Taotlus

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Riigikogu rahanduskomisjon 14.06.2024 nr 7-7/24-312

[email protected]

Taotluse esitamine

Käesolevaga esitame Riigikohtu RES/RE 2025-2028 taotluse.

Lugupidamisega

(allkirjastanud digitaalselt)

Üllar Kaljumäe

Riigikohtu direktor

Lisatud:

1. Riigikohus_eelarve_2025-2028_Rahanduskomisjonile_14062024

2. Selgitused_Riigikohus_RES_2025-2028_Rahanduskomisjonile_14062024

3. RES_2025-2028_Riigikohus-lisataotlsu_KISai_Rahanduskomisjonile_14062024

4. RES-2025-2028_Riigikohus_lisataotlus-koolitus-Rahanduskomisjonile_14062024

RES/RE 2025-2028 lisataotlus: andmepõhise intelligentne kohtuinfosüsteemi (KISAI)

ettevalmistustööd

Riigikohus taotleb aastateks 2025-2026 ühekordseid vahendeid andmepõhise intelligentse

kohtuinfosüsteemi (KISAI) ettevalmistustöödeks järgnevalt:

2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku (EUR)

Andmepõhise intelligentne

kohtuinfosüsteemi (KISAI)

ettevalmistustööd

140 490 140 490 0 0 280 980

Eesti kohtud kasutavad alates 2017. aastast, mil I ja II kohtuastmes kasutusel olnud

kohtuinfosüsteemi võttis kasutusele ka Riigikohus, ühtset kohtuinfosüsteemi (KIS). Kuni 2017.

aastani kasutas Riigikohus oma infosüsteemi. Praeguse infosüsteemi näol, vaatamata

pidevatele, sageli ka edukatele püüdlustele seda arendada (selgesti eristuvad versioonid KIS ja

KIS2, pärast KIS2 arendustes eelmisest pigem selge erinevusega uusversioon puudub), on

tegemist lõppkokkuvõtteks oma võimekuse piiridel oleva lahendusega. Selle kõige suuremaks

puudujäägiks on dokumendipõhine loogika – kohtu tööprotsessid, mis algusaastatel olidki

organiseeritud paberdokumentatsioonil ja -ringlusel, on asendunud küll suures ulatuses

elektroonilise dokumentatsiooni ja -ringlusega, kuid on dokumendi, mitte andmete kesksed.

See tähendab aga seda, et infosüsteem ei ole enam (ammu) kohtu tööprotsessi arendamise

veduriks, vaid hoiab iganenud raamides. Olemasolev kohtuinfosüsteem praktiliselt enam ei loo

lisaväärtust, kui loobki, siis see on ebamõistlikult kulukas. Kuigi viimasel aastal on loobutud

nö 5-aasta vanuste vigade parandamisest, ei paranda see kokkuvõttes märkimisväärselt

praeguse KIS-i opereerimise kulutõhusust. Kohtusüsteemi vaates tähendab see kokkuvõttes

seda, et kohtu põhiprotsessid on jätkuvalt väga inimressursikeskseks. See omakorda tähendab

ebaefektiivsust, aga ka ebaproportsionaalselt suurt hulka toetavaid teenuseid ja mittejuriidilise

kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Kohtute uue arengukavaga, mille väljatöötamist korraldab Riigikohus, on seatud sihiks 2030.

aastaks üle minna andmepõhisele menetlus- ja töökorraldusele õigusemõistmises, milleks tuleb

kasutusele võtta ka selliseid tööprotsesse toetav uus elektrooniline töövahend. Alates

menetlusosalisest peab suhtlus kohtuga olema andmepõhine. Sellise töövahendi üks

olulisemaid ülesandeid on õigusemõistmiseks lisaväärtuse loomine andmetöötluse ja selle

põhjal konkreetse kohtuasja lahendamist abistavate analüüside, kokkuvõtete, üldistuste,

varasema praktikaga võrdluste jmt genereerimisega. Kohtunik peab saama sellist tuge mitte

abstraktselt, vaid konkreetselt iga tema poolt läbiviidud menetluse vajadusi arvestavalt. Selle

tulemusena on oodatav nii inimtöö mahu kui ka selleks kuluva aja vähenemine kohtuniku

otsuste eelselt - nii menetluslike vahe- kui ka asja lahendava lõppotsuse vaates.

Kohtumenetluse kvaliteet tõuseb, kohtumenetlus muutub oluliselt kiiremaks, selle

kuluefektiivsus paraneb tuntavalt, mitte üksnes kohtu korralduse eest vastutavale riigile, vaid

ka kõigile teistele õigusemõistmisega seotud isikutele.

2025. ja 2026. aastaks on seatud eesmärgiks kokku leppida tuleviku andmepõhised

õigusemõistmise tööprotsessid ja andmemudel kohtusüsteemi piires, aga samuti

menetlusosalise (füüsiline ja juriidiline isik) komponent ning minimaalselt kirjeldada nõuded

õigusemõistmisega seotud teistele põhitegutsejatele (prokuratuur, advokatuur jt). Samuti

koostada lähteülesanne uue infosüsteemi hankeks. 2025. ja 2026 aasta eesmärkide

saavutamiseks on kavandatud vahendid kuni 1000 / inimtöötundi / aastas töö eest tasustamiseks

(keskmine tasumäär 70 + maksukulu / töötund, kokku 93 660 eurot) ja kuni 46 830 euro piires

muid kulusid (töötoad, teiste riikide praktikast õppimine jmt).

Riigihange KISAI loomiseks on kavandatud läbi viia 2017 ja vahendid selle väljatöötamiseks

planeeritakse eelarvesse 2016. aastal.

Andmepõhise intelligentse kohtuinfosüsteemi kasutuselevõtuga on realistlik saavutada

tööjõukulude osakaalu vähenemine õigusemõistmises minimaalselt 15-20%. 2024. aasta

kohtusüsteemi kogueelarve (I-III kohtuaste) 67,7 mln eurot, millest tööjõukulude osakaal on

80,9 %. Isegi 15% vähenemine tähendaks 2024. aasta näitel 8,2 mln eurost kokkuhoidu

aastas.

Praegu on kohtusüsteemi halduse eest vastutav justiitsminister koos Riigikohtu esimehe

juhitava kohtute halduse nõukojaga. Uus kohtuhalduse mudel on Riigikohtu esimehe

moodustatud töögrupi poolt ette valmistatud, VTK on läbinud kooskõlastusringi, kohtute

seaduse muutmise eelnõu on lõppjärgus ja see esitatakse valitsuse kaudu Riigikogule hiljemalt

2024. aasta sügisel.

Koostajad: Monika Kask ja Üllar Kaljumäe

14.06.2024

RES/RE 2025-2028 lisataotlus: noorkohtunike koolitusvajaduse kasv 2025-2027

Riigikohus taotleb aastateks 2025-2027 lisavahendeid noorkohtunike koolituseks järgnevalt:

2025 (EUR) 2026 (EUR) 2027 (EUR) 2028 (EUR) Kokku

(EUR)

Noorkohtunike

koolitusvajaduse ajutine kasv

73 701 72 689 44 623 0 191 013

Kohtunike koolitus on kohtute seadusest tulenevalt kohustuslik. Tulenevalt 1990-ndatel

alustanud kohtunike jõudmisest pensioniikka on noorkohtunike hulk Eesti kohtutes alates 2022.

aastast hüppeliselt kasvanud. Eesti kohtutes oli 20.05.2024 seisuga komplekteeritud 251

kohtuniku teenistuskohta. Seisuga 20. mai 2024 oli kohtutes tööl 57 kohtunikku, kelle tööstaaž

oli kuni 3 aastat (22,7% kohtunike üldarvust). Käesoleval aastal lisandub veel 9 uut kohtunikku.

Kohtunike pensionile siirdumise kõrghetk ongi aastatel 2024-2025 ning noorkohtunike osakaal

kohtusüsteemis omakorda suurim 2025-2026 ja jõuab minimaalselt 29-31%. Et aga tsiviil- ja

alates eelmisest aastast ka haldusasjade hulk kohtusüsteemis on kasvutrendis, võib

noorkohtunike osakaal veelgi suureneda ja saavutada 33-35% osakaalu kohtunikkonnast.

Hiljuti läbiviidud analüüsi tulemusena1 on noorkohtuniku esimese tööaasta kohtuasjade

lahendamise jõudlus 65-68% kogenud kohtuniku jõudlusega võrreldes ja kolmandaks aastaks

saavutab jõudluse 92-96%. Kohtuasjade lahendamise jõudlus mõjutab kohtuasjade

menetlusaega – mida väiksem on jõudlus, seda pikem menetlusaeg. Noorkohtunike jõudlus on

seda parem, mida rohkem noorkohtunik saab ametisse asumise esimestel aastatel neile

orienteeritud koolitusi. Riigikohus on 2023 aasta II pooles ja 2024. aasta I alguses juurutanud

tulemuslikult uue koolitusprogrammi tsiviilvaldkonna kohtunikele (tsiviilvaldkonna

kohtunikud moodustavad u 45% I ja II esimese kohtuastme kohtunikest ja noorkohtunikest),

praegu toimub koolitusprogrammide uuendamine ka haldus ja süüteovaldkonna kohtunikele.

Riigikohtul puuduvad aga vahendid suurendamaks koolitusmahtusid.

Noorkohtunike madalamat jõudlust on võimalik kompenseerida ka kohtunike arvu

suurendamisega. Jõudluse erinevuse kompenseerimiseks tuleks perioodil 2024-2027 iga 2

pensionile siirduva kohtuniku võtta teenistusse 3 noorkohtunikku. Ühe I astme kohtuniku

aastane palgavahendite kulu on 2024. aastal 89 720 eurot. Praeguseks teadaolevalt siirdub 2024

ja 2025 aastal pensionile 17 kohtunikku – jõudluse erinevusest tuleks nende asemel

menetluslikku efektiivsuse säilitamiseks võtta tööle aga kolmandiku ehk 6 võrra rohkem

kohtunikke. Seega on ainuüksi aastase kulu võrdluses lisavahendite eraldamine kohtunike

koolituseks aastate lõikes 8-13 korda efektiivsem (2025. aastal 73 701 eurot vs 538 320 eurot

– 2027. aastal 44 623 eurot vs 592 152 eurot). Tegelikult on koolituse mõju oluliselt laialdasem,

see ei piirduks üksnes konkreetse 17 kohtuniku jõudluse kompenseerimisega, vaid mõjutaks

positiivselt ka praeguseks ametis olevate 57 noorkohtuniku jõudlust. Kohtute jõudlus ei ole aga

üksnes kliendirahulolu küsimus, vaid see mõjutab sageli otseselt majanduskeskkonda, sh ka

riigile kuuluvate2 ettevõtete poolt toodetud sotsiaalmajanduslikku lisaprodukti.

Koostajad: Monika Kask ja Üllar Kaljumäe

14.06.2024

1 Vt Kohtute Haldamise Nõukoja 24.mai 2024. aasta istungi materjalid 2 Vt nt õlitehase tegevusloa juhtum

Riigikohus

Eelarve taotlus 2025-2028

Asutus Funds

center Konto Liik Objekt COFOG Grant 2025

Lisataotlus

2025

Lõplik

eelarvetaotlus

2025

2026 Lisataotlus

2026

Lõplik

eelarvetaotlus

2026

2027 Lisataotlus

2027

Lõplik

eelarvetaotlus

2027

2028 Lisataotlus

2028

Lõplik

eelarvetaotlus

2028

Rea liigi ja konto selgitus Selgitus

Riigikohus EE10 TULUD 341 612 341 612 338 149 338 149 312 500 312 500 312 500 312 500

10 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000

40 29 112 29 112 25 649 25 649 0 0

44 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500

KULUD 7 723 984 214 191 7 938 175 8 132 396 213 179 8 345 575 8 434 290 44 623 8 478 913 8 450 032 0 8 450 032

10 2 732 235 0 2 732 235 2 885 844 0 2 885 844 3 017 002 0 3 017 002 3 017 002 0 3 017 002

20 4 741 933 214 191 4 956 124 5 001 353 213 179 5 214 532 5 206 288 44 623 5 250 911 5 222 030 0 5 222 030

40 38 816 0 38 816 34 199 0 34 199 0 0 0 0 0 0

60 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000 211 000 0 211 000

Riigikohus EE10 50 10 SEP50001 03300 - 2 412 635 2 412 635 2 490 332 2 490 332 2 555 118 2 555 118 2 555 118 2 555 118 Liik 10 - arvestuslik kulu, seadusest

tulenev. Konto 50 - kohtunike töötasu; RM

lagede piires

Riigikohus EE10 50 10 SEP50001 03300 - 163 628 163 628 238 162 238 162 303 359 303 359 303 359 303 359 Liik 10 - arvestuslik kulu, seadusest

tulenev. Konto 50 - kohtunike töötasu Korrigeerimine täisindeksiga

Riigikohus EE10 50 20 - 03300 - 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910 Liik 20 - piirmääraga vahendid. Konto 50 -

teenistujate tööjõukulud

Kohtuteenistujate tasude

fond baaseelarves

Riigikohus EE10 50 20 - 03300 - 549 700 549 700 793 249 793 249 982 751 982 751 982 751 982 751

Kohtuteenistujate tasude

fondi, mis on kooskõlastatud

vastavalt mehitatud

koosseisule, arvestus lisaks

hetkel kehtivale kululaega

antud baaseelarvele

(Täisindeksi pealt)

Riigikohus EE10 55 10 SEP50001 03300 - 23 306 23 306 24 684 24 684 25 859 25 859 25 859 25 859 Liik 10 - arvestuslik kulu, seadusest

tulenev. Konto 55 - kohtu esimehe

esindustasu

Riigikohus EE10 55 20 - 03300 - 730 913 214 191 945 104 730 913 213 179 944 092 730 913 44 623 775 536 730 913 0 730 913 Liik 20 - piirmääraga vahendid. Konto 55 -

majandamiskulud

Lisataotluse seletuskirjad on

esitatud eraldi dokumendina.

Majandamiskulude juures ei

ole arvestatud üldise

kallinemisega, seda ei ole

käsitletud

Riigikohus EE10 55 20 - 03300 - 24 851 24 851 40 722 0 40 722 56 155 0 56 155 71 897 71 897 Liik 20 - piirmääraga vahendid. Konto 55 -

majandamiskulud

Majandamiskulude

kallinemine; baaseelarve

suurenemine

Riigikohus EE10 55 20 SE000028 03300 - 8 024 8 024 8 024 8 024 8 024 8 024 8 024 8 024 Liik 20 objektikoodiga - vahendid RKAS

rentide tasumiseks

Riigikohus EE10 55 40 - 03300 9E10-IS21-01332SIM 38 816 38 816 34 199 34 199 0 0 Liik 40 välisvahendid - kohtunike ja

prokuröride koostöökoolituste projekt

Riigikohus EE10 61 60 - 03300 - 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 211 000 Põhivara amortisatsioon, mitterahaline kulu

Riigikohus EE10 359 40 - 03300 9E10-IS21-01332SIM 29 112 29 112 25 649 25 649 0 0 Tulu, välisvahendid

Riigikohus EE10 452 20 SE000003 03300 - 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 10 535 Liik 20 - piirmääraga vahendid. Konto 452 -

rahvusvaheliste organisatsioonide

liikmemaksud

Riigikohus EE10 601000 10 - 03300 - 132 666 132 666 132 666 132 666 132 666 132 666 132 666 132 666 Liik 10 - arvestuslik kulu. Konto 601000

käibemaks

Riigikohus EE10 320 10 - 03300 - 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 310 000 Tulud - riigilõivud

Riigikohus EE10 322 44 - 03300 - 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500 Tulud - omavahendid, kirjanduse müük

Riigikohus EE10 50 10 2 412 635 2 490 332 2 555 118 2 555 118

Riigikohus EE10 50 20 3 417 910 3 417 910 3 417 910 3 417 910

Riigikohus EE10 55 10 23 306 24 684 25 859 25 859

Riigikohus EE10 55 20 738 937 738 937 738 937 738 937

Riigikohus EE10 452 20 10 535 10 535 10 535 10 535

Riigikohus EE10 601000 10 132 666 132 666 132 666 132 666

Riigikohus EE10 61 60 211 000 211 000 211 000 211 000

Liik 10 2 568 607 2 647 682 2 713 643 2 713 643

Liik 20 4 167 382 4 167 382 4 167 382 4 167 382

Kululagede piires REIS-s esitatud eelarve

1

Selgitused Riigikohtu 2025-2028 RES/RE kohta

Riigikohus taotleb aastateks 2025-2028 eelarvelisi vahendeid (eurodes) järgnevalt:

2025 2026 2027 2028 Kokku 2025-2028

REIS senised kululaed

liikidel 10 ja 20

6 735 989 6 815 064 6 881 025 6 881 025 27 313 103

Baasi korrastamine 738 179 1 072 133 1 342 265 1 358 007

4 510 584

Lisataotlused 214 191 213 179 44 623 0 471 993

Kokku 7 938 175 8 345 575 8 478 913 8 450 032 33 212 695

REIS senised kululaed on riigieelarve infosüsteemis olev Rahandusministeeriumi planeering

kuni riigieelarve seaduse 07.06.2024 jõustunud redaktsioonini.

Tabelis toodud eelarve aastate lõikes kokku sisaldab endas lisaks mitterahalisi eelarvekulusid

(põhivara amortisatsioon liigil 60 lisana esitatud Excel tabelis) ning välisvahendeid (liigil 40

toodud kulud lisana esitatud Excel tabelis), mida ei anta Rahandusministeeriumi poolt

kululagedena.

Baasi korrastamine on nn 0-baasilise eelarve põhimõtetel koostatud arvutus e vahe seniste

kululagede ja tegeliku kulupõhise eelarve vahel ning see võtab arvesse kokkulepet, mis hõlmab

kohtunike palkade täisindekseerimise taastamisest alates 2025. aastast, vahendeid

kohtuteenistujate teenistuskohtade lõikes kokku lepitud tööperede ja nende palgatasemete

tagamiseks ning majanduskulude suurenemist vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud

inflatsioonile.

2023. aastal lepiti KRAPSi muutmisel kokku I-III astme kohtunike palkade täisindekseerimise

taastamises alates 2025. aasta riigieelarvest ja selleks vajalikus meetmete paketis, mis hõlmab

nii kohtusüsteemi menetlusliku kui ka majandusliku efektiivsuse (kulutõhususe) suurendamist,

aga ka kohtusüsteemi kaudu riigieelarve tulude suurendamises. Eelarvevahendite vaates on

kõik kavandatud muudatused kohtute eelarvetes (I ja II kohtuastme 2025. aasta eelarve

valmistab ette Justiitsministeerium) väiksemad, kui riigieelarvesse kohtutute kaudu laekuv

täiendav tulu varasemate aastate tuludega võrreldes. Lisaks sellele jääb ära vajadus KRAPS-i

muutmisega kokku lepitud ühekordseks kohtunike palkade lisaindekseerimiseks 2027. aastal.

Riigikohtu eelarve kaudu taotletavate kogu kohtusüsteemi jaoks 2025-2027 vajalike

lisavahendite vajadust on põhjendatud eraldi.

REIS detailsuses andmed on aastate lõikes toodud lisatud Excel-tabelis.

Riigikohus on valmis tutvustama Rahanduskomisjonile Riigikohtu eelarve

arvestuspõhimõtteid, aga samuti kohtusüsteemi efektiivsust ja tõhusust suurendavat meetmete

paketti ning selgitama selle mõjusid kohtute eelarvetele esimeses võimalusel.

Koostajad: Monika Kask ja Üllar Kaljumäe

14.06.2024