Vastus

Heidy Purga

minister Teie: 02.05.2024 nr 1-12/550-1

Kultuuriministeerium

[email protected] Meie: 17.06.2024 nr 2-10/1014-1

Vastuseks Tallinna Ülikoolile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks saadetud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK)

Lp Heidy Purga

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK). Tallinna Ülikool peab nimetatud

väljatöötamiskavatsust väga oluliseks ja vajalikuks algatuseks.

Käesolevaga soovime avaldada arvamust Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) toodu kohta alljärgnevas.

1. Teadaolevalt on Kultuuriministeerium kutsunud 2022. aasta sügisel kokku VTK

koostamise töögrupi, milles osales ka Tallinna Ülikooli esindaja. Töögrupi töö

tulemusena kirjutati lahti üksikasjalik nimekiri probleeme kehtiva seadusega ning viise,

kuidas seadust parandada, et see vastaks nüüdisaja nõuetele. Kahetsusväärselt nähtub

käesoleva VTK sisust, et nimetatud töögrupi ettepanekuid ei ole siiski suures osas

arvestatud.

Samuti leiame, et Kultuuriministeerium on saatnud VTK kooskõlastamiseks väga

piiratud hulgale sidusinstitutsioonidele, jättes kõrvale laiema kultuuri- ja mälusektori,

millele on Eesti Rahvusringhäälingu tegevusel kahtlemata otsene mõju. Kõrvale on

jäetud teiste seas Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Filmi Instituut, Eesti

Kinoliit, Eesti Filmitootjate Liit, Music Estonia, Eesti Fonogrammitootjate Ühing.

Tallinna Ülikool leiab, et selliselt kitsendatakse põhjendamatult ERRi rolli Eesti

ühiskonnas ja kultuuris. Piiratud kooskõlastusringi tõttu ei saa pidada VTK rajanevaks

heale kaasamistavale.

2. Järgnevalt soovime avaldada arvamust ERRi eesmärkide ja ülesannete kaasajastamise

ja täpsustamise osas. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete

kaasajastamine ning täpsustamine on olulised mitmel sisulisel põhjusel:

2.1. Kehtiva ERRi seadusega ERRile seatud eesmärgid ja ülesanded ei ole enam

ajakohased ning on liiga abstraktsed. Ka äsja vastu võetud Euroopa

meediavabaduse määrus sedastab eesmärkide ja ülesande täpse sõnastamise

vajaduse. Kõrge üldistustasemega ülesanded ei võimalda nende täitmise sisukat

monitoorimist - võimaldamata sestap nii ERRi nõukogu efektiivset tööd ning

avalikkuse ülevaadet ERRi panusest ühiskonda ja kultuuri;

2.2. Ülesannete ja eesmärkide uuesti määratlemine peab olema laiemale kaasamisele

ja arutelule tuginev protsess. Kuigi avalik-õiguslike meediainstitutsioonide

autonoomia on väga oluline, peab ühiskonnale avanema võimalusi avalikku huvi

väljendada ja need ülesanded aeg-ajalt üle vaadata.

Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks, et kavandatavat eelnõud koostatakse just

seda printsiipi silmas pidades. Tõstame lisaks esile, et viisid, kuidas avalik-

õiguslikud meediainstitutsioonid saavad ühiskonnale väärtust luua, on viimastel

aastatel olnud kõrgendatud arutelude, nii akadeemiliste kui ka rahvusringäälingute

eneste veetud teadusuuringute sisuks. Selles osas on eestvedajateks olnud Austria

avalik-õiguslik ringhääling ORF (https://zukunft.orf.at/), Belgia rahvusringääling

VRT, Hispaania rahvusringhääling RTVE ja kindlasti ka Ühendkuningriigi BBC.

Ka akadeemilistes teadusuuringutes on avaliku väärtuse loomise viisid viimastel

aastatel kõrgendatud tähelepanu all, pakutud on mitmeid uusi viise väärtusloomet

identifitseerida ja klassifitseerida (muu hulgas Cañedo jt 2022; Chivers ja Allan

2022; Mazzucato jt 2020). Ka Tallinna ülikoolis uuritakse Eesti Teadusagentuuri

rühmagrandi toel avaliku väärtuse süsteemset loomet - vt ETAGi rühmagrant

1641). Oleks kahetsusväärne, kui Kultuuriministeeriumi jätaks kogu nimetatud uue,

tõenduspõhiselt hangitud teadmise kasutamata.

3. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete täpne seadmine seondub ka

võimaluse ja vajadusega süsteemselt nüüdisaegse andmehalduse ning andmeanalüüsi

toel monitoorida ERRi tegevust ning selle avaliku väärtuse loomet nii eraldiseisvalt kui

ka muu meedia- ja kultuurisüsteemi kontekstis.

Monitoorimine on vajalik nii ERRi nõukogu võimestamiseks, ERRi laiema

läbipaistvuse suurendamiseks kui ka agiilsema meedia- ja kultuuripoliitika

kujundamiseks. Tehnoloogiline valmisolek lahenduse loomiseks on lihtsalt arendatav

ning see parendaks oluliselt ERRi läbipaistvust, ühiskonnaga sidestamist ning

efektiivsust. Selle arendamine oleks loomulik samm peale täpsemate ülesannete

seadmist ERRile.

Seetõttu peab Tallinna Ülikool vajalikuks, et kavandatava eelnõuga nähakse ette

süsteemse monitoorimise vajalikkust kui ka ERRi aruandekohuslust ühiskonna ees, mis

puudutab ülesannete täitmist ning avaliku väärtuse loomet. Ühtlasi juhime tähelepanu,

et suurandmete põhist kultuuripoliitika analüüsi ja poliitikakujunduse vajadust rõhutab

ka Eesti Kultuuri Arengukava 2021-2030 punkt 3.3.

4. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete täiendamine peab olema

laiema arutelu objekt. Toome alljärgnevalt mõned sellekohased näited/ettepanekud

(rõhutades, et nimekiri ei ole lõplik).

4.1. Esimeseks näiteks ERRi ülesannete täpsustamise ja täiendamise suunast on

innovatsioon - avalik-õiguslik meedia kui innovatsiooni vedaja laiemas meedia- ja

kultuurisüsteemis. Selline ülesanne on tänasel hetkel kirjas juba mitmete Euroopa

avalik-õiguslike meediainstitutsioonide alusdokumentides. VTKs seda kui olulist

eesmärki mõneti käsitleb, kuid jätab selle sisustamata.

Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks ja loodab, et innovatsiooni eest vastutuse

võtmine ERRi eesmärkide ja ülesannetena, selle täitmise monitoorimine ning selle

tegevussuuna üldprintsiibid (definitsioonid, rahastus, innovatsiooniprotsesside

korraldus) sisustatakse täpsemalt VTK uues versioonis ning ka hilisemas eelnõus.

4.2. Teise näitena ülesannete täpsustamise ja täiendamise teemavaldkonnast on

ERRi roll mäluasutusena. Klassikalise ringhäälinguorganisatsioonina tegutsemise

aegadel oli ERRi arhiivide peamine roll toetada uute programmide tootmist,

digiajastul on aga funktsioonid laienenud: ERRi arhiivid saavad ühiskonnas ja

kultuuris toetada mitmesuguseid lisafunktsioone (ennekõike mitmesugused

hariduslahendused), samuti on oluline, et ERR oleks kohustatud oma tegevusi ja

arendusi süsteemselt kooskõlastama ja ühtlustama muude mäluasutustega (kogude

andmelahenduste standardiseerimine, linksidestamine, avaandmete poliitikad jms).

ERRi kui mäluasutuse ülesanded ja kohustused on kehtivas seaduses kirjeldamata,

mis ei ole enam ajakohane.

Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks, et kavandatavas eelnõus nähakse ette ja

kirjeldatakse põhjalikult ERRi kui mäluasutuse ülesanded ja kohustused.

4.3. Kolmas näide ülesannete täpsustamise ja täiendamise valdkonnast on ERRi

tegevuse suunatus laiema audiovisuaal-, muusika- ning muu kultuurivaldkonna

toetamiseks ja edendamiseks. Ka see eesmärk on täna kirjutatud paljude Euroopa

avalik-õiguslike meediainstitutsioonide eesmärkide ja ülesannete sekka. Kõik

käesolevas arvamuses toodud avalik-õigusliku meedia avaliku väärtuse loome

klassifikatsioonid rõhutavad muule kultuurisektorile loodava väärtuse tähtsust.

Seda rõhutab ka Eesti Kultuuri Arengukava 2021-2030 punkt 1.14.

Selline mõju kehtestub näiteks läbi tellitud sisu, loodud tähelepanu, taganttõugatud

nõudluse või ka läbi innoveeritud tehnoloogiste lahenduste. Kahetsusväärselt on

täna tõendust, et ERRil on selline mõju pigem vähesem (Ibrus jt 2023). Seda enam

on oluline, et ERRi positiivne mõju Eesti loomesektoritele toodaks ERRi

ülesannete sekka ning seda ka süsteemselt monitooritaks. Leiame, et üks viis

selleni jõuda on kavandatavas eelnõus kirjutada lahti sõltumatutelt tootjatel

tellitava sisu osakaalud. Ka 2022. aasta sügisel töötanud VTK töögrupp pakkus

toodud eesmärki ja ülesannet välja, rõhutades muu hulgas ka vajadust tellimise

osakaalud seaduses väljendada. Selle kõrval kirjutati lahti ka käibemaksu puudutav,

mis seni on suurel määral takistanud ERRi saateid enam sõltumatutelt tootjatelt

tellida.

4.4. Viimane ettepanek ERRi ülesannete täpsustamise ja täiendamises valdkonnast

on uute digitaalsete haridussisu loomise ja levitamise ülesanne koostöös Eesti

haridussektoriga. Haridusliku sisu loomine on üks klassikalisi avalik-õigusliku

meedia ülesandeid, mis ent meediavaldkonna kommertsialiseerumise ajastul on

jäänud tagaplaanile. Üha enam kirjutatakse see eesmärk ent uuesti avalik-õigusliku

meedia ülesannete sekka - toetudes uutele võimalustele arhiivide sisu uuskasutada

ja koostöös haridussektoriga uuenduslikke vorme arendada. Juhime tähelepanu, et

ka Eesti Kultuuri Arengukava 2021-2030 on antud eesmärgi kehtestanud (punkt

1.14).

5. Tallinna Ülikool toetab tehnoloogianeutraalsust väljundkanalite ja -vormide osas.

Nõustume, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses selgemini sõnastada

ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja

üldsusele suunamine.

6. Tallinna Ülikool nõustub vajadusega ERRi nõukogu moodustamise põhimõtteid

uuendada eesmärgiga tuua nõukokku enam sõltumatut ekspertiisi. Siiski leiame, et

VTKs toodud lahendus ei pruugi lõpptulemusena vähendada nõukogu ideologiseeritust

ning sõltumist poliitilistest erakondadest. Juhime tähelepanu, et analüüsitud Leedu

Vabariigi lahendus kasutab võimalust, et nõukogu liikmeid nimetavad ka mitmed teised

valdkondlikud ning püsikindad esindusorganisatsioonid. Soovitame kaaluda sarnast

lahendust, võttes eeskuju sh teiste avalik-õiguslike institutsioonide nõukogude, eriti

ülikoolide nõukogude koostamisest. Pakume, et omad esindajad võiksid nimetada teiste

seas valdkonnaga seotud avalik-õiguslikud ülikoolid ja Rahvusraamatukogu (viimane

tingituna ERRi rollist mäluasutusena).

7. Tallinna Ülikool toetab VTKs toodud eesmärki muuta ERRi toimetuste juhtide

töölepingud tähtajalisteks.

8. Tallinna Ülikool nõustub ja kinnitab vajadust ERRi poolt loodavate uute

meediateenuste mõjude hindamise protsessi järgi eelkõige kujunenud õigusliku

keskkonna tõttu (Euroopa Liidu meediavabaduse määrus). Selle kujundamises palume

Kultuuriministeeriumil ent arvesse võtta rohkeid akadeemilisi uuringuid sedalaadi, nn

avaliku väärtuse testide kohta. On küllalt palju tõendust, et antud testid ei ole kuigi

tõhusad. Loodame, et olemasolevaid uuringuid saab kasutada toimivama testi

arendamiseks Eestis.

9. Tallinna Ülikool toetab ettepanekut viia ERRi finantseerimine stabiilsemale ja

ennustatavamale alusele. Leiame, et selleks kindla protsendi määramine SKTst võiks

olla toimiv alus.

Vastuses kasutatud kirjandus:

Cañedo, A., Rodríguez-Castro, M., & López-Cepeda, A. M. (2022). Distilling the value of

public service media: Towards a tenable conceptualisation in the European framework.

European Journal of Communication, 37(6), 586–605. doi:10.1177/02673231221090777

Chivers, T., & Allan, S. (2022). A public value typology for public service broadcasting in

the UK. Cultural Trends, 1–17. Advance online publication.

doi:10.1080/09548963.2022.2151340

Ibrus I, Karjus A, Zemaityte V, et al. (2023) Quantifying Public Value Creation by Public

Service Media Using Big Programming Data. International Journal of Communication 17:

6741-6763.

Mazzucato, M., Conway, R., Mazzoli, E. M., Knoll, E., & Albala, S. (2020). Creating and

measuring dynamic public value at the BBC (Policy Report, IIPP WP 2020–19). London,

UK: University College London.

Aslama Horowitz M, Nieminen H, Lehtisaari K, et al. (2024) Epistemic Rights in the Era of

Digital Disruption. Cham: Springer.

Käesoleva arvamuse on koostanud Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek

Ibrus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnu Viik

rektor