2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse vereseaduse §-s 18 sätestatud referentteenuse osutamise
korraldajat, kelleks praegu on Sotsiaalministeerium. Teenuse eesmärk on tagada
immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet Eestis. Referentlabor osaleb rahvusvahelises
kvaliteedikontrollis, et tagada labori töö usaldusväärsus teiste laborite hindamisel. Referentlabor
vaatab üle Eestis tegutsevaid immunohematoloogilisi analüüse tegevaid laboreid ning pakub neile
kvaliteedikontrolliks võrdluskatsetes osalemise võimalust erinevate immunohematoloogiliste
analüüside tegemisel. Külastuse käigus hinnatakse laborite tööd ja nende tegevuse vastavust
õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Immunohematoloogia referentlabor tagab ööpäevaringse
erialanõustamise ja korraldab igal aastal täiendõpet vastavatele laboritele. Enne uute reaktiivide ja
meetodite Eesti turule lubamist hindab immunohematoloogia referentlabor nende kvaliteeti.
Immunohematoloogiliste uuringute referentteenus on vajalik, et tagada haruldaste veregruppidega
patsientidele nõuetekohased, usaldusväärsed ja õigeaegsed sobivusuuringud doonorivere
ülekandeks. Immunohematoloogiliste uuringute referentlaboris lahendatakse keerukaimaid
veregruppide määramise ja doonorivere sobitamisega seotud küsimusi, mistõttu peab laboril olema
valmisolek ööpäev läbi määrata antigeene kõigis kliiniliselt olulistes veregrupisüsteemides (ABO,
Rh(D), Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem jt) ja tüpiseerida patsientidel esinevaid erütrotsütaarseid
irregulaarseid antikehi.
Teenuse korraldamine hõlmab muu hulgas riigihanke korraldamist, lepingu sõlmimist, lepingu
täitmise kontrollimist ja teenuse osutamise analüüsi. Seni on teenuse osutamist korraldanud
Sotsiaalministeerium ning perioodil 01.09.2022–31.08.2027 kehtiva hankelepingu kohaselt osutab
immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
Kuna vere käitlemise üle teeb järelevalvet Terviseamet, viiakse referentteenuse korraldamine üle
Terviseametisse. Terviseamet osutab ka tervisekaitse referentlabori teenuseid (nt nakkushaiguste ja
joogiveeuuringute referentteenust). Kuni seaduse jõustumiseni rahastatakse referentlabori teenust
Sotsiaalministeeriumi eelarvest, alates 2025. aasta 1. jaanuarist rahastatakse teenust Terviseameti
eelarvest.
Seaduses funktsiooni üleandmine ühelt asutuselt teisele ei mõjuta olemasoleva halduslepingu
kehtivust, st üle lähevad ka kõik funktsiooni täitmisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas
lepingud. Kuigi riigihangete seadus sellist lepingu muutmise alust otsesõnu ei sätesta, on riigiüleselt
leitud, et selline üleandmine on lubatud. Seadusemuudatuse jõustumisel sõlmivad
Sotsiaalministeerium ja Terviseamet lepingu üleandmise kokkuleppe.
Eelnõu § 2 punktiga 2 tehakse muudatus vereseaduse § 19 lõikes 1, kus muudetakse referentlabori
tegevuskulude katteallikat. Kui seni korraldas referentteenust Sotsiaalministeerium, siis
rakendustegevuse üleandmisega Terviseametile muutub ka eelmises punktis kirjeldatud tegevuse
rahastamise allikas. Edaspidi kaetakse referentlabori tegevuskulud Terviseameti eelarvest.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub käesolev seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. Seadusemuudatus on seotud
2025. aasta riigieelarve protsessiga ja vastava riigieelarve seaduse eelnõu muudatuse aluseks on
vereseaduse muudatus. Vereseaduse eelnõu peab liikuma koos riigieelarve seaduse protsessiga, et
seaduse jõustumise ajaks oleksid riigieelarvelised vahendid tagatud.