| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/24/8077-4 |
| Registreeritud | 13.06.2024 |
| Sünkroonitud | 18.06.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Peeter Uibo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI
ELEKTRIFITSEERIMINE.
Kontaktvõrgu eelprojekt
OSA 4: Tartu - Valga
Seletuskiri
Dokumendi nr.: 4001_EP_AA-3-01
22-04-2024
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001_EP_AA-3-01
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Kontaktvõrgu eelprojekt
OSA 4: Tartu - Valga
Seletuskiri
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001_EP_AA-3-01
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................ 1
Eesmärk .................................................................................................................. 1
Käsitlusala ............................................................................................................... 1
Hetkeolukorra kirjeldus ........................................................................................... 1
Alusdokumendid ...................................................................................................... 3
Standardid ja eeskirjad ............................................................................................ 3
Muud dokumendid ................................................................................................... 4
Kavandatav kontaktvõrgu süsteem .............................................................................. 5
10 kV elektriliin ....................................................................................................... 5
Tulevane kaherööpmeline tee Tartu - Ropka raudteelõigul ...................................... 5
Sektsioneerimisskeem ............................................................................................. 6
KONTAKTVÕRGUSÜSTEEMI TEHNILISED PÕHIANDMED ............................................... 7
Üldnõuded ............................................................................................................... 7
Süsteemi koostalitlusvõime ...................................................................................... 7
Pantograafi ja kontaktvõrgu koostoime ...................................................................... 7
Valmistajakiirus ...................................................................................................... 7
Ohutustegur ........................................................................................................... 7
Kontaktvõrgusüsteemi rakendamine .......................................................................... 7
Keskkonnatingimused ............................................................................................. 8
Atmosfäärirõhk / kõrgus .......................................................................................... 8
Temperatuur .......................................................................................................... 8
Niiskus ................................................................................................................... 8
Tuul ...................................................................................................................... 8
Ümbritsev õhk ........................................................................................................ 8
Vihm ..................................................................................................................... 8
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001_EP_AA-3-01
Lumi, jää ja rahe ..................................................................................................... 8
Päikesekiirgus ......................................................................................................... 9
Äike....................................................................................................................... 9
Saaste ............................................................................................................... 9
Vibratsioon ja löögid............................................................................................ 9
Tulekaitse .......................................................................................................... 9
Kontaktvõrgusüsteemi dünaamiline käitumine ........................................................ 9
Pantograafi tüüp ..................................................................................................... 9
Pantograafide vahekaugused kontaktõhuliini projekteerimisel ....................................... 9
Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral ........................................... 10
Pantograafi gabariit ............................................................................................... 10
Keskmine kontaktjõud ........................................................................................... 10
Kontaktjuhtme kerkimine/vertikaalne liikumine ......................................................... 10
Elektrilised õhkvahemikud ..................................................................................... 10
Kontaktvõrgusüsteemi parameetrid ...................................................................... 11
Kontaktvõrgusüsteem ............................................................................................ 11
Kandetrossid ........................................................................................................ 11
Juhtmete kõrgus ................................................................................................... 13
Pingutuspikkused .................................................................................................. 13
Visangud .............................................................................................................. 13
Kontaktjuhtme siksak ............................................................................................ 14
Ankurduse paigaldus ............................................................................................. 15
Keskankurdusseadmed .......................................................................................... 15
Ankurlõikude vahemikud ....................................................................................... 16
Õhupöörangud ....................................................................................................... 18
Tugikonstruktsioonid ........................................................................................ 19
Projekteerimine ................................................................................................ 19
Paigaldus/asukoht ............................................................................................. 20
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001_EP_AA-3-01
Vundamendid .................................................................................................... 20
Konsoolid .......................................................................................................... 23
Isolaatorid ........................................................................................................ 24
Sektsiooniisolaatorid ......................................................................................... 25
Sektsioneerimisseadmed / lahklülitid ............................................................... 25
Tähised ja numeratsioon ................................................................................... 25
Kaitsevarjestus ................................................................................................. 25
Ülekäigud ja tunnelid ........................................................................................ 25
Raudteeülesõidud ............................................................................................. 27
Maaparandusega seotud rajatised ..................................................................... 28
Keskkonnakaitse ............................................................................................... 28
Kaitse korrosiooni eest ..................................................................................... 30
Kaitsesätted elektrilöögi eest ............................................................................ 30
AS-le Gaasivõrk kuuluvaid gaasipaigaldisi ........................................................ 30
Kattuvused teiste projektidega ......................................................................... 32
LISADE LOEND
Lisa 1: Projekti otsuste logi ................................................................................................. 33
Lisa 2: Kontaktõhuliinide pingutuspikkused ............................................................................ 34
Lisa 3: Omatarbejuhtmete pingutuspikkused ......................................................................... 35
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001_EP_AA-3-01
DOKUMENDI VERSIOONID
Versiooni ID Kuupäev Kirjeldus
01 19.12.2023 Esimene esitamine
02 10.04.2024 Korrigeeritud vastavalt Tellija kommentaaridele
03 22.04.2024 Korrigeeritud vastavalt Tellija kommentaaridele
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 1
Sissejuhatus
Eesmärk
Käesolevas dokumendis kirjeldatakse Eesti Raudtee infrastruktuuris rakendatavat
kontaktvõrgusüsteemi (OCS) Tartu - Ropka raudteelõigul.
Lisaks kirjeldatakse käesolevas dokumendis peamisi kriteeriume ja tehnilisi andmeid, millega
arvestatakse eelprojektis koostatava kontaktvõrgusüsteemi asendiplaani ja skeemide
väljatöötamisel.
Käsitlusala
Projekteerimine hõlmab:
- Uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem Tartu - Ropka raudteelõigul km 428,304 kuni
km 437,545;
- Kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne.);
- Sektsioneerimisskeem, mis hõlmab isoleeritud ankrulõikude vahemikke, neutraalvahemikke
sktsiooniisolaatoreid, lahklüliteid ja muid elektriliste elementide asukohti;
- Maandus, potentsiaaliühtlustus ja elektromagnetilise ühilduvuse ristumised;
- SCADA.
Hetkeolukorra kirjeldus
Käesoleva dokumendi käsitlusalaga seoses tuleb märkida, et Tartu - Valga raudteelõik ei ole
hetkelelektrifitseeritud. Sellel raudteelõigul asub 12 jaama, nagu on näidatud joonisel 2.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 2
Joonis1 : Eesti Raudtee liinid
Joonis 2: Tartu - Valga raudteelõik
Raudteelõik on elektrifitseerimata üherööpmeline 1520 mm (Vene rööpmelaiusega) rööbastee
kogupikkusega kuni 83,3 km. Kavas on raudteelõik kaherööpmeliseks ehitada, aga see ei kuulu
käesoleva projekti tööde hulka.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 3
Alusdokumendid
Standardid ja eeskirjad
Kohaldatavad standardid ja eeskirjad on:
• Raudtee tehnokasutuseeskiri. Vastu võetud 09.11.2020 nr 71; RT I, 11.11.2020, 8; jõustumine
14.11.2020.
• Nõuded ehitusprojektile. Vastu võetud 17.07.2015 nr 97; RT I, 18.07.2015, 7; Jõustumine
21.07.2015
• ELEKTRIFITSEERITUD RAUDTEEDE KONTAKTVÕRGU EHITUSE JA TEHNOKASUTUSEESKIRI. AS
EVR Infra tegevuseeskirja (kinnitatud AS EVR Infra juhatuse 10.02.2009 otsusega nr 8/5.1) lisa
loetelus nimetatud dokument nr 4.
• EN 50119 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid.
• EN 50122-1 Raudteealased rakendused. Kohtkindlad paigaldised. Elektriohutus, maandamine ja
tagasivooluahel.
• EN 50124-1 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhinõuded. Elektri-
ja elektroonikaseadmete õhk- ja roomevahemikud.
• EN 50124-2 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 2: Liigpinged ja
nendega seotud kaitse.
• EN 50125-2. Raudteealased rakendused. Keskkonnatingimused seadmetele. Osa 2:
Püsielektripaigaldised.
• EN 50149 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektertransport. Vasest ja
vasesulamitest kontaktjuhtmed.
• EN 50163 Raudteealased rakendused. Veosüsteemide tööpinge.
• EN 50317. Raudteealased rakendused. Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja liinivahelise
dünaamilise vastasmõju mõõtmiste esitatavad nõuded ja hindamine.
• EN 50367. Raudteealased rakendused. Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja kontaktliini
vastastikuse toime tehnilised kriteeriumid (vaba juurdepääsu saavutamiseks)
• EN 50388: 2012. Raudteealased rakendused. Energiavarustus ja veerevkoosseis.
Energiavarustuse (alajaama) ja veerevkooseisu vahelise koostalitusvõime saavutamise
kooskõlastatud tehnilised tingimused.
• EN 50367: 2020. Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised ja veerem. Kriteeriumid
pantograafide ja kontaktõhuliini vahelise tehnilise ühilduvuse saavutamiseks.
• EN 50318. Raudteealased rakendused. Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja kontaktliini vahelise
dünaamilise koostoime simulatsiooni kinnitamine.
• ENE-KTK: Komisjoni määrus (EL) nr 1301/2014, 18.November 2014, Euroopa Liidu
raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTK) kohta.
• NF C 34-110-2. Kontaktõhuliinide paljasjuhtmed - pingutatud vasktraadid ja -kaablid -
pronksjuhtmed ja -kaablid.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 4
• EN 1992. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
• EN 1997. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.
Muud dokumendid
• HD Lisa 11 - Nõuded kontaktvõrgule - Kontaktvõrgu lepingulised spetsifikatsioonid.
• HD Lisa 16 -TTA andmed - Elektrifitseerimise andmed - (kirjeldus olemasolevate CCS-seadmete
kokkusobivuse kohta tulevase 25 kV kontaktvõrguga, mille esitas EVR 30.01.2021).
• TEEDE LIHTSUSTATUD PIKIPROFIILID. Ehitusteenistus Raudtee ehitusosakond 01.01.2020
seisuga (pikiprofiilid edastatud EVR-i poolt 09.11.2020).
• ZZ-RPT-OCL-91001: Peamised kontaktvõrgu tehnilised põhinäitajad ja andmelahendused, mis
on välja töötatud tehnilise lahenduse koostamise etapis
• ZZ-RPT-OCL-91002 Kontaktvõrgu juhtmete nõutavad ristlõiked
• ZZ-RPT-OCL-91003: Elektritoite - ja sektsioneerimisskeemid
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 5
Kavandatav kontaktvõrgu süsteem
Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimise projekti hõlmab uue a 2x25 kV – 50 Hz
õhukontaktliini süsteemi paigaldamist Tartu - Ropka raudteelõigul.
Uue kontaktvõrgu rajamiseks on vaja paigaldada järgmised põhielemendid:
• Vundamendid
• Mastid ja põiktalad
• Konsoolid
• Kontaktvõrk ja kontaktvõrgu juhtmed
• Pingutusseadmed
• Keskandurdus
• Negatiivne fiider
• Maandusjuhe
• Liigpingepiirikud
• Maandus
• Lülitussõlmed
• jne.
10 kV elektriliin
Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini
paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Tartu - Ropka raudteelõigul.
10kV liine toidetakse Eesti Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse
alajaamaga kaabli abil. Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud
kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja 10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel.
10 kV õhuliini kõrgus maapinnast on kooskõlas Eesti standarditega.
Mõned 10kV õhuliinide parameetrid, mida kontaktvõrgu mastide arvutamisel arvestatakse, on
järgmised:
➢ 3-faasiline õhuliin;
➢ PAS-W 35 õhutoitekaabel mitmekordsete ja isoleeritud alumiiniumjuhtmetega ristlõikega 35
mm2
➢ Mastiisolaatorite nimipinge on vähemalt 20kV.
Tulevane kaherööpmeline tee Tartu - Ropka raudteelõigul
Üherööpmelise raudteelõigu (Tartu - Ropka) uue kontaktvõrgusüsteemi mastid paigaldatakse
olemasoleva tee paremale küljele (piketaaži kasvavas suunas). See on vajalik selleks, et mitte
takistada tulevast teed, mis plaanitakse ehitada Tartu - Ropka lõigu olemasoleva tee vasakule küljele.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 6
Sektsioneerimisskeem
Elektrifitseeritava raudteevõrgu toite- ja sektsiooneerimisskeeme on kirjeldatud tehnilise lahenduse
koostamise etapi dokumendis "ZZ-RPT-ELE-11100-01". Selle dokumendi alusel on käesolevaks
eelprojekti etapiks välja töötatud Tartu - Ropka raudteelõigu sektsioneerimisskeem, mis on esitatud
joonisel 4001_EP_AS-5-01_sekts-skeem.
Nagu joonisel näidatud, on isoleeritud ankrulõikude vahemikud soovitav paigaldada jaamade
algusesse ja lõppu.
Kontaktvõrgusüsteem jagatakse eraldi elektrisektsioonideks. Sektsioonide käitamise, ohutuse ja
hoolduse hõlbustamiseks kavandatakse täiendavaid elektrilisi alamsektsioone (paralleelühendusi).
• Esmase lahendusena peatee lõikude sektsioneerimiseks kasutatakse isoleeritud ankurlõikude
vahemikke. Sektsioonisolaatoreid võib erandkorras kasutada juhul, kui signalisatsioonisüsteemi
ja rööbastee omavaheline paigutus muudab esmase lahenduse kasutamise võimatuks.
• Jaamades, depoo aladel, hooldusbaasides või multimodaalsetes terminalides teostatakse
sektsioneerimine sektsiooniisolaatorite abil.
Sellest tulenevalt paigaldatakse isoleeritud ankurlõikude vahemikud jaamade mõlemasse otsa.
Lisaks on jaamade kõrvalteed elektriliselt sõltumatud peateedest ja jaamades, kus on palju
kõrvalteid.
Kontaktvõrgu asukoht projekteeritakse vastavalt joonisel 4001_EP_AS-5-01_sekts-skeem esitatud
toite- ja sekstioneerimisskeemile.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 7
KONTAKTVÕRGUSÜSTEEMI TEHNILISED PÕHIANDMED
Üldnõuded
Süsteemi koostalitlusvõime
Raudteesüsteemi koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud nõuded on sätestatud ENE KTKs.
Kõik peateede kontaktvõrgusüsteemid peavad olema hõlmatud KTK vastavustõendamise
sertifikaadiga.
Pantograafi ja kontaktvõrgu koostoime
Kontaktvõrk peab vastama ENE KTK vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi nõuetele.
Vooluvõtturi, kontaktvõrk ja vooluvõtu kvaliteet tuleb enne projekteerimisuuringute alustamist
kontrollida simulatsioonide abil.
Simulatsioonivahend peab olema vastavuses standardiga EN 50318.
Valmistajakiirus
Kontaktvõrgu süsteemi projekteeritud maksimukiirus on peateel 160 km/h .
Kontaktvõrgu nimikiirus on:
• Kontaktvõrgu projekteeritud nimikiirus peateel: v = 160km / h;
• kontaktvõrgu projekteeritud nimikiirus depooaladel, sorteerimisjaamades ja sekundaarsetel
liinidel: v = 40 km/h.
Ohutustegur
Igal juhul tuleb järgida standardi EN 50119 ja Eurokoodide kõige rangemaid nõudeid koos riiklike
lisadega.
Kontaktvõrgusüsteemi rakendamine
Iga rööbastee kontaktvõrgusüsteem peab olema mehaaniliselt ja elektriliselt sõltumatu külgnevate
teede kontaktvõrgusüsteemist.
Tuleb tagada, et elektriliselt sõltumatuid rööbasteid varustavad konsoolid ei oleks paigaldatud samale
tugikonstruktsioonile. Kaherööpmelise konsooli või põiktala korral tuleb elektriliselt sõltumatute
rööbasteede varustamiseks kasutatavad konsoolid paigaldada erinevatele riputusvarrastele või
tugedele.
Jaamade depooladel, hooldusbaasides, multimodaalsetes terminalides, millel puudub peatee liides,
võib teed grupeerida ühisesse elektrilisse sektsiooni, mis tagab süsteemi toimimise.
Üldiselt tuleb vältida mastide paigaldamist peateede-vahelisele alale. Suure ehitustihedusega
ruumipiirangutega aladel peab mastide paigaldamine peateede-vahelisele alale olema EVR-i poolt
heaks kiidetud.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 8
Keskkonnatingimused
Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud nii, et see vastab standarditele EN 50125-2 ja EN
50125-3 ning Eesti seadustes sätestatud keskkonnatingimustele. Need on järgmised.
Atmosfäärirõhk / kõrgus
Kogu süsteem peab vastama klassile A1, mis on kindaks määratud standardi EN 50125-2 peatükis
4.2 ja standardi EN 50125-3 peatükis 4.2.1.
Temperatuur
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub standardi EN 50125-3 peatükis 4.3
kindlaks määratud klassi T2 kohaseid temperature. Arvesse tuleb võtta maksimaalset ja minimaalset
temperatuuri vastavalt -40°C ja + 40°C.
Niiskus
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see peab vastu niisksele vastavalt standardi EN
50125-3 peatüki 4.4 klassile T2 ja suhtelise õhuniiskuse minimaalne arvutuslik väärtus on 85%.
Tuul
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see peab vastu maksimaalsele tuulekiirusele 25 m/s
sisemaal ja 32 m/s rannajoonel vastavalt standardi EN 50125-3 peatükile 4.5 ja standardi EN 50125-
2 peatükile 4.4.1.
Ümbritsev õhk
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub tuulekiirust vastavalt standardi EN
50125-2 peatüki 4. 4 kindlaks määratud klassile SW 1 (madal – 0,6 m/s).
Vihm
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub vihma intensiivsust 6 mm minutis, nagu
on sätestatud standardi EN50125-2 peatükis 4.5 ja standardi EN50125-3 peatükis 4.6.
Lumi, jää ja rahe
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see vastab standardi EN 50125-2 peatükis 4.6 ja
standardi EN 50125-3 peatükis 4.7 kindlaks määratud nõuetele. Kogu süsteemi projekteerimisel peab
arvestama rahe mõjuga. Rahe puhul tuleb arvestada raheterade läbimõõduga kuni 15mm.
Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud, võttes arvesse lume ja jää koormust
temperatuurini kuni +5°C. Kontaktvõrgusüsteemi elektrijuhid peavad olema projekteeritud klassi I3
kohasele jääkoormusele (raske 15N/m).
0ºC ja 5m/s tuulekiiruse (17 N/m2) juures tuleb arvesse võtta jäite paksust vähemalt 10 mm.
Läänerannikul tuleb arvestada väärtusega 10m/s (70 N / m2).
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 9
Päikesekiirgus
Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub standardi EN 50125-3 peatükis 4.9
kindlaks määratud päikesekiirgust intensiivsusega kuni 1120 W/m2 ja vastab standardi EN 50125-3
peatüki 4.8 (kategooria R2) nõuetele.
Äike
Kogu süsteem peab olema projekteeritud äikese mõju vastu vastavalt standarditele EN50124-1 ja
EN50124-2.
Saaste
Saastetase on esitatud EVR-i elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja
tehnokasutuseeskirja tabelites 11-14.
Kogu süsteem tuleb projekteerida, võttes arvesse madalaid saastetasemeid 4C1, 4B1 ja 4S1, kui
KMH ei näe ette teisiti.
Kui kontaktvõrgusüsteem asub standardis EN 50125-2 kindlaks määratud tunnelites, peab kogu
süsteem olema projekteeritud kõrge saastetaseme 4C3, 4B1 ja 4S3 jaoks.
Kui kontaktvõrgusüsteem asub maanteed või raudteed ületavatel sildadel, peab kogu süsteem olema
projekteeritud kõrge saastetaseme 4C3, 4B1 ja 4S3 jaoks. Rannikualade korral peab kogu süsteem
olema projekteeritud kõrge saastetaseme 4C3, 4B1 ja 4S3 jaoks.
Vibratsioon ja löögid
Vastupidavus vibratsioonile ja löökidele on kindlaks määratud standardi EN 50125-3 peatükkides
4.13.1 ja 14.13.2 ning lisas C.
Tulekaitse
Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud tulekaitsega vastavalt standardile EN 50125-2.
Kõik tooted peavad vastama 1.juuli 2015. aasta määrusele (EL) 2016/364 mis käsitleb ehitustoodete
liigitamist tuletundlikkustoimivuse alusel, ja sellega seotud ehitustoodete määrusele (CPR).
Kontaktvõrgusüsteemi dünaamiline käitumine
Pantograafi tüüp
Kontaktvõrgusüsteem peab töötama pantograafide tüübiga, mis ühildub 1520 mm. rööpmelaiusega.
Vastavushindamine tuleb läbi vastavalt standardile EN 50317..
Pantograafide vahekaugused kontaktõhuliini projekteerimisel
Pantograafide vahekaugused peavad kontaktõhuliini projekteerimisel vahelduvvoolusüsteemis
maksimumkiirusel 160 < v < 250 km/h vastavalt ENE-KTK punktile 4.2.13. olema:
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 10
• A = 200
• B = 85
• C = 35
Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral
Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle peab vastama ENE-KTK punktile 4.2.9.2. Väärtus peab
olema määratud pantograafi suhtes, millele on seatud suuremad piirangud:
Rööpmelaiuse süsteem 1520 mm: maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle 500 mm.
Pantograafi gabariit
Pantograafi gabariit projekteeeritakse vastavalt ENE-KTK lisale D2, mis vastab EVR-i dokumendile
„Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“, peatükk 2.2.2.
Keskmine kontaktjõud
Vooluvõtusüsteemi kriteeriumid peavad vastama keskmisele kontaktjõule (Fm), vastavalt
standardile EN 50367.
Pantograafi kontaktjõud peab vastama EVR dokumendi "Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu
ehituse ja tehnokasutuseeskiri" nõuetele.
Kontaktjuhtme kerkimine/vertikaalne liikumine
Vastavalt ENE-KTK-le peab külgtoe tõusuruum olema kaks korda suurem kui tavalistes
kasutustingimustes arvutuslik, simuleeritud või mõõdetud tõus üht või mitut pantograafi kasutades
(So), kui keskmise kontaktjõu ülempiir raudteliini maksimum kiirusel on Fm. Kui külgtoe tõusuruum
on kontaktõhuliini konstruktsiooni tõttu füüsiliselt piiratud, siis tohib vajalikku ruumi vähendada
väärtuseni 1,5 So.
Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud staatilise kontaktjõu vahemikule 60 - 90 N
vastavalt standardile EN 50367.
Kui kontaktjuhe liigub ajutiselt vertikaalselt kõrgemale kui projektis määratud maksimaalne tõus,
siis ei tohi see põhjustada kontaktliini ebaharilikku kulumist.
Elektrilised õhkvahemikud
Elektrilised õhkvahemikud maapinna ja kontaktliini või toitejuhtmete pinge all olevate isoleerimata
osade vahel tuleb kindlaks määrata, et piirata kontaktvõrgu või maandatud infrastruktuuri kahjustusi
ja vältida turvalisuse ohtuseadmist.
Alljärgnevas tabelis on esitatud minimaalsed soovitatavad õhkvahemikud maapinna ja
kontaktõhuliinisüsteemi pingestatud osade vahel vastavalt standardile EN 50119.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 11
Tabelis esitatud õhkvahemike väärtusi võib vähendada või suurendada olenevalt erinevatest
parameetritest, nagu näiteks absoluutne niiskus, ümbritseva õhu temperatuurivahemik, õhurõhk,
saastatus, suhteline õhutihedus ning nii pingestatud ja maandatud konstruktsioonide kuju ja
materjal.
Kontaktvõrgusüsteemi parameetrid
Kontaktvõrgusüsteem
Vastavalt hankedokumentidele peab kontaktvõrgusüsteem olema projekteeritud 2X25 kV, 50 Hz
vahelduvvoolusüsteemile, nagu on määratud kindlaks standardis EN 50163.
Kontaktvõrgusüsteem koosneb järgmistest osadest:
• Vundamendid
• Tugielemendid ja ankurkinnitused.
• Konsoolid, sealhulgas isolaatorid, fiksaator, lisafiksaator, peavarras ja kõik muud tugisüsteemi
seadmed.
• Kontaktvõrgu kaablid, kandetross, kontaktjuhe, riputid, elektriühendused.
• Negatiivne fiider ja riputuskomplekt.
• Pingutusseadmed ja nende osad.
• Tagasivooluliin, mis koosneb tagasivooluahela kaablist.
• Maandussüsteem koos õhukaudse maanduse juhtmetega, mis ühendab kõiki kontaktvõrgu
tugielemente.
• Sektsioonisolaatorid ja lahklülitid.
Kandetrossid
Eesti Raudtee elektrifitseermisprojekti jaoks valitud kontaktvõrgu juhtmete tehnilised omadused on
esitatud allolevas tabelis ja vastavad elekterveo simulatsiooni ja elektriliste arvutuste aruannetes
esitatud nõuetele.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 12
Kontaktjuhe Vastavalt standardile EN 50149
Tüüp BC-107 Cu ETP
Nimiristlõige (mm²) 107
Läbimõõt (mm) 12,30
Kaal (kg/km) 980 (max)
Katkekoormus (kN) 37,4
Kontaktjuhtmete arv 1
Mehaaniline pinge (kN) 12
Kandetross Vastavalt standardile DIN 48201 Osa 2
Tüüp BzII
Nimiristlõige (mm²) 70
Läbimõõt (mm) 10,5
Kaal (kg/km) 596
Katkekoormus (kN) 38,64
Mehaaniline pinge (kN) 12
Ressoorriputuse tross Ei
Riputid Vastavalt standardile NF C 34-110-2
Tüüp Pronks 12B
Nominaalne ristlõige (mm²) 11,94
Läbimõõt (mm) 5
Kaal (kg/km) 110
Negatiivne fiider Vastavalt standardile EN 50182
Tüüp Alumiinium-terastraat 242-AL1 / 39-ST1A (LA280)
Juhi ristlõige (mm²) 282,2
Läbimõõt (mm) 21,8
Kaal (kg/km) 977
Katkekoormus (kN) 84,5
Maandusjuhe õhus Vastavalt standardile EN 50182
Tüüp Alumiinium-terastraat 94-AL1/22-ST1A (LA110)
Juhi ristlõige (mm²) 116,2
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 13
Läbimõõt (mm) 14
Kaal (kg/km) 433
Katkekoormus (kN) 43,1
Juhtmete kõrgus
Kontaktjuhtme kõrgus on kaugus rööpapeast kontaktjuhtme alumise punktini, mõõdetuna piki rongi
telge. Juhtme kõrguse mõõtmised tehakse risti kontaktjuhtme või kontaktvõrgu ja rööpapea vahel.
Kontaktjuhtme kõrgus peab vastama ENE KTK punktile 4.2.9.1 ja Eesti õigusaktide nõuetele. 1520
mm rööpmelaiusega süsteemi korral:
• Kontaktjuhtme minimaalne kõrgus: 5,75 m
• Kontaktjuhtme nimikõrgus: 6,30 m.
• Kontaktjuhtme projekteeritav maksimaalkõrgus: 6,8 m.
Süsteemi nimikõrgus on 1,40 m.
Kontaktjuhtme maksimaalne kalle on 1‰ ja peateede kalde maksimaalne muutus 0,5‰.
Pingutuspikkused
Paigaldatav kontaktvõrk pingestatakse automaatselt, nii et keskkonnatingimuste, peamiselt
temperatuuri muutuste korral, säilib kontaktvõrgu ja kontaktvõrgu juhtmete mehaaniline pinge. See
automaatne kompenseerimine saavutatakse juhtme ankrutele paigaldatud pingutusseadmete abil.
Pingutusseadmed jagavad kontaktvõrgu pingutuspikkusteks, mille mõlemas otsas on
pingutusseadmed ja pingutuspikkuse keskel on fikseeritud konsool keskankurdusega. Siiski
pingutuspikkuste korral, mille pikkus on alla poole maksimaalsest pingutuspikkusest, üks ots olla
varustatud pingutusseadmega, samas kui teine ots võib olla fikseeritud ankur.
Üldiselt tuleb tagada, et keskankurduse ja pingutusseadmete vaheline kaugus ei oleks suurem kui
800 m. Seetõttu on pingutuspikkused maksimaalselt 1600 m.
See pingutuspikkus vastab kontaktliini juhtmete pikkusele, nii et seda mõõdetakse kahe ankurlõigu
alguses olevast ankurmastist kuni viimase ankurmastini, kus algab ja lõpeb kandetross ja
kontaktjuhe.
Visangud
Visangu pikkuse ja juhtmete eemaldumise arvestamiseks tuule mõjul ning jäite ja tuule koosmõjul,
määratakse tuulekiirus ja jäitekihi paksus mitmeaastaste vaatlusandmete alusel.
Sirge rööbastee maksimaalne visangu pikkus on 64 m.
Erinevate rööbasteede kõverusraadiuste vahemike arvutamisel võetakse arvesse juhtmete
maksimaalset nihet visangu keskel ja keskkonnatingimusi (tuul ja jää). Vastavalt standardile
„Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“ on tehtud erinevad
kõverusraadiuste arvutused (alates 950 m kuni 250 m), ning kahe tuulekiirusega (25m/s ja 32m/s).
Kahe järjestikuse visangu pikkuse maksimaalne erinevus peab olema väiksem kui 15 meetrit.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 14
Neid arvutusi kirjeldatakse aruandes 4001_EP_AA-3-02_Mehaanilised-arvutused.
Kontaktjuhtme siksak
Kõveratel teelõikudel on lubatud kontaktjuhtme siksak vooluvõtturi telje suhtes kuni 400 mm,
vastavalt tabelis 2.4 esitatud andmetele, olenevalt kõvera raadiusest ja visangu pikkusest, nii et
kontaktjuhe paikneb visangu keskkohas üldjuhul vooluvõtturi teljel.
Kõvera raadius, m Siksak, mm, visangu pikkuse korral, m
30 35 40 45 50 55 60 64
300 -350 -400 -400* - - - - -
-350 -400 -400* - - - - -
500 -250 -300 -350* -400* -400* - - -
-250 -300 -350* -400* -400* - - -
800 -150 -200 -250 -300* -350* -400* -400* -
-150 -200 -250 -300* -350* -400* -400* -
1000 -100 -150 -200 -250 -300* -350* -400* -400*
-100 -150 -200 -250 -300* -350* -400* -400*
1200 -300 -100 -150 -200 -250 -300* -350* -400*
100 -100 -150 -200 -250 -300* -350* -400*
1500 -300 -300 -300 -150 -200 -250 -300* -350*
150 100 0 -150 -200 -250 -300* -350*
2000 -300 -300 -300 -300 -300 -200 -250 -300*
200 150 100 50 0 -200 -250 -300*
3000 -300 -300 -300 -300 -300 -300 -300 -300
300 250 200 200 150 150 100 50
Märkused:
1. Lugejas on esitatud kontaktjuhtme siksaki väärtused toese juures, nimetajas nimetatud toesega piirneva toese juures.
2. "*" ainult hoonete ja metsarikastes kohtades ning süvendite korral, mille sügavus on üle 7 m. Teistes kohtades ei ole sellised visangu pikkused lubatud.
3. Kriipsud tähendavad, et teelõigu kõvera antud raadiuse korral pole vastavad visangu pikkused lubatud.
4. Numbrite ees olev "-" tähendab, et siksak on suunatud kõvera teelõigu välisserva suunas, "+" tähendab, et siksak on suunatud kõvera teelõigu siseserva suunas.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 15
Ankurduse paigaldus
On kahte tüüpi ankurdusseadmeid:
• Automaatpingutusega ankurdusseadmed: kui pingutuspikkus on üle 800 meetri,
ankurdatakse kandetross ja kontaktjuhtmed mõlemast otsast pingutusseadmetega.
Kandetrossil ja kontaktjuhtmel peavad olema sõltumatud pingutusseadmed, nagu on
näidatud dokumendis 4001_EP_EK-7-01_detail.
• Fikseeritud ankurdusseadmed: kui pingutuspikkus on alla 800 meetri, on juhtmete ühes
otsas pingutusseade ja teises otsas fikseeritud ankurdus. Fikseeritud ankurdusseadmeid on
kirjeldatud joonisel 4001_EP_EK-7-01_detail.
Pingutusseadmed peavad vastama järgmistele tingimustele:
• Kandetrossi ja kontaktjuhtme/juhtmete sõltumatud pingutusseadmed.
• Pingutusseadmed varustatakse paigutusrataste ja vastukaaludega tavaliselt vabas õhus ning
kompaktsete vedrudega tunnelis või kohtades, kus paigutusrattad ja vastukaaluseadmed ei ole
soovitatavad (näiteks platvormidel).
• Kontaktvõrgu pingutusseadmed tuleb paigaldada samale mastile, asetades paigutusrattad
üksteise peale erinevatel kõrgustel, kuid vertikaalselt ja masti suhtes erinevatel vahekaugustel.
• Pingutusseadmetel peab olema tõhus kaitse inimeste ohutuse tagamiseks, samuti
pingutussüsteemi raskuste vargusvastane süsteem. Kaitsesüsteemi kasutamisel peab olema
tagatud, et raskuseid toetava kaabli katkemise korral ei langeks kontaktõhuliin maapinnale.
Süsteemi jõudlus peab olema suurem kui 95%, mida näitavad vastavad katsed.
• Raskuste peavad tõrgeteta liikuma kogu temperatuurivahemikus ja maksimaalsel poolpikkusel.
• Raskuste liikumissüsteem ja selle juhikud peavad olema projekteeritud ja teostatud nii, et
raskused ei saa mitte mingil juhul blokeeruda. Pingutusseadmete töötemperatuuri vahemik peab
olema vähemalt 80 °C.
Pingutussüsteem peab olema projekteeritud vastavalt pingutuspikkusele. Arvesse tuleb võtta kõiki
eeldatavaid hõõrdejõude ja temperatuuri kõikumisi.
Pingutusseadme kasutegur peab olema võrdne või suurem kui 0,97.
Pingutusseade peab olema varustatud tõkestitega, et vältida raskuste allakukkumist kandetrossi või
kontaktjuhtme katkemise korral.
Keskankurdusseadmed
Kui pingutuspikkus on üle 800 meetri, siis asetatakse keskankurdusseade pingutuspikkuste keskele.
Peateel kasutatakse keskankurdust, ankurdades konsooli peateega külgnevatele kontaktvõrgu
mastidele. Mitme teega piirkondades, kus kontaktvõrgu mastide ankurdustrossid peavad ületama
mitut teed, soovitatakse kandetrossi keskankurdust kontaktvõrgu konstruktsiooni põiktala külge..
Nende keskankurduste paigaldamine on kujutatud joonisel 4001_EP_EK-7-01_detail.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 16
Ankurlõikude vahemikud
Ankurlõikude vahemikud peavad kontaktvõrgusüsteemis tagama sujuva ülemineku pingutuspikkuste
vahel ja olema vooluvõtturite suhtes optimeeritud.
Isoleerimata ja isoleeritud ankurlõikude vahemike korral peavad juhtmete vahekaugused vastama
alljärgnevas tabelis toodule::
Tüüp ja asukoht
Vahemik, mm
Isoleerimata- Isoleeritud
Horisontaalne vahemaa üleminekuvisangus paiknevate töökontaktjuhtmete sisekülgede vahel rongikiirusel kuni 160 km
/ h:
100 500
Vertikaalselt, töötavast kontaktjuhtmest:
mittetöötavale kontaktjuhtmele üleminekutoeste juures 200 -
mittetöötavale kontaktjuhtmele vooluvõtturi liikumispiirkonna alguses
300 -
ühe kontaktjuhtmega, sisselõigatud isolaatori alumise pinnani 300
Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel arvestatakse järgmiste ankurlõikude vahemike konfiguratsioonidega:
• Isoleeritud ankurlõigu vahemik:
o Sirge teelõik:
▪ üldiselt neljavisanguline vahemik
▪ kolmevisanguline vahemik (kiirusepiirang < 80km/h), kui ei ole võimalik
rakendada neljavisangulist
o Kõver teelõik:
▪ neljavisanguline vahemik (ankurlõigu visang > M1)
▪ viievisanguline vahemik (ankurlõigu visang < M1)
• Isoleerimata ankurlõigu vahemik:
o Sirge teelõik: kolmevisanguline vahemik
o Kõver teelõik:
▪ kolmevisanguline vahemik (ankurlõigu visang > M2)
▪ neljavisanguline vahemik (ankurlõigu visang < M2)
M1 ja M2 on minimaalsed ankurlõigu visangud, väiksemad kui need vahemikud, mille korral jäävad
vooluvõtturid laadimata. Seda täpsustatakse FEM-arvutustega. Eelprojekti etapil arvestatakse, et M1
ja M2 on 30 m.
Kõveral teelõigul vähendatakse isoleeritud ankurlõikude vahemike korral maksimaalset visangute
pikkust, võrreldes arvestuslike maksimaalsete visangute pikkustega, mis on esitatud dokumendi
"Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri" nõuetes. Need visangud
on esitatud allolevas tabelis:
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 17
Visang i-ankrulõigu visang Z Raadius
[m] [%] [m] [mm] [m]
80 25% 60 170 2000
79 25% 59 170 1900
78 25% 59 190 1800
77 25% 58 190 1700
76 25% 57 190 1650
75 25% 56 200 1550
74 25% 56 210 1500
73 20% 58 250 1400
72 20% 58 260 1350
71 20% 57 260 1300
70 20% 56 260 1250
69 20% 55 270 1150
68 20% 54 280 1100
67 20% 54 290 1050
66 20% 53 300 1000
65 20% 52 280 1000
64 15% 54 330 950
63 15% 54 350 900
62 15% 53 360 850
61 15% 52 370 800
60 15% 51 350 800
59 15% 50 360 750
58 15% 49 370 700
57 15% 48 360 700
56 15% 48 390 650
55 15% 47 400 600
54 15% 46 390 600
53 15% 45 400 550
52 15% 44 390 550
51 15% 43 400 500
50 15% 43 400 500
Ankrulõigu seadmete paigutus on kirjeldatud ja esitatud joonistel 4001_EP_EK-7-01_detail nii
isoleerimata kui isoleeritud ankrulõikude vahemike kohta.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 18
Õhupöörangud
Õhupöörangud kontaktvõrgusüsteemis peavad olema projekteeritud nii, et need tagavad sujuva
ülemineku peatee kontaktvõrgust kõrvaltee kontaktvõrgule (ja vastupidi), ja olema optimeeritud
vooluvõtturite suhtes. Süsteemi koostalitlusvõime tagamiseks ja lisaks ENE KTK nõuetele, peab
kontaktjuhtme lahknemine toimuma alati vooluvõtturi süsiriba suhtes vertikaalsel tasapinnal.
Õhupöörangute asukoha valikul on silmas peetud ristpööret, mis koosneb pöörangumastist +
kõrgusmastist + ankurmastist.
Kontaktvõrgusüsteemi õhupöörangud töötatakse välja vastavalt nõuetele, mis on esitatud
dokumendis „Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri”.
Sellegipoolest on välja pakutud väike muudatus seoses pöörangumastide asukohaga. Eelpool
nimetatud standardis leiti lahknevus punktide 2.8.14 ja 2.8.4 nõuete vahel. Need nõuded on:
2.8.4.: Lihtpöördel peab vahemaa õhupöörangut moodustavate kontaktjuhtmete
ristumiskoha ja sirge või harutee telgede vahel olema 360 – 400 mm ja ristumine peab
toimuma punktis, kus vahemaa riströöpa ühendusrööbaste peade sisetahkude vahel on 730
– 800 mm.
2.8.14.: Lihtpöörmel paigaldatakse fikseerivad seadmed 1 – 2 m kaugusele kontaktjuhtmete
ristumiskohast pöörangu sulgrööpa suunas, kus vahemaa siserööbaste sisetahkude vahel on
0,8 – 1 m (tabel 9 ja joonis 19).
Joonis 3 : Standardi punkti 2.8.14 tabel 9 ja joonis 19.
See konfiguratsioon ei võimalda õhupöörangu juhtmetel ristuda punktis 2.8.4 nõutud lõigus. Seetõttu
on selle probleemi lahendamiseks tehtud ettepanek muuta punkti 2.8.14 tabelis 9 esitatud
parameetrit L2:
➢ 1/11 pöörangu puhul: olemasolev väärtus: (7,5+1), uue väärtuse ettepanek: (4,5+1),
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 19
➢ 1/9 pöörangu puhul: olemasolev väärtus: (6,0+1), uue väärtuse ettepanek: (3,0+1),
Selle lahenduse esitas ja kinnitas EVR.
Tugikonstruktsioonid
Projekteerimine
Kaherööpmelised jaamavahed peavad olema varustatud sõltumatute mastidega mõlema tee jaoks.
Üherööpmelistel lõikudel tuleb mastid paigaldada tulevase rööbastee suhtes teisele küljele. See on
vajalik, et mitte häirida tulevast teed.
Kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonid peavad eelkõige:
• Toetama kontaktvõrgu kaableid ja juhtmeid.
• Mitte takistama reguleeritud juhtmete pikisuunalist liikumist.
• Kontaktvõrk peab olema elektriliselt isoleeritud isolaatori toe suhtes.
• Olema vastupidav keskkonnatingimustele.
Jäikpõigikuid kasutatakse siis, kui paralleelsetele teedele ei ole võimalik paigaldada eraldiseisvaid
toeseid, mitmerööpmelistes jaamavahedes või jaamades.
Kõikide kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada konsooli
võimalikku 0,05 m vajumist ja 0,1 m tõusu.
Samuti tuleb kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonides jätta võimalikult palju ruumi tulevase 10
kV kontaktliini paigaldamiseks, pöörates erilist tähelepanu kontaktvõrgusüsteemi spetsiifilistele
elementidele, mida see võib mõjutada (mastide trafod, negatiivse fiidri koosmõju, elektromagnetiline
ühilduvus jm.)
10 kV toitekaablite asukoht on määratud Eesti Standardeid järgides, et tagada kaugus maapinnast
ja elektrilised vahekaugused. Igal juhul on 10 kV õhuliinide projekteerimine väljaspool selle
dokumendi reguleerimisala.
Kontaktvõrgu tugikonstruktsiooni vahemikud maapinnast ja muudest kommunikatsioonidest, mis on
vajalikud 10 kV kontaktliinidele, peavad vastama EVR dokumendis „Elektrifitseeritud raudteede
kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“ tabelis 2 toodud väärtustele.
Terasest kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonid projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt
Eurokoodidele (EN1993).
Kontaktvõrgusüsteemi mastide ja vundamendi suurus sõltub igale mastile rakendatavast
koormusest. Õhuliini konstruktsioonide koormus koosneb järgmistest koormustüüpidest, mis on
määratletud standardis EN50119. Koormus arvutatakse vastavalt standardis sätestatule. Õhuliini
konstruktsioonide koormus koosneb:
• Püsikoormusest
• Tuulekoormusest
• Jäitekoormusest
• Ehituskoormusest
Vastavalt olemasolevatele kontaktvõrgu liinide konfiguratsioonidele, on arvestatud erinevate
koormusnäitajatega. Iga masti ristlõike jaoks vajalik koormusnäitaja määratakse kindlaks
pingekontrolliga vastavalt projekteerimisnormidele.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 20
Arvestatud on kahest U-profiilist koosnevate metallmastidega, mille profiilid on omavahel ühendatud
diagonaalsete kuumvaltsitud terasest S275JR (EN 10025 Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud
tooted) klambritega ning kaetud kuumtsingitud kattega.
Eristatud on viis erinevat mastitüüpi:
• Üldine rööbastee mast, X-AV
• Suletud mast, XC-AV või sarrustatud mast
• Mast, XL-AV
• Suletud mast: XCL-AV
• Mast XLL-AV
Iga masti koormusnäitaja on esitatud tabelis 4001_EP_AA-3-02_Mehaanilised-arvutused.
Paigaldus/asukoht
Vältida tuleb kontaktvõrgu tugikonstruktsioonide paiknemist jaamahoonete ees, välja arvatud
põiktalad.
Kontaktvõrgu tugikonstruktsioonidek asukoht jaamapiirkondades ei tohi piirata töid ja reisijate
liikumist.
Kontaktvõrgu tugikonstruktsioonide asukoht hoonete lähedal ei tohi piirata ehitiste/ala kasutamist ja
hooldust.
Võimaluse korral tuleb vältida toeste paiknemist sildadel ja maanteesildadel. Kui siiski sildadele ja
maanteesildadele toeste paigaldamine on vältimatu, tuleb visangu pikkuses arvestada tugevama
tuulega ja selle maksimaalne väärtus peab olema kuni 54 m. Pikemad visangud on lubatud ainult
juhul, kui selline lahendus on õigustatud.
Tavapärased visangud tugede vahel määratletakse käesoleva dokumendi peatükis 3.6.5 ja need
peavad arvestama:
• Siksaki kriteeriumitega.
• Minimaalse ja maksimaalse radiaalset pingutust.
• Tuule tekitatavat maksimaalset külgsuunalist liikumist.
• Takistusi või erilisi punkte (üleminekuid, ümbersõite jne).
Kahe järjestikuse visangu pikkuse maksimaalne erinevus peab olema väiksem kui 15 meetrit.
Paigaldis peab olema varustatud seadmetega, mis tagavad kõrgustel töötavate töötajate ohutuse
(ankurpunktid jms.).
Paigaldis peab vastama standardis EN 50122-1 kindlaks määratud raudteepersonali ja teiste isikute
ohutusnõuetele.
Vundamendid
Tugikonstruktsioonide konstruktsioon peab vastama standardi EN 50119 - peatüki 6 nõuetele.
Vundamenditüübi valik oleneb tarindi konstruktsioonist, koormusest, aluspinnase tingimustest ja
vundamendi võimalikust konstruktsioonist.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 21
Betoonvundamendid projekteeritakse ja teostatakse vastavalt Eurokoodeksitele (EN 1992 ja EN
1997).
Vundamentide projekteerimisel võetakse arvesse järgmisi punkte:
• Projekteeritavad koormused ja meetod.
• Vundamendi konfiguratsioon.
• Liikumiste piirväärtused.
• Geotehnilised projekteerimisparameetrid, võttes arvesse põhjavee taset.
• Konstruktsiooni materjalide projekteerimisparameetrid.
• Tugisüsteemide/vundamentide ühendused.
• Vundamendi ehitamine ja paigaldamine.
• Erikoormused.
• Vundament peab olema hooldusvaba kogu oma eluea jooksul.
Vundamendi projektile peavad eelnema pinnaseuuringuid ja konstruktsiooni koormuse hindamine.
Kontaktvõrgusüsteemi paigutusplaan jooniste väljatöötamiseks esialgse projekteerimisetapi osana
on tehtud esialgsed vundamentide arvutused erinevate koormusjuhtumite jaoks, eeldades silindrilist
raudbetoonist vundamendi tüüpi.
Iga masti silindriliste vundamentide arvutamiseks on kasutatud O.R.E. meetodit. Sellise protseduuri
töötas välja U.I.C. läbi l’Office de Reserches et Essais (ORE). Seda meetodit kasutatakse
kaldemomendi saamiseks, mida vundament peab taluma sõltuvalt selle asukohast ja paindesuunast.
Arvutamisel võetakse arvesse ohutustegurit 3.
Arvestades seda meetodit, on arvutatud 1000 mm läbimõõduga vundamentide erinevate sügavuste
maksimaalne painutusmoment. Arvesse on võetud järgmisi vundamente:
Vundament Läbimõõt (m) Sügavus (m)
F1 1,00 4,20
F2 1,00 4,50
F3 1,00 5,00
F4 1,00 5,50
F5 1,00 6,75
F6 1,00 7,50
Ans 0,75 3,50
AnC 0,75 3,50
Nende arvutuste kohaselt on valitud sobivad vundamendid, mis taluvad iga eelmises osas määratud
masti maksimaalset paindemomenti. Iga masti koormusnäitaja on toodud allolevas tabelis.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 22
Koormusnäitaja Vundament Ankur
Üherööpmelise raudtee konsool Sirge teelõik F1 -
Üherööpmelise raudtee konsool Kõver teelõik (R>150 m) F1 -
Mast punktis. F3 -
Kõrgendusmast punktis. F3 -
Ankurmast punktis. F2 Ans+AnC
Ankruga mast punktis. F3 Ans+AnC
Kõrgendusmast ankruga F3 Ans+AnC
Vahemast ankurlõikude vahemikus. Sirge teelõik. F3
Vahemast ankurlõikude vahemikus. Kõver R>500 m. F3
Teljemast ankurlõikude vahemikus. Sirge teelõik. F2
Teljemast ankurlõikude vahemikus. Kõver R>500 m. F3
Vahemast ankurlõikude vahemikus. Sirge teelõik. F2 Ans+AnC
Vahemast ankurlõikude vahemikus. Kõver R>500 m. F2 Ans+AnC
Fikseeritud punkti mast. F1
Fikseeritud punkti ankurmast. F1 Ans
Vahemast ankruga F3 Ans+AnC
Elektriühendus F1
Fiidrid F3
Kolmekordne konsool F4 Ans
Kolmekordne konsool + ankur F5 Ans+AnC
Poolpõiktala F4
Põiktala (<15 m) F4
Põiktala (15-22 m) F5
Põiktala (22-30 m) F5
Põiktala (30-45 m) F6
Põhiprojekti staadiumis kinnitatakse kõik vundamentide asukohad pärast kohapealsete uuringute
läbiviimist.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 23
Vundamentide asukohad ei tohi häirida maa-aluseid ühendusi, nagu toitekaablid, torusüsteemid, IT-
ja telekommunikatsioonisüsteemid ning raudteega seotud seadmed, kui see on mõistlikult teostatav.
Konsoolid
Konsoolid peavad olema projekteeritud arvestades rööbaste võimalikku külgsuunalist liikumist ±0,3
m.
Konsooli korpus peab olema valmistatud nurkterasest, terasest või alumiiniumisulamist torudest ja
lisavardad peavad olema valmistatud spetsiaalse profiiliga ribiterasest või alumiiniumisulamitest.
Terasdetailid peavad olema kaetud korrosioonivastase kattega.
Lisafiksaatori kuju peab olema konstrueeritud nii, et see takistaks vooluvõtturite kinemaatilist
gabariiti.
Konsoolid peavad olema kolmnurktoru-tüüpi, konsooli korpuse moodustavad kaks varrast (korpus ja
kinniti), mis on teatud juhtudel on tugevdatud diagonaalvarrastega.
Konsoolid peavad vastama järgmistele nõuetele:
• Dimensioneerimine peab vastama kontaktvõrgu pingutusmomentidele vastavalt standardis EN
50119 esitatule.
• Peavad toetama kontaktvõrku, isolaatoreid ja muid nendega seotud seadmeid
(sektsiooniisolaatorid jne.).
• Peavad looma elektriühendused, mis tagavad ühenduskohtades lühise korral elektri
järjepidevuse ja tagavad kõigi osade võrdse potentsiaali.
• Peavad tagama juhtide liikumise ja toimimise kõikides keskkonnatingimustes.
• Peavad olema reguleeritavad, et võimaldada kontaktvõrgu kõrguse ja selle väljarippe lõplikku
reguleerimist.
• Ei tohi takistada veeremite kinemaatilist gabariiti ega ka pantograafide gabariiti liinil.
• Selle komponendid peavad olema kaitstud korrosiooni ja äärmuslike keskkonnatingimuste eest,
et vähendada hooldusvajadust.
• Korpus ja kinnitusvardad fikseeritakse masti või toe külge isolaatoritega ja asendi muutmise
komplektiga.
• Jäikade raamide, ekraanide ja tunnelite korral paigaldatakse üleulatuvad osad kas otse
mastidele nagu üldiselt rööbastee korral või tugedele, mis kinnitatakse põiktala, ekraani või
tunnelivõlvi külge.
• Sisemise trosskinnituse korral on riputusvarras jäik ning sobivate liigendite abil kinnitatud toe
ja kinnitusvarda külge. Välise trosskinnituse korral võib kasutada samasugust süsteemi või
terastrossisüsteemi.
• Trossikinnitusega stabilisaatorvarda kinnitamine konsooli korpusevarda külge tuleb olenevalt
arvutusest teostada kuulliigendite või muu sarnase süsteemi abil.
• Trosskinnitusega lisafiksaator kannab tuulekindlat riputit, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole
arvutuste kohaselt vajalik.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 24
• Trosskinnitusega lisafiksaatori geomeetriline kuju peab võimaldama vooluvõtturite (kaasa
arvatud kiiruspiiriku) hõõrdumiseta läbipääsu, mis tõstab kontaktliini, lisafiksaatorile või toele
või tõstab stabilisaatorvarrast ettenähtud viisil.
• See peab olema projekteeritud nii, et see saab töötada maksimaalses kaldevahemikus,
põhjustamata seejuures kontaktjuhtmete enneaegset kulumist.
• Trosskinnitussõlme konstruktsioon peab olema selline, et ainult lisafiksaator saab siseneda
vooluvõtturi kinemaatilisse mehaanilisse gabariiti, nagu on näidatud ETI punktis 4.2.10.
• Trosskinnitusega fiksaatori kõrgusasend peab olema selline, et see toimib riputina ja ei vaju
raskusjõu mõjul vastu kontaktjuhet.
Isolaatorid
Isolaatori tiibade kuju ja suund ei tohi koguda vihmavett. Isolaatorid peavad olema eelistatavalt
komposiittüüpi ja neid peavad olema katsetatud kõigis aspektides vastavalt kehtivale standardile.
Isolaatorid ei vaja oma eluea jooksul ennetavat hooldust ega puhastamist.
Isolaatorid projekteeritakse, toodetakse ja katsetatakse vastavalt standardile EN 50119 ja muudele
kohaldatavatele EN ja IEC standarditele.
Isolaatorite elektrilised ja mehaanilised omadused on järgmised:
• Elektrilised omadused
Kontaktvõrgusüsteemi isolaatorid peavad olema projekteeritud tööpingele, mille nimipinge on 25 kV,
mis tähendab, et EN 50163 kohaselt on maksimaalne mittepüsiv tööpinge 29 kV.
Vastavalt standardi EN 50125 lisale D on kontaktvõrgu või fiidriga ühendamiseks mõeldud seadmete
(nt lahklülitid, trafod jne) püsipaigalduse korral seadme kõrgeim pinge, mis vastab faasidevahelisele
pingele kolme- faasilises vahelduvvoolusüsteemis 52 kV.
• Mehaanilised omadused
Kõik isolaatorid peavad olema sellise suurusega, et need taluvad kontaktvõrgu kõiki mehaanilisi
pingeid. Ankrusabade isolaatorid peavad vastu pidama tõmbe- ja väändejõududele vastavalt
juhtmetele ja kaablitele rakendatavast mehaanilisest pingest.
Korpusvarda isolaatorid peavad olema vastupidavad survele, paindele ja väändele. Korpuste
kinnitusisolaatorid peavad vastu pidama tõmbepingetele ja teatud survetingimustele.
Ohutustegur peab olema kooskõlas standardiga EN 50119 "Raudteealased rakendused.
Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid". Isolaatori minimaalne vastupidavus mehaanilisele
pingele ei tohi olla väiksem kui 95% sellest, mis on ette nähtud selle juhisüsteemi pingutamiseks,
milles seda kasutatakse. Isolaatori maksimaalne mehaaniline pinge tööseisundis ei tohi ületada 40%
selle minimaalsest tõmbetugevusest.
Maksimaalne paindepinge ei tohi ületada 40% isolaatori minimaalsest paindetakistusest. Tööseisundi
maksimaalset paindepinget saab täiendavalt piirata mõne süsteemi konstruktsioonis määratletud
kriteeriumiga.
Isolaatori minimaalne roomevahemik on kindlaks määratud standardis EN 50124-1 ja
elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrgu EVR eeskirja tabelites 11-14.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 25
Sektsiooniisolaatorid
Sektsiooniisolaatorid peavad maksimaalsel kontaktvõrgusüsteemi valmistajakiirusel tagama piisava
dünaamilise ja elektrilise toimivuse.
Kontaktvõrgu sektsiooniisolaatorid tuleb paigutada nii, et need ei häiri vooluvõtturi kollektoripea
vahekaugusi..
Sektsioneerimisseadmed / lahklülitid
Lahtilüliteid juhitakse kaugjuhitava ja käsitsi mehhanismi abil.
Käsi- ja kaugjuhtimisega lahklüliteid kasutatakse:
• Üksikute kontaktvõrgu sektsioonide ühendamiseks või eraldamiseks.
• Toite eesmärgil.
• Kontaktvõrgu sektsioonide rist- ja pikisuunaliseks ühendamiseks..
Kas standard- või hädaolukorras või hoolduse hõlbustamiseks.
Tähised ja numeratsioon
Vastavalt standardile EN 50119 peab igal isolaatoril olema identifitseerimisnumber või muu
kustutamatu süsteem, mis võimaldab isolaatori identifitseerimist.
Igale kontaktvõrgu toele paigaldatakse individuaalne numbriplaat.
Kaitsevarjestus
Kaitsevarjed tuleb paigaldada kõikidesse kohtadesse, kus ei ole järgitud standardi EN 50122-1
kohaseid minimaalseid vahekaugusi juurdepääsetavatest pingestatud osadest.
Kaitsevarjestused peavad toimima pidevalt kogu etapi tööde vältel ja need peavad olema
projekteeritud vastavalt standardile EN 50122-1.
Ülekäigud ja tunnelid
Viaduktide aluse kontaktvõrgu saab paigaldada kahel viisil. Eelistuse järjekorras on need:
• Vaba läbipääsuga.
• Vahepealse pingutustega ülekäigurajatise all.
Elektrilised vahekaugused ja kontaktsüsteemi kõrgus on kindlaks määratud vastavalt standardile EN
50119. 25 kV vahelduvvooluga elektrifitseeritud süsteemi puhul on need vahekaugused järgmised:
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 26
Elektrilised õhkvahemikud 25kV vahelduvvoolu jaoks
Staatiline õhkvahemik (tavapärane) 540 mm
Ajutine õhkvahemik (tavapärane) 300 mm
Otsese elektrikontakti vältimiseks tuleb kõigil viaduktide remondi- ja hooldustoimingutel järgida
õhkvahemikke püsipaigaldiste ja pingestatud osade vahel, vastavalt standardiile EN 50122-1.
Kõrgepinge elekterveo süsteemide (kuni nimipingeni ja kaasa arvatud 25 kV vahelduvvool)
õhkvahemikud on näidatud alloleval joonisel üldkasutatavate ja piiratud alade jaoks.
Viide:
1- valikkusele ligipääsetavad tsoonid
2- piirangutega ligipääsetavad tsoonid
3- horisontaaltasapind
Joonis 4: Minimaalsed õhkvahemikud sõiduki välisküljel asuvate pingestatud osade ja kontaktõhuliinisüsteemide pingestatud osade vahel, samuti inimeste poolt
ligipääsetavate pingestatud osade vahel (EN 50122-1)
Need õhkvahemikud on minimaalsed väärtused, mis peavad kehtima kõikidel temperatuuridel ning
kõikide pingete ja mehaaniliste koormuste korral. Pingestatud kontaktliinisüsteemide läheduses
töötavate isikute puhul järgitavad õhkvahemikud täpsustatakse käitamistingimustes. Kui
käitamistingimused puuduvad, kasutatakse eespool nimetatud õhkvahemikke
Avalikkusele vabalt ligipääsetavad konstuktsioonid peavad olema varustatud kaitsevarjega,
olenemata konstruktsiooni kõrgusest. Lisaks peavad inimestele ligipääsetavate konstruktsioonide
piirded/rinnatised olema vähemalt 1,8 m kõrged, kui minimaalne kauguse nõue pingestatud osadest
ei ole täidetud vastavalt standardile EN 50122-1. 1,8 m kõrgune takistus peab olema piisavalt pikk
(tavaliselt kontaktvõrgu masti piirkonnas), et tagada minimaalne elektriline vahekaugus, vastavalt
standardile EN 50122-1. Kaitsevarjed ühendatakse tagasivoolu- ja maandussüsteemiga.
Kandetross peab olema kaitstud ja see kaitse peab ulatuma üle konstruktsiooni väliskülje.
Fiidrite kasutamise korral asendatakse paljasfiidrid isoleeritutega kui isoleervahemikke ei ole võimalik
järgida. Konstruktsiooni mõlemal küljel peavad isolaatorid ja kontaktvõrgu juhe olema kaitstud
vandalismi eest..
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 27
Raudteeülesõidud
Raudteeülesõit projekteeritakse vastavalt Eesti standarditele. Raudteeülesõidukoha juures peab
kontaktjuhtme kõrgus olema minimaalselt 6,00 meetrit, et võimaldada kuni 4,5 meetri kõrguste
sõidukite ohutut läbipääsu.
Mõnel raudteeülesõidukohal kehtivad aga Transpordiameti erinõuded. Nende nõuete kohaselt peab
teatud raudteeülesõitudel olema kontaktvõrgu konstruktsioonil piisav vaba ruum, et võimaldada
kontaktvõrgu alt kuni 7 m kõrguse spetsiaalse kaubaveo läbivedu.
Kuna selle eritranspordi sagedus on eeldatavasti väga madal (1-2 korda aastas) ja kontaktjuhtme
maksimaalne kõrgus on 6,8 meetrit, otsustasid EVR ja Transpordiamet selle probleemi lahendada
protseduuriga, mille käigus kontaktvõrk lülitatakse välja ja tõstetakse ajutiselt.
Kontaktvõrgu tõstmise konkreetsed lahendused on järgmised:
Lahendus 1:
Kas kraanaga või kandetrossi küljes rippuvate elementidega tõstetakse kontaktjuhe ülesõidukoha
visangu kohale. Selleks tuleks kontaktjuhe vabastada lisafiksaatoristst ja kandetross tuleb pingutada,
tagades, et nii kontaktjuhe kui ka kandetross on samal tasandil ja ilma radiaalse pingutuseta.
Selle konfiguratsiooni puhul on probleem selles, et kandetross visangu keskel on madalam kui
kandetrossi toe kõrgus (7,7 m), mistõttu võib tekkida vajadus luua lahendus, mis võimaldab
reguleerida konsooli kõrgust (nt kasutades mitte ühte, vaid mitut konsooli tuge masti küljes,
erinevatel kõrgustel).
Figure 5: Raudtee ülesõidud. Lahendus 1
Lahendus 2:
Tekitada kontaktjuhtmele tõusugradient, tõstes käsitsi mitu konsooli (nii ristumise visangul kui ka
mitmel külgneval visangul).
Selle lahenduse negatiivne külg on see, et ülesõiduga külgnevate mastide juures konsoolideni
jõudmiseks ja nende tõstmiseks oleks vaja hooldussõidukeid.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 28
Figure 6: Raudtee ülesõidud. Lahendus 2
Lõplik lahendus lepitakse töövõtjaga kokku tööprojekti etapis.
Et eelprojektile järgnevad tööprojektid (põhiprojektid) riigiteede piirides tuleb töövõtjal
kooskõlastada Transpordiametiga.
Maaparandusega seotud rajatised
Kavandatavad tegevused võivad avaldada mõju maaparandusele ja sellega seotud rajatistele.
Tegemist on ehitiste kogumiga, mis on vajalikud maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks
ja keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteemi kasutatakse liigvee vastuvõtmiseks või jaotamiseks või
mitmeotstarbelise süsteemi puhul nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka jaotamiseks.
Maaparandusrajatised on kajastatud asendiplaanidel ning eelprojekti staadiumis on teostatud
käesoleva projekti ja maaparandusrajatiste vahelise koosmõju analüüs.
Antud lõigu puhul mõjutab raudteede õgvendamise projekt mõnda maaparandusega seotud rajatist.
Õgvendusprojekti raames viiakse läbi ulatuslikum analüüs, et hinnata mõju maaparandusrajatisele.
Lisaks tuleb maaparandussüsteemi maa-alal tegevusi planeerides järgida maaparandusseadusega
sätestatud korda. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama
maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 5) ja MaaParS § 47 järgi
olema tagatud maaparandussüsteemi toimimine.
Keskkonnakaitse
Projekt peab vastama järgmistele soovitustele, et kaitsta elektrifitseerimistöödest mõjutatud
looduslikke tsoone ja elupaiku:
1. Et mitte häirida kaitsealuste taimeliikide elupaiku, on muu hulgas mootorsõidukiga sõitmine
lubatud ainult põhikaardile märgitud teedel. Maastikusõit ja maastikusõidukiga sõitmine on
lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödeks, ohutuseeskirjades lubatud töödeks,
püsielupaiga haldamise ja kaitsega seotud tegevusteks ning püsielupaiga pidaja nõusolekul
tehtavateks uuringuteks.
2. Tööde teostamisel tuleb arvesse võtta, et piirkonnas on mitu karusipelgate kolooniat, millega
seoses rakenduvad Looduskaitseseaduse § 57 lõike 10 sätted. Karusipelgate koloonia
piirkonnas sõitmine on lubatud ainult külmunud maapinnaga, eelistatavalt lumikattega.
Pinnase kahjustamine koloonia piirkonnas võib põhjustada seemnematerjali edasikandumise
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 29
ja invasiivsete võõrliikide paljunemise. Võõrtaimede istutamine ja külvamine looduses on
keelatud.
3. Raudtee jõeületused. Jõgedel ja kallastel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse 6. peatükis
sätestatud kaldakaitse eesmärkide ja kitsendustega ning Veeseaduse § 119 sätestatud
veekaitsevööndi piirangutega.
4. Veeseaduse § 119 lg 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu
tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
5. Töövõtja võtab kasutusele meetmeid „Sosnovski karuputke" leviku tõkestamiseks selliste
tõrjemeetodite abil nagu käsitsi mürgitamine glüfosaadil põhineva herbitsiidiga ja
kaevamine.
Joonis 7: Sosnovski karuputk raudteel
6. Elektrifitseerimistööd on suures osas projekteeritud nõrgalt kaitstud või kaitsmata
põhjaveega alale, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri ja saasteohu tase on väga
kõrge. Sellest lähtuvalt tuleb tähelepanu pöörata veereostuse ohu vältimisele ehituse ajal.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ettenähtud kõvakattega aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud nii, et vältida
saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, eriti tugeva vihma ajal.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 30
Kaitse korrosiooni eest
Kõik seadmed peavad olema korrosiooni eest kaitstud kas materjali enda omadustega või
tehnoloogiliselt, et tagada hooldatavus- ja taastamispõhimõtete järjepidevus.
Ühelgi seadmel ei tohi tema tööea jooksul olla korrusioonitunnuseid.
Rakendatud põhimõtted ei tohi põhjustada galvaanilise ühenduse ohtu..
Kaitsesätted elektrilöögi eest
Kontaktõhuliini süsteemi elektriohutus ja kaitse elektrilöögi eest tuleb tagada standardi EN 50122-1
kohaselt.
AS-le Gaasivõrk kuuluvaid gaasipaigaldisi
Neid juhiseid tuleb arvestada nendes eraldistes, kus mõned OCS-süsteemi elemendid võivad segada
AS-le Gaasivõrk gaasiseadmeid.
1. Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad
gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis
korrigeeritakse vajadusel projekt lahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja
sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud
vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.
2. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt
taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i
Gaasivõrk järelevalve.
3. Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad
gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis
korrigeeritakse vajadusel projekt lahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja
sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud
vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.
4. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt
taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i
Gaasivõrk järelevalve.
5. Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris
gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.
6. Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde
teostaja ja tööde Tellija vahel.
7. Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 31
8. Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku
osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru
isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva
gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk esindaja juuresolekul.
Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.
9. Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse
tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.
10. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad
gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal
tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.
11. Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel
tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.
12. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja
gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja
gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk
poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.
13. Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele.
Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende
säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel
vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis
juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest
nr 73
14. Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk
järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.
15. Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk
järelevalve esindajale.
16. Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb
näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.
17. Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 32
* Gaasitöö on gaasiseadme või gaasipaigaldise projekteerimine, valmistamine, ehitamine,
paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine, ja remontimine, sh gaasianuma täitmine
ja gaasi ladustamine.
Kattuvused teiste projektidega
Projektis arvestatakse Rail Baltica, IFC ja teiste projektide projekteerimislahendustega. Fooride
nähtavus
Riigimaanteede hilisemate tööprojektide puhul, mis jäävad maanteede piiridesse, peab töövõtja
kooskõlastama oma tegevuse Transpordiametiga, et järgida kõiki olemasoleva infrastruktuuriga
kehtestatud nõudeid.
Uus tee õgvenduse projekt. Plaanidel on märgitud praeguse rööbastee demonteerimine, kontakvõrk
on projekteeritud uue rööbastee telje suhtes. See kuvatakse plaanidel pideva punase joonena. Mitte
segi ajada liini lahtivõtmisega.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 33
Lisa 1: Projekti otsuste logi
- Tartu - Ropka lõigu kohta pole hetkel teavet olulistest projekteerimistingimustest.
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 34
Lisa 2: Kontaktõhuliinide pingutuspikkused
Lõik# Lõigu nimi Pingutuslõik Algusmast Lõpumast Pikkus (m)
01 Tartu C01 78 24 1109
01 Tartu - Ropka C02 20 40 1111
01 Tartu - Ropka C03 37 62 1495
01 Tartu - Ropka C04 58 71 764
01 Tartu - Ropka C05 67 93 1571
01 Tartu - Ropka C06 90 114 1460
01 Tartu - Ropka C07 111 5 1286
01 Ropka C08 1 42 1271
01 Ropka C01A 6 49 1311
01 Ropka C03A 7 51 1356
01 Ropka C09 36 56 752
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE
Seletuskiri
4001-EP_AA-3-01
Lehekülg 35
Lisa 3: Omatarbejuhtmete pingutuspikkused
Lõik# Lõigu nimi Pingutuslõik Algusmast Lõpumast Pikkus (m)
01 Tartu - Ropka M01 29 31 112
01 Tartu - Ropka M02 48 50 118
01 Tartu - Ropka M03 81 79 119
01 Tartu - Ropka M04 101 103 123
01 Tartu - Ropka M05 120 122 128
01 Tartu - Ropka N2-2 53 110 3432
01 Tartu - Ropka N3-2 110 10 3606
01 Tartu - Ropka E1-2 15 72 3240
01 Tartu - Ropka E2-2 72 126 3292
01 Tartu - Ropka E3-2 126 23 3388
TARTU-ROPKA LÕIK 431+051
℄
GROUND LEVEL PÕHJAPINNALINE TASAND
℄
1.52
6. 306.
80
0.40
R0.54
R0.54
OCS-SÜSTEEMI JUHTMED, ARVESTADES SÜSTEEMI MINIMAALSET KÕRGUST / OCS SYSTEM WIRES CONSIDERING MINIMUM SYSTEM HEIGHT
NÕUTAV MINIMAALNE ELEKTRIISOLATSIOON/ MINIMUM ELECTRICAL CLEARANCE REQUIRED
0. 65
VIADUCT PROFILE
VIADUKT PROFIIL
ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas
Algne suurus
Joonisnumber
TELLIJA PROJEKTEERIJA
Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar
Lehekülg
Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev
Kuupäev
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI
ELEKTRIFITSEERIMINE
TARTU - VALGA RAUDTEE ÜLESÕIDU RISTLÕIKED
TARTU - ROPKA, KM 431+051 4001_EP_EK-6-02_ylesoit
1:100
A3
JJMJ ISV RJV AGR
2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22
2 5
----
1
2
3
----
2023-12-19
2024-04-10
2024-04-22
----
ESIMENE ESITAMINE
MUUDATUSED
MUUDATUSED
----
JJMJ
JJMJ
JJMJ
----
RJV
RJV
RJV
----
AGR
AGR
AGR
Faili nimi: 4001_EP_EK-6-02_ylesoit
Raudtee tn
W1 .1
W1 .1
W1 .1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W1.1
W1.1W1.1W1.1W1.1 W1.1W1.1W1.1W1.1
K2 K2
K2
K2
K2
K2 K2
K2
K2
K2 K2
K2 K2
K2
SK SK
SK SK
SK SK
SK SK
SK SK
SK
SK SK SK SK SK SK SK SK SK
K2 K2 K2 K2
SKSKSKSKSK
1 2 34
SKSKSKSK
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2
K2 K2
1
2 3
1
2
12 3
4
12
3 4
5
D1 D1
D1 D1
D1 D1 D1 D1 D1 D1 1
23
1
234
K2
For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 2301 Tartu sadeveekanal. viadukti juures
For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 3090 Lemmatsi-Labori I-II fiidrite rekonstrueerimine
For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 2301 Tartu sadeveekanal. viadukti juures
For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 3090 Lemmatsi-Labori I-II fiidrite rekonstrueerimine N
SH EE
T / L
EH EK
ÜL G
15 SH
EE T
/ L EH
EK ÜL
G 16
SH EE
T / L
EH EK
ÜL G
16 SH
EE T
/ L EH
EK ÜL
G 17
10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV
3286 N1-4 (52-52)
3432 N2-2 (53-110)
52 53 54 55
ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas
Algne suurus
Joonisnumber
TELLIJA PROJEKTEERIJA
Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar
Lehekülg
Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev
Kuupäev
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI
ELEKTRIFITSEERIMINE
TARTU - VALGA KONTACKTÕHULIINI ASENDIPLAAN
TARTU - ROPKA 4001_EP_AS-4-01_TR-asend
1:500
A3
JJMJ ISV RJV AGR
2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22
16 41
----
1
2
3
----
2023-12-19
2024-04-10
2024-04-22
----
ESIMENE ESITAMINE
MUUDATUSED
MUUDATUSED
----
JJMJ
JJMJ
JJMJ
----
RJV
RJV
RJV
----
AGR
AGR
AGR
Faili nimi: 4001_EP_AS-4-01_TR-asend
N
2 3
4 5
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32
1
33 34 35 36 37 38 39 40 41
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
W 2
X X
X X
X X
X X
X X
X X
43 3+
19 6K
P
N
SH EE
T / L
EH EK
ÜL G
26 SH
EE T
/ L EH
EK ÜL
G 27
SH EE
T / L
EH EK
ÜL G
27 SH
EE T
/ L EH
EK ÜL
G 28
10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 87 88 89
ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas
Algne suurus
Joonisnumber
TELLIJA PROJEKTEERIJA
Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar
Lehekülg
Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev
Kuupäev
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI
ELEKTRIFITSEERIMINE
TARTU - VALGA KONTACKTÕHULIINI ASENDIPLAAN
TARTU - ROPKA 4001_EP_AS-4-01_TR-asend
1:500
A3
JJMJ ISV RJV AGR
2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22
27 41
----
1
2
3
----
2023-12-19
2024-04-10
2024-04-22
----
ESIMENE ESITAMINE
MUUDATUSED
MUUDATUSED
----
JJMJ
JJMJ
JJMJ
----
RJV
RJV
RJV
----
AGR
AGR
AGR
Faili nimi: 4001_EP_AS-4-01_TR-asend
N
2 3
4 5
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32
1
33 34 35 36 37 38 39 40 41
4. 50 3.
50
R5.0 0
R 5.
00
2. 50
2.50
7.14
2.50 0.50
PA-34 M 66.
55
36+25
36+50
36+75
37+00 37+25
37 +5
0
37+75
B 0+00
B 0+25
67.50
67 .2
0
67 .2
0
67.20 67.30
67.40
67.50
67.10
67.20
67.30
67.40
67.60
67 .00
67.10 67.20
67.30
67.30
67.40
67.40
67.00
67.00
66 .5
0
66 .30
66 .4
0
66 .6
0
66 .7
0
66 .80
66.90
67.00 67
.5 0
67 .10
67.10
67 .20
67.20
67 .30
67.30
67 .40
67.40
67 .50
67.00
66.90
67.10 67.20
67.30 67.40
N
SH EE
T / L
EH EK
ÜL G
25 SH
EE T
/ L EH
EK ÜL
G 26
SH EE
T / L
EH EK
ÜL G
26 SH
EE T
/ L EH
EK ÜL
G 27
W2 W2
W2 W2
W2 W2
W2 W2
X X X X X X X X
10kV 10kV 10kV 10kV 10kV 10kV
10kV 10kV 10kV 10kV 10kV
10kV
1286 C07 (111-5)
5 6 8 9
7
PRS
1311 C01A (6-49)
1356 C03A (7-51)
For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 4981-5 Ülenurme-Külitse jalg- ja jalgrattatee
For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 4981-5 Ülenurme-Külitse jalg- ja jalgrattatee
XXX
Signaalkaabel / Signal cable
Signaalkaabel / Signal cable
(EVR_TTA)
Signaalkaabel / Signal cable
(EVR_TTA)
Signaalkaabel / Signal cable
(EVR_TTA)
XXX
Elektrimaakaabelliin / Electricity cable
(EVR_LVA)
ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas
Algne suurus
Joonisnumber
TELLIJA PROJEKTEERIJA
Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar
Lehekülg
Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev
Kuupäev
EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI
ELEKTRIFITSEERIMINE
TARTU - VALGA KONTACKTÕHULIINI ASENDIPLAAN
ROPKA 4001_EP_AS-4-02_RO-asend
1:500
A3
JJMJ ISV RJV AGR
2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22 2024-04-22
2 10
----
1
2
3
----
2023-12-19
2024-04-10
2024-04-22
----
ESIMENE ESITAMINE
MUUDATUSED
MUUDATUSED
----
JJMJ
JJMJ
JJMJ
----
RJV
RJV
RJV
----
AGR
AGR
AGR
Faili nimi: 4001_EP_AS-4-02_RO-asend
N
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Endla tn 10a
10142, Tallinn, Harju maakond
Teie 13.06.2024
Meie 13.06.2024 nr 7.1-2/24/8077-4
Elektriprojekti kooskõlastamine riigiteede
nr 2, 22129 ja 22132 kaitsevööndis
Olete taotlenud Transpordiameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude
ehitusprojektile riigiteede kaitsevööndis:
Riigitee nr 2 km 180,76 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.
Riigitee nr 22129 km 2,93 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.
Riigitee nr 22132 km 5,35 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.
Projektiga kavandatakse raudtee kontaktvõrgu rajatiste paigaldamist.
Riigiteealusele maale rajatisi ei kavandata.
Võttes aluseks EhS § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Ayesa tööle nr 4001 „EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:
1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi
ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
2. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne
töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee
kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-
kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus palume
saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja
ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
2 (2)
5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud
teerajatiste taastamine.
6. Töövõtja põhiprojektiga (tööprojektiga) peab olema tagatud raudtee kontaktvõrgu ja
kontaktvõrgu mastide võimekus lasta läbi riigiteede raudteeülesõidukohtadel ülegabariidilisi
kuni 7,00 m kõrguseid veoseid ilma kontaktliine lahti ühendamata.
7. Soovime, et töövõtja oma põhiprojektid (tööprojektid) enne ehitustööde algust riigiteede tee
piirides ja tee kaitsevööndis kooskõlastaks Transpordiametiga.
Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet
ehitusseadustikus kehtestatud korras.
Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Uibo
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisad:
4001_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf
4001_Teede ristumistega plaanid.pdf
4001_EP_EK-6-02_ylesoit-viadukt.pdf
OT_035_K1_V1_r1_Taotlus tehnovorgu-rajatise projekti kooskõlastamiseks-4001.pdf
Peeter Uibo
5159766, [email protected]
TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1
TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI
KOOSKÕLASTAMISEKS
Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 1/2
Kellele
TRANSPORDIAMET
Registrikood 70001490
Juriidiline aadress Tallinn 11413, Valge 4
Kellelt Asutuse või isiku nimi Ayesa
Registri- või isikukood 77659022M
Juriidiline aadress
või elukoht Calle Marie Curie 2, 41092 Sevilla
Kontaktaadress Calle Marie Curie 2, 41092 Sevilla
Telefon
E-post [email protected]
1. Esitatavad materjalid:
Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused
jne)
Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr.
Electrification of the Infrastructure of Eesti Raudtee
2. Objekti asukoht ( Maakond, vald, küla: Tartu, Kambja, Soinaste
Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:
Ristumised riigiteega nr 2 Tallinn - Tartu - Voru – Luhamaa 180,761 km
Maakond, vald, küla: Tartu, Kambja, Soinaste
Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:
Ristumised riigiteega nr 22129 Linnavere tee 3,069 km
Maakond, vald, küla: Tartu, Kambja, Küliste
Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:
Ristumised riigiteega nr 22132 Lennuvälja tee 5,349 km
3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg
Raudteeliini elektrifitseerimine
4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige
1 ja § 1581 lõige 1)
Paigaldada kõik vajalikud komponendid raudtee elektrifitseerimise nõuetekohaseks toimimiseks
5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt
6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale
kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele)
TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1
TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI
KOOSKÕLASTAMISEKS
Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 2/2
Taotleja Ees- ja
perekonnanimi Francisco Brenes Luque
(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku
esindaja) Allkiri
Taotluse esitamise kuupäev 27/05/2024
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| EHR- Tartumaa Tartu-Ropka kontaktvõrgu ehitusloa taotlus, menetlus nr 425327 | 13.06.2024 | 6 | 7.1-2/24/8077-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| EHR- Tartumaa Tartu-Ropka kontaktvõrgu ehitusloa taotlus, menetlus nr 425327 | 04.06.2024 | 2 | 7.1-2/24/8077-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |