Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

Tallinn, Veskilise tn 7 korteriühistu

[email protected]

Meie 18.06.2024 nr 2.1-1/24/662-1603- 2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Tallinn, Veskilise tn 7 korteriühistu (KÜ,

vastutav töötleja) territooriumil kaamerate kasutamisega. Pöördumise kohaselt puudub õiguslik

alus videovalve kasutamiseks ehk puudub õigustatud huvi analüüs, kaamerate kasutamise

tingimused on puudulikud ning KÜ liikmetele jäeti tuvastamata, milline vaade jääb turvakaamera

vaatevälja. Seoses sellega selgitan Teile kaamerate kasutamise nõudeid, et saaksite oma tegevuse

üle vaadata ja viia sisse muudatused.

1. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

Kõigepealt selgitan, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise

isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada

(isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) artikkel 4 punkt 1). Turvakaamerate kasutamine toob

paratamatult kaasa isikuandmete töötlemise, kui selle vaatevälja jäävad inimesed. Kaamerate abil

on isik igal juhul tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille

osas tuleb järgida IKÜM-s sätestatud nõudeid.

Isikuandmete töötlemine on seaduslik siis kui selleks esineb mõni IKÜM artiklis 6 sätesatud

õiguslikest alustest. Korteriühistu võib kaamerate kasutamisel tugineda IKÜM artikli 6 lg 1

punktile f (kindlasti peavad olema täidetud IKÜM-st tulenevad tingimused, vt allpool olev info).

IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti f kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui

isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku (antud juhul KÜ-i)

õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja – vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.

Seega on IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f ettenähtud kolm tingimust, mis kõik peavad olema

täidetud, et isikuandmete töötlemine oleks õigustatud huvi alusel lubatud:

- vastutaval töötlejal või kolmandatel isikutel on andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Nimetatud õigusliku aluse kasutamise võimalikkuse ning selle hindamise võibki jagada piltlikult

kolmeastmeliseks, ehk esiteks isikuandmete töötleja või kolmandate isikute õigustatud huvid ja

nende kaalukus, teiseks andmesubjekti õigused ja huvid ning kaalukus ning kolmandaks

vastanduvate huvide kaalumine, sh esialgne hinnang + vajadusel täiendavad kaitsemeetmed ning

lõplik hinnang.

2 (4)

Lähtuvalt eeltoodust on vastutaval töötlejal kohustus võrrelda enda ja/või kolmanda isiku

õigustatud huve andmesubjekti huvide ja põhiõigustega, mille tulemusel selgub, kas töötlemise

õigusliku alusena on võimalik tugineda IKÜM artikkel 6 lg 1 punktile f. See, kui andmetöötlejal

on õigustatud huvi isikuandmete töötlemiseks, ei tähenda automaatselt seda, et andmetöötlejal

oleks võimalik tugineda IKÜM artikkel 6 lg 1 punktile f.

Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on

teostanud viidatud isikute (nt jalakäijad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning

jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk

huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Vajadusel saate

tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel siin.

Eeltoodust tulenevalt peab vastutav töötleja koostama õigustatud huvi analüüsi. Märgin, et

vajadusel peab KÜ olema valmis antud dokumendi esitama järelevalvet teostatavale asutusele ning

ka igale andmesubjektile (füüsiline isik, kes jääb kaamera vaatevälja) vastava taotluse laekumisel.

1.1.KÜ-i õigustatud huvid

KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmiseks.

KÜ peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive

turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). Kaamerate

kasutamine on lubatud ainult siis kui alternatiivseid meetmeid ei ole või nende kasutamine ei anna

võrreldavat tulemust või on ebamõistlikult koormavad.

Kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi lahendamiseks ning kogutud

andmeid ei tohi hiljem kasutada muul eesmärgil, näiteks kes millise autoga sõidab või kui palju

prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus

nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse.

2. Isikuandmete töötlemisega kaasnevad nõuded

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et

kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave on andmesubjektile lihtsalt kättesaadav (näiteks

KÜ e-postile kirjutades), arusaadav ning selgelt sõnastatud. See puudutab eelkõige

andmesubjektide teavitamist, et tagada õiglane ja läbipaistev töötlemine. Inimeste teavitamist

reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12 – 14. IKÜM artiklites 13 ja 14 on välja toodud, mida

peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM

artikkel 13 nõuetest. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.

Andmekaitsetingimused peavad sisaldama kogu järgmise teabe:

- vastutava töötleja ning kui kohaldatav, siis vastutava töötleja esindaja nimi ja

kontaktandmed;

- isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus;

- kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava

töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta;

- asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta1;

- isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku

määramise kriteeriumid;

- teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti

puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või 1 Vastuvõtja on iga isik või asutus, kellele isikuandmeid avaldatakse. Näiteks kui KÜ ostab videovalve teenusena sisse

peaks välja tooma, et vastuvõtjaks on nt AS G4S Eesti. Samuti peab märkima, kellel on valvekaamera salvestistele

juurdepääs.

3 (4)

isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete

töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta2;

- teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik

alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest teavitamise

sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Teavitussilt tuleb paigaldada enne kaamera

filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale.

Eeltoodust tulenevalt, juhul kui KÜ soovib hakata kaameraid kasutama, peavad olema

koostatud õigustatud huvi analüüs, nõuetekohased andmekaitsetingimused ja paigaldatud

teavitussildid. Sellisel juhul täitab KÜ kõik nõuded, mis tulenevad IKÜM-st ning sellisel

juhul on isikuandmete töötlemine lubatud.

3. Kaamerate kasutamise KÜ-s

KÜ võib ühistu territooriumil (trepikojas, hoovis, parkimisplatsil, prügimaja alal) kaamerate

kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Vastavalt Riigikohtu praktikale3 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel4, kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet5. Üldkoosoleku otsusest häälte enamusega piisab, kui ühistu paigaldab

kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud ehk täidetakse

kõik nõuded, mis kaasnevad isikuandmete töötlemisega (vt käesoleva dokumendi punktid 1 ja 2).

Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema

otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.6 Teisisõnu tuleb anda

kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega ning õigustatud huvi analüüsiga.

Kokkuvõte

Palume vaadata üle oma kaamerate asukoht ja vaateväli ning mõelda hoolega läbi kaamera

kasutamise vajalikkus ja eesmärk ning koostada õigustatud huvi analüüs. Samuti tuleb kaamerate

nõuetekohasel edasikasutamisel paigaldada teavitussildid.

2 KÜ-l kui vastutaval töötlejal on kohustus andmesubjekti taotlusele vastata ühe kuu jooksul. Te peate taotluse korral

isikule selgitama, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kaamera paigaldatud. Isikul on õigus saada teavet,

kas Te töötlete tema isikuandmeid. Samuti on õigus esitada vastuväide filmimise osas, mispuhul peate lõpetama

filmimise, välja arvatud juhul, kui tõendate, et kaamera salvestab õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles vastuväite

esitaja huvid, õigused ja vabadused. IKÜM artikkel 15 annab igale kaamera vaatevälja jäänud isikule õiguse küsida

enda kohta salvestisest koopiat, kusjuures teised isikud tuleb eelnevalt muuta tuvastamatuks (nt hägustades). Nõue

tuleb täita kuu aja jooksul. 3 Vt Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549. 4 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 5 KrtS 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet. 6 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16.

4 (4)

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni

kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga.

Inspektsioon võib kahtluse korral teostada igal ajal ette teatamata kontrolli, et veenduda kas

kaamerate kasutamine vastab eelnevatele tingimustele ja vajadusel algatada ka menetluse.7

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alissa Hmelnitskaja

jurist

peadirektori volitusel

7 Isikuandmete kaitse seadus § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse § 50 ja 51.