Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Siseministeerium

18.06.2024 nr 2-2/1682-1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud ministrid

Saadame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega volitatakse majandus-

ja infotehnoloogiaministrit märkima Kaitsetööstuse fondi osakuid.

Eelnõu seletuskirjast leiate fondi investeerimispõhimõtted, tehnilise lahenduse kirjelduse ja infot

sektori ootuste kohta.

Loodame, et leiate võimaluse kooskõlastada eelnõu kiirendatud korras hiljemalt 25. juuniks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;

2) seletuskiri eelnõu juurde.

Kadri Mats

639 7609 [email protected]

1

14.06.2024

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises

investeerimisfondis osalemiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

2. mai 2024 aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustati toetada peaministri ettepanekut luua

kaitsetööstuse fond ning tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi

MKM) ülesandeks esitada valitsuskabineti nõupidamisele kaitsetööstuse fondi sisuline ja

tehniline lahendus, analüüsides loodava fondi kooskõla riigiabi reeglite ja sektori ootustega.

Ühtlasi tehti Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ülesandeks analüüsida enda

valitsemisalas võimalusi Eesti kaitsetööstuse toodangu testimiseks ning innovaatiliste

tehnoloogiatega eksperimenteerimiseks ning Kaitseministeeriumil leida võimalusi Eesti

kaitsetööstuse toodangu täiendavaks hankimiseks, sealhulgas tarnimiseks Ukrainale.

Käesolev seletuskiri sisaldab infot kaitsetööstuse fondi investeerimisstrateegia ja tehnilise

lahenduse kohta, samuti riigiabi analüüsi. Seletuskiri sisaldab ka kokkuvõtet kaitsetööstuse

toodangu eksperimenteerimise ja testimise täiendavate võimaluste ja kavandatava korralduse

kohta Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas ning ülevaadet võimaluste kohta

kaitsetööstuse toodangu täiendavaks hankimiseks. Investeerimisstrateegia ja koostöömudel on

kokku lepitud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumiga. Sektori

ootuste kaardistamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kohtunud

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ja Asutajate Seltsiga.

Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse

majandus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse (edaspidi EIS) tütarettevõtja ASi SmartCap (edaspidi SmartCap) moodustatud

lepingulises investeerimisfondis, mille vahendid investeeritakse kaitsetööstuse ja sellesse

panustavate ettevõtete omakapitali otse või erasektori fondide kaudu (edaspidi projekti nimi

SmartCapi kaitsetööstuse fond). Osalemine on korraldatud selliselt, et ettevõtluse toetamise ja

2

laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud rahastamislepinguga võtab riik

kohustuse investeerida 50 miljonit eurot SmartCapi kaitsetööstuse fondi 2024. aasta riigieelarve

seaduses MKMi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt.

Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna

fookusvaldkonna juht Kadri Mats (tel 5343 6001, e-post: [email protected]).

2. Selgitus korralduse eelnõu juurde

2.1. Lahendatav turutõrge

Eestis on hästi arenenud innovaatilisi tarkvaralahendusi arendav ja eksportiv sektor, selle ümber

toimiv innovaatilisi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete ökosüsteem ja aktiivne investorkond

ning rahvusvahelised edulood, mille tõttu on Eesti tuntud ka rahvusvahelise

tehnoloogiaettevõtete keskusena. Küll on senised edulood ja ökosüsteem koondunud

tarkvaraettevõtete ümber ning ettevõtjatel, inseneridel ja investoritel puudub kogemus ja

rahaline võimekus ehitada kõrgtehnoloogilisi lahendusi.

Ulatuslikud muutused globaalses majanduses ja julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust

kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele. Samas ei ole

kaitsevaldkonna või kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavad ettevõtted, mille toode või

teenus on tsiviil- ja militaarkasutuse ristteel, investorite jaoks aktsepteeritava riski-tulu suhtega

või on investorid kaitsevaldkonna tervikuna oma investeerimisfookusest eetilistel kaalutlustel

välistanud. Investeeringud kaitsetööstusettevõtetesse on ebaatraktiivsed ka seetõttu, et

lõppkliendid piirduvad peamiselt loetud arvu riiklike kasutajatega. Tüüpilise innovaatilise

tehnoloogiaettevõttega võrreldes on seega kaitsetööstusele orienteeritud ettevõtete puhul

tegemist sihtgrupiga, kelle müügitsükkel on vähese nähtavusega ja aeglane ning kelle sihtturu

suurus piiratud arvu lõppkasutajate tõttu väike.

Kaitsetööstust eristab teistest innovaatilisi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete tööstusharudest

tihe julgeolekualane koostöö riigi ja ettevõtete vahel ning mõlemale seatud kõrgendatud

nõuded, näiteks erandlik ekspordirežiim ja müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht

3

ja turvanõuded. Samuti on kaitsetööstuse arendamine väga kapitali- ja ajamahukas, kuna

tegemist on sageli teadusmahukate tehnoloogiate kasutamisega ning füüsiliste toodete

tootmisega. Pärast esimesi tehnoloogia arendustöid ja finantseeringut ei ole tehnoloogia

enamasti veel turuküps, aga rahastust turuküpsesse faasi ning maksvate klientideni ja käibeni

jõudmiseks ei pruugi kapitaliturult leida – ettevõtted satuvad nn surmaorgu. Eriti keeruline on

ettevõtetel, kelle esimeseks ja sageli ainsaks kliendiks on riik(id), mida julgeoleku- ja

kaitsetööstus sageli eeldab. Enamasti pole riik valmis ostma prototüüpe, vaid soovib toimivaid

ja ennast tõestanud valmis lahendusi ning suuremaid koguseid pikaajalistes hangetes, mis

tekitab omakorda uutele alustavatele tootjatele kõrge turule sisenemise barjääri.

Piiratud kapitalile ligipääsu tingimustes ning ebasoodsas regulatiivses keskkonnas luuakse

Eestis vähem kaitsetööstusele suunatud kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid ning Eesti tähtsus

NATOs kaitsetööstuse arengut toetavate lahenduste väljatöötamisel ja sellest kasu saamisel

jääb väikeseks. Lisaks pidurdab piiratud kapitali kättesaadavus Eestis loodud kaitsetööstuse

ettevõtete kasvamist ja teadusmahukust ning sellest tulenevat konkurentsivõimet, sest

ettevõtted kasvavad aeglaselt ning on vähem innovaatilised võrreldes riikidega, kus kapitalile

ja lõppkliendile ligipääs on lihtsam.

Selleks on kaitsetööstuse fookusega ja kaitsetööstusesse panustavatele tehnoloogiaettevõtetele

tarvis nii omakapitaliinvesteeringuid kapitaliturult omakapitaliinvesteeringute kaasamise

lihtsustamiseks ja erainvestorite aktiveerimiseks, milleks loob eeldused SmartCapi poolt

asutatav kaitsetööstusele suunatud fond, kui ka Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi

valitsemisalas nii regulatiivsete kui ka tehniliste ja hankeprotseduuriliste eelduste loomine, et

lihtsustada uutele kaitsetööstuse tehnoloogiaid arendavatele tootjatele lõppkliendile ligipääsu

ja alandada turule sisenemise barjääri.

2.2. SmartCapi kaitsetööstuse fondi eesmärgid

SmartCapi kaitsetööstuse fond panustab järgmistesse riiklikesse eesmärkidesse:

 Strateegiline panus Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika initsiatiividesse ja kaitsetööstuse

arengusse;

4

 riigikaitse uute võimete arendamine, sh riigile strateegiliselt oluliste uute tehnoloogiate

arendamine ja kasutuselevõtt;

 luua eeldused Eestis või NATO liikmesriikides asutatud Ukraina taustaga ettevõtjatele

või Ukrainasse eksportivatele ettevõtetele alustada kõrgtehnoloogiliste kaitsetööstuse

lahenduste arendustegevust või käivitada tootmist;

 Eesti kapitalituru arendamine läbi omakapitaliinvesteeringute kättesaadavuse

parandamise ja pakkumise mitmekesistamise, sh luues eeldused edukaks kapitali

kaasamiseks kaitsetööstuse ettevõtetele ning tuues kapitaliturule uusi kaitsetööstusele

ja kahese kasutusega tehnoloogiatele spetsialiseerunud institutsionaalse kvaliteediga

investeerimisfonde. See omakorda võimaldab arendada ja suurendada kaitsevaldkonna

ja kahese kasutusega tehnoloogiate investeerimise kompetentsi ja investeeringute

mahtu;

 erainvestorite võimendamine ja täiendava erakapitali kaasatõmbamine kaitsetööstuse

investeeringutesse;

 Eesti kaitsetööstuse ettevõtete teadusmahukuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamine, sh ekspordivõimekus ja rahvusvahelise kasvu väljavaated, et pakkuda

lahendusi nii Eesti riigikaitsele kui globaalselt kasvavale julgeolekuvajadusele.

2.3. SmartCapi kaitsetööstuse fondi investeerimisstrateegia

Fondi investeerimisstrateegia keskendub Eesti kaitsetööstuse arendamisele, panustamisele

innovatsiooni ja majanduskasvu ning majandusliku mõju loomisele.

Element Kirjeldus

Tehnoloogiline fookus  Sõjalise kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid arendavad ja tootvad

ettevõtted.

 Kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid arendavad ja

tootvad ettevõtted, millede tehnoloogiad panustavad selgelt

NATO liikmesriikide julgeolekusse ja riigikaitsesse

Geograafia  Eesti ettevõtted on fondi peamine sihtgrupp, sh Eestis

registreeritud või olulist äritegevust omavad ettevõtted.

5

 NATO liikmesriikides registreeritud ettevõtted, kui investeering

on fondi strateegiasse oluliselt panustav ja erandlikku väärtust

loov.

Instrument Omakapitaliinvesteeringud:

 Otseinvesteeringud – ettevõtete osalus.

 Fondiinvesteeringud – ettevõtete kaudne osalus

Tehingustruktuur Täpsustatakse turukonsultatsiooni käigus, indikatiivselt:

 Otseinvesteeringud – kuni 70% tehingust.

 Fondiinvesteeringud – kuni 70% fondiinvesteeringust.

Kasvufaas Riskikapital (venture capital): innovaatiliste varajase faasi

tehnoloogiaettevõtete rahastus.

Erakapital (private equity): traditsioonilise majanduse kasvufaasi

ettevõtete rahastus, sh ühisettevõtted strateegiliste partneritega.

Väljumisstrateegia Kannatlik kapital ja vajadusel ka strateegiline kapital, mistõttu ei

ole asjakohase põhjuseta investeeringutest väljumisel eelistatud

agressiivsed ja investeeringu hoidmise perioodi võimalusel

lühendavad müügivõtted.

Fondi tähtaeg Tähtajatu, investeeringutest tagasilaekuvad vahendid

reinvesteeritakse vastavalt SmartCapi kaitsetööstuse fondi

kehtivatele tingimustele.

2.4. SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehniline lahendus

 SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EASi ja KredExi ühendasutus)

tütarettevõte, mis on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev

väikefondivalitseja. SmartCapi peamine eesmärk on panustada Eesti kapitalituru

arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse omakapitaliinvesteeringuid Eesti

ettevõtetesse otse või Eesti fookusega era- ja riskikapitalifondide kaudu, mis arendavad

innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi

muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada. Vajadusel investeeritakse ka

rahvusvahelistesse era- ja riskikapitalifondidesse, mille investeerimisstrateegial on

6

Eesti innovaatiliste rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtete ökosüsteemile oluline

väärtust lisav komponent.

 Eesti kaitsetööstuse ja selles tegutsevate ettevõtete arendus- ja kasvupotentsiaali

realiseerimiseks asutab SmartCap kaitsetööstusele suunatud investeerimisfondi ja

pakub omakapitali investeeringuid kaitsetööstuse ettevõtetele nii otse kui ka kaudselt

läbi erasektori fondide. Joonisel 1 on SmartCapi ja võimaliku kaitsetööstuse fondi

indikatiivne struktuur ning SmartCapi ja selle investeerimistegevuse juhtimiskorraldus.

Seejuures on kavas asutada fondi juurde julgeoleku ja riigikaitse tehnoloogilist

kompetentsi kaasav ekspertidest koosnev nõuandev kogu, et eelvalideerida SmartCapi

kaitsetööstuse fondi tehinguvoos olevad ettevõtted ja nende tehnoloogilised lahendused,

hinnata testimise ja täiendava analüüsi vajadust, tehnoloogia kasutuselevõtu

potentsiaali, strateegilist vajadust, sobivust ja muid kaitsetööstuse ning riigi kui

valideeriva potentsiaalse lõppkliendi jaoks olulisi aspekte. Kaitsetööstuse ekspertidest

nõuandva kogu moodustamiseks tehakse koostööd Kaitseministeeriumi ja

Siseministeeriumiga ning nende valitsemisalas olevate asutustega.

 SmartCapi kaitsetööstuse fond on kavas asutada lepingulise kinnise alternatiivfondina

vastavalt punktis 2.3. kirjeldatud investeerimisstrateegiale ja -poliitikale, milles MKM

omandab rahalise sissemakse eest Nasdaq CSD peetavas Eesti väärtpaberite

keskregistris registreeritud SmartCapi kaitsetööstuse fondi osakuid. SmartCapi

kaitsetööstuse fondi asutamisel oleks selle ainsaks investoriks MKM.

 Erainvestorid ja täiendav kapital lisanduvad kaitsetööstuse ettevõtetesse investeeringute

tasandil ehk investeeringud kaitsetööstuse ettevõtetesse ning era- ja

riskikapitalifondidesse tehakse koos erainvestoritega.

7

Joonis 1. SmartCapi ja planeeritava kaitsetööstuse fondi indikatiivne struktuur ja

SmartCapi juhtimismudel 31.05.2024 seisuga

3. Sektori ootused

EKTL ja Asutajate Selts, mis esindavad kaitse- ja kosmosetööstuse sektoris tegelevaid

ettevõtteid ning innovaatiliste tehnoloogiasektori ettevõtete asutajaid Eestis, andsid täiendava

sisendi ja täpsustasid enda ootuseid seoses kavandatava SmartCapi kaitsetööstuse fondiga ning

Eesti kaitsetööstuse ettevõtete kui selle fondi peamise sihtgrupi vajaduste ja ärilise õnnestumise

eeldustega. Läbivalt toodi välja järgnevad ootused:

 Suurim väljakutse kaitsetööstuse ettevõtetel on jõuda esimese maksva kliendini, mis on

kriitiline sektoris, kus lõppklientide arv on äärmiselt piiratud. Selle turule sisenemise

kitsaskoha ja barjääri leevendamiseks on oluline kaitsetööstuse tehnoloogiate

eksperimenteerimise ja testimise võimaluste loomine ning riigi referentsostud.

Kaitsetööstuse sektori ettevõtjatel on selge ootus ja ettepanek suunata kaitseministeeriumi

valitsemisala eelarvest eraldi vahendid uute innovaatiliste tehnoloogiate ostudeks. Ühtlasi

8

rõhutasid kohalikud kaitsetööstuse ettevõtjad vajadust luua tingimused ja raamistik Eesti

riigi kaitsehangetes otseselt või kaudselt osalemiseks läbi tehnoloogiate kohapealse

tootmise nõude. See võimaldaks Eesti ettevõtetel teha rahvusvahelist koostööd, jõuda

lõppkliendini ning tekitada kriitilist referentsi, mis on kaitsetehnoloogiate ekspordi

eelduseks.

 Surmavaid tehnoloogiaid tootvaid ettevõtteid on Eestis üksikud, kuna relva- ja laskemoona

käitlemise seadusandlus nõuab suuri investeeringuid ettevõtete poolt, et alustada selles

valdkonnas testimiste ja tootmisega. Kaitsetööstuse ettevõtjad tõid näiteks väga koormava

ning arendustsüklit pidurdava asjaoluna välja vajaduse tehnoloogia esimesest arenduse

päevast tegeleda lubade, taustakontrollidega jms, sh drooni arendamiseks, mis on võimeline

lõhkepead või -laengut kandma, kusjuures arenduse käigus lõhkeaineid ei kasutata. Eesti

seadusandlusest tulevad piirangud ja erinevate lubade taotlemise protsess muudavad

teekonna tehnoloogiate arendamisest, tootmise ja transpordini liiga keeruliseks, ning

halvendavad Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet olukorras, kus teised riigid

on asunud kaitsetööstust puudutavat seadusandlust ja regulatsioone leevendama. Samuti

kardetakse eksida regulatsioonide rägastikus ja sattuda seadustega vastuollu ehk liialt

kõrged regulatiivsed riskid vähendavad ettevõtjate valmisolekut võtta kaitsetööstuses ka

ärilisi riske. Kaitsetööstuse ettevõtjate ühene sõnum on, et tänane Eesti seadusandlus pärsib

selle valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet. Kaitsetööstuse ettevõtjad näevad

lahendusena kaitsetööstusettevõtete rohekoridori loomist, st tuleks esimesel võimalusel

vaadata üle regulatiivsed piirangud ja kaitsetööstuses tegutsemiseks vajalike lubade

taotlemise menetlusprotsessid ning nende lihtsustamine ja kiirendamine, kus võimalik.

 50 mln euro suunamist loodavasse kaitsetööstuse fondi peetakse tänuväärseks, kuid

kaitsetööstuse ettevõtjate hinnangul sellest summast ei piisa, et katta tänane kapitalivajadus

nii ettevõtete otseinvesteeringuteks kui ka fondidesse investeerimiseks. Loodava

kaitsefondi omakapitaliinvesteeringute vajadus ei ole kõige kriitilisem ettevõtete eel-

seemne faasis, kus investeeringute summad on väiksemad ja investeeringud jõukohased

täna Eesti turul aktiivsetele kohalikele väikeinvestoritele, nt äriinglitele. Kriitiline täiendava

omakapitaliinvesteeringute vajadus tekib ettevõtetel alates seemnefaasist, kus

investeeringute summad on alates 1,5 mln eurot projekti kohta. Fondidesse investeerides on

majanduslikult loodaval kaitsetööstuse fondil kui ankurinvestoril mõistlik ja jätkusuutlik

9

investeerida minimaalselt 10 mln eurot ühe fondi kohta, et tagada minimaalselt vajalik

kapitali kaasamise stardipunkt. Kaitsetööstuse ettevõtjatel on ootus, et kaitsetööstuse

fondile leitakse täiendavad vahendeid esimesel võimalusel, et seda saaks võtta arvesse

investeerimispoliitika ja mudelportfelli koostamisel ning rahuldada enamate kaitsetööstuse

ettevõtete kriitiline kapitalivajadus, sh ka hilisemas kasvufaasis, kus investeeringute

summad on oluliselt suuremad. Kaitsetööstuse ettevõtjad näevad fondi lisarahastuse

kokkuleppes võimalust Eesti kaitsetööstust pikaajaliselt ja süsteemselt arendada ning

ekspordivõimet suurendada.

2.5. Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi roll SmartCapi kaitsetööstuse fondi

elluviimisel

 SmartCapi kaitsetööstuse fond loob läbi kapitali pakkumise kaitsetööstuses

tegutsevatele ettevõtetele eeldused kodumaise kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse

arenguks ning kaitsetööstuse sektori rolli suurendamiseks Eesti majanduses ja

ekspordis. Innovatsioon ning uute riigikaitse võimete arendamine ja selleks vajalik

tootmine eeldab ka kohapealseid tehnoloogiate unikaalseid testimisvõimalusi, milleks

on võimalused Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas.

 Kaitseministeeriumi valitsemisalas saavad SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehinguvoos

olevatele investeerimisprojektidele pakkuda testimise ja eksperimenteerimise võimalusi

Kaitsevägi, Kaitseliit ja Sihtasutus CR14 (Kaitseministeerium on esitanud detailsema

analüüsi eelnõu juurde). Tehnoloogiate testimise ja eksperimenteerimise eelduseks on

SmartCapi kaitsetööstuse fondi ekspertidest nõuandva kogu poolne soovitus ja

Kaitseministeeriumi valitsemisala võimalused soovitavates tehnoloogilistes

valdkondades testimist läbi viia.

 Siseministeeriumi valitsemisalas pakuvad SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehinguvoos

olevatele investeerimisprojektidele testimise ja eksperimenteerimise võimalusi Politsei-

ja Piirivalveamet ja Sisekaitseakadeemia (Siseministeerium on esitanud detailsema

analüüsi eelnõu juurde). Tehnoloogiate testimise ja eksperimenteerimise eelduseks on

SmartCapi kaitsetööstuse fondi ekspertidest nõuandva kogu poolne soovitus ja

10

Siseministeeriumi valitsemisala võimalused soovitavates tehnoloogilistes valdkondades

testimist läbi viia.

 Koostöös Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga leitakse investeerimistegevuse

alustamise ajaks 2024. aasta jooksul SmartCapi kaitsetööstuse fondi ekspertkogusse

kaitsevaldkonna eksperdid, kellel on asjakohane võimekus ja valmisolek hinnata

SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehinguvoos olevate ettevõtete tehnoloogilisi lahendusi,

sobivust riigikaitse eesmärkidega ja olemasolevate või arendatavate võimetega,

testimise ja täiendava analüüsi vajadust, tehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaali,

strateegilist vajadust, ekspordipotentsiaali ja muid kaitsetööstuse ning riigi kui

valideeriva potentsiaalse lõppkliendi jaoks olulisi aspekte.

 Kaitseministeerium esitas 30.05.2024 relvaseaduse jt seaduste muutmise eelnõu teisele

kooskõlastusringile. Muudatuse eesmärk on täpsustada sõjarelvade, lahingumoona ja

laskemoona käitlemisega tegelevate ettevõtetele esitatavaid nõudeid, laiendada isikute

ringi, kes võivad valdkonnas tegutseda, ning vähendada bürokraatiat.

 Kaitseministeerium ja Siseministeerium kaaluvad valitud kaitsevarustuse hangetel

tingimuste seadmist, mille eesmärk on vähemalt osa hangitava varustusega seotud

töödest või teenustest teha Eestis või Eesti partnerite abil, kui Eestis on olemas selleks

vastav võimekus. Kooskõlas Euroopa Liidu riigihangete direktiivi ja Eesti riigihangete

seadusega lähenetakse sellele projektipõhiselt, iga juhtu eraldi kaaludes.

Tööstuskoostöö soodustamise aluseks on riigi olulised julgeolekuhuvid või

tarnekindluse tagamise vajadus. Otsused tuginevad analüüsile, kuidas see mõjutab nii

riigikaitset kui majandust ja uute tootmisvõimekuste teket. Tööstuskoostöö nõuded

kaitsevarustuse hangetes mõjutavad nii varustuse hinda kui tarnekiirust.

2.6. Finantseerimistehingu mõju riigieelarvele

Riigi investeering 50 miljoni euro ulatuses SmartCapi kaitsetööstuse fondi on tehing

finantsvaraga1 läbi ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse alusel tegutseva

SmartCapi, mille käigus omandab riik EVKs registreeritud SmartCapi kaitsetööstuse fondi

1 Finantsvara definitsioon: https://www.eestipank.ee/finantsvara

11

osakuid. Seega kvalifitseerub investeering riigieelarve seaduse § 26 lõike 4 punkti 4 alusel

finantseerimistehinguks ehk tehinguks finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse

kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes

ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.

Riigi selge tootlusootus on SmartCapi kaitsetööstuse fondi investeeritava kapitali säilimine.

Kuna investeeringud tehakse turutingimustel ning samuti kaasatakse eraraha, on

investeeringute indikatiivne oodatav tootlus võrreldav sarnaste investeeringute ajaloolise

tootlustega rahvusvahelistel kapitaliturgudel (ligikaudu kaks korda kasvu algselt investeeritud

kapitali väärtusest fondi eluea jooksul)2, kuid keskmisest kõrgema riskitasemega

investeerimisportfellis geograafiliste, sektoriaalsete ja B2G ärimudeli riskide

kontsentreerumise tõttu.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla

riigiabi reeglitega.

Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne üldjuhul riigiabi, kuna

investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega

(turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad

turumajandusliku investori põhimõttele, kuivõrd tegu on samaväärse tehinguga vastavalt

Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses osale 4.2.3.1, mistõttu ei ole tegu riigiabiga.

Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata

piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on

2 eFront Insight Euroopa 2012-2016 aastatel asutatud Euroopa riskikapitalifondide võrdlusgrupi tootlusnumber

(TVPI) on keskmiselt 1,96x, mis näitab algse investeeringu väärtuse kasvu kordajat.

12

investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid,

näiteks grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks)

tulenevad asjakohased erandid. Erandite kasutamise puhul arvestatakse ühtlasi limiteerivate

tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla

võimalik kasutada muid Komisjoni riigiabi erandeid. Vajaliku abikava grupierandimääruse

tähenduses, samuti vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342 alusel või riigiabi

teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti

täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid samades paragrahvides sätestatud

kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese

tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud

tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.

5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad

tulud

Korralduse eelnõu rakendamiseks ehk SmartCapi kaudu tehtava investeeringu vahendid

suuruses 50 miljonit eurot on kokku lepitud 2024. aasta riigieelarve seaduses ja ette nähtud

MKMi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Nagu eelnevalt mainitud on riigi selge

tootlusootus SmartCapi kaitsetööstuse fondi investeeritava kapitali säilimine, kuid pikas

perspektiivis on võimalus teenida tulu tehtud investeeringute väärtuse kasvult.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,

Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

EELNÕU

14.06.2024

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel volitada majandus-

ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

tütarettevõtja ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis „Kaitsetööstuse

fond“ 2024. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala finantseerimistehinguteks eraldatud vahendite arvelt summas 50 000 000 eurot.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär