Nõudekiri

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga tn 18

50088, Tartu maakond, Tartu linn

24.08.2023 nr 11.1-12/23/1084

Registrikood: 70000740

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike

koolide kaasajastamine” raames otsuse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse saaja)

projektile „Narva riigigümnaasiumi ehitamine” (projekti nr 2014-2020.1.04.19-0222; edaspidi

projekt).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija Riigi

Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi hankija) ei ole riigihanke nr 239833 „Narva riigigümnaasiumi

õppehoone ja Narva kesklinna põhikooli õppehoone ehitamise omanikujärelevalveteenus“

(edaspidi hange nr 239833) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 39 441,00 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 48 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21

lg 1, § 227 lg 1 ning haridus ja teadusministri 21.05.2015 määruse nr 22 „Gümnaasiumivõrgu

korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 27, samuti toetuse saajaga peetud

kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid nr 5, 6, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23,

25, 27, 30, 31, 34, 36, 42 ja 43.

1. Riigihanke nr 239833 osa 1 alusel sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus RHS

§ 123 lõigetega 1 ja 2

1.1. Rikkumise asjaolud

Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 239833 (hanketeade avaldati

09.08.2021), mille tulemusel sõlmiti hanke osas 1 edukaks tunnistatud pakkujaga AS Infragate

Eesti 25.10.2021 ehitustööde omanikujärelevalve töövõtuleping nr AET-6/2021-769 (edaspidi

hankeleping) maksumusega 131 470 eurot.

Hanke nr 239833 osas 1 on hankija kehtestanud vastavustingimuse nr 5, mille kohaselt peab

pakkujal olema spetsialist „vastutusvaldkond „tulekahju- ja valvesignalisatsioon“, isiku

kvalifikatsioon – kutsetunnistust turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 või turvasüsteemise

projekteerija, tase 6 (või samaväärne).“ Eduka pakkuja pakkumuses esitatud spetsialist J.P. vastas

eeltoodud tingimustele.

01.02.2022 tehtud hankepingu muudatusega asendati tulekahju- ja valvesignalisatsiooni spetsialist

J.P. (turvasüsteemide projekteerija, tase 6) isiku A.V. (tuleohutusekspert tase 6) vastu.

Tuvastamaks kas isik A.V. kutsekvalifikatsioon on samaväärne hanke vastavustingimuses

märgituga, esitas rakendusüksus päringu vastavate kutsete väljastajale Eesti Turvaettevõtete

Liidule, kes vastas järgmist: „Kutsetunnistus Tuleohutusekspert, tase 6 ei ole samaväärne ei

Turvasüsteemide vastutava spetsialisti, tase 5 ega ka Turvasüsteemide projekteerija, tase 6

kutsetunnistustega. Ta ei ole seda ei ATS ega ka ühegi teise nõrkvoolul põhineva turvasüsteemi

vaates.“

Kuna isik A.V. ei vasta hanketingimustes kehtestatud nõuetele, on antud spetsialisti asendamisega

muudetud hankelepingus sätestatud kohustuste vahekorda töövõtja kasuks hankelepingus

sätestamata viisil, samuti lisatud tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või

vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Tegemist on hankelepingu olulise

muudatusega RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 mõistes.

1.2. Toetuse saaja seisukoht

Rakendusüksus küsis 08.02.2022 toetuse saajalt selgitust, mille alusel on tulekahju- ja

valvesignalisatsiooni spetsialist J.P. asendamine loetud samaväärseks isiku A.V. vastu.

Toetuse saaja selgitas 14.02.2022 vastuses spetsialisti asendamist: „Tuleohutusekspert 6 saab

lugeda samaväärseks Turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 ja turvasüsteemide

projekteerijaga tase 6 kutsetega. Kõik on tuleohutuse seadusega reguleeritud, teadmistes ja

kompetentsides kattuvused turvasüsteemide osas. Tuleohutuseksperdil on tuleohutus-ekspertiiside,

konsultatsioonide tegemine tuleohutuse kohta, tuleohutuse olukorra hindamine, dokumentatsiooni

koostamine, uuendamine, tuleohutusekspertiisi tegemine, ehitusprojekti tuleohutuse nõuete

hindamine (ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, peatükk 5 kirjeldab tuleohutuspaigaldisi), kõik

on tuleohutuse seaduse sisulised teemad.“

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS-

i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Haridus- ja Teadusministeerium, kes on avaliku

sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 p 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-

is sätestatud korda.

RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike

punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 1- 3 ja 5-6

sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas

hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 4 või 7.

RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui

muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist

olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid

ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale algselt kehtestatud spetsialisti

kutsekvalifikatsiooni nõuetest. Muuhulgas ei ole ettenägemusele viidanud ka toetuse saaja ise ning

sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud.

RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui

muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on

muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt

kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või

vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks

sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste

kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil.

Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil

a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis

oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid

kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid

osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses.

Turvasüsteemide projekteerija tase 6 ja turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 ning

tuleohutuseksperdi tase 6 kutsete puhul on tegemist erinevaid pädevusi katvate kutsestandarditega.

Turvasüsteemide projekteerija tase 6 pädevus on turvasüsteemide projekteerimine, mitte

paigaldamine ja hooldamine. Turvasüsteemide vastutava spetsialisti tase 5 pädevus on

turvasüsteemide ehitamise ja hooldamise teostuse kontrollimine. Tuleohutusekspert tase 6 võib

teha hoone tuleohutusosa auditit, mille raames ekspert kontrollib visuaalselt tuleohutuspaigaldise

seisukorda ja selle dokumente. Seega puudub antud tuleohutuseksperdil kompetents

turvasüsteeme paigaldada/hooldada või projekteerida.

Eeltoodut toetab muu hulgas Eesti Turvaettevõtete Liidu kui kutseandja seisukoht, mille järgi

tuleohutusekspert tase 6 kutse ei ole samaväärne turvasüsteemide projekteerija tase 6 ja

turvasüsteemise vastutav spetsialist tase 5 kutsetega. Samaväärseks saab antud juhul lugeda neid

kutseid, mis on kehtinud samas valdkonnas enne tänaste kutsestandardite jõustamist, või siis

mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis samas kutsevaldkonnas välja antud samaväärset

kutsetunnistust. Tuleohutusekspert tase 6 kutse ei ole olenemata oma tasemest samaväärne ega

seotud ehitusliku järelevalve tegemise ja ka omanikujärelevalve toestamisega.

Rakendusüksus rõhutab, et hankelepingu täitmisele kaasatavad spetsialistid ühes nendele

kehtestatud kutsekvalifikatsiooni nõuetega on olulised hankelepingu tingimused, mis mõjutavad

otseselt pakkujate ringi. Hanke nr 239833 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel

võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et pakkujal peab olema spetsialist,

kelle kutsekvalifikatsioon on kas turvasüsteemide vastutav spetsialist tase 5 või turvasüsteemise

projekteerija tase 6 (või samaväärne). Puudub igasugune kindlustunne, et võimaldades

hankelepingu täitmisel kaasata teistsuguse kutsekvalifikatsiooniga spetsialisti poleks võimalik

riigihankes osalejate hulk võinud suurem olla.

Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu hankelepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka

RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse

põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega hankelepingu

tingimusi oluliselt muudab. Samuti on pakkujaid ebavõrdselt koheldud olukorras, kus edukal

pakkujal lubatakse vahetada nõutud spetsialist mittevastava spetsialisti vastu. Eelnevat arvestades

on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale hankelepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad

tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud hankelepingut ning rikkunud RHS § 123 lg-d 1 ja 2,

niisamuti RHS § s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast taotluste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama.

Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et hankija ei ole järginud RHS §-s 3 sätestatud

üldpõhimõtteid ja RHS § 123 lõiget 1 ja 2. Järelikult on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26

lõikes 1 pandud kohustust järgida projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud

nõudeid.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25 %

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.

Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest

spetsialistile esitatud kutsekvalifikatsiooni nõude tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud

olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui

toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud ka tuleohutuseksperti spetsialistina

pakkuda. See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja hankelepingu

õigusvastane muutmine tõi kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise

pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 227 lg 1 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui

hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse

hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna ühendmäärus ei näe

nimetatud juhtumi esinemisel ette 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni määra

kohaldamise võimalust, siis on rakendusüksuse kaalutlusõigus konkreetse protsendimäära suuruse

osas puudub.

Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus,

on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete

olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud

RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25

protsendist madalam olema.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5. Hanke nr 239833 osa 1 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 239833 osa 1 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu

kajastanud tegevuse nr 3 „Ehitamine“ raames kokku summas 157 764,00 eurot.

Riigihanke nr 239833 osaga 1 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25

%

5 3 444 eurot 861 eurot

6 3444 eurot 861 eurot

9 6 383,40 eurot 1 595,85 eurot

11 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

13 6 383,40 eurot 1 595,85 eurot

15 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

17 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

19 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

21 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

23 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

25 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

27 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

30 7 363,20 eurot 1 840,80 eurot

31 24 714,60 eurot 6 178,65 eurot

34 13 473 eurot 3 368,25 eurot

36 7 888,20 eurot 1 972,05 eurot

42 8 938,20 eurot 2 234,55 eurot

43 16 826,40 eurot 4 206,60 eurot

Kokku 157 764,00 eurot 39 441,00 eurot

Toetuse saaja on hanke nr 239833 osa 1 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuludokumentides nr

5, 6, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23, 25, 27, 30, 31, 34, 36, 42 ja 43 kokku summas 157 764,00 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hanke nr 239833 osaga 1 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 39 441 eurot (157 764,00 x 25%), millest Euroopa regionaalarengufondi toetus

on 33 524,85 eurot ja riiklik toetus 5 916,15 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 02.01.2020 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 resolutsiooni ning vähendab

mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.05.2023 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 16.05.2023.

Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 16.05.2023, milles

palus hankelepingule finantskorrektsiooni mitte kohaldada.

Toetuse saaja on seisukohal, et tuleohutuse ekspert, tase 6 on riigihanke objektist lähtuvalt

samaväärne RHAD-is nimetatud kutse turvasüsteemide vastutava spetsialisti, tase 5

kompetentsidega. Võttes arvesse asjaolu, et riigihange objektiks ei ole ehitus, hooldus ega

projekteerimisteenus, vaid omanikujärelevalve teenus.

Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud eksperdi nõude osas tuleb lähtuda kutsestandarditest

üldiselt, mitte võtta aluseks seda, mis valdkonnas riigihange on korraldatud. Seades nõudeks, et

pakkujal peab olema turvasüsteemide projekteerija tase 6 või turvasüsteemide vastutav spetsialist

tase 5 – tuleb ka nende konkreetsete kutsetega isikuid lepingu täitmisel kasutada.

Rakendusüksus on ka eelnevalt selgitanud, et samaväärseks saab antud juhul lugeda neid kutseid,

mis on kehtinud samas valdkonnas enne tänaste kutsestandardite jõustamist, või siis mõnes teises

Euroopa Liidu liikmesriigis samas kutsevaldkonnas välja antud samaväärset kutsetunnistust.

Tuleohutusekspert tase 6 kutse ei ole olenemata oma tasemest samaväärne ega seotud ehitusliku

järelevalve tegemise ja ka omanikujärelevalve toestamisega.

Toetuse saaja leiab, et isegi juhul, kui asendatud spetsialisti A.V kutsekvalifikatsioon ei ole

samaväärne vastavustingimustes nimetatud kutsekvalifikatsiooniga, oli hankijal võimalik

spetsialisti vahetada ehk hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, kuivõrd tegemist ei olnud

olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 mõttes.

Riigihangetes kehtib põhimõte, et hankeleping tuleb sõlmida neil tingimustel, mis hankija on

alguses välja kuulutanud ja millele vastuseks on ettevõtja esitanud pakkumuse. Neist tingimustest

tuleb pooltel kinni pidada, kuniks leping on lõppenud. Juhul kui tekib vajadus sõlmitud lepingut

muuta tuleb eelkõige hankijal veenduda, et lepingu muutmine on lubatud.

Kui lepingusse lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks

tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust

sisaldanud, siis sellist muudatust tuleb pidada oluliseks. Samuti tuleb olulisena käsitleda sellist

muudatust, mis kallutab lepinguliste kohustuste vahekorra pakkuja kasuks sellisel viisil, mida

algne hankeleping ette ei näinud.

Toetuse saaja on riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega seotud kuni hankelepingu

täitmise lõpuni. Kuivõrd toetuse saaja nõudis spetsiifilise kutsestandardiga isikut lepingu täitmise

ajaks, on ta selle nõudega ka rangelt seotud ega saa asuda hankelepingu täitmise etapis seisukohale,

et tegelikult piisab talle ka muu kutsestandardiga isikust. Riigihankeõiguses kehtib põhimõte, et

hankelepingu muutmine on võimalik erandlikel RHS-is sätestatud juhtudel. See on vajalik selleks,

et tagada RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete täitmine. Seega on hankelepingu muutmisega RHS-

i mõttes tegemist alati, kui hankelepingu mõni tingimus saab esialgsest erineva sisu.

Toetuse saaja leiab, et kuivõrd spetsialisti kutse, kellega asendati, on oluliselt haruldasem, kui

hankija poolt RHAD-s nimetatud kutse, ei saa see kuidagi kallutada lepinguliste kohustuste

vahekorda täitja kasuks või omada pakkujate ringi suurendavat mõju. Kuna asendava kutse

omanikke on Eestis oluliselt vähem, oleks sellise muudatuse tagajärg olnud pakkujate ringi

vähendamine, mitte aga pakkujate ringi laiendamine, nagu väidab ekslikult RTK.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga. Juhul kui toetuse saaja oleks juba riigihanke

alusdokumentides näinud ette, et aktsepteerib mõlemat kõnealust kutset oleks võinud pakkujate

ring olla suurem. Mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata kuna ta puudus turvasüsteemide

vastutav spetsialist tase 5, kuid oli olemas tuleohutuse ekspert tase 6. Toetuse saaja oleks pidanud

riigihanke alusdokumentides kohe loetlema kõik kutsed, mida ta aktsepteerib tööde teostamiseks.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda riigihanke nr 239833

esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti "Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

39 441,00 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus on 33 524,85 eurot ja riiklik

toetus 5 916,15 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi kuludokumentide nr 5, 6, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23, 25, 27, 30

ja 31 alusel väljamakstud toetus kokku summas 27 659,55 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast

tagasinõutav toetus summas 27 659,55 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi pangakontole

SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400

(BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number

ja otsuse number.

4. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Ehitamine“ otsuse punktis 1.5 märgitud

summades;

5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 ja 2 alusel hankega

nr 239833 hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti

eelarve.

6. muuta 02.01.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt:

6.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 17 942 186,00 eurot;

6.2. „1.2. struktuuritoetust antakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte

rohkem kui 17 942 186,00 eurot;“.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse §-i 5, STS §-i 51 ja HMS-i kohaselt vaie Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

663 1914

[email protected]

Haridus- ja Teadusministeerium

Munga tn 18

Tartu linn

50088, Tartu maakond

05.03.2024 nr 11.4-5/24/171

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse “ Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike

koolide kaasajastamine“ raames otsuse Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi toetuse

saaja, hankija või tellija) projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ (nr 2014-2020.1.04.19-

0222; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija Riigi

Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi hankija) ei ole riigihanke nr 253667 „Narva riigigümnaasiumi

sisustuse hankimine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 809,87 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 11

p 11 ning haridus ja teadusministri 21.05.2015 määruse nr 22 „Gümnaasiumivõrgu korrastamine

perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus.

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Haridus- ja Teadusministeerium, kes on avaliku

sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 p 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-

is sätestatud korda.

1. Hanke 253667 osas 2 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke

alusdokumentidele mittevastav pakkumus

Rikkumise asjaolud

Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi hanke nr 253667 (hanketeade avaldati 18.08.2022),

pakkumuste esitamise tähtajaga 9.11.2022. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti osas 2 edukaks

tunnistatud pakkujaga Sportservice OÜ (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 19.12.2022 Narva

riigigümnaasiumi sisustuse hankimine, OSA 2- Treeningvarustus lepingu nr FIR-12/2022-114

(edaspidi hankeleping) maksumusega 22 699,56 eurot (käibemaksuta).

Pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 1: tehnilises kirjelduses on toodud tingimused, millega tuleb

arvestada pakkumuse koostamisel ja hankelepingu täitmisel. Punkti 6.1 kohaselt on lubatud

pakkuda asju, mis on kõikide teadaolevate näitajate poolest samaväärsed s.t vastavad nõutud

tehnilistele, funktsionaalsetele ja esteetilistele tingimustele. Pakutavad asjad peavad vastama

tehnilises kirjelduses ja selle lisades toodud kirjeldusele (sh etteantud mõõtude tolerantsidele ± 5%

kõikides suundades).

Tehnilise kirjelduse punkt 6.2. alusel on pakkuja kohustatud pakkumuses esitatavate dokumentide

abil tõendama, et tema poolt pakutavad asjad täidavad kõiki tehnilises kirjelduses esitatud

tehnilised, funktsionaalsed ja esteetilised nõudeid. Pakkuja peab pakutava asja kirjelduses esitama

muuhulgas pakutava asja ja kasutatava materjali tootja ning mudeli nimetuse ja pakutava toote

pildi.

Hanke alusdokumendis „Lisa1.2- Sisustuse spetsifikatsioon treeningvarustus“ on nõutud

järgmised treeningvarustused, mille osas on hanke kontrollis tuvastatud, et edukas pakkumuses

toodud tooted ei vasta RHADs esitatud nõuetele:

-Positsioon 26. Hankes esitatud nõue: Rööbaspuud kõrgusemuutmisega 100-180cm.

Pakkumuses esitatud info: Reguleeritava kõrgusega hülssidesse asetatavad rööbaspuud. Kõrgus

reguleeritav 1,3 – 1,85 m. Hülsside pikkus 23 cm.

Rakendusüksuse tähelepanek, et pakutud tootega ei ole nõutud kõrgused saavutatavad.

Hankija selgitas, et 30 cm on hülsi sisene osa ning hülsid ei olnud selles tarnes, hülsid paigaldati

ehituse käigus.

Rakendusüksuse hinnangul, kui 23cm on hülsi sisene osa siis alumiseks kõrguseks on 1,07 m (1,3-

0,23) ja toote ülemine kõrgus ei jää samuti lubatud piiridesse ka etteantud tolerantse arvestades

(1,85-0,23=1,62m, mis on vähem kui 1,8-5% ehk 1,71m).

-Positsioon 31. Hankes esitatud nõue: Lõuatõmbe /rippumise raam metallist, mõõdud:

600x400x500mm.

Pakkumuses esitatud info: Lõuatõmberaam varbseinale. Raami laius 630mm, sügavus 739mm.

-Positsioon 32. Hankes esitatud nõue: Multisport tabloo mõõdud: 1900 x 1150 x 90 mm*

Pakkumuses esitatud info: mõõdud L2000xH1000xD65.5mm

-Positsioon 33. Hankes esitatud nõue: 24 sek tabloo, mõõdud: 500x300x65 mm

Pakkumuses esitatud info: mõõtmed 41x30x11 cm.

Rakendusüksuse tähelepanek, et eduka pakkuja esitatud tooted ei mahu RHADs toodud nõude

„MÕÕT (LxSxK), lubatud tolerants +- 5% kõigis suundades“ mõõtudesse.

Hankija selgitas, et ekslikult on siin mõõdud valed. Oma olemuselt see midagi ei muuda ja

sportimiseks on kõik vajalik tagatud. Vabandame eksimuse eest.

Toetuse saaja ei ole lähtunud pakkumuste vastavuse kontrollimisel riigihanke alusdokumentides

esitatud nõuetest. Vastavaks on tunnistanud mittevastavad tooted ning seega rikkunud RHS § 114

lg 2 sätestatut.

Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2

esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

Käesoleval juhul ei vastanud edukaks tunnitatud pakkuja Sportservice OÜ pakkumuses tooted

positsioonil 26 ja 31-33 hanke alusdokumentides kehtestatud toodete tehnilisele kirjeldusele.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale

soodsama olukorra võrreldes teiste hankes osalemisest huvitatud isikutega. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,

et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste

reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse

isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud Sportservice OÜ pakkumuse tagasi lükkama,

kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhtumis

on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud

hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib hangitavate toodete (positsioonil 26 ja

31-33) osas selliseid omadusi ja parameetreid, mis ei vasta hanke tehnilises kirjelduses nõutule.

Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju

liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud

finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad

vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06

jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole

kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud

konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.

Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb

lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja

finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme

kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes nr 253667 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja

milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks pakkumuste vastavuse

kontrollimisel lähtunud riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest.

Seega ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa

Liidu finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse

vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult

ühendmäärus.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on teinud 28.06.2023 otsuse nr 5-23-2,

milles kohus leidis, et ühendmääruse § 25 lõige 5, mis sätestab, et määruse § 223 kohaldub

riigihangetele, mis on korraldatud enne ühendmääruse muudatuste jõustumist 09.10.2020 ning

mille suhtes finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast määruse muudatuste

jõustumist, on põhiseadusega vastuolus osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub

toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 09.10.2020. Kuivõrd antud projekti rahastamise otsus

tehti 02.02.2020, tuleb kohaldada kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmäärust.

Ühendmääruse kuni 08.10.2020 redaktsiooni § 22 lg 11 p 11 kohaselt vähendatakse

hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud

vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele

tingimustele.

Kuigi § 22 lg 12 võimaldab eelkirjeldatud rikkumisele sõltuvalt selle raskusest kohaldada 5- või

10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, ei pea rakendusüksus antud juhtumi asjaolusid

arvestades põhjendatuks rakendada väiksemat kui 25%-list finantskorrektsiooni. Rakendusüksuse

hinnangul on tegemist ühe raskeima loomuga rikkumisega, kuivõrd hankelepingusse on pääsenud

pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Sellega

on ebavõrdselt koheldud mitte ainult teisi hankes osalemisest huvitatud isikuid, kes võisid neile

mittesobiva tehnilise kirjelduse tõttu hankest loobuda, vaid ka teisi pakkujaid, kelle pakkumus

vastas hankija poolt kehtestatud tingimustele. Seega ei ole antud rikkumise tulemusel tekkinud

kahju pelgalt teoreetiline, kuivõrd rikkumise puudumisel oleks hankes osutunud edukaks teine

pakkuja. Rakendusüksuse hinnangul ei esine selliseid kergendavaid asjaolusid, mis õigustaks 5%

või 10%-lise finantskorrektsiooni tegemist.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse 22 lg 11 p 11 alusel 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 253667 hankelepingu alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra.

2. Hanke nr 253667 II osa kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad

Toetuse saaja on hanke 253667 II osa alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 4

„Sisustamine ja kunstiteose tellimine“ KD alusel nr 39 abikõlblikus summas 27 239,47 eurot (sh

käibemaks).

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hanke nr 253667 II osaga seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 6 809,87 eurot (27 239,47*25%), mis on 100% toetus.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 02.01.2020 tehtud taotluse rahuldamise

otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti

eelarvet.

Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 14.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 28.02.2024. Toetuse saaja kommentaare antud tähtajaks ei esitanud.

Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

6 809,87 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 5 788,39 eurot ja

riiklik toetus 1 021,48 eurot;

2. vähendada hanke nr 253667 osa 2 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 02.01.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt:

4.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 17 935 376,13 eurot.

4.2. „1.2. struktuuritoetust antakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte

rohkem kui 17 935 376,13 eurot;“.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse §-i 5, STS §-i 51 ja HMS-i kohaselt vaie Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Raili Kadak

663 2032

[email protected]

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Riigi Kinnisvara AS

14.06.2024 nr 5.4-1/24/2691

Nõudekiri

Austatud härra Tarmo Leppoja

Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) sõlmisid 26.11.2021 käsunduslepingu Narva linnas A. Puškini tn 31 riigigümnaasiumi õppehoone

ehitustööde, omanikujärelevalvega kaasnevate tööde ja teenuste projektijuhtimisteenuse osutamise ning inventari ja sisustuse riigihangete korraldamise ning nimetatud riigihangete tulemusel sõlmitavate hankelepingute täitmisel projektijuhtimisteenuse osutamiseks.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 24.08.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1084 Haridus-

ja Teadusministeeriumi projektile „Narva riigigümnaasiumi ehitamine” (projekti nr 2014- 2020.1.04.19-0222) osas. RTK tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija RKAS ei ole riigihanke nr 239833 „Narva riigigümnaasiumi õppehoone ja Narva

kesklinna põhikooli õppehoone ehitamise omanikujärelevalveteenus“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega

seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 39 441,00 eurot. RTK tegi 05.03.2024 otsuse nr 11.4-5/24/171 Haridus- ja Teadusministeeriumile projekti

„Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ (nr 2014-2020.1.04.19-0222) osas. RTK tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija RKAS ei ole riigihanke nr 253667

„Narva riigigümnaasiumi sisustuse hankimine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 809,87 eurot.

RTK otsuste tulemusel loeti mitteabikõlbulikuks kuluks kokku 46 250,87 eurot (39 441 +

6809,87). Eelnimetatud otsustest nähtub, et volitatud hankija RKAS ei olnud hangete läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu on HTM saanud varalist kahju. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 kohaselt on kohustuste rikkumise korral õigus

nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk olukorda, mil RKASi poolse riigihangete seaduse rikkumisest tulenevaid kuludele finantskorrektsiooni otsuseid ei oleks olnud.

2 (2)

RKAS on andnud teada, et on nõus hüvitama HTM-le mitteabikõlblikuks kuluks määratud

summad. Eeltoodust tulenevat nõuab Haridus- ja Teadusministeerium RKASilt kokku 46 250,87 euro maksmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Lisad: 1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.08.2023 otsus nr 11.1-12/23/1084;

2. Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.03.2024 otsus nr 11.4-5/24/171.

Koopia: Riigi Tugiteenuste Keskus

Kerttu Ilvesmets 735 0266

[email protected]

Indrek Riisaar 735 0185

[email protected]