Corle OÜ taotlus sidemaakaabelliini paigaldamiseks 20153 Lelle Jaama tee

1

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

Projekteerija : CORLE OÜ Litsents nr : EEP001121 Reg. kood : 11270435 Aadress : Uustalu 2, Kose Harjumaa 75101 Üldtelefon : +3726069300 e-mail : corle@corle.ee ------------------------------------------------------ Tellija: Corle OÜ, reg. nr : 11270435

„LELLE PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE JUURDEPÄÄSUVÕRGU RAJAMINE“

RAPLA MAAKOND, KEHTNA VALD, LELLE ALEVIK EELPROJEKT

TÖÖ NR. MKM3_KEHTNA EKS. NR. 001 Koostaja: Anti Salura Kontrollis: Kaupo Kallak Kose Harjumaa, 2023 Projekti rahastatakse osaliselt RTK kaudu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest

2

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

SISUKORD

1. Asukoht 3 2. Seletuskiri

2.1. Üldandmed 4 2.2. Olemasolev situatsioon 4 2.3. Projekteeritud baasvõrgu ühendus 4 2.4. Transpordiamet 4 2.5. Projekteerimis- ja töövõtupiirid 4 2.6. Lubatud kõrvalekaldumised projekteeritud asukohast 5 2.7. Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised 5 2.8. Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel 5

Joonised/Lehed

 Sidetrassi asendiplaan  Tüüpristlõiked

Lisad

 Kooskõlastused

3

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

1. ASUKOHT

4

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

2. SELETUSKIRI

2.1 Üldandmed

Käesoleva tööprojektiga on lahendatud passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Rapla maakonnas Kehtna vallas Lelle alevikus.

Projekti koostamisel olid aluseks:

 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud tehnilised tingimused 22.03.2023 nr TT2216RP;

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“

Projekteeritava elektroonilise side võrgu liinirajatise alusplaanina on kasutatud Reaalprojekt OÜ tööd nr G23038 „Geodeetiline alusplaan“, mõõdistatud märts 2023a.

Kinnistute omanikud on välja selgitatud kinnistusraamatu väljavõtete abil ning juriidiliste isikute volitatud esindajad äriregistri väljavõtetega.

2.2 Olemasolev situatsioon

20153 Lelle Jaama tee (29202:006:1747) riigimaanteel asuv olemasolev Eesti Lairiba Arenduse SA sidetrass ELA034.

2.3 Projekteeritud baasvõrgu ühendus

Projekteeritud sideehitis on esitatud asendiplaanidel. Ühenduspunkt baasvõrguga:

 ELA SA sidetrassile paigaldada pealtpaigaldatav sidekaev (Vesimentor). Kaevu tähis

034YK08.

 Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 034YK08.  Kaevus 034YK08 katkestada ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž).  Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda ELA SA sidekapi

034J02 ja paigaldatud sidekaevu 034YK08 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 034L01YH07.

 Sidekaevust 034YK08 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud multitoru sidekappi C1.  Sidekappi 034J02 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 034YK08 jätta kaablivaru 30m.

2.4 Transpordiamet Ristumine riigiteega 20153 Lelle Jaama tee (29202:006:1747) km 0.34, 0.38, 0.48, 0.59, 0.72, 0.83 teostada kinnisel meetodil kaitsetorus(1250N) D63. Riigitee maaüksusel paigaldada sidetrass haljasalal min 1m sügavusele. Mulde nõlvale lähemal kui 1m paigaldada sidetrass min 1,2m sügavusele.Tee all minimaalselt 1.5m sügavusele teekattest. Transpordiameti maadel ei ole lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda.

2.5 Projekteerimis- ja töövõtupiirid

Käesoleva eelprojekti raames seadustatakse maakasutus Corle OÜ või selle tütarettevõtte kasuks alates ELASA sidekaevu seinast kuni lõpp-punktideni kogu trassi ulatuses ja kliendiliinide osas üldkasutatavatel maadel (nt transpordimaa – tänavad, valla ja aiandusühistute teed jne).

5

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

2.6 Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest

Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides ±0,5m tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse.

Transpordiameti maadel ei ole lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda.

Teiste maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide olemasolul kaablitrasside piirkonnas, peavad olema tagatud normide kohased kaugused (kujad).

2.7 Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised

2.7.1 Olemasolevad kommunikatsioonid

Enne kaevetööde alustamist täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende valdajatega ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonide valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisitipaiknemisest informeerida valdajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga.

Ristumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt või ülevalt läbimineku kasuks koostöös kommunikatsiooni valdajaga. Kinnisel läbiminekul kanalisatsioonitrassidega ristumisel teha enne tööde alustamist kindlaks olemasolevate trasside tegelikud sügavused kaevates trassid käsitsi lahti!!!

Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 vastu võetud määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

2.8 Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel

2.8.1 Maaliinid Ehitustööde alustamine on võimalik pärast ehitus- ja kaeveloa saamist omavalitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad masinad ja materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele. Tööde käigus peavad kõik teed ning tänavad olema läbitavad sõiduautodele. Takistused (sh lume ja mulla/muda kamakad tuleb teelt koheselt eemaldada. Töö piirkonnaks arvestatakse kogu piirkond, milles käesoleva projekti etapi raames töid teostatakse. Teede ning tänavate sulgemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse määrusest. Ehituse käigus kahjustatud teede ning juurdepääsuteede taastamine peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Teedel ehitustööde läbiviimisel, nende vahetus läheduses ja juurdepääsuteede kasutamise korral, ning vajadusel sulgeda teid osaliselt, tuleb koostada selleks ajutine liikluskorralduste skeem vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Kaevetööde käigus tõstetakse pinnas kaeviku kõrvale ning pärast torude paigaldamist tõstetakse pinnas tagasi kaevikusse. Ehitustööde käigus välja kaevatud pinnast ei veeta töömaalt ära ega

6

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

utiliseerita. Kui selline vajadus peaks tööde käigus ikkagi tekkima, siis tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga. Tasanduskihi peal võib väljaspool teemaad täidisena kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast. Täidis ei tohi sisaldada suuri kive, kasvumulda, turvast, kände, juurikaid ega jäätunud tükke. Mikrotorustiku pae pinnasesse süvistamisel tuleb mikrotorustikule paigaldada ca10cm liivapadi. Kiviklibu otse mikrotorustiku peale mitte panna. Kaevikust ülejääv kiviklibu utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetele. Teedega ristumisel mikrotorude läbiminekutel eelistada kinnist meetodit. Teedega ristumistel tuleb mikrotorud paigaldada kaitsetorusse. Kraavi ületused lahendada kraavi põhja alt sellisel moel, et kraavi põhja on võimalik puhastada. Kaabel panna kraavi põhjast vähemalt 1 meetri sügavuselt ning kaitsta kaitsetoruga. Kõrghaljastuse lähedusse mikrotorustiku ehitamisel tuleb arvestada puude ja võsa likvideerimisega, kui trass satub lähemale kui 2 meetrit puu tüvest. Teemaal peab kännud juurima või freesima külgneva alaga samasse tasapinda. Teemaal olevate puude ja võsa likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljaspool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik raiejäätmed tuleb utiliseerida. Paigaldustöödega rikutud maa-ala, sealhulgas teepeenrad, nõlvad, kindlustused ja teekraavi pikikalded tuleb korrastada ja taastada vähemalt eelnevale olukorrale. Teemaa peab olema tööde teostamise järgselt mehhanismidega hooldatav. Vahetult peale tööde teostamist tuleb taastada ka paigaldustööde tõttu kahjustada saanud või eemaldatud liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendeid võib paigaldada ainult vastavat tegevusluba omav ettevõte. Teepeenarde, kraavide jm tee ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste taastamistöid teemaal võib teostada ainult vastavat teehoiutööde tegevusluba omav ettevõtja. Soovitatav on kasutada vastava piirkondliku riigimaanteede hooldaja teenuseid. Paigaldatav tehnovõrk ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist. Mikrotorustiku paigaldamisel kraavi põhja tuleb trassi paigaldusjälg tihendada ning nõlva rikkumisel taastada kraavi olemasolev nõlvsus või maantee poolne nõlvsus min 1:1,5. Nõlvade ja kraavipõhja kindlustuse olemasolul, taastada see paigalduse järgselt. Taastada kraavipõhja kalded (min 0,2% kalle, tagatud peab olema vete äravoolu taastamine). Vajadusel külvata muruseeme. Juhul, kui trassi paigaldamine toimub kinnisel meetodil (nt. suundpuurimisega), tuleb enne ehitustööde alustamist määrata täpselt trassi rajamise tsooni jäävate olemasolevate tehnovõrkude sügavus ja asukoht. Kinnised läbiminekud soovitavalt teostada olemasolevate tehnovõrkude alt. Maa-alused plastist sidekaevud peavad paiknema nii sügaval, et kaevu saab katta vähemalt 30cm paksuse pinnasekihiga. Riigiteede teemaal paigaldatavad kaevud/kaaned peavad kandma rasketehnikat (kaevukaas D400). Maa-alune plastkaev tähistada markerpalliga. 2.8.2 Paigaldamissügavus

Väljaspool riigitee maaüksust projekteeritud pinnasesse paigaldatava sidetrassi (mikrotorustik, sidekaablid ja nende kaitsetorude) paigaldamissügavus peab olema jalgtee, mitteharitava maa ning õueala puhul vähemalt 0,5m maapinnast ning sõidutee koos peenraga, tiheda liiklusega õu, parkimisplatsi ning künnimaa puhul min. 1,0m. Riigitee maaüksusel paigaldada sidetrass haljasalal min 1m sügavusele.

7

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

2.8.3 Õhuliinid

Õhuliinide kaitsetsoonis järgida vastavaid ohutusnõudeid. Õhuliinide paigaldamisel järgida ettenähtud normikohaseid liinijuhtmete ja liinide omavahelisi vahekaugusi ning liinide minimaalseid vahekauguseid ristuvate liinidega, looduslike objektidega, teedega jne ning tööde teostamisel juhinduda Elektrilevi poolsetest nõuetest „Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena õhuliinidele“ ja „Võrgu tehniline kirjeldus, tehnilised nõuded projekteerimiseks ja ehituseks“. Sideõhuliinide ehitamisel tuleb arvestada standardis EVS-EN 50341-2-20:2018 esitatud õhkvahemikega sideliini ja maa vahel:

Maani Sõiduteeni Kergliiklusteeni Suuregabariidiliste töömasinate töötamisaladel

4,0 [m] 7,0* [m] 4,5 [m] 5,0 [m] *Teeomaniku kooskõlastusel võib vahekaugust vähendada 1,5 m võrra vastavalt standardile EVS- EN 50341-2-20:2018. See vähendus on kooskõlas ka standardis EVS 843:2016 toodud õhkvahemikega. 2.8.4 Ühispaigaldus kuni 1 kV rippkeerdõhukaablitega Paljasjuhtmelistele õhuliinidele sideliinide paigaldamine on lubatud vaid Enefit Connect OÜ erikokkuleppel. Sideliinide paigaldamine SN-2M tüüpi nn. künamastidele ei ole lubatud. Madalpingeõhukaabli ja sideliinide kinnituskohtade vahe mastil peab olema vähemalt 0,3 m. Vähim vertikaalvahemik madalpingeõhukaabli ristumisel sideliiniga peab visangus olema 0,3 m. Ühistel tarinditel paiknevate rööpsete madalpingeõhukaablite ja metallivabade sideliinide õhkvahemikke visangus ei normita. Paigaldamisel tuleb välistada nende omavaheline kokkupuutumine arvutatuna kõikidel piirkoormusjuhtumitel ja arvestades seejuures olemasoleva elektriliini tegelikke rippeid. Piirkoormusjuhtumid on kirjeldatud standardis EVS-EN 50341-2- 20:2018. Madalpingeõhuliinide ühisriputuse korral peab kinnitama vähemalt 20 mm laiuse kollase hoiatuslindi madalpinge- ja sidekaablite (sh. microduct) vahele madalpingekaablist allapoole. Erijuhul, kui sideliin paikneb madalpingeliinist kõrgemal, siis hoiatuslinti ei paigaldata. Vajadusel Elektrilevi OÜ mastidel asuvad kolmanda osapoole tänavavalgustuse ja sideõhuliinid paigutada ümber / korrigeerida ripped, et tagada nõutud elektri- ja sideõhuliini kinnituskohtade vahekaugused mastidel ning välistada nende omavaheline kokkupuutumine visangus. Liinikoridor puhastada liinile potentsiaalselt ohtlikest objektidest (oksad vmt) vastavalt tellija koostatud standardis ettenähtule (vt. tüüpjoonised “Paljasjuhtmetega õhuliini, isoleerijuhtmetega õhuliini ja/või rippkaabelliini koridor puistus“). 2.8.5 Ühispaigaldus kuni 20 kV keskpinge õhuliinidega Kuni 20 kV liini mastidel peab kõrgepingeliini isolaatorite ja sideliini (juhtme) kinnituskohtade vahe,mõõdetuna piki masti, olema vähemalt 1,0 m, kaetud juhtmetega kõrgepingeliini puhul 0,5 m. Seejuures tuleb arvestada, et keskpingeliini mastidele sideõhuliini paigaldamine pingelähedases töötsoonis (6-20 kV puhul on pingelähedase tsooni kaugus Dv=1,22 m ja sinna ei tohi siseneda montöör sh kehaosa, tööriist, -seade või -vahend) on lubatud ainult pingevaba tööna. Seega tuleb minimeerida sideliini paigaldamist pingelähedasse töötsooni (paigaldades sidekaabli pingestatud faasijuhtmetest vähemalt 1,5 m kaugusele) või kaaluda alternatiivseid lahendusi nt. paigaldus

8

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

maakaablisse. Pingelähedase töötsooni piirile tuleb mastile paigaldada 100 mm laiune kollane hoiatuslint. 20 kV liini ja kiudoptilise metallivaba sidekaabli (juhtme) vaheline kaugus tuleb määrata lähtuvalt elektriliini faasjuhtmete kui sidekaabli maksimaalsest rippest ja kõrvalekaldest standardis prEVS- EN 50341-2-20:2017 määratud erikoormusjuhtumitel, mille korral peab olema tagatud faasjuhtme ja metallivaba kiudoptilise sidekaabli vaheline minimaalne õhkvahemik ristumisel visangus vähemalt 1,0 (0,5) m, rööpsel kulgemisel ühistel tarinditel visangus vähemalt 0,5 (0,3) m. Sulgudes esitatud õhkvahemike minimaalseid väärtuseid on lubatud kasutada juhul kui ühisriputuse paigaldamiseks on olemasolevale kuni 20 kV liinile tehtud eelnev põhjalik ja usaldusväärne mõõdistus. Kõik raudbetoonist nurga- ankru- ja lõpumastid tuleb projekteerida ja asendada puitmastidega arvestades seejuures perspektiivse üleminekuga kaetud juhtmetele ristlõikega 99 mm² tüviliinidel ning 62 mm² haruliinidel. Mastile paigaldatud seadmete ja seadmeühenduste (juhtide) pingestatud osade ja sidekaabli vaheline õhkvahemik peab olema vähemalt 0,22 m. Kui juhid liiguvad tuule toimel, ei tohi õhkvahemikud minna väiksemaks kui 75 % sellest väärtusest. Sidekaablite õhkvahemikke mastielementidest ja mastile paigaldatud seadmete maandatud osadest ning juhtvarrastest ei normita. Peab aga hoolitsema, et nad mehaaniliste vigastuste vältimiseks omavahel kokku ei puutu. Üle 80 - 100 m pikkuste visangute puhul tuleb sidekaablile paigaldada vibratsioonisummutid. Nende täpsema kasutusvajaduse ja paigalduse kohta peab andma nõuded kaabli tootja. 2.8.6 Õhuliini üleminek maakaablisse Kaablite paigutamisel püstasendis mastile, seintele või mistahes kandekonstruktsioonidele peab kinnitite(distantsklambrite vms.) vahekaugus olema võrdne kaabli 20...25-kordse läbimõõduga, minimaalselt 0,3 m, kaitsekatetel 1 m. Kinnitus peab võimaldama kaabli mõõdukat nihkumist näiteks külmakergete puhul. Kõrguseni 2 m maapinnast ja 0,2 m allapoole maapinda kaitsta kaabel täiendavalt toru, renni või karbikuga. Kaitsmatult paigaldatud kaabli isolatsioon peab olema vastupidav ilmastiku- ja keskkonnatingimustele, nagu päikesekiirgus, ultraviolettkiirgus, pakane, sademed, reostus jt. 2.8.7 Liinirajatise (maakaablitrassi) tähistamine

Sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Sidetrassi asukoht pinnases tähistatakse selle kohale 30cm kõrgemale paigaldatud hoiatuslindiga. Trassi käänupunktid, kaitsetorude otsad ja lõikumiskohad teise tehnovõrguga (väljaarvatud kinnisel meetodil ehitatavad lõigud) tähistada elektroonilise pallmarkeriga, paigaldades pallmarkerid tähistava objekti peale. Sidevõrguobjektid (jaotuskapid, vahejaotuspunktid, muhvid, lõpp-punktid, mikro-/multitoruliinid, valguskaablid, kaablikaevud) tähistada vastavalt Elektrilevi OÜ-u dokumendile „Siderajatiste tähistamine ja märgistamine“. Elektripaigaldiste – ja seadmete eri gruppide ja pingeastmete tähistuste kohta esitatavad nõudeid vaadata „P346 Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded“.

2.8.8 Tööde kvaliteedinõuded

Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, määrustest ja normidest ning Elektrilevi OÜ tehnilistest ja ehitusnõuetest.

9

CORLE OÜ töö nr MKM3_KEHTNA Rapla maakond, Kehtna vald, Lelle alevik, “Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine” eelprojekt

2.8.9 Teekatted ja haljastus

Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada, peale kaevetöid ja side liinirajatise ehitamist, nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus vähemalt ehituseelsel tasemel. 2.8.10 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga. Teostusmõõdistus vastab ehitusseadustiku § 14 lg 4 p 2 alusel ehitusuuringutele kehtestatud nõuetele. 2.8.11 Töötervishoid ja tööohutus Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. 2.8.12 Jäätmekäitlus Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast. Kemikaalide, nt naftasaadustega saastunud pinnase, maa-aluse mahuti vms leidmisel tuleb kohe teavitada Keskkonnaametit. Ehitamise perioodil tuleb tagada objekti naaberkinnistutel tekkivate olmejäätmete väljavedu. Ehitusjäätmeid sorteerida ehitusplatsil liigiti. Ehitus- ja lammutusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis. Asfalti ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks

Koostaja Anti Salura

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anti Salura

Corle OÜ

anti.salura@corle.ee

Uustalu 2

75101, Kose Harjumaa

Teie 16.10.2023

Meie 15.11.2023 nr 7.1-2/23/16562-3

Rapla maakond Kehtna vald Lelle passiivse

elektroonilise side juurdepääsuvõrgu

projekti kooskõlastamine

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud siderajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste

piires ja tee kaitsevööndis:

Ristumine riigiteega nr 20153 Lelle jaama tee km 0,34; 0,38; 0,48; 0,59; 0,72 ja 0,83 kinniselt,

kaitsetorus, piki transpordimaad km 0,27-0,48; 0,59-0,62; 0,67-0,95 kinniselt, kaitsetorus,

vahepealsetes lõikudes kaabliadraga. km 1,05-1,07 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.

Projekti on korrigeeritud vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Corle OÜ töö nr MKM_Kehtna

„Lelle passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 20153 teelõik km 0,052-1,098 oli pindamistööde objekt 2023. aastal. Tuleb

arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2023.

aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat,

milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike

kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Taotlus esitada Transpordiametile aadressil

maantee@transpordiamet.ee. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –

Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale

tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa

väljastamisel.

4. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse tekstis, projektis ja/või kooskõlastuse lisas oleval

kasutusõiguse plaanil kajastatud kilometraaži erinevuste korral tuleb lähtuda

kooskõlastuses toodud asukohast.

5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel

kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

maantee@transpordiamet.ee.

2 (2)

5.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil maantee@transpordiamet.ee.

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

6. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada

olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

7. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

9. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ja

nõuetekohased taastamistööd oleksid teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui

ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa taastamist ja/või korrastamist, tuleb

projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema

taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist.

10. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt

ja kaitsevööndist.

11. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul

.pdf ja .dwg (.dgn) formaadis.

12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb

projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Asendiplaan

Seletuskiri

Katete taastamise joonis

Ristlõigete joonis

Tüüplõigete joonis

IKÕ ala plaanid

5188201, Tiit.Harjak@transpordiamet.ee

1

Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2616 Tallinnas, seitsmeteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne kolmandal (17.08.2023.) aastal. Käesoleva volikirja on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud

TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri tn 19,

käesolevas notariaaltoimingus osaleja on Corle OÜ, registrikood 11270435, asukoht Uustalu tn 2, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond 75101, e-posti aadress: corle@corle.ee, seaduslik esindaja – juhatuse liige Saamuel Rõigas, isikukood 39410272015, kelle isiku on notar tuvastanud isikutunnistuse nr AC1076985 ja PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi volikirja tõestamise päeva andmete alusel, milline on käsitletav notariaadiseaduse § 31 kohaselt registriseisu tõendina, edaspidi nimetatud osaühing ja ka esindatav. Saamuel Rõigas’e asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Tallinnas, Harju maakonnas. Esindatava esindaja seaduslik esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad ega ole esindatava esindaja poolt tagasi võetud ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva volikirja koostamiseks esindatava nimel. Esindatava esindaja avaldas, et esindatava sooviks on koostada alljärgnev

VOLIKIRI Corle OÜ

volitab alljärgnevaid osaühingu töötajaid:

- Anti Salura, isikukood 38107150413, - Kenneth Vallik, isikukood 38411070339, - Jarmo Sarnet, isikukood 37112290315, - Kristel Kullerkupp, isikukood 49702070842, - Mark Mättik, isikukood 39901140243,

igaühte eraldi ja/või kõiki koos, 1. esindama osaühingut isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute

sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel tingimusel, et aastatasu ei ületa rahasummat summas ükssada (100) eurot;

2. tasuma käesolevas volikirjas nimetatud lepingute sõlmimisega kaasnevad kulud, sealhulgas notari tasu ja riigilõiv;

2

3. esindama esindatavat lihtkirjalike ja notariaalselt kinnitatud lepingute sõlmimisel sideehitiste ehitamiseks võõrale maale tingimusel, et aastatasu ei ületa rahasummat summas ükssada (100) eurot;

4. esindama esindatavat taotluste esitamisel riigi ja/või kohaliku omavalitsuse asutustele isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi ja/või hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimiseks sideehitiste ehitamiseks ja/või omamiseks;

5. esindama esindatavat sundvalduse seadmise taotluste esitamisel; 6. esindama esindatavat ehituslubade ja/või ehitusteatiste ning kasutuslubade

ja/või kasutusteatiste taotlemisel kohalikest omavalitsustest; 7. andma nõusolekuid esindatava kasuks isikliku kasutusõiguse,

hoonestusõiguse ja/või reaalservituudiga koormatud kinnistute: - kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hoonestusõigusega, hüpoteekidega, servituutidega koormamiseks ning kinnistu koosseisu kuuluva maatüki ja maatüki oluliseks osaks olevate ehitiste suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks kinnistu omaniku äranägemisel; - ühendamiseks ja jagamiseks kinnistu omaniku äranägemisel, sealhulgas kinnistute korteriomanditeks jagamiseks; - hoonestusõigusega koormamisel astuda järjekohas tagasi teisele järjekohale hoonestusõiguse järel.

Selleks volitab Corle OÜ esindajat esindatava nimel nõudma, saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi (sealhulgas kinnistamisavaldusi), sõlmima esindatava nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud kokkuleppeid ja lepinguid (sealhulgas asjaõiguslepinguid) ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. Käesolev volikiri on kehtiv kuni 17.08.2025. aastal (kaasa arvatud) ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. Notar on esindatava esindajale selgitanud, et: - esindaja poolt esindatava nimel volituse piires tehtud tehingud tekitavad, muudavad või lõpetavad tsiviilõigusi ja kohustusi vahetult esindatavale; - esindataval on õigus volitust igal ajal muuta või tühistada. Kui esindatav on volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides määranud, et volitus on tagasivõtmatu, võib volituse tagasi võtta vaid mõjuval põhjusel; - tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud; - volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused ning samuti ohud, mis kaasnevad volikirja välja andmisega ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata.

Notari märkus: Tulenevalt asjaolust, et käesolev volikiri on tõestatud digitaalselt, ei ole võimalik seda tagasi võtta, vaid volikiri tuleb kehtetuks kuulutada.

Notari tasu vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 3 on 49.20 eurot, millele lisandub 9.84 eurot (käibemaks 20%), kokku 59.04 eurot. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21 on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot, millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot. Käesolev volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning esindatavale kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ning Notarite Koja iseteenindusportaali lehel www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.

Käesolevas volikirjas on kolm (3) lehte.

3

Volikirja tekst on esindatava esindajale enne esindatava esindaja poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, volikirja sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning esindatava esindaja kinnitab käesolevale volikirjale alla kirjutades, et volikiri, selle tekst ja sisu vastab esindatava tahtele ning esindatava esindaja kinnitab, et ta on andnud käesolevale volikirjale digitaalallkirja isiklikult. ms

Saamuel Rõigas: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/