Kaitseliidu arengukava 2035 esitamine teadmiseks

Lk 1/13

Kinnitatud

Kaitseliidu 08.06.2024 keskkogul

KAITSELIIDU ARENGUKAVA 2035

08. juuni 2024

Kaitseliidu peastaap

Tallinn

Lk 2/13

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3

2. Kaitseliidu visioon, missioon ja väärtused ....................................................................... 4

3. Muutused tegevuskeskkonnas: väljakutsed ja arengusuunad......................................... 4

4. Liikmete ootused organisatsioonile ................................................................................. 6

5. Kaitseliidu põhieesmärk 2035 ......................................................................................... 7

6. Alaeesmärgid põhieesmärgi saavutamiseks ................................................................... 7

7. Kaitseliidu suhtlus ühiskonna ja oma liikmetega ............................................................13

Lk 3/13

1. Sissejuhatus1

Kaitseliidu (KL) arendamise juhtmõtteid on eri aegadel sõnastatud arenguteesidena või

arengukavadena. Kaitseliidu arengukava (KLAK) muutus kohustuslikuks dokumendiks 2013.

aastal, Kaitseliidu seaduse (KaLS) muudatuse jõustumisel. Seaduse järgi kinnitab arengukava

Kaitseliidu kõrgeim juhtorgan – keskkogu.

Kaitseliidu arengukava 2035 (KLAK35) lähtub sellele eelnenud Kaitseliidu arengukavast 2030

(KLAK30)2. KLAK35 on järjekorras teine ja toetub KLAK30 raames alustatud tegevustele.

Arengukava suunistavad Eesti julgeolekupoliitika alustes (2023)3 kirjeldatud põhimõtted,

samuti sõjalist riigikaitset ja kriisiohjet reguleerivate seaduste sisu ja mõte. Eesmärgiks on

Kaitseliidu valmidus täita oma ülesandeid nii sõja kui mittesõjalise kriisi korral.

KLAK35 ajahorisont on aasta 2035 koos sellele järgnevate aastatega, niisiis väljendab see

dokument Kaitseliidu soovitud tulevikku ja näitab, millistele väljakutsetele tuleb keskenduda.

Arengukava fookuses on KL-i liikmeskond ning KL-i juhtimise ja struktuuri selgus. KL-i kui

riigikaitseorganisatsiooni ambitsioon on tagada kõigile oma liikmetele jõukohased ülesanded,

väljaõpe ja organisatsiooni valmisolek nii sõja kui erinevate kriiside puhul. Edu saavutamiseks

tuleb püstitada kõrgeid eesmärke, toetudes samal ajal Kaitseliidu eripärale ja ainukordsusele.

Kaitseliidu keskne hoiak on säilitada elukeskkonda elamisväärsena ning tarbida ressursse

mõistlikul määral. Kaitseliit juhindub oma arengus teeviidast, et ühiskonna huvi ja eesmärk on

püüelda tõhusamate tehnoloogiate ja ressursisäästlike lahenduste poole selleks, et ka

tulevased inimpõlved saaksid nautida loodut, mis meid ümbritseb ja hoiab, kartmata oma

toimetuleku, julgeoleku või varude ammendumise pärast.

Käesolev dokument on Kaitseliidu kui riigikaitseorganisatsiooni valdkondlik arengukava, mille

sisu tuleneb põhiliselt viimase kümnendi jooksul julgeolekukeskkonnas toimunud muutustest

ning riigi strateegiliste arengudokumentide ja operatiivplaanide sisust. KLAK35 ei dubleeri

erinevate ministeeriumide valitsemisalades või mujal kehtestatud arengukavasid, vaid

täiendab neid KaLS-is sätestatud ülesannete, sh riigikaitse laia käsituse valguses kuni aastani

2035. KLAK35 ei saa esitada universaalset tõde, sest tulevikku ei saa sajaprotsendiliselt ette

näha ega teaduslike teoreemide või tõestuste abil konstrueerida, küll aga saame selles kavas

esile tuua ideed, mis tähistavad Kaitseliidu soovitud arenguteed. Arengukava teostumine

omakorda sõltub ühiskonna kerksusest. Dokumendi koostajad on püüdnud mõista, kui

kohanemisvõimeline ja uuendusmeelne on KL sisemiselt, milline on tema potentsiaal

kaugemas tulevikus ja kas ta on laiapindse riigikaitse mittesõjalise valdkonna eestvedajaks

kogukondades. Samal ajal tuleb tulevikuvaates arvestada meie riigi ja naabruse ennekõike

sõjalisele riigikaitsele suunatud arengutega. Eriti oluline on mõista KL-i positsiooni kogu Eesti

ühiskonnas sillana laiapindse ja sõjalise riigikaitse vahel. Sellest lähtuvalt peab KL vastama

1 KeJ 29.03.2023 otsuse alusel KLAK 2035 sisukord. 2 KLAK30 on kinnitatud Kaitseliidu keskkogu 25.11.2017 otsusega. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#

Lk 4/13

oma liikmete ootustele ning tagama riigikaitseorganisatsiooni tasakaalus ja jätkusuutliku

arengu. KLAK35 kirjeldab seda põhieesmärgi ning toetavate alaeesmärkide sõnastamise

kaudu.

2. Kaitseliidu visioon, missioon ja väärtused

2.1 Visioon: Kaitseliit on üleriigiline ühiskonda kaasav ja selgelt juhitud laiapindne

riigikaitseorganisatsioon Eesti põhiseadusliku korra kaitseks4.

2.2 Missioon: „Eesti eest surmani!“– Kaitseliidu missiooniks on olla ühiskonna toetaja

ja omariikluse alustala5.

2.3 Väärtused6.

2.3.1 Missiooniteadlikkus – annab meile algatusvõime, töökuse, tegevussuunad ja

sihikindluse.

2.3.2 Usaldus – kätkeb endas usku, tahet, truudust, eeskuju, vabatahtlikkust. Kaitseliit

inimestena, inimestega, inimestele on jääv tänu usaldusele.

2.3.3 Avatus – kätkeb endas kaasamist, sallivust, avalikkust. Sallivus on kõiki kaasav

sotsiaalne sidusus. Avalikkus loob eeldused ausateks otsusteks ja valikuteks.

Avatus on tõekspidamiste jagamine, vastuvõtlikkus mõelda uute asjade üle ning

valmidus vajadusel muuta oma hoiakuid.

2.3.4 Kogukondlikkus – nii elukondlikul kui ka ideede tasandil, kaasates otseseid

naabreid ja ühiste huvidega inimesi. Ühised väärtused, huvid ja kultuur

tugevdavad moraalset sidusust ning koostoimet kogukonnas.

2.3.5 Jätkusuutlikkus – tagatakse isiklike suhete kaudu. Ühiselt kantakse tahet ja

usku oma jõusse, mis heidutab võimalikku vaenlast. Jätkusuutlikkuse peamine

ressurss on inimene, kelle kaudu me väärtustame au, väärikust, truudust ja

arengut.

3. Muutused tegevuskeskkonnas: väljakutsed ja arengusuunad

3.1 KLAK35 koostamise alused. Käesolev arengukava jätkab KLAK30 raames algatatut,

võttes arvesse pingestunud rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja Riigikogu kinnitatud

Eesti julgeolekupoliitika alustes (2023) antud suuniseid. KLAK35 keskendub riigikaitse

süsteemse arendamise nendele aspektidele, mille kaudu toimib laiapindne riigikaitse

ning mis toetavad riigikaitse sõjalisi ja mittesõjalisi lahendusi. KL korraldas oma

arengusuundade ja väljakutsete väljaselgitamiseks kaks konverentsi, „Maakaitse 2035“

4 KeJ 12.04.2023 otsuse alusel visiooni kirjeldus. 5 KeJ 12.04.2023 otsuse alusel missiooni kirjeldus. 6 https://www.kaitseliit.ee/et/visioon-ja-vaartused

Lk 5/13

(juunis 2022)7 ja „Kaitseliit 2035“ (detsembris 2022)8, samuti ideekorje

struktuuriüksustest (mais 2023).

Summeerituna on suurimad väljakutsed ja arengusuunad järgmised:

3.1.1 maakaitseüksuse9 kasv vähemalt 20 000 võitlejani ja maakaitse10 võitlusvõime

hoidmine;

3.1.2 maakaitse arendamine territoriaalsuse alusel ja kodukoha eelise

ärakasutamine;

3.1.3 olemasolevate vahenditega maksimumi saavutamine;

3.1.4 juhtimisselguse loomine11;

3.1.5 malevkonna/üksikkompanii rolli sisustamine võimekirjelduse12 kohaselt;

3.1.6 Kaitseliidu sihtüksuste arendamine VVV-kontseptsiooni alusel;

3.1.7 riigikaitse laia käsituse edendamine kogukondades;

3.1.8 bürokraatiat vähendava ja toimiva IT-lahenduse töös hoidmine organisatsioonis;

3.1.9 riigikaitselaagrite korraldamine13.

3.2 Arengukava täitmise ressurss. KLAK-i rakendamiseks vajalik rahaprognoos on

riigikaitse arengukava (RKAK) 14 osa. KLAK-i elluviimiseks täpsustatud rahakava on

aga Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK)15 ning riigi

eelarvestrateegia (RES) 16 osa. Tegevused viiakse ellu riigieelarvest (RE) eraldatud

rahaliste vahendite kaudu. Inimvara kui ressursi ühe osa haldus on Kaitseliidu enda

kätes. Inimvara puhul keskendutakse pigem kvaliteedile kui kvantiteedile. Varustuse

ja varude tagamine maakaitseüksustele on vastavalt KaLS-i sätetele Kaitseväe

juhataja ja Kaitseministeeriumi pädevuses. Kaitseliidu ettevalmistatavate

võimekandjate arvukust suurendatakse arengukava perioodil üksnes positiivses

korrelatsioonis võimekirjelduses loetletud ülesannete täitmiseks ja täitmise

teenindamiseks vajaliku inimvara, varustuse, väljaõppe (sh osalus õppustel) ja

7 Konverentsi kokkuvõtet vt lk 44–49, https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_07_2022_veeb 8 Konverentsi kokkuvõtet vt lk 14–19, https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_03_2023_veeb 9 Mõiste Sõnaveebile tuginedes (https://sonaveeb.ee/): sõjaaja üksuste kogum, mis täidab riigikaitseülesandeid temale määratud territooriumil ja territoriaalsuse põhimõttel ka juhul, kui sõjalis- poliitiline kontroll ala üle on ajutiselt kaotatud 10 Mõiste Sõnaveebile tuginedes (https://sonaveeb.ee/): sõjalise riigikaitse põhimõte ja sellest lähtuv tegevuste kogum, mille eesmärk on kujundada sõjateatrit, sh kulutada vastast, kaitsta võtmetähtsusega objekte ja ühendusteid, toetada elanikekaitset kogu riigi territooriumil kogu konfliktispektri ulatuses. 11 Põhilisteks juhtimisselgust loovateks dokumentideks on KaLS, KL doktriin, Kaitseväe võimekirjeldus, KL kriisiplaan jm dokumendid, mida menetletakse eelkõige RKAK protsessis ja õppustelt saadud kogemuste põhjal. 12 Kinnitatud Kaitseliidu ülema 24.09.2023 käskkirjaga nr K-0-13/23/26223U „Kaitseliidu sõjaaja

malevkonna võimekirjelduse kinnitamine“. 13 See Kaitseliidu lisaülesanne on otsustatud Kaitseministeeriumi valitsemisala 03.03.2022 koordinatsioonikoosolekul kui tegevuspõhise riigi eelarve (TERE) üks põhiteenus. 14 10-aastane perspektiiv koos eeldatava Vabariigi Valitsuse ressursi prognoosiga. 15 4-aastane perspektiiv koos kaitseministri otsuste põhjal kavandatud rahastamiskavaga. 16 4-aastane perspektiiv koos Vabariigi Valitsuse otsuste põhjal täpsustatud eelarve riigikaitse laia käsituse tarbeks ja strateegia esimese aasta kohta aastaeelarve kavatsus.

Lk 6/13

elluviidavate tegevuste mahu kasvuga. Väljaõppe (nii sõjaväelise kui ka

mittesõjaväelise) läbiviimine on KL-i enda kujundada olev ressurss, kuid see sõltub

oluliselt Kaitseväe juhataja kehtestatud maakaitseüksuste arengu korrast, vajalikus

mahus inimvarast ning nende riigiasutuste koostööst ja panusest, kes eeldavad KL

liikmeskonna kaasumist kriisideks valmistumisse17 ja nende lahendamisse.

3.3 Arenguperiood ja arenguperspektiiv. KLAK35 raames hõlmab arenguperiood KL-i

tegevusi aastatel 2024–2035. Arenguperspektiiv tähendab mõõdetavaid eesmärke

KLAK35-s endas, riigi strateegilistes dokumentides ja Kaitseministeeriumi

valitsemisala dokumentides. KLAK-i uuendamise või uue KLAK-i koostamise protsess

algatatakse Keskkogu poolt organisatsiooni arengu ja selle üldtegevuse kohta antud

arvamuse alusel.

3.4 KLAK35 rakendamine on kavandatud alljärgnevalt:

3.4.1 ressursside eraldamise tarbeks esitatakse alaeesmärgid ja nende elluviimiseks

vajalikud sisendid RKAK-i, KMAK-i, RES-i ja RE-sse.

3.4.2 KL-i täpsemate ülesannete sisu ja mahu kohta, mis on vajalikud kriiside

lahendamiseks või kriisilahendamisse kaasumiseks ja valmisoleku

ettevalmistamiseks, esitatakse sisendid Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, selle

alamkavadesse ja erinevatesse operatiivkavadesse. Organisatsioonisiseselt

kajastatakse vajalikke võimeid ja võimekandjaid KL-i kriisiplaanis;

3.4.3 KLAK35 alaeesmärkide elluviimiseks kajastatakse iga-aastaseid tegevusi KL-i

väljaõppe- ja tegevuskavas (eelkäsk, käsk, osakäsk), lisaks sellele toimub

maakaitseüksuste arendamine vastavalt Kaitseväe aastaplaanile;

3.4.4 KL-i tulemusi kirjeldatakse majandusaasta aruande tegevusaruande osas.

4. Liikmete ootused organisatsioonile

Liikmete ootuste kirjeldus põhineb konverentside „Maakaitse 2035“ ja „Kaitseliit 2035“

aruteludel ning 2023. aastal struktuuriüksustes toimunud ideekorjel.

4.1 Mida ootavad liikmed Kaitseliidult?

KL on selgelt juhitud ja kogukondades mõistetava ülesehitusega riigikaitseorganisatsioon, mis

suudab oma ülesandeid täita nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. KL väärtustab iga liikme arengut,

hindab nende vaba tahet ja panustatavat aega ning loob selleks kaasamis- ja

kaasumisvõimalusi juhtimisotsuste langetamisel. Tegeldakse õigusaktide ajakohastamisega,

et tagada efektiivsus ja vabatahtlike rakendamise mehhanismide selgus. Maakaitses on

malevkonna ja üksikkompanii roll selgem, täpsemalt määratletud.

Järelkasvu eest hoolitsemiseks pööratakse tähelepanu noortetööle, pakkudes noortele

isamaalist kasvatust ja väärtustades noortejuhtide tegevust. KL noorliikmete kaasamiseks

17 Sh Kaitseliidu ülema poolt 09.09.2022 kinnitatud „Kriisi- ja sõjaajal vabatahtlikena riigikaitsesse panustada soovivate isikute Kaitseliidu tegevusse kaasamise kontseptsiooni“ rakendamisvõime alalhoidmine.

Lk 7/13

tõhustatakse KL sisest vastastikust koostööd. Samuti on tähelepanu suunatud

veteranipoliitikale ja eakate liikmete panustamisvõimaluste edendamisele.

Liikmeskonna hulgas arendatakse spordi- ja seltsitegevust. Võetakse kasutusele IT-lahendusi,

et sisemine side tugevneks, bürokraatia väheneks ja kommunikatsioon oleks ladus. Taristut

arendatakse tasakaalustatult, et igale liikmele oleks tagatud võimalus täita oma ülesandeid

kiiresti ja tõhusalt. Kaitseliidu liikmete võimalused osaleda väljaõppes, saada relvastust ja

varustust on normidega tagatud nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste ülesannete täitjatele.

Avalikkusele näidatakse oma traditsioonide jätkamist ning täidetakse sotsiaalsete partneritega

sõlmitud (haldus)lepinguid selliselt, et KL oleks ühiskonnas aktsepteeritud laiapindse riigikaitse

eestvedajana ja turvatunde pakkujana. KL-i kohalolek on kõikjal Eestis nähtav nii kriisidega

toimetuleku toetamisel kui ka iseseisvuse hoidmisel laiemalt.

5. Kaitseliidu põhieesmärk 2035

Kaitseliit on välja arendatud, selge juhtimisega võitlejate-võimendajate-võimaldajate

(VVV) kontseptsioonil põhinev kindlate rahu-, kriisi- ja sõjaaja ülesannetega

organisatsioon18.

KL-i raskuskeskmeks on oma rolli teadev organisatsiooni liige, kes on saanud oma

võimetele ja oskustele vastavad ülesanded. Liikme roll väljendub tema vabas tahtes

panustada riigikaitsesse, tema oskustes, teadmistes ja vilumustes, aga ka talle antava

väljaõppe kvaliteedis ja tegutsemist võimaldavas varustuses. Vabatahtlikkus on liikmesuse

tähtsaim, moraalne komponent. Kaitseliidu liikmesus algab võetud kohustuste mõtestamisest

– eelkõige sellest, et liige valmistab end ette, täiendab end ja on valmis nende ülesannete

täitmiseks, mida ta on riigikaitseorganisatsiooniga liitudes endale vabatahtlikult võtnud või

mida KL on talle kohustuseks teinud.

Riigikaitse laia käsituse, kogu ühiskonna ja kõikide vabatahtlike kaasatuse huvides

rakendatakse KL-i peaeesmärgi saavutamiseks, raskuskeskme hoidmiseks, VVV-

kontseptsiooni 19.

6. Alaeesmärgid põhieesmärgi saavutamiseks

6.1 2025. aasta lõpuks saavutatav tegevuste kogum:

6.1.1 KL-i noorteorganisatsioonide (Noored Kotkad ja Kodutütred) arendamine

väärtuskasvatuse suunal jätkub noorteorganisatsioonide püüdlusi kajastava

arengukava alusel aastani 2025. 2024. aastal algatatakse noorte arengukava

18 KeJ 12.04.2023 otsuse alusel KLAK35 peaeesmärk. 19 Mõisted Sõnaveebile tuginedes (https://sonaveeb.ee/) – vaata ka „hea teada“ selgitusi: Võitlejad – VVV-kontseptsiooni mõistes lahingu- ja lahingutoetusüksusesse kuuluv isik. Võimendajad – VVV- kontseptsiooni mõistes inimesed, kes on arvatud sõjalist tegevust toetavatesse sihtüksustesse ja võrgustikesse, samuti tegevliikmete baasil moodustatav Kaitseliidu üksus. Võimaldajad – VVV- kontseptsiooni mõistes Kaitseliidu liikmed, kellel ei ole kindlat sõjaaja ametikohta Kaitseliidus või Kaitseväes, kuid kellele on Kaitseliit andnud kriisi- ja sõjaajal tegutsemiseks ettevalmistuse.

Lk 8/13

uuendamise protsess järgmisteks perioodideks. Noorteorganisatsioonide

arengukavade prioriteediks on noorte suunamine füüsiliselt ja sotsiaalselt

aktiivsemaks.

6.1.2 Kaitseliidu iga taseme juht teeb pingutusi selle nimel, et iga noorteorganisatsiooni

liige on täisea piirile jõudes saanud kogu info võimalikust karjäärist Kaitseliidu

tegev- või toetajaliikmena ning talle on tehtud ettepanek jätkata riigikaitses.

6.1.3 Igale KL-i liikmele on 2025. aasta lõpuks leitud ea- ja jõukohane roll, uutele KL-ga

liitujatele antakse viivitamata väljaõpe, et nad saaksid selgeks oma rolli

kandmiseks vajalikud oskused, treeniksid õpitut õppustel ning oleksid valmis

toetama riigiasutusi20 või kohaliku omavalitsuse üksusi.

6.1.4 Väljaõppesüsteem on kaasajastatud vastavalt üksuste võimekirjelduste nõuetele:

KL-is on välja töötatud ja kinnitatud sõjaväelise/mittesõjaväelise väljaõppe

strateegia ning kaasajastatud KL-i väljaõppe-eeskiri.

6.1.5 Maakaitseüksused on Kaitseväe juhataja ambitsiooni (20 000 võitlejat) raames

välja õpetatud täitma võimekirjelduses eeldatud ülesandeid - maakaitsel on

valmisolek täita koostöös Kaitseväega operatiivkavas ette nähtut maakaitse

kasutuses oleva varustuse ja varudega21.

6.1.6 Laiapindseks riigikaitseks moodustatud sihtüksused ja võrgustikud (edaspidi

mittesõjalised sihtüksused) on alates 2026. aastast valmis toetama

maakaitseüksusi, riigiasutusi või kohaliku omavalitsuse üksusi tsiviilkriisi

ohjamisel, riigikaitsekriisi ajal ja võimaliku okupatsiooni tingimustes.

6.2 Arengukava esimeses pooles (2024–2029) saavutatav tegevuste kogum.

6.2.1 Paindlikkuse suurendamiseks ajakohastatakse õigusakte selliselt, et lisaks

territoriaalselt tegutsevatele malevkondadele võimaldatakse enam

eksterritoriaalsete allüksuste teket, kes oma eelisvalikul toetaksid kas sõjalisi või

mittesõjalisi ülesandeid seal, kus riik toetust enim vajab.

6.2.2 Jätkub KLAK30 raames algatatud KL-i kui riigikaitseorganisatsiooni

struktuurireform. Arenguperioodi keskpaigaks kujundatakse maleva allüksuse

tasandil KL-i kriisiülesannete keskseks elluviijaks malevkond/üksikkompanii, s.t

malevkond juhib oma vastutusalas talle antud võimekandjaid võimekirjelduse

vaimus ja mahus22.

6.2.3 Koostatakse puuduolevad võimekirjeldused ja ajakohastatakse Kaitseliidu

olemasolevad kontseptsioonid, võimekirjeldused ning koosseisu- ja

varustustabelid õppuste käigus saadud õpikogemuste põhjal.

20 Eesmärgi kontekstis on riigiasutusena mõeldud ka Kaitseväge. 21 https://www.opiq.ee/kit/455/chapter/24803 22 https://www.kaitseliit.ee/et/doktriin

Lk 9/13

6.2.4 KL-i liikmed, kel pole ea tõttu või muul põhjusel võimalik efektiivselt panustada

maakaitseüksustes või mittesõjalistes sihtüksustes, organiseeritakse eraldi

Kaitseliidu moodustatud erinevatesse sihtüksustesse.

6.2.5 Naiskodukaitsjaid rakendatakse maakaitseüksustes ja mittesõjalistes sihtüksustes

määral, mis tagab KL-i kui riigikaitseorganisatsiooni tegevuse VVV-kontseptsiooni

alusel – vajadusel võib selline tegevus hõlmata suurema osa Naiskodukaitse

(NKK) liikmeskonnast.

6.2.6 Vägivallatu võitlus on KL-is üheks maleva tasandil koordineeritavaks vastupanu

vormiks – aastaks 2028 on igal KL-i liikmel vägivallatu võitluse baasoskused, mida

vajadusel eesmärgipäraselt rakendatakse23.

6.2.7 Koostöö süvendamiseks vaadatakse mõistliku aja jooksul üle koostöölepped,

osaletakse kriisiplaanide ja operatiivkavade detailide täpsustamisel, et plaanid

oleksid tehtud reaalvõimetega. KL-i kriisiplaani sisust ja selles kajastatud

võimetest informeeritakse riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi üldise

olukorrateadlikkuse tagamiseks.

6.2.8 Riigi ja ühiskonna toimepidevuse, sh maakaitseüksuste toetamiseks jätkub KL-is

mittesõjaliste võimekandjate intensiivne arendus. Selleks õpetatakse välja KL-i

kodukorra alusel moodustatud sihtüksustesse ja võrgustikku arvatud KL-i liikmeid

ning toetusvõrgustikku kaasatud kogukonna toimijaid, hoitakse võimekandjate

mehitatust võimalikult suure ülekattega ja varustatakse nad varustustabeli alusel.

6.2.9 Maakaitseüksusesse nimetatud kaitseväekohustusega KL-i tegevliikmed ja

kaitseväekohustuseta KL-i tegevliikmed, kes on andnud kirjaliku nõusoleku

nimetada end sõjaaja ametikohale, on välja õpetatud, varustatud ja varudega

tagatud 2029. aasta lõpuks.

6.3 Arengukava teises pooles (2030–2035) saavutatav tegevuste kogum.

6.3.1 KL osaleb regulaarselt laiapindse riigikaitse tarbeks korraldatavatel riigi õppustel

ning panustab riiklikku järelevalvesse kaasamisel Vabariigi Valitsuse kinnitatud

õpiväljundite kirjelduse kohaselt.

6.3.2 KL evib võimet rakendada „Kriisi- ja sõjaajal vabatahtlikena riigikaitsesse

panustada soovivate isikute Kaitseliidu tegevusse kaasamise kontseptsiooni“.

6.3.3 NKK jätkab koostöös riigiasutustega ühiskonna kerksusesse panustamist läbi

erinevate kriisikoolituste läbiviimise väljaspool organisatsiooni.

6.3.4 KT ja NK noorliikmed on vastutustundlikud ja teotahtelised ühiskonnaliikmed, kes

edendavad koostöös noortejuhtidega noorte kaasamist ja panustamist

23 https://www.opiq.ee/kit/455/chapter/24802#s130969

Lk 10/13

riigikaitsesse. Noortejuhtide väärtustamiseks ja tegevuste elluviimiseks on

igakülgne toetus tagatud.

6.4 Läbivad tegevused arengukava perioodi jooksul.

6.4.1 Kaitseliidu struktuuriüksustes ja selle allüksustes on sisemise kerksuse tagamise

eestvedamise, selle üle arutamise, otsuste tegemise ning järelevalve roll esmalt

KL-i struktuuriüksuse ning selle allüksuse kõigi astmete juhtidel, teiseks KL-i

struktuuriüksuste kollegiaalsetel organitel ning kolmandaks KL-i keskjuhatusel,

KL-i struktuuriüksuse ja selle allüksuse juhtorganitel.

6.4.2 KL-i struktuuriüksuste omavahelise koostöö keskseks koordinatsioonikohaks on

maleva staap, mis tagab oma vastutuspiirkonna piirides tegutsevate

Naiskodukaitse (NKK), Noorte Kotkaste (NK) ja Kodutütarde (KT) ning teiste KL-i

eksterritoriaalsete allüksuste tegevuste ja koostöö elluviimise.

6.4.3 Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike hoiakute tugevdamiseks, kaitsetahte

säilitamiseks ja kasvatamiseks jätkab KL järjepidevalt ajaloolise pärandi

meenutamist ning traditsioonide elluviimist avalikus ruumis.

6.4.4 Kaitseliit pakub oma liikmeskonnale harrastus-, noorte- ja veteransporti nii

kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. KL-i sporti korraldatakse

spordikontseptsiooni24 järgides, et toetada kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja

noorte võimetekohast kehalist arengut ning muuta regulaarne ja võimetekohane

füüsiline liikumine normiks igale liikmele. Pakkudes osalusvõimalusi ja eduelamusi

liikmeskonna kõikidele gruppidele, on KL ühiskonnas liikumisspordi

propageerijaks ja eestvedajaks.

6.4.5 NK ja KT väärtustavad vabatahtlikkust ning pakuvad noortele parimaid arengu- ja

tegutsemisvõimalusi isamaalise kasvatustöö kaudu. Jätkatakse noortejuhtide

tunnustamist ja motiveerimist. Kogu arenguperioodi jooksul korraldatakse

struktuuriüksuste koostööüritusi, et tagada noortele üleminekuvõimalus maleva,

küberkaitseüksuse (KKÜ) või NKK liikmeks või ka jätkata tegevliikmena

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste riigikaitseorganisatsioonis. Arenguperioodi lõpuks

on isamaalise kasvatustööga, sh noorkotkaste ja/või kodutütarde järguõppega,

haaratud kõik põhikoolid Eestis ning KL-i vabatahtliku noortejuhi roll on ühiskonnas

väärtustatud võimalus end arendada ja anda ühiskonda oma panus noortetöö

kaudu.

6.4.6 Isamaaliste väärtushoiakute tugevdamiseks ühiskonnas ja noorte hulgas

toetatakse nii üldhariduskoole kui ka kutseõppeasutusi riigikaitseõpingutega

seotud välilaagrite läbiviimisel. Samuti toetatakse võimalusel koole riigi- ja

24 https://www.kaitseliit.ee/et/sport

Lk 11/13

kodanikukaitsega seotud õppeainete, nagu ohutusõppe või isamaalise kasvatuse

õppe planeerimisel, õppematerjalide koostamisel või õpetajakoolituse kaudu.

6.4.7 Naiskodukaitse ja riigiasutuste koostöös eelisarendatavad valdkonnad on

elanikkonnakaitse25 ja logistikavõrgustiku osised, kus NKK pakub oskusteavet ja

väljaõpet inimeste tegutsemisvõime ning ühiskonna turvalisuse suurendamisel.

Naiskodukaitse läbivaks alaeesmärgiks muude tegevuste kõrval on kaasata

võimalikult palju naisi riigikaitsesse, võttes arvesse erinevatel eluetappidel

pakutavat võimalikku sooritusvõimet.

6.4.8 Küberkaitseüksus kui KL-i eksterritoriaalne struktuuriüksus panustab

siirdeallüksusena küberväejuhatuse võimestamisse, toetab maakaitseüksusi

lahinguteeninduse olulistes valdkondades ning riigiasutusi ametiabi korras

fookusega küberturvalisuse tagamisel. KKÜ on erinevate võimete arendamiseks

(mehitamata sõidukid, elektrooniline võitlus, alternatiivside, meediaseire jne)

vajalike eksperimentide läbiviija, et leida nutikamaid lahendusi maakaitseüksuste

ja mittesõjaliste funktsioonide elluviimiseks moodustatud sihtüksuste tarbeks.

6.4.9 Kaitseliidu kool (KLK) valmistab vastavalt oma missioonile ja visioonile26 ette KL-i

maakaitseüksuste ja nende toetamiseks ellu kutsutud mittesõjaliste sihtüksuste

juhte ning sisukohase väljaõppe andmiseks instruktoreid. Õppetöö korraldus

lähtub KL-i kriisiülesannetest ning riigikaitseorganisatsiooni liikmete vajadustest.

6.4.10 Riigi ja ühiskonna toimepidevuse, sh maakaitseüksuste toetamiseks moodustatud

sihtüksuste varustust hooldatakse regulaarselt ja õpitu kinnistamiseks osaletakse

laiapindse riigikaitse väljaõppel ja õppustel.

6.4.11 Toetatakse elanikkonnakaitse valdkonna väljaõpet eesmärgiga suurendada

ühiskonna kerksust.

6.4.12 Rahvusvaheline koostöö jätkub esmajoones Poola ja kolme Balti riigi vahel (3B),

Skandinaavia-Balti koostöö (SCANBAL) formaadis; Ameerika Ühendriikide

Marylandi rahvuskaardiga ning Soome, Taani, Rootsi, Ukraina vastavate

organisatsioonidega. Teiseks rahvusvahelise koostöö aspektiks on KL-i

tegevliikmetele rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise

võimaldamine kogemuste omandamiseks.

6.5 Toetavad tegevused arengueesmärkide tagamisel

6.5.1 KL kasutab maakaitseüksuste ja nende toetamiseks moodustatud mittesõjaliste

sihtüksuste arendamisel võimepõhist planeerimist27. KL-i ettevalmistatud ja

arendatavate võimete kohta koostatakse vajalik dokumentatsioon (vähemalt

võimekirjeldus ning koosseisu- ja varustustabel) ning võimete alalhoidmiseks

25 https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680 26 https://kaitseliidukool.ee/koolist/#missioon-visioon 27 Võimepõhine planeerimine juurutati KL-is KLAK30 otsustava tingimuse nr 11 raames 2020-2023.

Lk 12/13

kalkuleeritakse riigikaitse arengukava protsessis iga võime loomise ja ülalpidamise

kulu. Ülalpidamiskulu väljendab võime kohta kulutatavat rahasummat

kalendriaastas tingimusel, et võimekandja on mehitatud, varustatud, varudega

kaetud ja välja õpetatud.

6.5.2 KL-i uusehitiste rajamise ja põhjalike rekonstrueerimiste optimaalne tempo sõltub

riigikaitse arengukava otsustest ja eraldatud ressurssidest. Arenguperioodi

esimeses pooles keskendutakse relvastuse hoiutingimuste loomisele. Taristut

arendatakse selliselt, et riigi ootused KL-i kaasamisest saadavale kasule oleks

tasakaalus KL liikmele kogukonnas loodud võimalustega täita oma ülesandeid

kiiresti ja tõhusalt. Nõuetele vastava kinnisvarakeskkonna loomise viivituse

kompenseerimiseks jätkatakse objektide üürimist – eelkõige rivisõidukite

parklateks ja laoruumideks. Kogu arenguperioodi jooksul tõhustatakse erinevate

objektide ristkasutust ning arendatakse logistikavõrgustiku sihtüksuste

kontseptsiooni elluviimiseks vajalikku taristut. Jätkatakse lasketiirude rajamist,

tagamaks maakaitseüksuste käsutuses olevate relvasüsteemide laskeväljaõpet

arvestusega, et lasketiiru jõudmiseks ei kulu rohkem kui 1 tund. KL-i kasutuses

olevate taristuobjektidega rakendatakse n-ö tasakaalus arendamise printsiipi – s.t

objekti käitlemiseks on olemas optimaalne personal objekti funktsionaalsuse

ärakasutamiseks ning ressurss objekti kütteks/elektriks, heakorraks ja

tehnosüsteemide hoolduseks. Arenguperioodi lõpuks on kõik KL-i omandisse

kuuluvad kasutuseta ja KL-i ülesannete mõistes perspektiivitud kinnisasjad

võõrandatud või välja renditud.

6.5.3 KL evib võimet korraldada strateegilise kommunikatsiooni kõiki aspekte, veab eest

ja koordineerib maakaitseüksuste koosseisus olevate tsiviil-militaarkoostöö

allüksuste ning info- ja kogukonnavõrgustiku tegevuse samakõlastamist.

Kaitseliidu igapäevase tegevuse pildil hoidmiseks jätkatakse

kommunikatsioonitegevusega (sh teavitustööga) tsentraalsete

sotsiaalmeediakontode, välisveebide, ajakirja Kaitse Kodu! jm kaudu. Jätkatakse

informatsioonilise ja psühholoogilise julgeoleku aspektidega tegelemist ning

vaenuliku mõjutustegevuse neutraliseerimisega28.

6.5.4 Sihtüksuste ja võrgustike arendamise ja ülalpidamise rahastamine lisaks

Kaitseministeeriumi valitsemisala tavapärasele planeerimisprotsessile on osa:

a) riigieelarve strateegia (RES) koostamise protsessist, kus sisend RES-i plaani

valmib Kaitseliidu ja toetatava ministeeriumi/ametkonna vahelises koostöös;

b) välispartnerite pakutavate fondide panusest koostöövõime tagamiseks;

c) muude legaalsete rahasüstide kasutamisest kerksuse tagamiseks.

28 https://www.propastop.org/

Lk 13/13

6.5.5 Organisatsioonina panustab Kaitseliit riiklike keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamisse, vähendades oma tegevustega kaasnevat negatiivset

keskkonnamõju – Kaitseliidule pandud ülesannete lahendused kavandatakse

süsteemselt, keskkonnateadlikest otsustest lähtuvate valikutega.

7. Kaitseliidu suhtlus ühiskonna ja oma liikmetega

KLAK35 vastuvõtmise järel koostatakse eraldi kommunikatsioonistrateegia. Strateegia

eesmärk on toetada ja aidata kaasa KLAK35 peaeesmärgi ja alaeesmärkide saavutamisele

süsteemse kommunikatsioonitegevuse kaudu. Kommunikatsioonitegevuste planeerimiseks

kaardistatakse nii sisemised kui välised tugevused ja arenguvõimalused. Kommunikatsiooni-

strateegia väljatöötamisel arvestatakse Kaitseliidu-siseste ja -väliste sidusrühmade huve ja

vajadusi ning planeeritakse sellest tulenevalt põhisõnumid, nende edastamise kanalid ja viisid.

Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse arengukava koostamise protsessis kogutud

liikmete ootusi ning KL-i eripära riigikaitse elluviimisel. Vajadusel kogutakse täiendavalt

tagasisidet, et omada ülevaadet ühiskonnas toimuvast ja kujundada uusi

kommunikatsioonitegevusi soovitud eesmärkide saavutamise toetamiseks. KL-i

kommunikatsioon ehk suhtlus oma liikmetega on avatud ja kahepoolne, järjepidev ning võtab

arvesse ühiskondlikke arenguid. Planeeritavate kommunikatsioonitegevuste õnnestumises on

oluline roll kõikidel liikmetel, eriti aga juhtidel. Iga KL liige peab lisaks oma ülesannetele teadma

ka seda, mis organisatsioonis toimub ning seda infot peab ta saama läbi oma struktuuriüksuse.

Selle jaoks peavad ringkonnad, malevad, malevkonnad jne looma toimiva

sisekommunikatsioonisüsteemi. Jätkuvalt on oluline KL avatud suhtlus laiema üldsusega, et

selgitada KL eesmärke ning seeläbi tagada ühiskonna toetus organisatsioonile.

Hanno Pevkur

Kaitseministeerium [email protected] 18.06.2024 nr nr 5-1/24/1

Kaitseliidu arengukava 2035 esitamine teadmiseks

Austatud härra minister

Informeerime Teid, et Kaitseliidu keskkogu kinnitas Kaitseliidu arengukava 08.06.2024. Vastavalt Kaitseliidu seaduse § 18 lg 2 p-i 5 sätetele esitab Kaitseliidu keskkogu Teile, kui valdkonna eest vastutavale ministrile, Kaitseliidu arengukava 2035 teadmiseks.

Kaitseliidu arengukava 2035 on avaldatud ka Kaitseliidu välisveebis: https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-arengukava-2035

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ilmar Tamm

Kindralmajor

Kaitseliidu ülem

Lisa: Kaitseliidu 2035 arengukava

Leon Meier

[email protected]

Toompea 8

10142 Tallinn

Reg-nr 74000725

www.kaitseliit.ee

Kantselei

Referent

Korrapidaja

717 9021

717 9005

717 9099

SEB Pank AS

ak EE461010022002422007

viitenumber 62020100012

saaja Kaitseliit E-post [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitseliit

Märge tehtud: [Kehtiv alates] Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Kehtiv kuni]

Alus: [Alus]