EELHINNANG
Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
1. Eelhinnangu õiguslik alus
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatust (edaspidi KeHJS). KeHJS § 33 lõike 2 punkti 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Planeeritav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 22 nimetatud valdkonda – muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) § 16 punkti 1 alusel tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui planeeritud tegevus kuulub muu määruses nimetamata tegevuse alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KeHJS § 33 lõike 3 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
2. Kavandatav tegevus ja planeeringu üldandmed
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on üksiktuuliku (võimsusega kuni 5 MW) kavandamine Pihlaka (14101:001:0874) kinnisasjale, hübriidlahendusena kavandatava Pihlaka päikeseelektrijaama osana (elektri tarbijani viimiseks kasutatakse samu seadmeid, alajaama ja ühendust). Maaüksuse kõrvale kavandatakse ka päikeseparki, millele on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr 2312271/09537. Planeeringu koostamise eesmärk on krundi moodustamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus.
Kavandatav tuulik hakkaks asuma Anija vallas Kaunissaare külas hajaasustuspiirkonnas. Maa-ala piirneb põllumaade ja metsaaladega. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 22 ha ning maaüksuse puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga ja Eesti põhikaardi alusel põllumaaga. Hetkel antud alal põlluharimist ei toimu ning tegemist on rohumaaga. Kinnistu piirneb ka avalikult kasutatava Lauda teega (Lauda maaüksus, katastritunnus 14101:001:0480), mis on ühenduses Kose-Jägala maanteega (kaugus kinnistust mööda Lauda teed 860 meetrit). Lähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult ligikaudu 500 m kaugusel (Lauda 14001:002:0695), lähim elamu 640 m (Vohuniidi 14001:002:0830), tiheastustusega ala elamumaad ca 1 km kaugusel ning kortermajade piirkond 1,5 km kaugusel.
3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180 kehtestatud Anija valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb Kaunissaare küla Pihlaka maaüksus hajaasustusega alale, kus juhtotstarvet üldplaneeringuga ei planeerita. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist väärtusliku põllumaaga. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa väljaspool linna ja alevit, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on 39 ning mille suurus on vähemalt 2 ha. Üldplaneeringu kohaselt ei ole keelatud väärtuslikult põllumaale ehitamist, vaid ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb järgida väärtusliku põllumajandusmaa sihipärase kasutuse säilimiseks seatud maakasutus- ja ehitustingimusi (üldplaneeringu ptk 5.2). Kuna maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on maakonna lõikes üldistatud ja ei lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist), võib kohati põllumajandusmaa tegelik väärtus olla madalam kui maakonna kaalutud keskmine boniteet (nt mullaareaal on väiksem või tegemist künkliku erodeerunud maastikuga). Sellest tulenevalt on hilisemas etapis lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Eespool väljatoodust lähtuvalt tuleb teha planeeringualal boniteedi täpsustav kohapõhine uuring ja hinnata, kas ala vastab väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele ja millised on tingimused sinna ehitamiseks.
Üldplaneering sätestab, et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamisel:
1. paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist;
2. uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks.
Üldplaneeringu kohaselt on lubatud on paigutada kinnistule väiketuulikut oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tuulikute kõrgust üldplaneeringuga ei reguleerita. Üldplaneeringus on sätestatud tuulikute rajamiseks järgmised nõuded: tuuliku masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda elamu õuemaale ega puhkealale. Juhul kui kavandatava tuuliku varjud langevad naaberkinnistu õuemaale või hoonete ehituseks sobivale alale, peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Tuuliku planeerimisel tuleb ehitusprojekti juurde lisada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused. Tuuliku kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (torn + tiiva pikkus). Nende lähemale kavandamine (kõrgus on suurem, kui kavandatav kaugus infrastruktuuri elementidest), toimub infrastruktuuri omaniku või valdaja nõusolekul. Tuulikud võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, seetõttu tuleb töövõime säilitamise tagamiseks Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulikute paigaldamist kavandades. Tuulikute detailplaneeringute, ehitusprojektide ja projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõude või ehitamise teatiste Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise vajaduse määramisel lähtuda ajakohastest õigusaktidest. Põhivõrguga ühendatavate tööstuslike elektrituulikute (tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade) ja tuuleparkide planeerimiseks valla territooriumile (arendussoovi tekkimisel) tuleb algatada valla eriplaneering. Kuna tegemist on üksiku tuulikuga, siis ei ole eriplaneeringu koostamine vajalik.
Väiketuulikute mõiste on defineeritud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) jaanuaris 2012. a. korraldatud väiketuulikute ümarlaual, kus otsustati Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m.
Hajaasutusega alal tuleb detailplaneering koostada juhul, kui muudetakse olemasolevat olukorda piirkonnas oluliselt (st olemasoleva olukorra muutmist mitme kriteeriumi osas):
1. kui tegevus ei ole ajutise iseloomuga;
2. kui kaasneb tehnilise infrastruktuuri võrgu väljaehitamise vajadus;
3. kui tegevus toob endaga kaasa olemasoleva äri- ja tootmisüksuse ehitusmahu suurenemise enam kui 50% ulatuses;
4. kui tegevusest on eeldada häiringuid keskkonda suunatavate saasteainete heitkoguste ning leviku näol.
Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevat olukorda esimese ja kolmanda kriteeriumi osas ja seega algatatakse tuuliku rajamiseks detailplaneering.
Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi Harju maakonnaplaneering) sätestab, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Taastuvenergia on energiaressurss, mida saab kasutada järjepidevalt (päikese-, tuule, maasoojuse- või lainete energia) või mis taastub erinevate ökosüsteemide ringluse käigus (biomassi energia – puit (hake, pelletid, halud, energiavõsa), põhk jms) ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks määral, mis ohustab kohalikke ökosüsteeme. Harju maakonnas on perspektiivikas arendada tuuleenergiat ning on välja toodud üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks.
Üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks:
1. Elektrituulikute minimaalne kaugus tehnilise taristu objektidest (kõrgepingeliinid, maanteed, raudtee, gaasitrass jmt) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega.
2. Elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgustiku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust.
3. Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri objektidele ei ole üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).
4. Arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).
5. Tuulikupargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute võimalikud positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud kõrgused. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikupargi arendamise algstaadiumis.
Harju maakonnaplaneering ütleb, et tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide ja muude kõrgrajatiste kavandamine väärtuslikele maastikele ei ole üldjuhul lubatud. Objektide asukoha valikul on soovitav igal konkreetsel juhul lähtuda ekspertide maastikuanalüüsist. Planeeringuala ei asu Harju maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikul maastikul. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ alusel paikneb Pihlaka kinnistu väärtuslikul põllumajandusmaal
Maakonnaplaneeringu koostamise raames viidi läbi maismaatuuleparkide võimalike asukohtade esialgne analüüs (vt joonis 1), mille käigus välja valitud alade piirides saab edasiste planeeringute käigus tuuleeparkide rajamist täpsemalt kaaluda. Ruumilise ulatuse ja sobivate asukohtade määramiseks läbi viidud hinnang teostati geoinformaatilisel sobivusanalüüsil erinevaid andmekihte omavahel sidudes. Analüüsis arvestati looduskaitseliste aladega, väärtuslike maastikega, asustusaladega, riigikaitseliste objektidega, puhkealadega ja rohelise võrgustikuga. Ruumiandmete klassifitseerimisel põhimõtteliselt sobivate aladena eristati skaalal kõrge kuni madala sobivusega alad. Põhimõtteliselt sobivate aladena käsitletakse üle 50 ha suuruseid alasid, kus hoolimata kriteeriumite erinevast sobivusastmest ei esine alal tingimust, mis üheselt välistaks tuulikupargi rajamist. Sobivate alade kaalumisel tuleb arvestada, et tuulikuparkide kavandamist kitsendav maakasutus ei ole alati piirava mõjuga, nt looduskaitsealad või roheline võrgustik. Oluline on täiendavalt ala iseloomu ja väärtusi arvestades läbi viia täiendavad uuringud, selgitada loodusväärtuste tegelik leidumine ja paiknemine. Iga arendusprojekti juures on oluline kaaluda ja välja töötada erinevaid võimalikke leevendusmeetmeid.
Pihlaka maaüksus Kaunissaare külas ei jää analüüsi tulemusel maismaatuuleparkide võimalikku asukohta. Samas nagu eespool välja toodud, siis analüüsiti maismaatuuleparkide võimalikke asukohti (alad üle 50 ha), mitte üksikute tuulikute paiknemise võimalikke asukohti, seega ei ole üksiktuuliku rajamine Pihlaka maaüksusele vastuolus Harju maakonna planeeringuga.
Joonis 1. Tuuleparkide rajamiseks põhimõtteliselt sobivad alad Harju maakonnas vastavalt erinevate maakasutuste sobivusanalüüsile.
Kaitseministeerium koostanud ülevaatekaardi hetkel kehtiva üle 150 m kõrguste tuulikute paigaldamiseks sobilikest aladest maismaal, mis on toodud joonisel 2. Madalamate tuulikute paigaldamine võib olla lubatud ka muudel aladel, konkreetsed kõrguspiirangud tuleb iga kord Kaitseministeeriumiga täpsustada. Nimetatud ülevaatekaardi kohaselt peaks Kaunissaare küla Pihlaka maaüksus jääma alasse, kuhu on võimalik arendada ka üle 150 meetriseid tuulikuid.
Joonis 2. Suunised üle 150 m kõrguste tuulikute paigaldamiseks sobilike alade kohta.
Kuna tuulikute puhul on tegemist kõrgehitisega, siis tuleb detailplaneering kooskõlastada ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga.
4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneeringus määratakse ehitusõiguse elluviimiseks muuhulgas ka nõuded keskkonnatingimuste täitmiseks.
5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Detailplaneering ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Amortiseerunud tuulikud demonteeritakse.
6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju.
Teadaolevatel andmetel on tuulikute eluiga 20-30 aastat ning seejärel tuulik lammutatakse. Demonteerimise rahastamisega arvestavad tuulepargi operaatorid juba tuulepargi tööaja jooksul ning võib öelda, et tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 emissiooni mitme kordselt. Tuuleturbiinid väärtuslik ressursiallikas, mida saab ringmajanduses uuesti kasutada. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb üldiselt taaskasutusse/ringlusesse. Suur osa tuulikute/tuuleparkide materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest labades on kasutatud komposiitmaterjale, mis muudavad need kergemaks ja vastupidavamaks. Terasjäätmete töötlemiseks on aga olemas erinevad meetodid. Aastate jooksul materjalide ringlusessevõtu võimalused ainult paranevad, kuna pidevalt tegeletakse vastavate arendustöödega.
Tuuliku ehitamise käigus kandub lähipiirkonda mõningast vibratsiooni ja müra, kuid see ei ole püsiva iseloomuga ning kaob peale ehitustegevust. Ehitamisel võib vibratsioon ja müra tekkida nt kaevetöödel, puurimisel, geoloogilistel uuringutel ja kaablite paigaldamisel, tuuliku püstitamisel ja materjalide transpordil. Ehitamine on üldiselt lühiajaline protsess ning võib eeldada, et selle mõju on väheoluline. Lähim elamu asub ligikaudu 640 meetri kaugusel ning eeldatavalt sinna häiriv ega ülenormatiivne müra ei kandu. Lähim hoonestatud kinnistu asub 500 meetri kaugusel idas ning tegemist on loomapidamishoonega, kus ühed ja samad loomad pikaaegselt ei viibi ning eeldatavalt ehitustegevus seda negatiivselt ei mõjuta.
Juurdepääs on tagatud Kose-Jägala maanteelt ja edasi avalikult kasutatavalt Lauda teelt, seega ei ole tuuliku paigaldamiseks vajalik rajada uut juurdepääsuteed. Lauda tee ei vii ühegi elamuni ja seda teed kasutavad valdavalt ainult Lauda kinnistu töötajad ja kliendid, seega puudub teel tihe liiklus. Samas on Lauda tee üpriski kitsas ning ei pruugi kannatada raskeveokeid, kuid see teema lahendatakse jooksvalt detailplaneeringu käigus ja kasutamise tingimused seatakse koostöös kohaliku omavalitsusega. Kui tuulik paigaldatakse kinnistule Lauda tee äärest kaugemale, siis tuleb leida võimalused kinnistusisese ajutise või püsiva tee rajamiseks, kuid see ei ole eeldatavalt negatiivse mõjuga tegevus. Materjalide transportimine mööda Kose-Jägala teed ei suurenda eeldatavalt oluliselt liikluskoormust ja seega eeldatavalt ei avalda negatiivset mõju.
Tuulikute kasutusajal tekib vibratsioon tuulikute turbiinide töötamisel, kuid üldiselt peaks vibratsioon sumbuma tuuleturbiinide vundamentides ning üldjuhul ei kandu edasi väljapoole vundamenti. Kaasaegsete tuuleparkide opereerimise faasis peaks vibratsioon olema väheoluline. Tuulegeneraator tekitab terve enda eluea jooksul ka mehaanilist müra, mida põhjustavad eelkõige mootor ning tuuleturbiini käigukast. Selline müra peaks kaasaegsete tuulikute puhul olema üldjuhul tajutav ainult turbiini läheduses. Tuuliku töötamisel tekib ka aerodünaamiline müra, mis tekib tuulegeneraatorite labade liikumisel läbi õhu. See on tuulikute peamine müraallikas, kuid kaasaegsed tuulikud on ehitatud üldiselt selliselt, et sellise müra teket on hästi piiratud ning ka võimsaimate elektrituulikute töötamisega kaasnev heli ei ulatu müranorme ületaval tasemel eelduste järgi tuulikust kaugemale kui 500-600 meetrit. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule kiirusest ning mida tugevam on tuul, seda kiiremini pöörlevad tuuliku labad ja seetõttu suureneb ka tuulikust tulenev müra. Kuid suurtel tuulekiirustel tugevneb ka looduslik mürafoon, mis hakkab nö varjestama tuulikute tekitavat müra. Samas ei saa välistada, et planeeritud tuuliku müra ei jõua olemasolevate/planeeritavate elamuteni ning ei mõju inimestele häirivalt kuna tuulegeneraatori müra sõltub igal ajahetkel tuule kiirusest, tuule suunast ja taustamürast. Sellest tulenevalt tuleb hinnata müra tasemeid ja mõjuulatust. Samuti on oluline leida nn halvima juhtumi karakteristikud ja võrrelda neid müra normtasemetega. Hindamaks tuulikute müra mõju tuleb teostada müra modelleerimine. Müra modelleerimise tulemusena tuleb koostatada müra levikut iseloomustavad mürakaardid, mis peavad olema aluseks hinnangule kas ja millistel tingimustel (leevendusmeetmed) on võimalik Pihlaka kinnistule tuulik püstitada. Kuivõrd võib inimestele olla häiriv ka normide piiridesse jääv müra, siis tuleb hinnata, kas antud kinnistu on sobiv tuuliku püstitamiseks. Harju maakonna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt tuleb tuuleparkide kavandamisel tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Nimetatud aruande kohaselt tuleb tuuleparkide rajamisel eesmärgiks seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalentaseme normväärtuse tagamine. Hetkel planeeritakse rajada küll üksik tuulik, kuid ka selle puhul tuleks järgida sama eesmärki.
Tuulikud tekitavad töötamisel ka varjusid ning nendest eristatakse kahte tüüp varjusid: liikuvad varjud ja peegeldused, mis tekivad tuulikute ja päikese koosmõjul. Liikuvad varjuvad tekivad päikesepaistelistel päevadel tuuliku labade pöörlemisega. Tuuliku labad on liikumises ning selle tõttu liigub ka pidevalt vari. Mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale ulatub ka vari ning varjude ulatus sõltub ka päikese kõrgusest ehk mida madalamalt paistab päike (päikesetõusu järel ja päikeseloojangu eel), seda kaugemale ulatuvad varjud. Liikuvate varjude teket ja ulatust on võimalik modelleerida ja seega tuleb tuuliku planeerimisprotsessis koostada varjutuse analüüs, mille käigus arvutada välja kuhu ja kui suure kestvusega varjutus ulatuda võib. Selle analüüsi tulemuste alusel saab määrata tuuliku maksimaalse võimaliku kõrguse ja positsiooni kinnistul nii, et varjutuse häiringut (eelkõige elamumaadel) vältida. Peegeldused tekivad aga siis, kui päike peegeldub tuuliku labadelt ning see on tingitud tuuliku labade materjalidest ja võib põhjustada häirivat helkimist. Selle ärahoidmiseks tuleb tuuliku labadel kasutada matte pinnatöötlusmeetoteid.
Kuna tuulikud on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ning on paigutatud avatud maastikule, siis avaldub tuulikutest ka visuaalne mõju. Tuuliku visuaalne mõju sõltub tuuliku suurusest, kaugusest, maastiku omadustest, aasta-ajast ja paljust muust. Tuuliku planeerimisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele ja koostada nähtavusanalüüs, mille alusel määrata alad, kust tuulik nähtavale jääb ning kas see avaldab visuaalset häiringut. Nähtavusanalüüsis määrata ära olulised punktid, mida inimesed aktiivselt kasutavad (tiheasustusega ala) ning koostada fotomontaaž. Analüüsi käigus hinnata ka tuuliku sobivust konkreetsele maastikule.
Tiheasustusega ala jääb Pihlaka kinnistu piirist vähem kui 1 km kaugusele ja seega tuleb erilist tähelepanu pöörata sinna jõudvate häiringute analüüsimisel.
Kuna tuulikud võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, siis tuleb töövõime säilitamise tagamiseks Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulikute paigaldamist kavandades.
Tuuliku mõju elustikule on käistletud täpsemalt käesoleva eelhinnangu punktis 10.
Muud negatiivset mõju planeeringualal tõenäoliselt ei ilmne, kuna alale ei planeerita reostusohtlikke rajatisi ning ehitustegevuse käigus tuleb kasutada töökorras seadmeid ja tehnikat, et vältida keskkonnareostust. Ehitustegevuse lõppedes tuleb ala heakorrastada, sh ehitusjäätmed viia selleks ettenähtud vastuvõtupunkti utiliseerimiseks või ringlussevõtuks. Peale tuuliku eluea lõppu tuleb tuulik demonteerida ning suunata materjalid ringlusesse ning ala heakorrastada. Lisaks hetkel teadaolevate andmete kohaselt võib öelda, et tuulikud kompenseerivad enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 emissiooni mitme kordselt. Kumulatiivne ja piiriülene mõju esialgsel hinnangul puudub.
7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.
Kavandatav tegevus ei kujuta endast eeldatavasti otsest reostusohtu kuna ehitamise käigus tuleb kasutada töökorras seadmeid. Ehitise projekteerimisel tuleb lähtuda seadustes kehtestatud nõuetest, et minimeerida õnnestuste tekke võimalus. Kavandatav tegevus ei kujuta endast otsest ohtu inimese tervisele, küll aga võivad tuuliku töötamisel tekkida püsivad häiringud nagu näiteks visuaalne häiring, müra, varjutus, peegeldused. Seetõttu tuleb nende häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks.
Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd ning planeeringu koostamisel ning välja arendamisel tuleb nende kitsendustega arvestada ning töid teostada vastavalt seadustes ettenähtud korrale. Planeering kooskõlastatakse kõikide asjakohaste tehnovõrkude valdajatega.
Tuuliku mõju elustikule on käsitletud täpsemalt käesoleva eelhinnangu punktis 10.
8. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond.
Tuuliku ehitamise käigus kandub lähipiirkonda mõningast vibratsiooni ja müra, kuid see ei ole püsiva iseloomuga ning kaob peale ehitustegevust. Ehitamine on üldiselt lühiajaline protsess ning võib eeldada, et selle mõju on väheoluline. Lähim elamu asub 640 meetri kaugusel ning eeldatavalt sinna häiriv ega ülenormatiivne müra ei kandu. Lähim hoonestatud kinnistu asub 500 meetri kaugusel idas ning tegemist on loomapidamishoonega, kus ühed ja samad loomad pikaaegselt ei viibi ning eeldatavalt ehitustegevus seda negatiivselt ei mõjuta. Juurdepääs Pihlaka kinnistule on tagatud Kose-Jägala maanteelt ja edasi avalikult kasutatavalt Lauda teelt. Lauda tee ei vii ühegi elamuni ja seda teed kasutavad valdavalt ainult Lauda kinnistu töötajad ja kliendid, seega puudub teel tihe liiklus ja võib eeldada, et ehitustranspordi mõju on väheoluline. Materjalide transportimine mööda Kose-Jägala teed ei suurenda eeldatavalt oluliselt liikluskoormust ja seega eeldatavalt ei avalda negatiivset mõju. Liiklemine peab toimuma vastavuses liiklusseadusega ning vajadusel tuleb Transpordiametilt taotleda luba eriveo teostamiseks.
Tuuliku töötamisel võivad tekkida püsivad häiringud nagu näiteks visuaalne häiring, müra, varjutus ja peegeldus. Seetõttu tuleb nende häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks.
Lähimad hooned asuvad kinnistust linnulennult ligikaudu 500 kaugusel (Lauda 14001:002:0695), lähim elamu 640 m kaugusel (Vohuniidi 14001:002:0830), tiheastustusega ala elamumaad ca 1 km kaugusel ning kortermajade piirkond 1,25 km kaugusel. Tiheasustus ala piir jääb Pihlaka kinnistust vähem kui 1 km kaugusele ja seega tuleb erilist tähelepanu pöörata sinna jõudvate häiringute analüüsimisel. Sellesse konkreetsesse tiheasutusalasse jäävad Kehra linn tervikuna, Lehtmetsa küla tervikuna ning väike osa Kaunissaare külast. Harju maakonna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt tuleb tuuleparkide kavandamisel tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Nimetatud aruande kohaselt tuleb tuuleparkide rajamisel eesmärgiks seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalentaseme normväärtuse tagamine. Hetkel planeeritakse rajada küll üksik tuulik, kuid ka selle puhul tuleks järgida sama eesmärki.
9. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.
Harju maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ alusel paikneb Pihlaka kinnistu väärtuslikul põllumajandusmaal. Harju maakonna planeeringu alusel kasutatakse väärtuslikku põllumajandusmaad üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Harju maakonnaplaneering sätestab ka, et tuulikute rajamiseks sobivate alade kaalumisel tuleb arvestada, et tuulikuparkide kavandamist kitsendav maakasutus ei ole alati piirava mõjuga, nt looduskaitsealad või roheline võrgustik. Oluline on täiendavalt ala iseloomu ja väärtusi arvestades läbi viia täiendavad uuringud, selgitada loodusväärtuste tegelik leidumine ja paiknemine. Lisaks sätestab Harju maakonna planeering, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire. Anija valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kaunissaare küla Pihlaka maaüksus hajaasustusega alale ning üldplaneeringuga kavandatav juhtotstarve on väärtuslik põllumaa. Üldplaneeringus on väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa väljaspool linna ja alevit, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on 39 ning mille suurus on vähemalt 2 ha. Üldplaneeringu kohaselt ei ole keelatud väärtuslikule põllumaale ehitamist, vaid ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb järgida väärtusliku põllumajandusmaa sihipärase kasutuse säilimiseks seatud maakasutus- ja ehitustingimusi. Üldplaneering sätestab, et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamisel:
1. paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist;
2. uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks..
Kuna maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on maakonna lõikes üldistatud ja ei lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist), võib kohati põllumajandusmaa tegelik väärtus olla madalam kui maakonna kaalutud keskmine boniteet (nt mullaareaal on väiksem või tegemist künkliku erodeerunud maastikuga). Sellest tulenevalt on hilisemas etapis lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Eespool väljatoodust lähtuvalt tuleb teha planeeringualal boniteedi täpsustav kohapõhine uuring ja hinnata, kas ala vastab väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele ja millised on tingimused sinna ehitamiseks.
Pihlaka kinnistu ei asu Harju maakonna planeeringu alusel väärtuslikul maastikul ega rohevõrgustiku alal. Planeeringualal ei asu ka Natura 2000 alal ning seal puuduvad ka pärandkultuuri objektid ning kaitsealuste liikede leiukohad ja elupaigad.
10. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile
Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning planeeringualal ei asu kaitsealuste liikide leiukohti ega elupaikasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb planeeringualast 3,5 km kaugusel läänes. Tegemist on Parila looduskaitsealaga (RAH0000457), kus kaitstavateks elupaigatüübideks on sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Planeeringualale tuuliku püstitamine ei mõjuta negatiivselt Parila looduskaitseala kaitseeesmärke ega sealseid isendite elupaike, mida sealsel alal kaitstakse.
Anija valla üldplaneeringu alusel jääb rohevõrgustik planeeringualast loodesse 370 meetri kaugusele ning lõunasse teisele poole Jägala-Pirita kanalit ca 120 m kaugusele. Harju maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Väärtuslikud maastikud“ alusel ei asu planeeringuala väärtuslikul maastikul ning teemaplaneeringu „Roheline võrgustik“ alusel ei asu planeeringuala otseselt rohevõrgustiku alal. Piirkonna/maakonna suur tuumala asub planeeringualast lõunas teisel pool Jägala-Pirita kanalit ning piirkonna/maakonna väike tuumala jääb planeeringualast ca 2 km kaugusele loodesse.
Tuulikute mõju loomadele sõltub väga paljudest asjaoludest, muuhulgas tuuliku asukohast, tuuliku suurusest/võimsusest ja konkreetsest loomaliigist ning selle tundlikkusest välistele mõjutajatele. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel viisil ning milliseid loomaliikide ühe tuuliku töötamine mõjutab. Kas ja kuidas mõjutab tuuliku töötamine bioloogilist mitmekesisust ja erinevaid loomaliike planeeringuala läheduses tuleb eraldi välja selgitada ja hinnata. Mõju võimalikkus ja suurus oleneb sellest, kuhu konkreetselt tuuliku paigaldamist planeeritakse ning kui suur tuulik on plaanis püstitada. Tuuliku kavandamisel tuleb võtta eesmärgiks, et tuuliku rajamisega olulist mõju loomastikule ei tohi tekkida. Tuuliku püstitamine on lühiajaline tegevus ning see eeldatavasti ei tohiks loomadele negatiivseid häiringuid põhjustada. Seda ka seetõttu, et tegemist on lageda alaga mistõttu puudub vajadus metsa maha võtta ja ei ole vaja rajada suuri juurdepääsuteid inimestest puutumata aladele.
Tuuleparkide mõju linnustikule avaldub peamiselt elupaikade hävimise või nende häirimise kaudu, samuti läbi kokkupõrkesuremuse, barjääriefekti ning kaudsete mõjude. Seetõttu on linnustiku kaitse puhul mõjude ennetamiseks oluline tuuliku läbimõeldud asukohavalik.
Konkreetselt planeeringualal ei ole teadaolevatel andmetel ühegi kaitsealuse linnuliigi leiukohta ega elupaika, seega otseselt ühegi kaitsealuse linnu elupaika ei hävitata. Samas ei saa välistada, et alal pesitseb mõni mitte kaitsealune linnuliik, kes pesitseb maapinnal, seega tuleb planeerimise käigus veenduda, et linnud ei kasuta ala enda pesitsuspaigana. Kui planeeringualalt leitakse lindude pesasid tuleb hinnata, kas ja kuhu on võimalik tuulik kinnistule planeerida, et see ei mõjutaks negatiivselt konkreetse linnuliigi elupaikasid ning millised on võimalikud leevendusmeetmed ning kas konkreetsel linnuliigil on võimalik läheduses ka mõnda muud ala pesitsuseks kasutada. Kui planeeringualalt leitakse lindude pesituskohti ning leevendusmeetmetega on võimalik negatiivset mõju konkreetsele linnuliigile vähendada, siis tuleb tuuliku ehitustöid planeerida selliselt, et ei hävitataks juba loodud pesasid ning ei häiritaks lindusid nende pesitsemisajal.
Kõige selgemalt avaldub tuulikute mõju kokkupõrkesuremuses ehk lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega ning saada selle tagajärjel surma või vigastada. Kuna planeeritakse püstitada ainult üks tuulik, siis tõenäoliselt lindude kokkupõrked sellega on vähetõenäolised, kuid 100% kokkupõrkeid ilmselt välistada ei saa. Kokkupõrkerisk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Kokkupõrkeohtu suurendab tuuliku püstitamine tihti kasutatavatele lindude liikumisteedele, nt pesitsusala ja toitumisala vahele ja rände piirkonda. Kokkupõrkeohuga on seotud ka barjääriefekt ehk vältimaks tuulikut lendavad linnud tuulikust mööda või kõrgemalt üle, mis võib vähendada teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Samas avaldab barjääriefekt pigem olulisemat mõju suuremate tuulikuparkide puhul mitte üksiku tuuliku puhul. Juhul kui tuulik asub siiski lindude regulaarsel liikumisteel (rändeteel, pesitsusala ja toitumisala vahel), siis võib ka üksik tuulik, olenevalt selle suurusest, avaldada lindudele negatiivset mõju.
Tuulikupargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamisel ajal kui lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest ehk tuulikute poolt tekitatav müra, valguse-varjude vilkumine, vibratsioon. Häiringute mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ja võimalikust harjumisest tuulikutega. Mõned linnuliigid on oluliselt tundlikumad ja häiringu mõju võib ulatuda üpris kaugele. Häiringute tõttu ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või läheduses olevat elupaika või kasutavad seda harvemini, mille tulemuse populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb.
Planeeringualal teadaolevalt ühegi kaitsealuse linnuliigu leikohta ega püsielupaika ei asu, küll aga asuvad planeeringualast mõne kilomeetri raadiuses mitmed kaitsavate linnuliikide püsielupaigad ja leiukohad. Planeeringualast 1,5 km kaugusel loodes asub I kaitsekategooria Kehra väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002386) ning 1,8 km kaugusel kirdes teisel pool tiheastusega ala ning Jägala jõge asub II kaitsekategooria Kaunissaare kanakulli (KLO3002743) püsielupaik. Planeeringualast 1,6 km kaugusel edelas asuvad II katekooria kaitsealuse linnuliigi valgeselg-kirjurähni (KLO9131118), III katekooria kaitsealuste linnuliikide värbkakk (KLO9131208) ja musträhn (KLO9131119) leiukoha, need leiukohad asuvad Raasiku vallas. Raasiku vallas planeeringualast 3,2 km kaugusel edelas asuvad samuti II katekooria kaitsealuse linnuliigi valgeselg-kirjurähni (KLO9131117), III katekooria kaitsealuste linnuliikide värbkakk (KLO9131207) ja musträhn (KLO9131174) leiukohad. Planeeringulast 2,5 km kaugusele läände jäävad III katekooria kaitsealuste linnuliikide händkakk (KLO9131299), musträhn (KLO9131173), herilaseviu (KLO9131226) leiukohad, mis asuvad samuti Raasiku vallas. Raasiku valda planeeringualast 3,6 km kaugusele läände jääb ka I kaitsekategooria Rätla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002426).
Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eelistab vanemaid lehtpuu enamusega puistuid. Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala.
Musträhn (Dryocopus martius) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn suuri okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustavad tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele.
Värbkakk (Glaucidium passerinum) on Eestis hajusalt levinud harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Pesitseb okas- ja segametsades, sageli sooservades või välude ääres, talvel ka ava- ja kultuurmaastikel, lehtmetsades, talude ümbruses. Värbkakk vajab pesitsemiseks vanu metsi, kus leidub õõnsustega puid. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandusliku tegevuse tõttu.
Händkakk (Strix uralensis) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Händkakk pesitseb väga mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 1300 kuni 2500 paari vahel. Elupaigana eelistab händkakk lagedate alade või raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi (Eesti punane raamat).
Herilaseviu (Pernis apivorus) on Eestis üldlevinud väikesearvuline ja hõreda asustusega haudelind. Liik on Eestis III kaitsekategooria all ning Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Herilaseviu on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana niiskeid leht- ja segametsi, toidubaasist (kiletiivalised) lähtuvalt on liigi pesitsusterritoorium on väga suur. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandamise tulemusena.
Kanakull (Accipiter gentilis) on arvatud looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Suurimaks ohuteguriks peetakse metsamajanduse mõju, mille tõttu vähenevad pesitsemiseks sobivad elupaigad, aga ka saagijahiks sobilikud vanad metsad. Kanakullile meeldib elada eelkõige suuremates ja vanemates segametsades. Toitub enamasti metsakanalistest.
Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on arvatud looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Väike-konnakotka elupaikadeks on kultuurmaastike, niitude, jõeorgude ja soodega vahelduvad segametsad. Pesa asub tavaliselt mõne vana kuuse otsas. Väike-konnakotkas on hästi kohastunud eluks kultuurmaastikel. Väike-konnakotka saagipüüdmise alad paiknevad vähekasutatavatel rohumaadel, märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Väike-konnakotkas toitub peamiselt pisiimetajatest, kahepaiksetest, roomajatest ja harvem lindudest ning putukatest, vahel toitub ka raibetest. Väike-konnakotkas on rändlind, kes pärast pesitsusperioodi lendab talvitusaladele, mis asuvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Esimese kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline).
Kehra väike-konnakotka püsielupaik asub planeeringualale väga lähedal ning antud linnuliik kasutab saagipüüdmiseks rohumaid, põlde ja teisi avamaastike, seega võib eeldada, et kõige suurem mõju tuuliku rajamisel ilmneb konkreetselt selle liinuliigi antud elupaigale. Väike-konnakotka puhul on tegemist on I kaitsekategooria liigiga ning selle kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
Kuna tuulik võib lindudele negatiivset mõju avaldada tuleb uurida, kas planeeringuala ja selle ümbrust kasutavad linnud igapäevasel regulaarsel liikumisel ja/või kas planeeringuala sh tuuliku nn mõjuraadius jääb lindude rändeteele. Tulenevalt eelpool toodust tuleb analüüsida ja hinnata, kas ja kuhu planeeringualale on võimalik tuulik püstitada, millise suurusega tuulik on võimalik püstitada, kas ja millised võimalikud negatiivsed mõjud tuulikust linnustikule tulenevad ning kui kaugele planeeritud tuuliku mõju ulatub ning vajadusel välja töötada erinevad leevendusmeetmed, et välistada tuulikust tulenevad negatiivsed mõjud linnustikule. Analüüsides ja hinnangutes tuleb suurt tähelepanu pöörata planeeringuala läheduses asuvatele kaitstavatele linnuliikidele, eelkõige Kehra väike-konnakotka püsielupaigale, et vältida häiringute jõudmist nende elupaikadess ja leikohtadesse ning ka toitumisaladele sellises ulatuses, mille tõttu antud konkreetsed linnuliigid enam oma elupaikasid ei kasuta. Vajalikuks võib osutuda ka piirkonna linnustiku rändeteede uuring, millest tuleb lähtuda detaillahenduse (sh leevendavad meetmed) väljatöötamisel.
Tuuleparkide töötamisel võivad kaduda ka nahkhiirte toitumispaigad, kuna nahkhiired võivad ala vältida. Seetõttu tuleb hinnata ja uurida, kas planeeringualal asuvad nahkhiirte toitumispaigad ja lennukoridorid ning vajadusel, seada säilimist tagavad tingimused.
11. Eelhindamise tulemused
Tuulikust lähtuvad põhilised mõjud selle töötamise hetkel, ehitusetapi mõjud on eeldatavasti väheolulised. Tuuliku töötamisel võivad tekkida püsivad häiringud nagu näiteks visuaalne häiring, müra, varjutus ja peegeldus. Seetõttu tuleb nende häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks.
Vaja on hinnata müra tasemeid ja mõjuulatust ning on oluline leida nn halvima juhtumi karakteristikud ja võrrelda neid müra normtasemetega. Hindamaks tuulikute müra mõju tuleb teostada müra modelleerimine ja müra modelleerimise tulemusena tuleb koostatada müra levikut iseloomustavad mürakaardid, mis peavad olema aluseks hinnangule kas ja millistel tingimustel (leevendusmeetmed) on võimalik Pihlaka kinnistule tuulik püstitada. Kuivõrd võib inimestele olla häiriv ka normide piiridesse jääv müra, siis tuleb hinnata, kas antud kinnistu on sobiv tuuliku püstitamiseks. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt tuleb tuuleparkide kavandamisel tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Nimetatud aruande kohaselt tuleb tuuleparkide rajamisel eesmärgiks seada seadusandluse järgse kõige rangema tööstusmüra ekvivalentaseme normväärtuse tagamine. Hetkel planeeritakse rajada küll üksik tuulik, kuid ka selle puhul tuleks järgida sama eesmärki.
Tuuliku planeerimisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele ja koostada nähtavusanalüüs, mille alusel määrata alad, kust tuulik nähtavale jääb ning kas see avaldab visuaalset häiringut. Nähtavusanalüüsis määrata ära olulised punktid, mida inimesed aktiivselt kasutavad (tiheasustusega ala) ning koostada fotomontaaž. Analüüsi käigus hinnata ka tuuliku sobivust konkreetsele maastikule. Lisaks tuleb koostada vajutuse analüüs, mille käigus arvutada välja kuhu ja kui suure kestvusega varjutus ulatuda võib. Selle analüüsi tulemuste alusel saab määrata tuuliku maksimaalse võimaliku kõrguse ja positsiooni kinnistul nii, et varjutuse häiringut (eelkõige elamumaadel) vältida.
Planeeringuala läheduses asub rohevõrgustiku ala ning paari kilomeetri raadiuses mitmed kaitsealuste linnuliikide leikohad ja püsielupaigad. Lähim I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotka püsielupaik jääb 1,5 km kaugusele. Tuuleparkide mõju linnustikule avaldub peamiselt elupaikade hävimise või nende häirimise kaudu, samuti läbi kokkupõrkesuremuse, barjääriefekti ning kaudsete mõjude ning seetõttu on linnustiku kaitse puhul mõjude ennetamiseks oluline tuuliku läbimõeldud asukohavalik. Sellest tulenevalt on vaja välja selgitada kas planeeringuala ja selle ümbrust kasutavad linnud igapäevasel regulaarsel liikumisel ja/või kas planeeringuala sh tuuliku nn mõjuraadius jääb lindude rändeteele. Tulenevalt eelpool toodust tuleb analüüsida ja hinnata, kas ja kuhu planeeringualale on võimalik tuulik püstitada, millise suurusega tuulik on võimalik püstitada, kas ja millised võimalikud negatiivsed mõjud tuulikust linnustikule tulenevad ning kui kaugele planeeritud tuuliku mõju ulatub. Vajadusel tuleb välja töötada erinevad leevendusmeetmed, et välistada tuulikust tulenevad negatiivsed mõjud linnustikule. Analüüsides ja hinnangutes tuleb suurt tähelepanu pöörata planeeringuala läheduses asuvatele kaitstavatele linnuliikidele, eelkõige Kehra väike-konnakotka püsielupaigale, et vältida häiringute jõudmist nende elupaikadess ja leikohtadesse ning ka toitumisaladele sellises ulatuses, mille tõttu antud konkreetsed linnuliigid enam oma elupaikasid ei kasuta. Kuna planeeringuala läheduses asuvad rohevõrgustiku tuumalad, siis on vaja ka välja selgitada kas ja kuidas mõjutab tuuliku töötamine bioloogilist mitmekesisust ja erinevaid loomaliike. Tuuliku kavandamisel tuleb võtta eesmärgiks, et tuuliku rajamisega olulist mõju loomastikule ei tohi tekkida. Tuuleparkide töötamisel võivad kaduda ka nahkhiirte toitumispaigad, kuna nahkhiired võivad ala vältida. Seetõttu tuleb hinnata ja uurida, kas planeeringualal asuvad nahkhiirte toitumispaigad ja lennukoridorid ning vajadusel, seada säilimist tagavad tingimused.
Planeeringuala asub Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja Anija valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikul põllumajandusmaal ning sellest tulenevalt tuleb teha planeeringualal boniteedi täpsustav kohapõhine uuring ja hinnata, kas ala vastab väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele ja millised on tingimused sinna ehitamiseks.
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, kuid eelhindamise tulemusena on tuvastatud, et tuulikust võib lähtuda negatiivne mõju nii inimestele kui ka loomastikule ja linnustikule ning seetõttu tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH käigus tuleb tuvastada, millised mõjud võivad antud planeeringu elluviimisega kaasneda, ühtlasi tuleb häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka tekkimise vältimiseks. KSH koostamisel ette näha KSH koostamine KMH detailsusastmes, misläbi võib väheneda vajadus täiendavaks KMH hindamiseks järgmistes protsessi etappides.
Koostas: Evelin Kolbak
Anija valla keskkonnaspetsialist