Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/40-3 |
Registreeritud | 21.03.2024 |
Sünkroonitud | 23.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Häli Allas (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Haridus- ja Teadusministeerium
Teie: 21.02.2024 nr HTM/24-0174/-1K
Meie: 21.03.2024 nr 1-7/40-3
Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine)
eelnõu kohta arvamuse edastamine
Lugupeetud Kristina Kallas
Kooskõlastame Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu alltoodud tähelepanekutega arvestamise l.
Kõrgharidusseaduse § 21 lg 5 kohaselt kohaldatakse kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoo lis kutseõppeasutuse seaduses õppekava, õppekorralduse, õpetajate, rahastamise, kutseõppe läbiviimise õiguse ja kutseõppe kvaliteedi hindamise kohta sätestatut. Meie hinnangul ei arvesta
eelnõus toodu Sisekaitseakadeemias (edaspidi SKA) õpetatavate erialade valdkondliku eripäraga ning tegevuse rahastamise erisustega.
1) Eelnõuga täiendatakse kutseõppeasutuse seadust (edaspidi KutÕS) §-ga 321. KutÕS-ele lisatava
§ 321 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister õpilase arengu ja õppimise
toetamise, sealhulgas tugimeetmete rakendamise tingimused ja korra. Kuna rakendusakti kavandit lisatud ei ole, pole võimalik hinnata, milliseid muudatusi toob nimetatud korra
kehtestamine kaasa SKA- s toimuva kutseõppe õppekorraldusele. 2) Eelnõuga täiendatakse KutÕS-t §-ga 341 ning sätestatakse õpilase koolist väljaarvamise
tingimused. SKA jaoks on oluline, et kutseõppest väljaarvamise tingimused oleksid ühetaolised kõrgharidusseaduse §-s 17 sätestatud tingimustega. Teeme ettepaneku mitte kohaldada
rakenduskõrgkoolidele eelnõuga lisatavat §-i 341. Meie hinnangul ei peaks rakenduskõrgkoo lis õppivate koolikohustuseta õpilaste väljaarvamise tingimused erinema rakendus- kõrgharidusastme õppest väljaarvamise tingimustest. SKA-le on äärmiselt oluline, et koolil oleks
õigus koolikohustuseta õpilane eksmatrikuleerida ka siis, kui õpilane ei jõua õpingutes edasi, on toime pannud olulise vääritu teo (nt plagiaat) või kui ta rikub oluliselt õppekorralduse tingimusi
ja korda. Samuti peaks Sisekaitseakadeemial olema õigus õpilane eksmatrikuleerida, kui õpilane ei täida eriala valdkonna eest vastutavas valitsusasutuses kehtivaid isikuomaduste üldnõude id või paneb toime teo, mis ei ole kooskõlas ametniku eetikakoodeksiga (SKA põhimäärus § 22
lg 5). Seda õigustab asjaolu, et SKA-s valmistatakse ette siseturvalisuse valdkonna töötajaid, kellele on seatud kõrgemad moraalinormid ja ühiskonna kõrgemad ootused.
Eelnõu kohaselt arvatakse õpilane koolist välja, kui õpilasel on õpinguid takistavad olulised õppevõlgnevused õppekavaga määratud põhiõpingutes ja kool on eelnevalt õppija toetamiseks
rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid toetusmeetmeid. Eelnõust ja selle seletuskirjast jääb ebaselgeks, milliseid õppevõlgnevusi on võimalik hinnata oluliseks ja milliseid mitteoluliseks.
2 (2)
3) Eelnõuga täiendatakse KutÕS-t § 35 lõikega 11. Eelnõu kohaselt on õpilasel õigus direktori otsusel jätkata alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolul samas koolis teisel õppekaval ilma koolist väljaarvamise ja vastuvõtmise toiminguid läbi viimata. Kuna õppekavade vastu-
võtutingimused võivad oluliselt erineda, siis tagamaks, et õppekavale üle viidav õpilane vastab õppekavaga seotud vastuvõtutingimustele (sh läbinud asjakohase taustakontrolli), tuleks KutÕS
§ 35 lõiget 11 täiendada ning sätestada, et ühelt õppekavalt teisele üle viimise eelduseks on ka õppekaval õppimisele kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmine.
4) Eelnõuga täiendatakse KutÕS-t §-ga 471, milles sätestatakse kutseõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja alused. SKA suhtes ei kohaldu KutÕS-i § 47 lõikes 10 nimetatud tegevustoetuse eraldamise regulatsioon. Eelnõus ei ole arvestatud, et KutÕS-i § 47 lõikest 14 tuleneva lt
kehtestab sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe finantseerimise alused, tingimused ja korra siseminister määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleks KutÕS-i § 47 lõiget 14 täiendada ning
sätestada, et SKA õppetegevuse valdkonna eest vastutav minister (siseminister) määrab õppekavad ja õpperühmad, mille alusel õppivatelt õpilastelt ei ole SKA-l õigust tasu nõuda (analoogne eelnõu § 3 p-ga 22). Samuti tuleks meie hinnangul täiendada KutÕS § 471 lg-t 4, lg-
t 7 ja lg-t 8 (eelnõu § 3 p 25) viitega KutÕS-i § 47 lg-le 14 nii, et ka SKA-l oleks võimalik kohaldada eelnõus nimetatud tasuliste koolituskohtade moodustamise õigust ja õpilastel oleks
võimalik kasutada tasuta õppimise õigust ja tasulisest õppest tasuta õppele liikumise õigust (§ 471 lg 7 ja lg 8).
5) Juhime tähelepanu, et eelnõuga lisatava (eelnõu § 3 p 25) KutÕS-i § 471 lõigetes 1-9 sätestatakse tasulise kutseõppe regulatsioon, samas § 471 lõigetes 10-11 sätestatakse õppekulude hüvitamise
regulatsioon. Palume sõnastused ühtlustada. 6) Juhime tähelepanu, et eelnõuga lisatava (eelnõu § 3 p 25) KutÕS-i § 471 lg 10 kohaselt kehtestab
kutseõppe õppekulude hüvitamise tasu suuruse määramise alused ja tasu ülemmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides Vabariigi Valitsus. Palume täpsustada, kas Vabariigi Valitsuse kehtestatud
regulatsioon kohaldub ka sisekaitselise rakenduskõrgkooli suhtes. Akadeemia hinnangul on õigem, kui sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekulude hüvitamise tasu suuruse määramise alused ja tasu ülemmäärad kehtestaks siseminister.
7) Teeme ettepaneku muuta KutÕS-t ning luua selgus mittestatsionaarse õppevormi sisustamise osas. KutÕS-i § 28 kohaselt toimub õpe statsionaarses või mittestatsionaarses vormis.
Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole moodustavad praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Juhime tähelepanu sellele, et kuna mittestatsionaarse õppe puhul iseseisev töö
moodustab üle poole õpingute mahust, siis praktika ja praktiline töö ei saa moodustada vähemalt poolt õppekava mahust. Palume vastuolu kõrvaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets
siseminister
Häli Allas 6125069 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
SKA - Tähelepanekud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu kohta | 14.03.2024 | 10 | 1-7/40-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Sisekaitseakadeemia |
Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) | 22.02.2024 | 31 | 1-7/40-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |