Kiri

SISUKORD LÄHTEANDMED Projekteerimistingimused Tehnilised tingimused Elering AS Geodeetiline alusplaan

I. SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA lk. 2 2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS lk. 2 3. TEHNILISED NÄITAJAD lk. 3 4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS lk. 3 5. TARINDI OSA, SISEVIIMISTLUS lk. 3-4 6. AKNAD JA VÄLISUKSED lk. 4 7. TULEOHUTUSNÕUDED lk. 4-5 8. HEAKORRASTUS lk. 6 9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON lk. 6-8 10. KÜTE lk. 8 11. VENTILATSIOON lk. 8-9 12. ELEKTRIVARUSTUS lk. 9-10 13. KESKKONNA KAITSE lk. 10-11 14. JÄÄTMED lk. 11-12 15. ENERGIATÕHUSUS lk. 12

II. JOONISED: 1 – ASENDI PLAAN M 1:500 2 – 1. KORRUSE PLAAN M 1:100 3 – KATUSE PLAAN M 1:100 4 – VAATED 1 M 1:100 5 – LÕIGE A - A M 1:50 6 – SOKLI SÕLM M 1:10 7 – AKENDE SPETSIFIKATSIOON M 1:50 8 – USTE SPETSIFIKATSIOON M 1:50 9– VUNDAMENDI PLAAN M 1:100

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 2/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud üksikelamu ehitamiseks Harju maakonnas, Saku vallas, Tagadi külas, Kätkomaa kinnistul, 71901:001:0907. Projekti tellija: 3K Invest OÜ Krundi andmed: krundi kasutamise otstarve: maatulundusmaa 100%, krundi pindala: 3.44 ha. Projekti koostamisel on aluseks võetud:

• Projekteerimistingimused PT-057-24, Saku Vallavalitsuse korraldus nr. 363, 21.05.24a .

• Ehitusseadustik

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 01.03.2021

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• Majandus- ja taristuministri 27.08.2018 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

• Eesti Standard EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“

• Siseministri määrus nr. 17, 01.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹”

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

• Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6“

• Vastavate materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad ja juhised. Ehitise projekteeritud kasutusiga on 50 aastat (projekteeritud kasutusea kategooria 4, EVS-EN1990:2002+NA:2002/AC2021). Elektripaigaldise kasutusiga 30aastat –aluseks EVS-IEC 60364 „Ehitise elektripaigaldised”. Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat.

2. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

Olemasolev olukord: Ligipääs krundile on tagatud asfalt kattega Kirdalu teelt. Krunti läbib kõrgepinge õhuliin kaitsevööndiga 40+40m ning osaliselt asub kinnistu riigitee kaitsevööndis 30m ning perspektiivselt rekonstrueeritava maanteetrassi koridoris. Plaanilahendus: Hoone paikneb paralleelselt Kirdalu teega ning on 25,7m kaugusel krundi tänavapoolsest piirist. Vertikaalplaneering: Krundi pind on suhtelsielt tasane, õueala kõrguste vahemik on abs.+55.04... +55.37. Planeeritav maapind ei muuda oma suurusega kõrvalolevate kinnistute tingimusi. Krundil tekkivad liig- ja sajuveed on juhitakse madalamale alale omal krundil. Sademevee juhtimine ja valgumine teemaa-alale kui ka naaberkinnistutele on keelatud. Katustelt tulevad sademeveed juhitakse immutatuna pinnasesse. Teed ja platsid: Parkimine on ette nähtud omal krundil, milleks on hoone ees paiknev betoonkiviplats 3 parkimiskohaga. Välispiire: välispiiret antud projektiga ei lahendata. Haljastus ja heakord: Krundil esineb kõrghaljastust, mahavõetavad puud on ära märgitud asendiplaanile. Hoonestusest ja teedest platsidest vabale alale rajatakse muru. Ehitustööde käigus taastatakse tänava maa-alal kaevetöödega kahjustatud murupinnad. Murupinna taastamisel tuleb jälgida, et kasvumulla huumusesisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), mis ei sisaldada taimedele kahulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekkiks vajumisi ja veelohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ja taastada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku jms.

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 3/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

3. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitise tehnilised näitajad: Ehitisealune pind: 221,7 m² Hoone suletud netopind : 136,4m² Eluruumide pind : 136,4m² Tehno pind : 5,4m² Köetav pind : 127,3m² Absoluutne kõrgus 61,4m Kõrgus 5,8m Pikkus: 18,7m Laius: 11,9m Maht : 775.0m³ Kasutusiga : 50a. Korruselisus : 1

Projekteerimis tingimused Projekteeritud üksikelamu

Ehitisealune pind 400m² 221,7 m²

Katuse kalle 0º - 45º 22º

Max korrulisus/ kõrgus 2/ 9m 1/ 5,8m

4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Hoonesse on projekteeritud esik, 4 magamistuba, köök-elutuba, pesuruum, saun, wc, tehnoruum, kuur ning autovarjualune. Hoonel on viilkatus kaldega 22° ja fassaadis on kasutatud halli ning tumehalli puitlaudist ning katus tumehall plekk kate.

5. TARINDI OSA

5.1 KANDEKARKASSI PÕHIMATERJALID JA PROFIILID:

Hoonel on 200mm puitkarkass kandeseinad, katuslagi puitsarikatel. Hoone kandekonstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused on 2KN/m2 ja katustele 0,75Kn/m2, normatiivne lumekoormus viilkatusele on 1,2KN/m2, tuulekoormus 0,6KN/m2. Projekteeritud piirdekonstruktsioonide mürapidavus Rw=50db. Hoone planeeritav eluiga on 50a Piirdekonstruktsioonide mürapidavus on Rw=57db. Hoone planeeritav eluiga on 50a

5.2 PÕHIKONSTRUKTSIOONID

Vundamendid Antud hoonele on projekteeritud plaatvundament. Vundamendi alumine osa koosneb killustikkattest alumises kihis fraktsiooniga 16-32mm ning ülemises 4-16mm, selle peale asetub armeeritud kile, 3xEPS100mm soojustust ning raudbetoon plaat. R/betooni paksus on 100mm ning konstruktsiooni sees on põrandakütte torustik. Kuuri ja autovarjualuse vundament lintvundamendil, RB taldmikule toetub Fibo plokk

Välissein Siseviimistlus Krohv/pahtel Kipsplaat 13mm Puitkarkass 45mm Aurutõke 0,2mm Puitkarkass 45x195mm soojustus vahel Tuuletõkke kipsplaat 9mm Distantsliist 28mm Distantsliist 28mm Fassaadilaudis 21mm

Sisesein (mittekandev) Siseviimistlus Kipsplaat 13mm (niiskuskindel märgades ruumides) Kipsikarkass 45x66mm/ mineraalvill vahel Kipsplaat 13mm (niiskuskindel märgades ruumides) Siseviimistlus

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 4/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

Põrandad pinnasel Spoonparkett Aluskorkvaip Armeeritud betoon (100 mm) /armatuurvõrk 150x150x8/põrandekütte torustik Armeeritud niiskustõkkekile. Soojustuskiht (EPS200-plaadid 100+100+100 mm).

Katus Katusekate plekk Roovitus 25mm

Distantsliist 25 mm Kile

Puitfermid ~ 45x145mm/ puistevill 500mm vahel Aurutõkkekile 0,2 mm Puitkarkass 45mm

Kipsplaat 2x13mm

5.3 SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlus teostatakse hiljem ehitustööde käigus vastavalt eriprojektile. Siseruumide viimistlus peab vastama ViimistlusRYL2010 pt.101 Mõõtepikkus (mm) Suurim lubatud hälve (mm) Sein 2000 ±3 Lagi 2000 ±3 Lagi või sein teiste ehitise osadega piirnedes ±2 Pahteldus. Pahteldatud pind peab olema selline, et ruumi eesmärgikohastes kasutustingimustes ei ole viimistlusjäljed häirivalt märgatavad. Vajadusel täpsustatakse lisanõuded Tellija ja töövõtja vahel enne tööde algust. Pahteldatud seina tasasus peab vastama ViimistlusRYL 2000 pt. 72.5 klass 1 Mõõtepikkus (mm) Suurim lubatud hälve (mm) Sein 2000 ±3 Lagi 2000 ±3 Lagi või sein teiste ehitise osadega piirnedes ±2

6. AKNAD JA VÄLISUKSED

Aknaklaasid on valitud kolmekihilisest klaaspaketist ning mille kogu akna soojusläbikandetegur ei oleks üle 0,8 W/m²K. Akende avatavad ja mitteavatavad osad on ära näidatud akende spetsifikatsioonis. Hoonele on projekteeritud plastikaraamid. Aknaraami välisviimistlus on näidatud akende spetsifikatsioonis.

7. TULEOHUTUSNÕUDED Aluseks võetud normdokumendid : Määrused: - EV 01.07.2015 “ Tuleohutusseadus ” - Siseministri määrus nr. 17, 01.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 01.03.2021" Standardid: - EVS 812-2:2014+AC:2018 –Ehitiste tuleohutus Osa.2: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 812-6:2012/A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - EVS 812-7:2018– Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ Üksikelamu on keldrita ühekorruseline hoone. Tuleohutuskujad naaberhoonetest 8m on tagatud. Hoone kasutusviis I kasutusviis (elamud ja eluruumid)

Hoone tulepüsivusklass

Tulepüsivusklass - TP3

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 5/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

Kaugus lähimast hoonest Püstitatud hooneid hetkel pole Põlemiskoormused alla 600MJ/m² Tehnoruum Põrandad D fl-s1, seinad ja lagi B-s1,d0

Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tulelevikuklass

D-s2, d2

Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass

D-s2, d2 Välisseina soojustusmaterjal D, d0 Terrassipõranda konstruktsioon D-s2 Terrassipõranda pinnakiht

DFL-s2

Katusekatte klass

Broof (t2-t4)

Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass

D-s2, d2 Jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Tuletõkkesektsioone antud hoonele ei teki. Evakuatsiooniteede ja –pääsude kirjeldus Evakuatsioon toimub läbi välisuste ja hädaväljapääs läbi akende.

Suitsuärastus

Suitsuärastus toimub käsitsi akende kaudu, ruumidesse paigaldada suitsuandurid Köögi väljatõmbekanal Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2 Küttekolded Küttesüsteemid vastavalt normile EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Hoone küttesüsteem on ära lahendatud maa soojuspumbaga. Elamul on saun, millel on elektri küttega keris, näiteks Harvia BC 60 või analoog, küttevõimsusega 6,0 kW. Toote paigaldamisel järgida tootjapoolseid kasutus- ja paigaldusjuhendeid. Siseviimistluse, välisviimistluse ja tuulutusvahe nõutav minimaalne tundlikkuse klass D. Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2.

Tuleohutusseadmed

Lähim tuletõrjeveevõtu koht asub 1 km kaugusel Tagadi küla veehoidlas. Tuletõrjevesi saadakse tuletõrjevee hüdrandist, veevooluhulgad 10l/s 3h jooksul, tuletõrjehüdrant vastab standardile EVS 812:6 2012/A1:2013 “Tuletõrje veevarustus”.

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 6/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

8. HEAKORRASTUS Rajatakse betoontänavakivi kattega autosõidutee ja parkimiskohad autole hoovis. Hoovis rajatakse muru kasvupinnase paksusega vähemalt 150 mm. Kuritegevust ennetavate meetmetena nähakse ette elamu fassaadide ja sissepääsude valgustamise hoovivalgustitega. Ette on nähtud asukoht prügikastile. Olmejäätmete käiltlemine peab vastama Saku valla jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele. Krundi valdaja on kohustatud liituma olme- ja teiste jäätmete vedu korraldava jäätmekäitlejaga. Ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhastada. Kinnistu omanik või ehitusettevõtja peab tagama objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule ning puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest.

9. VEEVARUSTUS

Normdokumendid - EVS 844:2022, Hoone veevärk. - EVS 921:2022, veevarustuse välisvõrk Projekti eesmärgid Käesoleva projektiga on antud üksikelamu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa eelprojekti mahus. Tehnosüsteemi kavandatav töö- ja kasutusiga on 20 aastat. Süsteemide kirjeldus Käesolevas töös on hoonele projekteeritud tarbevee varustussüsteem ja väline olmekanalisatsioonisüsteem. Veevarustus Hoone veetarbijad asuvad san. sõlmedes (WC-d, valamud, vann, duššid). Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslik ööpäevane majandus-joogivee tarbevee vajadus : Qd= 0,5 m3/d . Veevarustuse allikas Majandus-joogivesi saadakse rajatavast puurkaevust, mis lahendatakse eraldi projektiga. Projekteeritud veesisend monteeritakse plasttorudest De32 PE PN10. Torustik paigaldada 1,8m sügavusele liivapadja sisse ja varustada avastuslindi ja metallmärkelindiga ~40cm torusiku kohal. Soojavee süsteem Soe tarbevesi valmistatakse maasoojuspumbaga. Sooja tarbevee temperatuur on 55°C. Torustikud ja armatuur Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni ja Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorud (PE, Uponor komposiittorud ja liitmikud) peavad vastama standardile EN12201 või ISO 4427. Veevarustusühendus hoonega, liitumispunktist veemõõdusõlmeni ehitada plastorust PELM ų32×2,96. Hoone alune torustik paigaldada PELM ų50×4,6 hülssi. Välistorustiku paigaldusel järgida RIL 77-2013 nõudeid. Tasanduskihi ja algtäite tihendusastmed ning kasutatud materjalide fraktsiooni valikul lähtuda RIL 77-2013 -st. Veetorustiku rajamissügavus peab olema vähemalt 1,8 m toru peale. Kasutatavate veetorude nimirõhk peab olema vähemalt PN10. Enne paigaldamist tuleb veenduda, et torudel ja liitmikel pole kahjustusi. Paigaldamise ajaks tuleb veetorude otsad kaitsekorkidega sulgeda, et vältida mustuse sissepääsu. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega. Elekterkeevismuhvide keevitust võib teostada temperatuuridel -10°C...+45°C. Vihmase, lumise, külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi olla sisselõikeühendusi. Toru ainutatakse külmalt..Väikseim lubatud painderaadius plasttorule: PE survetoru, PN10 De32 – min. painderaadius 1,28m. Hoonesisesed veetorud monteerida Unipipe komposiittorust. Veevarutuse torustik monteerida paralleelselt. Kõigi san. seademete täpne mark ja asukoht kooskõlastada enne paigaldamist tellijaga. Veetorude pöörded tuleb teostada võimalikult laugelt. Veetorude lahtised otsad tuleb sulgeda punniga, et vältida prahi sattumist torustikku. Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Terase ja toru vahel peab olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid. Sulgarmatuurina kasutada tsingikaokindlaid kitsenduseta kuulventiile. Kõik sulgseadmed peavad valmistajatehase poolt olema lubatud kasutada hapnikurikkale veele (joogiveele). Sulgseadmete minimaalne lubatud töösurve on 10 bar. Ühendustorustikud san. seadmetega monteeritakse

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 7/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

süvistatult seintesse ning põrandasse. Seinasisesed/põrandasisesed veetorud paigaldada ∅25/∅28mm kaitsehülssi. Kõik san. seadmed ühendatakse läbi sulgemisearmatuuri. Torustike ühenduskohtadele san. seadmetega paigaldada sulgliitmikud. Torud kinnitatakse vastavalt tootjapoolsetele nõuetele ja ettekirjutustele. Kasutada metallist liitmikke, mis on valmistatud sama tootja poolt mis torugi. Torustike isolatsiooni materjalid ja paigaldus peavad vastama, kui projektis ei ole näidatud teisiti, LVI kaartidele 50-10344 ja 50-10345. Külmaveetorud isoleerida Ac22K (koorikisolatsioon s=30mm, kivivill, alumiiniumkate PV-AE ning aurutõke) ja soojaveetorud Aa22 (koorikisolatsioon s=40mm, kivivill, alumiiniumkate PV-AE). Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi peale (nähtamatud torud) või PVC (nähtav paigaldus) katet (PVC plastikust plaadid ja toru läbimõõdule vastavalt vormitud põlved). Külma- ja soojaveetorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid ei tohi “nõrgestada” hoone ruumide süttivtundlikkuse ja tuleleviku klassi, s.t. nad peavad vastama antud ruumi tulepüsivusklassile. Torustike paigaldusel arvestada torumaterjali soojuspaisumist, kasutades selle võimaldamiseks liugtugedega paigaldust. Paigaldustööde tegemisel järgida kõiki ohutusnõudeid. Torustik paigaldada enne viimistlustöid. Enne paigaldamist tuleb torud puhastada ja toru katkestamisel tekkinud krassid eemaldada nii, et toru lõikepind jääks igas kohas toru vabapinna suuruseks. Torustikes tuleb sobivatesse kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Torud ei tohi kokku puutuda söövitavate ainetega. Kinnituste vahekaugused peavad vastama kehtivatele normidele ja toru tootja soovitustele. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni vahele jääb vahe. Torude hoone konstruktsiooniosadest läbiminekud peavad olema teostatud nii, et need ei kahjustaks läbitavaid konstruktsioone ja ei vähendaks nende tulepüsivust. Niiskuseohtlikud läbiminekud näiteks vannitubades tuleb ehitada niiskuskindlad. Seintest ja põrandast läbiminekul ei või torud puutuda vahetult kokku konstruktsiooniga, selleks varustatakse läbiminemisavad kaitsehülsiga. Välisseinale on projekteeritud kastmiskraan. Kraani täpne asukoht kooskõlastada tellijaga enne paigaldust. Kasutada külmumiskindlat kastmiskraani nt. Oras 431420. Kastmiskraani paigaldamisel järgida tootja paigaldus- ja hooldusjuhendit.

KANALISATSIOON Normdokumendid - EVS 846:2021, Hoone kanalisatsioon. - EVS 848:2013, Väliskanalisatsioonivõrk. Hoone olmereovee allikad asuvad san. sõlmedes (WC-d, valamud, duššid, trapid). Tehnosüsteemi kavandatav töö- ja kasutusiga on 20 aastat. Arvutuslik vooluhulk Arvutuslik ööpäevane olmereovee kogus -: Qd= 0,5 m3/d. Eelvool ja väliskanalisatsioon Kinnistult tulevad heitveed juhitakse kinnistu piiri lähedusse paigaldatavatesse biomahutisse, kust

juhitakse edasi fekaalveed imbväljakusse kasutades kanalisatsioonitorusid 110 surveklassiga SN8 vastavalt joonistele. Väliskanalisatsiooni materjalina kasutada plasttorusid ja –kaeve. Torustikud ja armatuur Hoone olmereoveed kanaliseeritakse läbi ühe väljaviigu krundile projekteeritud kanalisatsioonitorustikku. Hoone sisene reoveesüsteem on lahendatud õhustatud püstikute ja isevoolsete kogumistorudega. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada põrandakonstruktsiooni ja põranda alla. Minimaalne põranda betoonkesta paksus toru peale 30mm. Sisemised kanalisatsioonitorud ehitada muhvidega plastkanalisatsioonitorudest näiteks UPONOR SN4 PP Ų32...75mm, UPONOR SN8 PP Ų110mm. Kanalisatsioonisüsteem varustada õhutuspüstikuga, läbiviik hoone katusest välisõhku min 0,7m ja otsa tuulutustoru. Kanalisatsioonitorustik paigaldada nii, et edaspidi oleks võimalik seda puhastada. Püstakutele paigaldada puhastusluuki (kõrgus põrandast 0,5m). Torude ühendamine tuleb teostada järgides kehtivaid norme ja toru tootja eeskirju. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad. Tehnilise ja vannitoa ruumidesse paigaldada veevaba haisulukuga trapid või trapi vesiluku asemele paigaldada haisuklapp n. Uponor Vieser-Stop 488566. Kanalisatsioonipüstaku kanalisatsioonitoru isoleerida kivivillast isolatsiooniga paksusega 50mm. Isolatsiooni tihedus min b=>100kg/m³. Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi peale.

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 8/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

Sanitaartehnilised seadmed Tootevalik tuleb kooskõlastada tellijaga. Hoone san. tehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga, veelukuga ja kinnitusvahenditega. San. seadmed hankida soovitavalt ühelt firmalt. Sademeveekanalisatsioon Hoone katustelt tulev sademevesi kogutakse ja immutatakse pinnasesse vältides valgumist naaberkinnistule. Sademevee juhtimine või imbumine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Kinnistu sajuvooluhulgaks on eramu katusevesi ja kinnistu kõvakattega teed kokku 2,5l/s.

10. KÜTE

Hoonesiseste tehnosüsteemide tööiga on 20 aastat vastavalt heale ehitustavale. Normdokumendid - EVS 812-3:2018, Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 844:2022, Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Eramu soojavarustus on lokaalne, maa soojuspumba baasil, küttetorustiku ala on ära märgitud asendiplaanile. Hoone küte on lahendatud põrandaküttena, soojuskandjaks vesi. Põrandkütte torustikud grupeerida, segamissõlmed ehitada esikusse või vannitubadesse. Kollektorid paigaldada lahtiselt seinale, pesuruumi ja köögi ruumitermostaat panna koostööle põrandaanduriga.

Kütte võimsused: 1 Küte 15 kW 2 Soe tarbevesi 20 kW Soojuskandja temperatuurid: 1 Küte primaarne 105/50°C; 2 Küte sekundaarne 70/40; 3 Põrandküte 45/40°C; 4 Soe tarbevesi 65/20°C.

Torud. Küttemagistraalide ehitamisel kasutada vee-gaasi terastorusid. Uued kütte magistraal torud paigaldatakse hoones nähtavale, seinte peale. Süsteemi erinevad liinid tasakaalustada omavahel liiniseadeventiilidega, paigaldatakse sulgeventiilid ja tühjendusotsad.Konstruktsioonist (seintest ja põrandatest) läbiminekutel paigaldada komposiittorustikele hülsstoru. Põrandaküte ehitada Uponor Wirsbo põrandakütte torust (PE-Xa ų20x2,0) kasutades sama firma armatuuri. Jälgida tootja ettevõtte ettekirjutusi paigaldamisel. Läbiminekutes mahukahanemis-vuukidest kasutada hülssi. Niisketes ruumides paigaldada põrandküttetorud sammuga 200 mm, mujal 300 mm. Süsteemi kõrgematesse punktidesse (sh. põrandküttekollektorid) paigaldada automaatsed õhutusventiilid (n. “Flamco”). Tagada süsteemi tühjendus. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Torude isolatsioon. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja kanalite isolatsiooni tootja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid.

11. VENTILATSIOON

Normdokumendid - EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. - CEN/TR 14788:2006, Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine. Arvutuslikud välisõhu parameetrid ventilatsiooni jaoks: talvel VAT= -25,5°C 80%RH; suvel +27 °C, 50% RH. Õhukoguste arvutamisel on lähtutud järgnevast:

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 9/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

1 Magamistoad 6 l/s inimene 2 Elutuba 0,5 l/s m2 3 Pesuruum 15 l/s 4 Köök 8...10 l/s Ventilatsiooni lahendus. Ventilatsiooni süsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Eramusse on ette nähtud mehhaaniline soojusvahetiga ventilatsioon V-1, seadmega näit. põhjamaadesse sobiv seade Komfovent R450V, tootlikkusega 291 m3/h, 81 l/s, elektritarve 1.2 kW, mis paigutatakse tehnoruumi ruumi, lae alla. Soojustagastusega ventilatsiooni kasutamine on soovitav energiasäästu tagamiseks, see võimaldab õige seadme puhul küttekulusid kokku hoida kuni 20%. Seadme efektiivseks tööks on vajalik tagada hoone õhupidavus vähendades õhulekke kohti. Selleks on mõistlik ehituse käigus peale avatäidete ja aurutõkke paigaldamist läbi viia rõhutestid lekkekohtade leidmiseks. Pliidikubu heitõhu ühendamiseks on ette nähtud süsteemid V-2. Välisseina või katusele paigaldatakse heitõhuotsik. Köögimööbli hankesse kuuluv pliidikubu peab olema varustatud ventilaatori, kiiruseregulaatori ja tagasivooluklapiga. Õhukanalid. Õhutorudeks kasutada tsingitud plekist valmistatud õhukanaleid, mis kinnitada selleks otstarbeks ettenähtud kinnitusdetailidega vajaliku tihedusega. Kinnituselemente ei tohi ühendada liikumatult. Käänakuteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Ümartorud ühendada pop-neetidega. Õhutorustike tihedusklass on B ja puhtusklass P2. Õhukanalid paigaldada šahtidesse ja lae alla. Õhukanalite ja seadmete vahel tuleb kasutada elastseid (vibratsioonivabasid) vaheelemente. Seintest ja vahelagedest läbiminevad õhukanalid ei tohi olla vahetus kontaktis ehituskonstruktsioonidega. Isolatsioon. Õhukanalid isoleerida vastavalt situatsioonile, kas tuletõkke ja/või soojusisolatsiooniga. Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga pinnatud kivivilla võrkmatte tihedusega >35 kg/m3 (ACVM35 Paroc). Õhutorudeks kasutada tsingitud plekist valmistatud õhukanaleid, mis kinnitada selleks otstarbeks ettenähtud kinnitusdetailidega vajaliku tihedusega. Kinnituselemente ei tohi ühendada liikumatult. Käänakuteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Ümartorud ühendada pop-neetidega. Õhutorustike tihedusklass on B ja puhtusklass P2.

12. ELEKTRIVARUSTUS Hoone elektrisüsteemide elueaks on arvestatud 20 aastat vastavalt heale ehitustavale. Normdokumendid. - EVS-EN 61140;2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. - EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. - EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. - EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54 - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. - EVS-HD 60364-7-714:2012 „Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7. Nõuded elektripaigaldistele ja -paikadele. Osa 7-714. Välisvalgustuspaigaldised“. - EVS-EN 12464-2:2014. „Valgus ja valgustatus: töökohavalgustus. Osa 2. Välistöökohad“ Elektriühendus teostatakse liitumiskilbist maakaabliga, vastavalt Elering AS Tehnilistele tingimustele, võimsus 3x16 A. Hoone vahekilp paigutatakse tehnoruumi. Hoone elektripaigaldise tehnilised andmed: - Juhistikusüsteem TN–C–S - Pingesüsteem 400/230 V 50 Hz - Installeeritud võimsus Pi = 20 kW - Arvestuslik tarbimistegur k = 0,6 - Arvestuslik võimsus Pa = 12,0 kW - Eeldatav võimsustegur cos ϕ = 0,92 - Arvestuslik vool Ia = 15,9 A

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 10/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

Tugevvool Eramu elektrikilp paigutatakse tehnoruumi. Kilp komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaatkaitselülititega. Kilpide kaitseaste vähemalt IP30C. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5 m) peab vahe olema min 200 mm. Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapuna-andureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella. Pistikute ja lülitite kaitseaste parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44. Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:

pistikupesad 0,3 m põrandast lülitid 0.9 m põrandast lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min.15 cm,

Ventilatsiooni agregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub vastavalt koostatavatele eriosade projektile. Kõikide süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib KVV töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine, ka peab elektritööde teostaja tegema automaatika töövõtjaga ja teiste töövõtjatega koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne. oleksid vastavad. Nõrkvool Projekti nõrkvoolu osas antakse lahendus järgmistele eriosadele: arvuti- ja sidevõrk. Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, ripplagede taga ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE). Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega tehnilisse ruumi paigaldatavas andmesidekapis. Sisemised jaotusseadmed (modem, ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse. Hoone side välisühendus lahendatakse vastavalt sideteenuse pakkuja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Ühendus olemasoleva sidekanalisatsiooniga teostatakse lähimast sidekaevust. Hoonesse sisenev kaabel otsastada paigaldatavas andmesidekapis.

13. KESKKONNAKAITSE UUE ELUHOONE RAJAMISEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Hoone ehitamisel ja kasutamisel tuleb järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Lähtuvalt Keskkonnaseadusest ja Keskkonnamõjude hindamise kriteeriumitest, ei kaasne projekteeritava hoone ekspluateerimisega ega ka kavandatavate ehitustöödega ümbritsevale keskkonnale reostusohtu. Katustelt tulev sadevesi juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse kinnistu piires. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 11/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed: Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukordade tekkimise. Hoone kasutusperioodil on avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitise tulekahju. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse. Iga ehitis peab olema kena, kestev, ohutu ja võimaldama teda kasutada sihtotstarbeliselt. Hoonet tuleb ekspluateerida ja hooldada viisil, et see ei kahjustaks konstruktsioonide püsivust. Hoone peab säilitama oma esteetilisuse ja hea väljanägemise kogu ekspluatatsiooni aja jooksul. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud: Katastriüksusele planeeritav ehitus- ja elutegevus on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritav hoone on piisavalt keskkonnasõbralik ning kasutamisohutu. Hoone kasutajate poolt tajutav müra on tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes puhata.

14. JÄÄTMED Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivale ,,Jäätmeseadus1”-ele ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjale Jäätmekäitluse üldnõuded: 1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eeskirjast ja teiste asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. 2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 3) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. 4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettenähtud kohta. 6) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. 7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti ja viisidel on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult jäätmevaldaja enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. 8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (nt pargid, parklad, ühissõidukite peatused jms) paigutab jäätmemahutid Vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ning teiste asutuste ja ettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. 9) Jäätmete jätmine avalike kogumispunktide kõrvale ja nende lähedusse on keelatud. 10) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutatud liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mõeldud jäätmemahutitesse on lubatud panna ainult neid jäätmeliike, mis on jäätmemahutitel oleval infokleebistel või muul andmekandjal välja toodud. Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab territooriumi haldaja. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses vastava lepinguga. Territooriumi haldaja on kohustatud teavitama elanikke ja oma töötajaid eeskirja nõuetest. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki

Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Kätkomaa, üksikselamu eelprojekt. Töö nr. EMB2408 12/12

Embiant OÜ. Vastutav spetsialist: LENNART KORJUS 05.06.2024

võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba. Objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule tuleb puhastada 1 tunni jooksul alates kandumisest. Tolmlevad jäätmed tuleb kasta märjaks, lendlevad jäätmed tuleb ladustada ja transporitda kaetult, rehvidega tänavale kanduv pori ja muda tuleb pühkida kokku ning ladustada kinnistul, vajadusel tänav puhtaks pesta. Antud nõuete täitmise eest vastutab kinnistu omanik. Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ja ehitusjäätmed. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse nõuetekohastesse jäätmekäitluskohtadesse. Lisaks valla veebilehele on elanikele abiks ka Eesti tootjavastutusorganisatsioonide koostöös valminud kaardirakendus „Kuhu viia“ (https://kuhuviia.ee/). Peamised kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed on: akumulaatorid, mitmesugused õlijäätmed, elavhõbelambid, värvide, lakkide ja lahustite jäägid, vanad ravimid, taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jms. Haljastujäätmed tuleb kottidest välja valada. Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

15. ENERGIATÕHUSUS Projekti koostamisel on arvestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr. 63 “ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Projekteeritav üksikelamu vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Väiispiirete soojajuhtivus. Välissein 0,16 W/(m2K) Katuslagi 0,10 W/(m2K) Põrand pinnasel 0,13 W/(m2K) Aken 0,80 W/(m2K) Välisuks 1,30 W/(m2K) ÜLDISED NÕUDED VÄLISPIIRETELE: Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Välispiirete keskmine lekkearv ei ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta. Niiskuskonvektsiooni vältimiseks tehakse seina ja katuslae ühenduskohad, auru- õhutõkke jätkukohad õhkupidavateks. ÜLDISED NÕUDED TEHNOSÜSTEEMIDELE: Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase soojustamisega. Hoonesse on planeeritud põrandaküttetorustikuga vesiküttesüsteem, mille soojusväljastus reguleerimine toimub segamissõlme temperatuuri regulaatori abil vastavalt välistemperatuurile. Ruumi temperatuuri täpne reguleerimine toimub põrandakütteringide elektriliste ajamitega ventiilide abil, mida juhitakse ruumi temperatuuri termostaatide abil.

S

N

1 PROJEKTEERITUD ELAMU

EKSPLIKATSIOON

1. KRUNDI PIND

12. TULEPÜSIVUSASTE

7. KÕRGUS

10. MAHT 9. LAIUS

4. SULETUD NETOPIND

TEHNILISED NÄITAJAD

3. MAAPEALSE OSA PIND

6. ABSOLUUTNE KÕRGUS

8. PIKKUS

2. EHITISEALUNE PIND

5. KÖETAV PIND

11. TUBADE ARV

13. PARKIMISKOHTI

2 PROJEKTEERITUD PUURKAEV

2m221.7

2m136.4

11.9 m 775.0m

m5.8

TP3

2m221.7

ha3.44

m61.4

18.7 m

2m127.3

5

3

3

KINNISTU PIIRID

PROJEKTEERITUD HOONE

HALJASTUS / MURU

TINGMÄRGID

SISSEPÄÄS KINNISTULE/ HOONESSE

PROJ. FREESASAFALT KATE

ÕUEALA 2000m2

PROJEKTEERITUD PUITTERRASS

PROJEKTEERITUD KANALIVÕRK PROJEKTEERITUD MADALPINGE

PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK

OL. OLEV SIDEVÕRK

PROJEKTEERITUD MAAKÜTTE TORUSTIKU ALA

HOONESTUSALA

3 PROJEKTEERITUD BIOPUHASTI

4 PROJEKTEERITUD IMBTUNNEL

29.60 PROJ. MAAPINNA SAMAKÕRGUSJOON

OL. OLEV/ LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS

Ø110 SN8 11.3 m <i=0.006

5 PRÜGIKONTEINERI KOHT

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 30m

ÕUEALA 2000m2

KINNISTU PLAAN M 1:5000

Joonis: Asendiplaan Mõõtkava: M 1:500

Staadium: EELPROJEKT

Leht: 01

Töö nr: EMB2408

Objekt: Üksikelamu, Kätkomaa, Tagadi küla, Saku vald

Arhitekt: L.Korjus volitatud arhitekt, tase 7

Kuupäev: 5. juuni 2024

Tellija: 3K Invest OÜ

Embiant OÜ Reg. nr. 16186202, MTR EEP004564 Tel 53833299, lennartk@planet.ee

KÕRGEPINGELIINI KAITSEVÖÖND 40m

ER IT

AS AN

D IL

IS E

LI IK

LU SS

Õ LM

E AL

A

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 30m

PERSPEKTIIVSELT REKONSTRUEERITAVA M AANTEETRASSI KORIDOR

1 ±0.00=55.80

LIITUMISKILP ELEKTRI

2

R50.00

R10.00

signaalkaabli ja metallmärkelindiga.

proj. PEH survetoru Ø32 PN10 sügavus~1.8m l=22.2 m, märgistada

4

5

PROJ. BETOONKIVI KATE

18.67

11 .8

7

25 .6

7

24.29

3