2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

EELNÕU

17.06.2024

KORRALDUS

2024/2025. õppeaastal riigi tagatud

õppelaenu summa maksimaalmäära

kehtestamine ühe laenutaotleja kohta

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestada 2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot.

Kaja Kallas peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse korralduse „2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa

maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 20 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe

laenutaotleja kohta ühes õppeaastas. 2023/2024. õppeaastaks oli nimetatud maksimaalmääraks kehtestatud 3 000 eurot.

Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2024/2025. õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 3000 euro peale ühe laenutaotleja kohta. Vaatamata Vabariigi Valituse

tegevusplaanis kokkulepitule „Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas“, ei ole võimalik 2024. a võtta riigieelarves täiendavaid kohustusi.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu on ette valmistanud kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna peaekspert Hemminki Otstavel ([email protected]; tel 735 3015),

strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected]; tel 735 0163) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (maarja-

[email protected]; tel 735 0297). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Õppelaen on riiklikult garanteeritud laen, mille puhul tagab riik pankadele laenusaaja õppelaenu maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt

krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimää r õppelaenu summalt on krediidiasutuse ja laenusaaja kokku lepitud intressimäär, kuid mitte

rohkem kui 6 kuu euribor pluss 3 protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui 5 protsenti aastas, tasub laenusaaja krediidiasutusele riigi tagatud õppelaenult intresse 5 protsendi ulatuses õppelaenu summalt ning riik tasub krediidiasutusele kommertsintressimäära ja

laenusaaja poolt tasutava intressi vahe.

ÕÕS § 15 lõike 1 alusel saavad õppelaenu võtta isikud, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused.

Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate

arvule vastav arv kordi. Eesti Panga andmetele tuginedes on kõige aktiivsem õppelaenude võtmise periood õppeaasta alguses, septembris-oktoobris. Kahe viimase õppeaasta võrdluses selgub, et õppelaenude käive perioodil september-oktoober 2022. aastal oli 2,8 mln € ning 2023.

aastal vastavalt 3,5 mln €. 2023/2024. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsumma 3000 eurot aastas. Õppelaenu väljastasid 2023/2024. õppeaastal Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu

euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor), kes andsid õppelaenu oma krediidiressursi arvelt.

Õppelaenu antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses (üli)õpilasele üks kord õppeaastas. Kokku on õigus saada õppelaenu õppekava nominaalkestuse õppeaastate

arvule vastav arv kordi. Kõikidest õppelaenu võtjatest on 42% võtnud õppelaenu ühe korra oma

õpingute jooksul, 28% kaks korda ja 21% kolm korda. Erandlikult on üksikud inimesed võtnud õppelaenu aastate jooksul kuni kümme korda.

Aastatel 2006-2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast (30% kõigist tudengitest) ja 2000 kutsehariduse õpilast (8%). Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt

vähenenud (joonis 1). Peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks on tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega. Viimastel aastatel on sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele

üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta. Kui õppelaenusüsteemi luues Eesti

krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii.

Joonis 1. Õppelaenu saanute osakaal õppurite koguarvust ning õppelaenuõiguslikest õpilastest (HTM).

2021. aastal langes esmakordselt õppelaenu võtnute koguarv kutse- ja kõrghariduses alla 1000

õpilase (tabel 1). 2022. aastal, pärast käendajate arvu vähendamist kahelt käendajalt üheni, intressiarvestuse põhimõtete ülevaatamist ja õppelaenu maksimummäära tõstmist 3000 euroni, on õppelaenu võtnute osakaal ja arv veidi tõusnud. 2022/2023. õa võttis laenu ligi 1500

üliõpilast (4%) ning 189 kutsehariduse õpilast (1%). Tabel 1. Õppelaenu võtnute osakaal eri haridustasemete lõikes 2018 - 2022 (HTM).

Osakaal kõigist laenu võtnutest

Aasta 1. aste 2. aste 3. aste Laenu võtnute arv

kõrghariduses kokku Kutseharidus

Laenu võtnute arv

kutsehariduses kokku

2018 72% 14% 1% 1568 13% 229

2019 75% 14% 1% 1459 10% 171

2020 73% 14% 1% 1065 12% 141

2021 76% 12% 1% 789 11% 95

2022 73% 14% 1% 1481 11% 189

Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku jätta 2024/2025. õppeaastaks õppelaenu maksimaalmäär 3000 euroni. Ettepanek tuleneb Eesti majandusolukorrast, kõrgest inflatsioonist ja elukallidusest.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aasta aprillikuus võrreldes eelmise

aasta aprillikuuga 2,8%. Samal ajal on euribor jätkuvalt kõrgel tasemel (3,7350%), mis tähendab, et riik katab pankadele kulud kui panga intressiga + 6 kuu euribor ületab seadusega sätestatud 5% piiri.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole.

4. Korralduse mõjud

Korraldusega jäetakse õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurole. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

2023/2024. õppeaastal oli õppelaenu maksimumsummana kehtestatud 3000 eurot aastas. Kui õpingute kestus õppekava järgi on alla 9 kuu, saab õppelaenu võtta poole maksimummäära ulatuses, milleks oli kuni 1500 eurot. Käesoleva eelnõu ettepanek on kehtestada alates

2024/2025. õa õppelaenu maksimumsumma 3000 eurot õppeaastas. Rahandusministeeriumi 2024. a eelarves on planeeritud riigitagatiseks 370 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarves on

planeeritud 2024. a 84 000 eurot, mis on ette nähtud laenude kustutamisega seotud kulude katmiseks puuduva töövõime ja sügava puudega lapse hooldamise korral. Viimastel aastatel on riigitagatisena tasutud kulud olnud langevas trendis (tabel 2). Riigitagatise hulka arvestatakse

laenuvõlgnevustega seotud kulud, õppelaenu kustutamisega seotud kulud laenuvõtja surma või töövõime kaotuse korral, õppelaenu kustutamisega seotud kulud puudega laste vanematel ning intresside katmisega seotud kulud ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval

vanemal ning arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. 2020. aastal rakendus riigitagatis õppelaenudega seotud kulude katteks 755 000 euro väärtuses, 2021. a 307 503 eurot ning 2022.

aastal maksti riigitagatisena välja õppelaenuga seotult 234 838 eurot. Tabel 2. Riigi kohustused eelnevatel aastatel (HTM).

2019/20 2020/21 2021/22 2022/23

Intresside tasumisega seotud kulu kokku 218 259 216 766 130 315 97 528

Sellest:

ajateenijate nn maksepuhkusega seoses

tasutud 6 153 8 696 7 603 5 712

kuni 3-aastast last kasvatavate vanemate nn

maksepuhkusega seoses tasutud 201 225 200 342 116 017 86 220

arst-residentide nn maksepuhkusega seoses

tasutud 10 881 7 728 6 695 5 596

intressivahe katmine pankadele 0 0 0 0

Laenuvõlgnevuse tõttu rakendunud

riigitagatise summa 171 544 80 208 63 705 50 313

Laenuvõlglaste arv, kelle suhtes riigitagatis

rakendus 41 29 21 19

Õppelaenuvõlgnikelt riigile laekunud 430 483 291 709 247259 148504

Laenusaaja töövõime kaotusega seoses

tasutud summa 65 861 43 495 55 596 36 735

Töövõime kaotanud laenu võtnud isikute arv 25 14 22 2

Laenusaaja surmaga seoses tasutud summa 24 341 5 608 6 022 9 364

Surnud isikute arv 14 4 3 4

KOKKU RIIGITAGATIS 480 005 346 077 255 638 193 940

Puudega laste vanematele õppelaenude

tagasimaksmisega seotud kulud 154 545 101 900 51 865 40 898

Puudega laste vanemate arv, kelle eest on

õppelaen hüvitatud 69 45 22 2

KOKKU RIIGITAGATIS (koos puudega

laste vanemate õppelaenude kustutamisega) 1 058 921 754 910 307 503 234 838

Lisaks riigitagatisele, tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja

tasutava intressimäära vahe, mille jaoks on 2024. a eelarves planeeritud hinnanguliselt 260 000 eurot.

6. Korralduse kehtivus

Korraldus jõustub üldises korras. Õppelaenu maksimaalmäär 3000 eurot kehtib 1 aasta ehk perioodil september 2024 - juuni 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Pangaliidule ning laene väljastavatele pankadele Swedbank ja LHV Pank.

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Pangaliit

Swedbank LHV Pank

18.06.2024 nr 8-1/24/2764

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse

„2024/2025. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Maarja-Liisa Vahi

735 0297 [email protected]