Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kristiina Alliksaar

Kultuuriministeerium

Teie: 16.05.2024 nr 1-12/623-1

Meie: 14.06.2024 nr 1-7/2024/24-031-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected].

Konkurentsiameti arvamus meediavabaduse määrusest

Austatud kantsler

Edastame oma esialgse tagasiside meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 2024/1083, edaspidi määrus) kohta ja selle võimalikust mõjust

konkurentsiseadusega (edaspidi KonkS) reguleeritud valdkonnale.

Määruse eesmärk on tagada kiiresti digitaliseeruval ja areneval meediamaastikul

meediavabaduse ja pluralismi kui demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitse ning vältida

poliitilist või majanduslikku sekkumist ajakirjanike ja meedia tegevusse.

Kokkupuutepunkt konkurentsiameti pädevusse jääva valdkonnaga on seotud meediaturu

kontsentratsiooni hindamisega. Konkurentsiamet teeb seda KonkS-is reguleeritud koondumise

kontrolli (KonkS § 19 ja järgnevate paragrahvid) raames. Seejuures lähtub Konkurentsiamet

koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes arvesse

kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi1. Konkurentsiameti

koondumiste kontroll on seega mõeldud konkurentsi seisukohast kahjulike koondumiste välja

sõelumiseks ning seda eesmärki kannab ka koondumiste kontrolli menetluses rakendatav

analüüs.

Isegi, kui määruses sätestatakse vajadus hinnata kontsentratsiooni meediaturul, on selle

eesmärgiks hoida ära ühinemised ja omandamised, mis võivad avaldada olulist mõju meedia

mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Määruse artiklis 22 on sõnaselgelt öeldud, et:

Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja

riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides

sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike

4 kohaldamist. Seepärast leiame, et määruse ja KonkSi eesmärgid ei ole kattuvad. Ka on oluline

hoida nii terminoloogilist kui ka sisu selgust.

Eelnevast tulenevalt leiame, et meediavabaduse määrus ei nõua ilmtingimata KonkSi

1 Vt KonkS § 22 lg 1.

2 (2)

muutmist.

Mööname, et määruse rakendamine võib kaasa tuua kahekordse teatamiskohustuse, kus

Konkurentsiamet teostab koondumiste kontrolli KonkSi alusel2 ja määruses sätestatud

meediaturgude kontsentratsiooni hindamist teostab mõni teine asutus. Leiame, et selline

paralleelanalüüs ei ole siiski valdavalt problemaatiline, kuna analüüsi eesmärgid on erinevad

nii sisult kui ka menetluslikult. Kui Konkurentsiameti analüüsi kohaselt ei ole koondumine

KonkSi alusel lubatav, siis Konkurentsiamet keelab koondumise3 ja seda sõltumata määruse

alusel tehtud analüüsi tulemitest. Problemaatiline võib siiski olla vastupidine olukord. Näiteks,

kui leiab aset meediaturu koondumine, mis ei allu Konkurentsiameti poolsele koondumiste

kontrollile4 või mis küll allub koondumiste kontrollile, aga mille keelamiseks KonkSi alusel

alust ei ole, sest koondumine ei kahjusta konkurentsi kaubaturul, samas näitab määruse alusel

teostatud analüüs, et koondumisel on või võib olla meediavabadust kahjustav mõju. Et sellised

situatsioonid ei tuleks tulevikus ootamatult, tasuks need läbi kaaluda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

2 Eeldusel, et täidetud on KonkS § 21 lg 1 sätestatud piirmäärad. 3 KonkS § 27 lg 2 (2) alusel. 4 KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku

ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.