Ravimiameti seisukoht

Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477

Teie: 23.05.2024 nr 2-1/16201-1

Meie: 17.06.2024 nr JV-1/2172-2

Ravimiameti seisukoht

Lugupeetud Lagle Kalberg

Küsisite Ravimiametilt, kas erihoolekande asutuses töötavad tegevusjuhendajad vm ilma

meditsiinilise hariduseta töötajad tohivad jagada teenuse saajate isiklikke ravimeid

dosaatoritesse (ehk isiklikesse ravimikarpidesse, kus tuleb erinevad ravimid päeva peale ära

jaotada)?

Tänases õigusruumis ei ole reguleeritud, kes võib erihoolekandeasutuses manustamiskordade

kaupa patsiendile väljastamiseks ravimeid ravimikarpidesse/dosaatoritesse panna ja

patsientidele manustamiseks väljastada, st seda võivad erihoolekandeasutuses teha ka

meditsiinilise hariduseta töötajad, kui see on asutuse sisemise töökorraldusega nii paika

pandud ja töötajad on selle ülesande osas juhendatud. Arvestades, et ravimikarpe/dosaatoreid

täidetakse rangelt arsti määratud raviskeemi järgi ning seejuures ei ole vaja raviotsuseid teha,

siis ei eelda see tegevus meditsiinilist haridust. Küll aga tuleb arstil raviskeem regulaarselt üle

vaadata, et selles vajadusel muudatusi teha ja patsienti jälgiv personal peab arstile märku

andma, kui patsiendi seisund halveneb või muutub, et arst saaks raviskeemi vajadusel

korrigeerida.

Kuna õdede puudus tööturul on suur, näeb Ravimiamet tänases olukorras antud teema vaatest

head lahendust apteekide poolt pakutavas ravimite personaalse jaendamise teenuses, mis oma

sisult on kvalitatiivselt erinev tegevus võrreldes ravimite ravimikarpi/dosaatorisse jagamisega.

Personaalse jaendamise teenus hõlmab lisaks ravimite jaotamisele manustamiskordade kaupa

ka raviskeemi ja ravimite kasutamise üle vaatamist ravimispetsialistiks oleva apteekri poolt,

kes oskab vajadusel juhtida raviarstide tähelepanu raviskeemi muutmise vajadusele või

juhendada ravimite kasutajat ravimite kasutamisega seotud detailide osas (milliseid ravimeid

võtta enne või pärast sööki, milliseid ravimeid korraga või vahega võtta jne).

Samuti näeme positiivseid külgi selles, kui hooldekodudes kohapeal töötavad meditsiiniõed,

kes saavad tegeleda ravimite dosaatoritesse jagamisega, kuid selle kõrval on olulisemgi, et nad

saavad veel suuremat lisandväärtust pakkuda patsientide jälgimisel ravimite manustamise,

ravijärgimuse ning kõrvaltoimete märkamise vaatest ning anda raviarstile väärtuslikku

tagasisidet patsiendi seisundi muutuste ja ravimite võimalike koos- või kõrvaltoimete kohta.

Lagle Kalberg

Sotsiaalkindlustusamet

Paldiski mnt 80

15092 TALLINN

[email protected]

2 (2)

Hoolekandeteenuse osutajal tuleb ravimite käitlemisel täita erinevaid nõudeid, mis

puudutavad ravimite hankimist, säilitamist ning ravimite kasutamist ja arvestust. Ravimiameti

hinnangul ei eelda see ilmtingimata meditsiinilist haridust, kui järgitakse arsti määratud

raviskeemi, kuulatakse apteekri nõuandeid ravimi kasutamise ja säilitamise osas, loetakse

ravimi pakendis olevat infolehte ja täidetakse asutuses eeskirjadega paika pandud põhimõtteid

(soovitame tutvuda Ravimiameti juhisega:

https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-

05/Juhend%20hoolekandeteenuse%20osutajatele%20ravimite%20k%C3%A4itlemiseks.pdf)

Ravimeid tuleb anda klientidele nii, nagu arst on määranud. Retseptiravimite klientidele

andmise aluseks saab olla vaid arsti poolne raviskeem, mida peab järgima ja mida tuleks arstil

regulaarselt uuendada.

Väljaspool arsti määratud raviskeemi võib ilma meditsiinilise hariduseta isik kliendile

manustada vaid käsimüügiravimeid, mille kasutamise kohta on ta saanud arstilt vastavad

juhised ning teab millistel juhtudel ja millises annuses ravimit manustada.

Igas hoolekandeasutuses peavad olema üksikasjalikud asutuse juhi kinnitatud eeskirjad

ravimite säilitamiseks ja arvestuse pidamiseks.

Ravimite säilitamise eeskiri peab kirjeldama ravimite säilitamise kohti ja tingimusi

hoolekandeasutuses (sh ravimite säilitamisruumides ja külmkappides temperatuuri järgimist,

kõrvaliste isikute juurdepääsu piiramist jmt).

Ravimite arvestuse pidamise eeskiri peab hõlmama ravimite hankimist, hankedokumentide

säilitamist, ravimite andmist osakondadele/hooldajatele, ravimite kasutamise

dokumenteerimist ning inventuuri tegemist, st kuidas ettevõttes täidetakse Sotsiaalministri

määruses nr 20 kehtestatud nõudeid.

Ettevõtte juht peab kirjalikult määrama ravimite arvestuse pidamise eest vastutava isiku.

Vastutav isik peaks kirjalikult nimeliselt määrama isiku (isikud), kellel on juurdepääs

narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele ja kellel on õigus nimetatud aineid vastu võtta ja

väljastada.

Seega on positiivne, kui erihoolekande asutustes jaotaksid ravimeid dosaatoritesse

meditsiiniõed või kasutataks apteekide pakutavat ravimite personaalse jaendamise teenust,

kuid kui eelpool välja toodud kvaliteedisüsteemi nõuded on hoolekandeasutuses täidetud,

asutuse töötajad juhendatud, välja õpetatud ning vastusalad paika pandud, võivad ravimite

dosaatoritesse jagamist teha ka tegevusjuhid. Oluline on, et järgitakse arsti poolt paika pandud

raviskeemi, jälgitakse patsiente pärast ravimi manustamist ning ollakse patsientide

raviarstidega regulaarses ja piisavas kontaktis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kõiv

Järelevalveosakonna inspektsioonibüroo juhataja

737 4140

[email protected]