Riigikohtu esimehe ettekanne

1

Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta

Ettekanne Riigikogu 2024. aasta kevadistungjärgul

12. juuni 2024

Villu Kõve

Riigikohtu esimees

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed!

On aeg teha järjekordne ettekanne kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise

kohaldamise kohta, seekord siis õigel ajal, kevadel. Harjumuspäraselt annan esmalt ülevaate

kohtusüsteemi toimimisest, seejärel räägin meie murekohtadest ning lõpetuseks kohtusüsteemi

võimalikest valikutest ja arengusuundadest kokkutõmbuva eelarve tingimustes.

I Tagasivaade Eesti kohtusüsteemile 2023. aastal

Esmalt kinnitan traditsiooniliselt, et kohtusüsteem toimib üldiselt jätkuvalt korrakohaselt:

tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ning kohtuasjade lahendamine üldjuhul ka

mõistliku aja jooksul. Kahjuks on aga süvenenud juba eelmisel aastal esile toodud

murettekitavad tendentsid kohtuasjade lahendamise aeglustumisel.

1.1. Kohtuasjade arv ja sisu ning kohtumenetluse kiirus

Viimases õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2024“1 paigutatakse Eesti

kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses rahvusvahelises vaates jätkuvalt Euroopa Liidu

riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva

koguaja võrdluses endiselt Taani järel teisel kohal. Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes

kohtuastmes tsiviil- ja kaubandusasjades on võrreldes eelmise aastaga ühe koha võrra langenud,

olles nüüd seitsmendal kohal. Haldusasjade menetlemise kiiruselt kõikides kohtuastmetes

paikneme Euroopas kuuendal kohal (eelmisel aastal neljandal). Seejuures on meie riigi rahaline

panus kohtusüsteemi ning kohtunike ja advokaatide arv 100 000 elaniku kohta pigem tabeli

viimases kolmandikus.

Paraku on asjade lahendamise menetlustähtajad võrreldes eelmise aastaga pikenenud.2 Ka on

kohtusse jõudnud asjade arv 2023. aastal olnud valdkonniti väga erinev.

1 2024. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2024). –

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-

law/eu-justice-scoreboard_en (11.06.2024). 2 Andmed on võetud maa-, haldus- ja ringkonnakohtute interaktiivselt menetlusstatistika veebilehelt (seisuga

17.05.2024). Vt lisaks K. Luha, Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. –

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote/

(02.05.2024).

2

Tsiviilasjade arv on kasvanud minimaalselt. 2023. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks

35 107 tsiviilasja (kasv võrreldes 2022. aastaga 0,04%). Veidi on langenud seejuures

maksekäsu kiirmenetlusasjade arv, mis on 1,2% (51 712 asjalt 51 072 asjale), kuid seda

võrreldes eelmise aastaga, mil nende arv kasvas 18,4%. Maakohtutes lahendatud tsiviilasjade

keskmine menetlusaeg on pikenenud 107 päevani, kui 2020. aastal oli see 96, 2021. aastal 102

ja 2022. aastal 103 päeva. Kõige pikemad olid sisuliselt lahendatud hagiasjade menetlused,

mille keskmine menetlusaeg oli 344 päeva.3

Süüteoasjade arv on oluliselt vähenenud. 2023. aastal saabus maakohtutesse 11 413

süüteomenetlusasja, sh 3369 kriminaalasja (koguni 13,1% vähem kui 2022. aastal) ja 4875

väärteomenetlusasja (4,7% vähem kui 2022. aastal). See on jätk juba 2019. aastal alguse saanud

langustrendile, mis pole aga paraku toonud kaasa menetlusaegade lühenemist. Esmajoones

tekitab üha enam muret kriminaalmenetluse üldmenetlusega seonduv. 2023. aastal lahendati

üldmenetluses 270 kriminaalasja ja vaatamata koormuse üldisele langusele on keskmine

menetlusaeg maakohtus oluliselt pikenenud – 2023. aastal oli see juba 310 päeva, kui 2022.

aastal oli see 245, 2021. aasta 246 ja 2020. aastal 255 päeva.

Halduskohtutesse jõudis lahendamiseks 3088 haldusasja, mida oli koguni 11,5% rohkem kui

2022. aastal (2770 haldusasja). Põhimõtteliselt jõuti haldusasjade arvuga tagasi 2021. aasta

tasemele, kuivõrd 2022. aastal langes nende arv 11,2%. Pikenenud on ka lahendatud

haldusasjade üldine keskmine menetlusaeg, mis oli 2023. aastal 162 päeva, kui 2022. aastal oli

keskmine menetlusaeg 151, 2021. aastal 128 ja 2020. aastal 126 päeva.

Eriti murettekitav on menetluste kuhjumine ringkonnakohtutes. Ringkonnakohtutesse saabus

apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 2023. aastal kokku 2580 tsiviilasja (7,6% vähem kui

2022. aastal), 1700 süüteoasja (5% vähem kui 2022. aastal) ja 1487 haldusasja (8,9% rohkem

kui 2022. aastal). Tsiviilasju lahendati apellatsioonimenetluses 2023. aastal keskmiselt 240

päevaga (2022. aastal 198, 2021. aastal 164 ja 2020. aastal 182 päevaga), kriminaalasju 85

päevaga (2022. aastal 81, 2021. aastal 66 ja 2020. aastal 52 päevaga) ja haldusasju koguni 296

päevaga (2022. aastal 258, 2021. aastal 215 ja 2020. aastal 193 päevaga). Positiivsena võib

siiski esile tõsta Tallinna Ringkonnakohtu jõudluse hüppelise kasvu 95%-lt 2022. aastal

105%-ni 2023. aastal tsiviilasjade lahendamisel. Süüteoasjade lahendamise jõudlus on

kriminaalasjades pisut kasvanud ja väärteoasjades veidi kahanenud, jäädes siiski üle 100%.

Märkimisväärselt on langenud jõudlus haldusasjade lahendamisel (98%-lt 88%-ni), seda

iseäranis Tallinna Ringkonnakohtus.

Ka Riigikohtus on menetlustaotluste arv pisut langenud (3,3%), kuid põhimenetluse keskmine

menetlusaeg on asjade läbivaatamisel pikenenud. Tsiviilkolleegium on oma jõudlust tuntavalt

parandanud, kriminaalkolleegiumi jõudlus oli 2023. aastal täpselt 100%, langenud on aga

halduskolleegiumi jõudlus.

3 Sellest arvestusest on välja jäetud tagaseljaotsusega lahendatud asjad. Hagita menetluste keskmine menetlusaeg

oli samas 70 päeva.

3

Põlvkonnavahetus

Kokku on kohtusüsteemis 261 kohtuniku ametikohta ja 30. mai 2024. aasta seisuga on nendest

täidetud 251. Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on praeguse seisuga 48,9 aastat. Mehi

on ametis 77 ja naisi 174 (vastavalt 31% ja 69%). 2023. aastal lisandus koguni 18 uut

kohtunikku. Praeguseks ametis olevatest kohtunikest enam kui viiendik on alustanud oma tööd

viimase nelja aasta jooksul. Aastatel 2020–2023 on asunud ametisse koguni 56 uut kohtunikku,

kellest ligi kolmandik on endised kohtujuristid, enam kui veerand endised advokaadid ja

viiendik senised prokurörid.

Lähema viie aasta jooksul tekib veel 53 kohtunikul õigus pensionile jääda. Kohtunikuks

kandideerimine ei ole juristide seas kahjuks ülearu populaarne. Nii kandideeris maa- ja

halduskohtute 15 kohtuniku kohale kokku vaid 31 inimest.4 Samas on mõnevõrra kasvanud

kohtunikueksamil osalejate arv: 2023. aastal soovis eksamit teha 33 inimest, mis on enam kui

viimasel paaril aastal (2020: 29; 2021: 29; 2022: 22). Kahetsusväärselt õnnestub aga eksami

sooritamine vähem kui kolmandikul. Uued esimehed on sel aastal saanud Tartu Maakohus ja

Tallinna Ringkonnakohus.

Kohtumajade külastus

Külastasin kevadel kõiki Eesti kohtumaju ja vestlesin kohtunikega. Üldiselt on kohtunikud

tööga rahul, rahulolu oli ilmselgelt suurem väiksemates kohtumajades. Kohtunikud kurdavad

eelkõige asjade keerulisemaks ja mahukamaks muutumise ning kohati liigse ringisõitmise

vajaduse üle. Võrreldes viie aasta taguste sarnaste vestlustega on hinnang töökoormusele samas

üldiselt leebem. Erandiks on halduskohtud ja iseäranis Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegium, mille kohtunikud arvasid, et kui midagi ei muutu, võib

apellatsioonimenetluses otsuseni jõudmine edaspidi halvemal juhul võtta aega kuni kaks aastat.

Seejuures ei saa öelda, et asjade arv oleks kasvanud mõne konkreetse seadusemuudatuse või

sündmuse tagajärjel.

Valdkonnapõhiselt paistavad lahendatavate haldusasjade hulgas silma loataotlused,

korrakaitseasjad, sh kinnipeetavate kaebused, sotsiaalõiguse, välismaalaste, aga ka ehitus- ja

planeerimise ning maksuasjad. Tsiviilasjadest jäid enim kõlama tarbijakrediidi, eraisikute

maksejõuetuse, elatise ja lastega suhtluse asjad. Süüteoasjades joonistub välja kuvand Eesti

mehest, kes tarbib palju alkoholi, istub joobeseisundis autorooli ja seejärel valab viha kodus

naise peale välja – seda peaaegu igas maakonnas. Valgas ja Pärnus lisanduvad eeltoodule

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise asjad. Kasvamas on majanduskuritegude asjade

arv, kuid selgelt on vähenenud raskemate isikuvastaste süütegude arv. Väikevargused jõuavad

kohtusse alles siis, kui neid episoode on 20–30. Tähelepanuväärseid piirkondlikke erisusi oli

muidki. Nt Valga piirkonnas oli oluliselt suurem kohtukantseleisse suuliste pöördumise arv ja

märksa tagasihoidlikum inimeste võimekus suhelda kohtuga elektrooniliselt. Kohalike

advokaatide arv on kohtadel langemas ja mitmetes piirkondades puudub kvalifitseeritud

õigusabi pea üldse. Esindajate kvalifikatsioon ei ole aastatega kahjuks paranenud.

4 Halduskohtuniku kohale kolm, tsiviilvaldkonna kohtuniku kohale 1,8 ja kriminaalvaldkonna kohtuniku kohale

2,5 kandideerijat.

4

Kokkuvõte

Eelneva pinnalt tuleb kahjuks tunnistada, et kohtute menetlustempo ja jõudlus on tasapisi

halvenemas. Üldiselt tunnetavad kohtunikud, et selle põhjuseks on asjade muutumine üha

keerukamaks ja mahukamaks. Haldusasjades lisandub sellele kohtusse pöördumiste kasv, mida

soodustavad kohtusse pöördumisel madalad riigilõivud ja riigiasutuse menetluskulude tasumise

riski puudumine. Töökoormust mõjutavad oluliselt puudustega esitatud menetlusdokumendid

ning õigusabi vähene kättesaadavus ja halb kvaliteet. Oluliseks põhjuseks on nähtavalt ka

jätkuv põlvkonnavahetus. Pensioneeruvatele kohtunikele peatatakse aegsasti asjade jagamine

ja nad lahendavad oma viimasel tööaastal vaid väheseid asju. Uued kohtunikud töötavad

alguses aga paratamatult osakoormusega ning vajavad sisseelamiseks aega, samuti ei saagi neilt

alati oodata n-ö eelmise põlvkonna kohtunike töötempos püsimist. Kriminaalmenetluste

venimise põhjuseks on jätkuvalt jäigad menetlusreeglid ja advokaatide puudus, kõigis

valdkondades ka kohtunike kohatine suutmatus menetlusi juhtida ja ohjata, samuti võimalik

läbipõlemine. Halduskohtumenetluses paistab lisaks silma inimeste õigusteadlikkuse kasv ja

töömahukate nn populaarkaebuste lisandumine eriti kliimaasjades, lisaks vangide kaebuste

jätkuv uputus.

1.2. Kohtute usaldusväärsus ja sõltumatus

On positiivne, et üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on jätkuvalt kõrgel tasemel ja isegi

tõusuteel. Kui 2022. aastal tehtud institutsioonide usaldusväärsuse uuringu järgi usaldas Eesti

kohtuid 67% vastanuist, siis 2023. aasta uuringu järgi usaldab kohtuid sarnaselt 2021. aastaga

taas 71% eestimaalastest, mis on aegade kõrgeim tulemus.5 Keskmine kohtu usaldaja on

uuringu järgi 15–44-aastane kõrgharidusega eestlane, kes töötab spetsialisti või juhina Tallinnas

või Lõuna-Eestis ning kuulub kõrgema sissetulekuga gruppi. Kohut ei usalda 20% vastanutest,

kelle puhul on tegemist 45-aastase ja vanema madalama sissetulekuga mehega, kes on

kutseharidusega või pensionär Lääne- ja Lõuna-Eestist.

Kohtusüsteem tegeleb järjepidevalt oma probleemidega, seda vajaduse korral ka

distsiplinaarmenetluste raames. Ehkki kohtunike suhtes esitatakse üksjagu kaebusi

distsiplinaarmenetluste algatamiseks, puudutab suur enamus neist lahendite sisu, mida saab

kontrollida edasikaebemenetluses kõrgema astme kohus. Samas võib täheldada, et kasvamas

on kaebuste arv seoses menetluste venimisega, lisandunud on kaebusi seoses kohtunike

käitumisega menetluses. 2023. aastal tuvastas distsiplinaarkolleegium kahes asjas kohtunike

ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise.6 Ühel juhul heideti kohtunikule ette

õigusemõistmisest põhjendamatut keeldumist ja teisel juhul menetluse venimist.

1.3. Riigikohtu tegevusest seaduste kohaldamisel

2023. aastal võeti Riigikohtu menetlusse ca 10% kõigist taotlustest (2126 taotlusest 222).

Võrdlusena võeti 2019. ja 2020. aastal menetlusse 13% ning 2021. ja 2022. aastal 12%

5 https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/kohtuid-usaldab-71-eestimaalastest. 6 Vt https://aastaraamat.riigikohus.ee/ulevaade-kohtunike-distsiplinaarkolleegiumi-tegevusest-2023-aastal/.

5

taotlustest. Kokku lahendati 261 asja.7 Seejuures lahendati 2023. aastal põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluses 41 kohtuasja, millest vaidlustatud õigusakti säte tunnistati

põhiseadusvastaseks 11 asjas.

Järgnevalt pisut lähemalt lahendite sisulisest poolest, et anda seaduse ühetaolise kohaldamise

seisukohast ülevaade teemadest, millega on Riigikohus viimasel aastal tegelenud.

Üldkogu

Riigikohtu üldkogu lahendas 2023. aastal kaks põhiseaduslikkuse järelevalve asja, leides, et

põhiseadusvastane on kinnipeetavatele ligipääsu takistamine väljaandele Ametlikud

Teadaanded ja Riigikohtu veebilehele8 ning politsei ja piirivalve seaduse regulatsioon

politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel.9 Riigikohtu üldkogus on pooleli

kohalike omavalitsuste algatatud oluline vaidlus üldhooldusteenuse rahastamise korralduse

põhiseaduspärasuse kontrolliks.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Riigikohtule esitati viimatiste Riigikogu valimiste asjus 18 kaebust, millest enamik puudutas

elektroonilist hääletamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis mh, et elektroonilise

hääletamise reeglid peavad olema täpsemalt kirjas seaduses või vähemasti muus õigusaktis10.

Uueks valdkonnaks on olnud erinevad kaebused Riigikogu organite otsuste peale, mh seoses

Riigikogu liikmete küsimuste esitamisega11 ja arupärimistele vastamisega12. Seni on Riigikohus

valdavalt leidnud, et seadus ei võimalda Riigikogu organite otsuseid taotletud viisil vaidlustada.

Võimalik, et see on koos valimiskaebuste regulatsiooniga koht seaduse edasiseks

täpsustamiseks.

Olulistest lahenditest käsitles põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2023. aastal Euroopa

Liidu ja Eesti õiguse vahekorda riigihankemenetluses ja õigusakti tagasiulatuvat rakendamist,13

samuti leiti, et kohalikud omavalitsused (KOV) peavad tagama lastele lasteaiakohad14.

Lahendites on käsitletud ka mh kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlust15,

eripensionide reeglite tagantjärele muutmist,16 võrdset kohtlemist nn COVID-19 toetuste

7 Kriminaalkolleegiumis lahendati 61 süüteoasja, neist 50 kuriteoasja ja 11 väärteoasja. Tsiviilkolleegium lahendas

kokku 98 kohtuasja. Halduskolleegium lahendas 60 haldusasja. Vt lähemalt menetlusstatistika kohta S. Rätsep.

Kohtuasjade läbivaatamine Riigikohtus 2023. aastal. – https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtuasjade-

labivaatamine-riigikohtus-2023-aastal/ (02.05.2024). 8 RKÜKo 3-18-477/73. 9 RKÜKo 5-23-1/19. 10 RKPJKo 5-23-20/5. 11 RKPJKo 5-23-31/18. 12 RKPJKo 5-23-37/6. 13 RKPJKo 5-23-2/13. 14 RKPJKo 5-22-10/17. 15 RKPJKo 5-22-15/13. 16 RKPJKo 5-23-25/15.

6

jagamisel,17 menetlusabi andmist äriühingutele riigilõivu tasumiseks tsiviilkohtumenetluses,18

määruste vastavust seaduse volitusnormidele19 kui ka kaebeõigust kriminaalmenetluses20.

Halduskolleegium

Halduskolleegiumi 2023. aasta praktikas torkavad esmalt silma olulised lahendid

keskkonnaõiguse valdkonnas. Kaalukaim nende seas oli lahend Eesti esimeses nn suures

kliimakaebuse asjas ehk Auvere õlitehase ehitusloa vaidluses.21 Päraküla kaasuses põimusid

aga kaks Eesti tulevikku mõjutavat teemat: rohevõrgustiku metsade kaitse ja automaatsed

haldusotsused.22 Ära ei tohi unustada, et maaomanik väärib teavitamist riigi avastatud

elupaigast.23 Kohtuasjad tõid esile süsteemsed puudused, mille lahendamiseks võib vaja minna

ka Riigikogu panust. Kliimamõju adekvaatseks hindamiseks on tarvis süsinikueelarvet. Samuti

oleks vaja seadusandjal lihtsustada keskkonnamõju hindamise vigade parandamist

kohtumenetlusega paralleelselt, et vältida planeeringute ja lubade tühistamist ning vaidluste

edasi-tagasi pendeldamist täitev- ja kohtuvõimu vahel keerukates taristuvaidlustes.

Rohevõrgustiku metsade kaitse alused võivad vajada läbimõtlemist – kas tänase

planeerimisseadusega omavalitsustele pandud kohustuste täitmine on üleüldse realistlik. Eesti

riigihalduses tehisintellekti laialdaseks rakendamiseks oleks vaja kehtestada haldusmenetluse

seaduses vastavad täiendused. Seaduse kitsaskohad ilmnesid veel seoses pakendite

kogumisega. Taaskasutusorganisatsioonidele on küll pandud kohustus pakendeid koguda,

selgelt reguleerimata on aga, kuidas nad seda teevad, kui omavalitsus on otsustanud hõlmata

pakendite kogumise korraldatud jäätmeveoga.24 Veel väärivad ruumiliste konfliktidega seoses

eelmisest aastast nimetamist mitmed müravaidlused,25 samuti sundvalduste26 ja

omandikitsenduste hüvitamise kaasused.27

Riigi julgeolekuga seoses põhjustab halduskohtutele kasvavat tööd rändesurve, mh tuleb

valmis olla Venemaa poolt initsieeritavaks massiliseks sisserändeks, st olla valmis lahendama

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hulgalisi taotlusi isikute kinnipidamiseks. Seda, et illegaalide

kinnipidamist puudutavad normid vajaks kohendamist, on näidanud nii ühisõppus Narvas kui

ka Riigikohtusse viimasel ajal jõudnud kaasused.

Andmekaitse valdkond vajab mõtestatud analüüsi ja tasakaalustatud lahendusi. Isikuandmete

kaitse üldmääruse jõustumisest on möödunud küll juba kuus aastat, kuid see, mida üks või teine

norm tegelikult tähendab ja kas liikmesriik (sh Eesti) on leidnud kohased lahendused selle

rakendamisel, hakkab alles nüüd selguma. Juurdepääsupiirangu seadmine eeldab selget ja

tasakaalustatud lahendust pakkuvat seadusandja loodud õigusnormi, mis kehtivates seadustes

17 RKPJKo 5-22-13/17. 18 RKPJKo 5-23-34/9. 19 RKPJKo 5-23-16/15; 5-23-35/15. 20 RKPJKm 5-23-36/4. 21 RKHKo 3-20-771/103. 22 RKHKo 3-21-979/44. 23 RKHKo 3-21-552/28. 24 RKHKm 3-23-428/12. 25 RKHKo 3-20-2273/28. 26 RKHKo 3-20-1280/62. 27 RKHKo 3-12-2486/130.

7

üldjuhul puudub. Andmekaitsealaste vaidluste arvu ja keerukuse kasv (sh ka seotuna

kahjunõuetega) on kindlasti Eestil ees (kui juba mitte käes), sest inimesed on muutunud selles

osas tundlikumaks.28

Mitmes kaasuses said selgemaks kohtusse pöördumise piirid. Üleriigilist planeeringut ei saa

vaidlustada igaüks,29 küll aga võivad keskkonnaühendused puhta looduse kõrval kaitsta ka

linnakeskkonda.30 Kohtu ülesanne ei ole praeguse seaduse järgi lahendada riigi ega kohalike

omavalitsuste sisetülisid: riigiasutuste omavahelisi vaidlusi31 ega nt umbusaldatud linnapea

kaebusi volikogu peale.32

Liialdamata on Riigikohus pidanud ebaproportsionaalselt palju tegelema küsimusega, milline

kohus on pädev lahendama vangide raviga seotud vaidlusi.33 Pädev kohus tuleks lõpuks paika

panna seadusega. Samuti oleks soovitav, et vangide juurdepääsuõigus riigi veebilehtedele

lahendataks süsteemselt ja terviklikult, vältimaks vajadust hinnata ligipääsu vajalikkust

kohtutes veebileht-haaval.34

Jätkuvalt on halduskolleegiumi lahendada mitmed olulised koroonapandeemiaga seotud

vaidlused (politseinike vaktsineerimisnõue ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud

spaadele).

Tsiviilkolleegium

Tsiviilkolleegium on teinud olulisi lahendeid tarbijavaidlustes. Nii leiti, et kohtutesse

kuhjunud ja tihti tagaselja lahendatavates tarbijakrediidi asjades peavad kohtud omal algatusel

kontrollima, milline oli krediidi kulukuse määr ja kas laenu andja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.35 Samuti leiti, et pank ei või tarbijast kliendiga sõlmitud

põhimakseteenuse lepingut lõpetada mõjuva põhjuseta.36

Olulisi lahendeid tehti ka müügivaidlustes. Nii selgitas tsiviilkolleegium vanade majadega

kinnistute müümisel müüja ja ostja riskijaotust.37 Jätkuvalt on aktuaalsed korteriomandite

valitsemisega seotud vaidlused. Nii käsitleti nt küsimust, kas korteriühistu saab paigaldada

majja valvekaamerad olukorras, kus mõni korteriomanik pole sellega nõus.38

Olulisi lahendeid tehti ka ühinguõiguse valdkonnas. Nii käsitleti nt vähemusosaniku

osaühingust väljaarvamise eeldusi, korda ja hüvitamist39 ning dividendi määramisega

28 RKHKm 3-22-2321/42; RKHKo 3-19-1565/46. 29 RKHKm 3-22-1312/15. 30 RKHKm 3-21-1360/15. 31 RKHKm 3-22-1641/13. 32 RKHKm 3-22-2094/13. 33 Jätkuvalt ka sel aastal, RKHKm 3-22-2321/45. 34 RKÜKo 3-18-477/73. 35 RKTKm 2-21-13098/50. 36 RKTKo 2-21-3552/52. 37 RKTKo 2-19-19586/85. 38 RKTKm 2‑20‑2549/33. 39 RKTKo 2-20-17189/101.

8

seonduvat.40 Lisaks selgitati töösuhtes konkurentsikeelu kokkulepete kehtivust41 ja ärisaladuse

hoidmise kohustust,42 samuti notari vastutuse aluseid.43

Kriminaalkolleegium

2023. aastal on kriminaalkolleegium teinud olulised lahendid mitmes avalikkuse tähelepanu

pälvinud süüteoasjas. Esmalt tõstaks esile lahendeid riigivastastes kuritegudes, kus lahendati

mh riigisaladuse ja tõendite küsimustega seotud Hiina sõjaväeluurega44 ja Vene

eriteenistustega45 koostööd teinud isikute asjad, kes jäid lõplikult süüdi. Vene relvajõudude

Ukrainas toime pandud kuritegude toetamises jäi süüdi pärast Butša veresauna avalikus

Facebooki grupis Venemaa dessantvägede päeva puhul nende sümboolikat kujutanud õnnitluse

avaldanud naine.46

Jätkuvalt on lahendatud korruptsioonikuritegudega seotud küsimusi. Oluline lahend tehti nii

toimingupiirangu rikkumise asjas47 kui ka diplomaadi vastutuse kohta väärteo toimepanemise

eest.48 Isikuvastaste kuritegude asjas tehti mh lahend lähisuhte sisustamise kohta.49 Lisaks on

tehtud lahendid ajakirjanike trahvimise kohta kriminaalasja kohtueelse uurimise andmete

avalikustamise eest50 ja elektriliikurite juhtimise õiguse kohta.51

Olulisi lahendeid tehti tõenditega seonduvalt, käsitledes mh isiku ülekuulamist

ringkonnakohtus52 kui asjaolu lugemist üldtuntuks53. Lisaks lahendati koos andmekandjatega

PPA andmekogust ebaseaduslikult alla laaditud näokujutiste pildifailide süüdimõistetule

tagastamata jätmise54 ja asitõendina äravõetud telefonist kõigi andmete kustutamisega tekitatud

kahju hüvitamise küsimust.55

Kriminaalmenetluse tagamisega seonduvalt käsitleti kuriteos kahtlustatavana kinnipidamisel

käeraudade kasutamise õiguspärasust.56 Ka leidis kriminaalkolleegium, et kui inimene on

välisriigile väljaandmise tagamiseks vahistatud, saab selle asemel teatud juhtudel kasutada ka

40 RKTKo 2-21-1504/50. 41 RKTKo 2-20-11960/54. 42 RKTKo 2-20-13897/61. 43 RKTKo 2-19-8221/69. 44 RKKKo 1-21-1421/182. 45 RKKKo 1-21-5633/135. 46 RKKKo 4-22-3610/16. 47 RKKKo 1-19-10225/120. 48 RKKKo 4-22-3288/51. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmise tähtsust arvestades võib olla siiski

tegemist karistatavuslüngaga, mistõttu võiks seadusandja Riigikohtu hinnangul kaaluda karistusseadustiku

täiendamist. 49 RKKKo 1-21-4285/79. 50 RKKKm 1-22-1949/24. 51 RKKKo 4-22-4021/42. 52 RKKKo 1-20-2143/156. 53 RKKKo 1-22-1425/82. 54 RKKKm 1-22-1608/101. 55 RKKKm 1-23-691/37. 56 RKKKm 1-22-5272/12.

9

elektroonilist valvet või kautsjonit.57 Lisaks käsitleti, millisel alusel saab arestida salaja üle piiri

toodud sularaha.58

Tegeleti ka küsimusega, kas ja kuidas arvestada arhiveeritud karistusi nii kuriteos kahtlustatava

vahistamisel ja süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamisel59 kui ka karistamisel

korduva samaliigilise teo eest.60 Samuti käsitleti küsimust, kuidas lahendada erimeelsuste

korral süüteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue kokkuleppemenetluses,61 aga ka eluaegse

vangistusega karistatud isiku tingimisi vabastamise eeldusi.62

1.4. Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eestiga seotud kaebuste lahendamine63

Eesti vastu esitati eelmisel aastal varasemast vähem kaebusi. Kokku laekus 2023. aastal 103

avaldust (2022. aastal 141). See on 10 000 elaniku kohta 0,75 kaebust (Euroopa Nõukogu

liikmesriikide keskmine oli 0,41). 1. jaanuari 2024. aasta seisuga oli Eesti kohta pooleli 33

avalduse menetlemine.

EIK tegi Eesti asjades 2023. aastal kaheksa avalikku lahendit (ruling). Neist neli olid sisulised

otsused (judgment), kus leiti ka rikkumised. Rikkumine leiti vahi all pidamise kestuse osas

(Abuladze vs. Eesti; asi nr 12928/20), lapsendamismenetluse korraldamises (I.V. vs. Eesti; asi

nr 37031/21), kinnipidamistingimuste ja suhtluse piiramise osas arestimajas (Tepljakov vs.

Eesti; asi nr 10753/21) ning vangistuses kartserikaristuste kohaldamise suhtes (Schmidt ja

Šmigol vs. Eesti; asi nr 3501/20 jt).

Kolm kaebust tunnistas EIK vastuvõetamatuks (decision) ja ühe kaebuse kustutas EIK

kohtuasjade nimistust, kuna Eesti võttis rikkumise omaks. 91 avaldust tunnistas EIK

vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju läbi vaatava kohtuniku kohtukoosseisus.

1.5. Eesti kohtutest Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlused

2023. aastal tegi Euroopa Kohus Eesti kohtute esitatud eelotsusetaotluste kohta kaks lahendit

ning Eesti kohtud esitasid Euroopa Kohtule neli uut eelotsusetaotlust. 2. mai 2024. aasta seisuga

on menetlus pooleli viies asjas, mis puudutavad riigiabi, loodusdirektiivi tõlgendamist, sularaha

vahetuskurssi, lindude pesitsemisaega ja vaktsineerimiskohustust.64

57 RKKKm 1-22-7101/86; 1-22-7089/82. 58 RKKKm 1-23-4049/16. 59 RKKKm 1-15-1446/76. 60 RKKKo 1-22-5306/37. 61 RKKKm 1-22-5228/39. 62 RKKKm 1-15-400/78. 63 Ülevaade 2023. aastal EIKi Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebustest. –

https://www.vm.ee/sites/default/files/documents/2024-

05/V%C3%A4lisministereiumi%20%20%C3%BClevaade%20Euroopa%20Inim%C3%B5iguste%20Kohtu%20

2023%20asjadest.pdf (02.05.2024). 64 Eesti kohtute eelotsusetaotlused. – https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused (02.05.2024).

10

II Lahendamist vajavad probleemid

Eelmises ettekandes esile toodud probleemidest on teatud lahenduse saanud kaks. Nimelt

täpsustas Riigikogu elektrooniliste valimistega seonduvat ning muutis Riigikohtu jt

põhiseaduslike institutsioonide eelarveprotsessi, mis loodetavasti tagab suurema sõltumatuse

täitevvõimust. Aitäh selle eest! Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu ekspertide ühistöös valmib

sügiseks loodetavasti ka analüüs põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse muutmise

vajaduse kohta.

Jätkuvalt on aga mure kõrge kvalifikatsiooniga uute kohtunike ja kohtuametnike süsteemi

saamisega ning nende motiveerituna ja vormis hoidmisega. Motiveerivaid sotsiaalseid

garantiisid ei ole lisandunud ega lubatudki, vastupidi, seadusega lubatud palga korrigeerimist

hoopis vähendati ja terendavad suuremad kärped. Vaatamata teatud näilisele valmisolekule

rääkida kohtunike töövõimehüvitise taastamisest, vähemasti staažiga seotud lisatasudest ning

kohtujuristide ja nõunike palgafondi indekseerimisest senise personaalse indekseerimise

asemel, ei ole ka nende teemadega edasiliikumist olnud. Rääkimata võimalikest maksetest

kohtunike pensionisambasse. Teatud edasiminek on olnud Justiitsministeeriumis vaid

ametikitsenduste leevendamise eelnõuga. Seis õigusharidusega ei ole paranenud, pigem

vastupidi, toppama on jäänud juristieksami ja kohtumenetluses esindajatele täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega seonduv. Võimalikest muudest eelmises ettekandes

räägitud muutustest räägin allpool kohtusüsteemi arengut käsitledes.

Kitsastes eelarvetingimustes oleme loomulikult murelikud süsteemi jätkusuutlikkuse pärast.

Ehkki pikemas perspektiivis on võimalik ümberkorraldustega leida kokkuhoidu ja tegutseda

tõhusamalt, siis lähivaates on vaja süsteemi siiski töös hoida ning on selge, et igasugune ressursi

vähendamine võib kohtute tempot asjade lahendamisel veelgi vähendada. Sellega seoses loodan

Riigikogult kainet meelt eelarveliste valikute tegemisel. Rahata paraku ükski süsteem ei tööta

ja inimressursiga on probleeme juba praegu. On olnud kummastav jälgida avalikku arutelu, kus

käsitletakse kärbete suhtes privilegeeritud valdkonnana siseturvalisust, mis miskipärast ei

hõlma aga kohut. Naaberriigis Soomes käsitletakse ka kohtuid siseturvalisuse valdkonnana,

mida nüüdne üldine kärpimine seal ei puuduta. Eelarvelises kitsikuses tuleb valmis olla

halbadeks valikuteks ja võimalikuks kohtunikukohtade täitmata jätmiseks, ka ajutiselt, kuivõrd

see on kõige efektiivsem kulude kokkuhoiukoht. Lisaks tuleks vajadusel oodata piisavalt

tugevat konkurentsi kohtunikukohale, mitte aastakümneteks mehitada kohtunikukohti

inimestega, kelle asemel vajaksime paremaid spetsialiste. Eeltooduga kaasneb aga ajutiselt

kahjuks menetluste täiendav venimine.

Kohtunike koormus ja kohtunikukohtade piiratus on toonud kaasa mh kohtunike vähese huvi

kandideerida kohtunike omavalitsusorganitesse. Lisaks omavalitsusorganitele oleks viimase

kogemuse põhjal jäänud peaaegu nimetamata ka Vabariigi Valimiskomisjoni kohtunikest

liikmed. Põhjusena kandideerimisest hoidumiseks toodi välja esmajoones suur töökoormus,

mida tuleb kanda lisaks täiel määral põhitööle, st kohtuniku koormus ja nõudmised

kohtunikutööle sellest ei vähene, peale selle puudub sisuliselt lisatöö jaoks vajalik materiaalne

stiimul. Sellises olukorras püstitan Riigikogu ees küsimuse kohtunikest liikmete

11

valimiskomisjonist väljajätmiseks, kui puudub soov nende osalust ja tööd komisjonis

motiveerida.

Kohtunikud on edastanud mulle palve Riigikogu ette tuua ka teema, mis puudutab kohtulike

ekspertiiside korraldamist ja rahastamist, seda just psühhiaatriavaldkonnas. Reaalsuses oleme

nimelt jõudnud sinna, kus kohtumenetluses vajalikke ekspertiise ei ole võimalik enam teinekord

teha, kuna eksperte lihtsalt ei jätku, ekspertiisid venivad ja kvaliteet on kohati küsitav. Siinkohal

tuleks vaadata korraga mitmes suunas. Esmalt menetlusseadustikele, kas ja mis mahus

eksperdiarvamusi on hädavajalik nõuda (nt kas pikendada eriti hooldekodudes olevate isikute

ülevaatamise intervalle), aga ka ekspertiiside korraldamist ja rahastamist, st kas senine

tellimustel põhinev mudel on üldse jätkusuutlik. Samuti tuleks tõsiselt mõelda kohtuekspertide

ettevalmistamisele ja uute inimeste leidmisele.

Rahalised mured on mujalgi. Kohtuteni on jõudnud kiri, milles nõutakse kinnipeetavate

kohtusse konvoeerimise piiramist, kuna politseil ei olevat selleks ressurssi, ja ähvardatakse

sisuliselt konvoeerimise peatamisega, vähemalt reedeti. Kuigi võimalik, et füüsilisele istungile

isikute konvoeerimine ei olegi alati sisuliselt põhjendatud, tuleb kohtunikul seda nõuda, kui

seadus nõuab isiku kohalolekut. Alternatiiv oleks kinnipeetavad lihtsalt vabaks lasta, kui nende

üle kohtupidamiseks ressurssi ei ole, mida me aga ühiskonnana vaevalt soovime.

Viiendat korda meenutan Riigikogule vajalikkust kriminaalmenetluse üldmenetlust lihtsustada,

tõhustada, kiirendada ja odavamaks muuta. Väidetavalt on Justiitsministeeriumis vastav eelnõu

valmimas, aga sama juttu on räägitud aastaid, ilma et midagi reaalselt paranenud oleks. Kalevi

all tundub olevat eri arusaamade tõttu kohtumenetluse avalikkuse eelnõu. Samuti ootame

jätkuvalt rahvakohtunikega seostuva lahendamist, parema lahenduse puudumisel nende

kaotamist.

III Kohtusüsteemi võimalikud arengusuunad

Üldiselt

Kohtusüsteemi ootavad ees mitmed väljakutsed ja keerulised valikud. Muutuvas ühiskonnas on

suurenenud ka ootused kohtutele. Lisaks seab uus põlvkond kohtunikke ja kohtuametnikke

töökorraldusele senisest erinevad ootused. Eeltoodu koos piiratud eelarveliste vahenditega on

tinginud vajaduse kogu süsteemi tõhustada ja ümber korraldada.

Nendes tingimustes said eelmisel aastal alguse arutelud nii uue kohtute arengukava kui ka selle

olulise osana kohtuhalduse muutmise üle. Konkreetsemalt on räägitud mh

Justiitsministeeriumilt kohtuhalduse ülevõtmisest kohtusüsteemile, kohtute liitmisest, kohtu

esimeeste ja kohtute üldkogude pädevusjaotuse muutmisest, seniste kinnistatud

menetlusgruppide muutmisest, jõulisest tehisintellekti kasutuselevõtust, kohtunikukohtade

täitmata jätmisest, palgakorralduse muutmisest ja mitmetest muudest teemadest.

Kohtuhaldusmudeli töögrupp on jõudnud ka juba vastava eelnõu esmase versiooni

koostamiseni. Arengukava töörühm plaanib esitada oma töö 2024. aasta sügisel kohtute

haldamise nõukojale kinnitamiseks.

12

Kohtuhalduse muutmisest

Kohtuhalduse muutmisega suureneks kohtute vastutus ja otsustusõigus kohtute arendamisel ja

haldamisel ning kohtuvõimu sõltumatus täitevvõimust. Kohtute haldamisega seotud ülesanded

on praegu jagatud täitevvõimu ja kohtute vahel, kuid uue kohtuhaldusmudeliga annaks

Justiitsministeerium need üle kohtusüsteemile. Pädevus jagatakse ümber eeskätt kohtute

personali- ja eelarveküsimustes.

Küsimusi, mis ootavad kohtuhaldusmudeli väljatöötamisel veel vastuseid, on siiski mitmeid,

mh:

• Milliseks jääb edaspidi Justiitsministeeriumi roll uue kohtuhaldusmudeli rakendamisel?

Kas ülesanded dubleeritakse?

• Kas ja millises ulatuses osaleb kohtuhalduses Riigikohus? Mis saab kohtunike

koolitamisest ja kohtunikueksamist ning seniste omavalitsusorganite teenindamisest,

mis on antud Riigikohtu pädevusse?

• Kas ja millised on uue kohtuhaldusmudeli finantsgarantiid? Kas uue süsteemi loomiseks

on piisavalt eelarvelisi vahendeid ja olemas vajalikud inimesed? Millist juhti me sellele

asutusele ootame?

• Ja ehk kõige olulisem: kas ollakse ka päriselt valmis uut kohtuhaldusmudelit rakendama

või jääb see pelgalt mõttearenduseks?

Arengukavast ja sellega seotud valikukohtadest

Igal süsteemil, sh kohtusüsteemil võiks olla oma arengukava. Viimane esimese ja teise astme

kohtute arengukava65 koostati 2023. aasta lõpuni. Formaalselt seda keegi kunagi ei kinnitanudki

ja tõenäoliselt paljud sellest lähemalt ei teadnudki. Uue arengukava töödokumendist on juba

saanud nn elus dokument, mis oma konkreetsusastme ja julgete ettepanekute tõttu ei jäta

vähemasti kohtusüsteemis endas kedagi ükskõikseks. Soovin Teiega jagada olulisemaid

valikuid ja vaidluskohti.

Ideaalis võiks arengukava olla kui süsteemi leping riigiga, millele antakse ka finantsgarantiid,

eriti hea, kui selle kinnitaks Riigikogu. Seniste kogemuste põhjalt selline mudel aga toiminud

pigem ei ole ja vaevalt olete nõus viieks aastaks garanteerima süsteemile kindla rahastuse, kui

eelarve vaates elatakse vaid aasta korraga, kui sedagi. Nii võiks arengukava olla vähemasti uhke

ja jõuline visioon, ideaal, mille poole püüelda.

Suurimaks vaidluseks esmase tagasiside järgi on kujunenud mõttearendus esimese ja teise

astme kohtute liitmisest, st et meil võiks olla üks keskselt juhitud maakohus, halduskohus ja

ringkonnakohus. Olen ise seda mõtet esitanud juba varem ja toetan veel enam praegugi, ehkki

arengukava praeguses versioonis on see toodud välja vaid ühe analüüsimist vajava küsimusena.

Minu hinnangul võimaldaks kohtute liitmine ideaalis muu hulgas:

65 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020–2023. –

https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf

(18.05.2024).

13

• eelkõige ühe maakohtu vaates kasutada ära tõhusamalt kogu süsteemisisese materiaalse

ja inimressursi, suunates seda parasjagu sinna ja selliste asjade lahendamisele, kuhu

kõige rohkem vaja, mh tekiks ressursikasutuse mastaabiefekt;

• ühtlustada intelligentse asjade jagamise süsteemi alusel töökoormust ja välistada

vajadust menetlusse võetud asju hiljem asutuse sees ümber jagada;

• paindlikult korraldada kohtunike asendamist;

• kohtunikel mõistlikult spetsialiseeruda (kohtunikult ei saa oodata kõiki liiki asjade

võrdset tundmist ja iga valdkonnaga jooksvalt kurssi viimine kulutab asjatult ressurssi)

ning tagada kohtunikele huvitavate ja väljakutset pakkuvate asjade lahendamine üle

riigi;

• luua tõhusad üleriigilised valdkonnapõhised osakonnad ja ühendada teadmised;

• paindlikult töötada kohtunikul elukohale lähimas vm sobivamas kohtumajas, puudub

vajadus kedagi formaliseeritud korras kuhugi üle viia;

• pidada istungeid paindlikult sobivates kohtumajades, kasutades ära kogu saaliressursi

üle Eesti, säilitada ühtlasi kohtumajades optimaalse õigusemõistmise ja pigem rajada

riigimajades kontaktpunkte üle riigi juurde;

• ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid üle riigi;

• ühtlustada paremini tugiteenused, nagu nt personalitöö, kättetoimetamine ja

kommunikatsioon;

• tõhustada juhtimist ja tugevdada eelarveläbirääkimistel suuremate kohtuasutuste

positsiooni seniste killustunud asutuste asemel, vähendades kohtuasutuste omavahelist

ebatervet konkurentsi napile ressursile;

• vähendada tõhusama ressursikasutusega vajadust personali järele ja suunata säästetu

süsteemi parandamisse.

Lisaks kohtute liitmise ideele on enim arutelu tekitanud mõte muuta menetlusgruppe ehk

töökorraldust, kus enamiku kohtunikega on seotud tema isiklik kohtujurist ja sekretär. Minu

arvates ei ole selline töökorraldus jätkusuutlik. Meil ei jätku lihtsalt inimesi. Pidev

kaadrivoolavus, ebaühtlase tasemega ametnikud, tehnilisemate ametite automatiseerimine ja

vajadus teistsuguse tugitöö järele teevad muutuse paratamatuks. Kohtujuristide kasutamine

süsteemiüleselt võimaldaks neil ka rohkem spetsialiseeruda ja neid paremini kohtuniku tööks

ette valmistada.

Puutuvalt tasustamisse tuleks teha põhimõttelised valikud, kas jätkata süsteemiga, kus palk on

kohtunikel ühesugune, sõltumata tööpanusest, töö tulemuslikkusest, staažist, kohtuniku

erialasest enesetäiendamisest, või kas see võiks olla kõigele lisaks ka motiveeriv nagu enamikul

muudel elualadel. Kohtujuristide puhul oleme korduvalt väljendanud soovi saada indekseeritud

paindlik palgafond.

Kohtutöö on tsükliline ja koormus muutuv. Seetõttu peab olema võimalus reageerida ka

ajutisele töökoormuse kasvule. Võiksime võimaldada laiemalt osakoormusega töötamist ja luua

asenduskohtunike instituudi, mh pensioneerunud kohtunikest, keda rakendada eelkõige

töökoormuse ajutise tõusu ajal. Võiksime mõelda ka sellele, et pensionile siirduv kohtunik

14

lahendab lõpuni ära kõik tema lahkumise päevaks lauale jõudnud asjad. See tähendaks, et

pensioneeruvale kohtunikule ei lõpetataks asjade jagamist ära juba aasta aega varem. See

eeldaks aga seaduse muutmist.

Positiivselt on vastu võetud arengukava töödokumendi digivaldkonna mõtteid. Kohtunikke

peaks edaspidi abistama robotabilised, mille arvelt väheneb inimtööjõu osakaal, iseäranis

tehnilisematel kohtadel, nagu sekretärid ja tõlgid, aga samamoodi teiseneks nii kohtujuristide

kui ka kohtunike endi töö. Kohtuniku rolliks peaks jääma tehisintellekti pakutu

ülekontrollimine, eelkõige aga asjaolude lõpptuvastamine esitatu põhjal, õiguse

edasiarendamine, ebaõigluse kohandamine väärtuspõhiselt ja kaalutlusotsuste tegemine, samuti

tehisintellekti puuduste tuvastamine ja kaasaaitamine selle edasiarendamisele. Oleme jõudnud

punkti, kus vajame põhimõtteliselt uue kohtute infosüsteemi loomist. Selleks oleks vaja teha

suur investeering, mis pikemas perspektiivis tasub end ära tööjõukulude kokkuhoius.

Valikukohaks on, kas riik ehitab sellise süsteemi ise või tugineb seejuures erasektori

lahendustele, samuti, kas mõistlikum on riigi jaoks ehitada paralleelselt konkureerivaid kalleid

süsteeme või püüda riiklike teenuste osutamiseks luua mingi ühtne platvorm, kuhu saaks

ehitada valdkondlikud süsteemid. Samas peame arvestama, et elektrooniliseks

kättetoimetamiseks ja suhtluseks ei ole praegu veel kõik inimesed valmis. See kehtib nii eakate,

välismaalaste, aga ka Eesti äärealadel elavate inimeste kohta, nagu kinnitas Valga kohtumaja

külastusel kuuldu. Peame säilitama vajalikud kanalid riigiga suhtlemiseks ka neile.

IV Lõpetuseks

Head Riigikogu liikmed! Loodan, et räägitu kõnetas teid ja olete valmis seadusandjana andma

oma panuse kohtusüsteemi tõhustamisse, nii seadusemuudatustega kui ka eelarveliste

otsustega. Soovin Teile jaksu ja jõudu parlamentaarses töös.