Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-4/24/629 |
Registreeritud | 13.06.2024 |
Sünkroonitud | 18.06.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused |
Sari | 11.2-4 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine 2.4.1. otsused 2014-2020 |
Toimik | 11.2-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kari Treial (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
Tervise tn 1
Kohtla-Järve linn
31025, Ida-Viru maakond,
13.06.2024 nr 11.2-4/24/629
VAIDEOTSUS
Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse § 85 punktidele 1 ja 4 Riigi Tugiteenuste Keskus
otsustab:
rahuldada Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 13.05.2024 esitatud vaie osaliselt:
1) tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.04.2024 haldusotsus nr 11.2-
4/24/286 osas, mis käsitleb pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmist;
2) jätta rahuldamata vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.04.2024 haldusotsuse nr 11.2-
4/24/286 osas, mis käsitleb kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja
kvalifitseerimist ja edukaks tunnistamist.
Kuivõrd vaide osaline rahuldamine ei too kaasa muudatust Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.04.2024
haldusotsuse nr 11.2-4/24/286 punktis 5 märgitud resolutsioonis, siis jääb see esialgses sõnastuses
kehtima.
Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike
2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.
1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus
1.1. Tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi meetme määrus) ja
perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lg 2 alusel vaatas Riigi
Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
13.05.2024 esitatud vaide.
1.2. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla taotleb vaides RTK 12.04.2024 haldusotsuse nr 11.2-4/24/286
kehtetuks tunnistamist.
2. Asjaolud
2.1. RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 12.04.2024 haldusotsuse nr 11.2-
4/24/286 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
projektis nr 2014-2020.2.04.19-0085 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine
riskipiirkonnas“ mitteabikõlblikuks kuluks 321 100 eurot.
2.2. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et toetuse saaja Sihtasutus Ida-Viru
Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja, hankija või vaidlustaja) ei järginud riigihanke nr 253614
„Kompuutertomograaf“ läbiviimisel riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid.
Toetuse saaja ei pikendanud riigihanke alusdokumentide muutmise järgselt pakkumuste
esitamise tähtaega, samuti kvalifitseeris ja tunnistas edukaks pakkuja, kes ei vastanud
riigihanke alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimistingimusele.
2.3. Toetuse saaja esitas finantskorrektsiooni otsuse peale vaide, leides, et otsuses etteheidetud
rikkumised kas puudusid või olid ebaolulised ning ei saanud hanke tulemustele ega Euroopa
Liidu eelarvele omada negatiivset mõju. Seetõttu tuleb finantskorrektsioon jätta kohaldamata.
2.4. Esimese rikkumise – pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmine - leiab vaidlustaja
alusetu olema põhjusel, et vaidlusalused hooldus- ja remonditeenuse garantiiperioodid on terve
hankemenetluse jooksul muutumatult kehtestatud riigihanke alusdokumendis „Vorm 1.
maksumuse vorm“ järgmises sõnastuses: „Kompuutertomograaf koos seadme garantiiaja (2
aasta) hooldus- ja remonditeenusega; Kompuutertomograafi hooldusteenus peale seadme
garantiiaja lõppu, nelja aasta jooksul (sh hooldustarvikud, hooldusinseneri väljasõiduga
seotud kulud jm).“ Vaidlustaja kõrvaldas 16.09.2023 muudatusega riigihanke
alusdokumentides sisaldunud vastuolu ning viis tehnilise kirjelduse hooldus- ja
remonditeenuse garantiiperioodide osas eeltoodud hankedokumentidega s.o maksumuse
vormiga vastavusse. Maksumuse vormis kehtestatud garantiiperioodid olid pakkujatele
hankemenetluse algusest teada ning tehnilise kirjelduse muutmisega ei kehtestanud hankija
uusi tingimusi.
2.5. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsusele nr 130-21/233711 tuginedes selgitab
vaidlustaja täiendavalt: “Pakkujad peavad lähtuma riigihanke alusdokumentidest kogumis
ning kui esineb vastuolu, siis see iseenesest ei piira konkurentsi. Lisaks tuleb arvestada sellega,
et kõnealune tingimus oli selgelt välja toodud just vastavustingimusena ning kehtis sellisena
kogu menetluse vältel. Tehnilise kirjelduse mõistest, mis on toodud RHS § 87 lõikes 1, tuleneb,
et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks ja
täpsustamiseks. Seega kuigi riigihanke alusdokumendid on hierarhiliselt võrdsed ning neist
tuleb lähtuda kogumis, omab vastavustingimus hankijatele, kes kaaluvad hankel osalemist,
paratamatult suuremat mõju kui tehniline kirjeldus, mida vaadatakse kui hankeeset täpsustavat
dokumenti.“
2.6. Teises rikkumises vaidlustaja nõustub, et eduka pakkuja referentslepingutest vastab
kvalifitseerimistingimuses kehtestatud nõuetele vaid üks leping. Samas toob vaidlustaja välja,
et teise referentsina esitatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi riigihanke nr 243592 hankelepingu
puhul on üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastatud kõigest 12 päeva pärast
kvalifitseerimistingimuses kehtestatud referentsperioodi, mis ei saa olla oluline mittevastavus.
Vaidlustaja selgitab: „Registrist ei nähtu, et pakkuja poleks suutnud kõnealust hanget
korrektselt läbi viia, sest selle hankega seoses ei nähtu registrist ühtegi rikkumist. Pakkuja
sõlmis hankelepingu ja täitis selle. Isegi kui seadme üleandmine jääb 2 nädalat RHAD-s
sätestatud perioodist välja – on hanke eesmärk korrektselt ja RH üldpõhimõtteid rikkumata
täidetud.“
2.7. Kohaldatud finantskorrektsioon on tervikuna ebaproportsionaalne, kuna rikkumiste
tulemusena ei saanud tekkida kahju Euroopa Liidu eelarvele. Vaidlustaja rõhutab, et STS §
46 lg 1 sõnastusest tulenevalt on finantskorrektsiooni rakendamise üheks vältimatuks
eelduseks põhjendatud ohu tuvastamine ning põhjendatud oht peab viitama rahalise mõju
kaasatoomisele. Muul juhul tuleb lugeda rikkumine formaalseks ning finantskorrektsiooni
kohaldamine õigusvastaseks. Ühtlasi leiab vaidlustaja, et rakendusüksus ei ole
finantskorrektsiooni määra suuruse osas teostanud kaalutlusõigust. Toetuse saaja märgib
Riigikohtu otsusele nr 5-23-2 tuginedes muu hulgas järgmist: „Väär on rakendusüksuse
seisukoht, et finantskorrektsiooni määrad ehk konkreetsed protsendimäärad on kohustuslikuna
ette nähtud Euroopa Komisjoni suunise näol ja Eestil ei ole siin mingit kaalumisruumi.“
2.8. Kokkuvõttes leiab vaidlustaja, et finantskorrektsiooni otsuses esinevad RTK järeldused on
väärad ning otsus tuleb vaides märgitud asjaoludele tuginedes kehtetuks tunnistada.
3. RTK seisukohad
3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates
haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt
õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel
ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK
kontrollib finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes toetuse saaja poolt
vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest.
3.2. Tingituna kahest erinevast rikkumisest käsitleb RTK esmalt pakkumuste esitamise tähtaja
pikendamata jätmist (a) ning seejärel kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja
kvalifitseerimist ja edukaks tunnistamist (b).
a. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmine
3.3. RTK nõustub osaliselt vaides toodud argumentidega ning leiab, et finantskorrektsiooni otsus
tuleb esimese rikkumise osas kehtetuks tunnistada.
3.4. RHS § 82 lõike 1 alusel peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama
pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates
või muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates
oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva seaduse §-s
93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Pakkumuse esitamise tähtaega ei pea pikendama
RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh olukorras, kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks
riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.
3.5. Järelikult tuleb vaiet lahendades võtta seisukoht, kas riigihanke nr 253614 tehnilise kirjelduse
16.09.2023 muudatusele kohaldub RHS § 82 lõikes 2 sätestatud erand, mis pakkumuste
esitamise tähtaja pikendamist ei nõua.
3.6. RHS-i seletuskirja kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama
pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole olulise
muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse sellist juhtumit, kus riigihanke tingimuste
muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni
pakkumus võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui riigihanke tingimuste leevendamise tõttu
võiks tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või muutuks pakkumuste sisu.
3.7. RTK nõustub vaidlustajaga, et tegemist on RHS § 82 lg 2 mõistes mitteolulise muudatusega,
millega viidi tehniline kirjeldus vastavusse ülejäänud riigihanke alusdokumentides
(maksumuse vormil) sisaldunud tingimuste ja teabega. Kuna maksumuse vormil olid
vaidlusalused garantiiperioodid muutumatus sõnastuses ja pikkuses kehtestatud terve
hankemenetluse jooksul, ei ole korrektne finantskorrektsiooni otsuses toodud järeldus, et
tegemist on hankedokumentide muudatusega, mis laiendab potentsiaalsete pakkujate ringi
ja/või muudab pakkumuste sisu. Riigihanke alusdokumendid on hierarhiliselt võrdväärsed,
seega tulnuks vastavustingimustes toodut rakendada ka ilma tehnilise kirjelduse muutmiseta.
3.8. Vaidlustaja on õigesti osundanud, et RHS § 87 lg-st 1 tulenevalt on riigihanke tehnilise
kirjelduse olemuseks ja eesmärgiks hankelepingu eseme kirjeldamine ja täpsustamine.
Konkreetse kaasuse asjaolusid arvestades nõustub RTK vaidlustajaga, et kuigi riigihanke
alusdokumendid on RHS-i mõistes võrdväärsed ja neid tuleb vaadata kogumis, omab
vastavustingimus – antud juhul maksumuse vorm - hankijatele, kes kaaluvad hankel osalemist,
suuremat mõju kui tehniline kirjeldus, mida vaadatakse kui hankeeset täpsustavat dokumenti.
Konkreetse hinnapakkumise koostamisel oli pakkujatel kohustus võtta eraldi aluseks
konkreetne maksumuse vorm, mis eeldab selles vormis sisaldunud tingimustest ja etteantud
teabest kinnipidamist.
3.9. Järgides maksumuse vormis etteantud tingimusi ja teavet, ei saa tehnilise kirjelduse
muudatuse järgselt eeldada pakkumuste maksumuse muutust. Kuigi vaidlusaluses hankes on
tuvastatud üksikjuhtum, kus teiseks jäänud pakkuja on täitnud maksumuse vormi enne
16.09.2023 kehtinud tehnilises kirjelduses sisaldunud teabe alusel ehk pakkujale
ebasoodsamas tingimuses, tuleb asuda siin seisukohale, et pakkuja on eiranud
hinnapakkumuse koostamisel hankija poolt kohustuslikuna etteantud maksumuse vormi.
3.10. Kuna käesoleva juhtumi asjaolud ei luba järeldada RHS-i nõuete eiramist, ei ole tarvis
analüüsida konkreetsele rikkumisele kohalduvaid ühendmääruse õiguslikke aluseid ega
finantskorrektsiooni määra.
b. Kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine
3.11. Toetuse saaja on riigihankes nr 253614 kehtestanud kvalifitseerimistingimuse, mille
kohaselt peab pakkuja esitama vähemalt kaks hankelepingu esemele vastava valdkonna
referentslepingut, mis on täidetud hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, st ajavahemikus
15.08.2019-14.08.2022.
3.12. Vaidluses on küsimuseks, kas ühe referentsina esitatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi
riigihanke nr 243592 hankelepingut saab lugeda eeltoodud kvalifitseerimistingimusele
vastavaks olukorras, kus SA Tartu Ülikooli Kliinikum on rakendusüksusele kinnitanud, et
seadme vastuvõtmine toimus 30.08.2022 ehk 16 päeva pärast kvalifitseerimistingimuses
kehtestatud referentsperioodi lõppu. Vaidlustaja arvates on tegemist mitteolulise puudusega
ning referentslepingu aktsepteerimine oli õiguspärane. RTK vaidlustaja seisukohaga ei nõustu.
3.13. RHS § 98 lõike 51 kohaselt jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta
esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises
riigihankes. RHS § 104 lõike 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt
pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist. Eeltoodud sätte alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni
sisuliselt (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204). Käesoleval juhul rikkus toetuse saaja mõlemat
eeltoodud kohustust st jättis teostamata kvalifikatsiooni sisulise kontrolli ning kvalifitseeris ja
tunnistas edukaks pakkuja, kes tegelikkuses ei vastanud kvalifitseerimistingimusele.
3.14. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on aktsepteerinud
riigihanke alusdokumentidele mittevastavat referentslepingut, luues sellega edukaks
tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja
kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus
ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja
on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite
alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse
kohtlemise põhimõte tähendab seda et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale
soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse
isikuid ühte moodi.
3.15. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse
võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni
pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud
hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas
etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Olles
pidanud vajalikuks pakkujatelt nõuda referentslepingut, mis on täidetud hanke algamisele
eelneva 36 kuu jooksul, puudus hankijal hilisemalt võimalus aktsepteerida väljapool
referentsperioodi teostatud referentslepinguid ilma, et see ei tekita vastuolu hanke
läbipaistvuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega.
3.16. Kohustust, et kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatav referentslepingu täitmisaeg peab
mahtuma hankija kehtestatud referentsperioodi, rõhutab muu hulgas RHS § 101 lg 1 p 2, mille
kohaselt võib pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kontrollimiseks nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi
või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu
jooksul.
3.17. Vastavalt RHS-ile, omaenda kehtestatud hanketingimustele ning riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetele ei vastanud vaidlusalune referentsleping nõuetele ning hankija oleks pidanud
eduka pakkuja jätma kvalifitseerimata. Erinevalt vaidlustajast nõustub RTK
rakendusüksusega, et tegemist on raske rikkumisega, mis hanke tulemusi reaalselt mõjutas.
Kuivõrd toetuse saaja kvalifitseeris ja tunnistas edukaks pakkuja, kes tulnuks
hankemenetlusest kõrvaldada, oleksid hanke tulemused teistsugused. Toetuse saaja oleks
pidanud hankelepingu sõlmima teise pakkujaga või pidanud korraldama uue hankemenetluse.
Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke
tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et kogemusena saab esitada ka vaid
ühe täidetud referentstöö.
3.18. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik nõustuda vaidlustaja väitega, et rikkumisega ei tekkinud
kellelegi kahju sh EL-i eelarvele. Selline väide on lisaks eelmises lõigus märgitule vastuolus
ka kehtiva kohtupraktikaga. Euroopa Kohtu otsustele C-743/18 ja C‑406/14 tuginedes ei ole
hanketingimuste rikkumise konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ning
finantskorrektsiooni tegemiseks piisab ka sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise
võimalus ei ole välistatud. RTK tõlgendust Euroopa Kohtu käsitlusest on Tallinna
Ringkonnakohus jaatanud ka 21.06.2022 otsuses nr 3-19-1239.
3.19. Vastavalt õigusaktidele on rakendusüksusele omistatud finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel kaalutlusõigus, mis tähendab, et HMS, STS ja ühendmäärus annavad
kaalutlusõiguse teostamise õiguse ja kohustuse otsuse tegijale ning teised, s.h ka näiteks kohus,
saavad kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda üksnes piiratud ulatuses. Laialdasele
kohtupraktikale tuginedes on kohtul (aga ka auditil, korraldusasutusel jne) võimalik üksnes
kontrollida, et kaalutlusõiguse teostamisel ei oleks kõrvale kaldutud etteantud reeglitest ja
elementaarsest põhjendamiskohustusest. Kohus ei saa otsustada ega haldusorganit suunata, kas
antud vaidluses tuleks kohaldada 25-, 10- või 5-protsendilist korrektsioonimäära, kohus saab
üksnes kontrollida, kas rakendusüksus on erinevate määrade kohaldamist kaalunud ja valitud
määra põhjendanud.
3.20. Rakendusüksusel ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust rakendada toetuse saaja jaoks
kõige soodsamat finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse sõnastusest ja kehtivast
kohtupraktikast tulenevalt on eeldus vastupidine (Tallinna Halduskohtu 23.07.2019 kohtuotsus
haldusasjas nr 3-19-754). Rakendusüksus on finantskorrektsiooni otsuses põhjendanud,
milliste asjaoludega on arvestatud finantskorrektsiooni määra kohaldamisel ja mis põhjustel ei
ole vaidlustaja suhtes õigustatud kohaldada 25 protsendist madalamat määra. RTK hinnangul
ei esine finantskorrektsiooni otsuses ilmselgeid kaalutlusvigu.
3.21. RTK rõhutab täiendavalt, et hankija rikkumine avaldub kahes episoodis - esmalt ei ole
hankija täitnud kontrollikohustust ning teisalt on kvalifitseerinud hanketingimustele
mittevastava pakkuja – mis korrektsioonimäära kaalumisel on põhjendatud lugeda
raskendavaks asjaoluks. Samuti avaldub hankija rikkumine üheaegselt nii RHS-i sätete kui
omaenda kehtestatud hanketingimuste eiramises. Peamise põhjusena ei ole 25 protsendist
madalam finantskorrektsiooni määr proportsionaalne ja põhjendatud aga seetõttu, et tegemist
on hanke tulemusi reaalselt mõjutanud rikkumisega. Eeltoodud põhjusel ei oma määravat
tähtsust ka asjaolu, et RTK tunnistab finantskorrektsiooni otsuse esimese rikkumise osas
kehtetuks, kuna teise rikkumise mõju hanke tulemustele on leidnud tõendamist.
3.22. Euroopa Komisjoni 14.03.2019 otsusele nr C(2019) 3452 (edaspidi EK suunised) viitamine
on üks osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks. Riigikohtu
31.05.2023 otsuse nr 3-20-2402 kohaselt pole liikmesriigi rakendusüksusel keelatud teha
finantskorrektsiooni otsuseid kooskõlas EK suunistega ja EK suuniseid kaalumisel arvestada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
peadirektori asetäitja
Koostaja: Kari Treial