Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (459 SE)

Vabariigi Valitsus

.06.2024 nr 1-1/15-459/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Varro Vooglaiu k.a 14. juunil

algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (459 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse täiendamise seadus

§ l. Raseduse katkestamiseja steriliseerimise seaduse muutmine

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse paragrahvi 5 täiendatakse löikega 1'järgmises sönastuses:

5?,,(11) Käesoleva paragrahvi löikes l sätestatud tingimustel raseduse katkestamist ei rahastata ravikindlustuse seaduses sätestatud alustelja korras.".

§ 2. Seaduse jöustumine

Käesolev seadusjöustub l. jaanuaril 2025.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn,"...",..................... 2024. a

Algatab Riigikogu liige Varro Vooglaid 14. juunil 2024

t. ;

Varro Vooglaid Riigikogu liige v

.N M A

Riigikogu^Kants^lei

Kuupäev /^ ^ ^/~^7rrw^

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse täiendamise seaduse seletuskiri

l. Sisu luhikokkuvöte

Raseduse katkestamiseja steriliseerimise seaduse täiendamise seaduse eelnöuga lisatakse raseduse katkestamiseja steriliseerimise seadusese paragrahvi 5 täiendav löige l1, et keelata omal soovil tehtud raseduste katkestamiste riiklik rahastamine.

2. Eelnöu ettevalmistaja

Eelnöu ettevalmistaja on Riigikogu liige Varro Vooglaid.

3. Eelnöu eesmärk

Eelnöu lähtub eesmärgist tagada veel sundimata inimeste eluöiguse kaitse vastavalt pöhiseaduse paragrahvis 16 sätestatule, mille kohaselt on igauhel öigus elule ning mis kohustab Eesti Vabariiki kaitsma köigi inimeste öigust elule ja hoiduma inimelu vötmisest voi kellegi tapmisele kaasa aitamisest.

4. Eelnöu sisu

Inimöiguste uldteooria kohaselt on inimöiguste allikaks mitte riigivöim ega ukski muu institutsioon voi subjekt, vaid inimloomus. See tähendab, et inimöigused kuuluvaa köigile inimestele loomuomaselt ehk nende inimeseks olemise faktist tulenevalt - ilma, et neid peaks avalik vöim kellelegi andma. Just seda ideed väljendab 1948. aastal vastu vöetud URO inimöiguste ulddeklaratsioon, mille preambulis on kirjutatud, et "et inimkoima köigi liikmete loomuomase väärikuse, nende vördsuse ning vöörandamatute öiguste tunnustamine on vabaduse, öigluseja uldise rahu alus". See sama idee kajastub inimöiguste ulddklaratsiooni artiklist l, mis sätestab, et "[k]öik inimesed sunnivad vabadenaja vördsetena oma väärikuseltja öigustelt."

Rääkides konkreetsetest inimöigustest, on neist köige olulisem vaieldamatult öigus elule. See on kogu inimöiguste susteemi vundament, sest kui ei ole tagatud öigus elule, siis pole motet ka uhegi teise öiguse tagamisel, mida on vöimalik kasutada ainult eluöiguse olemasolul. Öigus elule on sätestatud nii inimöiguste ulddeklaratsioonis (artiklis 3) kui ka öiguslikult siduvates rahvusvahelistes lepingutes, nagu näiteks kodaniku- ja poliitiliste öiguste rahvusvaheline pakt (artikkel 6) voi inimöigusteja pöhivabaduste kaitse konventsioon, tuntua ka kui Euroopa inimöiguste konventsioon (artikkel 2). Lisaks näevad nil inimöiguste ulddeklaratsioon kui ka nimetatud rahvusvahelised lepingud ette pöhimötte, mille kohaselt on köik inimesed seaduse ees vördsed (vastavalt artiklid 7, 26 ja 14).

Ka Eesti Vabariigi pöhiseaduses on sätestatud, et riigivöim on kohustatud kaitsma mölemat nimetatud öigust. Paragrahvis 16 on sätestatud, et igauhel on öigus elule, ning paragrahvis 12 on tunnistatud, et köik inimesed on seaduse ees vördsed, mistöttu ei tohi kedagi diskrimineerida. Nende kahe öiguse koostoimestjäreldub, et riigivöim on kohustatud austamaja kaitsma köigi inimeste öigust elule ning kaitsma seda köigi inimeste puhui vördselt.

l

Paraku on Eesti Vabariikjätnud pikka aega selle kohustuse täitmata. Nimelt on raseduse katkestamiseja steriliseerimise seadusega kehtestatud kord, mille kohaselt on veel sundimata laste eluöigus tagatud väga palju piiratumalt kuijuba sundinud inimeste eluöigus.

Seega on pöhimöttest, et suutu inimese tahtlik tapmine on alati ja igal juhul lubamatu. Eesti Vabariigis taganetud -juba sundinud inimeste puhui peetakse sellest tänaseni kinni (ka see vöib eutanaasia seadustamisega muutuda), aga veel siindimata laste puhui sedajuba ammu ei tehta. Vastupidi, avalik vöim on mitte ainult kehtestanud seadused, mis lubavad sunnieelselt lapsi tappa, vaid on loonud selleks ka materiaalsed tingimused ning Vabariigi Valitsus rahastab seda Tervisekassa eelarvestjustkui tervishoiuteenust. Töepoolest, nii möistusevastane kui see ka ei ole, rahastatakse Eesti Vabariigis köiki kehtestatud seaduse kohaseltja tervisekindlustust omavate isikute puhui toime pandud aborte Vabariigi Valitsuse määruse alusel, mis kannab pealkirja "Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu".1

Eelnevast on vöimatujäreldada muud kui seda, et meie uhiskond on laste eluöiguse kaitsmise kohustuse täitmisel läbi kukkunud. Eriti pidades silmas, et 1956. aastast, mil laste sunnieelne tapmine Eestis Nöukogude Liidu poolt seadustati, on abordi teel elu vöetud kaugelt suuremal hulgal inimestelt kui on praegu Eestis elanikke, ning vöttes arvesse, et ka praegusel ajal tapetakse sunnieelselt rohkem kui 3000 last aastas - see tähendab ligikaudu 9 last päevas, 65 last nädalas ja 270 last kuus. Seejuures tapetakse pea koik Downi sundroomiga lapsed enne kui nadjouavad sundida. Eriti selge on see läbikukkumine arvestades, etjuba enam kui 20 aastat tagasi kinnitas toonane öiguskantsler, et pöhiseaduses ettenähtud öigus elule laieneb ka veel sundimata lastele, kes on inimesed nagu me koik, ning et seetottu on riigivoimul pohiseaduslik kohustus kaitsta ka veel sundimata laste elu:

"Loote arenguetapid ei möjuta seega mingil määral loote inimeseks olemist ning tema inimväärikuse olemasolu, mis jäävä suurusena saadab inimelu algusest löpuni. Inimelu tähendab seega ka veel sundimata elu ning seega kaitseb PS § 16 ka loodet. [. ..] Loode on seega iseseisva öigushuvena pöhiseaduse kaitse ali. Riigi kaitsekohustus ei keela mitte ainult vahetut sekkumist loote eluöigusesse, vaid ka paneb riigile kohustuse loote eluöigust kaitsta."2

Laste eluöiguse kaitsmise kohustuse täitmatajätmine on eriti teravalt möistetav, kui teadvustame endale tösiasja, et isegi linnupoegade elu on seadusega paremini kaitstud. Nimelt sätestab looduskaitseseadus (paragrahvis 74), et erinevalt veel sundimata laste tapmisest on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitämme ja kahjustamine voi pesade körvaldamine ilma eranditeta keelatud.

Päriselt öigusriigi ideaalist lähtudes ei tohiks Eesti Vabariik lubada laste stinnieelset tapmist, vaid peaks taitaa oma kohustust kaitsta inimeste elu enne sundi vördseltjuba siindinud inimestega. Paris selge peaks aga olema see, et kui riigil on pöhiseaduslik kohustus kaitsta veel sundimata laste elu, siis sellega ei ole mitte mingil möistuspärasel viisil uhildatav sundimata laste elu hävitamiseks mitte ainult seaduslike tingimuste loomine, vaid ka selle rahaline toetamine.

Eelnevalt selgitatut silmas pidades lähtub käesolev eelnöu eesmärgist muuta seda pöhiseadusevastast olukordaja kehtestada seadusega kord, mille kohaselt ei tohi Vabariigi Valitsus omal soovil tehtud raseduse katkestamist rahaliselt toetada. Selleks lisatakse eelnöu kohaselt raseduse katkestamiseja steriliseerimise seaduse paragrahvi 5 täiendav löige I1, mis sätestab, et sama paragrahvi löikes l sätestatud tingimustel (st omal soovil) raseduse katkestamist ei rahastata ravikindlustuse seaduses sätestatud alustelja korras tervishoiuteenusena.

' Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024012 2 Vthttps://elukultuur.ee/app/uploads/2023/03/joks_vastus_ekn-le_abort.pdf

2

5. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi termineid.

6. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele

Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

7. Seaduse moju

Seadus ei muuda raseduse katkestamiseja steriliseerimise seaduses kindlaks määratud raseduse katkestamise tingimusi, vaid keelab omal soovil raseduse katkestamise riikliku rahastamise. Sedasi parandab seadus veel sundimata inimeste eluöiguse kaitset. Sellisena möjutab see positiivselt Eesti Vabariigi kuvandit riigina, mis vötab oluliste pöhiöigusteja -vabaduste kaitsmise kohustust tösiselt.

8. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Seadusejöustumisega ei kaasne olulisi kulusid ega tulusid. Möju riigieelarvele on positiivne.

9. Rakendusaktid

Eelnöujöustumisega ei kaasne rakendusaktide muutmise ega kehtestamise vajadust.

10. Seadusejöustumine

Käesolev seadusjöustub 2025. aasta l. jaanuaril.

Algatab Riigikogu liige Varro Vooglaid 14. juunil 2024

Varro Vooglaid Riigikogu liige

"•^.

Nl j\'

^

l

3

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 17.06.2024 / 1-1/15-459; Riigikantselei / 17.06.2024 / 2-5/24-00988

Resolutsiooni teema: Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (459 SE)

Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.

Tähtaeg: 04.07.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 11.7.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0651. Kontroll: Margit Redi

Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.06.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.