Eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Eelnõu

Lisa

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt

84a-159, 10112) (edaspidi ettevõte) poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on jäätmete taaskasutamine,

mineraalsete jäätmete käitlemise tulemusel toota toode, mida kasutada ehitustöödel ja tee-ehituses.

Käitlus hõlmab sortimist, sõelumist ja purustamist. Käitlus koht asub Männiku harjutusväli (kinnistu

registriosa nr 12853102, katastritunnus 71801:001:0982), 100% mäetööstusmaa sihtotstarbega

kinnistul. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 10,81 ha. Mäeeraldisel kaevandatakse

ehitusliiva. Ettevõtte kasutatav territooriumiosa on ümbritsetud mäetööstus-, maatulundus-, riigikaitse-

, transpordi sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maadest. Lähim elamu jääb ca 400 m kaugusele jäätmekäitlus

kohast. Jäätmete laadimine ja jäätmete mehhaaniline töötlemine võib tekitada teatud määral müra, kuid

see ei erine tavapärasest igapäevasest mürafoonist territooriumil. Tegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid

ning tehnika kasutusest tulenev müra on lokaalne.

Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning

tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva

arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna

valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma

keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka

spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate

alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema

raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on

tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete

ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,

lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng,

keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja

loodusvarade kasutamisega.

Tegevuse käigus suunatakse metallijäätmed ringlusesse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete

ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust

süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja

ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava

strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku

soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil.

Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:

•kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;

•ohutu materjaliringluse suurendamine;

•jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka

looduskeskkonnale tervikuna.

Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine.

Saku valla jäätmekava aastateks 2022–2026 kohaselt peetakse vajalikuks jäätmetekke vältimist, mis

aitab kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute

loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 20. aprillil 2023 otsusega nr 24) järgi kattub taotletav Liivalaia

III liivakarjäär riigikaitsemaaga, liivamaardlaga ja loodusliku alaga ega ole vastuolus arengukava üldiste

eesmärkidega.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab

tegevuseks kasutatav tehnika.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiat kasutatakse jäätmete transpordil, laadimisel ja käitlemisel niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heidet vette tegevusega ei kaasne, sest käitluskohas sademevett ei koguta ja keskkonda ei juhita.

Jäätmekäitluskoht ei ole ühendatud kanalisatsioonisüsteemiga. Seega ei ole võimalik saasteainete

sattumine pinnasesse või vette.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks

pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ei teki.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks

pöördumatuid muutusi antud piirkonnas.

Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra. Eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tekkiv müra

ei ületaks kehtestatud normtasemeid.

Taotletava tegevusega ei tekitata vibratsiooni, valgust, soojust ega kiirgust.

Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ettevõte tegeleb tavajäätmete (peamiselt inertsete jäätmete, kivide ja pinnase) käitlusega (vastuvõtt,

sorteerimine/sõelumine, purustamine, vaheladustamine ning taaskasutus, sh ringlussevõtt).

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava

koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele.

Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Suurõnnetusi või katastroofe ettevõtte tegevusega eeldatavalt ei kaasne.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Tegevuseks kasutatav kinnistu asub Männiku harjutusväli, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond,

100% mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistul. Lähim elamuga kinnistu jääb ca 400 m kaugusele

jäätmekäitlusest. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Ettevõtte territooriumil esineb loodusvarasid (ehitus- ja täiteliiv). Balti Liiv OÜ omab keskkonnaluba

nr KMIN-099 (kehtiv kuni 06.09.2033), mille alusel on lubatud kaevandada Tallinna-Saku liivamaardlas

ehitus- ja täiteliiva Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldisel. Looduslikku mitmekesisust käitluskohas

pigem vaesustunud. Käitluskoht asub keskmiselt kaitsmata põhjavee alal.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest

Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei asu Kultuuri- ja Muinsuskaitse mälestisiega alasid ega ei ole

Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või

koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks

olevatele liikidele ja elupaikadele. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised

alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Samuti ei paikne

lähipiirkonnas märg-, ranna- ja merealasid, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud.

Kavandatav tegevus ei mõjuta antud alasid negatiivselt. Käitluskoht asub keskmiselt kaitsmata põhjavee

alal.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad kaguosas Männiku kõre ja kivisisaliku

püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592), I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita

(kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga ning II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta

agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9120194) elupaigaga. III kategooria kaitsealuse liigi

Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil; keskkonnaregistri kood KLO9200972) elupaik jääb

taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast ~5,7 m kaugusele. Liivalaia III liivakarjääri

korrastamisel tuleb arvestada mäeeraldise teenindusmaa osalise kattumisega Männiku kõre ja

kivisisaliku püsielupaigaga. Peale maavara ammendamist mäeeraldiselt tuleb püsielupaigaga kattuvas

osas korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala

tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline

puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel

on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa

arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu

tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähim elamu jääb käitluskohast umbes 400 meetri kaugusele. Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks

kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei

kaasne eeldatavalt negatiivseid mõjusid elanikkonnale.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus

eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning

keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava

tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda

vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Käitluskohas töö aegadel võib esineda müra ja vibratsioon, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde

teostamise ajal. Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud

meetmed on kasutusele võetud.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Arvestades käitluskoha asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita

tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist

saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida

ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab

õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide

elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht

nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist.

Eelnevast tulenevalt ei ole Natura-eelhindamine vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele on välistatud.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega

Tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna tegevustega.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada meetmeid

ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

4. Eelhinnangu järeldus

Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju,

mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

• Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on

välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka

nendele.

• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne

koosmõju teiste tegevustega.

• •Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81puudub vajadus

kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

Karjääri tee

Viimsi metskond 252

Viimsi metskond 253

Karjääri tee 1

Männiku harjutusväli

Männiku liivakarjäär

71801:001:1504

71801:001:1416

71801:001:1413

71801:001:0270

71801:001:0982

71801:001:0183

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

1.

1.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

1:1000

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise piir

Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Männiku harjutusväli

71801:001:0982

Jäätmepuistang ja selle number

Saku vald, Harju maakond

Liivalaia III liivakarjäär Jäätmete puistangud

Graafiline lisa 1

27.02.2024

24/4730

Hendrik Klaas

Ranna või kalda piiranguvöönd

EELNÕU (17.06.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343) 22.04.2024 esitatud keskkonnaloa nr KMIN- 099 muutmise taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 ja § 46, jäätmeseaduse §

73 lg 2 p 2, § 76 lg 1, § 81, § 983, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 3, § 58 otsustan:

1.1 Muuta Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Tartu mnt 84a-159, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10112 Harju maakond) antud keskkonnaluba nr KMIN-099, andes õiguse:

1.1.1 maavara kaevandamiseks; 1.1.2 jäätmete taaskasutamiseks.

1.2 Keskkonnaloa kehtivusaeg määratakse vastavalt väjastatud kaevandamisloa KMIN-099 kehtivusele, milleks on 06.09.2033.

1.3 Määrata keskkonnaloale nr KMIN-099 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KMIN-099 jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.

1.4 Määrata keskkonnaloale nr KMIN-099 kõrvaltingimus, mille kohaselt on ettevõttel kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

1.5 Määrata keskkonnaloale nr KMIN-099 kõrvaltingimus, mille kohaselt on keskkonnaloa andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba nr KMIN-099 kehtetuks. 1.6 Määrata keskkonnaloale nr KMIN-099 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Balti Liiv OÜ kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

1.7 Jätta kehtima keskkonnaloa nr KMIN-099 ülejäänud tingimused ja nõuded.

1.8 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest ettevõttele Balti Liiv OÜ.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 84a-159, 10112) (edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise taotluse. Keskkonnaloa muutmise taotlus registreeriti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.04.2024 nr-ga DM-127557-8.

Keskkonnaloa muutmisega soovitakse lisada loale jäätmete taaskasutamine (toimingukoodid R12s ja R5m). Maapõue osas luba ei muudeta. Käitluskoht asub aadressil Männiku harjutusväli, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond (registriosa nr 12853102, katastritunnus 71801:001:0982).

Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui keskkonnaseadustiku üldosa (edaspidi KeÜS) § 41 lg-s 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (KeÜS § 41 lg 4). Ettevõttele on antud maavara kaevandamise luba KMIN-099, kehtivusajaga kuni 06.09.2033, Liivalaia III liivakarjäär mäeeraldisel kaevandamiseks. Käesoleval juhul on olemasoleva keskkonnaloa alusel tehtavad tegevused seotud maavarade kaevandamisega ning on ruumiliselt seotud taotletavaga, mistõttu on põhjendatud muuta maavarade kaevandamisluba nr KMIN-099 ning kanda sellele jäätmete käitlemisega seotud tegevused ning moodustada ühtne keskkonnaluba. Keskkonnaloa muutmise menetlusele rakendatakse samu sätteid kui keskkonnaloa andmisele (KeÜS § 59 lg 4).

2.2 Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja teavitas 23.04.2024 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (23.04.2024 nr DM-127557-11) ning küsis Saku Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa

muutmise taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (23.04.2024 nr DM-127557-10). Saku Vallavalitsus esitas oma arvamuse 07.05.2024 nr 2-3/327 (registreeritud 17.05.2024 nr DM-127557-13) keskkonnaloa muutmise taotluse kohta, milles nõustuda keskkonnakaitseloa muutmisega.

Loa andja teavitas 23.04.2024 avalikkust keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Loa andja teavitas 23.04.2024 keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest käitluskoha kinnistu omanikke ja piirinaabreid (registreeritud 23.04.2024 nr DM-127557-11) (KeÜS § 46 lg 1 p 1), mille kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas arvamuse (registreeritud 09.05.2024 nr DM-127557-12). Esitatud asjaolud ning nendega arvestamist või mittearvestamist on põhjendatud korralduse peatükis 3.4.

Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata kuna taotlusmaterjalide ning keskkonnaloaga seatavate tingimuste põhjal ei ole näha täiendavaid häiringuid ümbruskonnas tegutsevatele isikutele kuna käitise territoorium on ümbritsetud mäetööstus-, maatulundus-, riigikaitse-, transpordi sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maadest (KeÜS § 46 lg 1 ja lg 11, § 47 lg 2).

Loa andja teavitas __.__.2024 keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise otsuse eelnõu ning keskkonnaloa nr KMIN-099 eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete

esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 2 2). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. (lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest)

3. KAALUTLUSED

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna

tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele.

Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr KMIN-099 annab Balti Liiv OÜ aadressil Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982) asuvas tootmisüksusele õigus alljärgnevaks:

jäätmete käitlemiseks; maavara kaevandamiseks.

Maavara kaevandamise osas luba ei muudeta.

3.2.1 Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia, jäätmekäitluskoha asukoha ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisadokumentides. Taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.

Käitluskoht asub Liivalaia III liivakarjääri alal Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (kinnistu registriosa nr 12853102, katastritunnus 71801:001:0982), mille valitseja on Kaitseministeerium. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 10,81 ha, mis on 100% mäetööstusmaa. Lähim majapidamine jääb ~400 m kaugusele. Mäeeraldiselt on eemaldatud katend ning toimub liiva kaevandamine väljastatud maavara kaevandamise loa nr KMIN-099 alusel. Käitluskoht asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ning seega on võimalik jäätmeid käidelda looduslikul pinnasel pealpool põhjavee kõrgeimat taset. Karjääris on planeeritud vaid mitteohtlike mineraalsete jäätmete käitlemine, millest tulenevalt on pinnasevee reostuse oht minimeeritud.

Ettevõte soovib jäätmekäitluskohas võtta vastu jäätmeid, ladustada, sorteerida ja ümbertöödelda jäätmed tooteks. Ümbertöödeldud materjali kasutatakse ehitustöödel ja tee-ehituses. Korraga ei võeta vastu ja ei ladustata üle 1000 t jäätmeid. Eelnevalt jäätmete ümbertöötlemisele toimub jäätmete sortimine või teatud komponentide eraldamine, kui see on vajalik mehaanilise töötlemise protsessis. Lisaks olemasolevale masinapargile kasutatakse täiendavalt mobiilset sõelurit ning vajadusel mobiilset purustit. Karjäärisiseseid teid hooldatakse aastaringselt vastavalt vajadusele. Jäätmekäitluskohas ladustatakse (toimingukood R13) jäätmeid selleks

eraldatud jäätmekäitluskoha plaanil (lisatud) näidatud alal. Jäätmeid ladustatakse aunades vastavalt jäätmeliigile. Juhul, kui karjääri on koormaga ekslikult toodud mittesobilikke ja jäätmeloaga mittelubatud jäätmeid, tagastatkse need tarnijale või antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele.

3.2.2 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr KMIN-099 annab selle omanikule õiguse:

jäätmete taaskasutamiseks (sortimiseks, sealhulgas pinnase ja kivide sõelumiseks, purustamiseks – R12s, ringlussevõtmine – R5m ning jäätmete ladustamiseks – R13) (JäätS § 73 lg 2 p-le 2); maavara kaevandamiseks.

3.2.3 Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.

Ettevõte soovib põlevmaterjali keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt

ladustada 1000 tonni ehk 523 m3 (pakendi-, puidu, paberijäätmeid jne). Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Ringlussevõtt

Vastavalt JäätS § 15 lg-le 4 on jäätmete ringlussevõtt jäätmete taaskasutustoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgselt või muul eesmärgil. Jäätmed saab ringlussevõetuks lugeda kui on tõendatud jäätmetest toodetud toote või materjali vastavus õigusaktide või standardite alusel kehtestatud omadustele.

Ettevõte peab veenduma ringlussevõetava materjali sobilikkuses. Juhul kui materjal ei sobi ringlussevõtmiseks, tuleb see lugeda jäätmeteks ning käidelda vastavalt nõuetele või üle anda edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavale isikule. Koos keskkonnaloa muutmise taotlusega esitati tootmisohje sertifikaat 2325-CPR-0299 Liivalaia III karjääri täitematerjalide kohta, kehtivusega kuni 22.02.2026. Vastavalt esitatud tootmisohje sertifikaadist vastavad toodetavad materjalid standarditele EN 13242:2002+A1:2007, EVS-EN 13242:2002+A1:2008, EN 13043:2002 ja EN 13043:2002/AC:2004. Toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks kasutati hindamissüsteemi 2+ ning täitematerjali saab kasutada betooni täitematerjalina ning asfaltisegude ja pindmistekihtide täitematerjalia või ehituses ja teedeehituses hüdrauliliselt seotud ja sidumata täitematerjalina. Seega saab jäätmed lugeda ringlussevõetuks, mistõttu

kannab Keskkonnaamet keskkonnaloale jäätmete ringlussevõtu koodi R5m.

Keskkonnaamet määrab tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõte veenduma, et vastu võetavad jäätmed ei sisalda sinna mittekuuluvaid jäätmeid ja ohtlike aineid. Ohtlike aineid sisaldavaid või ohtlike ainetega reostunud jäätmeid ei ole keskkonnaloa nr KMIN-099 alusel õigust vastu võtta. Kahtluse korral viiakse läbi analüüsid jäätmete ohutuses veendumiseks. Keskkonnaloale seatakse tingimus, mille kohaselt peavad vastu võetavad jäätmed vastama keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded¹“ sätestatud tingimustele. Jäätmetes olevate saasteainete piirväärtused ei tohi ületada määruse lisas 2 nimetatud piirväärtusi.

Pinnase ringlussevõtu puhul tuleb määrata järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui pinnase päritolu on teada, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Ringlussevõetud materjali üle andmisel kliendile tuleb klienti teavitada sellest, kas üle antav pinnas ja kivid sisaldavad ohtlikke aineid rohkem kui elamumaale sätestatud piirnormid või mitte. Elamumaa piirnorme ületava pinnase üle andmisel tuleb fikseerida materjali vastuvõtja ning materjali kasutamise asukoht ning neid andmeid vähemalt viis aastat säilitada.

Jäätmete purustamisel, sõelumisel ja ladustamisel võib tekkida oluline tolmuhäiring. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa nr KMIN-099 tabelisse J6 tingimuse, mille kohaselt tuleb jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel ja purustamisel tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul kui ladustatud jäätmete kuhjadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete

käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (edaspidi finantstagatis) (JäätS § 983 lg 1). Keskkonnaamet loeb finantstagatiseks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantstagatise

puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3).

Ettevõte esitas Keskkonnaametile finantstagatist tõendava dokumendina 22.04.2024 maksekorralduse nr 227. Esitatud dokumendi kohaselt on ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud.

Keskkonnaametil on õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KMIN-099 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks seada keskkonnaloale nr KMIN-099 kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 1 p 4), mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr KMIN-099 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele osaliselt juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering). Keskkonnaamet kontrollib, kas ettevõttel on õigus finantstagatisest vabastuse saamisele või kas jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud ning seejärel tagastatakse ettevõtte poolt deposiitkontole makstud summa samale ettevõttele. Raha tagastamine ettevõttele toimub ainult Keskkonnaameti taotluse alusel.

Ettevõte taotleb tähtajalist keskkonnaluba, kehtivusega kuni 06.09.2033. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et jäätmekäitlus on pidevas arengus ning jäätmete käitlusviisid ning –hinnad muutuvad. Seetõttu vaatab Keskkonnaamet koostöös jäätmekäitlejatega ladustatavate jäätmete tagatise arvutamisel kasutatavad käitlushinnad regulaarselt üle ning vajadusel uuendab neid. Oluline on, et jäätmete ladustamise finantstagatis kataks kogu loa kehtivuse jooksul üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KMIN-099 nõude, mille kohaselt tuleb ettevõttel loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav tagatise suuruse arvutus. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

Tootmisüksus ei kuulu ettevõttele, vaid on Eesti Vabariigi omandis, mille riigivara valitseja on Kaitseministeerium. Balti liiv OÜ ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud maa rendileping. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et käitluskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta keskkonnaluba

andmata kui puudub käitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba nr KMIN-099 kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. Jäätmekäituskoha kasutamise õiguse lõppemisel või muutumisel tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile jäätmekäitluskoha kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, tõendamaks jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust.

Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa nr KMIN-099 kehtetuks.

3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa andja teavitas 23.04.2024 keskkonnaloa muutmise menetluse algatamisest käitluskoha kinnistu omanikke ja piirinaabreid (registreeritud 23.04.2024 nr DM-127557-11) (KeÜS § 46 lg 1 p 1), mille kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas arvamuse (registreeritud 09.05.2024 nr DM-127557-12) ning tõi välja järgneva asjaolu:

Edaspidises menetluses palutakse maapõueseaduse § 49 lõike 9 kohaselt esitada vastava keskkonnaloa haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks RKIK-ile.

Keskkonnaameti vastus: Käesoleval juhul haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks HMS § 49 lg-st 2 tuleneva tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates.

Põhimõte tuleneb KeÜS § 50 lg-st 2, mille kohaselt omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevusteks ühe keskkonnaloa andmisel tuleb lisaks käesolevas seaduses sätestatule arvesse võtta valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid. Nõuete erinevuse korral kohaldatakse rangeimat õigusnormi juhul, kui see on põhjendatud.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõus (55 SE) seletuskirja (lk 7 – 8) kohaselt:

Kui taotletakse olemasolevale keskkonnaloale täiendava tegevuse lisamist, muudetakse ühtsel keskkonnaloal tingimusi vaid ühe tegevusvaldkonna ulatuses, või kui jäetakse loalt välja loa osa, tuleb loa andjal eesmärgipärasel menetlemisel järgida vaid neid nõudeid, mis seda valdkonda reguleerivas eriseaduses on sätestatud.

Antud juhul soovitakse lisada loale jäätmed ning see ei puuduta maapõue osa, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada MaapS § 49 lg-s 9 sätestatud tähtaega (30 päeva) vaid põhjendatud on kohaldada HMS-s sätestatud tähtaega (mitte vähem kui 14 päeva), kuna jäätmeseadusest ei

tulene erineõudeid. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kui antud tähtaeg ei ole piisav, siis on võimalik taotleda tähtaja pikendamist.

3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima jäätmeseaduses ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“ aadressil https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

EELNÕU 17.06.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-099

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Balti Liiv OÜ

Registrikood / Isikukood 16316343

Tegevuskoha andmed

Nimetus Liivalaia III liivakarjäär

Aadress Männiku harjutusväli, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 71801:001:0982

Territoriaalkood EHAK 5260

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Männiku harjutusväli (71801:001:0982).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Liivalaia III liivakarjääri jäätmekäitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK3701146

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväli 3473732 71801:001:0982 X: 6575703, Y: 540190

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/8

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Liivalaia III liivakarjääri jäätmekäitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07* 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m

300 R12s

01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m

300 R12s

17 01 01 - Betoon 1 500 1 500 1 500 1 500 R5m

375 R12s

17 01 02 - Tellised 1 500 1 500 1 500 1 500 R5m

375 R12s

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m

300 R12s

17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 7 500 7 500 7 500 7 500 R5m

750 R12s

17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07* 7 500 7 500 7 500 7 500 R5m

750 R12s

20 02 02 - Pinnas ja kivid 3 000 3 000 3 000 3 000 R5m

300 R12s

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Jäätmete mehaaniline ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Jäätmed ümbertöödeldakse tooteks, et kasutada ehitustöödel ja tee-ehituses. Jäätmete käitlemisel kasutatakse Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldisel kasutatavat masinaparki või mobiilset sõelurit ning vajadusel mobiilset purustit.

30 000

2. Jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Eelnevalt jäätmete ümbertöötlemisele toimub jäätmete sortimine või teatud komponentide eraldamine, kui see on vajalik mehaanilise töötlemise protsessis.

30 000

J4. Jäätmete ladustamine 3/8

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Liivalaia III liivakarjääri jäätmekäitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6577540, Y: 540105

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 100 60 01 04 08 - Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07*

Ei 100 60

2 X: 6577545, Y: 540114

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 100 70 01 04 09 - Liiva- ja savijäätmed Ei 100 70

3 X: 6577551, Y: 540124

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 50 25 17 01 01 - Betoon Ei 50 25

4 X: 6577557, Y: 540133

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 50 25 17 01 02 - Tellised Ei 50 25

5 X: 6577563, Y: 540143

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 100 50 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

Ei 100 50

6 X: 6577540, Y: 540124

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 250 125 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*

Ei 250 125

7 X: 6577546, Y: 540133

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 250 125 17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*

Ei 250 125

8 X: 6577552, Y: 540143

Jäätmed ladustatakse puistangutes kuni 3 aastat 100 50 20 02 02 - Pinnas ja kivid Ei 100 50

Seotud failid

Failid Lisa 1: Jaatmete_puistangute_asukohad.pdf

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded4/8

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid

Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine

Jäätmete käitlemine

Vastu võetavad jäätmed peavad vastama keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded¹“ sätestatud tingimustele. Jäätmetes olevate saasteainete piirväärtused ei tohi ületada määruse lisas 2 nimetatud piirväärtusi.

Vastu võetav pinnas ei tohi ületada keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas märgitud piirväärtuseid. Pinnases peavad olema määratud järgmised ohtlikud ained: plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ja naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Juhul, kui pinnasejäätmete päritolu on teada, peab olema määratud ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus.

Pidev

Jäätmete sorteerimine, purustamine ja sõelumine

Jäätmete ladustamisel, sortimisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või kattes. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul kui ladustatud jäätmete kuhjadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed häiringu kordumise vältimiseks.

Pidev

Jäätmete ringlussevõtt

Täitematerjali tootmisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 13242:2006 + A1:2008, EN 13242:2002+A1:2007, EN 13043:2002 ja EN 13043:2002/AC:2004. Juhul, kui toode ei vasta eelnimetatud standardile, ei saa jäätmeid ringlusse võetuks lugeda. Jäätmed, mis ei vasta ringlussevõtu nõuetele, tuleb lugeda jäätmeteks ning üle anda edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavale isikule.

Pidev

Jäätmete ladustamine ja finantstagatis

Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloa nr KMIN-099 jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering).

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Ettevõte võib ladustada ainult neid jäätmeliike, mis on välja toodud keskkonnaloa tabelis J4. Ladustamisel jälgida, et jäätmed ei põhjustaks ohtu keskkonnale.

Pidev

Käitluskoha kasutusõigus

Ettevõttel on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmises

Keskkonnaloa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks.

Kasutusõiguse lepingu lõppemisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Liivalaia III liivakarjääri jäätmekäitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Tegevuse lõpetamine

Tegevuse lõpetamine ja territooriumi korrastamine toimub vastavalt koostatavale korrastamise projektile. Kõik jäätmed käideldakse ning nendest tehtud tooted turustatakse või tuleb jäätmed üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Tegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 5/8

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97 1. Vastuvõetavad ja taaskasutatavad jäätmekogused Arvestuse pidamine Pidev Mäeeraldise piires X: 6577537, Y: 540083 2. Keskkonnaavariid Töötajate omaseire Pidev Mäeeraldise piires X: 6577367, Y: 540109 3. Tolm Töötajate omaseire Pidev Mäeeraldise piires X: 6577367, Y: 540109 4. Vesi ja pinnas Töötajate omaseire Vastavalt vajadusele Mäeeraldise piires X: 6577367, Y: 540109

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 6/8

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 109

Maardla nimetus Tallinna-Saku

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Liivalaia III liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 10.81

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 10.81

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 9

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve taristu ja tsiviilehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 15

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

89 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 58.70 tuh m³ 31.03.2022

130 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 44 tuh m³ 31.03.2022

197 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh m³ 31.03.2022

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2008 2033 tuh m³ 94.70 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus

7/8

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivmaardla aktiivse tarbevaru plokkide 143, 144 ja 145 varu arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2019)

Geoloogiafondi number 9091

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/1487

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.06.2019

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Liiv, ehitusliiv 2008 2033 0719 Saku vald

Kõrvaltingimused

1. Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). 2. Liiva ja tolmu kandumise täielikuks vältimiseks avalikele teedele tuleb kaevandajal rajada hiljemalt 31. maiks 2023. aastaks täiendavalt minimaalselt 100 m pikkune asfalteeritud väljasõidu tee enne avalikule teele (sh Karjääri teele, katastritunnusega 71801:001:1504) sõitmist ja tagada kokku minimaalselt 200 m pikkuse asfalteeritud teelõigu piisava regulaarsusega puhastamine. Vajadusel teha koostööd teiste sama piirkonna kaevandajatega.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Kõre ja kivisisaliku elupaik

Loa lisad Nimetus Manus Ladustamisplaan Lisa 2: Jäätmete_puistangute asukohad.pdf

Eelhinnang Lisa 3: Eelhinnang Balti Liiv OÜ.pdf

Tootmisohje sertifikaat Lisa 4: TOOTMISOHJE SERTIFIKAAT.pdf

8/8