Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

KÄSKKIRI

17.06.2024 nr 1.1-1/24/99

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

Transpordiamet on koostanud 2024. aastal käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud kinnisasja

kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruande, mille kohaselt Tiigimäe tee L2 kinnisasi ei

vasta riigitee tunnustele.

Kinnisasjal paiknev 17 m pikkune teelõik kuulub teeregistris registreerimata 0,263 km pikkuse

juurdepääsutee koosseisu. Teelõik ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Tee ainus

ühendusfunktsioon on juurdepääsu tagamine erakinnistutele. Kuna tegemist on kitsa tupikteega,

mis teenindab kohalikku liiklust ja ei ole ühenduses riigiteede võrguga, ei saa Transpordiamet seal

kavandada teehoidu ning korraldada liikuvust eri transpordiliikide vahel.

Maatükk koos seal paikneva teega on vajalik kohalikule omavalitsusele seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Teealuse maaüksuse üleandmine munitsipaalmaaks võimaldaks kohalikul

omavalitsusel ühtselt korraldada teehoidu erakinnistutele juurdepääsuks vajalikul teel.

Transpordiamet riigivara valitseja volitatud asutusena nimetatud Tiigimäe tee L2 kinnisasja

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja.

Saue Vallavalitsus on 02.05.2024 otsusega nr 419 taotlenud punktis 1 nimetatud riigitee Tiigimäe

tee L2 kinnisasja tasuta võõrandamist valla omandisse ja tee muutmist avalikult kasutatavaks

kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja majandus-

ja taristuministri 15.11.2021 käskkirjaga nr 227 ja kliimaministri 04.05.2023 käskkirjaga nr 75

„Majandus- ja taristuministri 15. novembri 2021. a käskkirja nr 227 „Volituste andmine

Transpordiametile“ muutmine“, Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määrusega nr 36 „Saue vallavara

valitsemise kord“ ja Saue Vallavalitsuse 02.05.2024 otsusega nr 419 (Transpordiameti

dokumendiregistris registreeritud nr 8-4/24/6441-2) otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olev, Harju maakonnas Saue vallas Kohatu külas asuv Tiigimäe

tee L2 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 24366150, katastritunnus

72501:001:0918, pindala 337 m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti

kood KV114763) Saue vallale (Saue Vallavalitsuse, registrikood 77000430, Harju maakond,

Saue vald, Saue linn, Kütise tn 8, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. Tiigimäe tee L2 kinnisasja harilik väärtus tasuta võõrandamisel on maa bilansilise

maksumuse jääkväärtus 11.06.2024 seisuga 2066,70. Kinnisasjal ei asu rajatist.

2.2. Saue vald on kohustatud omandatavat kinnisasja kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti

vara väärtusest selle võõrandamise hetkel;

2.3. Kui Saue vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS § 33

lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara

harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33 lõikes

10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise

suurusest maha Saue valla poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on

kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on

oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik

ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis;

2.4. kui Saue vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või

seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku

juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjale hoonestusõiguse;

2.5. Saue Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatava

kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest;

2.6. kinnisasja võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Saue Vallavalitsus;

2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

4. lugeda kinnisasja omand üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

5. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Saue vallas Tiigimäe tee L2 maaüksusel asuv tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus

Saue Vallavalitsus esitas oma 16.04.2024 a. kirjaga nr 8-4/24/6441-1 taotluse Harju

maakonnas, Saue vallas Kohatu külas asuva riigile kuuluva maaüksuse 72501:001:0918

omandamiseks. Kirjale on lisatud sellekohane vallavalitsuse korraldus. Maaüksusel paikneb

teeregistris registreerimata tee.

Vastavalt riigivaraseadusele tuleb taotluse menetlemisel välja selgitada, kas taotletav vara ei

ole riigivara valitsejale vajalik ja kas vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Taotluses põhjendatakse, et

- Tiigimäe tee L2 maaüksusele eelnev Kopliotsa - Liiva tee ja Väiketiigi maaüksus kuulub

omavalitsusele ja on kohaliku tee funktsiooniga, seega oleks otstarbekas ka nimetatud riigile

omandatud transpordimaa üksus;

- maaüksus moodustati Kernu ümbersõidu käigus juurdepääsuks Kopliotsa - Liiva teelt

(kohaliku tee nr 2970329) olemasolevatele Orava, Sarapuu ja Tiigimäe kinnistutele, sest

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla trassi ehitusega sulgeti nende kinnistute juurdepääs riigiteelt.

Käesolevas aruandes hinnatakse taotluses käsitletud maaüksusel paikneva tee vastavust riigitee

tunnustele, et teha järeldusotsus vara riigile vajalikkuse kohta.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

3

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

4

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Maaüksusel paikneval teel riigitee tunnuste hindamine

Tiigimäe tee L2 maaüksusel paikneb 17 m pikkune teelõik, mis kuulub teeregistris

registreerimata 0,263 km pikkuse juurdepääsutee koosseisu. ETAK andmetel on tegemist 4

meetri laiuse kruusateega.

Kinnistu andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 24366150, katastritunnus

72501:001:0918, pindala 337.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Teelõigu asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Riigi kuuluv maaüksus Tiigimäe tee L2 Kohatu külas, millel paikneb registreerimata

tee

5

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Teelõiku ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks

teeks. Teelõigul ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Teelõik vastab osaliselt riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teelõigul on asulaväline liikluskord, mida liiklusmärkidega ei ole reguleeritud. Sõidutee kõrval

kergliiklusteed ei ole, sõidukid ja kergliiklejad on ühes liiklusruumis. Teel ei ole bussipeatusi.

Liiklusloenduse kohta andmed puuduvad. Teelõik teenindab ainult kohalikku liiklust.

Teelõik vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna teel asulaväline liikluskord, aga teenindab

ainult kohalikku liiklust juurdepääsuks kinnistutele.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teelõik ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Terviktee algab Saue valla

kohalikult teelt 2970366 Kohatu tiigi tee, läbib Tiigimäe tee L2 kinnistu ja lõppeb tupikuna

erakinnistul. Ainukene ühendusfunktsioon on juurdepääsu tagamine erakinnistutele. Teelõigul

puudub ühendus riigiteede võrguga. Teelõik ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Teelõik ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teelõigu konstruktsiooni võimaldab korrashoidu teostaval hooldefirmal täita tee

seisundinõudeid. Kuna tegemist kitsa tupikteega, mis ei ole ühenduses riigiteede võrguga, ei

saa Transpordiamet seal kavandada teehoidu ning korraldada liikuvust eri transpordiliikide

vahel.

Teelõik ei vasta Transpordiameti teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. Maaüksusel Tiigimäe tee L2 asuva tee riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte

Saue Vallavalitsus esitas oma 16.04.2024 a. kirjaga nr 8-4/24/6441-1 taotluse Harju

maakonnas, Saue vallas Kohatu külas asuva riigile kuuluva maaüksuse katastritunnusega

72501:001:0918 omandamiseks. Maaüksusel paikneb teeregistris registreerimata tee.

Taotluses põhjendatakse, et Tiigimäe tee L2 maaüksusele eelnev Kopliotsa - Liiva tee ja

Väiketiigi maaüksus kuulub omavalitsusele ja on kohaliku tee funktsiooniga, seega oleks

otstarbekas ka nimetatud riigile omandatud transpordimaa üksus.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

6

Riigitee tunnus Maaüksusel Tiigimäe tee L2 asuv

teelõik

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 Maaüksusel Tiigimäe tee L2 asuva teelõigu riigitee tunnustele vastavuse

koondhinnang.

Kokkuvõttes teelõik ei vasta riigitee tunnustele

Tupik teelõik teenindab ainult kohalikku liiklust. Teelõik ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede

võrgustiku osa. Ainukene ühendusfunktsioon on juurdepääsu tagamine erakinnistutele. Kuna

tegemist kitsa tupikteega, mis ei ole ühenduses riigiteede võrguga, ei saa Transpordiamet seal

kavandada teehoidu ning korraldada liikuvust eri transpordiliikide vahel.

Maatükk koos seal paikneva teega on vajalik kohalikule omavalitsusele seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Teealuse maaüksuse üleandmine munitsipaalmaaks võimaldaks

kohalikul omavalitsusel ühtselt korraldada teehoidu erakinnistutele juurdepääsu võimaldaval

teel.

Saue Vallavalitsuse taotluse riigile kuuluva maaüksuse lähiaadressiga Tiigimäe tee L2,

katastritunnusega 72501:001:0918 vallale tasuta omandamiseks võib rahuldada.

Teega kinnisasja võõrandamine kohalikule omavalitsusele ei põhjusta muudatuse tegemist

riigiteede nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri

määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu Transpordiametil ei ole vaja

enne kinnisasja tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalikku nõusolekut valdkonna eest

vastutavalt ministeeriumilt.