Käskkiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	1.1-1/24/94
Registreeritud	14.06.2024
Sünkroonitud	18.06.2024
Liik	Käskkiri
Funktsioon	1.1 Üldjuhtimine
Sari	1.1-1 Peadirektori üldkäskkirjad
Toimik	1.1-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Margit Markus Moossen (Users, Lennundusteenistus, Ohutus ja juhtimissüsteemi osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (67633 tm).

Failid

1.1-12494 14.06.2024 Käskkiri.asice

Eesti_riiklik_lennundusohutusprogramm_2024.pdf

Riikliku lennundusohutusprogrammi kinnitamine.pdf

SSP ohutusnaitajad_riigi_tase_final (1).pdf

Eesti_riiklik_lennundusohutusprogramm_2024.pdf

RIIKLIK

LENNUNDUSOHUTUSPROGRAMM

2024

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................... 2

LÜHENDID ........................................................................................................................................ 4

EESSÕNA ........................................................................................................................................... 7

1. RIIGI LENNUNDUSOHUTUSPOLIITIKA JA EESMÄRGID .............................................. 8

1.1 Riiklik lennundusohutuspoliitika .......................................................................................... 8

1.2. Ohutuseesmärgid ..................................................................................................................... 8

1.3. Lennuohutusalane rahvusvaheline koostöö ............................................................................. 9

1.3.1. ICAO ohutusalased kohustused ja vastutus ..................................................................... 9

1.3.2. Euroopa Liidu ohutusalased kohustused ja vastutused .................................................... 9

1.3.3. EASA ohutusalased kohustused ja vastutus ................................................................ 9

1.3.4. Eesti Vabariigi ohutusalased kohustused ja vastutus ................................................. 10

1.3.5. Lennundussektori ohutusalased kohustused ja vastutus ............................................ 12

1.3.6. Lennuohutusprogrammi väljatöötamine ........................................................................ 12

2. OHUTUSRISKIDE JUHTIMINE RIIGIS .............................................................................. 14

2.2. Nõuded lennundusorganisatsioonide juhtimissüsteemile ...................................................... 15

2.3. Nõuded Transpordiameti juhtimissüsteemile ........................................................................ 15

2.4. Ohutusriskide juhtimise protsess ........................................................................................... 15

2.5. Lennuõnnetuste ja intsidentide uurimine ............................................................................... 17

3. OHUTUSE TAGAMINE RIIGIS ............................................................................................ 17

3.1. Ohutusalane järelevalve ........................................................................................................... 17

3.2. Riskipõhine lähenemine ........................................................................................................ 18

3.3. Ohutusandmete kogumine, analüüs ja vahetamine .................................................................... 19

3.4. Ohutusalase tulemuslikkuse vastuvõetav tase ....................................................................... 20

4. OHUTUSE EDENDAMINE JA OHUTUSALANE TEAVITUS RIIGIS .................................... 22

4.1. Ohutuse edendamine .................................................................................................................. 22

4.2. Ohutusandmete kogumine, analüüs ja vahetamine................................................................ 22

4.3. Ohutusalane teabevahetus ja -edastus riigiasutustes .............................................................. 22

4.4. Koolitus ................................................................................................................................. 22

LISA 1 ............................................................................................................................................... 24

LISA 2 ............................................................................................................................................... 25

LÜHENDID

ALoSP Acceptable Level of Safety Performance Vastuvõetav ohutustase

AMC Acceptable Means of Compliance Nõuete täitmise aktsepteeritud

meetodid

EASA European Aviation Safety Agency Euroopa Lennundusohutusamet

EASP

ECCAIRS

European Aviation Safety Programme

European Co-ordination Centre for

Accident and Incident Reporting Systems

Euroopa

lennundusohutusprogramm

Euroopa ohutusjuhtumite

keskandmebaas

ECR

EGPWS

European Central Repository

Enhanced Ground Proximity

Warning System

Euroopa Keskne

Andmekogu

Täiustatud maapinnaga

kokkupõrke vältimise

süsteem

EK European Commission Euroopa Komisjon

EL European Union Euroopa Liit

EPAS

EUROCONTROL

European Plan for Aviation Safety

European Organisation for the Safety of

Air Navigation

Euroopa

lennundusohutusplaan

Euroopa Lennuliikluse

Ohutuse Organisatsioon

FOD Foreign Object Damage/Debris Võõrkehade tekitatud

kahjustused/killud

GM Guidance material Juhendmaterjal

GPWS Ground Proximity Warning System Maapinnaga kokkupõrke

vältimise süsteem

ICAO International Civil Aviation

Organisation

Rahvusvahelise

Tsiviillennunduse

Organisatsioon

LennS

Lennundusseadus

SACA Safety Assessment of Community

Aircraft

Liikmesriikide

õhusõidukite

perroonikontroll

SAFA Safety Assessment of Foreign Aircraft Kolmandate riikide

õhusõidukite

perroonikontroll

SANA Safety Assessment of National Aircraft Riiklike õhusõidukite

perroonikontroll

SMS Safety Management System Ohutusjuhtimise süsteem

SOP Standard Operating Procedure Standardne käitamisprotseduur

SPI

SPT

SSP

Safety Objective

Safety Performance Indicator

Safety Performance Target

State Safety Programme

Ohutuseesmärk

Ohutusnäitaja

Ohutusalase tulemuslikkuse

eesmärk

Riiklik lennundusohutusprogramm

Dokumendi versiooniajalugu

Dokumendi

väljaandmise

aeg

Muudatus Muutmise põhjus

2014 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2015 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2016 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2017 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2018 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2019 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2021 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2022 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

2024 Kõik dokumendi osad Iga-aastane uuendus

EESSÕNA

Riiklik lennundusohutusprogramm (ingl State Safety Programme, SSP) kirjeldab erinevaid õigusakte

ja meetmeid lennundusohutuse taseme säilitamiseks ja tõstmiseks Eesti tsiviillennunduses.

Programm on välja töötatud järgides Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades

toodud nõudeid ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud kohustusi.

Lennundusohutusprogramm tuvastab ja kirjeldab väljakutseid, mis on seotud ohutuse jätkuva taseme

säilitamise ja tõstmisega. Transpordiamet hoiab lennundusohutusprogrammi asjakohasena ning

täiustab seda lennunduses toimuva järjepideva arengu kohaselt.

Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärk on muuhulgas rõhutada lennundusohutuse vastutuse

jagunemist erinevate vastutavate osaliste vahel. Transpordiamet tagab jätkuva järelevalve abil, et

teenuseosutajad hoiaksid ohutusjuhtimissüsteemi ajakohasena ning et vastutus ja kohustused

organisatsioonis on selgelt määratletud ning neid jälgitakse korrektselt saavutamaks kõrgeim

ohutusalase tulemuslikkuse tase. Nii tagatakse, et kõik asjaosalised on teadlikud oma kohustustest,

kehtivad kõik lennundusohutuse õigus- ja haldusaktid ning seega on antud panus maksimaalse

ohutuse tagamisse nii Eestis kui ka Euroopas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

Peadirektor

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Salumäe

Lennundusteenistuse direktor

Transpordiamet

1. RIIGI LENNUNDUSOHUTUSPOLIITIKA JA EESMÄRGID

1.1 Riiklik lennundusohutuspoliitika

Eesti Vabariigi prioriteet lennunduses on tagada ohutu lennundus Eestis ning Eesti käitajate ja

lennundusettevõtjate ohutu tegevus mujal maailmas. Võttes arvesse SSP-s püstitatud ohutuseesmärke

ja tehes ohutusnäitajate järjepidevat seiret, tuleb kõikidel lennunduses osalejatel püüelda

tulemuslikkust tõendavate näitajate poole.

Lennundusohutuse tagamine Eestis vastab ICAO standarditele ning Euroopa Liidu ja liikmesriigi

nõuetele.

Transpordiamet edendab ohutut ja efektiivset lennunduskeskkonda. Lennundusohutuse alusteks on

ohutusjuhtimise rahvusvaheliste printsiipide rakendamine ja pidev arendamine ning riskipõhine

lähenemine järelevalvele. Vastutusvaldkonnad lennundusohutuse tagamise eest on jagatud riigi,

lennundusorganisatsioonide ja lennunduses tegutsevate isikute vahel kooskõlas nende pädevustega.

Transpordiameti ohutusalaste ülesannete täitmiseks kohustub riik eraldama vajaliku ressursi, mis

arvestab rahvusvahelisi nõudeid ja lennundussektori kasvu. Riigi lennundusohutuspoliitika

elluviimist ja lennundusohutuse tagamist lennunduses toetab pidev enesetäiendamine ja

rahvusvaheline koostöö.

Lennundusohutuspoliitika on kirjeldatud dokumendi lisas 1.

1.2. Ohutuseesmärgid

Riikliku lennundusohutusprogrammi juhtrühma kinnitatud Eesti lennunduse ohutuseesmärgid on

järgmised:

1. Eesti lennuohutustase on kõrge ning Eesti lennundussektori põhjustatud lennuõnnetusi ei

toimu;

2. Eesti lennundusorganisatsioonide ohutusalane tegevus areneb pidevalt kõigis

lennundusvaldkondades;

3. Eesti lennunduse põhilised ohud (valdkondades: ohutus, turvalisus, küberjulgeolek jne) on

tuvastatud ja organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemid haldavad nendest ohtudest

tulenevaid riske;

4. Riskijuhtimine (ohutus, turvalisus, küberjulgeolek jne) Eesti lennunduses on tõhus ja areneb

pidevalt;

5. Mehitamata lennundus on ohutult integreeritud Eesti lennundussüsteemi. Mehitamata

lennuettevõtjad teavad oma tegevusega seotud riske ja jälgivad nõudeid ning vastutavad oma

tegevuse ohutuse eest;

6. Lennuradade kasutamisega seotud ohutusnäitajad püsivad kõrgel tasemel;

7. Eesti lennunduse ohutusstandardid ja protseduurid vastavad ICAO standarditele ning Euroopa

Liidu ja Eesti riiklikele nõuetele;

8. Ohutuskultuur Eesti lennunduses on kõrgel tasemel. Säilitatakse ja arendatakse head ohutus-

ja teavitamiskultuuri;

9. Uued tehnoloogiad integreeritakse ohutult ja tasakaalustatult lennundussüsteemi, võttes

arvesse inimtegureid ja piiranguid;

10. Ohutusalastel rahvusvahelistel foorumitel osalemine.

1.3. Lennuohutusalane rahvusvaheline koostöö

1.3.1. ICAO ohutusalased kohustused ja vastutus

ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) on ÜRO spetsialiseeritud asutus, mille

ülesanded on määratletud 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelises tsiviillennunduse

konventsioonis (Chicago konventsioon) ja selle alusel kehtestatud rahvusvahelises lennunduses

järgitavates standardites ja soovitustes (ingl Standards and Recommended Practices, SARP).

ICAO standardid ja soovitused kohalduvad Eestis Euroopa Liidu (EL) õigusaktide, lennundusseaduse

ja muude riiklike õigusaktide kaudu.

ICAO on vastu võtnud ka ohutusjuhtimist käsitlevad ülemaailmsed standardid ja soovitused. Need

on konventsiooni 19. lisas (Ohutusjuhtimine), millest tulenevad nõuded riiklikele

ohutusprogrammidele ja lennundusorganisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide väljatöötamisele

ning rakendamisele.

Lisaks on ICAO välja töötanud ülemaailmse lennundusohutuskava GASP (ingl Global Aviation

Safety Plan), et hõlbustada lennundusohutuse ülemaailmset ja koordineeritud parendamist. GASPi

ajakohastatakse iga kolme aasta tagant.

Vastutus ohutusjuhtimise eest on jaotatud ICAO, piirkondlike organisatsioonide (nt Euroopa Liidu

Lennundusohutusamet EASA), riikide valitsuste ja lennundusorganisatsioonide vahel. GASPi

juurutamine toimub RASGi (regionaalne lennuohutusgrupp), EASPGi (Euroopa piirkonna

lennuohutuse kavandamise grupp), RASPi (regionaalne lennuohutuse plaan) ja NASPi (riiklik

lennuohutuse plaan) kaudu. Euroopa Liidus kehtib regionaalne lennuohutusplaan EPAS.

Riikide vastavust ICAO standarditele jälgib ICAO USOAP programm. Euroopas koordineerib seda

vastavusseiret EASA.

1.3.2. Euroopa Liidu ohutusalased kohustused ja vastutused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 alusel on Euroopa Liidu institutsioonidel õigus oma

pädevuste piires anda välja ELi liikmesriikides kohalduvaid õigusakte (määrused, direktiivid,

otsused).

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/1139 on ELi lennuohutuse reguleerimise

nurgakivi ning artiklid 5 ja 6 sätestavad kohustuse kehtestada Euroopa lennuohutusprogramm ja

Euroopa lennuohutuse kava. Liikmesriigid on omakorda kohustatud välja töötama riiklikud

ohutuskavad ja -programmid sama määruse artiklite 7 ja 8 alusel.

1.3.3. EASA ohutusalased kohustused ja vastutus

EASA kontrollib pädevate asutuste vastavust ELi õigusaktidele. EASA peab Euroopa Komisjonile

(EK) esitama arvamusi ja andma sisendit asjakohase õigusloome jaoks. EASA koostab ja kehtestab

Euroopa Komisjoni rakendusmääruste täitmiseks nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC) ja

juhendmaterjale (GM).

Euroopa lennundusohutusplaan (EPAS) koostatakse EASA ohutusriski juhtimise protsessi (SRM)

osana. EASA koordineerib oma SRM protsessi raames peamiste riskide tuvastamist ning ELi

lennundusriskide portfelli loomist ja arendamist. Liikmesriigid ja lennunduse sidusrühmad osalevad

Euroopa lennundusriskide väljatöötamises ekspertide kaudu. Protsessi tulemusena kokkulepitud

meetmed avaldatakse igal aastal EPASis ning neid rakendatakse koordineeritult nii Euroopa Liidu

kui ka riiklikul tasandil.

Euroopa Liidu ohutusalane toimimismudel on kirjeldatud joonisel 1.

1.3.4. Eesti Vabariigi ohutusalased kohustused ja vastutus

Euroopa Liidu liikmesriigina tulenevad peamised lennundusohutusalased nõuded Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna

ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet1 (edaspidi EL lennundusohutuse

alusmäärus) ja selle määruse alusel vastuvõetud rakendusaktidest.

Valdkonnad, millele ELi nõuded ei kohaldu ja täpsemad rakendusmeetmed ELi õiguse riigisiseseks

rakendamiseks sätestab lennundusseadus.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna

ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused

(EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (OJ 212, 22.8.2018, lk 1)

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID

•

Õigusaktide esitamine ja vastuvõtmine

EASA eelarve määramine

Rikkumismenetluse algatamine

EASA

Euroopa lennundusohutusprogrammi

vastuvõtmine

•

LIIKMESRIIGID

•

Organisatsioonide heakskiitmine

Sertifikaatide väljaandmine

Organisatsioonide, toodete ja töötajate järelevalve

Tehniliste normide koostamine

Ameti meetmete väljatöötamine ja vastuvõtmine

Standardiseerimisjärelevalve korraldamine

liikmesriikides

Juhtumeid käsitleva teabe kogumine ja

analüüsimine

Ohutusanalüüside korraldamine EL-is

Lennundusohutuse Euroopa tegevuskava

arendamine ja ajakohastamine

Paindlikkusmeetmete hindamine

• Organisatsioonide ja isikute tunnustamine

• Sertifikaatide väljaandmine

• Organisatsioonide, toodete ja töötajate järelevalve

• Riigi lennundusohutusprogrammi vastuvõtmine

•

Lennuõnnetuste ja –intsidentide uurimine

Juhtumeid käsitleva teabe kogumine ja

analüüsimine

EASA töösse panustamine

Paindlikkusmeetmete kasutamine

LENNUNDUSSEKTOR

Joonis 1. EL-i ohutusalane toimimismudel

Arvamuste esitamine,

standardiseerimisauditite

koostamine

Õigusaktide vastuvõtmine ja

täitmise tagamine

Õigusaktide vastuvõtmine

Standardimine

Ohutuse tagamise

soovitused

Soovitused ja

ettepanekud Soovitused ja

ettepanekud

Reguleerimine ja järelevalve,

normide täitmise tagamine,

ohutuse tagamise soovitused

Reguleerimine ja järelevalve,

normide täitmise tagamine

Lennundusnõuete täitmise kontrollimiseks on riik andnud Transpordiametile õiguse teha riiklikku ja

haldusjärelevalvet2, tõsisematel juhtudel ka menetleda väärtegusid. Tsiviillennunduse pädeva

asutusena nõustab ja teavitab Transpordiamet lennundussektorit kõigest olulisest.

Järelevalve tegemisel saab Transpordiamet rakendada erinevaid riikliku sunni meetmeid, näiteks

kohustada järelevalve subjekti ettekirjutusega tegema midagi või hoiduda millegi tegemisest,

kohustuste täitmata jätmisel hoiatada sunniraha nõude eest, nõuda sunniraha ning tunnistada kehtetuks

või peatada ajutiselt õigus tegutseda lennundusvaldkonnas. Vähem riivavam meetod on tõhustada

järelevalvet ja ennetada nõuete mittevastavuste tekkimist suunatud teavituskampaaniatega.

Transpordiametil on tsiviillennunduse pädeva asutusena, sh riikliku ja haldusjärelevalve käigus õigus:

1. kontrollida lennundustegevusega seotud organisatsiooni ja objekti, sealhulgas ehitise,

seadme ja ettevõtte tööruumide vastavust ELi õigusaktidest ja LennSist tulenevatele nõuetele;

2. kontrollida õhusõidukite registris oleva ja Tallinna lennuinfopiirkonnas käitatava

õhusõiduki vastavust käitamis-, lennu- ja keskkonnakõlblikkuse nõuetele;

3. saada järelevalve tegemiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide

originaalidega ja saada nende ärakirju;

4. keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava

õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega

seotud objekti, sealhulgas ehitise või seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus,

lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;

5. kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli

tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele või kui isiku tegevuse või

tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või

turvalisus;

6. suunata õhusõidukit käitanud isik haigus-, väsimus- või joobeseisundi tuvastamiseks

läbivaatusele;

7. nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ja seadmete ekspertiise;

8. korraldada lennundusohutusnõuete järgimata jätmisest tingitud juhtumite põhjuste

uurimist;

9. teha ettekirjutusi lennundusohutust reguleerivate õigusaktide täitmiseks LennS §601

lõikes 2 loetletud juhtudel.

Transpordiameti peadirektor võib lennundusohutuse tagamiseks teha lennundustegevusega

tegelevatele isikutele ettekirjutusi ja üldkorralduslikke ettekirjutusi või nende suhtes kehtestada ajutisi

piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.

2 Kaitselennunduse järelevalveteenistus (Military Aviation Authority), õhuväe koosseisu kuuluv struktuurüksus, teostab

kaitselennunduse järelevalvet.

Rikkumiste puhul tuleb arvestada ka karistusõiguse põhimõtetega – LennS vastutuse peatükis 92 on

sätestatud väärteoks loetavad rikkumised. Väärteo koosseisu puhul on Transpordiamet kohustatud

rikkumist menetlema, kuid võimalusel eelistatakse rikkumine lahendada järelevalve menetlusega.

Karistusseadustikus on sätestatud ka kuriteo koosseisud, mida võidakse kohaldada lennundusalaste

rikkumiste puhul, kuid nii väärteo kui kuriteo koosseisude puhul tuleb eelkõige arvestada, et õiglase

suhtumise (Just Culture) põhimõtteid rakendatakse määral, mis ei lähe vastuollu karistusseadustikuga

(täpsemalt SSP punkt 3.3).

1.3.5. Lennundussektori ohutusalased kohustused ja vastutus

Lennundustegevuses osalevad isikud on kohustatutud järgima õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning

organisatsioonid peavad veenduma juhtimissüsteemide rakendamisel, et nende kehtestatud

protseduurid on efektiivsed ja ajakohased.

Organisatsioonid vastutavad ise oma tegevuse ohutuse eest. Iga lennundusorganisatsioon peab oma

ohutusjuhtimissüsteemi (SMS) raames tuvastama ohud ja hindama oma tegevusega seonduvaid riske

ning võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed riskide kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks

vastuvõetava tasemeni.

Organisatsioonid peavad arvestama oma SMSis ka riikliku lennuohutuse plaani,

lennuohutusprogrammi (SSP) ja riiklikul tasandil tuvastatud riskidega, mis on seotud organisatsiooni

tegevusega ning vajadusel võtma meetmeid selliste riskide kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks

vastuvõetava tasemeni.

1.3.6. Lennuohutusprogrammi väljatöötamine

Transpordiamet juhib Eestis SSP koostamist ja rakendamist. Eesti SSP eesmärk on paika panna

riiklikul tasemel kohustused ja vastutus lennuohutuse tagamiseks. Vastavalt ICAO lisale 19 lähtub

SSP kriitilistest elementidest, mille puhul ICAO ootab osalisriikide poolt juhindumist:

• Element 1: Lennundust reguleerivad seadused/ õigusaktid

• Element 2: Konkreetsed tegevusprotseduurid

• Element 3: Juhtimissüsteem ja kindlaks määratud vastutus/kohustused

• Element 4: Personali pädevus ja koolitus

• Element 5: Tööjuhendid ja töövahendid ning ohutusteabe käsitlemine

• Element 6: Olemasoleva loa, sertifikaadi, volituse või tunnustusega lubatud tegevuste

rakendamine

• Element 7: Mõõtmine, analüüs ja pidev parendamine

• Element 8: Ohutust mõjutavate puuduste käsitlemine

Neid kriitilisi elemente on käsitletud käesoleva SSP järgmistes peatükkides:

• Riiklik lennuohutuspoliitika ja eesmärgid;

• Ohutusriskide juhtimine riigis;

• Ohutuse tagamine riigis;

• Ohutusalane teavitus riigis.

Ohutusprogrammi koostamine eeldab tihedat koostööd seotud osaliste vahel. ICAO välja töötatud

ohutusprogrammi koostamise nõuetest lähtudes on Transpordiamet koostöös Kliimaministeeriumiga

määratlenud ohutusprogrammi juhtivrühma koosseisu kuuluvad lennundussektori jaoks oluliste

ametkondade ja ettevõtete juhid.

SSP jaoks olulised asutused ja ettevõtted, mis kuuluvad nii SSP juhtrühma kui ka

koordineerimisrühma on järgmised:

• Kliimaministeerium;

• Ohutusjuurdluse Keskus;

• Kaitsevägi (Eesti Õhuvägi);

• Politsei- ja Piirivalveamet;

• AS Tallinna Lennujaam;

• Lennuliiklusteeninduse AS;

• Keskkonnaagentuur;

• Siseministeerium;

• Kaitseministeerium.

Koostöö toimub kahel tasandil, st juhtrühma ja koordinatsioonirühma tasandil.

SSP juhtrühma peamiseks ülesandeks on strateegiliste otsuste tegemine lennunduse ohutusriskide

juhtimiseks.

SSP juhtrühma tööülesanded on järgmised:

• üldise ohutusolukorra, jõudluse ja saavutuste jälgimine, ohutuseesmärkide täitmise seire;

• lennundusriskipildi ja strateegiliste tegevuskavade kinnitamine;

• aktsepteeritavate ohutustasemete määratlemine ja jälgimine;

• prioriteetide seadmine (strateegilised ohutusprioriteedid);

• lennuohutuse riskijuhtimise üldolukorra ja meetmete/sisendite Eesti lennuohutuskava (ingl

State Safety Plan) jaoks kinnitamine;

• lennuohutuse juhtimiseks kohaldatavate kriteeriumite täitmise seire ja nende toimimise

tagamine.

SSP koordineerimisrühma koosseisu kuuluvad lennundussektori jaoks oluliste ametkondade ja

ettevõtete poolt nimetatud tehnilised eksperdid või valdkonnajuhid vastutajate tasemel. Olenevalt

käsitletavatest küsimustest on koordineerimisrühmal õigus koordineerimiskoosolekutele kaasata

täiendavaid lennundussektori partnereid, sh Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) lennuõnnetuste

uurimise eksperte või teisi valdkonna esindajad.

Teabe- ja sisendvood, mh ohutusjärelevalve tegevused ja tulemused ning ohutusandmed juhtumitest

teavitamise süsteemi kaudu, on osa koordineerimisrühma koosolekute tarbeks kasutatavatest

allikatest.

SSP juhtrühma ja koordineerimisrühma töökord on järgmine:

• Töövormiks on koosolek, mis toimub vajaduse järgi kas elektrooniliselt või kohtumise

vormis. SSP juhtrühma koosolekud toimuvad kord aastas ja koosolekuid juhatab

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor.

• Koordineerimisrühma koosolekud toimuvad kord kvartalis või vajadusel tihedamini.

Koosolekuid juhatab Transpordiameti ohutuse ja juhtimissüsteemi osakonna juhataja või tema

määratud asendaja.

• SSP vaadatakse üle vähemalt kord aastas. Transpordiameti lennundusohutusnõunik hindab

SSP ja selle lisade uuendamise vajadust ning planeerib ja teostab selle uuendamist. Muudatuse

vajaduse võivad tõstatada ka teised Transpordiameti osakonnad, kelle jaoks on programmi

ajakohastamine vajalik. Initsiatiiv muudatuse jaoks võib tulla ka muudelt organisatsioonidelt

nii Eestis kui välismaal.

• Transpordiameti peadirektor kinnitab SSP ja selle lisade muudatused.

2. OHUTUSRISKIDE JUHTIMINE RIIGIS

Euroopa lennundusohutusplaan (EPAS) näeb ette, et EL liikmesriigid peavad riigisiseselt kehtestama

lennunduse ohutusnäitajad (ingl Safety Performance Indicators, SPI) ja nendega seotud eesmärgid

(ingl Safety Performance Targets, SPT) riigi tasandil lähtudes Euroopa Liidu tasandi

ohutusnäitajatest ja eesmärkidest.

Transpordiamet ja lennundusorganisatsioonid lepivad kokku ohutusnäitajate ja eesmärkide suhtes,

mis näitavad üldist lennuohutuse taset riigis.

Riigi tasandil määratud SPI ja SPT on lisatud riiklikusse lennundusohutusplaani. Eesti riigi üldise

lennuohutuse taseme kohta teevad järelevalvet EASA ja ICAO, võttes arvesse ICAO lisas 19

sätestatud nõudeid.

Lennundusorganisatsiooni ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud ohutusnäitajad (SPI) ja eesmärgid

(SPT) peavad olema kooskõlas riigi tasandil seatud näitajate ja eesmärkidega. Tavapäraste

järelevalve tegevuste käigus kontrollib Transpordiamet SMSi vastavust õigusaktidele, selle

toimivust, efektiivsust ja adekvaatsust. SMSi hindamise käigus vaadatakse üle teenusepakkuja

ohutusnäitajad ning nendega seotud eesmärgid.

SMS on süsteemne lähenemine lennundusohutuse tagamiseks, mis hõlmab organisatsioonilist

struktuuri, vastutusalasid, tegevussuundasid ja protseduure ning käsitleb ohutuse juhtimist.

Lennundusorganisatsiooni ohutussuutlikkus peab olema kirjeldatud nende SMSis. Selle kaudu

lennundusorganisatsioonid jälgivad ja analüüsivad oma ohutussuutlikkuse taset.

Lennundusorganisatsiooni SMSi ajakohasuse eest vastutavad ennekõike organisatsiooni sees vastava

valdkonna juhid.

2.1. Load ja sertifikaadid

Transpordiamet väljastab ELi lennundusohutuse alusmääruse alusel Eestis sertifikaate ja lubasid.

Valdkonnad, mis ei kuulu ELi lennundusohutuse alusmääruse (nimetatud määruse lisas I nimetatud

õhusõidukid, teatud suurusega lennuväljad jms) alla, on reguleeritud lennundusseadusega.

Transpordiameti väljastatavate lubade alla kuuluvad näiteks lennumeeskonnaliikme load – nii

liinipiloodi ja ametipiloodi load kui ka üldlennunduses tegutsevate pilootide load. Lisaks

väljastatakse lube lennujuhtidele, lennuinformaatoritele ja lennundustehnilistele töötajatele ning

tunnistusi salongitöötajatele. Transpordiamet annab välja ka kontrollpiloodi tunnistusi ja volitusi,

samuti tunnustab teistes ELi riikides välja antud tunnistusi.

Lennundusmeditsiini valdkonnas väljastab Transpordiamet tunnistusi lennundusarstidele ning

sertifikaate lennundusmeditsiinikeskustele.

Lisaks väljastab Transpordiamet sertifikaate erinevatele lennundusorganisatsioonidele, nt

lennuettevõtjatele, tootmisorganisatsioonidele, hooldusorganisatsioonidele või

aeronavigatsiooniteenuse osutajatele.

Transpordiamet hindab enne loa või sertifikaadi väljastamist taotleja suutlikkust täita kehtivaid

nõudeid ning seejärel kontrollib regulaarse järelevalve käigus loa või sertifikaadi omaniku jätkuvat

vastavust nendele nõuetele.

2.2. Nõuded lennundusorganisatsioonide juhtimissüsteemile

Nõuded organisatsioonide SMSi kohta sisalduvad ICAO standardites (lisa 19) ja ELi määrustes. Need

nõuded kehtivad lennuettevõtjatele, hooldusorganisatsioonidele, koolitusorganisatsioonidele,

tootmisorganisatsioonidele, lennuliiklusteenuste osutajatele ja lennujaama käitajatele.

Transpordiamet kontrollib järelevalve käigus lennundusettevõtete SMSi jätkuvat vastavust

õigusaktidele, selle toimivust, efektiivsust ja adekvaatsust. SMSi hindamise käigus vaadatakse üle

organisatsiooni ohutusnäitajad (ingl Safety Performance Indicators, SPI) ning nendega seotud

eesmärgid. Kavandatavad ohutusnäitajad peavad olema kooskõlas riigi tasandil seatud näitajate ja

eesmärkidega.

2.3. Nõuded Transpordiameti juhtimissüsteemile

Transpordiamet peab oma juhtimissüsteemi puhul jälgima nii ICAO kui ka Euroopa Liidu

lennuohutusealast õiguslikku raamistikku. Nii ELi lennuohutuse alusmäärus kui ka selle alusel vastu

võetud komisjoni rakendusmäärused sisaldavad nõudeid ametiasutuste juhtimissüsteemile.

Lisaks lennunduse pädeva asutuse tegevust puudutavatele nõuetele on asutuse juhtimissüsteemi

nõuded sätestatud eraldi ja osaliselt kattuvad erinevates lennundusvaldkondi reguleerivates

rakendusmäärustes. Näiteks Euroopa Komisjoni lennutegevust käsitleva rakendusmääruse (EL) nr

965/2012 II lisa jaotis ARO.GEN sisaldab nõudeid pädeva asutuse juhtimissüsteemile

(ARO.GEN.200) ja selle muudatusi (ARO.GEN.210), andmete säilitamine (ARO.GEN.220) ja

ohutusprobleemile viivitamatu reageerimise süsteemi rakendamine (ARO.GEN.135). Samamoodi on

näiteks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1383 punktis CAMO.B.200 sätestatud

nõuded pädeva asutuse juhtimissüsteemile, sealhulgas siseauditi ja riskijuhtimise protsessidele.

Rakendusmääruste juurde kuuluvad AMC- ja GM-materjalid sisaldavad üksikasjalikumaid

spetsifikatsioone ja juhiseid vastuvõetavate nõuete täitmise meetodite kohta.

2.4. Ohutusriskide juhtimise protsess

Ohutusriskide juhtimise peamine eesmärk riiklikul tasandil on parandada lennundusohutust ja tagada,

et Eesti lennundussüsteem vastaks aktsepteeritavale ohutustasemele. Selle saavutamiseks on vaja

koguda ja analüüsida ohutusandmeid, mille allikateks on muuhulgas nii kohustuslikud kui ka

vabatahtlikud teavitused. Teavitamine on anonüümne ja konfidentsiaalne ning Transpordiamet

kasutab saadud teavet ainult lennundusohutuse tagamise eesmärgil. Saadud andmete põhjal on

võimalik tuvastada tähtsaimad ohutusprobleemid riigis, neid hinnata ning samuti jälgida ja analüüsida

esilekerkivaid trende.

Peamised vahendid ohutusriskide taseme hindamiseks Eesti lennunduses on riigitasemel ohutusalase

riskijuhtimise protsessi käigus loodud riskipilt ja käitaja profiili teave, mis on saadud

lennundusorganisatsioonide juhtimissüsteemi tulemuslikkuse hindamisel. Riski hindamise

tulemused mõjutavad Eesti lennundusohutuskava (ingl Estonian State Plan for Aviation Safety –

Estonian SPAS), järelevalve- ja kommunikatsioonikavasid ning ameti praktilist tegevust.

Eelnimetatud tulemused edastatakse kõnealuse lennundussegmendi organisatsioonidele, et neid

võetaks arvesse organisatsiooni enda ohutusjuhtimises.

Ohutusprobleemidele tuleb läheneda süsteemselt järgides SMSi ohutusriskiportfellis kirjeldatud

põhimõtteid (joonis 2).

Joonis 2. Ohutusriskiportfell

1. lennundussüsteemi mõjutavate ohutusprobleemide (või ohtude) kindlakstegemine;

2. ohutusprobleemide (või ohtude) hindamine, mille eesmärk on hinnata eelmises etapis

kindlaks tehtud ohutusprobleemidest (või ohtudest) tulenevaid riske;

3. ohutusmeetmete kindlaksmääramine ja kavandamine strateegiate (või vähendamismeetmete)

leidmiseks nende probleemide (või ohtude) puhul, mille riskitase osutub hindamise tulemusena

lubamatuks;

4. rakendamine ja järelmeetmed, mille eesmärk on jälgida kokkulepitud strateegiate seisu ja

võrrelda neid tegevuste rakendamisel saadud reaalsete tulemustega. Analüüs peab näitama, kas

tegevused täidavad seatud eesmärke või on vajalik luua juurde lisameetmeid. Esitada neid käsitlevaid

aruandeid; ning

5. ohutusalane tulemuslikkus, mille raames keskendutakse kindlakstehtud riskivaldkondade

läbivaatamisele, et hinnata, kas varem tuvastatud ohtudega kaasnevaid riske on vähendatud, ning

võrrelda neid ohutusalase tulemuslikkuse näitajatega.

Eestis sätestavad SMSi kasutamise rahvusvahelised ja ELi nõuded ning LennS. Organisatsioonidele

suunatud nõuded käsitlevad enamjaolt lennunduse valdkondi, mis hõlmavad juhtimissüsteemide

konsolideeritud üldnõudeid. Vastuvõtmisel on ELi tasandil õigusaktid, mille kohaselt tuleb

juhtimissüsteeme rakendada esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse valdkonnas. Organisatsioonidele

esitatavad nõuded on välja töötatud nii, et need hõlmaksid ICAO standardeid viisil, mis tagavad

kooskõla olemasolevate juhtimissüsteemidega ja edendavad integreeritud juhtimist.

Juhtimissüsteeme käsitlevad nõuded on kohandatud organisatsioonide tegevuse mahu, laadi ja

keerukusega ning sobivad kõigi järgitavate ärimudelitega, olles seega sobivad proportsionaalseks

kohaldamiseks. 1

Lennunduse ohutusriskide vähendamiseks riigi tasandil kinnitas SSP juhtrühm ECCAIRS 2 statistika

alusel seitse ohutusprobleemi, millest valiti välja viis probleemi millega edasi minna:

a. KRA riskiala – kokkupõrge õhus: üldlennunduse õhuruumi rikkumised nõrga lennueelse

planeerimise ja ettevalmistuse tõttu (Airspace Infringements by General Aviation);

b. KRA riskiala – kahjustus maapinnal: maapealse loa kõrvalekalle ekslikult või ATC juhiste valesti

mõistmise või ruleerimislubade ebaõige tõlgendamise tõttu (Ground Clearance deviation by mistake

or misunderstanding of ATC instruction or incorrect interpretation of taxi clearance);

c. KRA riskiala – takistusega kokkupõrge lennu ajal: droonilennud ilma ATC loata (Drone Flights

without authorisation and ATC permission);

d. KRA riskiala – takistusega kokkupõrge lennu ajal: kokkupõrked lindudega (Birdstrike);

e. KRA riskiala – muud sündmused: väsimus lennujuhtimises (lennujuhtide väsimus) ja

lennutegevuses (pilootide ja meeskonnaliikmete väsimus)/(Fatigue in OPS and ATC)

Riigi eesmärk on SSP juhtrühma kinnitatud ohutusriskide vähendamiseks rakendada riske

vähendavaid meetmeid. Parendus- ja vähendamismeetmed tuuakse välja Eesti SPASis.

2.5. Lennuõnnetuste ja intsidentide uurimine

Ohutusjuurdluse eesmärgiks on lennuõnnetuste ja intsidentide juurpõhjuste ning muude õnnetusele

või intsidendile kaasa aidanud tegurite väljaselgitamine ja ohutusalaste soovituste või ettepanekute

tegemine sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Ohutusjuurdluse eesmärk ei ole süüle ega

vastutusele osutamine.

Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise intsidendi ja intsidendi ohutusjuurdlust korraldab Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). OJK on

ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu, lähtub üksnes

seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest (Lennundusseadus §

48 lg 2).

Lennuõnnetuse ja tõsise intsidendi ohutusjuurdlust tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 996/2010 alusel.

OJK võib algatada ohutusjuurdluse intsidendi või EL lennundusohutuse alusmääruse lisas I

nimetatud õhusõidukiga juhtunud lennuõnnetuse ja tõsise intsidendi suhtes, arvestades selle tõsidust

ja võimalust teha sellest järeldusi, mis on vajalikud, et vältida sellise lennuõnnetuse või intsidendi

kordumist tulevikus.

Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab OJK ohutusjuurdluse aruande, mille sisu vastab

lennuõnnetuse, tõsise intsidendi või intsidendi iseloomule ja raskusastmele.

Ohutusjuhtimise põhimõtete kohaselt on lennundusorganisatsioonidel kohustus analüüsida

lennuohutust mõjutavaid juhtumeid ja rakendada asjakohaseid meetmeid võimaliku ohu

vähendamiseks.

3. OHUTUSE TAGAMINE RIIGIS

3.1. Ohutusalane järelevalve

Euroopas on ohutusalase järelevalve tegemine jagatud ELi institutsioonide, peamiselt EASA ja ELi

ning liikmesriikide vahel.

Transpordiametis on rakendatud juhtimissüsteem, mille loomisel on aluseks võetud ELi

lennundusohutuse alusmäärus, selle põhjal kehtestatud rakendusaktid ja nõuete täitmise

aktsepteeritud meetodid ning juhendmaterjalid. Lisaks arvestatakse ICAO standardeid ja

soovitatavaid praktikaid.

Transpordiamet väljastab lennundusvaldkonnas nõutavaid lube ja sertifikaate ning teeb riiklikku ja

haldusjärelevalvet ning vajadusel rakendab sunnimeetmeid.

Järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust, kaasa arvatud

juhtimissüsteemi ja/või SMSi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni enda protseduuridele,

riiklikele ja rahvusvahelistele õigusaktidele vastavust. Lisaks on Transpordiametil kohustus

rahvusvaheliste ja ELi nõuete alusel viia läbi perroonikontrolle (SAFA/SANA/SACA), mille käigus

kontrollitakse lisaks Eestis registreeritud õhusõidukitele ka ELis ja kolmandates riikides

õhusõidukeid ja nende käitamist Eestisse lendamisel.

Järelevalve tulemused võetakse arvesse riskide hindamisel. Riskide hindamiseks kasutatakse

Euroopa ühtset riskiklassifitseerimissüsteemi3, samuti ka Transpordiametile laekunud ohutusalase

teabe kaudu määratletud riske.

3.2. Riskipõhine lähenemine

Transpordiamet rakendab järelevalves riskipõhist lähenemist, mis tugineb eelnevatel perioodidel

järelevalve käigus kogutud andmetel ning lähtub organisatsiooni tegevuste eripärast. Selle

tulemusena koostatakse ettevõttepõhised riskiprofiilid, mille alusel otsustatakse järelevalve fookus ja

intervall.

Lennundusohutuse edendamine hõlmab üldist või sihipärast tööd, mis seisneb ohutusteabe

lennunduse sidusrühmadele edastamises või nende seas levitamises. Kõnealuse tegevuse edasiviivaks

jõuks on ohutusteabega seotud menetlused, mille raames analüüsitakse andmeid ja töötatakse välja

ohutusriskide vähendamise toiminguid.

Lennundusohutuse edendamine on SSP ja tõhusa ohutusjuhtimise oluline element. Ohutusriske saab

vähendada ohutuskogemuste alase teadlikkuse suurendamise, parimate tavade jagamise ning

järelevalve läbiviimise teel.

Transpordiamet kontrollib ja hindab regulaarselt saavutatud riiklikku lennundusohutuse taset, et

määrata kindlaks, kas see vastab kehtestatud ohutusnõuetele. Ohutusnäitajate jälgimise tulemusena

määratakse kindlaks valdkonnad, kus ohutusnõuete täitmist on vaja järelevalve käigus

esmajärjekorras kontrollida.

Transpordiameti lennundusohutusnõunik nõustab põhitegevuse struktuuriüksusi regulaarsete

ohutusülevaadete ning ohutusalasel teabel põhinevate analüüsidega. See hõlbustab identifitseerida

riskikohti ja -faktoreid, millele järelevalve käigus tähelepanu pöörata. Struktuuriüksused saavad selle

põhjal vajadusel teha suuremat tähelepanu nõudvates valdkondades järelevalvet.

Ohutusalast teavet, mis on Transpordiameti valduses ja analüüside tulemusi, kasutatakse riskipõhise

järelevalve tegemiseks. Vajadusel suurendatakse organisatsioonile tehtavate järelevalvetoimingute

arvu või pööratakse kõrgendatud tähelepanud teatud valdkondade kontrollidele ja järelevalvele.

3 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus nr 2021/2082

Järelevalve plaani koostamisel arvestatakse:

• järelevalve subjekti suurust ja tegevuste keerukust;

• toimunud intsidente, lennuõnnetusi, surmaga lõppenud lennuõnnetusi ja inimohvrite arvu;

• varasemate järelevalvete tulemusi;

• järelevalve subjekti suutlikkust teha tõhusalt parandusi ja rakendada korrigeerivaid tegevusi;

• funktsionaalsetesse süsteemidesse tehtud muudatusi;

• muudatuste juhtimist.

Riskipõhine järelevalve toimib põhimõttel, kus järelevalvet planeerides arvestatakse organisatsiooni

riskiprofiili ja antakse hinnang nende lennundusohutuse taseme kohta. Lisaks jälgitakse järjepidevalt

trende organisatsioonides, et selle põhjal vajadusel ümber hinnata järelevalve sageduse vajadus.

Riskipõhine järelevalve põhineb osaliselt ka lennundusohutuse näitajatel ja vastuvõetaval

ohutustasemel.

Organisatsioonide erinevad võimalikud riskiprofiilid on kirjeldatud järelevalveasutuse

juhtimissüsteemis.

3.3. Ohutusandmete kogumine, analüüs ja vahetamine

Transpordiamet kogub, analüüsib ja vahetab lennundusohutusega seotud informatsiooni, mille

tulemusel on võimalik tegelikke või võimalikke ohutusprobleeme kindlaks teha ja neid tulevikus

ennetada. Põhiliselt tuleneb info määruses (EL) nr 376/2014 ja LennS § 47 viidatud viisil. Lisaks

vahetab Transpordiamet ohutusalast infot teiste ELi liikmesriikide pädevate asutustega ning samuti riigisiseselt

erinevate valdkondlike ametitega.

Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamise kohustus tuleneb määruse (EL) 376/2014 artiklist 3 lg

2. LennS kohustab nimetatud määruse sama artikli alusel ka mitte-EASA õhusõiduki käitajaid.

Lennuohutust mõjutavast juhtumist tuleb teavitada iga lennuõnnetuse, tõsise intsidendi, intsidendi

või lennuohutust mõjutava juhtumi korral, mis võib asjaolude kokkulangemisel eskaleeruda

tõsisemaks juhtumiks. Juhtumiliikide loetelu, millest tuleb kohustuslikus korras teavitada, on ära

toodud rakendusmääruses (EL) nr 2015/1018. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teavitamise

vormid asuvad www.aviationreporting.eu lehel.

Lennuõnnetusest ja tõsisest intsidendist peab iga asjaomane isik, kellel on teada lennuõnnetuse või

tõsise intsidendi toimumine, viivitamata teavitama Ohutusjuurdluse Keskust, kes viib läbi juhtumi

uurimise.

Isik, kes on teadlik võimalikust lennuohutust mõjutavast juhtumist, kuid kellel ei lasu

teavitamiskohustust, võib teavitada Transpordiametit vabatahtlikult. Teavet võib edastada kas

eelnimetatud vormide kaudu või kasutades QR-koodi, mis viib www.transpordiamet.ee kodulehel

avaldatud anonüümse teavitamise vormile.

Ohutusalast teavet käsitletakse järgides määruse (EL) 376/2014 artiklit 16, kus vaadeldakse

teabeallika kaitset ning õiglase suhtumise põhimõtteid. Õiglase suhtumise põhimõtete kohaselt tuleb

hoiduda karistuse kohaldamisest ohutusnõuete rikkumiste puhul, mis on ettekavatsemata ja

tahtmatud, välja arvatud raske hooletuse ja kriminaalkorras karistatava teo puhul.

Lennundusorganisatsioonid ei või diskrimineerida töötajat lennuohutust mõjutavast juhtumist

teatamise pärast. Õiglase suhtumise (Just Culture) põhimõtet tuleb organisatsioonil oma töötajatele

tutvustada ja edendada ohutuspoliitikat, aitamaks kaasa lennundusohutuse üldise taseme tõstmisele.

Euroopa keskses andmekogus (ingl European Central Repository, ECR ) hoitava lennundusohutust

puudutava teabe nõude saab esitada huvitatud isik Transpordiameti kodulehel avaldatud vormi

kaudu2. Transpordiamet teeb koostööd ja vahetab kogemusi eri Euroopa institutsioonidega, nt

lennundusohutusanalüütikute võrgustiku (NoA) grupiga.

3.4. Ohutusalase tulemuslikkuse vastuvõetav tase

Ohutusalane vastuvõetav tase on SSPis ja lennundusorganisatsiooni SMSis määratletud minimaalne

tase, mida väljendatakse ohutuseesmärkide ja ohutusnäitajate kaudu. Ohutusandmetel põhinevale

analüüsile, millele on lisatud ohutuspuhvrid, defineeritakse uued riiklikud ohutusnäitajad.

Ohutuseesmärkide saavutamise jälgimiseks ja ohutusalase tulemuslikkuse vastuvõetava taseme

(ALoSP) määramiseks, mida nõutakse ICAO lisas 19 ja ELi lennundusohutuse alusmääruse artiklis

7 nõutud ohutusalase tulemuslikkuse vastuvõetav tase ja milleni peab praktikas jõudma, on Eesti

lennundusele määratud riiklikul tasandil ohutusnäitajad (SPI) ja ohutusalase tulemuslikkuse

eesmärgid (SPT).

Ohutuseesmärkide ning ohutusalase tulemuslikkuse näitajate kokkuleppimisel ja ajakohastamisel

võetakse arvesse rahvusvahelise ja eelkõige Euroopa tasandi eesmärke ning riikliku ohutusriskide

juhtimise kaudu saadud teavet riiklike ohutusprioriteetide ja Eesti lennunduse erisuste kohta.

SPId ja SPTid on riigi tasandil kokkulepitud, et jälgida Eesti lennunduse kui terviku, sealhulgas

individuaalselt lennundusorganisatsioonide tegevust ning toetada pidevat parendamist.

Ohutusjuhtimise tulemuslikkust mõõdetakse nii riiklikul tasandil kui ka

lennundusorganisatsioonides. Kui kokkulepitud taset ei ole saavutatud, tegeletakse selle konkreetse

SPI mõõdikuga süvendatult edasi.

See tähendab, et ohutuse tagamise protsess toimub tulemus- ja riskipõhise lähenemisviisiga, mis

järgib pideva täiustamise põhimõtteid.

Osana riiklikust lennunduse riskijuhtimise protsessist määratleb Transpordiamet koostöös

lennundussektori osalistega ka Eesti lennunduse ohutusalase tulemuslikkuse vastuvõetava taseme

seoses lennundusriskidega. See tähendab, et riskidel, mis on tuvastatud, kuid mida ei ole hinnatud,

tuleb ohu kõrvaldamiseks või selle aktsepteeritavale tasemele viimiseks läbi viia ohtude hindamine

ja tuleb määratleda riski vähendamiseks või aktsepteeritavale tasemele viimiseks vajalikud meetmed.

Lisaks riiklikele ohutusalastele tulemusnäitajatele ja eesmärkidele on aeronavigatsiooniteenuse

osutajate puhul välja antud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse

Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja aeronavigatsioonitasude süsteem. Kõnealuses

määruses määratletakse ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutõhususega seotud

tulemusnäitajad. Lennuliiklusteenuste osutajatelt nõutakse ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajana

tõhususe miinimumtaseme saavutamist ohutuse juhtimisele. Selle näitajaga mõõdetakse, mil määral

on rakendatud ohutuspoliitikat ja -eesmärke, ohutusriskide juhtimist, ohutuse tagamist, ohutuse

edendamist ning hea ohutuskultuuri tagamist ja tugevdamist.

Määruses toodud näitajad on lisatud ka SSP tulemus- ja seirenäitajatesse, mis on välja toodud lisas

Määruses (EL) 2019/317 nõutakse, et ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna peamised

tulemusnäitajad ja tulemuseesmärgid oleksid kooskõlas ELi lennundusohutuse alusmääruse artiklis

6 osutatud Euroopa lennundusohutuskavaga.

Ohutusnäitajad jagunevad kolme tasemesse, esimesed kaks taset on üldised riigi tasemenäitajad ja on

kohustuslikud riigil jälgida ning analüüsida ja vajadusel võtta kasutusele parendusmeetmed.

Kolmanda taseme näitajad on lennundusorganisatsioonide põhised ning nende näitajate analüüsimise

ja ennetamise eest vastutavad ennekõike organisatsioonid.

Lennundusorganisatsioonid peavad oma osutatava teenuse keerukusest ja tegevuse iseloomust

lähtuvalt määrama sobilikud ohutusnäitajad ja seadma asja- ning ajakohased eesmärgid. Seatud

eesmärke ja ohutusnäitajaid tuleb kajastada organisatsiooni SMSis ning vajadusel nimekirja

kohandada oma tegevusest lähtuvalt.

Ohutusnäitajate efektiivsus vaadatakse üle igal aastal koos SSP ajakohasuse hindamisega. Arvesse

võetakse ka ohutuseesmärke, mis on kirjeldatud Euroopa lennundusohutusplaanis4.

Ohutusalane tulemuslikkuse vastuvõetav tase ja ohutusnäitajad on välja toodud lisas 2.

4 EASA European Plan for Aviation Safety, https://www.easa.europa.eu/en/document-library/general-

publications/european-plan-aviation-safety-epas-2024

4. OHUTUSE EDENDAMINE JA OHUTUSALANE TEAVITUS

RIIGIS

4.1. Ohutuse edendamine

Ohutuse edendamine on SSP ja tõhusa ohutusjuhtimise oluline element. Ohutusriske saab vähendada

ohutuskogemuste alase teadlikkuse suurendamise, parimate tavade jagamise ning ohutusmenetluste

ja määruste selgitamise teel.

Ohutuse edendamine hõlmab üldist või sihipärast tööd, mis seisneb ohutusteabe lennunduse

sidusrühmadele edastamises või nende seas levitamises. Kõnealuse tegevuse edasiviivaks jõuks on

ohutusteabega seotud menetlused, mille raames analüüsitakse andmeid ja töötatakse välja

ohutusriskide vähendamise toiminguid (punkt 3.3).

4.2. Ohutusandmete kogumine, analüüs ja vahetamine

Transpordiamet kasutab ametlike lennundusohutuse kohustuste edendamiseks erinevaid vahendeid,

näiteks korraldades kohtumisi lennundusettevõtjate ja lennunduses osalevate isikutega ning

koostades ja jagades teabematerjale. Lisaks kasutab Transpordiamet ka muid rahvusvaheliste

organisatsioonide toodetud ohutuse edendamise materjale pärast nende kohaldatavuse kontrollimist.

Ohutuse edendamine on osa igaühe tööst, sealhulgas järelevalvest.

4.3. Ohutusalane teabevahetus ja -edastus riigiasutustes

Ohutusteabe edastamine aitab kaasa tugeva ohutuskultuuri loomisele. Ohutusteabe edastamise

vahenditeks on ohutusanalüüside aruanded, infolehed, töövahendid, teatmikud ja juhendmaterjalid,

seminarid ja muud ohutusalased üritused.

Üldise ohutusalase info vahendamiseks kasutab Transpordiamet lisaks oma veebilehele

www.transpordiamet.ee ka Transpordiameti sotsiaalmeedia kanaleid. Reeglina kajastatakse

informatsiooni uute või muudetud riiklike ja rahvusvaheliste lennundusõigusaktide ja erinevate

juhendmaterjalide kohta, samuti olulisemate rahvusvaheliste ohutusalaste initsiatiivide kohta.

Lisatud on üldistatud ohutuskokkuvõtted, lennundusstatistilised andmed, järelevalvetegevusega

seonduv (näiteks sertifitseeritud lennundusettevõtted). Veebilehe vahendusel on võimalik edastada

ka anonüümseid ja konfidentsiaalseid teavitusi tähelepanekutest lennutegevuses või

lennundusohutusest üldiselt (punktis 3.3).

Avalikkusele suunatud lennundusohutuse kokkuvõte koostatakse igal aastal. Ohutusalase teadlikkuse

tõstmise eesmärgil tutvustatakse Transpordiameti ohutusalaseid kokkuvõtteid ja analüüse võimalusel

erinevatel avalikel üritustel.

Transpordiamet nõustab vajadusel õigusaktide rakendamise ja ohutusalaste probleemide korral.

Ohutusalaseid koolitusvõimalusi arendatakse koostöös Eesti Lennuakadeemia ja

lennundusorganisatsioonidega.

4.4. Koolitus

Transpordiamet säilitab ja arendab oma personali kvalifikatsiooni koolitustega ja pädevuste

hoidmisega.

Transpordiameti lennundusteenistuse ja teenistust toetavate ametnike koolitus ja pädevuste hoidmine

on korraldatud järgides asjakohaseid riiklikke ja rahvusvahelisi nõudeid ning ameti juhtimissüsteemi

kohaselt.

Transpordiameti personali teadlikkus aktuaalsetes lennundusohutuse küsimustes on korraldatud

ohutusalase teabe käsitlemise protseduuri ja igapäevase sisekommunikatsiooni kaudu.

LISA 1

Riiklik ohutuspoliitika

Lennundusohutuse tagamine Eestis vastab ICAO standardite, ELi, EASA ja riigisisestele nõuetele.

Eesti on pühendunud strateegiate ja protsesside väljatöötamisele, rakendamisele, säilitamisele ja

pidevale täiustamisele, tagamaks, et kogu tema järelevalve all toimuv lennutegevus saavutaks

kõrgeima ohutustaseme, vastates samal ajal nii riiklikele kui ka rahvusvahelistele

standarditele. Selleks:

1. Kehtestatakse riiklikud standardid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide, ICAO

standardite ja muude lennundusalaste juhenddokumentidega;

2. Tagatakse andme- ja tulemuspõhine lähenemisviis ohutuseeskirjadele ning

lennundussektori järelevalvele;

3. Jälgitakse ohutustrende lennundussektoris ja rakendatakse riskipõhist järelevalvet, et

tagada proportsionaalne ohuvaldkondade käsitlemine;

4. Jälgitakse ja mõõdetakse pidevalt riikliku lennundussüsteemi ohutusnäitajaid nii

üleriigiliste koondnäitajate kui ka teenusepakkujate ohutusnäitajate kaudu;

5. Tehakse koostööd ja konsulteeritakse lennundussektori sidusrühmadega, et tagada ja

parendada ohutust ning ennetada ja lahendada ohutusalaseid probleeme;

6. Edendatakse häid ohutustavasid ja positiivset ohutuskultuuri kogu Eesti

lennundussektoris;

7. Edendatakse ohutusteabe kogumist, analüüsimist, jagamist ja vahetamist kõigi

asjaomaste lennundusorganisatsioonide ning teenuseosutajate vahel eesmärgiga

kasutada sellist teavet üksnes ohutusjuhtimiseks;

8. Tagatakse piisavad rahalised vahendid ja inimressursid ohutusjuhtimiseks ja

järelevalveks;

9. Tagatakse, et töötajad valitakse ja/või koolitatakse nii, et neil oleks asjakohased

oskused ja pädevus oma kohustuste täitmiseks;

10. Kasutatakse jõustamispoliitikat (koostöö, nõustamine, teavitamine, ettekirjutamine

jne);

11. Jälgitakse õiglase suhtumise (Just Culture) printsiipi ja tagatakse, et ohutusandmete

kogumise ning töötlemise süsteemidest saadud teavet ei kasutataks juhtumist

teavitanud isikute vastu, välja arvatud raske hooletuse või tahtliku eeskirjadest

kõrvalekaldumise korral.

12. Tagatakse, et kõik seotud osapooled on teadlikud oma kohustustest ja vastutusest

ohutuseesmärkide täitmisel ning omavad selleks asjakohaseid teadmisi ja kogemusi;

13. Otsitakse aktiivselt esilekerkivaid riske ja võetakse kasutusele ennetavad meetmed, et

vähendada nende mõju lennundussektorile;

14. Tehakse koostööd erinevate Eesti asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et

parandada lennundussektori ohutuse taset nii Eesti riigis kui ka väljaspool.

Transpordiamet edendab ja reguleerib lennuohutust Eestis koostöös seotud riiklike osalistega.

LISA 2

Ohutusnäitajad (SPI)

vastuvõetav ohutustase (ALoSP)

Lisatud eraldi failina.

SSP ohutusnaitajad_riigi_tase_final (1).pdf

Ohutuseesmärk

SSP.SPI 1

SSP.SPI 2

SSP.SPI 3

Esimese taseme ohutusnäitajate puhul mõõdetakse eraldi näitajaid ärilise lennutegevuse ja mitteärilise lennutegevuse puhul.

Riikliku tasandi ohutusnäitajad ja eesmärgid (SPI/SPT), mida jälgib Transpordiamet

Eesti lennundussektori poolt

põhjustatud lennuõnnetusi ei toimu;

Eesti lennunduse lennuradade kasutamisega

seotud ohutus püsib kõrgel tasemel;

Eesti teenuseosutajate ohutusalane tegevus

areneb pidevalt kõigis lennundusvaldkondades;

Riikliku järelevalveasutuse ohutusnäitajad:

Kolmanda taseme ohutusnäitajad on jagatud valdkondade kaupa.

Kolmanda taseme ohutusnäitajad

Teise taseme ohutusnäitajad

SSP.SPI 4

SSP.SPI 5

Uued tehnoloogiad integreeritakse ohutult ja

tasakaalustatult lennundussüsteemi, võttes arvesse

inimtegureid ja piiranguid;

SSP.SPI 6

Ohutuskultuur Eesti lennunduses on kõrgel

tasemel. Säilitatakse ja arendatakse head ohutus- ja

raporteerimiskultuuri;

SSP.SPI 7 Ohutuskultuur Eesti lennunduses on kõrgel tasemel.

Säilitatakse ja arendatakse head ohutus- ja

raporteerimiskultuuri;

SSP.SPI 9

Hea koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

parandamaks lennundussektori taset nii meie piirides

kui ka väljaspool

SSP.SPI 11

Riskijuhtimine (ohutus, turvalisus, küberjulgeolek jne)

Eesti lennunduses on tõhus ja pidevas

süsteemses arengus;

Ohutuseesmärk

SSP.SPI 8

SSP.SPI 10

Eesti lennunduse ohutusstandardid ja protseduurid

vastavad ICAO standarditele, EL nõuetele ja Eesti

riiklikutele nõetele;

Eesti lennunduse põhiliste ohutude (valdkondades:

ohutus, turvalisus, küberjulgeolek jne) tuvastamine ja

nendele reageerimine

Mitteärilise lennutegevuse ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Ärilise lennutegevuse ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Ebastabiilne lähenemine (Unstable approach)

Laseriga sihtimised (Laser interference)

Õhusõiduki tehnilise olukorra ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

CAMO ja hooldusorganisatsiooni ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Lennumeteoroloogiateenuse osutamine vastab

regulatsioonides sätestatule ja tarbijate vajadusele

Esimene tase väljendab eeskätt avalikkusele

nähtavat lennundusohutuse taset (kujutatud joonistel 3

ja 4) ning selle all peetakse silmas lennuõnnetusi ja

tõsiseid intsidente

Teise taseme ohutusnäitajad

Teist taset iseloomustatakse ohutusnäitajate

kaudu, mis on rahvusvaheliselt tähelepanu all kui

näitajad, mis suure tõenäosusega võivad viia

lennuõnnetuse või tõsise intsidendini.

Ohutusnäitaja

Tulekahju/suits (ilma välise mõjuta) (F-NI – fire/smoke

(non-impact))

Ohutusnäitaja

Esimese taseme ohutusnäitajate puhul mõõdetakse eraldi näitajaid ärilise lennutegevuse ja mitteärilise lennutegevuse puhul.

Riikliku tasandi ohutusnäitajad ja eesmärgid (SPI/SPT), mida jälgib Transpordiamet

Riikliku järelevalveasutuse ohutusnäitajad:

Kolmanda taseme ohutusnäitajad on jagatud valdkondade kaupa.

Kolmanda taseme ohutusnäitajad

Lennuraja loata hõivamine (RI-VAP – Runway

incursions )

Õhukokkupõrge (MAC – Mid-air collision )

Juhitava õhusõiduki kokkupõrge maa- või veepinnaga

(CFIT – Controlled flight into terrain )

Juhitavuse kaotus lennus (LOC-I – Loss of control in

flight )

Maapealne kokkupõrge – ruleerides lennurajale või

lennurajalt (GCOL – Ground collisions )

Lennuõnnetused

Tõsised intsidendid

Surmajuhtumid

Lennurajalt väljasõit (RE – Runway excursion )

Teise taseme ohutusnäitajad

Laseriga sihtimised (Laser interference)

Vead ja lüngad lennunduskaartidel (Errors and

omissions in aeronautical charts)

Mehitamata õhusõidukite käitajate teadlikkuse

tõstmine ja neile suunatud ohutust edenavate

meetmete rakendamine

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

TRAMi enda välisaudititite protsessi indikaator: ICAO ja EASA

auditites leitud kõrvalekalded suletakse tähtaja jooksul

Universaalse ohutusjärelevalve auditiprogrammi (USOAP)

tõhus rakendamine

EASA auditite ISC-leiud (Immediate Safety Concern - vahetu

ohutusprobleem) ja ICAO SSC kõrvalekalded (Significant

Safety Concern - märkimisväärne ohutusprobleem)

Riikliku ohutusprogrammi rakendamise taset hinnatakse

vastavalt EASA kriteeriumitele

Rahvusvahelistel foorumitel osalemine

ohutusalastes küsimustes.

Kõik riskid on tuvastatud ja maandamismeetmed välja

pakutud

Lennuväljade ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Eesti riikliku lennundusohutusplaani (SPAS) meetmete

rakendamine

Eesti lennunduse põhilised ohud (valdkondades:

ohutus, turvalisus, küberjulgeolek jne) on välja

selgitatud, dokumenteeritud ning organisatsioonide

ohutusjuhtimine tegeleb nendega;

Lennuraja ja sellega seotud informatsiooni puudulik

seisund (pidurduskoefitsient, pinnakatte info jne)

(Deficiencies in runway condition and related

information)

Lennuraja loata hõivamised inimeste või sõidukite poolt

(Runway incursions by vehicle or person)

Lennuvälja või kopteriväljaku manööverdusalal ja

perroonil oleva FOD tõttu õhusõidukitele põhjustatud

kahjustused (Damage caused by FOD in the

manoeuvring area and apron)

Ebapiisav järelevalve perroonil (Insufficient supervision

at apron)

Lennuvälja tehniliste süsteemide ja funktsioonide rike

(Aerodrome technical systems and functions failure)

Puudulikkus lennuvälja päästeteenistuses

(Shortcomings in airport rescue services)

Süüteallika poolt põhjustatud tahtmatu plahvatus, mille

tagajärjel süttib tulekahju (fire due to a combustive

explosion from an accidental ignition source)

Lindude ja loomadega seotud juhtumid lennuvälja

liiklusalal

Tõendatud kokkupõrked lindude ja loomadega

lennuvälja liiklusalal

Lennuvälja liiklusalal jalakäijatega, töötajatega,

reisijatega seotud juhtumid

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Lennuraja loata hõivamised lennujuhtimise otsesel või

kaudsel kaasabil (Runway incursion with direct/

indirect ATC contribution)

Hajutusmiinimumide rikkumine (Separation minima

infringements)

Loata õhuruumi sisenemine (nii kontrollitud

õhuruumi, TSA; TRA, D, P kui R alad) (Airspace

infringements )

Keerisjälje poolt põhjustatud juhtumid (Wake

turbulence occurrences)

Sidesüsteemide häired (Air navigation services

communications system malfunctions or disruptions)

Navigatsioonisüsteemide häired (Air navigation

services navigation system malfunctions or disruptions)

Seiresüsteemide häired (Air navigation services

surveillance system malfunctions or disruptions)

Vead ja lüngad lennunduskaartidel (Errors and

omissions in aeronautical charts)

Süüteallika poolt põhjustatud tahtmatu plahvatus, mille

tagajärjel süttib tulekahju (fire due to a combustive

explosion from an accidental ignition source)

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Mitteärilise lennutegevuse ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Loata raja hõivamine õhusõiduki poolt (Runway

incursions by aircraft)

Loata õhuruumi sisenemine (nii kontrollitud õhuruumi,

TSA; TRA, D, P kui R alad) (Airspace infringements)

Lennutasandi rikkumine (vertikaalne rikkumine alates +/-

300 jalga, RVSMis rohkem kui

+/- 200 jalga) (Level busts of more than 300 or 200 feet)

Vale õhurõhu näit (Incorrect altimeter pressure

settings)

Korduvad tehnilised probleemid õhusõidukitel

(Recurring technical problems on aircraft)

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Ärilise lennutegevuse ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Ebaharilik lennurajaga kokkupõrge (nt kõva

maandumine) (Abnormal runway contact (e.g hard

landing))

Lennutasandi rikkumine (vertikaalne rikkumine alates +/-

300 jalga, RVSMis rohkem kui

+/- 200 jalga) (Level busts of more than 300 or 200 feet)

Ebastabiilne lähenemine (Unstable approach)

Pärituulega maandumised ja stardid (pärituule

komponendi osakaal on suurem, kui lubatud allpool 50

ft) (Downwind landings and takeoffs)

Loata raja hõivamine õhusõiduki poolt (Runway

incursions by aircraft)

Loata õhuruumi sisenemine (nii kontrollitud

õhuruumi, TSA; TRA, D, P kui R alad)

(Airspace infringements)

Ebaõige stardikonfiguratsioon (Wrong take-off

configuration)

TCAS-RA käskluste eiramine (Incorrect response to

TCAS-RA)

Vale õhurõhu näit (Incorrect altimeter pressure

settings)

GPWS ja EGPWS „terrain“ hoiatus (Ground proximity

warning system (GPWS) terrain warnings)

Laseriga sihtimised (Laser interference)

Ebaõige kiirus (kiirus, mis on ebapiisav teatud olukorra

jaoks) (Low speed and high speed errors)

Taandpukseerimise ja ruleerimisega seotud juhtumid

(Pushback or taxi interference)

Minimaalvarustuse loetelu nõuete mittetäitmine

(Minimum Equipment List violation)

Õhusõiduki massi ja tsentreeringu vead (Aircraft weight

and balance errors)

Ohtliku kaubaga seotud juhtumid (Dangerous goods

occurrences)

Süüteallika poolt põhjustatud tahtmatu plahvatus, mille

tagajärjel süttib tulekahju (fire due to a combustive

explosion from an accidental ignition source)

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Õhusõiduki tehnilise olukorra ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Teliku ja reeversi häired (Landing gear and reverse

thrust malfunctions)

GPWS ja EGPWS „terrain“ hoiatus (Ground proximity

warning system (GPWS) terrain warnings)

Katkestatud start suurel kiirusel (High-speed rejected

take-off)

Tulekahju ja suits, mis on põhjustatud mõne süsteemi

või komponendi rikke tõttu kokpitis, lennuki salongis

või lastialal (fire and smoke from system/component

failures/malfunctions in the cockpit, passenger cabin,

or cargo area)

Korduvad tehnilised probleemid õhusõidukitel

(Recurring technical problems on aircraft)

CAMO ja hooldusorganisatsiooni ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Ebapiisav hoolduse ja lennukõlblikkuse jälgimine

(Inadequate maintenance and airworthiness

monitoring)

Ebaõiged hooldustööd (Incorrect maintenance

operations)

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Maapealse käitluse ohutusnäitajad:

Ohutusnäitaja

Jäätõrjega seotud juhtumid (De-icing and anti-icing

errors)

Taandpukseerimise ja ruleerimisega seotud juhtumid

(Pushback or taxi interference)

Maapealse teeninduse poolt põhjustatud kahjustused

õhusõidukitele (Ground handling damage)

Lennuvälja või kopteriväljaku manööverdusalal ja

perroonil oleva FOD tõttu õhusõidukitele põhjustatud

kahjustused (Damage caused by FOD in the

manoeuvring area and apron)

Õhusõiduki massi ja tsentreeringu vead (Aircraft weight

and balance errors)

Ohtliku kaubaga seotud juhtumid (Dangerous goods

occurrences)

Süüteallika poolt põhjustatud tahtmatu plahvatus, mille

tagajärjel süttib tulekahju (fire due to a combustive

explosion from an accidental ignition source)

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja (MET)

ohutusnäitajad:

Sidesüsteemide häired (Meteorological services

communications system malfunctions or disruptions)

MET teenuse osutaja tehniliste süsteemide ja

funktsioonide rike (Meteorological technical systems

and functions failure)

Ebareeglipärane lennumeteoroloogiline teenus ja

normidele mitte vastava kvaliteediga

lennumeteoroloogiline teave (Errors and omissions in

MET services)

Teenuse osutamise taristut (hooned/rajatised) ei ole

võimalik kasutada (tulekahju/pommiähvardus) (due to a

fire or bomb threat is not possible to use service

provision infrastructure (buildings/facilities)

Õiglase suhtumise edendamine (Promotion of just

culture)

Mehitamata lennunduse ohutusnäitajad:

MÕS intsidentide arv

Ilma loata MÕS lendude arv MÕS geograafilistes

alades

MÕS tekitatud kahju(stuste) arv kolmandatele

osapooltele

MÕS tehniliste süsteemide ja funktsioonide rike

MÕS kõrguspiirangute rikkumine

Vead UTM rakenduses

MÕS lennud sooritatud ilma vastava pädevuseta

kaugpiloodi poolt

Õiglase suhtumise edendamine

Ohtliku kaubaga seotud juhtumid

Eesmärk

Ärilises lennutegevuses ei toimu ühtegi lennuõnnetust.

Mitteärilises lennutegevuses üks juhtum 10 000 lennutundi kohta. -

2019-2023 keskmine suhtarv 2,03 / 10 000 lennutunni kohta

Ärilises lennutegevuses toimuvate tõsiste intsidentide arv on viie

aasta lõikes vähenemistrendis. - 2019-2023 keskmine suhtarv

0,57/10 000 lennutunni kohta Mitteärilises lennutegevuses toimuvate tõsiste intsidentide arv on

viie aasta lõikes vähenemistrendis. - 2019-2023 keskmine suhtarv

0,99 / 10 000 lennutunni kohta Inimkaotustega või tõsiste vigastustega juhtumid - 0

Mitteärilises lennutegevuses ei esine ühtegi surmajuhtumit

Eesmärk

Juhtum/1000 LOP (lennuoperatsioon) kohta

Mitteärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Ärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Mitteärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Ärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Mitteärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Ärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Mitteärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Ärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Mitteärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Ärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Mitteärilises lennutegevuses toimunud juhtumite arv väheneb.

Lennundusorganisatsioonid tõstavad töötajate teadlikkust ohtudest,

mis kaasnevad tulekahju või suitsuga ning vajadusel korraldavad

lisakoolitusi.

Eesmärk

Esimese taseme ohutusnäitajate puhul mõõdetakse eraldi näitajaid ärilise lennutegevuse ja mitteärilise lennutegevuse puhul.

Riikliku tasandi ohutusnäitajad ja eesmärgid (SPI/SPT), mida jälgib Transpordiamet

Riikliku järelevalveasutuse ohutusnäitajad:

Kolmanda taseme ohutusnäitajad on jagatud valdkondade kaupa.

Kolmanda taseme ohutusnäitajad

Teise taseme ohutusnäitajad

Tõsta üldsuse teadlikkust laseriga sihtimisega kaasnevatest

ohtudest.

Vähendada selliste juhtumite arvu

Kommunikatsiooniplaani kohased meetmed on määratletud ja ellu

viidud.

Järjepidev lennundusorganisatsioonide töötajate ja

lennundussektori teadlikkuse tõstmine õiglase suhtumise

põhimõtetest.

SPASi meetmed on käimas ja neid on rakendatud regulaarselt või vastavalt

ettenähtud ajakavale.

Skaala: 95-100% = roheline, 80-94% = kollane, <80 = punane

Vähemalt 90% ICAO ja EASA auditites leitud kõrvalekalletest on limiidi

piires suletud/lahendatud.

Eesti saavutab positiivse trendi iga auditi/valideerimismeetme osas.

EASA auditites ei saa Eesti ISC puudusi ning samuti puuduvad Eestil ICAO

SSC kõrvalekalded.

Eesti saavutab EASA SYS-i hinnangutes vähemalt 3. taseme

SM TeB, NoA, ACI osalemine

100% ohtudest hinnatud

ohtude ülevaatamine vähemalt 1 kord aastas

100% riskide maandamismeetmetest on rakendatud

Eesmärk

Vähendada selliste juhtumite arvu/1000 LOP kohta

Vähendada sellistele juhtumite arvu/1000 LOP kohta

Nulltolerants sellistele juhtumitele.

Vähendada sellistele juhtumite arvu/1000 LOP kohta

Nulltolerants sellistele juhtumitele.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust süüteallika poolt

põhjustatud tahtmatu plahvatustega kaasnevatest ohtudest ja

vajadusel tutvustada tulekahju kustutamise tehnikaid.

Vähendada sellistele juhtumite arvu/1000 LOP kohta

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest. Organisatsiooni töötajate teadlikkuse järjepidev

arendamine õiglase suhtumise põhimõtetest ning selle

propageerimine

Eesmärk

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Nulltolerants sellistele juhtumitele.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust süüteallika poolt

põhjustatud tahtmatu plahvatustega kaasnevatest ohtudest ja

vajadusel tutvustada tulekahju kustutamise tehnikaid.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Eesmärk

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Eesmärk

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Nulltolerants sellistele juhtumitele.

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust kaasnevatest ohtudest ja

vajadusel teha lisakoolitusi.

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust süüteallika poolt

põhjustatud tahtmatu plahvatustega kaasnevatest ohtudest ja

vajadusel tutvustada tulekahju kustutamise tehnikaid.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Eesmärk

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Vähendada suurel kiirusel (SOP-is määratud kiirus) toimuvaid

katkestatud starte.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust ja oskusi tulekahju

kustutamise osas ning võimalikest kaasnevatest ohtudest.

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Eesmärk

Vähendada sellistele juhtumite arvu.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Eesmärk

Vähendada sellistele juhtumite arvu./1000 LOP kohta

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust süüteallika poolt

põhjustatud tahtmatu plahvatustega kaasnevatest ohtudest ja

vajadusel tutvustada tulekahju kustutamise tehnikaid.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Vähendada selliste juhtumite arvu.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust süüteallika poolt

põhjustatud tahtmatu plahvatustega kaasnevatest ohtudest ja

vajadusel tutvustada tulekahju kustutamise tehnikaid.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Vähendada selliste juhtumite arvu.

Tõsta organisatsiooni töötajate teadlikkust õiglase suhtumise

põhimõtetest.

Vähendada selliste juhtumite arvu.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	22.04.2024	58	13.1-3/24/6871-1 🔒	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kaitseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaagentuur, Ohtusjuurdluse Keskus, Kliimaministeerium, Kaitsevägi, Lennuliiklusteeninduse AS (LLT), Aktsiaselts Tallinna Lennujaam

Käskkiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed