Pakkumuskutse

Lisa 1

Tehniline kirjeldus Väikehange „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”

1. Mõisted ja taustakirjeldus Järelhooldusteenus: kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine (SHS § 4515). Asendushooldus: laste hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda: lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus peab olema lapse parimates huvides ja valitud hoolduse vorm vastama individuaalsetele vajadustele („Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat”, 2014). Perekodu: asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457). Asenduskodu: asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458). Eestkostepere: kohtu poolt määratud lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava lapse ja tema vara eest. Eestkoste seadmist reguleerib perekonnaseadus. Hoolduspere: asendushooldusteenust osutav sobivaks hinnatud pere. Hoolduspere kasvatab lepingu alusel last, kes ei kuulu pere liikmete hulka. Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab noorele eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused (sh vähemalt 240 eurot kuus isiklikeks kulutusteks). Järelhooldusteenuse täpne sisu sõltub seega iga noore individuaalsetest vajadustest. Kui eestkostjaks on kohalik omavalitsus (edaspidi: KOV), siis noore eestkostjana peab KOV alustama koostöös noore ja noore hooldajaga noore iseseisvasse ellu astumise ja järelhooldusteenuse planeerimist juba aegsasti. Seejuures on teenuste korraldamise ja rahastamise puhul suur roll KOVil ja on võimalus teha kaalutlusotsuseid. KOV on kohustatud järelhooldusteenust osutama asendushooldusel (asenduskodu, perekodu, hoolduspere) kasvanud täisealisele noorele, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab katkematult õppimist järgmisel õppeaastal kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes (SHS § 4516 lg 1). KOV võib järelhooldusteenust osutada isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusteenusel eestkosteperes ja isikule, kes ei jätka õppimist täisealisena (edaspidi nimetame need juhtumid eranditeks, SHS § 4516 lg 2). Järelhooldusteenusel olijaid on 31.12.2023 seisuga 140. Neist 83 on isikud, kellele KOV on kohustatud teenust osutama ja 57 on isikud, kellele KOV võib teenust osutada. Sotsiaalhoolekande seaduse §-st 15 tulenevalt selgitab KOV üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või

aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. KOV-il on võimalus ja vabadus ise otsustada, kuidas noore puhul elluastumist planeerida ja korraldada. Samas tuleb väiksemates omavalitsustes sellist olukorda ette harva ning sotsiaalvaldkonna spetsialistid ei pruugi olla harjunud ega valmis noore elukorraldust planeerima. Alati ei tunta ka asjakohaseid reegleid ega võimalusi. Väiksemates omavalitsustes on tõenäoliselt asendushoolduselt elluastuvaid noori liiga vähe selleks, et saaks tekkida teema põhjalik tundmine ning kogemused. Sotsiaalhoolekande seadusega on KOV-ile pandud kohustus osutada teenust teatud sihtgrupile ning õigus osutada teenust omal äranägemisel ka laiemale sihtgrupile. Selleks, et KOV-i oma nägemus saaks parema põhjenduse, on vajadus tööriista järele, mis toetab KOV-i teenusele määramise või mittemääramise otsust. 2. Teenuse eesmärk Hangitavaks teenuseks on koosloome protsess. Koosloome eesmärgiks on koostöös seotud osapooltega (edaspidi: eksperdid) töötada välja hindamisinstrument (edaspidi ka: tööriist), mis aitab tulevikus KOV-idel paremini hinnata asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuva noore vajadusi ning on aluseks järelhoolduse sisustamisel. Koosloomes jõutakse koostöös ekspertidega küsimusteni, mis puudutavad kaheksat heaolu valdkonda, valikvariantidega vastusteni ja vastuste skoorist tuleneva skaalani, mille abil on võimalik KOV-il teha järeldusi ja otsuseid. See on eriti oluline järelhooldusteenuse erandite (ka „võib” sihtgrupi) tegemise või tegemata jätmise lihtsustamiseks. Järelhooldusteenuse sisu otstarbekaks määramiseks on vaja noore olukorda ja vajadusi igakülgselt hinnata. Et kõigi asendushooldusel olevate ning iseseisvasse ellu siirduvate laste ja noorte õigused oleks võrdselt kaitstud, on vajalik anda sotsiaalvaldkonna spetsialistidele hindamisinstrument, mille alusel on võimalik noore individuaalsed vajadused hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata kaheksale heaolu valdkonnale (tervis ja heaolu, isiklik areng ja identiteet, pere ja sõbrad, õppimine ja töö, elukoht (sh keskkond), praktilised oskused, majanduslik olukord, õigused ja juriidilised asjaolud). Koosloome käigus valmiva tööriista kasutajateks on KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistid, kes tegelevad asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvate noortega. 3. Teenuse kirjeldus 3.1. Koosloome on loominguline protsess, mis aitab kokku tuua ekspertide teadmised ja

kogemused, et jõuda koostöös parimate ja ka uuenduslike lahendusteni. Koosloomel on oma roll nii probleemi märkamisel, erinevate lahenduskäikude kaalumisel ja otsuste tegemisel kui ka valitud lahenduse elluviimisel ja selle mõju hindamisel.1

3.2. Koosloome käigus loodava KOV-idele mõeldud tööriista valmimisel kaasatakse töörühmadesse sisendi saamiseks soovitatavalt järgmised eksperdid: 3.2.1. järelhooldusteenust saav(ad) noor(ed); 3.2.2. asendus- või perekoduteenuse osutaja(d); 3.2.3. eestkostepere vanem(ad); 3.2.4. hoolduspere(de) vanem(ad); 3.2.5. KOV sotsiaalvaldkonna spetsialist(id);

1 Koosloomeranits | Riigikantselei

3.2.6. Sotsiaalkindlustusameti spetsialist(id); 3.2.7. asendushooldus- või järelhooldusteenusega kokkupuutuv(ad)

ekspert/eksperdid. 3.3. Täpsem töörühma koosseis kujundatakse Tellija ja Teenuseosutaja koostöös

kohtumistele eelneval eelkohtumisel. 3.4. Koosloome koosneb kuni 10 (kümnest) kohtumisest. Esimene on sissejuhatav ja

viimane kokkuvõttev kohtumine. 3.5. Koosloome esimene (sissejuhatav) kohtumine.

3.5.1. Toimub kontaktselt (erandil töörühmas osalemine virtuaalselt). Juhul, kui töörühma liikmel ei ole võimalik kontaktkohtumisel osaleda, tuleb Tellijal leida asendusliige. Asendusliikme mitteleidmisel on lubatud virtuaalsel teel osalemine eelneval kokkuleppel Tellijaga.

3.5.2. Esimese kohtumispäeva kestus on kuni kuus (6) astronoomilist tundi. 3.5.3. Esimese kohtumise eesmärk on omavahel tutvumine, koosloome põhimõtete

tutvustamine, peamiste lisatähelepanu vajavate aspektide kaardistamine seoses hetkel pakutava järelhooldusteenusega, eelseisva protsessi (sh kaheksa heaolu valdkonda) tutvustamine, erinevate lahenduskäikude kaalutlemine ja Tellija poolse lõpptulemuse ootuse tutvustamine. Arutelude käigus leitakse erinevad hindamisinstrumenti minevad olulised küsimused.

3.6. Esimesele kohtumisele järgnevad kaheksa (8) heaolu valdkonda puudutavat kohtumist (2.-9. kohtumine). 3.6.1. Toimuvad virtuaalsete kohtumistena. 3.6.2. Ühe veebikohtumise kestus kuni kaks (2) astronoomilist tundi. 3.6.3. Igat heaolu valdkonda käsitletakse eraldi kohtumisel. 3.6.4. Kaheksat heaolu valdkonda puudutavatel koosloome veebikohtumistel valitakse

töötubades iga valdkonna kohta kõige olulisemad küsimused ja neile kõikvõimalikud vastusevariandid. Võimalikele vastustele antakse riskitaseme alusel skoor 0-5 punkti ulatuses (0 kõige madalam, 5 kõige kõrgem riskitase).

3.6.5. Kaheksa heaolu valdkonda on: 3.6.5.1. tervis ja heaolu; 3.6.5.2. isiklik areng ja identiteet; 3.6.5.3. pere ja sõbrad; 3.6.5.4. õppimine ja töö; 3.6.5.5. elukoht (sh keskkond); 3.6.5.6. praktilised oskused; 3.6.5.7. majanduslik olukord (sh raha ja sissetulekud); 3.6.5.8. õigused ja juriidilised asjaolud.

3.7. Koosloome viimane kokkuvõttev ja valideeriv kohtumine: 3.7.1. toimub kontakt- ja/või virtuaalkohtumisena. Kohtumise formaat lepitakse kokku

ühiselt töörühmaga, vastavalt vajadusele; 3.7.2. kestus kuni kuus (6) astronoomilist tundi; 3.7.3. valideeritakse tööriista küsimusi ja valikvariante, millest tulenevalt jõutakse

skoorist tuleneva skaalatulemuseni. 3.8. Töörühmaga kohtumiste vahekohtumised ja kokkuvõtvad kohtumised Tellijaga

korraldab Teenuseosutaja vastavalt vajadusele. 3.9. Tellija annab enne töörühmaga kohtumisi Teenuseosutajale vajadusel sisendit

kirjalikult Teenuseosutaja kirjalikult esitatud soovi alusel vähemalt kolm (3) tööpäeva enne järgmist töörühma kohtumist.

4. Teenuseosutaja ja Tellija kohustused ja nõuded teenuse tingimustele 4.1. Kontaktkohtumiste ruumid, tehnika ja toitlustuse korraldab Tellija. 4.2. Veebikohtumiste veebiplatvormi valib ja loob Tellija. 4.3. Kohtumistele eelneval esimesel eelkohtumisel osalemise käigus tutvustab Tellija ja

annab Teenuseosutajale sisendit ning lepitakse kokku edasine tegevuskava.

4.4. Teenuseosutaja moodustab koostöös Tellijaga töörühma. Töörühma kutsub kokku Tellija. Teenuseosutajalt oodatakse ettepanekuid töörühma koosseisu kohta tasakaalustatud ja optimaalse esindatuse eesmärgil.

4.5. Teenuseosutaja planeerib töörühma kohtumiste ajakava. Ajakava tuleb kirjalikult fikseerida ja saata enne töörühmaga kohtumist Tellijale.

4.6. Töörühma töö juhtimine, suunates osalejaid vastavalt modereeritud töötoa meetodile, et jõuda soovitud tulemusteni. Teenuseosutaja juhib töörühma koosolekuid, valmistab koostöös Tellijaga ette vajalikud materjalid ja edastab need töörühmale, koondab saadud sisendi ja töörühma töö tulemused jm olulised toimingud, mis on iseloomulikud koosloome protsessile.

4.7. Koosloome käigus valmib: 4.7.1. hetkel pakutava järelhooldusteenuse peamiste lisatähelepanu vajavate

aspektide kaardistus; 4.7.2. loodava hindamisinstrumendi küsimused kaheksa heaolu valdkonna kohta; 4.7.3. valikvariantidega vastused küsimustele; 4.7.4. valikvariantidele on antud skoorid (0-5 vahemikus), mille abil on võimalik

tulemused panna skaalale. 4.8. Teenuse tulemus on aluseks KOV-idele loodava järelhooldusteenuse

hindamisinstrumendi koostamisele. 5. Tegevuste ajakava, aruandlus jm

5.1. Koosloome tulemus peab olema valmis hiljemalt 30.11.2024. 5.2. Tulemus saadetakse hiljemalt 30.11.2024 e-postile

[email protected]. 5.3. Teenuseosutaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

5.4. Kogu autoriõigus kuulub Tellijale. Koosloome käigus valminud tulemit on Tellijal õigus kasutada oma äranägemisel. Tulemi kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.

5.5. Igal kohtumisel täidetakse registreerimislehed (veebikohtumisel kuvatõmmis), kus on märgitud kohtumise kuupäev, töörühmas osalejate nimed ja allkiri (seda kontaktsel kohtumisel). Iga kohtumine tuleb fikseerida eraldiseisva registreerimislehega.

5.6. Tasumise tingimused: 5.6.1. Tellija tasub teenuse eest pärast teenuse vastuvõtmist Teenuseosutaja esitatud

arve alusel. Arvel peab olema minimaalselt välja toodud – tellija nimi, osutatud teenus, tellija kontaktisik.

5.6.2. Teenuseosutaja esitab tellijale arve e-arvena. 5.6.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 5.6.4. Juhul kui Teenuseosutaja ei ole hanke pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga

käibemaksukohustuslane või teenuseosutajal puudus kohustus pakkumusel teenustele käibemaksu lisada, kui kohustus arvestada ja tasuta käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole teenuseosutajal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, s.t loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

5.7. „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome” rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine" tegevuse 2.4. „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine” vahenditest.

5.8. Teenuseosutaja peab järgima teenuse osutamisega seonduvalt teavitamise, vormistamise ja tähistamise nõudeid, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012).

Lisa 2

Pakkumuse vorm

Väikehange: „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”

1. PAKKUJA ÜLDANDMED

Pakkuja andmed

Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Pakkuja on käibemaksukohustuslane JAH/EI

Kodulehekülje aadress

Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-post,

telefon)

Info pakkumuses sisaldava ärisaladuse kohta

(milline teave on pakkuja ärisaladus ning

põhjendab teabe ärisaladuseks määramist,

RHS § 461 lg 1) *lisada info ainult vajadusel

2. PAKKUMUSE MAKSUMUS

Teenus Ühik Kogus Ühiku-hind

EUR (km-ta)

Käibe-

maksu-

määr*

Ühiku-

hind EUR

(koos

km-ga)

SUMMA

(km-ga)

Koosloome protsess vastavalt Lisa 2 Tehnilisele kirjeldusele

10 koosloome kohtumist (kontakt ja/või

veebis), kokku kuni 28 astronoomilist tundi

Komplekt 1

Vahekohtumised ja kokkuvõtvad

kohtumised tellijaga vastavalt vajadusele

Komplekt 1

Koosloome maksumus kokku (km-ta):

Koosloome maksumus kokku (km-ga):

Pakkumuste hindamisel võetakse aluseks pakkuja poolt esitatud teenuse lõppmaksumus, st teenuse hind koos

kõikide õigusaktidest tulenevate maksudega (sh käibemaks), st Tellija hindab teenusega Tellijale kaasnevat

kogukulu.

*Käibemaksumäär hanke esemeks olevatel teenustel on 22%. Juhul, kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva

seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaksu määraks 0%.

**Pakkuja näitab pakkumuse hulgas käibemaksu (22%) juhul, kui pakkuja on pakkumuse esitamise kuupäeva

seisuga käibemaksukohustuslane on ta kohustatud teenuse maksumusele käibemaksu lisama. Kui pakkuja ei ole

pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või kui pakkujal ei ole kohustust teenuste

maksumusele käibemaksu lisada, näitab pakkuja pakkumuse maksumuse 0% käibemaksumääraga. Kui pakkuja

ei olnud pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või pakkujal puudus kohustus

teenustele käibemaksu lisada, kuid kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist,

ei ole pakkujal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, st loetakse, et

teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

3. TEENUSE KIRJELDUS

Plaanitava koosloome protsessi kirjeldus (sh kasutatavad metoodikad)

Pakkumuse esitaja nimi, ametikoht (pakkuja esindaja)

1

Lisa 3 Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING nr ___ Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor _______ ja ______ (edaspidi töövõtja), registrikood _____, asukoht _______, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”

tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on koosloome protsess järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi

loomiseks (edaspidi töö).2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, ühtekuuluvuspoliitika

fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine” raames. Töö teostamisel on kohustus kajastada projekti logo ning viidata rahastamisallikale.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohase töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale

_____ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind

sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 3.3. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 3.6. Käesolevas peatükis esitatud tingimustele mittevastavad arved ei kuulu tasumisele.

Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul kohustub töövõtja esitama tellijale uue arve kolme tööpäeva jooksul. Teenuseosutaja süül esitamata või valesti esitatud arve tõttu tellija viivist ei maksa.

4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise tähtaeg on 30.11.2024. Töö täpsem kirjeldus ja etapid on esitatud

tehnilises kirjelduses.4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.

4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed.4.5. Tellija on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

2

4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

5. Üleandmine 5.1. Töövõtja kohustub tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid

hiljemalt punktis 4.1 väljatoodud tähtajaks. 5.2. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides

ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

6. Autoriõigused 6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad

selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

6.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

6.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 7.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

7.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

7.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

7.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

3

7.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7.10. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

8.2. Poolte volitatud esindajad on: 8.2.1. Tellija volitatud esindaja on ______. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada

tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

8.2.2. Töövõtja volitatud esindaja on ______, telefon ______, e-post ______. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige

kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

4

11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Nimi peadirektor

1

PAKKUMUSKUTSE

Väikehange „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet

Registrikood 70001975

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi

koosloome”

1.3 E-posti aadress teabe

saamiseks ja pakkumuste

esitamiseks

[email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise

tähtaeg

Hiljemalt 01.07.2024 kell 09:00. Pärast nimetatud

tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku

tähtaeg (pakkumuste

esitamise tähtajast arvates)

30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et

pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul

ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega

pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see

on eelnimetatust pikem).

1.6 Hanke eeldatav ajakava ja

hanke täitmise tähtaeg

1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud

tähtajaks.

2. Hankelepingu sõlmimine – 01.08.2024

3. Hankelepingu täitmine – 30.11.2024

1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;

Lisa 2 – pakkumuse vorm;

Lisa 3 – hankelepingu projekt.

1.8 Dokumentide ja andmete

loetelu, mille pakkuja esitab

pakkumuse koosseisus

Pakkumus (fikseeritud lõpliku kogumaksumusena)

1.9 Hindamiskriteeriumid Edukaks tunnistatakse soodsaima

kogumaksumusega (ilma käibemaksuta) pakkumus.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks

2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse

arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel

asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses

kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja

esitamisega seotud kulud.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja

täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3 märgitud e-posti aadressil. Hankija

esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud

isikutele kolme (3) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole

2

kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste

esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.3 märgitud e-posti aadressile.

Hankijal on õigus muude kanalite (sh hankija üldise e-posti aadressi) kaudu laekunud

pakkumusi mitte arvestada.

2.5. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist

pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 461 lõikega 1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses

esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle

hankijal pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.

3. Väikeostu menetlus

3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata.

3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui

hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma

läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab

hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast

korrast:

3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või

suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta

protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks

pakkuja esindaja.

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija,

seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse

maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses

kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või

koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab

hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda

selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida

sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei

avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides

sätestatud juhtudel.

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha

pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja

ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib

pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja

tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui pakkuja on esitanud hankijale

valeandmeid.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab

pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

3

pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui

pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele:

3.4.1. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab

pakkumuskutses avaldatud hanke maksumust, sh eeldatavat maksumust.

3.5. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja

liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise

aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise

korraldamine ja läbiviimine:

3.5.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast

pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena

koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise

otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks

tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest

vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui

pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava

isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast

liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist,

seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks

kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse

eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik

väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja

pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe

avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus

olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.

3.6. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest kolme (3) tööpäeva

jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.