Mootorsõidukimaks

Tere,

Kuna meedias olete pigem teie esindanud Rahandusministeeriumi automaksu teemal, siis saadan selle päringu ja mõned küsimused otse teile.

Lühidalt meie taustast: meie ettevõtete grupp on aastast 2005 mitmete markide esindaja Eestis (Skoda ja Porsche maaletooja, Lamborghini ja Bentley edasimüük) ja Baltikumis, ehk Auto 100 AS on Skoda maaletooja ka meie lähiriikides. Seega meil on pikk kogemus ja laiem kandepind autoturul toimuvast nii mineviku kui oleviku mõttes, samuti ka erineva kliendiprofiili ja ostujõu osas.

Tervikuna on automaks kindlasti aktsepteeritav ühiskonnas, eeldusel et kogutav maks saab selge sihi kasutuse osas, täidab ka tegelikult seatud eesmärke nagu mujal EU s ja on tarbijale jõukohane ning mis ka oluline: negatiivsed mõjud kogu sektori majanduslikule käekäigule on minimaalsed. Hetkel jäävad aga kõik need küsimused viimast automaksu versiooni vaadates siiski õhku. Nii uute kui kasutatud autode müüjad on episoodiliselt meedias saanud oma arvamust avaldada et maksu rakendamisel on suurem negatiivne mõju turule/sektorile kui täna riik endale tunnistab ning eeldused maksu sellises mahus kogumiseks võivad olla pigem ekslikud. Aga ei ole kohanud mingeid võimalikke mõjuanalüüside kommentaare selles osas maksu loojatelt.

Eesti uute autode turg on sellel aastal 5 kuu vaates 15% miinuses vs 2023. Eesti turg liigub 2013-2014 tasemel ja kahjuks ka ei paista mingeid olulisi positiivseid trende turu kasvuks näiteks 2018 tasemele, kus omaniku leidsid pea 28 000 uut sõiduautot. Tänasel madalal turul on väga lihtne selgitus: oluline tarbija ostujõu langus ning inflatsioon, mis on liigutanud paljudele uue ja uuema auto hankimise kättesaamatusse kaugusesse. Oluline näitaja on ka see et kasutatud autode turg on madalam kui uute sõidukite oma ja see viitab et vaatamate madalamale maksumusele ei ole neile piisavalt nõudlust ehk ka ka siin on ostjõu probleem selgelt olemas. Ka oodatud nö buumi pole saabuva automaksu valguses turul tekkinud, sest need ostud on kallid, raha hind endiselt kõrge, ostujõu taastumine endiselt madal jne.

Ei oma kahjuks infot, kas Rahandusministeerium või keegi üldse on riigi poolt turuosalistelt küsinud automaksu mõjuhinnangut või mitte. Meilt seda palutud kahjuks pole (juhin ka tähelepanu et AMTEL ei ole vahetu turuosaline).

Siit ka mõningad küsimused:

• * Millise turu mahu (uued, kasutatud, tehingut arv MNT andmetel vms) eeldustel on prognoositud 2025 maksu laekumine meedias avaldatud mahus 220 milj + ?

• * Milliste mõjuritega on mõjuanalüüsis 2025 prognoosi juures arvestatud tarbija käitumise muutuse osas?

• * Millel baseerub eeldus et maksu eesmärgina sätestatud „autopargi uuenemine“ on ka tegelikult reaalne prognoos ning tegelikkus? Kui juba enne KM tõusu ja infaltsiooni EV autopark ei uuenenud, siis millel baseerub Rahandusministeeriumi prognoos, et nüüd, kus sõidukite hinnad registreerimismaksu lisandumisel veelgi tehingu maskumuse mõttes oluliselt tõusevad, hakkab autopark uuenema?

• * Rakendatav maks rahalises väärtuses (mis tarbija jaoks on olulisem kui % või suhe auto hinda) on suurem uuema auto puhul ja väheneb vanema auto puhul. Kuidas see soodustab vanema auto vahetamist uuema vastu? Kuidas seda põhjendada või millisele tarbija võimalikule käitumismustrile Rahandusministeerium antud osas toetub? 

• * Kuidas plaanib riik takistada või mõjutada mujal riikides registreeritud sõidukite kasutamist/hankimist EV saabuva automaksu vältimise eesmärgil? Juba täna liigub meil ringi palju kalleid premiumi klassi sõidukeid Tsehhi numbritega ja ka Läti numbriga autosid, millelt riik vaid kütuseaktsiisi osa endale tuluna saab. Suurim Tsehhi numbritega autode varustaja EV turule asub Maksu ja Tolliametist 350m kaugusel ja see äri on näiliselt segamatult kestnud aastaid. Suure tõenäosusega nende skeemide hulk kasvab ja lisaks muule on siin ka ausa konkurentsi küsimus.

Enne eelmise automaksu versiooni EU reeglitega vastolu avastamist tegime meie oma subjektiivse analüüsi ära, hinnates tooteid nii meie kui konkurentide portfellis, segmente, kasvavaid hindu ning ostujõu võimalikku arengut ning jõudsime tulemini, et automaksu eelmise versiooni puhul oleks uute autode turg langenud järgmisel aastal ca 50%. Seda just põhjusel et uute autode hindade kasv oleks olnud niivõrd suur, et keskmine tarbija lihtsalt ei saa endale viimase hankimist lubada. Taas, juhin tähelepanu kirja alguses toodud olukorrale täna turul toimuva osas. Madalam registreerimaks leevendab kindlasti langust, aga mõju saab olema siiski märkimisväärne ja ainuüksi meie poolt riigile tasutava käibemaksu osa langus oleks olnud eelmise automaksu versiooni puhul ca 10 miljonit eurot kalendriaastas. Kui lisame siia kogu sektori, tarnijate, palkade jm ahela ning komponendid, saab see number veel oluliselt suurem paraku olema. Ühegi toote hinnatõus ei ole nõudlust suurendanud (ikka ju vastupidi...)  ja ei ole ka erand siin uued või kasutatud sõidukid.

Kui aastamaksu puhul puudub maksu tasujal valik, kõik mis on Transpordiameti registris, kuulub arvestusse, siis sõiduvahendi vahetamise või hankimise osas on inimesel valik kas seda 2025 alates teha või mitte teha. Kuna auto vahetamisel lisanduvad uuest aastad olulised lisakulud, siis see ei saa kuidagi soosida uusi tehinguid. Seda enam et juba turul olevad autod omavad eelist ja neid peetakse lihtsalt pikemalt.

Tegelikult tekitab rakendatav maks Eesti turul olukorra, kus olemasolev autopark pannakse sisuliselt riigi pool lõksu ja turg lukku. Pealekasv uuemate autode näol pidurdub tänu kõrgele registreerimismaksule, olemasolevate autode vahetust enam nii lihtsalt ette ei võeta ehk reaalselt kogu sektori areng pidurdub. Sisuliselt soodustab riik ju vanemate autode pidamist. Täiesti arusaamatuks jääb ka hr.Võrklaeva soov et „autod tuleks pidada oma eluea lõpuni“. Sõiduki näol on tegemist siiski tootega, mis just oma eluea teises pooles, arvestades üleüldist kulumisastet ning keerukust, hakkab oluliselt rohkem saastama kui uuem sõiduk.

Riik soovib rahandusminsitri sõnul inimesi suunata väiksemate autode peale. Paradoks on selles et üha karmistuvad EU nõuded ei võimalda näiteks Polo, Yarise või Fabia suurusega väikeautosid enam tarbijale aktsepteeritava hinnaklassi eest toota ja nende valik juba täna on poole võrra vähenud salongides ja aastast 2027 võib mõni üksik erand jääda kui sedagi.

Elektriautod ei ole ka lahendus. Need on endiselt kallid, sobivad vaid teatud kasutusprofiiliga tarbijale, KIK toetuse saamine on pikk ning keeruline protsess (kahjuks mitte keegi selle olukorra parandamisega ei tegele) ja ostja ei tunne et ta üldse toetuse saab jne. Seda näitab ka fakt et üle kolmandiku on endiselt toetust veel saadaval, mis ei ole kuidagi tavapärane.

Turvalisuse küsimus. Tänapäevane auto turvavarustus pole võrreldav 15 a vanuse sõidukiga. Tänapäeva auto teeb ise kõne Päästeametisse koos õnnetuspaiga koordinaatidega, turvapatjade arv, abisüsteemid jne päästavad sadu elusid ja päästavad vigastustest viisil mida vana auto ei tee. Jne jne.

Eks siin on ka palju veel tehnilisi küsimusi, nagu kes on seadusandja määratluse järgi liising, mis saab siis kui kolmanda osapoole põhjustatud avarii tähendab kannatajale uue auto hankimist ja kes tasub sellisel juhul maksu, kui omanikuvahetus toimub abikaasade vahel jne. Tänase teadmise järgi pangad registreerimismaksu ei võimalda läbi nende finantseerida/periodiseerida ja see raha tuleb kodanikul kohe leida, mis omakorda muudab olukorra turul keerukamaks nii ostja kui müüja vaates jne.

Lisaks kulutab riik suure tõenäosusega miljoneid IT arenduseks et see maks kokku koguda ja midagi olulist jääb selle asemel riigil kindlasti ka tegemata.

Kokkuvõttes on äärmiselt kahju et riik ei läinud lihtsamat ja loogilisemat teed pidi ja ei kehtestanud lihtsalt mõõdetavat ja kõigile osapooltele arusaadavat CO2 põhist maksu. CO2 on ju kõige täpsem ning konkreetsem sõiduki näitaja, mis kujuneb ju auto võimsusest, kaalust, mootori mahust ning kütusekulust. Ka vanuse komponent on paratamatult kenasti sees, sest uuemad sõidukid on tehnooogiliselt ju arenenumad ja nende CO2 heide ka seetõttu väiksem.

Päeva lõpuks on raske näha, kuidas see maks ka tegelikult mingeid eesmärke täidab ja arvestades võimalikku sektori näitajate langust, on netona see kasu riigile kogumina päris küsitav. Ilmselgelt saab autode sektor olulisel määral mõjutatud. Kindlasti mingi perioodi peale toimub teatud osas kohanemine aga see võtab aega. Seda enam sooviksime näha, milline on Rahandusministeeriumi mõjuprognoos turu ja tarbija käitumise osas, kui maks tänasel kujul rakendub.

Tänud ette.