Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–

Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018)

likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti

koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 20302:002:1514; 20801:001:0881

4.2.Koha-aadress: Valga maakond Tõrva vald (Koorküla ja Jeti külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Projekteeritavad sillad asuvad kurvilisel ja piiratud

nähtavusega teelõigul, mis vastab oma parameetrite poolest

kiirusele 30 km/h, kuigi kiiruspiirangud sel lõigul puuduvad.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli

teeregistri 2022. aasta andmetel 235 autot ööpäevas, millest

raskeliiklus moodustab 5%. Riigitee katte laius sildadele

eelneval ja järgneval teelõigul on 6,2 m, tugipeenrad puuduvad

või on üle pinnatud. Sõidutee gabariit sildadel on 7,1 m.

Jõukanal II sild on 1-avaline lihttalasild üle Õhne jõe,

pikkusega 10,8 m. Sild on ehitatud 1952. aastal ja seda

remonditud ei ole. Jõukanal II sillal puudub kasutusotstarve.

Jõukanal II silla betoonplaadi servad on niiskuskahjustustega.

Hüdroisolatsioon jookseb läbi ning betoonplaadil on

stalaktiidid. Kaldasambal on läbivad praod. Asfaltbetoonil on

hüpped sees ning metallist käsipuu on ohtlikute teravate

otsadega. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.

Veskisild on 2-avaline monteeritavatest plaatidest lihttalasild

üle Õhne jõe, pikkusega 18,8 m. Sild on ehitatud 1959. aastal

ja seda remonditud ei ole.

Silla ja pealesõidu katendil on silla plaadi liikumisest tulenevalt

praod. Sillal on väga paksult katendit, mis vähendab silla

kandevõimet. Silla veeärastustussüsteem ei ole lahendatud ning

vesi valgub üle silla servade, kahjustades silla äärmisi talasid

ning silla koonustel on märgata uhtumisi. Silla isolatsioonil on

pikaaegsed läbijooksud, silla plaadi all ripuvad stalaktiidid.

Sild töötab paisuna ning silla all olev paisu vee langemise mõju

vähendav põhjaplaat tekitab voolu kiirenemist, on suure

kaldega ning tekib ka veevoolu astang. Kaldasambale lisatud

betooni puhul on suurem murenemine. Sillal puuduvad

tugiosad. On alust arvata, et silla pealisehituse ehitusaasta ei

vasta registriandmetele ning on uuema konstruktsiooniga, kui

sammastik. Piirded ei vasta kaasaegsetele ohutusnõuetele.

Veskisild asub Õhne jõe hoiualal (registrikood: KLO2000104).

Õhne jõgi on lõheliste kudemis- ja elupaik.

Veskisilla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös

Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kes kavandab

paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist.

5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva Veskisilla asemele uue silla ehitamine ja

Jõukanal II silla likvideerimine

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

30 km/h

5.1.4. Sõiduradade arv 1 (ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee)

5.1.5. Silla laiusgabariit 7,0 m

(majanduslikel ja tehnilistel kaalutlustel on lubatud gabariidi

vähendamine kuni 6,0 meetrini)

5.1.6. Silla

projektkoormus

KM1/KM3 1200

5.1.7. Silla eluiga 100 aastat

5.1.8. Ristlõige/

Sõidurada

Lähtuda juhisest „Riigiteede ristlõike valimise juhend“.

5.2.Riigitee ja sellega seotud rajatised (sillad)

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Näha projektiga ette olemasoleva Veskisilla silla asemele uue ehitamine. Uus sild

rajada ilma paisuta.

5.2.3. Näha projektiga ette olemasoleva Jõukanal II silla lammutamine.

5.2.4. Näha ehitusprojektiga ette lammutatava Jõukanal II silla asemele uue teemulde ja

katendikonstruktsiooni rajamine.

5.2.5. Projektiga näha ette uued sõidukipiirdesüsteemid.

5.2.6. Vajadusel näha ette olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.

5.2.7. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.3.Bussipeatused – ei kavandata

5.4.Kergliiklusteed – ei kavandata

5.5.Teevalgustus – ei kavandata

5.6.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.6.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.6.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.6.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.7.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.7.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km

6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild

silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“.

5.8.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.8.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.8.2. Näha ette tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.9.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Vajadusel ja ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.10. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata

5.11. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine

☐ Ei kohaldu

Koostas: Tiit Vunk, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa. Projekteeritava Jõukanal II silla (nr 1018) ja Veskisild silla (nr 1019) asukohaskeem  

Km 6,713  Jõukanal II sild  nr 1018 

Km 6,736  Veskisild  nr 1019 

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

13.05.2024 kiri nr

7-9/24/8952-2

Alus: Veskisild asub Õhne

jõe hoiualal (KLO2000104)

Taotlete Keskkonnaameti kooskõlastust projekteerimistingimuste andmiseks riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve

tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Veskisilla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös

Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala

korrastamist. Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis 2025. aastal ning paisjärve alandamine on plaanis

2024. aastal, et ala saaks ennem ehitustöid kuivada, taastuda ning taimestuda.

Riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuv Jõukanal II sild ja km 6,736 asuv Veskisild asuvad Õhne

jõe hoiualal (KLO2000104) ning kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Palakmäe loodusalana (EE0080413). Õhne

jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade

(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiga kaitse. Palakmäe

loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisasse kantud kooslused jõed ja ojad (3260)

ning lamminiidud (6450) ja II lisas nimetud liigid tiigilendlane (Myotis dasycneme), rohe-vesihobu

(Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Tähelepanuväärseks liigiks on antud alal ka

veelendlane (Myotis daubentonii). Tegemist ei ole hoiuala ega loodusala kaitse-eesmärkidest tuleneva kaitsealuse

liigiga, kuid piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse, mis tähendab,

et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade

kasvatamise ja talvitumise ajal. Lisaks on alal tegemist lõhilaste kudemis- ja elupaigaga (KLO3002611), kus

rakendus koelmuala kaitse.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala

moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja

kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on ehitusloa andmiseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

Veskisilla sild paikneb Koorküla Veskejärve paisul. Koorküla Veskejärve pais (PAIS012240), kõrgus 2,7 m.

Keskkonnaluba paisutamiseks nr KL-509982 tunnistati omaniku avalduse alusel 31.03.2023 kehtetuks.

Õhne jõe kaldal kehtib 10 m laiune veekaitsevöönd, 50 m ehituskeeluvöönd ning 100 m piiranguvöönd.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või

hajuheidet ning ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

Ehituskeeluvööndis olemasoleva ehitise remont keelatud ei ole ning ehituskeeld ei laiene ka olemasoleva ehitise

esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise

kubatuurist. Piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning

maastikusõidukiga sõitmine.

Paisjärve alandamisest tingitud mõju

Veekaitseseadus § 196 lg 2 p 9 järgi tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida paisutuse likvideerimise

korral. Paisutuse likvideerimisel soovitame täpsustada projekteerimise käigus, kas ja mis mahus tuleb korrastada

paisjärvega seonduv paisutusala (risu, sete). Projekteerimise käigus uurida paisutustaseme alandamise mõju

lähedal asuvatele kinnistutele ja nendel asuvatele salvkaevudele (sh salvkaevude seire ja hilisem järelseire

vältimaks edaspidiseid kaebusi peale projekti lõppu). Koorküla paisjärve suubub maaparandussüsteemi eesvool

(ehitise nimi: KOORKULA-MÕISA-1, Maaparandussüst. kood 3101370011330), seega tuleb kaasata paisutuse

likvideerimise projekteerimise staadiumis ka Põllumajandus-ja Toiduamet.

Enne paisjärve alandamist tuleb uurida uputatud voolusängi setetega täituvust ja vajadusel planeerida

puhastustööd, et vältida setete massiline kandumine loodusala kaitse eesmärgiks olevasse jõe elupaika. Paisjärve

tühjendamine ja veesisesed tööd planeerida suvisele madalvee perioodile (01.06-15.09). Paisjärv tühjendada

Selgitus/Põhjendus:

Kuivõrd paisu alandaja on RMK, siis loeb Transpordiamet, et

paisu alandamisele seatud tingimused (Keskkonnaameti

13.05.2024 kirjas nr 7-9/24/8952-2 tingimused 9-11) kohalduvad

RMK-le kui paisu alandajale.

Otsus:

1. Arvestada projekti koostamisel Keskkonnaameti 13.05.2024

kirjas nr 7-9/24/8952-2 nimetatud tingimustega silla

ehitusprojekti koostamiseks;

2. Kaaluda Veskisillale kallasradade projekteerimist;

3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti

poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

järkjärguliselt ja mitte üle 30 cm ööpäevas. Paisjärve tühjendamine tuleb peatada valingvihmade esinemise korral.

Lõksu jäänud vee-elustik asustada paisjärvest ülesvoolu.

Mõju nahkhiire liikidele

Mõjualasse jäävad veelendlane (KLO9113940, alamkirje id 274 860 461) ja tiigilendlane (KLO9122676).

Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava järgi võivad sillad veelendlasele ja tiigilendlasele olla

suvisteks varjepaikadeks. Eestis on teada tiigilendlase suvekoloonia leidumine silla paisuvuugis (O. ja R. Kalda

suulised andmed). Nahkhiiri mitte arvestava sildade renoveerimise või rekonstrueerimise tulemusena võivad

sealsed varjepaigad muutuda nahkhiirtele sobimatuks. See võib viia antropogeensete varjepaikade vähenemiseni,

mis osade liikide (sh tiigilendlane) puhul tähendab olulist varjepaikade kadu. Renoveerimistööd nahkhiirtele

ebasobival ajal võivad põhjustada nii lennuvõimetute noorloomade kui ka vanaloomade hukkumist. Suvisteks

varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine on kava järgi Eesti nahkhiirtele

väikese tähtsusega ohuteguriks. Tiined emasloomad kogunevad mais või juuni alguses poegimiskolooniatesse, mis

püsivad koos kuni poegade iseseisvumiseni juulis-augustis. Pojad sünnivad tavaliselt juuni teisel poolel või juuli

alguses ja lennuvõimestuvad 3-4 nädala vanuselt. Eelnevast lähtuvalt määrata sildade lammutustöödele nahkhiirte

poegade kasvatamisest tulenev ajaline piirang - 1.05-15.08. Ning kuna hetkel on olemasolev sild veelendlasele

suviseks varjepaigaks, siis palume projekteerimisse kaasata nahkhiirte ekspert, kes aitaks mõelda, kuidas võiks

uus Veskisild olla nahkhiirtele sobilik ja seeläbi tagada uue silla sobivus veelendlase ja tiigilendlase suviseks

varjepaigaks.

Lisaks palume välja selgitada, kas paisjärve allalaskmise järel võimaldab reljeef jätta silla alla kallasrajad

loomadele liikumiseks.

Mõju rohe-vesihobule

Rohe-vesihobu (KLO9200056) kuulub jõgihobulaste sugukonda vesihobu perekonda, kelle meeliselupaigaks on

jõed ja ojad. Vastsed kaevuvad vooluveekogu liivasesse põhja, valmikud liiguvad veekogu kallastel maist kuni

augustini. Õhne jõe leiukoha kohta pärinevad viimased kinnitatud andmed aastast 2002, kui on märgitud, et liik

esineb alal. Hilisemaid seireid ei ole tehtud. 2011. a koostatud rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõu järgi

võivad liigi potentsiaalseteks ohuteguriteks olla veekogu reostumine, veekogude olemuse muutumine

(õgvendamine, süvendamine, tammide ehitamine vms), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine

vooluveekogusse. Peamiseks ohuks rohe-vesihobule paisjärve likvideerimisel on settereostuse oht, väheliikuva

loomana ei suuda jõe põhjasetetes elav rohevesihobu vastne kiirelt oma elupaiku vahetada. Lisaks vahetule ohule

võivad setted aastateks rikkuda liigile sobiva elupaiga.

Mõju paksukojalisele jõekarbile

Paksukojalise jõekarbi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad ja liigi levik on väljaselgitamisel. Sarnaselt

rohe-vesihobule ohustab liiki eelkõige settereostus, mis võib elupaigad pikaks ajaks hävitada.

Eelnevalt tulenevalt palume silla ümberehitamise projekteerimisel arvestada järgmiste tingimustega:

1. Projekti seletuskirjas tuleb kajastada tööde ala paiknemist Natura 2000 võrgustiku alal ning projekti

seletuskirjas tuleb käsitleda ka projekteeritud tööde võimalikku mõju Palakmäe loodusala ja Õhne hoiuala

kaitse-eesmärgile. Ehitusloa võib anda, kui otsustaja on piisavalt kindel, et kavandatava tegevuse elluviimine

ei avalda ala kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb eelhinnang anda sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseset vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

2. Projekteeritav silla rekonstrueerimise lahendus ei tohi halvendada jõe elupaiga seisundit, s.h muuta jõe põhja

ja kaldaid. Kui silla all on kallasrajad loomade liikumiseks, tuleb need säilitada. Kui kallasrajad puuduvad ja

ette on näha kaldasammaste ümberehitamine, tuleb kallasrajad võimalusel projekteerida.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

3. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane seisund.

4. Jõukanal II silla likvideerimine ning Veskisild silla ümberehitamine tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk

juuli keskpaigast septembri keskpaigani, mil on väiksem mõju jõe elupaigale ja selle elustikule.

5. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning jõe olemasoleva veetaseme säilimine.

6. Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse vältimise meetmeid (nt tuua

välja ehitusmaterjalide ladustamise ja parkimise alad).

7. Kuna olemasoleva silla konstruktsioon võib pakkuda varjepaiku piirkonnas registreeritud nahkhiirteele, tuleb

projektis käsitleda nahkhiirte kaitset, selleks palume projekti koostamisse kaasata nahkhiirte spetsialist. Samuti

on elurikkuse edendamiseks soovitatav uue silla alla nahkhiirte varjepaikade kavandamine.

8. Veesiseste tööde kavandamise korral tuleb projektis välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole

veepiiri paigaldatava ja süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites ning vajadusel näha ette

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine keskkonnaametis.

9. Eelnevalt paisjärve alandamisele tuleb uurida paisjärve voolusängi setteid ning võimalusi setete

eemaldamiseks, et vältida setete kandumist allavoolu, kus loodusala kaitse eesmärgiks olev jõe elupaik ja

kaitseväärtusliku putukaliigi rohe-vesihobu esinemisala ning lõhiliste kudemispaik.

10. Tööde aeg paisjärve alandamiseks tuleb planeerida madalveeperioodile, ehk juuni algusest septembri

keskpaigani, mil on väiksem mõju jõe elupaigale ja selle elustikule.

11. Paisjärve tuleb tühjendada järkjärguliselt ja mitte üle 30 cm ööpäevas. Paisjärve tühjendamine tuleb peatada

valingvihmade esinemise korral. Lõksu jäänud vee-elustik asustada paisjärvest ülesvoolu.

Keskkonnaamet nõustub Õhne jõe hoiualal asuva riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva

Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise

projekteerimistingimuste andmisega eeltoodud tingimustel.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tõrva Vallavalitsus

10.05.2024 e-kiri

Tõrva Vallavalitsus kooskõlastab Veskisilla ümberehitamise ja Jõukanal II silla likvideerimise

projekteerimistingimuste eelnõu. Otsus:

Lugeda, et Tõrva Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud

projekteerimistingimuste eelnõule.

2 Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

17.05.2024 kiri nr

3-6.1/2024/3289

Olete pöördunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole kooskõlastuse saamiseks riigitee 23190

Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild

silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Oma kirjas toote välja, et Veskisilla ümberehitamise projekt on plaanis viia ellu koostöös Riigimetsa Majandamise

Keskusega (RMK), kes kavandab paisu langetamist ja Õhne jõe paisutuse ala korrastamist.

RMK kinnitab, et vastavalt eelnevatele kokkulepetele on RMK-l plaanis tellida Koorküla paisu likvideerimise ja

paisjärve sisese ala taastamise projektlahendus. Vastavalt eelnenud toimunud kohtumistele kinnitame, et kui

Keskkonnaamet ja eramaaomanikud kooskõlastavad paisjärve veetaseme alandamise 2024. aastal, siis teostab

antud tööd RMK. Juhul, kui eelneva veetaseme alandamiseks lubasid ei saada või see ei ole tehniliselt võimalik,

teostatakse paisu varjade likvideerimine enne ehitustööde algust 2025. aastal. Paisust ülesvoolu jääv ala

korrastatakse samuti RMK projektlahenduse põhjal ning tegevustena.

Otsus:

Lugeda, et Riigimetsa Majandamise Keskusel puuduvad

ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.

3 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Koorküla-Veski 20801:001:1201

Vesiveski 20302:001:0800

Koorküla-Veski 20801:001:1202

Veski 20302:001:0041

Vahtramäe 20302:002:2061

Õhne 20302:002:2250

Lilli 20801:001:1740

Kiviahju 20801:001:1560

Lõuna-Siimu 20302:001:0014

KORRALDUS

13.06.2024 nr 1.1-3/24/482

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23190

Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal

II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva

Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 26.04.2024 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019) ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km

6,713 asuv Jõukanal II sild ja km 6,736 asuv Veskisild paiknevad riigi transpordimaa kinnisasjadel

(katastritunnused 20801:001:0881 ja 20302:002:1514) Valga maakonnas Tõrva vallas Koosküla

ja Jeti külas.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Tõrva valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks

olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.

Projekti eesmärk on olemasoleva Veskisilla asemele uue silla ehitamine ja Jõukanal II silla

likvideerimine.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

2

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 23190 Tõrva–Jeti–Valgjärve tee km 6,713 asuva

Jõukanal II silla (nr 1018) likvideerimise ja km 6,736 asuva Veskisild silla (nr 1019)

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Veskisild silla ja Jõukanal II silla projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus