Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamprogrammi jätkuprogrammi kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

i

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 09.05.2024 nr 6-4/24/2141

Meie 18.06.2024 nr 10-2/1335-2

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad

Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni raamprogrammi

jätkuprogrammi kohta

Austatud Renno Veinthal

Tänan võimaluse eest esitada seisukohad Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni raamprogrammi jätkuprogrammi (edaspidi FP10) kohta. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) esialgsed seiskohad on järgmised:

- FP10 sisustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tegevused ja toetusmeetmed loovad täiendavat

väärust ning nende rakendamine on põhjendatud ainuüksi seetõttu, et üksiku liikmesriigi tasemel

selle tegemine oleks ebatõhus. FP10 ei peaks dubleerima neid tegevusi, mida juba liikmesriigid

riiklikul tasemel läbi viivad või on võimelised läbi viima. Kesksel kohal peaks olema Euroopa

ülene koostöö teadlaste ja ettevõtete vahel, rahastades suure mõjuga kõrgetasemelisi projekte.

- Selgemalt tuleb FP10 siseselt seada fookusteemasid, kaasates sellesse nii liikmesriike,

teadlaskonda, aga ka eriti ettevõtteid ja tööstust, kes lõppkokkuvõttes arendatud tehnoloogiad ja

loodud teadmuse rakendavad. Samas peab säilima paindlikkus, kuna 10 aastat ette ei ole võimalik

ennustada kõikvõimalike väljakutseid. Euroopa horisont on väga ilmekalt näidanud, kuidas jäik

lähenemine (raamprogrammi alguses detailideni jaotatud eelarve) on loonud olukordi, kus uuteks

algatusteks raamprogrammis raha pole, mistõttu pidevalt kasutakse juba eelnevalt broneeritud

vahendeid uute prioriteetide rahastamiseks (n: Kiibimäärus) või uued prioriteedid lisatakse

olemasolevatesse meetmetesse, ilma et toimuks sisulist muutust või kaasneks sellega täiendav

rahastus (n: Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm, STEP).

- Eristust „teaduse“ ja „innovatsiooni“ rahastuse ja meetmete vahel tuleb vähendada. Euroopa

horisondis on liiga palju olukordi, kus mh programmikomiteede tasemel räägitakse, et mingi

tegevus on liiga fokuseeritud innovatsioonile ja tegelikult peaks tegelema (vaid) alusuuringutega.

Selline lähenemine suurendab Euroopa paradoksi (Euroopa nappi võimekust muuta

kõrgetasemelist teadust innovatsiooniks), järgmise raamprogrammi meetmed peavad pakkuma

rahastust kogu väärtusahela (tehnoloogia valmiduse tasemete skaala) raames ning seadma

eesmärgiks, et teadus- ja arendustegevusel on selge väljund. See eeldab ka tihedamat koostööd

2 (4)

erinevate instrumentide vahel ning rohkem „portfelli“ tüüpi lähenemist st üksikute projektide

asemel vaadatakse sarnaseid projekte ühise tegevusena ning nende vahelist koostööd/sünergiat

juhitakse teadlikult.

- Oleme seisukohal, et partnerluste osas tuleb luua stabiilsus (st säilitada Euroopa horisondis

rakendatud kolmene jaotus) ja jälgida, et erinevates partnerlustes ei toimuks tegevuste

dubleerimist, ja leida võimalusi partnerluste arvu vähendada, kuna väiksematel liikmesriikidel

puuduvad ressursid kõigis partnerlustes kaasa lüüa. Seejuures on olulisel kohal partnerlused nagu

„Innovaatilised VKEd“, mis ei ole temaatilised, ei nõua suuri konsortsiume ning mis võimaldavad

VKEdel saada esmast kogemust rahvusvahelise teadus- ja aredustegevuse ning innovatsiooni

(edaspidi TAI) koostöö läbiviimisel. Kaasrahastatud partnerluste puhul on oluline parandada senist

mudelit, kus partnerlust ellu viiv konsortsium peab iga paari aasta tagant uuesti taotluse esitama,

mis mõjutab oluliselt partnerluses läbiviidavate taotlusvoorude järjepidevust. Eriti puudutab see

partnerlusi, milles toimub mitu vooru aastas kindlas ajavahemikus.

- FP10 ettevalmistamine vajab ausat hinnangut missioonide käivitamisest ja arvatavasti nende

ümbermõtestamist. Üldine tagasiside on, et missioonid ei ole soovitud viisil käivitunud ning

võimalik, et nad on algusest peale ebaõnnestumisele määratud, kuna missioon ei saa endas sisalda

vaid TAI tegevusi. Missioonipõhine lähenemine vajab ka teiste Euroopa Komisjoni

peadirektoraatide, peale teadusuuringute ja innovatsioon (RTD), kaasamist ja selget panust.

Euroopa Liidu tasandil on liiga palju killustatust ja enamasti teiste peadirektoraatide algatuste

puhul leitakse, et kõik TAI tegevused peavad olema rahastatud raamprogrammist. FP10 peab

taotlema sellise mõtteviisi muutust - tugevdama erinevate direktoraatide vahelist koostöö ning

kaasama teiste direktoraatide vahendeid TAI tegevuste rahastamiseks.

- Tervitame Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) pakutavat omakapitaliinvesteeringu osa ning

valmisolekut läbi STEPi ka suuremateks investeeringuteks, aga rõhutame, et raamprogrammi

keskne osa on TAI tegevuste toetamine. Seega peab ka EIC puhul enamus eelarvest minema TAI

projektide grandirahastusele, omakapitaliinvesteeringuteks tuleb leida täiendavat lisaraha või viia

see üldse raamprogrammis välja näiteks Euroopa Investeerimispanga või Euroopa

Innovatsioonifondi alla. Ühtlasi tuleks esimesel võimaluse selgeks teha, kuhu suunatakse

omakapitaliinvesteeringutelt tagasi tulevad vahendid, MKM selge ettepanek on need suunata

uuesti otse EIC-sse, vältimaks võimalust, et poliitiliste otsustega raamprogrammi vahendeid

mujale suunataks.

- Peame äärmiselt oluliseks kahese kasutusega tehnoloogiate laiemat rahastamist FP10-s.

Arvestades julgeolekuolukorda ja asjaolu, et liikmesriigid on suurendanud investeeringuid

kaitsekoostöösse, on oluline, et osa investeeringutest jõuaks ka teadus- ja innovatsioonisüsteemi,

et Euroopa oleks ka nendes tehnoloogiates eesrinnas ning et arendatud tehnoloogiad looks laiemat

ühiskondlikku kasu.

- Peame oluliseks, et FP10 fookus ei keskenduks ainult tänastele väljakutsetele, vaid säiliks ka

paindlikkus uuteks meetmeteks. Viimased aastad on näidanud, et elame väga kiirelt muutuvas,

kriiside poolt mõjutatud ja ebastabiilses ajas, mille ettearvamatust suurendab ka tehnoloogia kiire

areng. Seetõttu rõhutame, et FP10 läbirääkimisel ei tohiks olla fookuses vaid üks ühiskondlik

väljakutse, vaid tuleb eelnevalt tuvastada kõige olulisemad/mõjusamad ning samas jättes ruumi

(paindlikkust eelarves) ka uuteks.

- Sarnaselt teistele programmidele, on ka FP10 osas ootus bürokraatia vähendamisel ning taotlejate

ning toetuse saajate koormuse vähendamisel. Samas ei piisa pelgalt loosungitest, vaid FP10

arutelus tuleb tuua esile konkreetsed ettepanekud. MKMi poolt on järgmised võimalikud

lahendused:

3 (4)

 tuleb kasutada ära võimalikult palju sünergiat, mis puudutab nii projektide/taotlejate

suunamist ühest meetmest teise kui ka taotlejate suunamist riiklikest programmidest EL

programmidesse (st EIC rakendatud plug-in ja fast-track skeemide laiem rakendamine);

 tuleb vähendada tavapärast taotluse mahtu/pikkust (eriti arvestades tehisintellekti arengut,

mis võimaldab väga suures osas taotluse tehisintellekti abil valmis kirjutada) ning pigem

keskenduda just taotlejatele ning nende võimekusele/motivatsioonile projekti ellu viia;

 rakendada laiemalt projekti läbiviimisel kindlasummalisi maksed ning hinnata projekti

eesmärkide saavutamist.

- Oluline on suurendada projekti mõjude hindamist ning järeltegevusi, mis soodustaks projekti

edasist arendust ning loodud teadmiste/tehnoloogiate kasutuselevõttu. Teisisõnu, projektiga seotud

sisuline töö ei peaks lõppema positiivse rahastusotsusega.

Täiendavalt soovime anda esmase tagasiside Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi

HTM) koondatud Eesti seisukohtade osas:

- Toetame raamprogrammi rahastuse suurendamist (seisukoht 1), HTM saadetud taustamaterjalis

on põhjendused hästi esitatud ja joonduvad eelpool väljatoodud MKMi seisukohtadega.

- Toetame ka sarnase struktuuri jätkamist, aga ei nõustu, et EIC puhul poleks tehtud mõjuhinnangut

(seisukoht 2). EIC avaldab iga-aastaselt mõjuhinnangu raporti ning arvatavasti on kõige enam

pideva avalikkuse tähelepanu ja hindamise all olev instrument. EIT osas nõustume juba mitme

teise riigi ja organisatsiooni arvamusega, et EITiga sellisel moel jätkumine pole põhjendatud. Vaja

oleks analüüsida, kas on mingeid tegevusi, mida on võimalik EIC või mujale raamprogrammi üle

kanda, muud tuleks lõpetada. Ei nõustu, et ka praegune raamprogramm oleks kaldu innovatsiooni

poole. Tuletame meelde, et Euroopa väljakutse on teadustulemuste muutmine innovatsiooniks,

seega suurem tähelepanu Euroopa horisondi ja selle jätkuprogrammi osas on põhjendatud.

Raamprogramm peaks keskenduma sellistele teadus- ja arendustegevustele, millel puhul on selge,

et rahvusvaheline koostöö ja suuremahuliste projektide läbiviimine on vajalik, et saavutada

teaduslikku läbimurret ning viia teadustulemused laborist tööstusse ja tootmisse.

- Ei toeta eelnevalt otsustatud propotsioonide määratlemist teatud valdkondlikeks tegevusteks

(seisukoht 5). Raamprogramm peab võimaldama paindlikkust, mida numbrilised väärtused

vähendavad ning tekitavad eos konflikte. Küll aga nõustume sellega, et sotsiaal- ja

humanitaarteadustel tuleb näha jätkuvalt olulist panust ühiskondlike probleemide ja väljakutsete

lahendamisel ning eeskätt just võimestada nende koostööd tehnika- ja loodusteaduste

valdkonnaga.

- Nõustume täiesti partnerlusi ja missioone puudutava seisukohaga (seisukoht 6), mis täiendab juba

eelnevat MKMi seisukohti.

-Toetame osalemise laienemisega seotud seiskohti (seisukoht 7), näeme ka MKMi poolt, et neil on

oluline roll laienemise riikidel võimekuse kasvatamiseks ning toetame, et laienemise tegevused

peaks olema seotud olemasolevate raamprogrammi meetmetega (ja seeläbi toetama nendes

osalemise/edukuse suurendamist), mitte olema täiesti eraldiseisvad tegevused. Samas ei saa

nõustuda, et koordinatsioonitegevused on vähem olulised, kuna need aitavad olulisel määral kaasa

just erinevate institutsioonide, sh TA asutuste võimekuse tõstmisele. Küsimus, millele tähelepanu

pöörata, on, kuidas CSA tüüpi projektid ja RIA ja IA tüüpi projektid suudaksid üksteist paremini

võimestada.

- Oleme ettevaatlikud tõukefondide vahendite kasutamise ja transfer-of-fund meetme laiema

4 (4)

rakendamise osas (seisukoht 9). Kuna MKMi teaduse ja innovatsiooni tõukefondide vahendid

vähenesid viimasel Euroopa Liidu eelarveperioodil võrreldes eelmisega kaks kord ning

tõenäoliselt järgmisel perioodil vähenevad veelgi, siis MKMi ei pruugi olla piisavalt vahendeid

transfer-of-fund rakendamiseks.

- Rahvusvahelise koostöö (seisukoht 10) puhul on MKMi jaoks täiendavalt oluline, et FP10 korral

toimuks assotsieerumisprotsess tunduvalt kiiremini kui käesolevas raamprogrammis, selleks et

FP10 oleks ka välispartneritele atraktiivne ja väiksematel riikidel, kel pole bilateraalseid koostöid,

oleks võimalik järjepidevalt koostööd teha väljaspool Euroopa Liitu. Teisalt peaks Euroopa Liit

rohkem võimestama rahvusvahelisi organisatsioone nagu Eureka, mis võimaldab teha TAI

koostööd 47 (peale Brasiilia assotsieerumist 48) riigiga ka raamprogrammi väliselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Särav

majanduse ja innovatsiooni asekantsler

Mikk Vahtrus

+372625 6389 [email protected]