüklite lõpuks saavutatavad väljaõppetasemed. Väljaõppeperioodi

kestus võib sõltuda üksuse/allüksuse väljaõppe eesmärgist ja saavutatavast

väljaõppetasemest. Väljaõppeperiood lõppeb hindamisega ja väljaõppetsüklid lõppevad

hinnangu andmisega. Juhul kui ei ole võimalik ühes väljaõppetsüklis õpetada välja

terviküksust, siis tehakse seda mitmest väljaõppetsüklist koosneva pikema väljaõppeperioodi

vältel (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri joonis 2). Väljaõppeperioodi kestus on üldjuhul neli aastat

ning sõltub olemasolevatest ressurssidest nagu personal, struktuur, varustus, väljaõppeehitis

vms.

10

Joonis 2. Maakaitseringkonna 4-aastane väljaõppeperiood (näidis)

Kaitseliidus kulub maakaitseüksuste ettevalmistamiseks kuni neli aastat. Väljaõppeperiood

jaguneb iga-aastasteks väljaõppetsükliteks, mis koosnevad väljaõppeteemadest ja õppustest.

Reeglina korraldatakse väljaõppetaseme hindamine väljaõppeperioodi lõpus ja hinnangu

andmine väljaõppetsükli lõppedes.

4.1.3. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE

VÄLJAÕPE

Sõjaväeline väljaõpe Kaitseliidus jaguneb individuaalseks ja kollektiivseks väljaõppeks12,

mida korraldatakse kursustena ja mille korraldamise aluseks on kinnitatud õppekavad.

Individuaalne ja kollektiivne väljaõpe (k.a õppus) kajastub struktuuriüksuse iga-aastases

väljaõppetsüklis. Üldjuhul määratakse kaitseliitlased allüksustesse sõjaajaametikohtadele

enne individuaalset väljaõpet.

Väljaõpet alustatakse individuaalse väljaõppega, mis jaguneb baas- ja erialaväljaõppeks

(kursusteks). Individuaalse väljaõppe käigus omandavad väljaõppes osalejad teadmised,

oskused ja hoiakud, mida peab rakendama lähtuvalt nende ametikoha kirjeldustest.

Väljaõppes osalejatele antakse hinnang väljaõppe eesmärgi ja lahingvalmiduse

(väljaõppetaseme) saavutamise kohta. Baaskursuseks on kõikidele kaitseliitlastele

sõdurioskuste kursus, mis on kohustuslik Kaitseliidu tegevliikmetele, kes hakkavad kuuluma

sõjaaja koosseisus lahing- ja lahingtoetusüksustesse, ning kes ei ole läbinud ajateenistust.

12 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“.

1. aasta

Määratud

iga-

aastane

väljaõppe

- teema

MKR

õppus,

hinnangu

andmine

2. aasta

MKR

õppus,

hinnangu

andmine

õppus

3. aasta

MKR

õppus,

hinnangu

andmine

4. aasta

KV/ESTDIV

õppus,

väljaõppe-

taseme

hindamine

Väljaõppeperiood

Määratud

iga-

aastane

väljaõppe

- teema

Määratud

iga-

aastane

väljaõppe

- teema

11

Baaskursuse läbinu on võimeline tegutsema lahinguväljal üksi ja lahingupaari koosseisus ning

jätkama allüksuse tasemekursusel. Baaskursus kestab üldjuhul kuni üks aasta. Baaskursusele

järgneb väljaõpe erialakursustel, kuhu kaitseliitlased määratakse vastavalt sõjaaja

ametikohale (nt kuulipildur jt) ja need, kes ei ole läbinud ajateenistust vajalikul erialal.

Erialakursused kestavad kuni pool aastat.

Osalemine individuaalsel väljaõppel võtab kaitseliitlastel aega kuni kaks aastat (vt Kaitseliidu

väljaõppe eeskiri joonis 3. Individuaalne väljaõpe) ja see sõltub malevate väljaõppe

korraldusest (väljaõppetsükkel), mida ja kui palju planeeritakse korraldada iga-aastaselt

maleva väljaõppes.

Individuaalsele väljaõppele järgneb kollektiivne väljaõpe, mis jaguneb allüksuste väljaõppeks

- kursusteks (nt jagu, rühm, kompanii, staap ja pataljon) ja koostööharjutusteks. Kollektiivse

väljaõppe käigus omandatakse esmalt allüksusesisene ja seejärel (all)üksuste vaheline

koostööoskus. Allüksuse kursus kestab ajaliselt kolm kuni neli aastat (vt Kaitseliidu väljaõppe

eeskiri joonis 3. Kollektiivne väljaõpe). Kollektiivne väljaõpe lõpeb vastava taseme õppusega,

mille lõpus antakse hinnang väljaõppes osalenud üksusele väljaõppe eesmärgi ja -taseme

saavutamise kohta. Oluliste väljaõppe eesmärkide saavutamata jäämisel tuleb puudujäägid

kõrvaldada enne järgmise taseme väljaõppe alustamist või edasise teenistuse käigus.

Kollektiivse väljaõppe õppusi korraldatakse vastavalt Kaitseväe dokumendile „Õppuste

korraldamise eeskiri“ 13 .

4.1.4. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE VÄLJAÕPPEPROTSESS

Vastavalt Kaitseväe "Sõjaväelise väljaõppe eeskirjale" on väljaõppeprotsess SAT-mudelist

lähtuv väljaõppetegevuste kogum, mille eesmärk on ette valmistada isikuid, staape ja üksusi

neile määratud ülesannete täitmiseks. Väljaõppeprotsessi osapoolteks on väljaõppejuht

(struktuuriüksuse juht), väljaõppe korraldaja, väljaõppes osaleja (õppur) ja väljaõppe toetaja14.

Peamine ja oluline vastutus väljaõppe korraldamisel on väljaõppejuhil ja väljaõppe korraldajal.

Kõikide tasandite juhid, kes osalevad väljaõppeprotsessis, vastutavad isiklikult oma alluvate

väljaõppe planeerimise, läbiviimise, hindamise/kontrolli ja aruandluse eest.

13 Kaitseväe juhataja 14.04.2022 käskkiri nr 650 „Õppuste korraldamise eeskiri“. 14 Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkiri nr 257 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“.

12

Joonis 3. Kaitseliidu väljaõppeprotsessi mudel

Väljaõppeprotsessi osad on väljaõppesündmused, mis Kaitseväe "Sõjalise väljaõppe eeskirja"

mõistes on selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga ettevõtmised (nt spordiüritus, seminar,

teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus, õppekogunemine jne).

Igal väljaõppesündmusel peab olema korraldava struktuuriüksuse ülema käskkiri (käsk).

Väljaõppesündmuse käsk koostatakse ja vormistatakse väljaõppesündmuse iseloomust

lähtuvalt. Käsud peavad olema kinnitatud ja kättesaadavad osalevale isikkoosseisule

(vabatahtlikele) hiljemalt üks nädal enne väljaõppesündmust. Käsu ainus osa, mis

koostatakse alles väljaõppesündmuse päeval, on väljaõppes osaleva isikkoosseisu täpne

nimekiri.

4.1.5. KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KONTROLL JA HINDAMINE

Väljaõppeprotsessi lahutamatud osad on väljaõppe kontroll ja hinnangu andmine, mille

eesmärk on saada ülevaade väljaõppest. Väljaõppe kontroll on tegevus, mille käigus

kogutakse andmed sõltuvalt püstitatud väljaõppe-eesmärgist. Hinnangu andmisel

väljaõppele võrreldakse kontrolli käigus saadud andmeid väljaõppedokumentides

kehtestatud normide või plaanituga. Hinnang on hindav arvamus ehk tähelepanekutel või

hindamisel põhinev otsustus kellegi või millegi kohta. See on ühtmoodi vajalik nii

korraldajatele kui ka väljaõppes osalejatele, sest annab tagasisidet nii väljaõppe korralduse,

tulemuste, protsessi, süsteemi kui eesmärkide kohta.

13

4.1.5.1 Sõjaväelise väljaõppe kontroll

Väljaõppe kontrolli eesmärk on teha väljaõppe korraldamise järelevalvet Kaitseliidu

struktuuriüksustes, tuvastada väljaõppele määratud eesmärkide saavutamine ja väljaõppe

eesmärkide vastavus sõjalistele ülesannetele ning hoida väljaõppe korraldamisega kursis eri

tasandi väljaõppejuhte.

Väljaõppe kontrolli raames antakse väljaõppes osalejatele (k.a üksused) hinnang väljaõppe

eesmärgi ja väljaõppetaseme saavutamise kohta. Ideaalis peavad enne järgmisele

(keerulisemale) tasemele liikumist olema eelneva (lihtsama) taseme väljaõppe eesmärgid

saavutatud. Väljaõppe eesmärkide saavutamata jäämisel peab väljaõppejuht hindama

väljaõppelünga mõju edasisele väljaõppele. Oluliste puuduste korral peab väljaõpet ja

hindamist kordama enne kui järgmisele tasandile liigutakse. Vähemtähtsate puuduste korral

võidakse väljaõppega edasi minna ja puudused kõrvaldada muu väljaõppe käigus.

4.1.5.2 Sõjaväelise väljaõppe kontrolli vastutus

Sõjaväelist väljaõppe kontrolli viiakse läbi vastavalt Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe

eeskirjale ja Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale ning muudele sõjaväelist väljaõpet

reguleerivatele dokumentidele. Peamine ja oluline vastutus väljaõppe korraldamisel ning

kontrollimisel on väljaõppejuhil ja väljaõppe korraldajal.

Kaitseliidus läbiviidava sõjaväelise väljaõppe korraldamise ja selle kontrolli eest vastutab

peastaabi väljaõppeosakond. Maakaitseringkondade/malevate ülesanne on regulaarselt

teha väljaõppe kontrolli oma üksustes/allüksustes vastavalt Kaitseväe sõjalise väljaõppe

eeskirjale ja Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale ning muudele sõjaväelist väljaõpet

reguleerivatele dokumentidele.

Kaitseliidus läbiviidava erialase väljaõppe korraldamise ja selle väljaõppe kontrolli eest

vastutavad Kaitseliidu peastaabi osakonnad ning Kaitseliidu struktuuriüksused.

4.1.5.3 Sõjaväelise väljaõppe kontrolli korraldus

Sõjaväelist väljaõppe kontroll viiakse üldjuhul läbi kahes osas. Nendeks on eelnev väljaõppe

dokumentide kontroll ja sellele järgnev õppetundide/harjutuste kontroll maastikul.

Dokumentide kontrolli eesmärk on tutvuda väljaõppesündmuste dokumentidega ja tuvastada

nende vastavus kehtivatele väljaõppe regulatsioonidele.

Sõjaväelise väljaõppe õppetundide/harjutuste kontrolli eesmärk on kontrollida

allüksuse/üksuse väljaõppe korraldust, läbiviijate pädevust ja tuvastada kitsaskohad

allüksuste/üksuste väljaõppes. See toimub õppetundide/harjutuste ajal. Kontrollitakse

väljaõppe ettevalmistatust, läbiviimise vastavust õppekavale ja Kaitseväe ohutuseeskirjade

14

(OE) nõuetele, logistilist toetust, väljaõppekäsust tulenevate väljaõppe-eesmärkide täitmist

ja instruktorite/koolitajate tegevust.

Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed täidetakse jooksvalt. Esmane tagasiside

antakse peale väljaõppesündmuse toimumist. Kontroll-lehtede hinnangud on aluseks

sõjaväelise väljaõppe ülesannete täitmise kokkuvõtetele. Hindamistulemuste põhjal antakse

tagasiside väljaõppes osalenutele (koos kommentaaride ja juhistega) ning struktuuriüksuse

juhile koos järelduste ja ettepanekutega.

4.1.5.4 Sõjaväelise väljaõppe kontroll kontroll-lehtede täitmine ja hoiustamine.

Sõjaväelise väljaõppe kontrollil kasutatakse kontroll-lehti, mis jagunevad järgmiselt:

1) Õppetundide/harjutuste korralduse kontroll-leht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 3.

Alalisa 3.1). Täidetud kontroll-leht annab ülevaate väljaõppeürituse seotusest

üksuse/allüksuse ettevalmistusega ja väljaõppetsükliga, väljaõppeürituse eesmärgist ja

korraldusest ning aitab tuvastada kitsaskohad allüksuste/üksuste väljaõppes.

2) Instruktori hindamise leht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 3. Alalisa 3.2)

Täidetud kontroll-lehe abil annab kontrollija tagasiside/hinnangu instruktori/koolitaja

eneseanalüüsile ja pädevusele väljaõpet (õppetund, harjutus jms) korraldada.

3) Laskeharjutuse kontroll-leht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 3. Alalisa 3.3).

Täidetud kontroll-leht annab ülevaate relva- ja laskeväljaõppe korraldusest ning hindab

laskeharjutuse läbiviija pädevust.

4) Struktuuriüksuste sõjaväelise väljaõppega tegelevatel juhtidel on õigus lisaks

käesolevas eeskirjas kinnitatud kontroll-lehtedele koostada vastavalt vajadusele ka muid

kontroll-lehti. Struktuuriüksustes koostatud kontroll-lehed peavad sisaldama käesoleva

juhisega kinnitatud kontroll-lehtede põhimõtteid ja sisupunkte.

4.1.5.5 Sõjaväelise väljaõppe hindamine

Hindamine on väljaõppeprotsessi osa, mille lõpus antakse määratud kriteeriumide alusel

hinnang väljaõppeprotsessis osalejale ja/või üksusele. Hindamine on struktureeritud

protsess, mille käigus kontrollitakse üksuse/staabi võimete ja tegevuste vastavust ettenähtud

standarditele ja kriteeriumitele. Hindamine peab lähtuma väljaõppe alaeesmärkide

standarditest (METL).

Väljaõppetase on kursuse (nt jao-, rühma, kompanii jne) lõpus antud hinnang

allüksuse/üksuse lahingülesande täitmisele. Hinnatavad lahingülesanded kehtestab

struktuuriüksuse ülem, kes korraldab ka üksuse hindamise. Hinnatavad lahingülesanded

kehtestab struktuuriüksuse ülem üksuse võimekirjelduse alusel.

15

Hindamise juures on võetud lähteandmeteks NATO CREVAL hindamise metoodika.

Hindamine korraldatakse eelkõige sõjaaja üksustele, kui terviku lahingvalmiduse

hindamiseks. Üksus peab näitama võimet toime tulla oma põhiülesannete täitmisega.

Hindamine keskendub üksuste tegutsemise põhimõtetele, dokumentatsioonile ja

varustatusele, mitte taktikalis-tehnilistele detailidele.

Perioodiline hindamiste läbiviimine annab ülevaate üksuse väljaõppe hetkeseisust ja

võimaldab jälgida üksuste lahinguvalmiduse arengut. Ideaalis peaks üksuse

lahinguvalmidust uuesti hindama igal neljandal aastal, mis on sünkroonis

maakaitseringkondade väljaõppeperioodiga. Hindamistulemused annavad meile võimaluse

teha järeldusi üksuste lahinguvõimete arendamiseks.

Hindamise lõpptulemiks on hinnang, milliseid lahingülesandeid on üksus võimeline täitma ja

missuguseid mitte. Need lahingülesanded, mis vajavad lisaväljaõpet, tuleb planeerida ja läbi

viia järgmises väljaõppetsüklis.

Allüksuse hindamisleht (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 4). Täidetud hindamisleht annab

ülevaate allüksuse võimekusest täita määratud ülesannet. Hindamislehe täidab hindamise

läbiviija ja esitab selle väljaõppejuhile. Hindamislehed säilitatakse väljaõpet korraldava

struktuuriüksuse staabis.

Sõjaväelise väljaõppega tegelevatel struktuuriüksuste juhtidel on õigus lisaks käesolevas

eeskirjas kinnitatud hindamislehele koostada vajadusepõhiseid hindamislehti.

Struktuuriüksustes koostatud hindamislehed peavad sisaldama käesoleva juhisega

kinnitatud põhimõtteid ja sisupunkte.

4.1.6 KAITSELIIDU SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE PLANEERIMINE, ARUANDLUS JA

KOKKUVÕTTED

Kaitseliidus toimub sõjaväelise väljaõppe ja muude ürituste planeerimine, täpsustamine ja

aruandlus veebiprogrammis VÕPIS. Programmi eesmärk on koondada teave Kaitseliidus

toimuvast väljaõppest, koolitusest ja muudest sündmustest nii nende planeerimise,

läbiviimise kui ka analüüsimise etapis. VÕPISe täitmise järgimine on kohustuslik kõigile

Kaitseliidu struktuuriüksustele lähtuvalt VÕPISe juhisest. Täitmise korraldamise eest

vastutavad struktuuriüksuste juhid.

4.1.6.1 VÕPISt täidab väljaõppe korraldaja ning struktuuriüksuse juht (väljaõppejuht)

kontrollib, et oleks järgitud alljärgnevaid tähtaegu:

1) järgneva kalendriaasta väljaõppesündmused peavad olema sisse kantud hiljemalt

eelneva kalendriaasta 01. detsembriks;

16

2) järgneva kuu väljaõppesündmuste täpsustatakse eelneva kuu 15. kuupäevaks;

3) järgneva nädala väljaõppesündmuste info (toimumised, edasilükkamised, ära jätmised

vms) täpsustatakse hiljemalt eelneva nädala neljapäevaks;

4) väljaõppesündmuste k.a õppuste kokkuvõtted koostab VÕPISe keskkonnas väljaõppe

korraldaja hiljemalt 21 päeva pärast väljaõppesündmust.

4.1.6.2 Väljaõppesündmuste aruandlus on perioodiline väljaõppesündmuste koond, mis

koostatakse Kaitseliidu struktuuriüksuse juhi (väljaõppejuhi) suunistel, võttes aluseks

VÕPISs koostatud väljaõppesündmuste kokkuvõtteid.

4.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPE KORRALDUS

Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ning

sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korralduslikest dokumentidest, milleks on

väljaõppeprotsessi kirjeldus ning ametikoha kirjeldus(ed) ja õppekava(d). Kaitseliidu

sihtüksuste ja võrgustike väljaõpe korraldamise eest vastutavad Kaitseliidu ülema

käskkirjaga 15 määratud arendusliinide juhid (nt Kaitseliidu peastaabi osakonnad,

Naiskodukaitse jt). Maakaitseringkonnad korraldavad oma vastutusalas Kaitseliidu sihtüksuste

ettevalmistamist16. Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korraldamisel lähtutakse

sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtetest ja alustest.

4.2.1. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPERIOOD JA

VÄLJAÕPPETSÜKKEL

Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike ettevalmistuse väljaõppeperiood tuleneb nende

ettevalmistuse kavadest. Väljaõppeperioodi pikkuse ja selle jooksul saavutatavad väljaõppe-

eesmärgid ning väljaõppe-/pädevustasemed määrab sihtüksuste ja võrgustike

ettevalmistuse eest vastutav struktuuriüksuse juht – väljaõppejuht. Väljaõppeperiood

jaguneb iga-aastasteks väljaõppetsükliteks, mis koosnevad väljaõppeteemadest. Iga-

aastase väljaõppetsükli ja väljaõppeteemade läbimine kajastub väljaõpet korraldava

struktuuriüksuse aastakäsus ja selle lisas aasta tööplaanis (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri

lisa 2 ).

4.2.2. KAITSELIIDU SIHTÜKSUSTE JA VÕRGUSTIKE VÄLJAÕPPEPROTSESS

Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe korraldamise eest vastutavad nende juhid, kes

koostavad oma sihtüksuse või võrgustiku väljaõppe korralduse juhise koos

15 Kaitseliidu ülema 24.09.2021 käskkiri nr K-0-13/21/18687U “Kaitseliidus toetusvõrgustike, sihtüksuste ja KL struktuuriüksuse

eriala- või valdkonna allüksuste arendamise käivitamine ja arengu tagamise eest vastutavate ameti- ja töökohtade määramine“; 16 Maakaitseringkondade põhimäärused.

17

väljaõppeprotsessi kirjeldusega, mis sisaldab väljaõppe korraldamise aluseid, põhimõtteid,

juhtimist, vastutust, individuaalset ja/või kollektiivset väljaõpet, mõisteid, korraldamise aega

jms. Väljaõppe korralduse juhised ja väljaõppeprotsessi kirjeldused järgivad sõjaväelise

väljaõppe korraldamise põhimõtteid ning elemente.

Joonis 4. Kaitseliidu vägivallatu võitluse võrgustiku väljaõppeprotsessi mudel (näide)

Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppeprotsessi osad on väljaõppesündmused, mis Kaitseväe

„Sõjalise väljaõppe eeskirja“ mõistes on selge ja spetsiifilise väljaõppe eesmärgiga tegevus (nt

spordiüritus, seminar, teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus,

õppekogunemine jne).

Sihtüksuste ja võrgustike igal väljaõppesündmusel peab olema korraldava struktuuriüksuse

ülema käskkiri (käsk). Väljaõppesündmuse käsk koostatakse ja vormistatakse

väljaõppesündmuse iseloomust lähtuvalt. Käsud peavad olema kinnitatud ja kätte saadav

osalevale isikkoosseisule (vabatahtlikele) hiljemalt üks nädal enne väljaõppesündmust. Käsu

ainus osa, mis koostatakse alles väljaõppesündmuse päeval, on väljaõppes osaleva

isikkoosseisu täpne nimekiri.

Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe dokumendid ning nende koostamise/esitamise tähtajad

väljaõppesündmuste korraldajatele (isikud) ja struktuuriüksustele on samad, mis Kaitseliidu

sõjaväelise väljaõppe korraldusele (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri lisa 5).

Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppeprotsessi lahutamatud osad on väljaõppe kontroll ja

väljaõppele hinnangu andmine. Kaitseliidu sihtüksuste ja võrgustike väljaõppe kontroll ja

hinnangu andmine toimub vastavalt nende struktuuriüksuste ja valdkondade väljaõppe

korraldustele ning väljaõppeprotsessi kirjeldustele.

18

Sihtüksuste ja võrgustike väljaõppesündmuste kokkuvõtted esitatakse veebikeskkonnas

VÕPIS vastavalt nende struktuuriüksuste ja valdkondade väljaõppe korraldustele ning

väljaõppeprotsessi kirjeldustele, samadel alustel ja tähtaegadel nagu sõjaväelisel väljaõppel.

4.3. KAITSELIIDU MITTESÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE KORRALDUS

Kaitseliidu mittesõjaväeline väljaõpe tuleneb Kaitseliidule seadusega (muu väljaõpe) ja teiste

õigusaktidega püstitatud ülesannetest. Mittesõjaväelise väljaõpe korraldamisel kasutatakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtteid ja elemente, mille

kasutamise otsustab mittesõjaväelist väljaõpet korraldav struktuuriüksuse juht, kes

käesoleva eeskirja mõistes on oma struktuuriüksuse väljaõppejuht.

Kaitseliidu mittesõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtetest lähtub Naiskodukaitse,

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ning Kaitseliidu valveteenistuse väljaõpe, Kaitseliidu kooli

õppekorraldus, valikaine „Riigikaitseõpetus“ välilaagrite ja Kaitseliidu spordisündmuste

korraldamine. Erisused võrreldes sõjaväelise väljaõppega on kirjeldatud eelpool loetletud

struktuuriüksuste väljaõppe korralduslikes dokumentides.

Naiskodukaitse väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ja nende väljaõppe

korralduslikust dokumendist „Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja tegevusvaldkondade

kirjeldused”. Dokument sätestab Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialade

kirjeldused. Sarnaselt Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppega annab see erialade kaudu

väljundeid nii struktuuriüksusele püstitatud ülesannete kui ka eesmärkide täitmiseks.

Naiskodukaitse on oluline roll just Kaitseliidu mittesõjaväelise väljaõppe korraldamisel.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde väljaõppe korraldamine lähtub käesolevast eeskirjast ja nende

korralduslikust väljaõppe dokumendist „Kodutütarde ja Noorte Kotkaste väljaõppe juhend”.

Juhend reguleerib Kodutütarde ja Noorte Kotkaste struktuuriüksuste väljaõpet, milles on

arvestatud nii riigikaitseliste kui ka riikliku noorte poliitika eesmärkidega. Väljaõppe sisulise

poole kujundamisel lähtutakse ülesannetest, mis on seatud Kodutütarde ja Noorte Kotkaste

arengukavas. Väljaõppe korralduslikku poolt määravad nende struktuuriüksuste põhikirjad ja

kodukorrad.

Noorliikmete kaasamine väljaõppesse. Noorliikmetel (noorliikmed on KT, NK, KL maleva,

NKK ja Küberkaitse üksustes) on suurenenud huvi osaleda süvendatud riigikaitse oskuste

õppes, mis toetab ka nende sujuvamat üleminekut Kaitseliidu tegev-või toetajaliikmeks

täisealiseks saamisel.

Kaitseliidu noorliikmete kaasamine Kaitseliidu sõjaväelise ja/või mittesõjaväelise väljaõppe

väljaõppeprotsessi on oluline samm tutvustamaks noorliikmetele riigikaitsesse kaasumise

19

võimalusi läbi Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevuste. Väljaõppes ühisosa otsimine ja

kokkuleppimine eeldab mitmepoolset koostööd.

Tegevuste planeerimisel ja korraldamisel on vajalik läbi mõelda järgmise etapid:

1) tegevuste planeerimisse on vajalik kaasata vastutatavad osapooled,

2) välistada noortele sobimatud tegevused riskianalüüsi teostamise kaudu nagu

lõhkematerjalide kasutamine, raske- ja sõjarelvade kasutamine ning äärmuslikud

ilmastikutingimused,

3) noorliikmete osalemine väljaõppeprotsessis nõuab alati vanema või eestkostja

kirjalikku nõusolekut,

4) vastutavad isikud struktuuriüksuste pooltelt konkreetsel sündmusel peavad olema

määratud ning noorte grupile peab olema määratud juhendaja,

5) tegevustes osalust publitseeritakse sotsiaalmeediakanalites ning muudes avalikes

allikates kokkulepitud reeglite alusel,

6) relvaõppes ja laskeharjutustel 17 osalemiseks peab noorliige olema vähemalt 12-

aastane ning tal peab olema vanema või eestkostja kirjalik nõusolek.

Kaitseliidu valveteenistuse 18 (edaspidi valveteenistus) väljaõppe korraldamine lähtub

käesolevast eeskirjast ja valveteenistuse väljaõppe korralduslikust dokumendist „Kaitseliidu

valveteenistuse väljaõppe korraldamise juhend 19 “ ning õppekavadest. Valveteenistuse

väljaõpet korraldatakse Kaitseliidu valveüksuslase ettevalmistamiseks tasemel, mis

võimaldaks Kaitseliidu valveteenistusel tagada valve riigikaitseobjektidel, aga ka teiste riiklike

institutsioonide poolt Kaitseliidu valve alla antud objektidel, nii rahu- kui ka sõjaajal.

Kaitseliidus korraldatakse valveteenistuse väljaõpet Kaitseliidu valveteenistuse staabi poolt

ning maakaitseringkondade valvekompaniides ja -rühmades.

Kaitseliidus spordi ja kehakultuuri arendamine ning oma liikmeskonna kaasamine sellesse on

kirjeldatud dokumendis „Kaitseliidu spordikontseptsioon“. Dokument reguleerib Kaitseliidus

liikumisharrastus- ja sporditegevust.

Mittesõjaväeline väljaõpe on ka üldhariduskoolides läbiviidav valikõppeaine

„Riigikaitseõpetus“, mille välilaagreid korraldab Kaitseliit. Välilaagreid korraldatakse

gümnaasiumi riikliku õppekava20 , kaitseministri kinnitatud „Valikõppeaine „Riigikaitseõpetus“

17 Kaitseliidu ülema 22.06.2020 käskkiri nr K-0.2-2.1/20/13449U „Relvaõppe ja laskeharjutuste korraldamine Kaitseliidu

noorliikmetele“; 18 Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; 19 Kaitseliidu ülema 25.10.2023.a käskkiri nr K-0-13/23/29343V „Kaitseliidu valveteenistuse väljaõppe korraldamise juhend “; 20 Vabariigi Valitsuse 6.01.2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” Lisa 12 (VV 23;03.2023 määrus nr18).

20

välilaagri korraldamise kord“ 21 ja Kaitseliidu ülema kinnitatud „Valikõppeaine „Riigikaitse“

välilaagrite korraldamine Kaitseliidus 22 alusel. Keskselt koordineerib välilaagrite

korraldamist Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond, kes koostab selleks tegevuste ja

tähtaegade loetelu. Maakaitseringkonnad/malevad korraldavad välilaagreid vastavalt

Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakonna koostatud iga-aastasele Kaitseliidu välilaagrite

koondile (Kaitseliidu läbiviidavate välilaagrite kava). Välilaagrite korraldamisel lähtutakse

üldjuhul sõjaväelise väljaõppe korraldamise põhimõtetest ja dokumentidest.

Kaitseliidu liikmete osalemine koostööpartnerite väljaõppes toimub koostöölepingute alusel,

kus määratletakse väljaõppe vajadus ja eesmärgid ning tuuakse välja, kes vastutab väljaõppe

korraldamise eest. Üldjuhul on selleks Kaitseliidu koostöölepingus välja toodud koostööpartner

(nt PPA, PA jt). Kaitseliidus keskselt koordineerib koostööpartnerite väljaõpet Kaitseliidu

peastaabi operatiivosakond. Maakaitseringkonna/maleva tasandil korraldatud Kaitseliidu

koostööpartnerite väljaõpe kajastub Kaitseliidu struktuuriüksuste aastakäsus ja -plaanis või/ja

nende osakäskudes. Koostööpartnerite väljaõppes osalemise registreerimine, planeerimine ja

aruandlus toimub VÕPISes.

5. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPPEVARA JA ÕPPEKAVADE HALDAMINE

Õppevara ja -kavade haldamine on Kaitseliidus korraldatud vastavalt käesolevale peatükile

ja dokumendile „Väljaõppe õppevara koostamise ja haldamise põhimõtted Kaitseliidus.“

Kaitseliidus koostatakse õppekavad vastavalt Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe eeskirjale,

kus kirjeldatakse õppekavade koostamist sh õppekava formaati. Kaitseliidu koolil on õigus

koostada oma õppekavasid vastavalt tsiviilhariduses kasutatavatele õppekavade

formaatidele.

Kaitseliidu õppekavade väljatöötamiseks püstitab ülesanded, kooskõlastab ning nende üle

peab arvestust Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond. Õppekavade arvestus toimub

ühtses õppekavade registris, mis asub Kaitseliidu siseveebis Kaitseliidu peastaabi

väljaõppeosakonna koostöökeskkonnas. Õppekavade koostamist juhendab metoodiliselt

Kaitseliidu kool.

Kaitseliidu õppekavad koos ainekavadega kinnitab ja kehtestab Kaitseliidu ülem.

Õppekavade ainekavade muutmine/kaasajastamine tuleb kooskõlastada Kaitseliidu

peastaabi väljaõppeosakonnaga. Taseme-, meditsiini- ja laskeõppe õppekavad tuleb

kooskõlastada Kaitseväe sõjaväelise väljaõppe eeskirjas määratud struktuuriüksusega.

21 Kaitseministri 28.08.2023 käskkiri nr 123 „Kaitseministri 10.09.2021 käskkirja nr 216 „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagri korraldamise kord“ muutmine; 22 Kaitseliidu ülema 10.01.2022.a käskkiri nr 819V „Valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamine Kaitseliidus“.

21

Õppekava koostamist ja haldamist, sh õppekavade kasutamise jooksvat ja eesmärgikontrolli,

korraldab vastavalt valdkonnale nimetatud vastutaja (vt Kaitseliidu väljaõppe eeskiri tabel 1).

Õppekavade koostamise ja revalveerimise eest vastutavad määratud valdkonna juhid,

kaasates sinna teiste valdkondade spetsialiste vastavalt õppekava spetsiifikale.

Tabel 1. Õppekavade valdkondade vastutajad Kaitseliidus.

Valdkond Vastutaja

Jalaväeallüksuste õpe23 G7

Erialaallüksuste õpe24 G2, G3, G4, G6, NKK, KKÜ

Individuaalne sõjaväeline väljaõpe k.a eriala25 G2, G3, G4, G6, G7, NKK,

KKÜ

KL vabatahtlike juhtide ja instruktorite õpe ning

täienduskoolitus Kaitseliidu kool

KL sihtüksused ja võrgustikud26 Määratud KLPS osakonnad ja

struktuuriüksuste juhid

Naiste- ja noorteorganisatsioonide ning valvurite väljaõpe NKK, NK ja KT ja KLPS

Valveteenistuse osakond

Kaitseliidu vastavasisuliste sõjaväelise väljaõppe õppekavade puudumisel kasutatakse

Kaitseväe õppekavasid. Kaitseliidu sõjaväelises väljaõppes rakendatavate Kaitseväe

õppekavade juurde koostatakse vajadusel kirjalik rakendusjuhis (seletuskiri), mille

koostamist juhib vastava valdkonna vastutaja/haldaja. Rakendusjuhise eesmärk on välja

tuua Kaitseväe õppekava sisu ühisosa ja erisused Kaitseliiduga (õppe maht, sisu, teemad,

rakendamise moodused, väljaõppe tingimused ja õppevara ja rakendamise ulatus) ning

sõnastada, kuidas rakendatakse ühisosa väljaõpe Kaitseliidus.

Õppekavade ümberhindamist viiakse läbi vajadusel või mitte harvem kui kord kolme aasta

jooksul. Õppekavade ajakohasuse kohta antakse tagasisidet iga väljaõppetsükli/-aasta

hindamisetapis.

23 Selle valdkonna sees on staapide, jalaväe-, luure-, tankitõrjeallüksused. 24 Selle valdkonna sees on kaudtulerelvade, pioneeri-, tagala-, side- jmt k.a VGr (EOVJ,G3) ning NKK ja KKÜ. 25 Selle valdkonna sees on ka sõjaväelist väljaõpet toetavad tegevused: langevarjuhüpped, üleelamine jmt. 26 Kaitseliidu ülema 24.09.2021 käskkiri nr K-0-13/21/18687U “ Kaitseliidus toetusvõrgustike, sihtüksuste ja KL struktuuriüksuse

eriala- või valdkonna allüksuste arendamise käivitamine ja arengu tagamise eest vastutavate ameti- ja töökohtade määramine“.

22

6. PEATÜKK. KAITSELIIDU ÕPIKOGEMUSTE PROTSESS

Kaitseliidu sõjaväelise väljaõppe õpikogemuste protsess on korraldatud vastavalt

dokumendile „Kaitseväe õpikogemuste eeskiri (2020) 27. Õpikogemuste protsessi järgivad ka

mittesõjaväelise väljaõpe korraldajad (sh sihtüksused ja võrgustikud).

Õpikogemuste protsessi maakaitseringkonnas, malevas, Kaitseliidu koolis,

küberkaitseüksuses, Naiskodukaitses, Kaitseliidu peastaabi osakonnas (nt valveteenistuse

osakond) ning Kaitseliidu sihtüksustes ja võrgustikes korraldab selle struktuuriüksuse

õpikogemuste kontaktisik (nt malevas väljaõppeülem või tema ülesandeid täitev isik).

Õpikogemuste kontaktisik määrata struktuuriüksuse ülema käskkirjaga. Kaitseliidu-üleselt

vastutab õpikogemuste protsessi eest Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond.

Õpituvastuste tähelepanekud (Observations) esitada Kaitseväe elektroonilises

koostöökeskkonnas hiljemalt 21 päeva (Sharepoint) 28 pärast väljaõppesündmust.

Kokkuvõtted, mis sisaldavad salastatud teavet, esitada salastatud teabe töötlemissüsteemis

(STTS).

27 Kaitseväe juhataja 06.04.2020 käskkiri nr 102 „Õpikogemuse eeskirja kinnitamine.“ 28 https://kvps.mil.intra/collaboration/J7/opikogemused/Lists/pituvastused/NewForm.aspx

23

Lisa 1 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale

Lisa 1. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe mõisted

1. Akadeemiline tund on 45-minutiline õppetööks ettenähtud ajavahemik.

2. Ametikoha kirjeldus on dokument, mis kirjeldab ametikoha rolli Kaitseliidu sõjalise ja

mittesõjalise osade üksuses/allüksuses.

3. Harjutus on õppemeetod, mille abil omandatakse kindlad oskused ja vilumused.

Harjutused jagunevad õpetavateks ja kinnistavateks. Õpetavate harjutuste käigus

omandavad osalejad oskuse sooritada tegevus kindlaksmääratud viisil. Kinnistavate

harjutuste käigus saavutavad osalejad vilumuse rakendades omandatud oskusi erinevates

tingimustes ja koos teiste tegevustega. Harjutus peatatakse vajadusel tekkinud vigade

parandamiseks.

4. Väljaõppe kontroll on väljaõppeprotsessi osa, mille eesmärk on teha väljaõppe

korraldamise järelevalvet Kaitseliidu struktuuriüksustes, tuvastada määratud väljaõppe

eesmärkide saavutamine ja väljaõppe eesmärkide vastavus sõjalistele ülesannetele ning

hoida väljaõppe korraldamisega kursis eri tasandi väljaõppe juhte.

5. Hindamine on väljaõppeprotsessi osa, mille käigus antakse määratud kriteeriumide alusel

hinnang väljaõppeprotsessis osalejale või üksuse väljaõppetasemele.

6. Pädevustase on sihtgrupi teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum väljaõppe lõppedes.

7. Reservaeg on väljaõppesse planeeritud või tegevuse ennustatust kiiremal läbiviimisel

tekkiv varuaeg täiendavate õppe-eesmärkide saavutamiseks, varustuse hooldamiseks,

haldustoiminguteks ja vajadusel puhkamiseks. Soovitav on arvestada reservajaks 10%

väljaõppeaja kogumahust.

8. Teema on ühte valdkonda või tegevust kokkuvõttev nimetus (näiteks relva töökorda

seadmine).

8.1. Alateema ehk tund on teema alajaotus (näiteks relva lahti võtmise ja kokkupaneku tund).

8. Teenistuspraktika on väljaõppe käigus omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute

rakendamine töökeskkonnas.

9. Väljaõppeprotsessi osalised on:

9.1. väljaõppejuhid, kelleks on struktuuriüksuste juhid (nt Kaitseliidu ülem, peastaabi ülem,

maakaitseringkonna/maleva pealik, malevkonnapealik, kooli ja küberkaitseüksuse pealik,

Naiskodukaitse esinaine, Kaitseliidu noorteorganisatsioonide juhid jt);

9.2. väljaõppe planeerijad, kelleks võib olla nii üksuse staap kui ka teatud

väljaõppelahenduse väljatöötamiseks moodustatud töögrupp;

24

9.3. väljaõppe läbiviijad, kelleks on kompanii- või patareiülem, kompanii- või patareiülema

abi, rühmaülem ja -vanem, kompanii või sellega võrdsustatud allüksuse veebel, instruktor,

koolitaja, kursuse ülem, kursuse vanem, õppejõud, lektor;

9.4. väljaõppes osalejad ehk õppurid;

9.5. väljaõppe toetajad, kelleks on harjutusvälja teenindav personal, vastase jõudude

mängijad, vahekohtunikud, hindajad, Kaitseväe töökeskkonnagrupp, administratiiv- ja

tagalatoetusega seotud isikkoosseis.

10. Väljaõppeperiood on aeg, mis kulub staabi ja üksuse ettevalmistamisele ning see võib

olla Kaitseliidus kuni neli aastat. Väljaõppeperiood jaguneb väljaõppetsükli(te)ks.

11. Väljaõppetsükkel on aeg, mis kulub staabi, üksus(t)e või allüksus(t)e ettevalmistamiseks.

Väljaõppetsükli kestus sõltub staabi, üksuse või allüksuse väljaõppe-eesmärgist, kuid see ei

ole pikem kui üks aasta. Väljaõppetsükkel jaguneb kursusteks.

11.1. Kursus on väljaõppeüritus erialase ettevalmistuse omandamiseks või kvalifikatsiooni

tõstmiseks.

12. Väljaõppeprotsess on SAT-mudelist lähtuv väljaõppetegevuste kogum, mille eesmärk on

ette valmistada isikuid, staape ja üksuseid neile määratud ülesannete täitmiseks.

13. Väljaõppeüritus on selge ja spetsiifilise väljaõppe-eesmärgiga ettevõtmine (nt

spordiüritus, seminar, teabepäev, kursus, harjutus, õppus, lahinglaskeharjutus,

õppekogunemine).

14. Väljaõppestrateegia on kindla väljaõppe eesmärgi saavutamiseks kombinatsioon

väljaõppe meetoditest, õppevarast ja keskkonnast.

15. Õppeaine on teemade kogum ühe väljaõppe alaeesmärgi saavutamiseks.

16. Õppekava ja -vara haldamine tähendab dokumendi või õppevara koostamist, arendamist,

ajakohastamist, pilootkursust, kooskõlastamist ja säilitamist ning kättesaadavaks tegemist.

17. Õppevara on materiaalsel või digitaalsel kujul väljaõpet toetav õppematerjal,

matkeseade, väljaõppeehitis või väljaõppevarustus.

17.1. Materiaalsel kujul olev õppevara on näiteks õpik, töövihik, lüümik, plakat, makett,

mudel, mulaaž.

17.2. Digitaalne õppevara on nii e-õpikud, õppeotstarbelised videod kui ka rakendused,

digitaalsed töölehed, veebipõhised testid.

17.3. Matkeseade on füüsiline või digitaalne vahend (nt lasermatkeseadmed), mida

kasutatakse väljaõppes osaleja(te)le tõetruu olukorra tekitamiseks.

17.4. Väljaõppeehitis on väljaõppe, spordivõistluste või muu praktilise tegevuse tarvis

ehitatud hoone või rajatis.

17.5. Väljaõppevarustus on nt õppe- ja harjutusmoon (nt paukpadrun, hajutusgranaat),

plastikkuuli- ja värvikuulirelv (ingl airsoft, paintball) ning õhkrelv.

25

18. Õppus on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes. See on

kollektiivse väljaõppe kõige keerulisem, kuid samas ka tõhusaim õppe- ja hindamismeetod.

Seda kasutatakse peamiselt väljaõppetsükli lõpujärgus erinevate üksuste kokku harjutamisel

ning nende väljaõppetaseme hindamisel. Õppuseks koostatakse kirjalik käsk.

19. Õppemeetod on väljaõppe alaeesmärkide saavutamise viis.

20. Üksuse võimekirjeldus on dokument, mis loob alused üksuse struktuuri ja põhiülesannete

koostamiseks ning seab üldised nõuded sõjaliste tegevuste täitmisel.

26

Lisa 2 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale

Lisa 2. Kaitseliidu sõjaväelise ja mittesõjaväelise väljaõppe dokumendid

1. Kaitseväe struktuuriüksuste ja Kaitseliidu aastakäsk on dokument, millega Kaitseväe

juhataja määrab oma vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksustele ja Kaitseliidule

ülesanded üheks aastaks.

2. Kaitseliidu aasta väljaõppe- ja tegevuskava, millega Kaitseliidu ülem määrab oma vahetus

alluvuses olevatele struktuuriüksustele ülesanded üheks aastaks.

3. Väljaõppejuhised on dokument, millega sätestatakse suunised väljaõppe korraldamiseks

üheks aastaks või väljaõppetsükliks. Kaitseliidus koostatakse väljaõppejuhised Kaitseliidu

aasta väljaõppe- ja tegevuskava lisana.

4. Struktuuriüksuse aastakäsk on dokument, millega struktuuriüksuse pealik/ülem määrab

oma vahetus alluvuses olevatele üksustele/allüksustele ülesanded üheks aastaks. Käsk

koostatakse ja vormistatakse standardimisdokumendi STANAG 2199 (ATP-3.2.2)6 alusel.

5. Aasta tööplaan on ülevaatlik plaan aastakäsuga määratud ülesannetest.

6. Õppekava on väljaõppe läbiviimise alusdokument, mis sätestab sihtgrupi, väljaõppe-

eesmärgid, väljaõppele asumise eeldused, õppeainete sisu ja mahu, õpikeskkonna

kirjelduse, hindamisalused ja õppevara. Õppekava vormistatakse reeglina avalikuks

kasutamiseks mõeldud dokumendina. Juhul kui õppekava peab sisaldama tundlikumat

informatsiooni, siis tuleb ta vormistada vastavalt kas asutusesiseseks kasutamiseks või

kõrgemal tasemel. Õppekava koosneb ühest või mitmest ainekavast. Õppekavale

esitatavad nõuded on sätestatud Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirja lisas 2 (vt lisa 2

vorm nr 1).

6.1 Ainekava on täpne plaan, kuidas saavutada õppekava koostamise käigus määratletud

väljaõppe alaeesmärk. Ainekava on õppekava osa ja see koostatakse ja

vormistatakse väljaõppelahenduse kavandamise etapis. Ainekavale esitatavad

nõuded on sätestatud Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirja lisas 2 (vt lisa 2 vorm nr

2).

7. Tunnijaotusplaan. Tunnijaotusplaan koostatakse kursuse (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe

eeskiri lisa 2 vorm nr 3) läbiviimiseks ning selles sätestatakse õppeained ja -teemad ning

nende mahud ja õppekohad õppenädalate kaupa. Tunnijaotusplaani koostab väljaõppe

läbiviija ning selle kinnitamis-, kooskõlastamis- ja avaldamiskorra kehtestab väljaõppejuht.

8. Tunniplaan. Tunniplaaniga määratakse nädalas päevade ja tundide kaupa õppeainete

jaotus ning nende läbiviijad ja läbiviimiskohad (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa

2 vorm nr 4). Tunniplaani koostab väljaõppe läbiviija ning selle kinnitamis-,

kooskõlastamis- ja avaldamiskorra kehtestab väljaõppejuht.

27

9. Plaankonspekt. Plaankonspekt koostatakse puuduva õppevara asemel või olukorras, kus

väljaõppe läbiviimine kavandatakse tulevikus (nt õppekogunemisel) kolmanda isiku poolt

(vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa 2 vorm nr 5). Plaankonspekti koostab

väljaõppe läbiviija ning selle kooskõlastamis- ja kinnitamiskorra kehtestab väljaõppejuht.

10. Koolituskaart. Koolituskaardiga määratakse kõik õppeteema metoodikaga seotud

küsimused (vt Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskiri lisa 2 vorm nr 6). Koolituskaardi

koostab väljaõppe läbiviija. Koolituskaarti ei kinnitata. Koolituskaardi kasutamiskorra

kehtestab väljaõppejuht.

11. Kursuse kokkuvõte. Struktuuriüksuses läbiviidud kursuse kokkuvõte, mille koostab

kursust läbiviiv allüksuse ülem. Kokkuvõte vormina kasutatakse väljaõppeürituse

(sündmuse) kokkuvõtte vormi.

12. Kursuse tunnistus. Tunnistus väljastatakse vajadusel väljaõppejuhi õigusakti alusel

kursuse edukalt läbinutele. Tunnistusele kantakse:

12.1 läbitud kursuse nimetus ja maht tundides;

12.2 kursuse läbinu auaste, ees- ja perekonnanimi;

12.3 tunnistuse väljaandja sõjaväeline auaste, ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

12.4 väljaandmise koht ja kuupäev.

13. Vajadusel väljastatakse hinneteleht kursusel läbitud õppeainete lõikes.

14. Väljaõppe raames täidetud väljaõppedokumentidele kehtestatakse juurdepääsu-

pääsupiirang vastavalt avaliku teabe seadusele.

28

Lisa 3 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale

Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed

Alalisa 3.1. Praktiliste õppetundide/harjutuste korralduse kontroll-leht

Kontrollitav allüksus/üksus ……………………………………………….

Läbiviija …………………………………………………………………….

Teema ……………………………………………………………………..

Kontrollija …………………………………………………………………...

Kuupäev …………………………………………………………………….

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Jah Ei Märkused

1. Allüksusel/üksusel on olemas süsteemne

väljaõppetsükkel

2. Väljaõppeüritus/kursus on fikseeritud

struktuuriüksuse aasta tööplaanis, VÕPISes

jms

3. Allüksuses/üksuses on vormistatud

väljaõppeürituse/kursuse dokumendid

vastavalt KV ja KL väljaõppe eeskirjale

(käskkiri, õppekava jms)

4. Väljaõppeüritus/kursus on seotud

allüksuse/üksuse väljaõppe vajadusega

5. Väljaõppeürituse/kursuse sisu ja eesmärk on

vastavuses osalejate väljaõppe tasemega

6. Väljaõppeüritus/kursus on ette valmistatud

vastavalt käsule ja kohale

7. Tagalateenistus on korraldatud vastavalt

käsule

8. Väljaõppes kasutatav õppevara toetab

väljaõppe-eesmärgi saavutamist

9. Korraldav personal on olemas ja täidavad

ülesandeid vastavalt käsule

10. Arvuline suhe instruktor/koolitaja versus

väljaõppes osalejad

11. Osalejate üle peetakse arvestust

12. Osalejatele viiakse läbi ohutustehniline

instruktaaž ja kinnitatakse allkirjadega

13. Väljaõppeürituse/kursuse läbiviija jõustab ja

osalejad järgivad ohutuseeskirjade täitmist

14. Relvade, salvede ja salvetaskute

ohutuskontroll teostatakse (enne, pärast ja

väljaõppeürituse/kursuse ajal)

15. Osalejate varustus ja riietus on harjutusele

vastav (sh ohutusvarustus)

16. Osalejatele tutvustatakse

väljaõppeürituse/kursuse eesmärki ja

ülesehitust

29

17. Õppetund/harjutus viiakse läbi vastavalt

tunniplaanile

18. Väljaõppeüritus/kursus toimub vastavalt

ajakavale

19. Väljaõppes lähtutakse pedagoogika

printsiipidest, ning rakendatakse sobivaid

õppemeetodeid

20. Kõik väljaõppel osalejad on kaasatud

tegevusse (tausttreening)

21. Väljaõppeüritusest/kursusest tehakse

kokkuvõte ja antakse hinnang

õpitulemustele

22. Antakse juhised järgnevateks tegevusteks

23. Harjutuse lõpus pakitakse varustus ja

tehakse väljaõppeala korda

24. Väljaõppeürituse/kursuse läbiviija teab ning

oskab õpetatavat teemat ja tema tegevus on

eesmärgipärane

25. Väljaõppe-eesmärk(-id) saavutati

26. Muud tähelepanekud

KONTROLLIJA HINNANG (sisu koosneb - kontrollitava väljaõppeürituse/teema lühi

üldkirjeldusest, tuvastatud väljaõppe korralduse tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest

ning soovitustest kuidas arendamist vajavaid külgi parandada)

Väljaõppe kontrolli korraldava juhi resolutsioon

30

Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed

Alalisa 3.2. instruktori hindamise leht

Kontrollitav allüksus/üksus ……………………………………………….

Läbiviija …………………………………………………………………….

Teema ……………………………………………………………………..

Tunni pikkus ………………………………………………………………..

Kontrollija …………………………………………………………………...

Kuupäev …………………………………………………………………….

Tunni eeltöö/ettevalmistus

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor

1. Asukoht vastab eesmärgile ja on

ettevalmistatud

2. Väljaõppes kasutatav õppevara

ja selle hulk toetab väljaõppe-

eesmärgi saavutamist

3. Plaankonspekt/koolituskaart on

ettevalmistatud ja selle sisu

vastab kehtivale õppematerjalile

Tunni ülesehitus ja algus

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor

1. Tund algas õigeaegselt

2. Kohaloleku kontroll on

korraldatud

3. OE on vajadusel korraldatud

4. Segavad faktorid (telefonid,

müra) on minimeeritud

5. Eelmise teema kordamine on

tehtud

6. Sissejuhatus õppetunni teemale

on tehtud

7. Tunni ülesehitus tutvustatud:

positsioonid, kuluv aeg,

Küsimuste küsimine, märkmete

tegemise kord jms.

8. tunni eesmärk on tutvustatud

(mõõdetav). Ajend (miks?)

Tunni keskosa

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor

1. Õppemeetod on sobiv määratud

õppe-eesmärgi saavutamiseks ja

arvestab kursuslase eelnevat

ettevalmistust

31

2. Õppetunni vaheetapid kinnistati

küsimustega/praktikaga

3. Õppetund oli jaotatud loogilisteks

osadeks

4. Instruktor teostab kursuslase

vigade parandust

5. Õppetunnis edastati kinnitatud

õppematerjali

6. Ettenähtud tunnimaterjal oli edasi

antud täies mahus

Tunni lõpetav osa

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja Instruktor

1. Küsimused klassilt ja klassile oli

tehtud

2. Tunni eesmärgi kontroll

(lõpupraktika, test vms) on tehtud

3. OE on vajadusel korraldatud

4. Õppevara ja klassi

pakkimine/korda tegemine on

korraldatud

5. Tunni kokkuvõte on tehtud

6. Järgmise teema on tutvustatud

Instruktori hindamine

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Hindaja

1. Riietus vastab vormikandmise

eeskirjale

2. Varustus on sama mis

kursuslasel

3. Esindab positiivselt instruktori

omadusi: enesekindlus,

suhtumine, töökus, esinemisviis

ja entusiasm

8. Instruktori tund on läbiharjutatud

9. Tund jäi määratud aja piiresse

10. Küsimuste esitamise tehnika on

õige.

11. Instruktor tunneb teemat

12. Üldine hinnang õppetunnile

32

Lisa 3. Sõjaväelise väljaõppe korralduse kontroll-lehed

Alalisa 3.3. laskeharjutuse kontroll-leht

Kontrollitav allüksus/üksus ……………………………………………….

Läbiviija …………………………………………………………………….

Teema ……………………………………………………………………..

Kontrollija …………………………………………………………………...

Kuupäev …………………………………………………………………….

Jrk

nr

Kontrollitavad kriteeriumid Jah Ei Märkused

1. Allüksusel/üksusel on olemas süsteemne

väljaõppetsükkel k.a laskeväljaõpe

2. Laskeharjutus on fikseeritud

struktuuriüksuse aasta tööplaanis, VÕPISes

jms

3. Allüksuses/üksuses on vormistatud LVE

nõuetele vastav laskeharjutusekäsk

4. Laskeharjutus on seotud allüksuse/üksuse

väljaõppe vajadusega

5. Laskeharjutuse sisu ja eesmärk on

vastavuses laskjate väljaõppe tasemega

6. Ohuala on tähistatud ja pääs ohualasse

tõkestatud vastavalt kasutuseeskirjale

7. Laskeharjutus on ette valmistatud vastavalt

laskeharjutuse käsule (kontroll toimub

laskepaigas)

8. Tulepositsioonid ja sihtmärgid on ette

valmistatud vastavalt laskeharjutuse käsule

9. Laskemoona väljastamine toimub selleks

ette nähtud kohas, allkirja vastu ja

laskemoona kogus vastab laskeharjutuse

käsule

10. Tagalateenistus on korraldatud vastavalt

laskeharjutuse käsule

11. Laskeharjutusel kasutatav õppevara toetab

väljaõppe-eesmärgi saavutamist

12. Korraldav personal on olemas ja täidavad

ülesandeid vastavalt laskeharjutuse käsule

13. Osalejate üle peetakse arvestust

14. Osalejatele viiakse läbi ohutustehniline

instruktaaž ja kinnitatakse allkirjadega

33

15. Laskmise läbiviija jõustab ja osalejad

järgivad ohutuseeskirjade täitmist (k.a

ohtlikele vigadele reageerimine)

16. Relvade, salvede ja salvetaskute

ohutuskontroll on teostatud (enne, pärast ja

laskmise ajal)

17. Osalejate varustus ja riietus on harjutusele

vastav (sh ohutusvarustus)

18. Laskjatele tutvustatakse laskeharjutuse

eesmärki ja ülesehitust

19. Laskeharjutus(t)e sooritamine toimub

vastavalt laskeharjutusekäsule

20. Lasketulemused märgitakse üles ja tehakse

teatavaks

21. Laskjaid juhendatakse enne ja peale

laskesooritusi

22. Kõik väljaõppel osalejad on kaasatud

tegevusse (tausttreening)

23. Laskeharjutusest tehakse kokkuvõte ja

antakse hinnang õpitulemustele

24. Antakse juhised järgnevateks tegevusteks

25. Harjutuse lõpus pakitakse varustus ja

tehakse laskeala korda

26. Laskmise läbiviija teab ning oskab

õpetatavat teemat ja tema tegevus on

eesmärgipärane

27. Väljaõppe-eesmärk(-id) on saavutatud

28. Muud tähelepanekud

KONTROLLIJA HINNANG (sisu koosneb - kontrollitava väljaõppeürituse/teema lühi

üldkirjeldusest, tuvastatud väljaõppe korralduse tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest

ning soovitustest kuidas arendamist vajavaid külgi parandada)

Väljaõppe kontrolli korraldava juhi resolutsioon

34

Lisa 4 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale

Lisa 4. Allüksuse hindamisleht (NÄIDIS)

………………………………..allüksus

………………………………..kuupäev

TEGEVUS JULGESTUSÜLESANDED

ALATEEMA Julgestab objekte

Julgestab maa-ala

Julgestab teekonna lõigu

Teostab kontroll-läbilaskepunkte

Jrk nr TEEMAD/KONTROLLKÜSIMUSED JAH EI MÄRKUSED

1. JULGESTAMINE

1.1 Ülesande täpsustamine (rühmaülem)

1.1.1 Üldine olukord

1.1.2 Teab mis on tema ülesanne ja kõrgema ülema

kavatsus

1.1.3 Selgelt sõnastatud ülesanne alluvatele

1.1.4 Manöövriskeem

1.1.5 Juhtimine

1.1.6 Side, asendus ja tegevus ülema puudumise

korral

1.1.7 TT tegevus (kui on olemas)

1.1.8 Pioneeritoetus (kui on olemas)

1.1.9 Tulejuhtimine

1.1.10 Tagalatoetus

1.1.11 Meditsiin

1.2 Objekti ettevalmistus ja julgestamine

1.2.1 Objektikaitse julgestusplaan

1.2.2 Määratud julgestust teostav allüksus

1.2.3 Kaitse tegevust harjutatud

1.2.4 Objektil on tagatud üldine julgeolek ja kord

1.2.5 Vaatluspostid ja patrullid on loodud

1.2.6 Sissepääsud on turvatud täiendavate

pioneeritehniliste vahenditega

1.2.7 Objektile sisenemisel teostatakse isikute ja

sõidukite kontrolli

1.2.8 Paiknemispiirkonna hõivamine ja

paiknemisrutiini sisse viimine

1.2.9 Tulesüsteemi loomine ja koordineerimine

1.2.10 Lahinguvalmiduse kehtestamine ja harjutamine

35

Lisa 5 Kaitseliidu väljaõppe eeskirjale

Lisa 5. Väljaõppesündmuste korraldaja (isikud ja struktuuriüksused) ja väljaõppe

kontrollija/hindaja korralduslikud väljaõppe dokumendid ja/või keskkond ja nende

koostamise/esitamise tähtajad.

Väljaõppeürituse

korraldaja

Väljaõppe korraldamise

dokumendid ja/või keskkond

Koostamise/esitamise

tähtaeg

Väljaõppe korraldaja – isik

(nt instruktor/koolitaja,

kursuse ülem/läbiviija,

kompanii ülem jt)

Väljaõppesündmuse täpsustamine

VÕPISs

Täpsustatakse VÕPISes

MHK

väljaõppesündmuse

eelneva nädala

neljapäevaks

Väljaõppesündmuse käsk ja selle

lisad

Esitatakse MHK kaks

nädalat enne väljaõppe-

sündmust väljaõppejuhile

kinnitamiseks

MKR/MLV õppuste

dokumentatsioon

Planeeritakse KL

siseveebis õppuste

planeerimise keskkonnas

Esitatakse MHK kaks

nädalat enne väljaõppe-

sündmust väljaõppejuhile

kinnitamiseks

Väljaõppesündmusel osalejate

leht

Täidetakse

väljaõppesündmuse

algul ja esitatakse ASAP

maleva staabi

personalile

Ohutusteadmiste kontroll-leht

Täidetakse

väljaõppesündmuse

algul ja lisatakse ASAP

väljaõppesündmuse

käsu juurde

Väljaõppesündmuse kokkuvõte

Koostatakse VÕPISes

MHK kolm nädalat peale

väljaõppesündmuse

lõppu

Õpituvastused Sisestatakse ÕPIKu

keskkonda MHK kolm

nädalat peale

väljaõppesündmuse

lõppu

36

Väljaõppe korraldaja –

struktuuriüksus

(nt Maakaitseringkond,

malev, Küberkaitseüksus,

Kaitseliidu kool,

Naiskodukaitse,

Noored Kotkad ja

kodutütred jt)

Väljaõppesündmuse sisestamine

VÕPISsse

Sisestatakse VÕPISsse

eelneval aastal järgmise

aasta väljaõppeplaani

tegemisel

Täpsustatakse VÕPISes

MHK üks nädal enne

toimumist

Järgmise kalendriaasta eelkäsk

Koostatakse eelneva

kalendriaasta II kvartal

Aastakäsk ja selle lisa aastaplaan

Koostatakse eelneva

kalendriaasta IV kvartal

Aastakäsk ja selle lisa

kalenderplaan (koostab KLK)

Koostatakse eelneva

kalendriaasta IV kvartal

Väljaõppesündmuse käsk ja selle

lisad

Kinnitatakse MHK kaks

nädalat enne väljaõppe-

sündmust väljaõppejuhi

poolt

MKR/MLV õppuste

dokumentatsioon

Kinnitatakse MHK kaks

nädalat enne väljaõppe-

sündmust väljaõppejuhi

poolt

Väljaõppesündmuse kokkuvõte

Koostatakse VÕPIS-es

MHK kolm nädalat peale

väljaõppesündmuse

lõppu

Väljaõppesündmuse kvartali

kokkuvõte/aruanne

Koostatakse

vajadusepõhiselt

VÕPISe põhjal, lähtuvalt

väljaõppejuhi suunistele

ja vajadustele

Väljaõppe

kontrollija/hindaja

Sõjaväelise väljaõppe korralduse

kontroll-lehed (lisa 3), allüksuse

hindamisleht (lisa 4)

Täidetakse

väljaõppesündmuse

käigus ja esitatakse

väljaõppejuhile MHK

kolm nädalat peale

väljaõppesündmuse

lõppu

K Ä S K K I R I 3. juuni 2024 nr 7-1/24/2

Kaitseliidu väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p-d 1, 16 ja lg 5 alusel ning seoses teenistusliku vajadusega: 1. Kinnitan dokumendi „Kaitseliidu väljaõppe eeskiri“ (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kaitseliidu ülema 01.07.2022 käskkirja nr K-7-1/22/21087V „Kaitseliidu väljaõppe eeskirja kinnitamine. Käskkirja kehtetuks tunnistamine“. 3. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseliidu struktuuriüksuste juhtidele ning teadmiseks Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemale ja Eesti diviisi ülemale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ilmar Tamm

Kindralmajor

Kaitseliidu ülem

Eduard Nikkari