Lõppdokument

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI

ELEKTRIFITSEERIMINE.

Kontaktvõrgu eelprojekt

OSA 4: Tartu - Valga

Seletuskiri

Dokumendi nr.: 4003_EP_AA-3-01

03-06-2024

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003_EP_AA-3-01

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Kontaktvõrgu eelprojekt

OSA 4: Tartu - Valga

Seletuskiri

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003_EP_AA-3-01

SISUKORD

Sissejuhatus ................................................................................................................ 1

Eesmärk .................................................................................................................. 1

Käsitlusala ............................................................................................................... 1

Hetkeolukorra kirjeldus ........................................................................................... 1

Alusdokumendid ...................................................................................................... 3

Standardid ja eeskirjad ............................................................................................ 3

Muud dokumendid ................................................................................................... 4

Kavandatav kontaktvõrgu süsteem .............................................................................. 5

10 kV elektriliin ....................................................................................................... 5

Tulevane kaherööpmeline tee Palupera - Puka raudteelõigul .................................. 5

Sektsioneerimisskeem ............................................................................................. 6

KONTAKTVÕRGUSÜSTEEMI TEHNILISED PÕHIANDMED ............................................... 7

Üldnõuded ............................................................................................................... 7

Süsteemi koostalitlusvõime ...................................................................................... 7

Pantograafi ja kontaktvõrgu koostoime ...................................................................... 7

Valmistajakiirus ...................................................................................................... 7

Ohutustegur ........................................................................................................... 7

Kontaktvõrgusüsteemi rakendamine .......................................................................... 7

Keskkonnatingimused ............................................................................................. 8

Atmosfäärirõhk / kõrgus .......................................................................................... 8

Temperatuur .......................................................................................................... 8

Niiskus ................................................................................................................... 8

Tuul ...................................................................................................................... 8

Ümbritsev õhk ........................................................................................................ 8

Vihm ..................................................................................................................... 8

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003_EP_AA-3-01

Lumi, jää ja rahe ..................................................................................................... 8

Päikesekiirgus ......................................................................................................... 9

Äike....................................................................................................................... 9

Saaste ............................................................................................................... 9

Vibratsioon ja löögid............................................................................................ 9

Tulekaitse .......................................................................................................... 9

Kontaktvõrgusüsteemi dünaamiline käitumine ........................................................ 9

Pantograafi tüüp ..................................................................................................... 9

Pantograafide vahekaugused kontaktõhuliini projekteerimisel ....................................... 9

Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral ........................................... 10

Pantograafi gabariit ............................................................................................... 10

Keskmine kontaktjõud ........................................................................................... 10

Kontaktjuhtme kerkimine/vertikaalne liikumine ......................................................... 10

Elektrilised õhkvahemikud ..................................................................................... 10

Kontaktvõrgusüsteemi parameetrid ...................................................................... 11

Kontaktvõrgusüsteem ............................................................................................ 11

Kandetrossid ........................................................................................................ 11

Juhtmete kõrgus ................................................................................................... 13

Pingutuspikkused .................................................................................................. 13

Visangud .............................................................................................................. 13

Kontaktjuhtme siksak ............................................................................................ 14

Ankurduse paigaldus ............................................................................................. 15

Keskankurdusseadmed .......................................................................................... 15

Ankurlõikude vahemikud ....................................................................................... 16

Õhupöörangud ....................................................................................................... 18

Tugikonstruktsioonid ........................................................................................ 19

Projekteerimine ................................................................................................ 19

Paigaldus/asukoht ............................................................................................. 20

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003_EP_AA-3-01

Vundamendid .................................................................................................... 20

Konsoolid .......................................................................................................... 23

Isolaatorid ........................................................................................................ 24

Sektsiooniisolaatorid ......................................................................................... 25

Sektsioneerimisseadmed / lahklülitid ............................................................... 25

Tähised ja numeratsioon ................................................................................... 25

Kaitsevarjestus ................................................................................................. 25

Ülekäigud ja tunnelid ........................................................................................ 25

Raudteeülesõidud ............................................................................................. 27

Maaparandusega seotud rajatised ..................................................................... 28

Keskkonnakaitse ............................................................................................... 28

Kaitse korrosiooni eest ..................................................................................... 30

Kaitsesätted elektrilöögi eest ............................................................................ 30

AS-le Gaasivõrk kuuluvaid gaasipaigaldisi ........................................................ 30

Kattuvused teiste projektidega ......................................................................... 32

LISADE LOEND

Lisa 1: Projekti otsuste logi ................................................................................................. 33

Lisa 2: Kontaktõhuliinide pingutuspikkused ............................................................................ 34

Lisa 3: Omatarbejuhtmete pingutuspikkused ......................................................................... 35

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003_EP_AA-3-01

DOKUMENDI VERSIOONID

Versiooni ID Kuupäev Kirjeldus

01 19.12.2023 Esimene esitamine

02 10.04.2024 Korrigeeritud vastavalt Tellija kommentaaridele

03 22.04.2024 Korrigeeritud vastavalt Tellija kommentaaridele

04 03.06.2024 Korrigeeritud vastavalt Tellija kommentaaridele

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 1

Sissejuhatus

Eesmärk

Käesolevas dokumendis kirjeldatakse Eesti Raudtee infrastruktuuris rakendatavat

kontaktvõrgusüsteemi (OCS) Palupera - Puka raudteelõigul.

Lisaks kirjeldatakse käesolevas dokumendis peamisi kriteeriume ja tehnilisi andmeid, millega

arvestatakse eelprojektis koostatava kontaktvõrgusüsteemi asendiplaani ja skeemide

väljatöötamisel.

Käsitlusala

Projekteerimine hõlmab:

- Uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem Palupera - Puka raudteelõigul km 465,577 kuni

km 475,654;

- Kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne.);

- Sektsioneerimisskeem, mis hõlmab isoleeritud ankrulõikude vahemikke, neutraalvahemikke

sktsiooniisolaatoreid, lahklüliteid ja muid elektriliste elementide asukohti;

- Maandus, potentsiaaliühtlustus ja elektromagnetilise ühilduvuse ristumised;

- SCADA.

Hetkeolukorra kirjeldus

Käesoleva dokumendi käsitlusalaga seoses tuleb märkida, et Tapa – Valga raudteelõik ei ole

hetkelelektrifitseeritud. Sellel raudteelõigul asub 12 jaama, nagu on näidatud joonisel 2.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 2

Joonis1 : Eesti Raudtee liinid

Joonis 2: Tartu - Valga raudteelõik

Raudteelõik on elektrifitseerimata üherööpmeline 1520 mm (Vene rööpmelaiusega) rööbastee

kogupikkusega kuni 83,3 km. Kavas on raudteelõik kaherööpmeliseks ehitada, aga see ei kuulu

käesoleva projekti tööde hulka.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 3

Alusdokumendid

Standardid ja eeskirjad

Kohaldatavad standardid ja eeskirjad on:

• Raudtee tehnokasutuseeskiri. Vastu võetud 09.11.2020 nr 71; RT I, 11.11.2020, 8; jõustumine

14.11.2020.

• Nõuded ehitusprojektile. Vastu võetud 17.07.2015 nr 97; RT I, 18.07.2015, 7; Jõustumine

21.07.2015

• ELEKTRIFITSEERITUD RAUDTEEDE KONTAKTVÕRGU EHITUSE JA TEHNOKASUTUSEESKIRI. AS

EVR Infra tegevuseeskirja (kinnitatud AS EVR Infra juhatuse 10.02.2009 otsusega nr 8/5.1) lisa

loetelus nimetatud dokument nr 4.

• EN 50119 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid.

• EN 50122-1 Raudteealased rakendused. Kohtkindlad paigaldised. Elektriohutus, maandamine ja

tagasivooluahel.

• EN 50124-1 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhinõuded. Elektri-

ja elektroonikaseadmete õhk- ja roomevahemikud.

• EN 50124-2 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 2: Liigpinged ja

nendega seotud kaitse.

• EN 50125-2. Raudteealased rakendused. Keskkonnatingimused seadmetele. Osa 2:

Püsielektripaigaldised.

• EN 50149 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektertransport. Vasest ja

vasesulamitest kontaktjuhtmed.

• EN 50163 Raudteealased rakendused. Veosüsteemide tööpinge.

• EN 50317. Raudteealased rakendused. Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja liinivahelise

dünaamilise vastasmõju mõõtmiste esitatavad nõuded ja hindamine.

• EN 50367. Raudteealased rakendused. Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja kontaktliini

vastastikuse toime tehnilised kriteeriumid (vaba juurdepääsu saavutamiseks)

• EN 50388: 2012. Raudteealased rakendused. Energiavarustus ja veerevkoosseis.

Energiavarustuse (alajaama) ja veerevkooseisu vahelise koostalitusvõime saavutamise

kooskõlastatud tehnilised tingimused.

• EN 50367: 2020. Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised ja veerem. Kriteeriumid

pantograafide ja kontaktõhuliini vahelise tehnilise ühilduvuse saavutamiseks.

• EN 50318. Raudteealased rakendused. Vooluvõtusüsteemid. Pantograafi ja kontaktliini vahelise

dünaamilise koostoime simulatsiooni kinnitamine.

• ENE-KTK: Komisjoni määrus (EL) nr 1301/2014, 18.November 2014, Euroopa Liidu

raudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTK) kohta.

• NF C 34-110-2. Kontaktõhuliinide paljasjuhtmed - pingutatud vasktraadid ja -kaablid -

pronksjuhtmed ja -kaablid.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 4

• EN 1992. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

• EN 1997. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Muud dokumendid

• HD Lisa 11 - Nõuded kontaktvõrgule - Kontaktvõrgu lepingulised spetsifikatsioonid.

• HD Lisa 16 -TTA andmed - Elektrifitseerimise andmed - (kirjeldus olemasolevate CCS-seadmete

kokkusobivuse kohta tulevase 25 kV kontaktvõrguga, mille esitas EVR 30.01.2021).

• TEEDE LIHTSUSTATUD PIKIPROFIILID. Ehitusteenistus Raudtee ehitusosakond 01.01.2020

seisuga (pikiprofiilid edastatud EVR-i poolt 09.11.2020).

• ZZ-RPT-OCL-91001: Peamised kontaktvõrgu tehnilised põhinäitajad ja andmelahendused, mis

on välja töötatud tehnilise lahenduse koostamise etapis

• ZZ-RPT-OCL-91002 Kontaktvõrgu juhtmete nõutavad ristlõiked

• ZZ-RPT-OCL-91003: Elektritoite - ja sektsioneerimisskeemid

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 5

Kavandatav kontaktvõrgu süsteem

Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimise projekti hõlmab uue a 2x25 kV – 50 Hz

õhukontaktliini süsteemi paigaldamist Palupera - Pukaraudteelõigul.

Uue kontaktvõrgu rajamiseks on vaja paigaldada järgmised põhielemendid:

• Vundamendid

• Mastid ja põiktalad

• Konsoolid

• Kontaktvõrk ja kontaktvõrgu juhtmed

• Pingutusseadmed

• Keskandurdus

• Negatiivne fiider

• Maandusjuhe

• Liigpingepiirikud

• Maandus

• Lülitussõlmed

• jne.

10 kV elektriliin

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Palupera – Puka raudteelõigul.

10kV liine toidetakse Eesti Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse

alajaamaga kaabli abil. Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud

kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja 10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel.

10 kV õhuliini kõrgus maapinnast on kooskõlas Eesti standarditega.

Mõned 10kV õhuliinide parameetrid, mida kontaktvõrgu mastide arvutamisel arvestatakse, on

järgmised:

➢ 3-faasiline õhuliin;

➢ PAS-W 35 õhutoitekaabel mitmekordsete ja isoleeritud alumiiniumjuhtmetega ristlõikega 35

mm2

➢ Mastiisolaatorite nimipinge on vähemalt 20kV.

Tulevane kaherööpmeline tee Palupera - Puka raudteelõigul

Üherööpmelise raudteelõigu (Palupera – Puka) uue kontaktvõrgusüsteemi mastid paigaldatakse

olemasoleva tee paremale küljele (piketaaži kasvavas suunas). See on vajalik selleks, et mitte

takistada tulevast teed, mis plaanitakse ehitada Palupera - Puka lõigu olemasoleva tee vasakule

küljele.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 6

Sektsioneerimisskeem

Elektrifitseeritava raudteevõrgu toite- ja sektsiooneerimisskeeme on kirjeldatud tehnilise lahenduse

koostamise etapi dokumendis "ZZ-RPT-ELE-11100-01". Selle dokumendi alusel on käesolevaks

eelprojekti etapiks välja töötatud Palupera - Puka raudteelõigu sektsioneerimisskeem, mis on

esitatud joonisel 4003_EP_AS-5-01_sekts-skeem.

Nagu joonisel näidatud, on isoleeritud ankrulõikude vahemikud soovitav paigaldada jaamade

algusesse ja lõppu.

Kontaktvõrgusüsteem jagatakse eraldi elektrisektsioonideks. Sektsioonide käitamise, ohutuse ja

hoolduse hõlbustamiseks kavandatakse täiendavaid elektrilisi alamsektsioone (paralleelühendusi).

• Esmase lahendusena peatee lõikude sektsioneerimiseks kasutatakse isoleeritud ankurlõikude

vahemikke. Sektsioonisolaatoreid võib erandkorras kasutada juhul, kui signalisatsioonisüsteemi

ja rööbastee omavaheline paigutus muudab esmase lahenduse kasutamise võimatuks.

• Jaamades, depoo aladel, hooldusbaasides või multimodaalsetes terminalides teostatakse

sektsioneerimine sektsiooniisolaatorite abil.

Sellest tulenevalt paigaldatakse isoleeritud ankurlõikude vahemikud jaamade mõlemasse otsa.

Lisaks on jaamade kõrvalteed elektriliselt sõltumatud peateedest ja jaamades, kus on palju

kõrvalteid.

Kontaktvõrgu asukoht projekteeritakse vastavalt joonisel 4003_EP_AS-5-01_sekts-skeem esitatud

toite- ja sekstioneerimisskeemile.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 7

KONTAKTVÕRGUSÜSTEEMI TEHNILISED PÕHIANDMED

Üldnõuded

Süsteemi koostalitlusvõime

Raudteesüsteemi koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud nõuded on sätestatud ENE KTKs.

Kõik peateede kontaktvõrgusüsteemid peavad olema hõlmatud KTK vastavustõendamise

sertifikaadiga.

Pantograafi ja kontaktvõrgu koostoime

Kontaktvõrk peab vastama ENE KTK vooluvõtu dünaamika ja kvaliteedi nõuetele.

Vooluvõtturi, kontaktvõrk ja vooluvõtu kvaliteet tuleb enne projekteerimisuuringute alustamist

kontrollida simulatsioonide abil.

Simulatsioonivahend peab olema vastavuses standardiga EN 50318.

Valmistajakiirus

Kontaktvõrgu süsteemi projekteeritud maksimukiirus on peateel 160 km/h .

Kontaktvõrgu nimikiirus on:

• Kontaktvõrgu projekteeritud nimikiirus peateel: v = 160km / h;

• kontaktvõrgu projekteeritud nimikiirus depooaladel, sorteerimisjaamades ja sekundaarsetel

liinidel: v = 40 km/h.

Ohutustegur

Igal juhul tuleb järgida standardi EN 50119 ja Eurokoodide kõige rangemaid nõudeid koos riiklike

lisadega.

Kontaktvõrgusüsteemi rakendamine

Iga rööbastee kontaktvõrgusüsteem peab olema mehaaniliselt ja elektriliselt sõltumatu külgnevate

teede kontaktvõrgusüsteemist.

Tuleb tagada, et elektriliselt sõltumatuid rööbasteid varustavad konsoolid ei oleks paigaldatud samale

tugikonstruktsioonile. Kaherööpmelise konsooli või põiktala korral tuleb elektriliselt sõltumatute

rööbasteede varustamiseks kasutatavad konsoolid paigaldada erinevatele riputusvarrastele või

tugedele.

Jaamade depooladel, hooldusbaasides, multimodaalsetes terminalides, millel puudub peatee liides,

võib teed grupeerida ühisesse elektrilisse sektsiooni, mis tagab süsteemi toimimise.

Üldiselt tuleb vältida mastide paigaldamist peateede-vahelisele alale. Suure ehitustihedusega

ruumipiirangutega aladel peab mastide paigaldamine peateede-vahelisele alale olema EVR-i poolt

heaks kiidetud.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 8

Keskkonnatingimused

Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud nii, et see vastab standarditele EN 50125-2 ja EN

50125-3 ning Eesti seadustes sätestatud keskkonnatingimustele. Need on järgmised.

Atmosfäärirõhk / kõrgus

Kogu süsteem peab vastama klassile A1, mis on kindaks määratud standardi EN 50125-2 peatükis

4.2 ja standardi EN 50125-3 peatükis 4.2.1.

Temperatuur

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub standardi EN 50125-3 peatükis 4.3

kindlaks määratud klassi T2 kohaseid temperature. Arvesse tuleb võtta maksimaalset ja minimaalset

temperatuuri vastavalt -40°C ja + 40°C.

Niiskus

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see peab vastu niisksele vastavalt standardi EN

50125-3 peatüki 4.4 klassile T2 ja suhtelise õhuniiskuse minimaalne arvutuslik väärtus on 85%.

Tuul

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see peab vastu maksimaalsele tuulekiirusele 25 m/s

sisemaal ja 32 m/s rannajoonel vastavalt standardi EN 50125-3 peatükile 4.5 ja standardi EN 50125-

2 peatükile 4.4.1.

Ümbritsev õhk

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub tuulekiirust vastavalt standardi EN

50125-2 peatüki 4. 4 kindlaks määratud klassile SW 1 (madal – 0,6 m/s).

Vihm

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub vihma intensiivsust 6 mm minutis, nagu

on sätestatud standardi EN50125-2 peatükis 4.5 ja standardi EN50125-3 peatükis 4.6.

Lumi, jää ja rahe

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see vastab standardi EN 50125-2 peatükis 4.6 ja

standardi EN 50125-3 peatükis 4.7 kindlaks määratud nõuetele. Kogu süsteemi projekteerimisel peab

arvestama rahe mõjuga. Rahe puhul tuleb arvestada raheterade läbimõõduga kuni 15mm.

Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud, võttes arvesse lume ja jää koormust

temperatuurini kuni +5°C. Kontaktvõrgusüsteemi elektrijuhid peavad olema projekteeritud klassi I3

kohasele jääkoormusele (raske 15N/m).

0ºC ja 5m/s tuulekiiruse (17 N/m2) juures tuleb arvesse võtta jäite paksust vähemalt 10 mm.

Läänerannikul tuleb arvestada väärtusega 10m/s (70 N / m2).

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 9

Päikesekiirgus

Kogu süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see talub standardi EN 50125-3 peatükis 4.9

kindlaks määratud päikesekiirgust intensiivsusega kuni 1120 W/m2 ja vastab standardi EN 50125-3

peatüki 4.8 (kategooria R2) nõuetele.

Äike

Kogu süsteem peab olema projekteeritud äikese mõju vastu vastavalt standarditele EN50124-1 ja

EN50124-2.

Saaste

Saastetase on esitatud EVR-i elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja

tehnokasutuseeskirja tabelites 11-14.

Kogu süsteem tuleb projekteerida, võttes arvesse madalaid saastetasemeid 4C1, 4B1 ja 4S1, kui

KMH ei näe ette teisiti.

Kui kontaktvõrgusüsteem asub standardis EN 50125-2 kindlaks määratud tunnelites, peab kogu

süsteem olema projekteeritud kõrge saastetaseme 4C3, 4B1 ja 4S3 jaoks.

Kui kontaktvõrgusüsteem asub maanteed või raudteed ületavatel sildadel, peab kogu süsteem olema

projekteeritud kõrge saastetaseme 4C3, 4B1 ja 4S3 jaoks. Rannikualade korral peab kogu süsteem

olema projekteeritud kõrge saastetaseme 4C3, 4B1 ja 4S3 jaoks.

Vibratsioon ja löögid

Vastupidavus vibratsioonile ja löökidele on kindlaks määratud standardi EN 50125-3 peatükkides

4.13.1 ja 14.13.2 ning lisas C.

Tulekaitse

Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud tulekaitsega vastavalt standardile EN 50125-2.

Kõik tooted peavad vastama 1.juuli 2015. aasta määrusele (EL) 2016/364 mis käsitleb ehitustoodete

liigitamist tuletundlikkustoimivuse alusel, ja sellega seotud ehitustoodete määrusele (CPR).

Kontaktvõrgusüsteemi dünaamiline käitumine

Pantograafi tüüp

Kontaktvõrgusüsteem peab töötama pantograafide tüübiga, mis ühildub 1520 mm. rööpmelaiusega.

Vastavushindamine tuleb läbi vastavalt standardile EN 50317..

Pantograafide vahekaugused kontaktõhuliini projekteerimisel

Pantograafide vahekaugused peavad kontaktõhuliini projekteerimisel vahelduvvoolusüsteemis

maksimumkiirusel 160 < v < 250 km/h vastavalt ENE-KTK punktile 4.2.13. olema:

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 10

• A = 200

• B = 85

• C = 35

Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral

Maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle peab vastama ENE-KTK punktile 4.2.9.2. Väärtus peab

olema määratud pantograafi suhtes, millele on seatud suuremad piirangud:

Rööpmelaiuse süsteem 1520 mm: maksimaalne põikisuunaline kõrvalekalle 500 mm.

Pantograafi gabariit

Pantograafi gabariit projekteeeritakse vastavalt ENE-KTK lisale D2, mis vastab EVR-i dokumendile

„Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“, peatükk 2.2.2.

Keskmine kontaktjõud

Vooluvõtusüsteemi kriteeriumid peavad vastama keskmisele kontaktjõule (Fm), vastavalt

standardile EN 50367.

Pantograafi kontaktjõud peab vastama EVR dokumendi "Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu

ehituse ja tehnokasutuseeskiri" nõuetele.

Kontaktjuhtme kerkimine/vertikaalne liikumine

Vastavalt ENE-KTK-le peab külgtoe tõusuruum olema kaks korda suurem kui tavalistes

kasutustingimustes arvutuslik, simuleeritud või mõõdetud tõus üht või mitut pantograafi kasutades

(So), kui keskmise kontaktjõu ülempiir raudteliini maksimum kiirusel on Fm. Kui külgtoe tõusuruum

on kontaktõhuliini konstruktsiooni tõttu füüsiliselt piiratud, siis tohib vajalikku ruumi vähendada

väärtuseni 1,5 So.

Kontaktvõrgusüsteem peab olema projekteeritud staatilise kontaktjõu vahemikule 60 - 90 N

vastavalt standardile EN 50367.

Kui kontaktjuhe liigub ajutiselt vertikaalselt kõrgemale kui projektis määratud maksimaalne tõus,

siis ei tohi see põhjustada kontaktliini ebaharilikku kulumist.

Elektrilised õhkvahemikud

Elektrilised õhkvahemikud maapinna ja kontaktliini või toitejuhtmete pinge all olevate isoleerimata

osade vahel tuleb kindlaks määrata, et piirata kontaktvõrgu või maandatud infrastruktuuri kahjustusi

ja vältida turvalisuse ohtuseadmist.

Alljärgnevas tabelis on esitatud minimaalsed soovitatavad õhkvahemikud maapinna ja

kontaktõhuliinisüsteemi pingestatud osade vahel vastavalt standardile EN 50119.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 11

Tabelis esitatud õhkvahemike väärtusi võib vähendada või suurendada olenevalt erinevatest

parameetritest, nagu näiteks absoluutne niiskus, ümbritseva õhu temperatuurivahemik, õhurõhk,

saastatus, suhteline õhutihedus ning nii pingestatud ja maandatud konstruktsioonide kuju ja

materjal.

Kontaktvõrgusüsteemi parameetrid

Kontaktvõrgusüsteem

Vastavalt hankedokumentidele peab kontaktvõrgusüsteem olema projekteeritud 2X25 kV, 50 Hz

vahelduvvoolusüsteemile, nagu on määratud kindlaks standardis EN 50163.

Kontaktvõrgusüsteem koosneb järgmistest osadest:

• Vundamendid

• Tugielemendid ja ankurkinnitused.

• Konsoolid, sealhulgas isolaatorid, fiksaator, lisafiksaator, peavarras ja kõik muud tugisüsteemi

seadmed.

• Kontaktvõrgu kaablid, kandetross, kontaktjuhe, riputid, elektriühendused.

• Negatiivne fiider ja riputuskomplekt.

• Pingutusseadmed ja nende osad.

• Tagasivooluliin, mis koosneb tagasivooluahela kaablist.

• Maandussüsteem koos õhukaudse maanduse juhtmetega, mis ühendab kõiki kontaktvõrgu

tugielemente.

• Sektsioonisolaatorid ja lahklülitid.

Kandetrossid

Eesti Raudtee elektrifitseermisprojekti jaoks valitud kontaktvõrgu juhtmete tehnilised omadused on

esitatud allolevas tabelis ja vastavad elekterveo simulatsiooni ja elektriliste arvutuste aruannetes

esitatud nõuetele.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 12

Kontaktjuhe Vastavalt standardile EN 50149

Tüüp BC-107 Cu ETP

Nimiristlõige (mm²) 107

Läbimõõt (mm) 12,30

Kaal (kg/km) 980 (max)

Katkekoormus (kN) 37,4

Kontaktjuhtmete arv 1

Mehaaniline pinge (kN) 12

Kandetross Vastavalt standardile DIN 48201 Osa 2

Tüüp BzII

Nimiristlõige (mm²) 70

Läbimõõt (mm) 10,5

Kaal (kg/km) 596

Katkekoormus (kN) 38,64

Mehaaniline pinge (kN) 12

Ressoorriputuse tross Ei

Riputid Vastavalt standardile NF C 34-110-2

Tüüp Pronks 12B

Nominaalne ristlõige (mm²) 11,94

Läbimõõt (mm) 5

Kaal (kg/km) 110

Negatiivne fiider Vastavalt standardile EN 50182

Tüüp Alumiinium-terastraat 242-AL1 / 39-ST1A (LA280)

Juhi ristlõige (mm²) 282,2

Läbimõõt (mm) 21,8

Kaal (kg/km) 977

Katkekoormus (kN) 84,5

Maandusjuhe õhus Vastavalt standardile EN 50182

Tüüp Alumiinium-terastraat 94-AL1/22-ST1A (LA110)

Juhi ristlõige (mm²) 116,2

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 13

Läbimõõt (mm) 14

Kaal (kg/km) 433

Katkekoormus (kN) 43,1

Juhtmete kõrgus

Kontaktjuhtme kõrgus on kaugus rööpapeast kontaktjuhtme alumise punktini, mõõdetuna piki rongi

telge. Juhtme kõrguse mõõtmised tehakse risti kontaktjuhtme või kontaktvõrgu ja rööpapea vahel.

Kontaktjuhtme kõrgus peab vastama ENE KTK punktile 4.2.9.1 ja Eesti õigusaktide nõuetele. 1520

mm rööpmelaiusega süsteemi korral:

• Kontaktjuhtme minimaalne kõrgus: 5,75 m

• Kontaktjuhtme nimikõrgus: 6,30 m.

• Kontaktjuhtme projekteeritav maksimaalkõrgus: 6,8 m.

Süsteemi nimikõrgus on 1,40 m.

Kontaktjuhtme maksimaalne kalle on 1‰ ja peateede kalde maksimaalne muutus 0,5‰.

Pingutuspikkused

Paigaldatav kontaktvõrk pingestatakse automaatselt, nii et keskkonnatingimuste, peamiselt

temperatuuri muutuste korral, säilib kontaktvõrgu ja kontaktvõrgu juhtmete mehaaniline pinge. See

automaatne kompenseerimine saavutatakse juhtme ankrutele paigaldatud pingutusseadmete abil.

Pingutusseadmed jagavad kontaktvõrgu pingutuspikkusteks, mille mõlemas otsas on

pingutusseadmed ja pingutuspikkuse keskel on fikseeritud konsool keskankurdusega. Siiski

pingutuspikkuste korral, mille pikkus on alla poole maksimaalsest pingutuspikkusest, üks ots olla

varustatud pingutusseadmega, samas kui teine ots võib olla fikseeritud ankur.

Üldiselt tuleb tagada, et keskankurduse ja pingutusseadmete vaheline kaugus ei oleks suurem kui

800 m. Seetõttu on pingutuspikkused maksimaalselt 1600 m.

See pingutuspikkus vastab kontaktliini juhtmete pikkusele, nii et seda mõõdetakse kahe ankurlõigu

alguses olevast ankurmastist kuni viimase ankurmastini, kus algab ja lõpeb kandetross ja

kontaktjuhe.

Visangud

Visangu pikkuse ja juhtmete eemaldumise arvestamiseks tuule mõjul ning jäite ja tuule koosmõjul,

määratakse tuulekiirus ja jäitekihi paksus mitmeaastaste vaatlusandmete alusel.

Sirge rööbastee maksimaalne visangu pikkus on 64 m.

Erinevate rööbasteede kõverusraadiuste vahemike arvutamisel võetakse arvesse juhtmete

maksimaalset nihet visangu keskel ja keskkonnatingimusi (tuul ja jää). Vastavalt standardile

„Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“ on tehtud erinevad

kõverusraadiuste arvutused (alates 950 m kuni 250 m), ning kahe tuulekiirusega (25m/s ja 32m/s).

Kahe järjestikuse visangu pikkuse maksimaalne erinevus peab olema väiksem kui 15 meetrit.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 14

Neid arvutusi kirjeldatakse aruandes 4003_EP_AA-3-02_Mehaanilised-arvutused.

Kontaktjuhtme siksak

Kõveratel teelõikudel on lubatud kontaktjuhtme siksak vooluvõtturi telje suhtes kuni 400 mm,

vastavalt tabelis 2.4 esitatud andmetele, olenevalt kõvera raadiusest ja visangu pikkusest, nii et

kontaktjuhe paikneb visangu keskkohas üldjuhul vooluvõtturi teljel.

Kõvera raadius, m Siksak, mm, visangu pikkuse korral, m

30 35 40 45 50 55 60 64

300 -350 -400 -400* - - - - -

-350 -400 -400* - - - - -

500 -250 -300 -350* -400* -400* - - -

-250 -300 -350* -400* -400* - - -

800 -150 -200 -250 -300* -350* -400* -400* -

-150 -200 -250 -300* -350* -400* -400* -

1000 -100 -150 -200 -250 -300* -350* -400* -400*

-100 -150 -200 -250 -300* -350* -400* -400*

1200 -300 -100 -150 -200 -250 -300* -350* -400*

100 -100 -150 -200 -250 -300* -350* -400*

1500 -300 -300 -300 -150 -200 -250 -300* -350*

150 100 0 -150 -200 -250 -300* -350*

2000 -300 -300 -300 -300 -300 -200 -250 -300*

200 150 100 50 0 -200 -250 -300*

3000 -300 -300 -300 -300 -300 -300 -300 -300

300 250 200 200 150 150 100 50

Märkused:

1. Lugejas on esitatud kontaktjuhtme siksaki väärtused toese juures, nimetajas nimetatud toesega piirneva toese juures.

2. "*" ainult hoonete ja metsarikastes kohtades ning süvendite korral, mille sügavus on üle 7 m. Teistes kohtades ei ole sellised visangu pikkused lubatud.

3. Kriipsud tähendavad, et teelõigu kõvera antud raadiuse korral pole vastavad visangu pikkused lubatud.

4. Numbrite ees olev "-" tähendab, et siksak on suunatud kõvera teelõigu välisserva suunas, "+" tähendab, et siksak on suunatud kõvera teelõigu siseserva suunas.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 15

Ankurduse paigaldus

On kahte tüüpi ankurdusseadmeid:

• Automaatpingutusega ankurdusseadmed: kui pingutuspikkus on üle 800 meetri,

ankurdatakse kandetross ja kontaktjuhtmed mõlemast otsast pingutusseadmetega.

Kandetrossil ja kontaktjuhtmel peavad olema sõltumatud pingutusseadmed, nagu on

näidatud dokumendis 4003_EP_EK-7-01_detail.

• Fikseeritud ankurdusseadmed: kui pingutuspikkus on alla 800 meetri, on juhtmete ühes

otsas pingutusseade ja teises otsas fikseeritud ankurdus. Fikseeritud ankurdusseadmeid on

kirjeldatud joonisel 4003_EP_EK-7-01_detail.

Pingutusseadmed peavad vastama järgmistele tingimustele:

• Kandetrossi ja kontaktjuhtme/juhtmete sõltumatud pingutusseadmed.

• Pingutusseadmed varustatakse paigutusrataste ja vastukaaludega tavaliselt vabas õhus ning

kompaktsete vedrudega tunnelis või kohtades, kus paigutusrattad ja vastukaaluseadmed ei ole

soovitatavad (näiteks platvormidel).

• Kontaktvõrgu pingutusseadmed tuleb paigaldada samale mastile, asetades paigutusrattad

üksteise peale erinevatel kõrgustel, kuid vertikaalselt ja masti suhtes erinevatel vahekaugustel.

• Pingutusseadmetel peab olema tõhus kaitse inimeste ohutuse tagamiseks, samuti

pingutussüsteemi raskuste vargusvastane süsteem. Kaitsesüsteemi kasutamisel peab olema

tagatud, et raskuseid toetava kaabli katkemise korral ei langeks kontaktõhuliin maapinnale.

Süsteemi jõudlus peab olema suurem kui 95%, mida näitavad vastavad katsed.

• Raskuste peavad tõrgeteta liikuma kogu temperatuurivahemikus ja maksimaalsel poolpikkusel.

• Raskuste liikumissüsteem ja selle juhikud peavad olema projekteeritud ja teostatud nii, et

raskused ei saa mitte mingil juhul blokeeruda. Pingutusseadmete töötemperatuuri vahemik peab

olema vähemalt 80 °C.

Pingutussüsteem peab olema projekteeritud vastavalt pingutuspikkusele. Arvesse tuleb võtta kõiki

eeldatavaid hõõrdejõude ja temperatuuri kõikumisi.

Pingutusseadme kasutegur peab olema võrdne või suurem kui 0,97.

Pingutusseade peab olema varustatud tõkestitega, et vältida raskuste allakukkumist kandetrossi või

kontaktjuhtme katkemise korral.

Keskankurdusseadmed

Kui pingutuspikkus on üle 800 meetri, siis asetatakse keskankurdusseade pingutuspikkuste keskele.

Peateel kasutatakse keskankurdust, ankurdades konsooli peateega külgnevatele kontaktvõrgu

mastidele. Mitme teega piirkondades, kus kontaktvõrgu mastide ankurdustrossid peavad ületama

mitut teed, soovitatakse kandetrossi keskankurdust kontaktvõrgu konstruktsiooni põiktala külge..

Nende keskankurduste paigaldamine on kujutatud joonisel 4003_EP_EK-7-01_detail.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 16

Ankurlõikude vahemikud

Ankurlõikude vahemikud peavad kontaktvõrgusüsteemis tagama sujuva ülemineku pingutuspikkuste

vahel ja olema vooluvõtturite suhtes optimeeritud.

Isoleerimata ja isoleeritud ankurlõikude vahemike korral peavad juhtmete vahekaugused vastama

alljärgnevas tabelis toodule::

Tüüp ja asukoht

Vahemik, mm

Isoleerimata- Isoleeritud

Horisontaalne vahemaa üleminekuvisangus paiknevate töökontaktjuhtmete sisekülgede vahel rongikiirusel kuni 160 km

/ h:

100 500

Vertikaalselt, töötavast kontaktjuhtmest:

mittetöötavale kontaktjuhtmele üleminekutoeste juures 200 -

mittetöötavale kontaktjuhtmele vooluvõtturi liikumispiirkonna alguses

300 -

ühe kontaktjuhtmega, sisselõigatud isolaatori alumise pinnani 300

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel arvestatakse järgmiste ankurlõikude vahemike konfiguratsioonidega:

• Isoleeritud ankurlõigu vahemik:

o Sirge teelõik:

▪ üldiselt neljavisanguline vahemik

▪ kolmevisanguline vahemik (kiirusepiirang < 80km/h), kui ei ole võimalik

rakendada neljavisangulist

o Kõver teelõik:

▪ neljavisanguline vahemik (ankurlõigu visang > M1)

▪ viievisanguline vahemik (ankurlõigu visang < M1)

• Isoleerimata ankurlõigu vahemik:

o Sirge teelõik: kolmevisanguline vahemik

o Kõver teelõik:

▪ kolmevisanguline vahemik (ankurlõigu visang > M2)

▪ neljavisanguline vahemik (ankurlõigu visang < M2)

M1 ja M2 on minimaalsed ankurlõigu visangud, väiksemad kui need vahemikud, mille korral jäävad

vooluvõtturid laadimata. Seda täpsustatakse FEM-arvutustega. Eelprojekti etapil arvestatakse, et M1

ja M2 on 30 m.

Kõveral teelõigul vähendatakse isoleeritud ankurlõikude vahemike korral maksimaalset visangute

pikkust, võrreldes arvestuslike maksimaalsete visangute pikkustega, mis on esitatud dokumendi

"Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri" nõuetes. Need visangud

on esitatud allolevas tabelis:

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 17

Visang i-ankrulõigu visang Z Raadius

[m] [%] [m] [mm] [m]

80 25% 60 170 2000

79 25% 59 170 1900

78 25% 59 190 1800

77 25% 58 190 1700

76 25% 57 190 1650

75 25% 56 200 1550

74 25% 56 210 1500

73 20% 58 250 1400

72 20% 58 260 1350

71 20% 57 260 1300

70 20% 56 260 1250

69 20% 55 270 1150

68 20% 54 280 1100

67 20% 54 290 1050

66 20% 53 300 1000

65 20% 52 280 1000

64 15% 54 330 950

63 15% 54 350 900

62 15% 53 360 850

61 15% 52 370 800

60 15% 51 350 800

59 15% 50 360 750

58 15% 49 370 700

57 15% 48 360 700

56 15% 48 390 650

55 15% 47 400 600

54 15% 46 390 600

53 15% 45 400 550

52 15% 44 390 550

51 15% 43 400 500

50 15% 43 400 500

Ankrulõigu seadmete paigutus on kirjeldatud ja esitatud joonistel 4003_EP_EK-7-01_detail nii

isoleerimata kui isoleeritud ankrulõikude vahemike kohta.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 18

Õhupöörangud

Õhupöörangud kontaktvõrgusüsteemis peavad olema projekteeritud nii, et need tagavad sujuva

ülemineku peatee kontaktvõrgust kõrvaltee kontaktvõrgule (ja vastupidi), ja olema optimeeritud

vooluvõtturite suhtes. Süsteemi koostalitlusvõime tagamiseks ja lisaks ENE KTK nõuetele, peab

kontaktjuhtme lahknemine toimuma alati vooluvõtturi süsiriba suhtes vertikaalsel tasapinnal.

Õhupöörangute asukoha valikul on silmas peetud ristpööret, mis koosneb pöörangumastist +

kõrgusmastist + ankurmastist.

Kontaktvõrgusüsteemi õhupöörangud töötatakse välja vastavalt nõuetele, mis on esitatud

dokumendis „Elektrifitseeritud raudteede kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri”.

Sellegipoolest on välja pakutud väike muudatus seoses pöörangumastide asukohaga. Eelpool

nimetatud standardis leiti lahknevus punktide 2.8.14 ja 2.8.4 nõuete vahel. Need nõuded on:

2.8.4.: Lihtpöördel peab vahemaa õhupöörangut moodustavate kontaktjuhtmete

ristumiskoha ja sirge või harutee telgede vahel olema 360 – 400 mm ja ristumine peab

toimuma punktis, kus vahemaa riströöpa ühendusrööbaste peade sisetahkude vahel on 730

– 800 mm.

2.8.14.: Lihtpöörmel paigaldatakse fikseerivad seadmed 1 – 2 m kaugusele kontaktjuhtmete

ristumiskohast pöörangu sulgrööpa suunas, kus vahemaa siserööbaste sisetahkude vahel on

0,8 – 1 m (tabel 9 ja joonis 19).

Joonis 3 : Standardi punkti 2.8.14 tabel 9 ja joonis 19.

See konfiguratsioon ei võimalda õhupöörangu juhtmetel ristuda punktis 2.8.4 nõutud lõigus. Seetõttu

on selle probleemi lahendamiseks tehtud ettepanek muuta punkti 2.8.14 tabelis 9 esitatud

parameetrit L2:

➢ 1/11 pöörangu puhul: olemasolev väärtus: (7,5+1), uue väärtuse ettepanek: (4,5+1),

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 19

➢ 1/9 pöörangu puhul: olemasolev väärtus: (6,0+1), uue väärtuse ettepanek: (3,0+1),

Selle lahenduse esitas ja kinnitas EVR.

Tugikonstruktsioonid

Projekteerimine

Kaherööpmelised jaamavahed peavad olema varustatud sõltumatute mastidega mõlema tee jaoks.

Üherööpmelistel lõikudel tuleb mastid paigaldada tulevase rööbastee suhtes teisele küljele. See on

vajalik, et mitte häirida tulevast teed.

Kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonid peavad eelkõige:

• Toetama kontaktvõrgu kaableid ja juhtmeid.

• Mitte takistama reguleeritud juhtmete pikisuunalist liikumist.

• Kontaktvõrk peab olema elektriliselt isoleeritud isolaatori toe suhtes.

• Olema vastupidav keskkonnatingimustele.

Jäikpõigikuid kasutatakse siis, kui paralleelsetele teedele ei ole võimalik paigaldada eraldiseisvaid

toeseid, mitmerööpmelistes jaamavahedes või jaamades.

Kõikide kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada konsooli

võimalikku 0,05 m vajumist ja 0,1 m tõusu.

Samuti tuleb kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonides jätta võimalikult palju ruumi tulevase 10

kV kontaktliini paigaldamiseks, pöörates erilist tähelepanu kontaktvõrgusüsteemi spetsiifilistele

elementidele, mida see võib mõjutada (mastide trafod, negatiivse fiidri koosmõju, elektromagnetiline

ühilduvus jm.)

10 kV toitekaablite asukoht on määratud Eesti Standardeid järgides, et tagada kaugus maapinnast

ja elektrilised vahekaugused. Igal juhul on 10 kV õhuliinide projekteerimine väljaspool selle

dokumendi reguleerimisala.

Kontaktvõrgu tugikonstruktsiooni vahemikud maapinnast ja muudest kommunikatsioonidest, mis on

vajalikud 10 kV kontaktliinidele, peavad vastama EVR dokumendis „Elektrifitseeritud raudteede

kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“ tabelis 2 toodud väärtustele.

Terasest kontaktvõrgusüsteemi tugikonstruktsioonid projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt

Eurokoodidele (EN1993).

Kontaktvõrgusüsteemi mastide ja vundamendi suurus sõltub igale mastile rakendatavast

koormusest. Õhuliini konstruktsioonide koormus koosneb järgmistest koormustüüpidest, mis on

määratletud standardis EN50119. Koormus arvutatakse vastavalt standardis sätestatule. Õhuliini

konstruktsioonide koormus koosneb:

• Püsikoormusest

• Tuulekoormusest

• Jäitekoormusest

• Ehituskoormusest

Vastavalt olemasolevatele kontaktvõrgu liinide konfiguratsioonidele, on arvestatud erinevate

koormusnäitajatega. Iga masti ristlõike jaoks vajalik koormusnäitaja määratakse kindlaks

pingekontrolliga vastavalt projekteerimisnormidele.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 20

Arvestatud on kahest U-profiilist koosnevate metallmastidega, mille profiilid on omavahel ühendatud

diagonaalsete kuumvaltsitud terasest S275JR (EN 10025 Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud

tooted) klambritega ning kaetud kuumtsingitud kattega.

Eristatud on viis erinevat mastitüüpi:

• Üldine rööbastee mast, X-AV

• Suletud mast, XC-AV või sarrustatud mast

• Mast, XL-AV

• Suletud mast: XCL-AV

• Mast XLL-AV

Iga masti koormusnäitaja on esitatud tabelis 4003_EP_AA-3-02_Mehaanilised-arvutused.

Paigaldus/asukoht

Vältida tuleb kontaktvõrgu tugikonstruktsioonide paiknemist jaamahoonete ees, välja arvatud

põiktalad.

Kontaktvõrgu tugikonstruktsioonidek asukoht jaamapiirkondades ei tohi piirata töid ja reisijate

liikumist.

Kontaktvõrgu tugikonstruktsioonide asukoht hoonete lähedal ei tohi piirata ehitiste/ala kasutamist ja

hooldust.

Võimaluse korral tuleb vältida toeste paiknemist sildadel ja maanteesildadel. Kui siiski sildadele ja

maanteesildadele toeste paigaldamine on vältimatu, tuleb visangu pikkuses arvestada tugevama

tuulega ja selle maksimaalne väärtus peab olema kuni 54 m. Pikemad visangud on lubatud ainult

juhul, kui selline lahendus on õigustatud.

Tavapärased visangud tugede vahel määratletakse käesoleva dokumendi peatükis 3.6.5 ja need

peavad arvestama:

• Siksaki kriteeriumitega.

• Minimaalse ja maksimaalse radiaalset pingutust.

• Tuule tekitatavat maksimaalset külgsuunalist liikumist.

• Takistusi või erilisi punkte (üleminekuid, ümbersõite jne).

Kahe järjestikuse visangu pikkuse maksimaalne erinevus peab olema väiksem kui 15 meetrit.

Paigaldis peab olema varustatud seadmetega, mis tagavad kõrgustel töötavate töötajate ohutuse

(ankurpunktid jms.).

Paigaldis peab vastama standardis EN 50122-1 kindlaks määratud raudteepersonali ja teiste isikute

ohutusnõuetele.

Vundamendid

Tugikonstruktsioonide konstruktsioon peab vastama standardi EN 50119 - peatüki 6 nõuetele.

Vundamenditüübi valik oleneb tarindi konstruktsioonist, koormusest, aluspinnase tingimustest ja

vundamendi võimalikust konstruktsioonist.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 21

Betoonvundamendid projekteeritakse ja teostatakse vastavalt Eurokoodeksitele (EN 1992 ja EN

1997).

Vundamentide projekteerimisel võetakse arvesse järgmisi punkte:

• Projekteeritavad koormused ja meetod.

• Vundamendi konfiguratsioon.

• Liikumiste piirväärtused.

• Geotehnilised projekteerimisparameetrid, võttes arvesse põhjavee taset.

• Konstruktsiooni materjalide projekteerimisparameetrid.

• Tugisüsteemide/vundamentide ühendused.

• Vundamendi ehitamine ja paigaldamine.

• Erikoormused.

• Vundament peab olema hooldusvaba kogu oma eluea jooksul.

Vundamendi projektile peavad eelnema pinnaseuuringuid ja konstruktsiooni koormuse hindamine.

Kontaktvõrgusüsteemi paigutusplaan jooniste väljatöötamiseks esialgse projekteerimisetapi osana

on tehtud esialgsed vundamentide arvutused erinevate koormusjuhtumite jaoks, eeldades silindrilist

raudbetoonist vundamendi tüüpi.

Iga masti silindriliste vundamentide arvutamiseks on kasutatud O.R.E. meetodit. Sellise protseduuri

töötas välja U.I.C. läbi l’Office de Reserches et Essais (ORE). Seda meetodit kasutatakse

kaldemomendi saamiseks, mida vundament peab taluma sõltuvalt selle asukohast ja paindesuunast.

Arvutamisel võetakse arvesse ohutustegurit 3.

Arvestades seda meetodit, on arvutatud 1000 mm läbimõõduga vundamentide erinevate sügavuste

maksimaalne painutusmoment. Arvesse on võetud järgmisi vundamente:

Vundament Läbimõõt (m) Sügavus (m)

F1 1,00 4,20

F2 1,00 4,50

F3 1,00 5,00

F4 1,00 5,50

F5 1,00 6,75

F6 1,00 7,50

Ans 0,75 3,50

AnC 0,75 3,50

Nende arvutuste kohaselt on valitud sobivad vundamendid, mis taluvad iga eelmises osas määratud

masti maksimaalset paindemomenti. Iga masti koormusnäitaja on toodud allolevas tabelis.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 22

Koormusnäitaja Vundament Ankur

Üherööpmelise raudtee konsool Sirge teelõik F1 -

Üherööpmelise raudtee konsool Kõver teelõik (R>150 m) F1 -

Mast punktis. F3 -

Kõrgendusmast punktis. F3 -

Ankurmast punktis. F2 Ans+AnC

Ankruga mast punktis. F3 Ans+AnC

Kõrgendusmast ankruga F3 Ans+AnC

Vahemast ankurlõikude vahemikus. Sirge teelõik. F3

Vahemast ankurlõikude vahemikus. Kõver R>500 m. F3

Teljemast ankurlõikude vahemikus. Sirge teelõik. F2

Teljemast ankurlõikude vahemikus. Kõver R>500 m. F3

Vahemast ankurlõikude vahemikus. Sirge teelõik. F2 Ans+AnC

Vahemast ankurlõikude vahemikus. Kõver R>500 m. F2 Ans+AnC

Fikseeritud punkti mast. F1

Fikseeritud punkti ankurmast. F1 Ans

Vahemast ankruga F3 Ans+AnC

Elektriühendus F1

Fiidrid F3

Kolmekordne konsool F4 Ans

Kolmekordne konsool + ankur F5 Ans+AnC

Poolpõiktala F4

Põiktala (<15 m) F4

Põiktala (15-22 m) F5

Põiktala (22-30 m) F5

Põiktala (30-45 m) F6

Põhiprojekti staadiumis kinnitatakse kõik vundamentide asukohad pärast kohapealsete uuringute

läbiviimist.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 23

Vundamentide asukohad ei tohi häirida maa-aluseid ühendusi, nagu toitekaablid, torusüsteemid, IT-

ja telekommunikatsioonisüsteemid ning raudteega seotud seadmed, kui see on mõistlikult teostatav.

Konsoolid

Konsoolid peavad olema projekteeritud arvestades rööbaste võimalikku külgsuunalist liikumist ±0,3

m.

Konsooli korpus peab olema valmistatud nurkterasest, terasest või alumiiniumisulamist torudest ja

lisavardad peavad olema valmistatud spetsiaalse profiiliga ribiterasest või alumiiniumisulamitest.

Terasdetailid peavad olema kaetud korrosioonivastase kattega.

Lisafiksaatori kuju peab olema konstrueeritud nii, et see takistaks vooluvõtturite kinemaatilist

gabariiti.

Konsoolid peavad olema kolmnurktoru-tüüpi, konsooli korpuse moodustavad kaks varrast (korpus ja

kinniti), mis on teatud juhtudel on tugevdatud diagonaalvarrastega.

Konsoolid peavad vastama järgmistele nõuetele:

• Dimensioneerimine peab vastama kontaktvõrgu pingutusmomentidele vastavalt standardis EN

50119 esitatule.

• Peavad toetama kontaktvõrku, isolaatoreid ja muid nendega seotud seadmeid

(sektsiooniisolaatorid jne.).

• Peavad looma elektriühendused, mis tagavad ühenduskohtades lühise korral elektri

järjepidevuse ja tagavad kõigi osade võrdse potentsiaali.

• Peavad tagama juhtide liikumise ja toimimise kõikides keskkonnatingimustes.

• Peavad olema reguleeritavad, et võimaldada kontaktvõrgu kõrguse ja selle väljarippe lõplikku

reguleerimist.

• Ei tohi takistada veeremite kinemaatilist gabariiti ega ka pantograafide gabariiti liinil.

• Selle komponendid peavad olema kaitstud korrosiooni ja äärmuslike keskkonnatingimuste eest,

et vähendada hooldusvajadust.

• Korpus ja kinnitusvardad fikseeritakse masti või toe külge isolaatoritega ja asendi muutmise

komplektiga.

• Jäikade raamide, ekraanide ja tunnelite korral paigaldatakse üleulatuvad osad kas otse

mastidele nagu üldiselt rööbastee korral või tugedele, mis kinnitatakse põiktala, ekraani või

tunnelivõlvi külge.

• Sisemise trosskinnituse korral on riputusvarras jäik ning sobivate liigendite abil kinnitatud toe

ja kinnitusvarda külge. Välise trosskinnituse korral võib kasutada samasugust süsteemi või

terastrossisüsteemi.

• Trossikinnitusega stabilisaatorvarda kinnitamine konsooli korpusevarda külge tuleb olenevalt

arvutusest teostada kuulliigendite või muu sarnase süsteemi abil.

• Trosskinnitusega lisafiksaator kannab tuulekindlat riputit, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole

arvutuste kohaselt vajalik.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 24

• Trosskinnitusega lisafiksaatori geomeetriline kuju peab võimaldama vooluvõtturite (kaasa

arvatud kiiruspiiriku) hõõrdumiseta läbipääsu, mis tõstab kontaktliini, lisafiksaatorile või toele

või tõstab stabilisaatorvarrast ettenähtud viisil.

• See peab olema projekteeritud nii, et see saab töötada maksimaalses kaldevahemikus,

põhjustamata seejuures kontaktjuhtmete enneaegset kulumist.

• Trosskinnitussõlme konstruktsioon peab olema selline, et ainult lisafiksaator saab siseneda

vooluvõtturi kinemaatilisse mehaanilisse gabariiti, nagu on näidatud ETI punktis 4.2.10.

• Trosskinnitusega fiksaatori kõrgusasend peab olema selline, et see toimib riputina ja ei vaju

raskusjõu mõjul vastu kontaktjuhet.

Isolaatorid

Isolaatori tiibade kuju ja suund ei tohi koguda vihmavett. Isolaatorid peavad olema eelistatavalt

komposiittüüpi ja neid peavad olema katsetatud kõigis aspektides vastavalt kehtivale standardile.

Isolaatorid ei vaja oma eluea jooksul ennetavat hooldust ega puhastamist.

Isolaatorid projekteeritakse, toodetakse ja katsetatakse vastavalt standardile EN 50119 ja muudele

kohaldatavatele EN ja IEC standarditele.

Isolaatorite elektrilised ja mehaanilised omadused on järgmised:

• Elektrilised omadused

Kontaktvõrgusüsteemi isolaatorid peavad olema projekteeritud tööpingele, mille nimipinge on 25 kV,

mis tähendab, et EN 50163 kohaselt on maksimaalne mittepüsiv tööpinge 29 kV.

Vastavalt standardi EN 50125 lisale D on kontaktvõrgu või fiidriga ühendamiseks mõeldud seadmete

(nt lahklülitid, trafod jne) püsipaigalduse korral seadme kõrgeim pinge, mis vastab faasidevahelisele

pingele kolme- faasilises vahelduvvoolusüsteemis 52 kV.

• Mehaanilised omadused

Kõik isolaatorid peavad olema sellise suurusega, et need taluvad kontaktvõrgu kõiki mehaanilisi

pingeid. Ankrusabade isolaatorid peavad vastu pidama tõmbe- ja väändejõududele vastavalt

juhtmetele ja kaablitele rakendatavast mehaanilisest pingest.

Korpusvarda isolaatorid peavad olema vastupidavad survele, paindele ja väändele. Korpuste

kinnitusisolaatorid peavad vastu pidama tõmbepingetele ja teatud survetingimustele.

Ohutustegur peab olema kooskõlas standardiga EN 50119 "Raudteealased rakendused.

Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid". Isolaatori minimaalne vastupidavus mehaanilisele

pingele ei tohi olla väiksem kui 95% sellest, mis on ette nähtud selle juhisüsteemi pingutamiseks,

milles seda kasutatakse. Isolaatori maksimaalne mehaaniline pinge tööseisundis ei tohi ületada 40%

selle minimaalsest tõmbetugevusest.

Maksimaalne paindepinge ei tohi ületada 40% isolaatori minimaalsest paindetakistusest. Tööseisundi

maksimaalset paindepinget saab täiendavalt piirata mõne süsteemi konstruktsioonis määratletud

kriteeriumiga.

Isolaatori minimaalne roomevahemik on kindlaks määratud standardis EN 50124-1 ja

elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrgu EVR eeskirja tabelites 11-14.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 25

Sektsiooniisolaatorid

Sektsiooniisolaatorid peavad maksimaalsel kontaktvõrgusüsteemi valmistajakiirusel tagama piisava

dünaamilise ja elektrilise toimivuse.

Kontaktvõrgu sektsiooniisolaatorid tuleb paigutada nii, et need ei häiri vooluvõtturi kollektoripea

vahekaugusi..

Sektsioneerimisseadmed / lahklülitid

Lahtilüliteid juhitakse kaugjuhitava ja käsitsi mehhanismi abil.

Käsi- ja kaugjuhtimisega lahklüliteid kasutatakse:

• Üksikute kontaktvõrgu sektsioonide ühendamiseks või eraldamiseks.

• Toite eesmärgil.

• Kontaktvõrgu sektsioonide rist- ja pikisuunaliseks ühendamiseks..

Kas standard- või hädaolukorras või hoolduse hõlbustamiseks.

Tähised ja numeratsioon

Vastavalt standardile EN 50119 peab igal isolaatoril olema identifitseerimisnumber või muu

kustutamatu süsteem, mis võimaldab isolaatori identifitseerimist.

Igale kontaktvõrgu toele paigaldatakse individuaalne numbriplaat.

Kaitsevarjestus

Kaitsevarjed tuleb paigaldada kõikidesse kohtadesse, kus ei ole järgitud standardi EN 50122-1

kohaseid minimaalseid vahekaugusi juurdepääsetavatest pingestatud osadest.

Kaitsevarjestused peavad toimima pidevalt kogu etapi tööde vältel ja need peavad olema

projekteeritud vastavalt standardile EN 50122-1.

Ülekäigud ja tunnelid

Viaduktide aluse kontaktvõrgu saab paigaldada kahel viisil. Eelistuse järjekorras on need:

• Vaba läbipääsuga.

• Vahepealse pingutustega ülekäigurajatise all.

Elektrilised vahekaugused ja kontaktsüsteemi kõrgus on kindlaks määratud vastavalt standardile EN

50119. 25 kV vahelduvvooluga elektrifitseeritud süsteemi puhul on need vahekaugused järgmised:

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 26

Elektrilised õhkvahemikud 25kV vahelduvvoolu jaoks

Staatiline õhkvahemik (tavapärane) 540 mm

Ajutine õhkvahemik (tavapärane) 300 mm

Otsese elektrikontakti vältimiseks tuleb kõigil viaduktide remondi- ja hooldustoimingutel järgida

õhkvahemikke püsipaigaldiste ja pingestatud osade vahel, vastavalt standardiile EN 50122-1.

Kõrgepinge elekterveo süsteemide (kuni nimipingeni ja kaasa arvatud 25 kV vahelduvvool)

õhkvahemikud on näidatud alloleval joonisel üldkasutatavate ja piiratud alade jaoks.

Viide:

1- valikkusele ligipääsetavad tsoonid

2- piirangutega ligipääsetavad tsoonid

3- horisontaaltasapind

Joonis 4: Minimaalsed õhkvahemikud sõiduki välisküljel asuvate pingestatud osade ja kontaktõhuliinisüsteemide pingestatud osade vahel, samuti inimeste poolt

ligipääsetavate pingestatud osade vahel (EN 50122-1)

Need õhkvahemikud on minimaalsed väärtused, mis peavad kehtima kõikidel temperatuuridel ning

kõikide pingete ja mehaaniliste koormuste korral. Pingestatud kontaktliinisüsteemide läheduses

töötavate isikute puhul järgitavad õhkvahemikud täpsustatakse käitamistingimustes. Kui

käitamistingimused puuduvad, kasutatakse eespool nimetatud õhkvahemikke

Avalikkusele vabalt ligipääsetavad konstuktsioonid peavad olema varustatud kaitsevarjega,

olenemata konstruktsiooni kõrgusest. Lisaks peavad inimestele ligipääsetavate konstruktsioonide

piirded/rinnatised olema vähemalt 1,8 m kõrged, kui minimaalne kauguse nõue pingestatud osadest

ei ole täidetud vastavalt standardile EN 50122-1. 1,8 m kõrgune takistus peab olema piisavalt pikk

(tavaliselt kontaktvõrgu masti piirkonnas), et tagada minimaalne elektriline vahekaugus, vastavalt

standardile EN 50122-1. Kaitsevarjed ühendatakse tagasivoolu- ja maandussüsteemiga.

Kandetross peab olema kaitstud ja see kaitse peab ulatuma üle konstruktsiooni väliskülje.

Fiidrite kasutamise korral asendatakse paljasfiidrid isoleeritutega kui isoleervahemikke ei ole võimalik

järgida. Konstruktsiooni mõlemal küljel peavad isolaatorid ja kontaktvõrgu juhe olema kaitstud

vandalismi eest..

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 27

Raudteeülesõidud

Raudteeülesõit projekteeritakse vastavalt Eesti standarditele. Raudteeülesõidukoha juures peab

kontaktjuhtme kõrgus olema minimaalselt 6,00 meetrit, et võimaldada kuni 4,5 meetri kõrguste

sõidukite ohutut läbipääsu.

Mõnel raudteeülesõidukohal kehtivad aga Transpordiameti erinõuded. Nende nõuete kohaselt peab

teatud raudteeülesõitudel olema kontaktvõrgu konstruktsioonil piisav vaba ruum, et võimaldada

kontaktvõrgu alt kuni 7 m kõrguse spetsiaalse kaubaveo läbivedu.

Kuna selle eritranspordi sagedus on eeldatavasti väga madal (1-2 korda aastas) ja kontaktjuhtme

maksimaalne kõrgus on 6,8 meetrit, otsustasid EVR ja Transpordiamet selle probleemi lahendada

protseduuriga, mille käigus kontaktvõrk lülitatakse välja ja tõstetakse ajutiselt.

Kontaktvõrgu tõstmise konkreetsed lahendused on järgmised:

Lahendus 1:

Kas kraanaga või kandetrossi küljes rippuvate elementidega tõstetakse kontaktjuhe ülesõidukoha

visangu kohale. Selleks tuleks kontaktjuhe vabastada lisafiksaatoristst ja kandetross tuleb pingutada,

tagades, et nii kontaktjuhe kui ka kandetross on samal tasandil ja ilma radiaalse pingutuseta.

Selle konfiguratsiooni puhul on probleem selles, et kandetross visangu keskel on madalam kui

kandetrossi toe kõrgus (7,7 m), mistõttu võib tekkida vajadus luua lahendus, mis võimaldab

reguleerida konsooli kõrgust (nt kasutades mitte ühte, vaid mitut konsooli tuge masti küljes,

erinevatel kõrgustel).

Figure 5: Raudtee ülesõidud. Lahendus 1

Lahendus 2:

Tekitada kontaktjuhtmele tõusugradient, tõstes käsitsi mitu konsooli (nii ristumise visangul kui ka

mitmel külgneval visangul).

Selle lahenduse negatiivne külg on see, et ülesõiduga külgnevate mastide juures konsoolideni

jõudmiseks ja nende tõstmiseks oleks vaja hooldussõidukeid.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 28

Figure 6: Raudtee ülesõidud. Lahendus 2

Lõplik lahendus lepitakse töövõtjaga kokku tööprojekti etapis.

Et eelprojektile järgnevad tööprojektid (põhiprojektid) riigiteede piirides tuleb töövõtjal

kooskõlastada Transpordiametiga.

Maaparandusega seotud rajatised

Kavandatavad tegevused võivad avaldada mõju maaparandusele ja sellega seotud rajatistele.

Tegemist on ehitiste kogumiga, mis on vajalikud maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks

ja keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteemi kasutatakse liigvee vastuvõtmiseks või jaotamiseks või

mitmeotstarbelise süsteemi puhul nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka jaotamiseks.

Rööbasteede kuivendussüsteem on hädavajalik raudteeinfrastruktuuri terviklikkuse ja

funktsionaalsuse säilitamiseks. See süsteem on loodud vihmavee ja teiste vedelike juhtimiseks ja

eemale juhtimiseks rööbasteedest ja nendega seotud infrastruktuurist, ennetades probleeme nagu

ballastikihi erosioon, pinnase ebastabiilsus ja kahjustused struktuurikomponentides.

Trassi ulatuses on tuvastatud arvukalt lisajõgesid ja jõgesid, sealhulgas Aakre-2, Aakre-1, Palupera

83-2, Austvere-3 ja Pursi jõgi. Seetõttu on ülitähtis selles piirkonnas kuivendussüsteemi korralikult

hallata, et tagada raudteeinfrastruktuuri stabiilsus ja ohutus.

Maaparandusrajatised on kajastatud asendiplaanidel ning eelprojekti staadiumis on teostatud

käesoleva projekti ja maaparandusrajatiste vahelise koosmõju analüüs.

Antud lõigu puhul mõjutab raudteede õgvendamise projekt mõnda maaparandusega seotud rajatist.

Õgvendusprojekti raames viiakse läbi ulatuslikum analüüs, et hinnata mõju maaparandusrajatisele.

Lisaks tuleb maaparandussüsteemi maa-alal tegevusi planeerides järgida maaparandusseadusega

sätestatud korda. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama

maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 5) ja MaaParS § 47 järgi

olema tagatud maaparandussüsteemi toimimine.

Keskkonnakaitse

Projekt peab vastama järgmistele soovitustele, et kaitsta elektrifitseerimistöödest mõjutatud

looduslikke tsoone ja elupaiku:

1. Et mitte häirida kaitsealuste taimeliikide elupaiku, on muu hulgas mootorsõidukiga sõitmine

lubatud ainult põhikaardile märgitud teedel. Maastikusõit ja maastikusõidukiga sõitmine on

lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödeks, ohutuseeskirjades lubatud töödeks,

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 29

püsielupaiga haldamise ja kaitsega seotud tegevusteks ning püsielupaiga pidaja nõusolekul

tehtavateks uuringuteks.

2. Tööde teostamisel tuleb arvesse võtta, et piirkonnas on mitu karusipelgate kolooniat, millega

seoses rakenduvad Looduskaitseseaduse § 57 lõike 10 sätted. Karusipelgate koloonia

piirkonnas sõitmine on lubatud ainult külmunud maapinnaga, eelistatavalt lumikattega.

Pinnase kahjustamine koloonia piirkonnas võib põhjustada seemnematerjali edasikandumise

ja invasiivsete võõrliikide paljunemise. Võõrtaimede istutamine ja külvamine looduses on

keelatud.

3. Raudtee jõeületused. Jõgedel ja kallastel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse 6. peatükis

sätestatud kaldakaitse eesmärkide ja kitsendustega ning Veeseaduse § 119 sätestatud

veekaitsevööndi piirangutega.

4. Veeseaduse § 119 lg 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

5. Töövõtja võtab kasutusele meetmeid „Sosnovski karuputke" leviku tõkestamiseks selliste

tõrjemeetodite abil nagu käsitsi mürgitamine glüfosaadil põhineva herbitsiidiga ja

kaevamine.

Joonis 7: Sosnovski karuputk raudteel

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 30

6. Elektrifitseerimistööd on suures osas projekteeritud nõrgalt kaitstud või kaitsmata

põhjaveega alale, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri ja saasteohu tase on väga

kõrge. Sellest lähtuvalt tuleb tähelepanu pöörata veereostuse ohu vältimisele ehituse ajal.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ettenähtud kõvakattega aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud nii, et vältida

saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, eriti tugeva vihma ajal.

7. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise

ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Kaitse korrosiooni eest

Kõik seadmed peavad olema korrosiooni eest kaitstud kas materjali enda omadustega või

tehnoloogiliselt, et tagada hooldatavus- ja taastamispõhimõtete järjepidevus.

Ühelgi seadmel ei tohi tema tööea jooksul olla korrusioonitunnuseid.

Rakendatud põhimõtted ei tohi põhjustada galvaanilise ühenduse ohtu..

Kaitsesätted elektrilöögi eest

Kontaktõhuliini süsteemi elektriohutus ja kaitse elektrilöögi eest tuleb tagada standardi EN 50122-1

kohaselt.

AS-le Gaasivõrk kuuluvaid gaasipaigaldisi

Neid juhiseid tuleb arvestada nendes eraldistes, kus mõned OCS-süsteemi elemendid võivad segada

AS-le Gaasivõrk gaasiseadmeid.

1. Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad

gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis

korrigeeritakse vajadusel projekt lahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja

sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud

vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

2. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt

taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i

Gaasivõrk järelevalve.

3. Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad

gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis

korrigeeritakse vajadusel projekt lahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 31

sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud

vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

4. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt

taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i

Gaasivõrk järelevalve.

5. Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris

gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.

6. Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde

teostaja ja tööde Tellija vahel.

7. Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.

8. Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku

osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru

isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva

gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk esindaja juuresolekul.

Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

9. Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse

tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.

10. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad

gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal

tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.

11. Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel

tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.

12. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja

gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja

gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk

poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.

13. Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele.

Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende

säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel

vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis

juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest

nr 73

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 32

14. Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk

järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.

15. Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk

järelevalve esindajale.

16. Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb

näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.

17. Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.

* Gaasitöö on gaasiseadme või gaasipaigaldise projekteerimine, valmistamine, ehitamine,

paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine, ja remontimine, sh gaasianuma täitmine

ja gaasi ladustamine.

Kattuvused teiste projektidega

Projektis arvestatakse Rail Baltica, IFC ja teiste projektide projekteerimislahendustega. Fooride

nähtavus

Riigimaanteede hilisemate tööprojektide puhul, mis jäävad maanteede piiridesse, peab töövõtja

kooskõlastama oma tegevuse Transpordiametiga, et järgida kõiki olemasoleva infrastruktuuriga

kehtestatud nõudeid.

Uus tee õgvenduse projekt. Plaanidel on märgitud praeguse rööbastee demonteerimine, kontakvõrk

on projekteeritud uue rööbastee telje suhtes. See kuvatakse plaanidel pideva punase joonena. Mitte

segi ajada liini lahtivõtmisega.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 33

Lisa 1: Projekti otsuste logi

- Palupera - Puka lõigu kohta pole hetkel teavet olulistest projekteerimistingimustest.

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 34

Lisa 2: Kontaktõhuliinide pingutuspikkused

Lõik# Lõigu nimi Pingutuslõik Algusmast Lõpumast Pikkus (m)

03 Palupera - Puka C01 49 20 1419

03 Palupera - Puka C02 17 42 1483

03 Palupera - Puka C03 38 63 1470

03 Palupera - Puka C04 60 85 1511

03 Palupera - Puka C05 82 107 1468

03 Palupera - Puka C06 103 127 1426

03 Palupera - Puka C07 123 5 1424

03 Puka C08 1 32 1510

03 Puka C01A 7 27 882

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE

Seletuskiri

4003-EP_AA-3-01

Lehekülg 35

Lisa 3: Omatarbejuhtmete pingutuspikkused

Lõik# Lõigu nimi Pingutuslõik Algusmast Lõpumast Pikkus (m)

03 Palupera - Puka M01 7 9 128

03 Palupera - Puka M02 29 31 124

03 Palupera - Puka M03 49 51 122

03 Palupera - Puka M04 72 74 126

03 Palupera - Puka M05 94 96 115

03 Palupera - Puka M06 114 116 117

03 Palupera - Puka M07 134 136 115

03 Puka M08 9 14 238

03 Puka M01A 19 21 128

03 Palupera - Puka E13-2 28 88 3597

03 Palupera - Puka E14-2 88 142 3190

03 Palupera - Puka E15-2 142 30 3448

03 Palupera - Puka N13-2 27 87 3597

03 Palupera - Puka N14-2 87 141 3184

03 Palupera - Puka N15-2 141 31 3566

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

1 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 2

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

2 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 3

N

W1W1

W 1

W 1

W 1

W 1

X X

X X

X X

47 4+

44 7K

P

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X XW2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2

Signaalkaabel / Signal cable

(EVR _TTA)

Signaalkaabel / Signal cable

(EVR _TTA)

X X X X X X XXX

Signaalkaabel / Signal cable

(EVR _TTA)

882 C01A (7-27)

10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV

PSI

1424 C07 (123-5)

4 5 6 7

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI

ELEKTRIFITSEERIMINE

TARTU - VALGA KONTAKTÕHULIINI ASENDIPLAAN

PUKA 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

1:500

A3

JJMJ ISV RJV AGR

2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03

2 9

1

2

3

----

2023-12-19

2024-04-10

2024-06-03

----

ESIMENE ESITAMINE

MUUDATUSED

MUUDATUSED

----

JJMJ

JJMJ

JJMJ

----

RJV

RJV

RJV

----

AGR

AGR

AGR

----

Faili nimi: 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas

Algne suurus

Joonisnumber

TELLIJA PROJEKTEERIJA

Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar

Lehekülg

Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev

Kuupäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9

N

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

2 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 3

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

3 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 4

N

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2

X X X XW2W2

For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 1841-3 Puka rdj pöörmete el. soojendus (teostusjoonis)

X X X

Signaalkaabel / Signal cable

(EVR _TTA)

Signaalkaabel / Signal cable

(EVR _TTA)

X X X 882 C01A (7-27)

10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV

MP1 PRSPRS

7 8 9 10

11

12

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI

ELEKTRIFITSEERIMINE

TARTU - VALGA KONTAKTÕHULIINI ASENDIPLAAN

PUKA 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

1:500

A3

JJMJ ISV RJV AGR

2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03

3 9

1

2

3

----

2023-12-19

2024-04-10

2024-06-03

----

ESIMENE ESITAMINE

MUUDATUSED

MUUDATUSED

----

JJMJ

JJMJ

JJMJ

----

RJV

RJV

RJV

----

AGR

AGR

AGR

----

Faili nimi: 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas

Algne suurus

Joonisnumber

TELLIJA PROJEKTEERIJA

Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar

Lehekülg

Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev

Kuupäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9

N

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

3 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 4

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

4 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 5

N

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2

W 2

For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 1841-3 Puka rdj pöörmete el. soojendus (teostusjoonis)

For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 1841-3 Puka rdj pöörmete el. soojendus (teostusjoonis)

X X X X X X

Elektrim aakaabelliin / Electricity cable

XXX

X X X

Elektrim aakaabelliin / Electricity cable

X X X

Puka raudteejaama

käimla 23204

Puka raudteejaama

peahoone 23202

10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV

238 M08 (17-22)

13 15 17

14 16 18

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI

ELEKTRIFITSEERIMINE

TARTU - VALGA KONTAKTÕHULIINI ASENDIPLAAN

PUKA 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

1:500

A3

JJMJ ISV RJV AGR

2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03

4 9

1

2

3

----

2023-12-19

2024-04-10

2024-06-03

----

ESIMENE ESITAMINE

MUUDATUSED

MUUDATUSED

----

JJMJ

JJMJ

JJMJ

----

RJV

RJV

RJV

----

AGR

AGR

AGR

----

Faili nimi: 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas

Algne suurus

Joonisnumber

TELLIJA PROJEKTEERIJA

Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar

Lehekülg

Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev

Kuupäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9

N

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

4 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 5

SH EE

T / L

EH EK

ÜL G

5 SH

EE T

/ L EH

EK ÜL

G 6

N

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2W2

For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 1841-3 Puka rdj pöörmete el. soojendus (teostusjoonis)

For more inoformation see Document /Täiendav teave on esitatud dokumendis: Wd 1841-3 Puka rdj pöörmete el. soojendus (teostusjoonis)

Signaalkaabel / Signal cable

(EVR _TTA)

Puka raudteejaama

peahoone 23202

Puka raudteejaama

ladu 23203

raudteejaama

238 M08 (17-22)

128 M01A (19-21)

128 M01A (19-21)

10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV10KV

19 20 21

EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI

ELEKTRIFITSEERIMINE

TARTU - VALGA KONTAKTÕHULIINI ASENDIPLAAN

PUKA 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

1:500

A3

JJMJ ISV RJV AGR

2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03 2024-06-03

5 9

1

2

3

----

2023-12-19

2024-04-10

2024-06-03

----

ESIMENE ESITAMINE

MUUDATUSED

MUUDATUSED

----

JJMJ

JJMJ

JJMJ

----

RJV

RJV

RJV

----

AGR

AGR

AGR

----

Faili nimi: 4003_EP_AS-4-02_PU-asend

ProjekteerisMõõtkavaJOONISE NIMIPROJEKTI NIMI Joonised koos Kontrollis Kooskõlastas

Algne suurus

Joonisnumber

TELLIJA PROJEKTEERIJA

Ver. Kontr. Koosk.Projekt.Kommentaar

Lehekülg

Kuupäev Kuupäev Kuupäev Kuupäev

Kuupäev

1 2 3 4 5 6 7 8 9

N

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Endla tn 10a

10142, Tallinn, Harju maakond

Teie 04.06.2024

Meie 12.06.2024 nr 7.1-2/24/8225-3

Elektriprojekti kooskõlastamine riigiteede

nr 23175, 23137 ja 23138 kaitsevööndis

Olete taotlenud Transpordiameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude

ehitusprojektile riigiteede kaitsevööndis:

Riigitee nr 23175 km 15,13 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Riigitee nr 23137 km 0,00-0,59 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Riigitee nr 23138 km 0,00-0,17 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis.

Projektiga kavandatakse raudtee kontaktvõrgu rajatiste paigaldamist.

Riigiteealusele maale rajatisi ei kavandata.

Võttes aluseks EhS § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Ayesa tööle nr 4003 „EESTI RAUDTEE INFRASTRUKTUURI ELEKTRIFITSEERIMINE“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:

1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

2. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne

töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee

kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus palume

saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja

ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

2 (2)

5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud

teerajatiste taastamine.

6. Töövõtja põhiprojektiga (tööprojektiga) peab olema tagatud raudtee kontaktvõrgu ja

kontaktvõrgu mastide võimekus lasta läbi riigiteede raudteeülesõidukohtadel ülegabariidilisi

kuni 7,00 m kõrguseid veoseid ilma kontaktliine lahti ühendamata.

7. Soovime, et töövõtja oma põhiprojektid (tööprojektid) enne ehitustööde algust riigiteede tee

piirides ja tee kaitsevööndis kooskõlastaks Transpordiametiga.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet

ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Uibo

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisad:

4003_Teede ristumistega plaanid.pdf

4003_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf

OT_035_K1_V1_r1_Taotlus tehnovorgu-rajatise projekti kooskõlastamiseks-4003.pdf

Peeter Uibo

5159766, [email protected]

TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1

TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI

KOOSKÕLASTAMISEKS

Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 1/2

Kellele

TRANSPORDIAMET

Registrikood 70001490

Juriidiline aadress Tallinn 11413, Valge 4

Kellelt Asutuse või isiku nimi Ayesa

Registri- või isikukood 77659022M

Juriidiline aadress

või elukoht Calle Marie Curie 2, 41092 Sevilla

Kontaktaadress Calle Marie Curie 2, 41092 Sevilla

Telefon

E-post [email protected]

1. Esitatavad materjalid:

Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused

jne)

Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr.

Electrification of the Infrastructure of Eesti Raudtee

2. Objekti asukoht ( Maakond, vald, küla: Valga, Otepää, Puka

Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:

Ristumised riigiteega nr 23175 Pühajärve-Pukamõisa tee 15,127 km

Ristumised riigiteega nr 23137 Tee avalik kasutus 0,37-0,625 km

Ristumised riigiteega nr 23138 Puka jaama tee 0-0,275 km

3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg

Raudteeliini elektrifitseerimine

4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige

1 ja § 1581 lõige 1)

Paigaldada kõik vajalikud komponendid raudtee elektrifitseerimise nõuetekohaseks toimimiseks

5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt

6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale

kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele)

Taotleja Ees- ja

perekonnanimi Francisco Brenes Luque

(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku

esindaja) Allkiri

Taotluse esitamise kuupäev 27/05/2024

TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1

TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI

KOOSKÕLASTAMISEKS

Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 2/2