Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus

29.02.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus

Toetusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi

meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt

erasektoris“ alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eesmärke.

Määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kavandatud

toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve

seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud „Digiühiskonna programmi 2022–2025“1 meetme

„Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste

saavutamisse. Selle meetme üks eesmärke on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi

erasektori vahendusel.

Eeldus, et erasektor saaks Eesti digiriigi lahendusi kasutusele võtta ja seeläbi uut väärtust luua,

on tõsta erasektori digitaliseerituse taset. Sel eesmärgil toetatakse eelnõuga järgmisi tegevusi:

1) ettevõtja digitaliseerimise tegevuskava koostamist,

2) digitaliseerimise tegevuskava elluviimise nõustamist ja

3) digitehnoloogiate rakendamisega seotud arendustööd.

Nimetatud tegevuste tulemusena kasvab muu hulgas ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi

lahendusi ja seeläbi luua uut väärtust.

1.2. Eelnõu õiguslik alus

Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse2 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja

kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused

ning kohustused.

1.3. Eelnõu eelarve ja ettevalmistajad

Määruse alusel kehtestatud meetme eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on

5 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Riiklikku

kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud.

Toetuse andmine on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarveraha ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

rakendusasutus) ettevõtluse osakond ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651)

1 Digiühiskonna programm 2022–2025 2 RT I, 30.06.2023, 55

ja tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected], 5853 7705), rakendusüksuse

toetuste osakonna teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 738 6009),

rakendusüksuse jurist Kadri Kuus ([email protected], 627 9543). Õiguslikke ettepanekuid tegi

eelnõule rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

([email protected], 631 3609. Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.4. Eelnõu sisukokkuvõte

Ettevõtja lisandväärtus on otseselt seotud ettevõtja enda tegevuste ja ettevõtja väärtusahela

digitaliseerituse tasemega. Perioodil 2014–2019 kasvas Euroopa Liidu riikides ettevõtjate

lisandväärtus (korrelatsioon 0,98%) digitaliseerituse taseme tõusuga3. Eelnõuga luuakse

baas targa tootmise lahenduste kasutuselevõtuks. Lisaks on eelnõu suunatud digiriigi

lahenduste kasutamiseks vajalike eelduste tekkimisele.

Toetuse andmine panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest

lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on

seletuskirjale lisatud (Lisa 3).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (Lisa 4).

Eelnõu eesmärk on parendada ettevõtjate teadlikkust ja arusaama oma ettevõtte digitaliseerituse

ja automatiseerituse hetkeolukorrast ning arenguvajadustest, sealhulgas küberturvalisuse

esmasest tasemest. Teadlikkuse parendamisega kasvab ettevõtjate võimekus suurendada

digitaliseerimise abil oma toodete ja teenuste lisandväärtust, arvestades sealjuures vajadust

vähendada kasvuhoonegaaside jälge. Seega kaasneb ettevõtjate kõrgema digitaliseerituse

taseme tõusuga ka Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasv.

3 Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial

Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612

Joonis 1. Ettevõtete digitaliseerituse tase eri riikide võrdluses DESI4 järgi

Allikas: Eurostat

ELi ettevõtete digitaliseerimise taset mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi

(DESI4) alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt EL-i

27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud 6 kohta (vrdl aastal

2021 olid Eesti ettevõtted digitaliseerituse tasemelt ELis 9. kohal)5. Samas Eesti riigi avalikud

teenused on DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste digitaliseerimise

arvestuses ELis esikohal.

Enamik Eestis tegutsevatest ettevõtjatest (98%) on väike- või keskmise suurusega ettevõtted

(VKE). Kuna nende töötajaskond on väiksearvuline, ei ole VKE-des tihtilugu teadmist, kuidas

ettevõttes digitaliseerimist ellu viia. Määrusega toetatakse järgmiseid tegevusi:

a) ettevõtja digitaliseerituse hetkeolukorra väljaselgitamine ning

b) hetkeolukorrast ja ettevõtja ärimudelist, tarne- ja väärtusahelast ning arenguplaanidest

lähtuva digitaliseerimise kolmeaastase tegevuskava koostamine ja

c) nimetatud tegevuskava elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse ja arendustegevuse

sisseostmine (vt ka joonis 2).

Ettevõtja digitaliseerituse hetkeolukorra kindlakstegemist koos kolmeaastase tegevuskavaga

nimetatakse eelnõus ettevõtja digitaliseerimise teekaardiks.

4 digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega

mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi

liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus,

d ig i t eh no lo o gia i n t e gre e r i mi ne e t t e võ te t e s ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast

ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse

ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt  https://digital-

strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia

ettevõtja digitaliseerituse

hetkeolukorra

väljaselgitamine

digitaliseerimise kolmeaastase

tegevuskava koostamine, lähtudes

ettevõtja

• digitaliseerituse hetkeolukorrast,

• ärimudelist,

• tarne- ja väärtusahelast ning

• arenguplaanidest

digitaliseerimise kolmeaastase

tegevuskava elluviimiseks

vajaliku nõustamisteenuse ja

arendustegevuse sisseostmine

ETTEVÕTJA DIGITALISEERIMISE TEEKAART tegevused peavad vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele

Joonis 2. Eelnõuga toetatavad tegevused, ettevõtja digitaliseerimise taseme tõstmiseks, et seeläbi saaks muu hulgas võtta kasutusele digiriigi lahendusi erasektoris

Allikas: rakendusüksus

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 10 peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ning taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Aruannete esitamine

8. Toetuse maksmise tingimused

9. Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

10. Finantskorrektsioonid ja vaided

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi põhimõtted,

määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti

määratakse rakendusasutus ja -üksus.

Eelnõu § 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala, tuues esile, kuidas eelnõu on seotud

ÜSS2021_2027 eesmärkidega ja aitab neid täita.

Eelnõu § 1 lõikega 4 nähakse ette Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris

(EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkonnad, milles põhitegevusena tegutsevatele

ettevõtjatele eelnõud ei kohaldata. Eelnõu alusel ei saa toetust taotleda ettevõtjad, kes

tegutsevad järgmistes EMTAKi valdkondades:

1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782);

2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K);

3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920);

4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69);

5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);

6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L);

7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70);

8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A);

9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73);

10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77);

11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120);

12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

Lisaks ei kohaldata määrust juhtudel, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/10586 artiklis 7.

Toetusega seotud teabe- ja andmevahetust taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel

peetakse struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond7). E-

toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka toetuse kasutamine, sealhulgas

taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmete vahetamine. Näiteks, toetuse saaja

esitab e-toetuse keskkonna kaudu kuludokumendid ja aruanded ning enne seda teeb

rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning

juhised.

Eelnõu § 2 sõnastab toetuse andmise seosed strteegiliste dokumentidega, milleks on riigi

pikajaline arengustrateegia „Eesti 2035“8 (edaspidi „Eesti 2035“) ja eelarvestrateegia

tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“.

Eelnõu §-s 3 esitatakse kasutatavad riigiabiliigid, abi andmisel järgitavad õiguslikud alused

ning riigiabi andmist ja kasutamist sätestavad dokumendid. Eelnõu alusel antav toetus on

riigiabi või vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi või vähese tähtsuse abi

tingimustest, mis muu hulgas määravad abikõlblikud tegevused, abikõlblikud kulud ja

toetusmäära.

Lõikes 2 nähakse ette, et § 7 lõige 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on kas väikese

ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi määruse (EL) nr 651/20149

(edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse üldise

grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi

määruse (EL) nr 2023/283110 (edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse VTA määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut ja § 7 lõige 1 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav

toetus riigiabi grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi VTA

määruse alusel.

Lõike 3 kohaselt antakse suurettevõtjast taotlejale toetust ainult kooskõlas VTA määrusega.

Üldine grupierandi määrus ei võimalda suurettevõtjate toetamist määruses kehtestatud

tingimuste alusel.

Lõikes 4 esitatakse riigiabi tingimused, mille alusel määrust ei kohaldata. Näiteks ei kohaldata

määrust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi 7 e-toetuste keskkond 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 9ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk –138) 10 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/283110, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse vähese tähtsusega abi summad, mida arvutatakse VTA määruse

artikli 3 alusel, ning abi kumuleerimisreeglid kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Siia

kuuluvad juhud, kui ettevõtja kas kuulub teisele ettevõtjale või ettevõtja otsuseid saab teine

ettevõtja mõjutada valitseva mõju, hääleõiguse või ametisse nimetamiste kaudu.

Eelnõu §-s 4 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid.

Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis

sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise taseme ning küberturvalisuse

esmase taseme kohta ja ülevaadet nimetatud valdkondades kitsaskohtade likvideerimiseks

vajalikest investeeringutest, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise

teekaardi ja selle elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja

majandustulemustes.

Kübertuvalisuse esmase taseme hindamine põhineb Riigi Infosüsteemi Ameti „Ettevõtte

küberturvalisuse lühijuhendil“11. Täpsem kirjeldus küberturvalisuse esmase taseme hindamise

kohta on toodud rakendusüksuse kodulehelt leitavas digitaliseerimise teekaardi heas tavas.

Lisaks selgitatakse termineid, mis on seotud ettevõtja digitaliseerimise teekaardiga hõlmatud

valdkondadega, nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja küberturvalisus. Näiteks,

küberturvalisuse tagamiseks võetakse kasutusele tehnilisi, füüsilisi ja organisatsioonilisi

turvameetmed, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude

eest.

Lõikes 2 nimetatakse määruse tähenduses kasutatavad digitaalsed tehnoloogiad ja

küberfüüsilised süsteemid (edaspidi CPS) ning nende rakendused, nagu:

1) asjade internet;

2) kihtlisandustootmine;

3) robootika;

4) suurandmed;

5) integreeritud süsteemid;

6) küberturvalisus;

7) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;

8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud;

9) tehisintellekt;

10) virtuaalne ja liitreaalsus;

11) 5G.

CPS on süsteem, mis infotöötluse abil seob füüsilist maailma virtuaalse maailmaga. Näiteks

võib CPS sisaldada masinaid ja seadmeid või iseseisvaid mehaanilisi komponente,

energiaallikaid, ajameid, andureid, mõõte- ja jõuseadmeid ning tarkvarasüsteeme,

sensoreid, andmebaase, side- ja võrgukomponente, mis suhtlevad erinevaid tehnoloogiaid

kasutades omavahel. Üks levinum tehnoloogia, mille vahendusel on füüsiline ja virtuaalne

maailm kokku toodud, on sardsüsteemide tehnoloogia.

Kui vaadelda CPSi funktsionaalsuse vaates, siis saab CPSi kirjeldada kui terviksüsteemi, mis

seob kokku erinevate valdkondade digitaaltehnoloogiaid kasutavaid süsteeme (sh monitooring,

andmeanalüüs, simulatsioon, modelleerimine, otsustusteooriad, virtuaalreaalsus) füüsiliste

tehnoloogiliste süsteemidega (sh. robotiseeritud tehnoloogilised kompleksid,

11 Ettevõtte küberturvalisuse juhend

paindautomatiseeritud tootmissüsteemid, automatiseeritud transpordi-laosüsteemid,

energiamonitooringu ja -tõhususe süsteemid).

Integreeritud süsteemid on süsteemid, mis koosnevad erinevatest iseseisvatest digilahendustest

ja mis on loodud kindla ülesande või funktsiooni täitmiseks. Kõikide komponentide tõhus

koostöös saavutab süsteem oma eesmärgi tervikuna, luues seeläbi uut väärtust, mida isoleeritud

komponendid eraldiseisvalt saavutada ei suuda. Näiteks on integreeritud süsteemid, kus on

ühendatud ettevõtja ressursside planeerimise tarkvara (edaspidi ERP) ja tootmise

rakendussüsteem (edaspidi MES). ERPi ja MESi integreeritud süsteem võimaldab reaalajas

tootmisprotsessi nii optimeerida kui ka ressursse ja sisendeid planeerida, mis kokkuvõtteks

muudab tootmisprotsessi enda lihtsamaks, kiiremaks ja ressurssi säästvamaks muuta.

Kuna kõik eespool nimetatud tehnoloogiad ja tehnoloogilised lahendused on juba välja

arendatud, toetatakse eelnõuga üksnes nende kasutuselevõttu ja kasutuselevõtuks vajalikku

arendustööd ja nõustamist, et aidata loetletud tehnoloogiaid ettevõttes rakendada, sealhulgas

liidestada ettevõtete muude süsteemidega, näiteks Eesti digiriigi lahendustega ning

ettevõtteväliste partnerite ja teenusepakkujatega.

Digitaalsete tehnoloogiate rakendamise ning seeläbi ettevõtjate digitaliseerumise taseme

tõusuga luuakse ettevõtjatele võimalus hakata kasutama Eesti digiriigi lahendusi. Täpsemalt

aitavad eelnimetatud digitehnoloogiad hakata süsteemselt koguma, analüüsima ja riigiga

vahetama ettevõtete andmeid.

Lisaks nähakse määrusega ette, ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes osaleb

toetatavate tegevuste elluviimisel ja kes koostab ettevõtja digitaliseerimise teekaardi.

Ettevõtjaväline teenuseosutaja võib teekaardi koostamiseks kasutada oma töötajaid või palgata

valdkondlikke eksperte, kes ei ole tema töötajad. Nimetatud füüsilised isikud kuuluvad

projektimeeskonda. Määrusega sõnastatakse, et ettevõtjaväline nõustaja on ettevõtjavälise

teenuseosutaja töötaja või ettevõtjavälise teenuseosutaja kaudu toetatava tegevuse elluviimisel

osalev füüsiline isik. Ettevõtjaväline nõustaja teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu

kinnitamiseks sätestatakse § 12 punktiga 11 kohustus esitada taotlusega info nende teostatud

tööde kohta. Nimetatud tööd peavad olema läbi viidud projektile eelnenud nelja aasta jooksul

ja neid töid peab olema vähemalt kolm.

Lõikes 9 tuuakse välja, et digitaliseerimise teekaardi koostab projektimeeskond.

Projektimeeskonna moodustavad ettevõtja, kellele koostatakse digitaliseerimise teekaart,

esindajad ning ettevõtjavälised nõustajad. Projektimeeskonna ettevõtjavälistel nõustajatel

peavad olema nii ettevõtja tegevusala põhised teadmised ja kogemused digitaliseeritava

ettevõtja valdkonna äriprotsessidest kui ka valdkonna digitaliseerimise lahendustest. Teisisõnu,

eeldab digitaliseerimise teekaardi koostamine teadmisi ja kogemusi nii ettevõtja tegevusalast ja

selle äriprotsessidest kui ka digitaliseerimise võimalustest.

Eelnõu § 5 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad.

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema

ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse esmasest

tasemest ning luua eeldusi digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks, kasvatades seeläbi ettevõtja

võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste lisandväärtust.

Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse (vt tabel 1).

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Väljundnäitaja Ühik Algtase

2023

Sihttase Andme-

allikas

Mõõtmis-

sagedus 2024 2029

Toetatavad

ettevõtjad, sh mikro-,

väikesed ja keskmise

suurusega ettevõtjad* ettevõtjate

arv

0

10 200

SFOS,

projekti-

aruanded

Üks kord

projekti

jooksul

Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

10 200

Uued või uuendatud

digiteenused, -tooted

ja -protsessid

arv 5 50

* sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle

Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis on esitatud iga näitaja

sihttaseme arvutuskäik.

Toetuse andmisel hinnatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse horisontaalsete

näitajatega, millest otsesemalt panustatakse näitajatesse:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.

Kaudsemalt panustatakse näitajatesse:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt otseselt või kaudselt panustab

eelnimetatud näitajate ja „Eesti 2035“ põhimõtete saavutamisse, ning kirjeldama taotluses, kas

ja kui jah, siis milliste projekti tegevustega need saavutatakse. Juhul kui tuvastatakse projekti

puutumus mõne „Eesti 2035“ põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas

projekti käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks.

Ettevõtjad, kes äriregistri andmetel tegutsevad või viivad projekti ellu väljaspool Harjumaad ja

Tartut, saavad projekti hindamisel boonuskriteeriumi toel kõrgema hinde ja seepärast võivad

nende teised projektis hinnatavad kriteeriumid olla nõrgemad kui Harjumaa või Tartu

ettevõtetel. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartu ettevõtete projekti rahastamise saamise lävend

kõrgem kui ettevõtjatel, kes tegutsevad väljaspool neid kahte piirkonda. Lisaks on väljaspool

Harjumaad või Tartut paiknevate ettevõtjate toetuse omafinatseeringu määr 20% väiksem kui

Harjumaa ja Tartu ettevõtjatel.

Tabel 2. Digitaliseerimise teekaardi toetuse saajate piirkondlik jaotus perioodil 2021–2023

Maakond Projektide arv Osakaal kõikidest

projektidest

Harju,

sh Tallinna linn

50

36

33%

24%

Hiiu 2 1%

Ida-Viru 7 5%

Jõgeva 2 1%

Järva 3 2%

Lääne 2 1%

Lääne-Viru 6 4%

Põlva 1 1%

Pärnu 10 7%

Rapla 1 1%

Saare 3 2%

Tartu 15 10%

Valga 3 2%

Viljandi 6 4%

Võru 4 3%

KOKKU 151 100%

Allikas: rakendusüksus

Eelnõu §-s 6 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus.

Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja projekti abikõlblikkuse

periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud tingimused.

Eelnõu §-s 7 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 5 sätestatud eesmärgi ja tulemused.

Määrusega toetatakse järgmiseid tegevusi:

a) ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostamine ning

b) nõustamisteenus ja arendustegevus, mille toel lahendada teekaardil esile toodud kitsaskohti

ja ellu viia asjakohaseid arenguvõimalusi.

Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline digitaliseerimise tegevuskava.

Nõustamisteenuse ja arendustegevusega toetatakse teekaardil toodud tegevuste elluviimisega

seotud tegevus, sealhulgas ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke eelduste loomist.

Digitehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab tihtilugu digitaliseeritava protsessi või tööülesande või

töökoha, vms analüüse, kus tuuakse välja kasutusele võetavad digitehnoloogiad, tark- ja

riistvara lahendused ja nende ühildatavus, detailne tegevus- ja ajakava, muud vajaminevad

ressursid, sealhulgas ka töötjate tööülesanded ning nende täitmiseks vajaminevad oskused ja

seotud koolitus- ja ümberõppe vajadus digitaliseeritud keskkonnas töötamiseks.

Digitehnoloogiate kasutuselevõttu üks kriitiline küsimus on kuidas erinevaid protsesse, tark- ja

riistvara lahendusi ja nendega seotud tehnoloogiaid nii omavahel kui ka muude ettevõtte

tegevuste ja protsessidega liidestada ja/või sünkroniseerida, et moodustuks uus terviksüsteem

ning ühes süsteemi osas tehtud muudatused või kogutud info ja andmed mõjutaksid teiste

süsteemi osade tööd. Digitehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud erinevate protsesside, tark- ja

riistavara lahenduste liidestamine ja sünkroniseerimine on üks enimlevinud arendustegevus,

mida ettevõtete protsesside digitaliseerimine vajab.

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostab projektimeeskond, kuhu kuuluvad ettevõtja

esindajad ja ettevõtjavälised nõustad. Ostes sisse digitaliseerimise teekaardi koostamise teenust,

tuuakse ettevõttesse uut teadmist. Näiteks, sisseostetud teadmiste toel on võimalik kasutusele

võtta digiriigi küberturbelahendused, mida ettevõtja saab kasutada oma teenuse osutamiseks

või tootmisprotsessis äritegevuse ja ärisaladuste kaitseks.

Lõikes 2 nähakse ette, missugustele tingimustele peab vastama ettevõtja digitaliseerimise

teekaart. Kuna see on ettevõtja strateegiadokument, peab teekaart andma ülevaate ettevõtja

ärimudelist, sealhulgas teenuse osutamise või tootmisprotsessist, ja tarneahelast, mille kaudu

ettevõtja tarnib tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikku ning mille kaudu oma tooteid ja

teenuseid pakub. Teekaardis tuuakse esile teenuse osutamise ja tootmisprotsessi arendamise

võimalused ja kitsaskohtade kõrvaldamise ettepanekud ning järjestatakse need alates

tähtsaimast. Teenuse osutamise ja tootmisprotsessi analüüsimise osana koostatakse ülevaade

digitaliseerimise, sealhulgas automatiseerimise mõju töötajate töökorraldusele.

Ühelt poolt nõuab tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine teistsuguseid oskuseid ja

teadmisi kui tavapärane tootmine, teisalt võimaldab nende kasutuselevõtt palgata erivajadusega

töötajaid, kellel on ettevõtjale vajalikud valdkondlikud teadmised ja oskused, aidates sellega

vähendada ettevõtjaid häirivat tööjõupuudust.

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardiga antakse hinnang juurutatavate digitaliseerimise

lahenduste maksumusele, tasuvusajale ning mõjule majandustulemustele. Teekaardi

koostamisel analüüsitakse ettevõtte küberturvalisuse peamiste põhimõtete järgimist ja

esitatakse ettepanekuid, kuidas neid rakendada. Lisaks antakse teekaardiga hinnang teekaardis

toodud tegevuste ning investeeringute küberturvalisusele ja tehakse ettepanekuid, kuidas

küberturvalisuse põhimõtetega arvestada.

Lisaks esitatakse teekaardis ettevõtte digitaliseerimise kolme aasta tegevuskava, mis on

suunatud ettevõtte digitaliseerimise abil loodavate arenguvõimaluste rakendamisele või

digitaliseerimise kitsaskohtade kõrvaldamisele.

Lõikes 3 sätestatakse tingimused ettevõtja digitaliseerimise teekaardil esitatud

arenguvõimaluste rakendamise või kitsaskohtade kõrvaldamisega seotud nõustamisteenuse või

arengutegevuse sisseostmisele.

Eelnõuga toetatakse üksnes sellist nõustamisteenust ja arendustegevust, mis aitab:

a) kõrvaldada digitaliseerimise teekaardil kirjeldatud kitsaskohti ja on nendega seotud, või

b) ellu viia digitaliseerimise teekaardil esitatud arenguvõimalusi ja on seotud digitaliseerimise,

automatiseerimise ja küberturvalisuse valdkonnaga.

Toetuse andmisel rakendatakse lihtsustatud kulude korda, mis tähendab, et väljamakse tehakse

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuse saavutamise alusel. Kuna seetõttu

kuludokumente eraldi ei kontrollita, sätestatakse eelnõus, et nõustamisteenus ja

arendustegevuse protsess ja lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

Määruse §-s 8 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused.

Lõikes 1 nähakse ette, et kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ja peavad

vastama taotluse rahuldamise otsuse tingimustele. Seega makstakse toetus välja, kui taotluse

rahuldamise otsuses esitatud tingimused on täidetud, kuludele eraldi kontrolli ei tehta.

Lõigetes 2 ja 3 määratakse, et digitaliseerimise teekaardi koostamisel ning nõustamisteenuse ja

arendustegevuse sisseostmisel on abikõlblikud ettevõtjaväliste teenuseosutajate

nõustamisteenuse sisseostmise kulud. Nimetatud kulud koosnevad ettevõtjaväliste nõustajate

osutatud nõustamisteenustest. Arve esitab toetuse saajale äriühing (ettevõtjaväline

teenuseosutaja), kuid sellel kajastuvad kulud füüsiliste isikute osutatud nõustamisteenuste eest.

Nõustamisteenuse ja arendustegevuse puhul on lisaks abikõlblikud välistest allikatest

turutingimustel ostetud teadmiste kulud.

Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute kindlaks

määramisel lähtutakse tulumaksuseaduse12 §-st 8, mille põhjal käsitatakse seotud isikutena

järgmisi isikuid:

1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;

2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku13 § 6 tähenduses;

3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte

koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad

isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme

abikaasa või otsejoones sugulane

Abikõlbmatute kulude hulka kuuluvad ka käibemaks ja tarkvaralitsentside ostmise kulud.

Toetusmeetme eesmärk on suurendada aidata välja selgitada ettevõtte kitsaskohad ja

võimalused digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu ettevõtte majandustulemusi

parandada ning koostada selleks strateegiline tegevuskava. Teisisõnu toetatakse eelnõuga

teadmise digitaliseerimise teadmise tekkimist. Ettevõtja, kellel on ülevaade ja teadmine,

milliseid digitaliseerimisinvesteeringuid teha, saab teha kaalutletud investeeringuid, hoides

kokku nii ajalist kui ka rahalist ressurssi. Digitaliseerimisinvesteeringuid, sealhulgas

tarkvaralitsentside otsmine toetatakse toetusmeetmega „Ettevõtete digipöörde toetuse

tingimused ja kord“.

Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

12 RT I, 21.11.2023, 5 13 RT I, 23.12.2022, 34

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Taotleja

ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks

enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise korral on projekti abikõlblikkuse perioodi kestus

maksimaalselt 6 kuud. Digitaliseerimise teekaardiga seotud nõustamisteenuse või

arendustegevuse sisseostmise korral on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 12 kuud.

Toetuse saajal on õigus mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Projekti abikõlblikkuse perioodi saab pikendada 6 kuud ja üksnes tingimusel, et saavutatav

tulemus haakub endiselt meetme eesmärkidega. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise

korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära lõpetama hiljemalt 31. augustiks 2029.

Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande kinnitanud

ja teinud lõpparuande alusel toetuse saajale väljamakse.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

Toetuse maksimaalne summa ühe digitaliseerimise teekaardi sisseostmise projekti kohta on

10 000 eurot ja ühe digitaliseerimise teekaardiga seotud nõustamisteenuse ja arendustegevuse

sisseostmise projekti kohta on 35 000 eurot.

Harjumaa või Tartu linnas registreeritud äriühingust toetuse saaja maksimaalne toetuse osakaal

on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Seda ka juhul, kui talle antakse toetust kooskõlas

VTA määrusega. Väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud äriühingust toetuse saaja

maksimaalne toetuse osakaal on 50 protsenti, kui toetuse saajale antakse toetust kooskõlas

üldise grupierandi määrusega ja 70 protsenti, kui toetuse saajale antakse toetust kooskõlas VTA

määrusega.

Nimetatud osakaalud tulenevad üldise grupierandi määruses kehtestatud maksimaalsetest

toetusmääradest. VTA määrus, mis sätestab ettevõttepõhise toetussumma, võimaldab

ettevõtteid toetada kõrgema toetusmääraga. Nimetatud võimalust kasutatakse väljaspool

Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtjate toetamiseks. Eelnõu soosib kõrgema toetusmäära

kaudu väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtjaid, kui regionaalseid ettevõtjaid,

kel asukohast lähtuvalt on tavapäraselt keerulisem ligipääs investeeringutele ja uuele

teadmisele kui Eesti suuremates tõmbekeskustes tegutsevatel ettevõtjatel. Seega panustab

eelnõu „Eesti 2035“ horisontaalse näitaja ‒ väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta

Euroopa Liidu 27 keskmisest – saavutamisesse.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded ja kohustused taotlejale.

Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud

majandusaasta aruandele on vähemalt 200 000 eurot.

Digitaliseerimisest, mille abil muudetakse ettevõtja tööprotsesse efektiivsemaks, majandusliku

kasu saamine eeldab, et ettevõttel on palju erinevaid tegevusi ja funktsioone, mis omakorda on

seotud käibega. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõuga müügitulu alampiir.

Lisaks sätestatakse, et toetust ei saa taotleda need äriühingud, kelle digitaliseerimise teekaardi

sisseostmist on varem toetatud.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlus peab sisaldama eelnõus nimetatud andmeid ja kinnitust, muu hulgas taotleja ja projekti

üldandmeid, teavet taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõutele, taotleja

majandusnäitajaid, hinnapakkumusi kõikide ettevõtjaväliste teenuste sisseostmiseks, kinnitust,

et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

Taotlusele peab olema lisatud hinnapakkumised ettevõtjavälistelt äriühingust

teenuseosutajatelt. Hinnapakkumiste ja nende võrdlemisega saab ettevõtja valida endale

majanduslikult sobivama teenuse osutaja.

Projekti edukas elluviimine nõuab teadmisi, oskusi ja eelnevaid kogemusi sarnase tegevuse

elluviimisel. Selle tõestamiseks tuleb taotlusele lisada teave vähemalt kolme sarnase projekti

kohta, mida on projektimeeskonna ettevõtteväline nõustaja või arendustegevust teostav

ettevõtteväline meeskonna liige viimase nelja aasta jooksul ellu viinud. Selle nõudega tagatakse

ettevõtjale kindlus, et digitaliseerimise teekaardi, mis on ettevõtte digitaliseerimise elluviimise

strateegiline alus, koostaksid ja aitaksid ellu viia asjakohases valdkonnas kogenud nõustajad.

Vältimaks huvide konflikti, sätestatakse eelnõuga, et sisseostetava teenuse osutaja ei tohi olla

taotleja volitatud esindaja. Ühtlasi tagab see nõue ettevõtja tihedama seotuse taotluses

kirjeldatud projektiga juba selle ettevalmistamise ja elluviimise ajal.

Ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes digitaliseerimise teekaardi koostamises osaleb

ja kelle, töötajad on ettevõtjavälised teenuseosutajad ja arendustegevust elluviivad meeskonna

liikmed.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarveraha ammendumiseni või toetuse taotlemise

perioodi lõppemiseni.

Lõikega 2 nähakse ette, et ettevõtja saab toetust üks kord digitaliseerimise teekaardi

koostamiseks ja üks kord digitaliseerimise teekaardi põhjal nõustamisteenuse või

arendustegevuse sisseostmiseks.

Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest

annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui

registreeritud taotlustega taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga.

Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis nähakse ette taotluse menetlemise protsess, sealhulgas taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks tunnistamine ning taotluse valikukriteeriumid ja hindamise kord. Peatükis

sätestatakse tingimused ja kord taotluse rahuldamiseks ja rahuldamata jätmiseks.

Eelnõu §-s 14 nähakse ette taotluse menetlemise kord.

Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse

menetlemise aega võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja

lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat

taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavus.

Nõuetele vastavuse hindamisel kontrollib rakendusüksus, kas kõik määruses sätestatud nõuded

on täidetud. Juhul kui nõuded on täidetud, saadetakse taotlus hindamisele. Kui vähemalt üks

nõue on täitmata, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise

hindamiseta.

Eelnõu §-s 16 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord. Projektide valikul

lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud

tegevused arvestavad määruse nr 2021/106014 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid,

millega:

 võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat15;

 võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas

artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;

 võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist

ning sooküsimuste lõimimist;

 tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;

 toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 15Euroopa Liidu põhiõiguste harta

 tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;

 rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise taotlusele antakse hinnang järgmiste

valikukriteeriumite alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega,

juhul kui projektil on tuvastatud puutumus eelnõu § 5 lõikes 3 esitatud näitajaga.

Lähtuvalt valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang.

Digitaliseerimise teekaardi hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies

valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele ette antud

valikukriteeriumitele, antakse vastavale kriteeriumile negatiivne hinnang. Näiteks, kui projekti

elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse

valikukriteeriumis negatiivne hinnang.

Digitaliseerimise teekaardis toodud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja arenguvõimaluste

elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse või arendustegevuse projektide hindamiseks koostab

rakendusüksus valikumetoodika. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus, lähtudes

tabelis 3 esitatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika

rakendusasutusega, kes omakorda kooskõlastab selle Rahandusministeeriumi ning

korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt

riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja

korraldusasutuse veebilehel enne taotlusvooru avamist.

Tabel 3. Digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja

arenguvõimaluste elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse või arendustegevuse projektide

hindamise valikukriteeriumid

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 30%

2. Projekti põhjendatus 20%

3. Projekti kuluefektiivsus 10%

4. Taotleja suutlikkus projekt ellu viia 30%

5. Projekti kooskõla pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega. 10%

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete

kaalutud keskmisest.

Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluse hindamiseks majasiseseid ja majaväliseid eksperte.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ning taotluse rahuldamata jätmise tingimused

ja kord.

Taotluse rahuldamise eelduseks on, et taotleja ja taotlus vastavad kõikidele määruses sätestatud

nõuetele. Nõuetele mittevastavus võib selguda ka pärast taotluse hindamist. Kui taotlust on

hinnatud ning seejärel selgub, et vähemalt üks nõue ei ole täidetud, jäetakse taotlus rahuldamata

sõltumata hindamise tulemusest.

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi sisseostmise korral teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus sätestatud nõuetele ja taotluses

olevale projektile on antud § 16 lõike 1 kõikides kriteeriumites positiivne hinnang.

Digitaliseerimise teekaardi järgi tehtava nõustamisteenuse või arendustegevuse taotlus

rahuldatakse, kui taotlus on saanud § 16 lõike 2 loetletud valikukriteeriumite alusel

koondhindeks vähemalt 2,50 ja seda ei ole § 16 lõike 2 punktides 1‒4 loetletud

valikukriteeriumites hinnatud hindega alla 2,00.

Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise

tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmist võib toetuse saaja taotleda juhul, kui soovib muuta

projekti abikõlblikkuse perioodi. See piirang lähtub sellest, et toetust makstakse

kindlasummaliste maksetena. Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes

abikõlblikkuse periood, sest selline kulude arvestamise ja hüvitamise viis põhineb tulemuste

saavutamise kokkuleppel ning seda ei saa projekti elluviimise kestel muuta. Võimaldades

muuta projekti elluviimise aega, ei lähe vastuollu kindlasummalise makse rakendamise

olemusega, sest tegevuse ja tulemuse sisu sellest ei muutu. Taotluse rahuldamise otsuse

muutmist saab algatada toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja

korrast.

Juhul kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise tõttu ei ole toetuse saajal võimalik oodatavaid

tulemusi saavutada või tekib oht, et projekt jääb ellu viimata, on rakendusüksusel õigus

keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest.

Taotluse rahuldamise otsust saab muuta ka tagasiulatuvalt. Ka sellisel juhul hinnatakse, kas

taotluse rahuldamise otsuse muutmine aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on

põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel.

7. peatükk

Aruannete esitamine

Määruse 7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine.

Eelnõu §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Toetuse saajal on kohustus pärast projekti lõppu esitada rakendusüksusele aruanne. See

esitatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal ja rakendusüksuse kehtestatud vormil.

Digitaliseerimise teekaardi aruandega esitab toetuse saaja rakendusüksusele valminud

teekaardi. Digitaliseerimise teekaardi nõustamisteenuse või arendustegevuse aruandega

esitatakse kirjalik aruanne.

Lisaks peavad aruanded sisaldama teavet projekti väljundite ja tulemuste kohta, hinnangut

projekti ja selle elluviimise tulemuslikkuse kohta ning kirjeldust strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta.

Lõikes 4 nähakse ette, et toetuse saaja esitab kaks aastat peale projekti lõppemist järelaruande.

Digitaliseerimise järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab

hinnangu digiteekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustele, teekaardiga seotud

tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele.

Lisaks annab ettevõtja üldhinnangu teekaardi ja sellega seotud tegevuste mõjule tema ettevõttes

hinnangu andmise hetkel.

Digitaliseerimise teekaardi kitsaskohtade ja arenguvõimaluste hinnang sisaldab järgmisi

küsimusi:

 kas toodud kitsaskohad ja arenguvõimalused on tema jätkuvalt relevantsed;

 kas ettevõtja on süsteemselt tegelenud teekaardil toodud kitsaskohtade lahendamisega;

 kas teekaardil toodud kitsaskohtade lahendamine sujus probleemideta ja oli tulemuslik.

Lisaks saab ettevõtja vajadusel lisada enesehindamise küsimustikku täites on täiendavaid

hinnanguid ja ettepanekuid.

Enesehindamise vorm annab ettevõtjale võimaluse analüüsida oma ettevõtte digitaliseerimise

seisu, sealhulgas põhjuseid, miks digitaliseerimine õnnestus plaanitult või, vastupidi, miks

kõiki kavandatud tegevusi ei viidud ellu, leida põhjuseid ning kasutada saadud teadmist oma

järgmiste digitaliseerimisega seotud strateegiliste tegevuste plaanimisel ja elluviimisel.

Ühtlasi on järelaruande eesmärk korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja

pikemaajalist mõju.

Järelaruande allkirjastab ettevõtja või ettevõtja seaduslik esindaja.

Lisaks sätestatakse §-s 20, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul alates

aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi tähtaja.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetus makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena.

Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud kulude hüvitamise

otsuses ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik

saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita

toetuse saaja kuludokumente, vaid makse tehakse peale kokkulepitud tulemuse

rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksuse poolt heakskiitmist.

Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei

tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus

on täielikult saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult

maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata.

Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktile c ja

ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis rakendusüksus toetust välja ei maksa.

9. peatükk

Toetuse saaja õigused ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Eelnõu §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ja omafinantseeringu

kasutamist ning vajaduse korral nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus

lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud

otsusest kolme tööpäeva jooksul, samuti säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud

andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Eelnõu § 24 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise korra.

3. Eelnõu vastavus EL õigusele

Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.

Eelnõu on kooskõlas ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk

160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrustele ning on

nendega kooskõlas:

1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Eelnõul on otsene mõju Eesti majandusele

Lähtudes eelnevast ja joonisel 1 esitatud ELi riikide ettevõtjate digitaliseerituse ja

lisandväärtuse suhtest, on eelnõul otsene mõju majandusele. Ettevõtjate kõrgem

digitaliseerituse tase aitab kasvatada ettevõtjate teenitud tulu, maksta töötjatele kõrgemaid

palku, osaleda rahvusvahelistes väärtus- ja tarneahelates. See omakorda kasvatab riigi

maksutulusid, millega kaasneb Eesti elanike üldise heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma

kodanikele ja ettevõtetele.

Eelnõul on otsene positiivne mõju regionaalarengule

Eelnõu soosib madalama omafinantseeringu ja hindamisel kasutatava boonuskriteeriumi

vahendusel väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartut tegutsevaid ettevõtjad. Seega on eelnõul

otsene positiivne mõju regionaalarengule.

Tegemist on ühega kaheteistkümnest Vabariigi Valitsuse üldise poliitikaeesmärgi Nutikam

Eesti ettevõtlusmeetmest, millega panustatakse „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

2027“ ülesande „Analüüs ja ettepanekud Nutikam Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt

40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ täitmisesse. Selles ülesandes

käsitatakse Tallinna regioonina Tallinna linna koos ümbritsevate omavalitsustega (Maardu linn,

Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald) ning Tartu

regioonina käsitatakse üksnes Tartu linna. Ettepanekute korral, mille kohaselt analüüsitakse ja

pakutakse suuremat regionaalset tasakaalu, on ettevõtjate taotluste põhiselt keskendutud

rakendatavatele toetusmeetmetele mahus 147,24 miljonit eurot, millest 40% moodustab

58,89 miljonit eurot. Võrreldes Nutikam Eesti raames kavandatud ettevõtlusmeetmete toetuseid

nende toetustega, mida jagati struktuuritoetuse meetmetest aastatel 2014–2020, jagunesid

toetused Tallinna ja Tartu piirkonna ning ülejäänud Eesti vahel vastavalt 53% ja 47. Nii on

eelnõu alusel kavandatava meetme puhul oodata, et ligi 47% meetme eelarve toetusrahast

suunatakse väljapoole tugevamaid, st Tallinna ja Tartu, regioone.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga kavandatava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on

5 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse

rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks

vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud

kaetakse tehnilise abi vahenditest.

Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest käesoleva määruse

alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 5 000 000 eurot. Toetuseelarve ülejäänud 15 000

000 euro jagamisel eri tegevuste tarbeks lähtutakse rakenduskavas kokkulepitud eesmärkidest

ja tegevustest. Juhul kui määruse ja teiste toetusmeetmete rakendamisel selgub, et ettevõtjate

digitaliseerimise taseme tõstmiseks on vaja täiendavalt investeerida ettevõtjate strateegiliste

dokumentide toel läbiviidavate muutuste tegemisse, siis on põhjendatud ka käesoleva määruse

toetuseelarve suurendamine, kasutades selleks meetme 21.1.2.2 eelarve veel kasutamata jääki.

6. Eelnõu jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja

Euroopa Komisjonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium,

Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Reginaal-

ja Põllumajandusminsteerium, Sotsiaalministeerium ja perioodi 2021-2027 seorekomisjon ja

Euroopa Komisjon vaimimisi.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning TAIE

juhtkomisjonile.

Lisad

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel.

Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs.

Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail).

Lisa 4 Riskihindamise tabel (eraldi fail).

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu

„Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ seletuskirja

Lisa 1

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud

/mittearvestatud

põhjendus

1.Eelnõu § 3 lg 1: sulgudes olev tekst

„(edaspidi üldise grupierandi

määrus)“ tuleb asendada tekstiga

„(edaspidi üldine grupierandi

määrus)“.

Rahandusministeerium Arvestatud.

2. Eelnõu § 10 lg 2: selguse huvides

tuleb lisada lause lõppu nt järgmine

tekst: „kui toetust antakse kooskõlas

üldise grupierandi määrusega“.

Rahandusministeerium Selgitame.

Määrusega toetatakse nii

suurettevõtjaid kui ka

VKEsid. Kõikide toetust

saavate ettevõtjate

toetusmäär abikõlblikest

kuludest on 50%.

Suurettevõtted saavad

toetust VTA määruse

alusel, sealhulgas peab

suureettevõtjal toetuse

saamiseks olema piisav

vaba VTA jääk. VKEd

saavad toetust

grupierandi määruse

alusel.

Valitud riigiabi skeem

lähtub asjaolust, et

grupierandi artiklid 18 ja

29 ei luba

suurettevõtjatele anda

toetust 50%lise

toetusmääraga.

3. Eelnõu § 12: tuleb lisada, et

taotlus peab sisaldama ka projekti

kirjeldust ning andmeid projekti

kulude kohta. Selliseid andmeid on

vaja, kui toetust taotletakse üldise

grupierandi määruse artiklite 18 või

29 alusel, kuna sellise abi andmisel

peab taotlus sisaldama riigiabi

ergutava nõude täitmiseks muu

hulgas ka eelnimetatud andmeid (vt

Rahandusministeerium Arvestatud.

üldise grupierandi määruse artikkel

6 lõige 2 punktid b ja d).

4. Eelnõu § 12: Mitteametlikule

kooskõlastamisele esitatud määruse

eelnõu tekstis oli §-s 11 „Taotleja

kohustused“ lõige 2, mis sätestas

taotleja kohustuse viia läbi Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr

55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused”

(edaspidi ühendmäärus) §-s 11

ettenähtud ostumenetlus, kui sisse

ostetava teenuse abikõlblik

maksumus ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest

suurem. Praegusest tekstist on see

kohustus välja jäänud. Selle asemel

on ette nähtud kahe võrdleva

pakkumuse võtmine eelnõu § 12

„Nõuded taotlusele“ punktis 11)

järgmiselt: punktides 8 ja 9

nimetatud ettevõtjavälise

teenuseosutaja kohta vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumust

üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt

kõigi üheliigiliste kulutuste puhul,

mille maksumus käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest

suurem.

Seletuskirjas puudub selgitus, miks

ei pea toetuse saaja läbi viima

ühendmääruses kirjeldatud

ostumenetlust. Kui toetuse saamise

tingimused tõesti ei eelda

ostumenetluse korraldamist, siis

tuleb vähemalt seletuskirjas

selgitada, millest selline erisus.

Rahandusministeerium Selgitame.

Tegemist on toetuse

saaja kohustusega, mida

ta peab täitmas vastavalt

§ 1 lõikes 7 sätestatud

tingimustele

5. Seletuskirja osa 2 (selgitus eelnõu

§ 3 lõige 2 kohta): viide komisjoni

vähese tähtsusega abi määrusele

(EL) nr 1407/2013 tuleb asendada

viitega komisjoni uuele määrusele

(EL) 2023/2831 – nagu see on

õigesti kirjas eelnõu § 3 lõikes 1.

Rahandusministeerium Arvestatud.

6. (5) Määrust ei kohaldata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse Kliimaministeerium Arvestatud.

(EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond (ELT L

231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9

sätestatud juhtudel, ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7

sätestatud juhtudel.

Kuna määruse alusel toetatavaid

tegevusi rahastatakse

Regionaalarengu Fondist, on

korrektne viidata vaid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7

sätestatud juhtudele. Palume

parandada viide ning lähtuvalt

parandusest muuta ka seletuskirjas

vastavat kohta.

7. Määruse eelnõu § 7 lõige 2 punkt

3 on sõnastatud järgmiselt:

(2) Digitaliseerimise teekaardis

esitatakse:

3) hinnang punktis 2 nimetatud

valdkondades kitsaskohtade

kõrvaldamise kohta ja asjakohased

arenguvõimalused tähtsuse

järjekorras, lahenduste

maksumusele, tasuvusajale,

vastavuse kohta põhimõttele „ei

kahjusta oluliselt”,

küberturvalisuse hetkeolukorrale

ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja

majandustulemustele;

Sõnastusest jääb arusaamatuks, mis

peab vastama „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele. Ilmselt peaks olema

viide § 7 lõike 1 punktile 2 ehk

digitaliseerimise teekaardis esitatud

kitsaskohtade lahendamiseks ja

arenguvõimaluste elluviimiseks

vajalikud arendustegevused peavad

vastama „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele. Kui see on nii, palume

täpsustada viidet.

Kliimaministeerium Arvestatud.

8. Määruse eelnõu § 7 lõige 4 on

sõnastatud järgmiselt: Kliimaministeerium Selgitame.

(4) Põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“ vastavuse hindamisel

lähtutakse rakendusüksuse

veebilehel avaldatud teabelehest,

mis põhineb Euroopa Komisjoni

teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised

suunised põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ kohaldamise kohta taaste-

ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT

C 58, 18.2.2021, lk 1– 30).

Palume sõnastada selle lõike ümber

järgmiselt:

(4) “Ei kahjusta oluliselt”

põhimõttele vastavuse hindamine

peab sisaldama hinnangut, mis

tõendab, et toetatavad tegevused ei

kahjusta oluliselt ühtegi kuuest

keskkonnaeesmärgist:

kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine, vee-

ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine

ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine.

Muutsime sõnastuse

ühemõtteliseks.

Digitaliseerimise

teekaart on ettevõtja

strateegiline

digitaliseerimise

tegevuskava. Oluline on,

et teekaardis toodud

tegevused ja tehtavad

investeeringud oleks

kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt” põhimõtetega.

Samas ei pruugi kõikide

ettevõtjate

digitaliseerimise

tegevused olla seotud

kõigi keskkonna

eesmärkidega, nt vee- ja

mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse.

Lähtudes soovist

ettevõtjaid nende

tegevustega

mittepuutuvate

eesmärkide hindamisega

koormata, muutsime

määruse sõnastust. Uue

sõnastuse alusel sisaldab

digitaliseerimise teekaart

kinnitust, et seal välja

pakutud tegevused on

kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt” põhimõtetega.

9. Seletuskirja leheküljel 16 on

öeldud:

Digitaliseerimise teekaardi

sisseostmise taotlusele antakse

hinnang järgmiste

valikukriteeriumite alusel:

5) projekti kooskõla riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega,

juhul kui projektil on tuvastatud

puutumus eelnõu § 4 lõikes 3

esitatud näitajaga.

Lisaks on täpsustatud:

Digitaliseerimise teekaardi

hindamisel peab projekt rahastuse

saamiseks saama neljas esimeses

Kliimaministeerium Arvestatud.

valikukriteeriumis positiivse

hinnangu.

Määruse eelnõu § 4 lõikes 3 pole

nimetatud „Eesti 2035“ näitajaid.

Ilmselt on mõeldud § 5 lõiget 3.

Palume parandada viide.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et igal

projektil peab olema puutumus

vähemalt ühe „Eesti 2035“ näitajaga.

Seega ei saa olla viienda

valikukriteeriumi hinnang

negatiivne. Palume parandada

valikumetoodika kirjelduse.

10. Eelnõu § 9 lõike 2 alusel on

abikõlblikkuse periood kuni

31.12.2029, kuid § 9 lõike 5 alusel

on abikõlblikkuse periood kuni

31.08.2029. Palun kontrollida ja

kuupäevad ühtlustada.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

Sätestasime mõlemas

lõikes tähtajaks

31.10.2029.a.

11. Palun lisada eelnõusse

suurettevõtetele antava toetuse määr.

Hetkel võib eelnõust välja lugeda, et

suurettevõtted võivad saada toetust

kuni 70%, sest § 3 lg 3 kohaselt

antakse suurettevõtjale toetust

kooskõlas VTA määrusega ja § 10 lg

3 kohaselt on toetuse osakaal 70%

kui toetust antakse VTA-na. Muid

sätteid suurettevõtete toetuse

määradele eelnõus ei ole. Kuna

riigiabi eeskirjad reeglina annavad

suurettevõtetele toetust madalama

määraga kui VKE-dele – antud juhul

art 18 ja 29 kohaselt kuni 50%, siis

suurettevõtete toetamist 70%-ga

tuleks selgitada. Arvestades seda, et

art 29 kohaselt võib suurettevõtetele

anda abi ainult 15%, siis

suurettevõtete toetamine 70%-lise

määraga on arusaamatu.

Ühtlasi teeme ettepaneku sõnastada

§ 10 lõige 2 ja lõige 3 järgmiselt:

§ 10 lg 2 - Toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest on 50

protsenti kui toetust taotletakse

Riigi Tugiteenuste

Keskus Selgitame. Muutsime sõnastust.

Kõikide ettevõtjate – nii

suurettevõtjate kui ka

VKEde toetusmäär on

50%. Suureettevõtjad

saavad toetust üksnes

VTA määruse alusel.

Sarnaselt rakendub ka

erand regionaalsetele

ettevõtjatele. Kõikidele

regionaalsetele

ettevõtjatele on

toetusmäär 70%.

Lisaks sätestab § 3 lõige

3, kus nähakse ette

riigiabiga seotud

tingimused, et

suurettevõtjatele antakse

toetust kooskõlas VTA

määrusega.

grupierandi määruse artiklite 18 või

29 alusel. (Põhjendus: grupierandi

määruse art 18 ja 29 ei luba

kõrgemat toetusemäära kui 50%

sõltumata sellest, kus ettevõte

tegutseb)

§ 10 lg 3 - Toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest on 70

protsenti kui toetust taotletakse VTA

määruse alusel, välja arvatud

Harjumaal ja Tartu linnas tegutsevad

äriühingud, kelle toetuse osakaal

abikõlblikest kuludest võib olla kuni

50 protsenti. (Põhjendus: VTA

alusel võib toetust anda kuni 70%

sõltumata ettevõtte suurusest, kuid

regionaalse mõju suurendamiseks

saavad väljaspool Harjumaad ja

Tartu linna tegutsevad ettevõtjad

sõltumata suurusest toetust 50%.)

12. Eelnõu § 16 lõige 1 - palun

eelnõu seletuskirjas mõnevõrra

avada ka projektide hindamiseks

kasutatavate valikukriteeriumite

sisu.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Arvestatud.

13. Eelnõu § 23 lg 2 p 2: ettepanek

antud lõige kustutada, kuna

korraldusasutus võtab ise SFOS-ist

vajalikud andmed. Rakendusüksus

ei pea midagi tegema.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

14. Palun täiendada EL Põhiõiguste

harta ja PIK nõuetega arvestamise

kontroll-lehte. Põhiõiguste harta

jaotise „võrdsus“ juures on vajalik

TATi seletuskirjas esitada täiendav

analüüs nii hartas nimetatud

põhiõiguste kui puuetega inimeste

õiguste konventsioonis nimetatud

puuetega inimeste õiguste osas.

Seletuskiri ja harta kontroll-leht

peavad olema ristviidetega seotud.

Samasugused ristviited on vajalikud

kontroll-lehel keskkonnahoiu artikli

juures.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

15. Riskihindamise tabel ei ole

korrektselt täidetud - kõik riskid ei

ole hinnatud. Topelt-finantseerimise

riski osas ootame infot, kas samale

tegevusele on võimalus toetust

küsida ka muudest ministeeriumile

teadaolevatest allikatest. Palun

esitada korrektne tabel.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

16. Digitaalsed tehnoloogiad (eelnõu

§ 4 lg 2)

Eelnõu § 4 lg 2 sätestab loetelu

digitaalsetest tehnoloogiatest ja

nende rakendustest. Loetelus

sisaldub üheksa digitaalset

tehnoloogiat: asjade internet;

kihtlisandustootmine;

küberfüüsilised süsteemid ehk

tööstuslik asjade internet;

küberturvalisus; pilvandmetöötlus ja

kõrgjõudlusega andmetöötlus;

simulatsioon ja digitaalsed

kaksikud; tehisintellekt; virtuaalne

ja liitreaalsus; 5G.

Kehtiva määruse „Digitaliseerimise

teekaardi toetamise tingimused ja

kord“ § 3 lg 3 kohaselt kuulub

digitaalsete tehnoloogiate hulka 11

tehnoloogiat. Lisaks eelnõus

sätestatule on kehtiva määruse

loetelus ka robootika ning

suurandmed ja analüütika. Hetkel

jääb meile ebaselgeks, miks ei

sisaldu kaks viimati nimetatud

tehnoloogiat eelnõu § 4 lg-s 2.

Kuna eelnõu alusel koostatav

digitaliseerimise teekaart on

eelduseks, et saada ettevõtete

digipöörde toetust määruse

„Ettevõtete digipöörde toetuse

tingimused ja kord“ alusel, siis

peame oluliseks, et eelnõus

sisalduvad digitaalsed tehnoloogiad

ühtiksid ettevõtte digipöörde toetuse

määruses sätestatuga. Viidatud

määruse § 4 punkti 6 kohaselt

loetakse digitaalsete tehnoloogiate

rakenduseks ka koostöörobotid ning

suurandmed koos analüütikaga.

Eelnõu § 4 lg-s 2 sisalduv loetelu ei

sisaldada neid tehnoloogiaid.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja Arvestatud.

Määrusele on lisatud

täiendavate

digitehnoloogiatena

suurandmed ja

robootika.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume eelnõu § 4 lg-s 2 sätestatud

loetellu lisada robootika ja

suurandmed koos analüütikaga. Kui

neist ühte või mõlemat tehnoloogiat

ei ole võimalik eelnõusse lisada, siis

palume selgitust, miks ei ole seda

ettepanekut võimalik arvesse võtta.

17.Toetuse osakaal (eelnõu § 10 lg

2 ja 3)

Eelnõu § 10 lg 2 kohaselt on toetuse

osakaal abikõlblikest kuludest 50

protsenti Harjumaal või Tartu linnas

registreeritud äriühingule. Eelnõu §

10 lg 3 alusel on VTA määrusega

kooskõlas toetust saava ja

väljaspool Harjumaad või Tartu

linna registreeritud äriühingu

toetuse osakaal abikõlblikest

kuludest 70 protsenti.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole

mõistlik kehtestada erinevat toetuse

osakaalu sõltuvalt äriühingu

registreeritud asukohast. Eesti

äriühingutes tervikuna tuleb tõsta

digitaliseerituse taset ning selle

meetme osas ei peaks olema

regionaalseid erisusi. Lisaks juhime

tähelepanu sellele, et eelnõu

jõustumisel võib tekkida olukord,

kus äriühingu juriidiline aadress on

Harjumaal või Tartu linnas, kuid

äriühingu ettevõtted, mida

digitaliseerimise teekaardi

koostamine puudutab, asuvad

väljaspool selliseid piirkondi.

Sellisel juhul oleks toetuse osakaal

50 protsenti. Lisaks toome välja

riski, et mõni äriühing võib eelnõu

jõustudes muuta oma juriidilist

aadressi, et saada suuremat toetuse

osakaalu. Selline lahendus ei ole

aga mõistlik.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume kaaluda ettepanekut

kehtestada kõikidele ettevõtetele

toetuse osakaaluks abikõlblikest

kuludest 70 protsenti. Seega tuleks

muuta eelnõu § 10 lg 2 ja 3 ning § 5

lg 3 p 1 sõnastust.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja Selgitame.

Väljaspool Harjumaad ja

Tartut tegutsevatele

ettevõtjatele kehtestatud

kõrgem toetusmäär

soosib piirkondlikke

ettevõtjaid koostama

digitaliseerimise T-

kaarte. Erisus on tehtud

selleks, et stimuleerida

piirkondlikke

ettevõtjaid, kelle ligipääs

teenuse pakkujatele on

keerulisem. Samas on

maksimaalsed

toetussummad, võttes

arvesse toetuse saaja

profiili, mõõdukad.

Sellest tulenevalt ei

tohiks erisus olla

raskendav asjaolu

Harjumaal ja Tartus

tegutsevatele

ettevõtjatele.

18. Peame uue

teekaardi toetusmeetme tulekut

ülimalt positiivseks ja eriti

positiivseks peame seda, et eelnõu §

7 lg 1 sisalduvate toetatavate

tegevuste loetellu on lisandunud

eraldi ka nõustamisteenus, millele

nähakse eelnõus ette ka vastav eraldi

toetussumma.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Arvestatud.

19. Eelnõu § 4 lõige 2 toob välja

digitaalsed tehnoloogiad ja nende

rakendused, kusjuures tegemist on

suletud nimekirjaga. Oleme

arvamusel, et digitaalsete

tehnoloogiate selliselt lahti

kirjutamine eelnõus on piirav tegur,

kuna tehnoloogiad muutuvad ning

uuenevad väga kiiresti. Lisaks

soovime tähelepanu juhtida sellele,

et nimetatud loetelu ei ole hetkel

kattuv hetkel kehtiva määruse

„Digitaliseerimise teekaardi

toetamise tingimused ja kord“

terminoloogiaga (võrdle nimetatud

määruse § 3 lg 3). Näiteks on puudu

“suurandmed koos analüütikaga”.

Samuti tuleb tagada kooskõla

määrusega „Ettevõtete digipöörde

toetuse tingimused ja kord“, sest

valmivad teekaardid saavad olla

aluseks digipöörde toetusmeetme

kasutamiseks. Nimetatud määruse §

4 p 6 defineerib samuti digitaalsete

tehnoloogiate rakendusi nimetades

lisaks eelnõu § 4 lõikele 2 ka

suurandmed koos analüütikaga ja

koostöörobotid.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Arvestatud.

20. Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja, et

lisaks digitaliseerimise teekaardile

peab valmima ka hinnang

küberturvalisuse hetkeolukorrale

ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja

majandustulemustele. Peame antud

teemat kindlasti väga oluliseks, kuid

täpsustamist vajab ülesande ulatus.

Hetkel on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA-l koostöös Riigi

Infosüsteemi Ametiga eraldi

toetusmeede küberturvalisuse

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Selgitame. Digitaliseerimise

teekaardiga antakse

esmane hinnang

ettevõtja küberturbe

olukorra kohta. Lisaks

on oluline, et teekaardil

toodud kitsaskohtade

lahendamiseks ja

arenguvõimaluste

elluviimiseks, sh

investeeringud

taseme kaardistamiseks ja

arendamiseks (vt

https://eas.ee/toetused/kybertoetus/).

Antud meetme juures on detailsed

juhendid hindamise läbiviimiseks ja

toetussumma on suurem. Seega

tuleb vältida olukorda, kus ühe

teekaardi meetme ja mitmeid kordi

väiksema toetussummaga püütakse

saada sama detailsusega analüüsi.

Palume MKM-il selgitada: Kuidas

eelnõus on tagatud, et nõue

küberturvalisuse hetkeolukorra

kaardistamiseks jääb mõistlikuks ja

realistlikuks selliselt, et seda on

võimalik antud toetusmeetme

piiratud summade raames teostada?

arvestaksid andmekaitse

ja küberturbe

teemadega.

Samas võib

digitaliseerimise

teekaardi koostamisel

selguda, et ettevõtte

küberturvalisus vajab

tõstmist. Nimetatud

juhul suunatakse ta EAS

ja RIA

toetusmeetmetesse abi

saama.

Ühelt poolt vältimaks

digitaliseerimise

teekaardi ja küberturbe

meetmete kattuvust ja

teisalt luua ettevõtja

vaates sujuv üleminek

ühest meetmest teisse,

koostatakse

digitaliseerimise

teekaardi abimaterjali

koostöös RIA ja

EASiga.

21. Eelnõu § 20 lõike 4 järgi peab

toetuse saaja esitama kaks aastat

peale toetuse saamist järelaruande.

Saame antud aruande küsimise

põhjendusest aru, et sellega

loodetakse saada parem ülevaade,

kas teekaardis planeeritud tegevused

on õnnestunud ellu viia. Samal ajal

peame oluliseks ära märkida, et

järelaruande nõue võib ülemäärase

bürokraatia ja raha tagasinõude

kartuses pärssida ettevõtete

valmisolekut antud meetmest toetust

küsida. Oluline on jälgida, et antav

toetus oleks proportsioonis nõutava

aruandluse määraga.

Antud riski maandamiseks teeme

ettepaneku selgelt sõnastada, et

järelaruanne ei sea ohtu juba antud

toetust. Samuti aitaks järelaruande

esitamise kartust maandada see, kui

seletuskirjas oleks selgelt toodud, et

kahe aasta pärast on rahastajal õigus

nõuda lühikese küsimustiku täitmist

(mida rahastaja tuletab ise meelde

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Arvestatud.

Järelaruanne on

enesehindamise vormis

läbi viidav lihtsalt

täidetav küsimustik, mis

abivahendina aitab

ettevõtjal läbi analüüsida

digitaliseerimise

teekaardi tegevuste

elluviimist ja mõju.

Seega on järelaruanne

esmajoones suunatud

ettevõtjale, et ettevõtja

saaks analüüsida

digitaliseerimise

teekaardi kui ettevõtja

digitaliseerimise

strateegilise tegevuskava

edukust ja mõju.

Lisaks annab

järelaruanne

poliitikakujundajatele ja

-rakendajatele infot,

proaktiivselt), mille alusel uuritakse

toetusmeetme mõju. Hetkel on

kirjas, et järelaruande vormi veel

mõeldakse välja.

milliseid

poliitikameetmeid peaks

ettevõtjate

digitaliseerimise

edendamiseks ellu

kutsuma.

22. Eelnõu § 10 lõikes 2 toodud

asukohapõhised erisused ei toeta

kuidagi majanduse

konkurentsivõime tõusu.

Võimekamad ja suuremad

ettevõtted, kelle potentsiaal tõusta

väärtusahelates ja digitaliseerimise

kaudu saavutada lisandväärtuse

tõusu ning suurendada eksporti,

asuvad reeglina tõmbekeskustes.

Eesti on liiga väike taoliste erisuste

tegemiseks antud toetusmeetme

raames. Muuhulgas võidakse sellega

välistada ettevõtted, kelle peakontor

(juriidiline aadress) asub Tallinnas

või Tartus, kuid tootmised

maapiirkondades

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Selgitame.

Vt. punkt 17.

23. Eelnõu § 12 punktid 12 ja 14 on

segaselt sõnastatud ning nendest

arusaamist ei suurenda ka eelnõu

seletuskiri.

Eelnõu § 12 punkt 12 sätestab:

“rakendusüksuse vormil teave iga

ettevõtjavälise nõustaja ja iga

arendustegevust teostava

meeskonna liikme vähemalt kolme

eelmise projekti kohta, mis on

teostatud eelnenud neljal aastal”.

Arusaamatuks jääb, keda mõeldakse

“arendustegevust teostatava

meeskonna liikme” all – kas

mõeldud on ettevõttevälise nõustaja

töötajat või taotleja

projektimeeskonna liiget? Teeme

ettepaneku sõnastada eelnõu § 12

punkt 12 järgmiselt: „ettevõtjavälise

nõustaja kohta teave vähemalt

kolme eelneva projekti kohta

viimase 4 aasta jooksul, mis näitab

võimekust täita ülesandeid.“

Eelnõu § 12 punkt 14 sätestab:

„kinnitus, et projektimeeskonna

liikmetel, kes on seotud taotluses

kirjeldatud projekti teenuse

pakkumisega, on vähemalt

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni

Liit

Arvestatud. Sõnastused

on muudetud.

kaheaastane kogemus projektiga

seotud valdkonnas“;

Arusaamatuks jääb, mida on

mõeldud selle all:

„projektimeeskonna liige, kes on

seotud taotluses kirjeldatud projekti

teenuse pakkumisega“? Meie

arusaamisel projektimeeskond on

taotleja poolne meeskond (mitte

väline partner) ja seotud projekti

elluviimisega selle algusest lõpuni,

kõikides projekti etappides. Seega

mida on mõeldud teenuse

pakkumise all ja mis valdkonnas

kogemust oodatakse? Palume

sõnastada selgelt, kelle kompetentse

ja seoses millega hinnata

soovitakse.

Lisa 2

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM-i

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse

hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil

mõju võrdsete võimaluste edenemisele. Mõju ja selle ulatust

hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega.

Eelnõu tulemusel kasvab ettevõtja teadlikkus ettevõtte

digitaliseerimise võimalustest ja paraneb digitaalsete lahenduste,

sealhulgas automatiseerimise kasutamine. Automatiseerimise abil

paraneb puude, erivajadustega ning naissoost töötjate ligipääsetavus

neile valdkondadele, mis nõuavad füüsilist pingutust. Töökorraldus ja

töö sisu muutub füüsilisest tööst arvuti ja tehnoloogiaga

läbiviidavateks tööprotsessideks. Seega muutuvad erinevad

majandusvaldkonnad ja neis töötamine eri huvirühmadele

kättesaadavamaks.

Eelnõu käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada eri

ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega.

Sooline võrdõiguslikkus

Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse

hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil

mõju soolise võrdõiguslikkuse edenemisele. Mõju ja selle ulatust

hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega.

Valdkonna suurim väljakutse on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid

on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad valdkondades, mis on

pigem vähem tehnoloogiapõhised. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi

raha ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on

naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad

vähem arendus- ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole

naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse

arendamisega seotud infole.

Eelnõuga rahastatav digitaliseerimise teekaart ja sellega seotud

nõustamisteenus ja arendustegevus ei ole mõeldud selleks, et otsida

lahendusi loetletud väljakutsetele.

Ligipääsetavus

Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse projekti

hindamise käigus. Taotluses näitab taotleja, kas ja mil moel on

projektil mõju ligipääsetavuse edendamisele. Mõju ja selle ulatust

hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega.

Eelnõul on kaudne seos ligipääsetavuse valdkonnaga.

Digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu muudetakse muu hulgas

ettevõtja füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded, paberil antavad

töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega.

Ettevõtte digitaliseerimise käigus ning asjakohaste arvutiprogrammide

ja tehnoloogiate olemasolul saab ettevõtja juurutada ka selliseid

lahendusi, mis on kättesaadavad puuetega inimestele.

Kuna eelnõuga ei looda ligipääsetavusega seotud lahendusi, puudub

eelnõul otsene seos ligipääsetavuse valdkonna edendamisega.

Regionaalne tasakaalustus

Otsene mõju – toetuse tegevuste elluviimisel eelistatakse hindamisel

väljapool Harjumaa ja Tartu ettevõtjate projekte. Lisaks on väljapool

Harjumaad ja Tartut elluviidavate projektide toetussumma suurem ja

omafinantseeringu määr väiksem. Otsest mõju hinnatakse ka

hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel edendatakse

projektiga regionaalset tasakaalustust. Mõju ja selle ulatust hinnatakse

valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

ja sihtidega.

Piirkondlike projektide rahastamise eeldus on piirkondades tehtav

teavitus- ja nõustamistöö, mida teevad nii rakendusasutus,

rakendusüksus kui ka organisatsioonid, kes edendavad piirkondlikku

ettevõtlust. Seega on oluline maakondlike arenduskeskuste ja muude

maakondlike ettevõtlusorganisatsioonide roll, et just nende piirkonna

ettevõtjad saaksid toetust.

Eeldus: rakendusüksuse ja maakondlike arendusorganisatsioonide

tööjaotuse kokkuleppimine, mis viiakse läbi eelnõu rakendamisele

eelnevalt. Tööjaotuse kokkuleppimisel räägitakse muu hulgas läbi,

milliseid koolitus- ja infovahetamise tegevusi on vaja maakondlikel

arendusorganisatsioonidel, et nende piirkonna ettevõtjad oleksid

teadlikud digitaliseerimise teekaardi toetusest ja saaksid seda taotleda.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKT

elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest.

Keskkond / kliima

Otsene mõju. Meetmel on positiivne mõju kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Otsest mõju hinnatakse

projektide hindamise käigus. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil

moel mõjutab projekt keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisest.

Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti

kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega.

Digitaliseerimise teekaardi lahutamatu osa on ettevõtja

digitaliseerimisega ja digitaliseerimise kasvuhoonegaaside jälje

vähendada.

Ettevõtjad, kelle digitaliseerimise teekaart või sellega seotud

nõustamisteenus või arendustegevus on seotud kasvuhoonegaaside

jälje vähendamisega, saavad hindamisel boonuskriteeriumi toel

kõrgema hinde või hinnangu.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalentides.

MÄÄRUS

29.02.2024 nr 8

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste

väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi

toetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

(2) Määrust kohaldatakse tegevustele, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

(3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“ koodile:

1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782);

2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K);

3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920);

4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69);

5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);

6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L);

2

7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70);

8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A);

9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73);

10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77);

11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120);

12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel.

(6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet

ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027

§ 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi

esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

(7) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele,

rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks

tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest

teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud

erisustega.

§ 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega

(1) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks

kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ saavutamisele.

(2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja

riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“

tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste

saavutamisse.

§ 3. Riigiabi

(1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina

kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2013, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse

andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L, 187,

26.06.2014, lk 1–78,edaspidi üldine grupierandi määrus), sätestatud abina kohaldatakse üldise

grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(2) Toetust antakse järgmiselt:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

3

suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18

tähenduses või vähese tähtsusega abi;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või

vähese tähtsusega abi.

(3) Suurettevõtjale antakse toetust kooskõlas VTA määrusega.

(4) Toetust ei anta:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) VTA määrusega kooskõlas abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) üldise grupierandi määrusega kooskõlas abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale;

4) üldise grupierandi määrusega kooskõlas abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel.

(5) VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel

taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada 300 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega

abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli

2 lõike 2 kohaselt seotud.

§ 4. Terminid

(1) Automatiseerimine on protsess, mille käigus rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad

tooteid ja teenuseid luua ning neid edastada vähese või olematu inimsekkumisega.

(2) Digitaalsed tehnoloogiad ja küberfüüsilised süsteemid (edaspidi CPS) ning nende rakendused

on:

1) asjade internet;

2) kihtlisandustootmine;

3) robootika;

4) suurandmed;

5) integreeritud süsteemid;

6) küberturvalisus;

7) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;

8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud;

9) tehisintellekt;

10) virtuaalne ja liitreaalsus;

11) 5G.

(3) CPS on mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilist maailma virtuaalse maailmaga.

(4) Digitaliseerimine on tegevus, millega võetakse kasutusele digitaalne tehnoloogia, CPS,

automatiseeritud lahendus või tarkvaralahendus.

(5) Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis

4

sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase

taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike

investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi

elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Küberturvalisuse

esmase taseme põhimõtted avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alustamise päeval.

(6) Ettevõtjaväline nõustaja on ettevõtjavälise teenuseosutaja töötaja või ettevõtjavälise

teenuseosutaja kaudu toetatava tegevuse elluviimisel osalev füüsiline isik.

(7) Ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes osaleb toetatava tegevuse elluviimisel.

Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimisel osalemisel koostab ta

digitaliseerimise teekaardi.

(8) Küberturvalisus on olukord, kus tehniliste, füüsiliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega

kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest.

(9) Projektimeeskond on ettevõtja esindajatest ja ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev töörühm,

kes koostab digitaliseerimise teekaardi. Ettevõtjavälistel nõustajatel on teadmised ja kogemused

toetust taotleva ettevõtja valdkonnast, valdkonna äriprotsessidest ning valdkonna digitaliseerimise

lahendustest.

(10) Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule.

(11) VKE on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule.

§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad

(1) Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema ettevõtte digitaliseerituse ja

automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse esmasest tasemest ning luua eeldusi digiriigi

lahenduste kasutuselevõtuks, arendades protsesside tulemuslikkust ning kasvatades seeläbi

ettevõtja konkurentsivõimet ja võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste

lisandväärtust.

(2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad;

3) uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid.

(3) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega:

1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

liikmesriigi keskmisest;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

3) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

5) ligipääsetavuse näitaja.

§ 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

5

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projekti järgmistele tegevustele, mis panustavad §-s 5 nimetatud eesmärgi ja

väljundnäitajate saavutamisse: 1) digitaliseerimise teekaardi koostamine; 2) digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajalik nõustamisteenus ja arendustegevus. (2) Digitaliseerimise teekaardis esitatakse: 1) ülevaade ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ja tootmise või teenuse osutamise protsessist; 2) hinnang, milliseid kitsaskohti tarneahelas ja tootmise või teenuse osutamise protsessis saab lahendada või milliseid arenguvõimalusi ellu viia digitaliseerimise abil; 3) hinnang punktis 2 nimetatud valdkondades kitsaskohtade kõrvaldamise ja asjakohaste arenguvõimaluste kohta tähtsuse järjekorras, lahenduste maksumusele, tasuvusajale, küberturvalisusele ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandustulemustele; 4) punktis 2 nimetatud kitsaskohtade lahenduste ja arenguvõimaluste elluviimise kolme aasta tegevuskava, milles on kirjeldatud punktis 3 sätestatud asjaolusid; 5) kinnitus digitaliseerimise teekaardis toodud tegevuste ning investeeringute vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud nõustamisteenus ja arendustegevus peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud kitsaskohtadega ja aitavad neid lahendada või toetavad teekaardil esitatud arenguvõimaluste elluviimist; 2) nõustatakse digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse valdkonnas; 3) arendustegevus on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse rakendustega ning viiakse ellu nende juurutamiseks; 4) nõustamise ja arendustegevuse protsess ja lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse kinnituse andmisel lähtutakse rakendusüksuse

veebilehel avaldatud teabelehest, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01

„Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja

vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1– 30). § 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel kindlasummalise maksena

tasutavad kulud, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu

toetatavad tegevused ja saavutada väljundnäitajad. (2) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjavälise teenuseosutaja nõustamisteenuse kulud. (3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjavälise teenuseosutaja nõustamisteenuse kulud ning välistest allikatest turutingimustel ostetud teadmiste kulud. (4) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) tehingute kulu, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud;

6

2) käibemaks; 3) tarkvaralitsentsi ostmise kulu; 4) kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.

(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne

rakendusüksusele taotluse esitamist.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusel kuni kuus kuud;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusel kuni 12 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt meetme eesmärkidega ja projektiga ning

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamist

võib taotleda kuni projekti lõppemiseni. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood kesta

lõikes 4 sätestatud perioodist kuni kuus kuud kauem.

(6) Projekt lõpeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud ja toetuse maksnud.

§ 10. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimumsumma ühe projekti kohta on:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral 10 000 eurot;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral 35 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50 protsenti.

(3) VTA määrusega kooskõlas toetust saava ning väljaspool Harjumaad ja Tartu linna

registreeritud äriühingu toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ning taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta

aruandele on vähemalt 200 000 eurot;

2) ei ole § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks saanud toetust ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja

automatiseerimise toetus“ või väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21. jaanuari 2021. a

7

määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ alusel.

§ 12. Nõuded taotlusele

Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid, kinnitusi ja

dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) toetust taotleva ettevõtja suurus;

3) projekti algus- ja lõppkuupäev;

4) projektimeeskonna iga liikme elulookirjeldus ja ülesanded;

5) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;

6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;

7) projekti kirjeldus ja projekti eelarve koos kuludega;

8) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisel ettevõtjavälise teenuseosutaja mõistele

vastavatelt äriühingutelt vähemalt üks hinnapakkumus, kui teenuse maksumus käibemaksuta on

väiksem kui 20 000 eurot;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse tegevuskava ja eelarve kavand

rakendusüksuse vormil;

10) punktis 8 nimetatud äriühingutelt vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mille

maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem;

11) projektimeeskonna võimekust näitav teave iga ettevõtjavälise nõustaja ja iga arendustegevust

teostava meeskonna liikme projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud töö

kohta;

12) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga;

13) kinnitus, et taotluses kirjeldatud ettevõtjaväline teenuseosutaja ega ettevõtjaväline nõustaja ei

ole taotleja volitatud esindaja;

14) kinnitus, et tegevus, mille elluviimiseks toetust taotletakse, on kooskõlas soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega;

15) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja kinnitus, et taotleja on

selle põhimõtte rakendamisest teadlik;

16) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal kohaliku

omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve

ammendumiseni või toetuse taotluste vastuvõtmise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise

alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus

teada oma veebilehel.

(2) Määruse alusel antakse samale äriühingule toetust üks kord § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud

tegevuseks ning üks kord § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuseks.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba

jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi

nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.

8

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest.

(2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada

kümne tööpäeva võrra.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja

või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

§ 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlusele antakse

positiivne või negatiivne hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel, lähtuvalt kriteeriumi

täitmisest:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse valikumetoodika, mille on rakendusüksus koostanud järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 30 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest kümme protsenti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega– koondhindest kümme protsenti. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse puhul hinnatakse projekti valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 sätestatud valikumetoodika enne selle avalikustamist

rakendusasutusega. (5) Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval. (6) Taotluseid hindavad eksperdid peavad täitma järgmised nõuded: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatule; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama.

9

§ 17. Taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise

tingimused ja kord

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ja taotlus

kuulub lõigete 2 või 3 kohaselt rahuldamisele.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus,

millele on antud kõigi § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel positiivne hinnang.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, mille puhul on täidetud järgmised nõuded: 1) taotluse koondhinne on § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel vähemalt 2,50; 2) taotlust ei ole § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel hinnatud kokku hindega alla 2,00. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

(5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses

sätestatud nõudele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi ja

taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Kui toetuse saaja soovib muuta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi, taotletakse

taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

sellekohase taotluse saamist. Toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks

tähtaja andmisel otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitud

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti

tulemusi, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud

tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustil 2029.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 20. Aruannete esitamine

10

(1) Projekti aruanne esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil 45 päeva jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (2) Projekti aruanne sisaldab järgmist: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti tulemusel valminud digitaliseerimise teekaarti; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel nõustamisteenuse ja arendustegevuse kirjalikku aruannet; 3) teavet projekti tulemuste saavutamise kohta; 4) toetuse saaja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) kirjeldust „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. (3) Rakendusüksus kinnitab aruande 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtajaks ei täienda, rakendusüksus aruannet ei kinnita ja toetust ei maksta. (4) Toetuse saaja esitab kaks aastat pärast projekti elluviimist järelaruande. Järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab hinnangu digitaliseerimise teekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustele, teekaardiga seotud tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele. Järelaruande allkirjastab toetuse saaja juhatuse liige. (5) Eksperdi kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 21. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. Tulemuse

osalise saavutamise korral toetust ei maksta.

(2) Toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse

poolt.

(3) Toetuse maksmise eelduseks on tegevuste, mille elluviimiseks otsustati toetust anda, täielik

teostamine ja nende tõendamine rakendusüksusele:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud eesmärgile

ja digitaliseerimise teekaardi vastamine § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud eesmärgile

ja § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

9. peatükk

Toetuse saaja õigused ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

11

1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide

esitamist;

4) peatada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatust;

5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud,

et projekti teostamine on ohustatud.

(2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi:

1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale

rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks;

2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti

2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

3) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike

lisadokumentidega kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

toetuse eraldamist. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 25. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa 4. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise tabel

Põhiseadus (PS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Põhiõiguste harta

jaotis Põhiküsimused

Harta

artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all loetletud

seadustega

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV

Põhiseaduse alusprintsiipidest Riive puudub

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Riive puudub

Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Riive puudub

Piinamise ning ebainimliku või

alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt

kohelda. Riive puudub

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel

ja korras peab tegema süüdimõistetu.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

17 Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riive puudub

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12 21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda

ja koosolekuid pidada. Riive puudub

30 Osalemine

kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Riive puudub

Kutsevabadus ja õigus teha

tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Riive puudub

Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Riive puudub

Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Riive puudub

Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Riive puudub

Õigus kaitsele tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast. Riive puudub

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise

ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -

4 Üldkohustused

9 Juurdepääsetavus

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed

Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

3 Üldpõhimõtted

4 Üldkohustused

8 Teadlikkuse suurendamine

9 Juurdepääsetavus

Kontrolli, et kooskõla oleks tagatud/kinnitus,

vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad

nõuded TATis

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Sekkumise tasandil puutumust ja võimalikku

riive ohtu ei ole, projekti tasandil seatakse §-

s 12 taotlejale nõue tagada tegevuse, millele

toetust taotledakse, elluviimisel soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetega. Täpsem käsitlus puutumuse

osas on leitav määruse seletuskirjast.

I jaotis -

"Väärikus"

(artiklid 1-5)

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-, südametunnistuse- ja

usuvabadus 10 3

Preambul ja üldpõhimõtted, sh

mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus

ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,

meeste ja naiste võrdsus jne.

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Kunsti ja teaduse vabadus

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21,

23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Orjapidamise ja sunniviisilise

töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6

II jaotis

„Vabadused”

(artiklid 6–19)

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22

Puuetega inimeste

integreerimine 26

19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

20 Isiklik liikumisvõime

27 Töö ja hõive

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevustes

Töötajate õigus olla ettevõttes

informeeritud ja ära kuulatud 27 Riive puudub

Kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine

on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus

ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab

seadus.

Riive puudub

26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

27 Töö ja tööhõive

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Riive puudub

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

27 Töö ja tööhõive

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste

töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel

on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 Riive puudub

9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine

puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus ning

erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate abil

õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK

konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Riive puudub

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS

§ 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse seadust.

Riive puudub

Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja

kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37

lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Riive puudub

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub

Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.

Vastamise korra sätestab seadus

Riive puudub

Liikumis- ja elukoha valiku

vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida. Riive puudub

Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei

tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Kohaldub harta artikkel.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Sekkumise tasandil puutumust ja võimalikku

riive ohtu ei ole, projekti tasandil seatakse §-

s 12 taotlejale nõue tagada tegevuse, millele

toetust taotledakse, elluviimisel soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetega. Täpsem käsitlus puutumuse

osas on leitav määruse seletuskirjast.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34

Keskkonnakaitse

Head ja õiglased

töötingimused 31

28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

32

Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine

Keeld kasutada laste tööjõudu

ja noorte töötajate kaitse tööl

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

27 Töö ja tööhõive § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Puuetega inimeste

integreerimine 26

37

Sekkumise tasandil otsene negatiivne mõju

puudub ning projektide tasemel on oodata

pigem positiivset mõju. Projekti tasandil

seatakse §-s 12 taotlejale nõue projekti

elluviimisel järgida „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks. Täpsem käsitlus puutumuse

osas on leitav määruse seletuskirjast.

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riive puudub

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Riive puudub

Mitmekordse kohtumõistmise

ja karistamisekeeld 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada

teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Riive puudub

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja puudub ülevaade

potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni

ennetamise ja huvide konfliktide teemal.

Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt

toetuse kasutamisel ei ole valdkond asjakohane (oleks sel juhul, kui

toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub

ametiisikute tegevusega).

Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna

ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,

mis välistavad huvide konflikti.

Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse

nõuded on täidetud.

1

Määruse § 1 lg 4 tuvastatud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga.

VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. 2

Sarnaseid meetmeid ei ole. Määruse § 12 lg 2 küsitakse taotlejalt

teavet, et poleks taotletud toetust samal ajal teistest EL või RE

allikatest samale tegevusele. Täiendav selgitus seletuskirjas.

0

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus.

Määruses on kehtestatud nõuded § 25 lg 1 ja 2 vastavalt

ühendmäärusele.

3

Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 17, mille

kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus

seletuskirjas.

Vastavalt § 7 lõike 2 punktile 5 peab toetusega koostatud ettevõtja

digitaliseerimise T-kaart sisladama kinnitust, et T-kaardi elluviimise

tegevused on kooskõlas kahjusta oluliselt“ põhimõtetetega.

1

7

Lisa 5. Riskide hindamise tabel

Ühendmääruse § 11 nõude alusel.

VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja

juhised hindamiseks.

Määruses nõutav § 12 lg 2 taotleja kinnitus.

Rakendusüksus kontrollib ja ennetab

tegevuste võimalikku topeltrahastust.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Määruses on kehtestatud nõuded § 24 lg 1

ja 2 vastavalt ühendmäärusele.

Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12

lg 1 punkt 18, mille kohaselt peab taotleja

kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks. Täiendav selgitus

seletuskirjas.