Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ ja rahandusministri 30. aprilli 2002. a määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla

EELNÕU

23.05.2024

MÄÄRUS

Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse

keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate

haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt

elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ ja

rahandusministri 30. aprilli 2002. a määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla

tasumise ajatamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 462 lõike 4 ja § 111 lõike 6 alusel.

§ 1. Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse

keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate

haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt

elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ muutmine

Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruses nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse

keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide

ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate

deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) korralduse deklaratsiooni esitamiseks ja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks ühes

sunniraha rakendamise hoiatusega;“;

2) paragrahvi 8 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) maksuvõla tasumise ajatamist puudutava otsuse;“.

§ 2. Rahandusministri 30. aprilli 2002. a määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla

tasumise ajatamise kord“ muutmine

Rahandusministri 30. aprilli 2002. a määruses nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise

ajatamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 4 asendatakse tekstiosa „Maksuhalduril on õigus“ tekstiosaga „Maksuhaldur

võib“;

2) paragrahv 41 sõnastatakse järgmiselt:

㤠41. Ajatamise taotluse lahendamine automaatse otsusega

(1) Maksuhaldur võib lahendada maksuvõla tasumise ajatamise taotluse automaatse otsusega,

kui ajatamist taotletakse kuni 18 kuuks, maksukohustuse ja intressivõla suurus kokku on kuni

100 000 eurot ja kui:

1) maksukohustuslane ei vastuta ajatatava maksuvõla tasumise eest solidaarselt teise

maksukohustuslasega;

2) maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone;

3) maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise ajal tasumata korraldust maksuvõla tasumiseks

48 tunni jooksul korralduse saamise päevast alates;

4) maksukohustuslase suhtes ei ole taotluse esitamise ajal algatatud pankroti-, likvideerimis-,

saneerimis- ega võlgade ümberkujundamise menetlust ning mistahes maksukohustuste osas ei

ole algatatud vaide- ega kohtumenetlust;

5) maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks tasumata kohustusi, mida ei saa

maksukorralduse seaduse alusel ajatada;

6) maksukohustuslase suhtes ei ole pooleli maksumenetlust;

7) maksukohustuslase suhtes ei ole viimasel 12 kuul läbi viidud maksumenetlusi, mille käigus

on leitud olulisi puuduseid;

8) maksukohustuslasel ei ole kehtivat karistust maksu- või tollialase kuriteo eest või enam kui

ühte kehtivat karistust maksu- või tollialase väärteo eest;

9) maksukohustuslasel puudub maksuvõla suhtes kohtumenetluses kompromissiga kinnitatud

ajatamise ajakava;

10) maksukohustuslasel puudub maksuvõlg, mis on edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile;

11) maksukohustuslase juhatuse liikme suhtes ei ole pooleli maksejõuetusmenetlust ja talle ei

ole kehtestatud äri- ega ettevõtluskeeldu;

12) maksukohustuslase juhatuse liikmel ei ole ajatamata maksuvõlga ja temaga seotud teistel

äriühingutel ei ole tema juhtimise perioodil tekkinud maksuvõlga;

13) ajatatava maksuvõla suhtes puudub taotluse esitamise ajal varem tehtud maksuvõla

tasumise ajatamise kehtetuks tunnistamise otsus;

14) ajatatavat maksuvõlga ei ole varem üle ühe korra ajatatud või see on ajatatud ühe korra

automaatse otsusega ja sellel puuduvad tähtajaks tasumata osamaksed.

(2) Maksuhaldur võib jätta ajatamise taotluse rahuldamata automaatse otsusega, kui kasvõi

üks lõikes 1 nimetatud maksuvõla ajatamise tingimus ei ole täidetud.

(3) Maksuhaldur võib lõikes 1 sätestatud tingimustel ajatada automaatse otsusega ka nende

kohustuste tasumise, mille tähtaeg ei ole saabunud.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 26. juunil.

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

1

Rahandusministri 14. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse

keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate

haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt

elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ ja

rahandusministri 30. aprilli 2002. a määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla

tasumise ajatamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu eesmärgiks on muuta maksuvõla tasumise ajatamise menetlus lihtsamaks ja kiiremaks

nii Maksu- ja Tolliameti (MTA) kui ajatamist taotlenud maksukohustuslase jaoks. Maksuvõla

automatiseeritud ajatamise menetluse tõhustamine võimaldab vähendada MTA töökoormust ja

maksukohustuslaste halduskoormust.

Maksuhalduril on pädevus lahendada maksuvõla tasumise ajatamise taotlus automaatse

otsusega, kui maksukohustuslase esitatud taotlus vastab määruses nimetatud tingimustele.

Eelnõuga tehtavad muudatused saab jagada kaheks.

Esiteks, maksuvõla piirmäära tõstetakse 100 000 eurole ja koos sellega pikendatakse ajatamise

perioodi.

Teiseks, maandamaks võimalikke väärkasutamisega seotud riske, lisatakse eelnõuga

määrusesse täiendavaid maksuvõla ajatamise kriteeriume. Lisanduvad tingimused seavad

senisest enam nõudmisi juhatuse liikme taustale ja arvestavad varasemate maksualaste

rikkumistega.

Maksuvõla automatiseeritud ajatamist puudutavad muudatused tingivad ka automaatselt

antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu uuendamise. Samas lisatakse loetelusse ka

maksuhalduri õigus anda automatiseeritult lisaks sunniraha hoiatus juhul, kui

maksukohustuslane ei esita deklaratsioone tähtaegselt.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliosakonna nõunik Anneli

Valgma ([email protected]; 58851315) ja sama osakonna peaspetsialist Kersti Kivistik

([email protected]; 588 51390).

Eelnõu ja seletuskiri töötati välja koostöös MTA tulude osakonnajuhataja Liina Jõõtsi

([email protected]), võlahalduse teenusejuhi Eve Tambrikase ([email protected]) ja

juriidilise osakonna õigusloome juristi Tanel Ermeliga ([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 588 51493). Eelnõu toimetas

keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel

588 51468).

Määrus on kavandatud jõustuma 26. juunil 2024. aastal.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse kahte rahandusministri määrust.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse rahandusministri 14. märtsi 2019 määrust nr 15 „Maksu- ja

Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt

2

antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt

elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse rahandusministri 30. aprilli 2002. a määrust nr 60 „Riiklike maksude

maksuvõla tasumise ajatamise kord“.

Eelnõu § 1 punkti muudetakse määruse § 8 punkti 1, mis näeb ette, et riiklike maksude

maksuhaldur võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda ka korralduse deklaratsiooni

esitamiseks ja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Muudatusega täpsustatakse sõnastust,

kuna korralduses antakse ka sunniraha rakendamise hoiatus deklaratsioonide esitamata

jätmisel.

Sunniraha rakendamise hoiatusega antakse maksukohustuslasele võimalus esitada

deklaratsioonid vabatahtlikult ilma, et talle määrataks koheselt sunniraha. Sunniraha

rakendamise hoiatusega ei kaasne maksukohustuslasele kohest rahalist kohustust. Maksuhaldur

prognoosib, et ligemale pooled maksukohustuslastest esitavad pärast hoiatuse kättesaamist

deklaratsioonid ära.

MTA soovib automatiseerida sunniraha määramise hoiatuste koostamise ja läbi kriteeriumite

tagada, et sarnaste rikkumistega maksukohustuslastele väljastatakse samas summas hoiatus.

Sunniraha rakendamine ehk sunniraha määramise korraldus, mille allkirjastab ametnik, jääb

endiselt ametniku koostada.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 8 punkt 4 sõnastust, et see peegeldaks maksuvõla

automaatse ajatamise muudetud võimalusi. MTA võib lisaks maksuvõla tasumise ajatamise

otsusele teha automaatselt ka maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja

maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse. Selleks, et määrust mitte koormata

paljusõnalise loeteluga, sätestatakse MTA õigus teha automaatselt mistahes otsus, mis puudutab

maksuvõla tasumise ajatamist.

Eelnõu § 2 punktis 1 asendatakse määruse §-s 4 tekstiosa „maksuhalduril on õigus“ tekstiosaga

„maksuhaldur võib“. Tegu on tehnilise muudatusega, millega viiakse paragrahvi sõnastus

kooskõlla ülejäänud määruse ja maksukorralduse seaduse (MKS) sõnastusega.

Maksuhalduril on kehtiva MKS-i kohaselt üsna suur kaalutlusruum maksuvõla tasumise

ajatamise otsustamisel. MKS § 112 lõike 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise

otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat

maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise

nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike

dokumentide esitamist. Ühtlasi tuleb maksuhalduril hinnata ajatamise taotluse saamisel MKS

§ 112 lõike 4 punktides 1–6 sätestatud asjaolusid.

Maksuvõla ajatamist tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõista kui maksuhalduri kaalutlusõigusel

põhinevat otsustust, mis on maksukohustuslase suhtes soodustav haldusakt. Ajatamine ei

tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku

poolt.1

1 Vt Riigikohtu 15.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-06 aga ka Riigikohtu 27.04.2006 otsus nr 3-3-1-9-06 p

17

3

Eelnõu § 2 punktis 2 muudetakse määruse § 41 sõnastust ja lisatakse kriteeriume, mille korral

on maksuhalduril õigus lahendada maksuvõla tasumise ajatamise taotlus automaatse otsusega.

Samuti täiendatakse § 41 uute lõigetega. Muudatuse eesmärgiks on vähendada maksuhalduri

töökoormust, vähendada rutiinset ja tarbetut käsitööd ja tõhustada menetlust, samuti vähendada

maksumaksja halduskoormust olukorras, kus maksukohustuslase eelnev taust on olnud

eeskujulik. Ametnikul võib kuluda ajatamise taotluse läbivaatamisele kuni 20 tööpäeva, ent

samaaegselt võivad maksukohustuslase pangakontod olla arestitud, mistõttu on pärsitud

maksukohustuslase majandustegevus. Arvestades kasvanud taotluste hulka ja suurenenud

töökoormust maksuhalduri ametnikele, on mõistlik võimaldada ajatamise taotluse lahendamist

automaatse otsusega, kui maksukohustuslane vastab määruses toodud tingimustele.

Automatiseeritus vähendab võimalusi eksida ning suurendab MTA võimekust keerulisemate

juhtumite juures andmeid analüüsida.

Selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik taotleda määruse §-s 41 sätestatud tingimuste

alusel ajatamist, tuleb tal logida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda eMTA ning esitada

selle kaudu ajatamise taotlus. Automaatse otsuse tegemisel koostatakse maksuvõla ajatamise

otsus ja tasumise ajakava maksukohustuslase taotluses põhinevate andmete ja maksuhalduril

olemasolevate andmete alusel, kuid seda vaid juhul, kui maksukohustuslase majanduslik

olukord ja taotlus vastavad nõuetele, mis tuginevad maksuhalduri halduspraktikale.

Kui taotlus vastab määruses sätestatud tingimustele, võib maksuhaldur lahendada selle

automaatse otsusena. Kui eMTAs esitatud taotlus ei vasta määruses sätestatud tingimustele, ei

tähenda see tingimata automaatselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Kui taotluses

või MTA süsteemides olev info isiku kohta ei vasta määruses sätestatud automaatse otsuse

tingimustele, võib maksuhalduri ametnik selle lahendada tavapärasel viisil 20 päeva jooksul.

Kui esineb vajadus nõuda MKS § 112 lõike 3 kohaselt tagatise esitamist või selle on pakkunud

välja maksukohustuslane ise, siis tuleb maksuhalduril hinnata tagatise usaldusväärsust ning

seda põhjendada. Maksuhalduril on õigus koostada maksuvõla ajatamise otsuse kinnitamise

seisuga maksuarvestuses kajastuva arvestusliku intressi osas automaatne intressinõue.

Intressisumma sisaldub kinnitatud maksuvõla tasumise ajakavas.

Kui MTA jätab ajatamise taotluse rahuldamata, on maksukohustuslasel võimalik esitada

halduskohtule kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks ning nõuda, et maksuhaldur lahendaks

tema taotluse uuesti. Seega on maksukohustuslase jaoks kasutatavad samad õiguskaitse

vahendid, milleks on tal seadusest tulenev õigus juhul, kui taotluse on lahendanud maksuhalduri

ametnik.

Kui ilmneb, et maksukohustuslane on esitanud ajatamise taotluses ebaõigeid andmeid, ei täida

maksuvõla tasumise ajakava, ei esita selle kehtimise perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei täida

tähtaegselt maksukohustust või muutub mõni taotluse lahendamisel arvesse võetud määruses

sätestatud asjaolu, on maksuhalduril õigus rakendada MKS § 113 lõike 1 punktides 1–3

sätestatud meetmeid ehk tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks.

Lõike 1 kohaselt võib maksuhaldur lahendada maksuvõla tasumise ajatamise taotluse

automaatse otsusega, kui ajatamist taotletakse kuni 18 kuuks ja maksuvõla ja intressivõla suurus

kokku on kuni 100 000 eurot.

Kehtiva määruse lõike 1 kohaselt võib maksuhaldur lahendada ajatamise taotluse automaatse

otsusega, kui ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks ning maksuvõla ehk maksukohustuse ja

4

intressivõla summa on kokku kuni 20 000 eurot. Muudatusega pikendatakse ajatamise kestust

12 kuult 18 kuule ning maksukohustuse ja intressivõla summa suurust tõstetakse kuni 100 000

euroni.

Arvestades inflatsiooni ja üldist elukalliduse kasvu, kuid ka suuremaid käibeid ja rahavoogusid,

ei vasta maksukohustuse ja intressivõla ajatamise kehtiv piirmäär, 20 000 eurot, enam

vajadustele. Ettevõtluses on arvete tasumistähtajad väga pikad, keskmiselt 6 nädalat, ja

faktooringu analoogina kasutatakse ajatamist pikkade maksetähtaegade kompenseerimiseks.

Kirjeldatud juhtudel on ajatamisgraafikute taotlused lühiajalised ja sageli tasutakse maksuvõlg

ka ennetähtaegselt.

Kuivõrd eelnõuga suurendatakse ajatatava maksuvõla suurust kuni 100 000 euroni, on

otstarbekas ja proportsionaalne pikendada ajatamise ajakava kestust 12 kuult 18 kuule.

MTA andmetest nähtub, et enim võlglaseid on maksuvõla nendes võlavahemikes, kus

maksuvõla summa on kuni 50 000 € ja kõige vähem seal, kus võlasumma on üle 100 000 €.

Kuivõrd suured maksuvõlad omavad olulisemat mõju maksutulu laekumisele, siis on

põhjendatud tõsta piirmäär mitte kõrgemale kui 100 000 eurot.

Joonis 1. 01.05.2024 maksuvõla ja võlglaste jaotus võlasummade lõikes:

Määruse § 41 lõike 1 punkti 1 sõnastust on muudetud. Lõike sissejuhatavasse lauseosasse on

toodud maksuvõla ajatamise alustingimused, mille kohaselt võib lahendada ajatamise taotluse

automaatse otsusega, kui ajatamist taotletakse kuni 18 kuuks ning maksukohustuse ja

intressivõla suurus kokku on kuni 100 000 eurot. Kehtiva määruse § 41 punktis 1 sätestatud

tingimus, mille kohaselt maksukohustuslane ei tohi automaatse otsusega ajakava saamiseks

vastutada ajatatava maksuvõla tasumise eest solidaarselt teise maksukohustuslasega ja nõuet ei

ole edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile, jääb endiselt kehtima.

Määruse § 41 lõike 1 punktis 2 sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et

maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise hetkel tähtaegselt esitamata maksudeklaratsioone.

Antud säte on samas sõnastuses ka kehtivas määruses ja eelnõuga ei muutu.

5

Määruse § 41 lõike 1 punktis 3 sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et

maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise hetkel tasumata korraldust maksuvõla tasumiseks

48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates. Maksuhalduril on maksukohustuslaste

suhtes, kellele on esitatud 48-tunnine korraldus maksuvõla tasumiseks, põhjendatud kahtlus, et

maksuvõla sissenõudmise viibimine toob endaga kaasa selle lootusetuse. Taolise korralduse

teeb MTA näiteks siis, kui on kontrolli tulemusel tuvastanud, et äriühingut hakatakse maha

jätma. Sellele viitab oluliselt vähenenud töötajate arv või töötajate ümberregistreerimine teise

ettevõttesse. Samuti asjaolu, et ettevõttest on hakatud vara välja viima ja juhatuse liikmeks on

registreeritud isik, kelle puhul on varasemate juhtumite järgi teada, et järgneb äriühingu

mahajätmine. Ohumärgiks loetakse sedagi, kui ettevõte ei tegutse, kuid samal ajal on hakatud

deklaratsioone parandama.

Seetõttu on otsustatud sellistes olukordades lühendada korralduse täitmise tähtpäeva 10 päevalt

48 tunnile. Kuna edaspidine sissenõudmine võib olla raskendatud, siis riskide maandamiseks

on otstarbekas välistada lihtmenetlusest maksukohustuslased, kellel on tasumata 48 tunnine

korraldus. Selliseid olukordi tuleb ette väga harva, aastas paaril korral.

Määruse § 41 lõike 1 punktis 4 sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et

maksukohustuslase suhtes ei ole taotluse esitamise hetkel algatatud pankroti-, likvideerimis,

saneerimis- ega võlgade ümberkujundamise menetlust ning mistahes maksukohustuste osas ei

ole algatatud vaide- ega kohtumenetlust. Tegu on samuti punktiga, mis on olemas kehtivas

määruses ja mille sõnastust käesoleva eelnõuga ei muudeta.

Määruse § 41 lõike 1 punktiga 5 sätestatakse, et maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise

hetkel tähtajaks tasumata nõudeid, mida ei saa maksukorralduse seaduse alusel ajatada.

Sellisteks nõueteks on nt: tasumata kogumispensioni maksed, riikliku maksude maksuhalduri

määratud trahv, sunniraha või kohtumenetluse tulemusel tekkinud avalik-õiguslik kohustus,

kohtumenetlusest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sealhulgas

kassatsioonikautsjon ja riigilõiv, prokuratuuri lahenditest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised

kohustused, riigile üle läinud elatisnõude ja alaealise lapse elatise sissenõudmise eest

kohtutäiturile riigi makstud tasu, Kaitseressursside Ameti otsustest tulenevad avalik-õiguslikud

rahalised kohustused. Võrreldes kehtiva sõnastusega lisatakse viide mh kogumispensioni

maksetele. Tegu on muudatusega, mis tuleneb 1. juulil 2022 jõustunud maksukorralduse

seaduse § 111 lg 11 muutmisest. Maksukorralduse seaduse § 111 lg 11 kohaselt kohustusliku

kogumispensioni makse tasumist ei ajatata.

Määruse § 41 lõike 1 punktiga 6 sätestatakse, et maksukohustuslase suhtes ei ole pooleli

maksumenetlust. Maksumenetluse läbiviimisel on oluline, et ajatamise protsess arvestaks ka

maksumenetluses selgunud riskidega. See välistab olukorra, kus ajatatakse võlg

maksukohustuslasel, kes võib olla ajutise makseraskuse asemel maksejõuetu või on seotud

maksupettustega.

Pooleli olev maksumenetlus võib viidata sellele, et maksukohustuslase maksuasjad ei pruugi

korras olla, mistõttu oleks mõistlik ta lihtmenetlusest välistada. Antud kriteeriumiga

vähendatakse riski, et lihtmenetlust kasutatakse riigile maksukahju tekitamiseks.

Määruse § 41 lõike 1 punktis 7 sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et

maksukohustuslase suhtes ei ole viimasel 12 kuul läbi viidud maksumenetlusi, mille käigus on

6

leitud olulisi puuduseid. Tegu on kriteeriumiga, mis aitab veenduda maksukohustuslase taustas

ja distsipliinis.

MTA-l on väljatöötatud metoodika, mille alusel hinnatakse, kas maksumenetluse käigus leitud

puudused on sellised, mis tõstavad maksukohustuslase riskihinnangut. Igal menetlusel

avastatud puudusel on oma hinne, mida omakorda mõjutavad erinevad komponendid.

Puuduseid, mis tõstavad oluliselt maksukohustuslasele antavat riskihinnangut, on näiteks

ümbrikupalga maksmine või maksukohustuslase seotus hüvitispettusega.

Määruse § 41 lõike 1 punktis 8 nähakse ette, et maksukohustuslasel ei tohi olla kehtivat karistust

maksu- või tollialase kuriteo eest või enam kui ühte kehtivat karistust maksu- või tollialase

väärteo eest. Tegu on tingimusega, mille eesmärgiks veenduda maksukohustuslase laitmatus

taustas ja maksukuulekuses.

Määruse § 41 lõike 1 punktiga 9 sätestatakse, et maksukohustuslasel puudub maksuvõla suhtes

kohtumenetluses kompromissiga kinnitatud ajatamise ajakava. Antud tingimus on olemas

kehtivas määruses.

Määruse § 41 lõike 1 punktiga 10 sätestataks, et ajatatavat maksuvõlga ei ole edastatud

sundtäitmiseks kohtutäiturile. Antud tingimus on olemas kehtivas määruses (§ 41 punkt 1).

Määruse § 41 lõike 1 punktidega 11 ja 12 sätestatakse tingimused maksukohustuslase juhatuse

liikmele. Punktiga 10 nähakse ette, et maksukohustuslase juhatuse liikme suhtes ei ole pooleli

maksejõuetusmenetlust ja talle ei ole kehtestatud äri- ega ettevõtluskeeldu. Punktis 11

sätestatakse, et maksukohustuslase juhatuse liikmel ei ole ajatamata maksuvõlga ja temaga

seotud teistel äriühingutel ei ole tema juhtimise perioodil tekkinud maksuvõlga.

Mõlemad kriteeriumid aitavad maksuhalduril hinnata maksukohustuslase usaldusväärsust ja

sellest tulenevalt seda, kas tal on võimalik kasutada automaatset ajatamist. Võttes arvesse

vastutava isiku ehk juhatuse liikme tausta ja võimalikke maksukohustuslasele määratud

karistusi, on maksuhalduril võimalik veenduda, kas tegu on seaduskuuleka ja korrektse

maksukohustuslasega.

Määruse § 41 lõike 1 punktis 13 sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et ajatatava

maksuvõla suhtes puudub taotluse tegemise hetkel varem tehtud kehtetuks tunnistamise

ajatamise otsus. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus hõlmab nii automaatset kui

ametniku poolt koostatud otsust. Lihtmenetlusest ehk ajatamise taotluse lahendamisest

automaatse otsusega on välistatud need maksukohustuslased, kes ei ole varem suutnud

ajatamise graafikut korrektselt täita.

Suurendades ajatamise graafiku pikkust ja maksuvõla piirmäära, võimaldab see automaatset

menetlust suuremale maksukohustuslaste hulgale, mis toob kaasa nõudluse kasvu. Lisatav

kriteerium välistab automaatse menetluse hulgast need, kes varem ei ole suutnud graafikut

korrektselt täita. Kui maksukohustuslane soovib uuesti ajatada võlga, mille osas ta eelmist

graafikut täita ei suutnud, siis võib maksuhaldur luua oma praktika selliselt, et enne uue graafiku

andmist vaatab maksuhalduri ametnik maksukohustuslase majanduslikud näitajad üle ning

otsustab, kas uue graafiku andmine on põhjendatud.

Määruse § 41 lõike 1 punktis 14 sätestatakse, et ajatatavat maksuvõlga ei ole varasemalt ajatatud

või on automaatse otsusega ühe korra ajatatud ja sellel puuduvad tähtajaks tasumata

osamaksed. Kui eelmises punktis välistati ajatamisest maksuhalduri otsusega lõpetatud

7

graafikud, siis antud punktis peetakse silmas kehtivaid graafikuid, mida soovitakse nö muuta,

et nt lisada uusi tekkinud kohustusi. Antud kriteeriumiga soovitakse vältida olukorda, kus

maksukohustuslane esitab sama nõude osas ajatamise taotluse korduvalt. Sageli on selliste

taotluste taga maksukohustuslased, kes on püsivalt maksejõuetud ja raskustes, mistõttu jäetakse

nende taotlused rahuldamata. Ajatamise meede on mõeldud eeskätt lühiajalise makseraskuse

leevendamiseks. Siiski võib maksuhaldur ajatamise taotluse menetlusse võtta, kui

maksukohustuslane esitab tagatise, mis tagab maksuvõla laekumise.

Küll aga on mõistlik võimaldada automaatselt uus graafik saada neil maksukohustuslastel, kes

kehtiva graafiku said automaatse otsusega esmakordselt ning neile puudub mahajäämus.

Viimastel aastatel on kasvanud korduvtaotlusi esitavate maksukohustuslaste hulk.

Korduvtaotlus tähendab, et kehtiva ajatamise graafiku ajal esitatakse maksuhaldurile uus taotlus

maksuvõla ajatamiseks.

Ajatamise tasumisgraafiku täitmise tingimusteks on õigeaegne osamaksete tasumine, tähtaegne

jooksvate kohustuste tasumine ja deklaratsioonide esitamine. Praktikas tuleb ette, et esmane

ajatamise taotlus on liialt optimistlik, mistõttu jäädakse hätta jooksvate graafikujärgsete

maksete tasumisega. Maksuhaldurile esitatakse seepeale graafiku muutmise taotlus, mis

üldjuhul ka rahuldatakse.

Muudatusega soovitakse anda võimalus saada automaatne ajatamise otsus ka eeldusel, et

maksukohustuslasel on konkreetse võla osas esmakordne kehtiv automaatselt antud graafik ja

senised osamaksed on õigeaegselt tasutud. Seeläbi väheneks ajatamisega tegelevate ametnike

koormus. Muudatusega soovib maksuhaldur tõsta maksukohustuslaste rahulolu teenusega,

kuivõrd korduvtaotluse esitamisega antakse täiendavat aega ja paindlikkust rahaasjade korda

ajamiseks.

Maksuhaldur maandab riske automatiseeritud järelevalvega. Järelevalvega on võimalik

tunnistada ajatamise otsus kehtetuks, kui peaks selguma, et isik ei suuda korrektselt oma

kohustusi täita.

Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt võib maksuhaldur jätta ajatamise taotluse

rahuldamata automaatse otsusega, kui vähemalt üks lõikes 1 nimetatud maksuvõla ajatamise

tingimus ei ole täidetud.

Määruse § 41 lõikes 1 on välja toodud nõuded, millele mittevastamise korral võib maksuhaldur

ajatamise taotluse jätta rahuldamata. Maksukohustuslasele on nii MTA kodulehel, e-MTA

abikeskuses kui ka e-ajatamise rakenduses välja toodud kriteeriumid, mille korral ei saa võlga

ajatada või ei saa seda teha automaatselt. Kui maksukohustuslane ei likvideeri puudusi, siis on

otstarbekas anda maksuhaldurile õigus hoida ressursse kokku, jättes ajatamise taotlus

rahuldamata automaatse otsusega. Selliseid taotlusi, kus tasumata on mitteajatav nõue või on

deklaratsioon esitamata, jõuab maksuhaldurini ühes kuus kokku 100 - 150.

Aastatega on ajatamistaotluse esitamised kasvanud, ent taotlusi menetlevate ametnike arv on

vähenenud. Tõhustamaks tööprotsesse, on otstarbekas teatud kriteeriumite olemasolul, mille

esinemisel jätaks taotluse rahuldamata ka ametnik, võimaldada ajatamise taotlus jätta

rahuldamata automaatse otsusega.

Täna kuvatakse maksukohustuslasele e-MTA ajatamise rakenduses automaatse menetluse

välistusi. Kui puudused, mida maksukohustuslane saab ise kõrvalda, jäävad parandamata, siis

8

näidatakse talle ajatamise keskkonnas vastavasisulist teatist. Kui sellest hoolimata esitatakse

puudustega ajatamise taotlus, siis väljastab süsteem automaatse ajatamise taotluse rahuldamata

jätmise otsuse. See tähendab, et ajatamist ei võimaldata.

Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse, et maksuhaldur võib automaatse

otsusega ajatada ka neid kohustusi, mille tasumise tähtaeg ei ole saabunud.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Muudatused ei puuduta täna kehtivaid ja maksuhalduri poolt väljaantud ajatamise otsuseid.

Täpsemalt saab avalduvad mõjud tuua järgmiselt:

5.1 Ajatamise graafiku kestuse ja summa piirmäära tõstmine

Sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab teoreetiliselt kõiki maksukohustuslasi, kellel

tekivad ajutised makseraskused. Eeskätt on puudutatud maksukohustuslased, kes esitavad

maksuvõla tasumise ajatamise taotluse. MTA andmete kohaselt on kasvanud nii nende isikute

hulk kui ka tasumata maksukohustuste ja intressivõla summad. Sihtrühma kuuluvad ka

maksuhalduri ametnikud, kelle tööks on taotluste menetlemine.

Kehtiva määruse kohaselt võiks automaatseks ajatamiseks olla maksukohustuse ja intressivõla

summa kokku kuni 20 000 eurot. Statistika kohaselt jääb võlasumma enamikel juhtudel 20 000

euro piiresse, kuid kasvanud on taotluste arv, kus võlasumma seda ületab. Näiteks 2022. aastal

esitati MTA-le 1158 taotlust, kus võlasumma jäi 20 001-100 000 euro vahemikku. Ühtlasi

pikendatakse ka ajatamise graafiku kestust. Kui seni on lubatud taotleda ajatamist kuni 12

kuuks, siis edaspidi võib ajatamist taotleda kuni 18 kuuks.

Kehtiv süsteem lihtsustatud ehk automaatsel ajatamisel täiendavate riskikohtadega ei arvesta,

kuivõrd ajatatav summa on madal ja risk seega laekumise kogunumbrile väike. Hetkel on see

lähenemine ennast õigustanud, mida kinnitab ajatamise graafikute täitmise kõrge osakaal -

81%.

Võib siiski eeldada, et eelnõuga planeeritud muudatuste rakendamisel suhtarvud jäävad samaks

või paranevad, kuivõrd lisanduvad tingimused maandavad mitteõigustatud ajatamise graafiku

saamise riski oluliselt tõhusamalt. Niisamuti võib järeldada, et MTA töökoormus väheneb, kuna

osa taotlusi, mida seni on menetlenud ametnik, vaadatakse läbi automaatselt ning alles puuduste

esinemise korral võib taotlus liikuda edasi ametnikule.

Mõju olulisus on keskmine. Muudatus mõjutab nii maksukohustuslasi, kes taotlevad ajatamist

kui ka maksuhalduri tööd. Kasvab maksukohustuslaste hulk, kelle ajatamise taotlusi saab

lahendada automaatse otsusega, kuivõrd piirmäärad muutuvad. Lisaks omab muudatus mõju

MTA tööle. Kui praegu tegeleb ajatamise taotluste menetlemisega kaheksa ametnikku, siis

pärast muudatuste rakendamist piisaks neljast kuni viiest menetlejast.

9

Ebasoovitavate mõjude risk on maandatud uute kriteeriumite lisamisega. Lisaks teostab MTA

igapäevaselt järelevalvet ajatamise tasumisgraafikute tasumise üle. Mahajäämuse korral

väljastab süsteem koheselt ka automaatse teavituse võlgnevuse kohta. Kui mahajäämused on

korduvad, tunnistatakse ajatamise otsus automaatselt kehtetuks.

5.2. Täiendavate kriteeriumite lisandumine

Sihtrühmaks on eeskätt maksukohustuslased, kes taotlevad ajatamist. Lisaks

maksukohustuslastele puudutab muudatus ka maksuhalduri ametnike tööd.

Muudatus puudutab neid maksuhalduri ametnikke, kelle töökoormus väheneb tööprotsesside

automatiseerimise tulemusena. Samuti on mõjutatud nende ametnike töö, kes kontrollivad

automaatsete otsuste ja dokumentide andmise õiguspärasust. Nimetatud ametnikud

moodustavad siiski väikese osa kogu maksuhalduri ametnike hulgast.

Mõju olulisus ei ole suur, kuna maksukohustuslasele kohustusi ei lisandu. Lisanduvate

tingimustega kontrollitakse maksukohustuslase tausta senisest põhjalikumalt ning muuhulgas

kontrollitakse juhatuse liikme tegevust. Tegemist on suuresti kriteeriumitega, millega

maksuhalduri ametnik arvestas menetluse käigus.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

MTA on hinnanud vajalike infosüsteemide arendustööde kuluks 112 308 eurot. Arendustööde

jaoks vajalik summa on MTA eelarves olemas. Tööprotsesside suurema automatiseerimisega

hoitakse kokku tööjõukulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 26. juunil.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Rahandusministri määruste

eelnõud

Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse 30. aprilli 2002. a määruse nr 60

„Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ ja rahandusministri 14. märtsi 2019

määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise

tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-,

valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude

dokumentide nimekiri“ eelnõu. Palume tagasisidet 10 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Kersti Kivistik 5885 1390

[email protected]

Meie 18.06.2024 nr 1.1-10.1/2876-1