Energeetika ja transpordi 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	46
Registreeritud	18.06.2024
Sünkroonitud	20.06.2024
Liik	Käskkiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine
Sari	1-2 Ministri käskkirjad
Toimik	1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Kristel Järve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (79830 tm).

Failid

46 18.06.2024 Käskkiri.asice

Energeetika ja transpordi tulemusvaldkondade 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine.pdf

Lisa1_Energeetika_tulemusaruanne_2023.pdf

Lisa2_Transpordi_tulemusaruanne_2023.pdf

Lisa1_Energeetika_tulemusaruanne_2023.pdf

Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Aruande on koostanud Kliimaministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele.

Tallinn 2024

Lisa 1 majandus- ja infotehnoloogiaministri

käskkirja „Energeetika ja transpordi 2023.

aasta tulemusaruannete kinnitamine“ juurde

Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 6

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 7

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 8

5. Programmi üldinfo .....................................................................................................................13

6. Programmi mõõdikud ................................................................................................................14

7. Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................................16

7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ...............................................18

7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises“ ..............................................................................................................................20

7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ ..........................................................22

7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 ....................................................................23

7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: ............................................................................23

7.4.2. Taastuvenergia ..............................................................................................................24

7.4.3 Energiatõhusus...............................................................................................................25

7.4.4 Maapõueressursid ..........................................................................................................26

8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine..........................................27

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ....................29

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

1 https://valitsus.ee/media/323/download 2 https://kliimaministeerium.ee/media/909/download

Tulemusvaldkond Energeetika

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis

on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika

eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi

parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Valdkonna arengukava Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Maapõuepoliitika

põhialused aastani 20502

Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2023-2026

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava

regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse

Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades

keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte.

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AS Eesti Varude Keskus

Energeetika tulemusvaldkonda panustab energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika

põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks.

Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on

seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh

maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja

programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja

programmi eesmärkidest.

Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja

julgeolekupoliitikaga. Eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale

suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja

keskkonnaalaseid aspekte.

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja

energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning

maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2023. aastal täidetud meetmete mõõdikud:

Meede „Energiavarustuse

tagamine ja energiaturu

korraldus“

Meede „Primaarenergia tõhusam

kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises“

Meede „Maapõue-

ressursside uurimine ja

kasutamine“

2023. sihttaseme meetmete mõõdikud

-Tagatud on energiataristu n-1

kriteerium ja energiaturu tõhus

toimimine (Täidetud)

- Tagatud on elektri- ja gaasituru

toimimine Eestis (Täidetud)

- Energia lõpptarbimine,

TWh*(2022=32,6 TWh)

- Primaarenergia sisemaine tarbimine,

TWh* (2022=54,7 TWh)

- Taastuvenergia osakaal

lõpptarbimises %* (2022=38%)

-Tagatud on

maapõueressursside

kasutamise koordineerimine

ning nende kasutamise

potentsiaali jätkusuutlik

uurimine

(Täidetud)

Allikas: KLIM

*2023 andmed avaldatakse kahe aastase viibega, 2022 aasta seisuga on mõõdikud saavutatud

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused

jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energeetika ja maavarade programm

2023-2026 (Kliimaministeerium)

Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja maavarade programm

2023-2026 (Kliimaministeerium)

ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2023. aasta kohta puuduvad statistilised andmed

primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta. Võimalik

on toetuda toodanguandmetele, mille kohaselt moodustas 2023. aastal toodetud sisemaisest elektrienergiast

moodustas taastuvenergia osakaal 53%3. Primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise sihid olid 2022.

aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse

energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise ettepanekule4 koostati 2023. aastal ENMAK 2035

esimene versioon ja koostamisel on seonduvad mõjude hindamised5.

Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud

programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade

programmides ja tulemusaruannetes:

 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark

 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine

 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine

Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele kui

kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Avaliku sektori

meetmed on kirjeldatud ja esitatud Euroopa Komisjonile REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavandi

lisas IV6. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise määr oli 1% aastal 20227. Vastavalt energiamajanduse

korralduse seaduse § 5 kohaselt korraldab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator, et igal aastal

rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast.

Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab hetkel Rahandusministeerium.

Ehituse programm aastateks 2023-2026 keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hallatavate hoonete

meetmeid ei käsitle8, Kuna taastuvenergia kasutusele võttu ja energia lõpptarbimist on keeruline

energiamajanduse arengukava kaudu suunata peavad vastavad meetmed edaspidi olema kavandatud teiste

sektorite arengudokumentides9, sh avaliku sektori hoonetega seotud energia tarbimine.

Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvast energiaallikast toodetud

energia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisega ning energiajulgeoleku kõrge taseme hoidmisega.

Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu Maavarade kasutusest tingitud

keskkonnamõjude vähendamisele.

3 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 4 Dokumendid | Energiatalgud 5 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 6 Vt meetmed HF1a ja HF1b Lisa IV Meetmete kirjeldused.xlsx (live.com) 7 REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavand 10.08.2023 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 8 Ehituse programm aastateks 2023-2026 (3).pdf (kliimaministeerium.ee) 9 Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine)

kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja

kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides)

raames. Lk 3 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)

Tulemusaruannet tutvustati 10.04.2024 ENMAK juhtkomisjonile, kuid kuna koostamisel on ENMAK

2035, siis uusi programme10 lisaks energeetika ja maavarade programmile seoses ENMAK 2030

rakendamisega pole vajadust rakendada.

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul

moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline

sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate

ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Energiaressursside kasutamise

eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise programmidesse,

kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist11.

ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks valitud

Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy

Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia

kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.

Tabel 1. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Soodsa hinnaga ja

keskkonnanõudeid arvestav

kütuste ja energia kättesaadavus

tarbijale**

Allikas: Maailma

Energeetikanõukogu

ABB ABA ABA ABB ABB

* märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis,

teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust

positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus

väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas.

Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on energeetika põhinäitajate sihttasemete (2023. aastal

uuendatud) täitmine, sh strateegia Eesti 2035 mõõdik taastuvenergia osakaal energia summaarsest

lõpptarbimises aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 1.

10 §4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 11 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee)

Joonis 1. Energeetika põhinäitajad 2030 aasta sihttasemega

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2023-2026“.

Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine,

kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud

peatükis 11.

Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes.

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Programmi eelarve kokku: -258 326 -185 029 -81 917

Programmi vahendite jääkidest olulisemad on:

 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid

(objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine

Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024 aastal on plaanis tegevused ära teha.

 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi

puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu,

lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud

laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024.aastasse vajalikud

2 9

3 3

6 2

1 2

3 2

5 0

3 8

3 3

5 4

6 5

3 0

4 6

Taastuvenergia osakaal summaarses

lõppenergia kogutarbimises, %

Energia lõpptarbimine, TWh

Primaarenergia tarbimine, TWh

Energeetika kasvuhoonegaaside heide

(KHG), mln tCO2ekv

2015 2020 2022 2030

meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on

kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine.

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud

energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti

energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi

järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. 2023. aastal on Eesti 126 riigi

järjestuses 7. kohal (ABA12)13, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse

panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused,

energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea.

ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas14 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad

väljakutsed energeetikas:

1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa

energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise energia

infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja

salvestuse nõudlusele vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine

eelistatult turutingimustel või läbi strateegilise reservmehhanismi loomise.

2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute

ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise

kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja

mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia

projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt

koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu

ning energiajulgeoleku.

3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud

rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse

vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset

sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid.

4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku

potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti

on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse

12 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis,

teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust

positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus

väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the

country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%;

Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 13 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 14 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid.

Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja

minimaalsete jäätmetega.

Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine

Jätkuva Ukrainas toimuvaVenemaa agressioonisõja taustal on Eesti energia julgeoleku vaatest 2023.

aastal oluline välja tuua järgmised peamised arengud. Eesti gaasivarustatus on tagatud läbi

riikidevaheliste ühenduste, hästi toimiva turukorralduse ning riikliku 1 TWh gaasivaru hoiustamise

Inčukalns gaasihoidlas (ca 29% Eesti eelmise aastasest tarbimisest). Täiendavalt panustab

varustuskindlusesse Pakrineeme sadam, mis 2023. aastal saavutas täieliku valmisoleku erinevat tüüpi

FSRU vastuvõtmiseks. Täiendav koostöö Lätiga Pakrineeme sadama ja sealse infrastruktuuri ühiseks

kasutamiseks on oluline, tagamaks vastastikku Lätiga gaasitaristu toimimist kriisiolukordades Balti

piirkonnas. Eesti ja Läti sõlmisid vastavasisulise ühiste kavatsuste memorandumi (MoU) 12.05.2023.

2023. toimus õnnetus Balticconnectoriga, välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel, mille tõttu sai

gaasitoru kahjustada. Intsident tekitas täiendava vajaduse merealuse kriitilise taristu seire ja

kaitselahenduste väljatöötamiseks, millega 2023. aasta lõpul algust tehti.

2023. aasta oktoobris esitati kinnitati ministri poolt ja esitati Euroopa Komisjonile uuendatud gaasi kavad.

Komisjonile esitati „Eesti gaasisüsteemi tarnehäirega toimetuleku kava“ ja „Eesti gaasisüsteemi ennetav

tegevuskava varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks“.

Elektrisüsteemi toimimise tagamiseks on oluline välja tuua Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahenduse

loomine 2023. aastal. Lahendus leevendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist, mille kaudu oli Venemaal

võimalik tekitada ohtlikke olukordasid Narva elektritootmisele, mille kaudu on täna tagatud 1000MW

juhitavaid võimsusi.

Täiendavalt loodi täpsem hädaolukorra määratlust elektriga varustamisel. 2023. aasta detsembris jõustusid

määruse “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel” muudatused, millega

sätestati arvuliselt piirid, millest alates kuulutatakse välja hädaolukord põhivõrgus ja jaotusvõrgus. Läbi

selle on tulevikus võimalik kaasata täiendavat ressurssi, juhul kui tegemist on ulatuslike ja pikaajaliste

riketega, mille lahendamisel es

2023. aasta augustis allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon

Baltimaade Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra, 2025. aasta

algusesse. Sünkroniseerimise ettevalmistused liiguvad kokkulepitud ajakavas, on paigaldatud kaks

sünkroonkompensaatorit kolmest, kolmas on valmimas ajakava kohaselt (siht: 2024. aasta juuni) ning

pingestati 330V Balti-Tartu kõrgepingeliin.

Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on

tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele

soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste

planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja ka puudused andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist

edasiste tegevuste raames planeeritakse.

Taastuvenergiale üleminek

Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2023. aastal (2,61TWh) sarnasel tasemel 2022. aastaga

(2,62TWh)15. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise

seadus16, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia summaarsest

tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja

maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise kohta

(kogukonna kasu). Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid

omavalitsusele ja kohalikele elanikele (kohalikele elanikele makstakse maismaa tuuleparkidelt

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu KOVile makstavast summast kuni 50% ulatuses) maksma tasu, et

soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning

soovitakse kiirendada eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et tõsta taastuvenergiale ülemineku

tempot. Samuti jätkatakse planeeritud taastuvelektri vähempakkumiste korraldamisega.

Elektrivõrgus vajaliku tootmissuunalise liitumisvõimsuse vabastamiseks võeti vastu vajalikud

elektrituruseaduse muudatused (seaduseelnõu 696SE17). Seaduse kohaselt kohustub elektrivõrguga liituja

tasuma liitumisprotsessi alguses tagatist summas 38 tuh €/MVA ning tasuma kasutamata liitumisvõimsuse

eest võimsustasu samuti 38 tuh €/MVA. 2023. a lõpuks oli võrgust vabanenud hinnanguliselt 4400 MVA

liitumisvõimsust.

Energiatõhususe suurendamine

2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist.

Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe

instrumendi18 kaudu rahastatud uuringu põhjal selgusid peamised meetmete paketid aastaks 2030, kuidas

seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmis 2024 I kvartalis19.

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning

määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest

moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine – näiteks geotermaalenergia

kasutamine energeetikas (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia). 2023. aastal on ettevalmistatud

ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca

500m sügavuste puuraukudega.

15 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos

17 Seaduseelnõu Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 18 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-

support-instrument-tsi_et 19 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave -

energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia"

Maapõue ressursside geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents

Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud

uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja

tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi

ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi

uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret;

radooniseiret ning interpreteeriti neid andmeid.

Järgmise nelja aasta (2024-2028) suurimad väljakutsed on:

 Kolme Balti riigi elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa

elektrisüsteemiga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine,

süsteemiteenuste turgude ülesehitus (nt sageduse hoidmine) Balti süsteemihaldurid plaanivad

sagedusreservide turu käivitada juba 2025. aasta alguses. See viib Balti riikide elektrivõrkude

täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri

varustuskindluse ja julgeoleku.

 Kriitilise energiataristu turbevõime kasvatamine (sh merealuse taristu seire- ja kaitsevõime

tekitamine, taristu kiirema parandamise lepingute sõlmimine, kriitiliste seadmete varu tekitamine

jm).

 Elektrituru disaini direktiivi ülevõtmine. Elektrituru disaini pakett toob uued lähenemised

elektrituru ja -süsteem vaatest, näiteks energiajagamise põhimõtte.

 Vesiniku- ja gaasituru direktiivi ülevõtmine.

 Taastuvelektri tootmise potentsiaali realiseerimine, mida on Eestis rohkem kui vajalik sisemaise

tarbimise 100% katteks taastuvelektriga20, nagu on seatud 2030. aastaks eesmärk. Seega on

järgmistel aastatel väljakutsed mitmes valdkonnas: võrguarenduste kiirendamine, liitumisprotsessi

kiirendamine, võrgu ette arendamine, jaotusvõrgu kliimakindluse ja sealjuures ka hajatootmise

vastuvõtuvõimekuse kasvatamine, meretuulikute turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate

turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide loomine või täiendamine.

 Taastuvenergeetika kasutuselevõtul on jätkuvalt väljakutseks tuuleparkidele sobivaimate

asukohtade leidmine, planeerimis- ja loamenetluste lõpuleviimine, sh kogukondade kaasatus

otsuste tegemisse ja kohaliku kasu teadvustamine ning lubasid menetlevate asutuste piisav ressurss

taastuvenergeetika taotluste menetluse prioriseerimiseks.

 Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on kaugküttes salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse,

madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse

saavutamiseks. 2024. aastal on kavas muuta kaugkütte hinnaregulatsioon kahetariifseks

Konkurentsiameti seniste parimate praktikate alusel. Eesmärk on vähendada lokaal- ja kaugkütte

paralleeltarbimist tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte tarbijate vahel. Muudatuse

tulemusel vähenevad kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus, suureneb heitsoojuse kasutus ning

vähenevad kasvuhoonegaasid.

20 Varustuskindluse aruanded | Elering

 Avaliku sektori kohustuste täitmine, sh keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisele seatud

eesmärgi täitmine on väljakutse. Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud taastuvenergia

eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda tarbimisvalikutega. Avaliku sektori

(keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla eeskujuks turuosalistele, samas on

osutunud väljakutseks näiteks elektrienergia rohehanke käivitamine Riigi Kinnisvara AS-i poolt.

 Energiatõhususe direktiivi täitmine, mille eest vastutab Kliimaministeerium. elukeskkonna ja

ringmajanduse põhiüksus. Suurimaks väljakutseks on energiatõhususe meetmete horisontaalne

rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurema panusega. 2023. aastal koostatud

uuringu Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation

in Estonia kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030. aastaks tulenevate

energiatarbimise sihttasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi, teeninduse, tööstuse ja

põllumajanduse energiatõhususe meetmetesse panustada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 mlrd

eurot, sh avaliku sektori rahastust 5 mlrd eurot21.

 Teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside

valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema

maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku

olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse

suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult

suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

• Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel eesmärgiga saavutada

oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel

ja kasutuselevõtu edendamisel, mida aitab lahendada kontsessioonimehhanismi sisseviimine

maapõue seadusesse.

 Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik

kasutamine, et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike

omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine

ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.

 Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle kaasavate aruteludega kõigi

mõjutatud osapooltega (kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega), kuna hoonete

energiatõhususe saavutamine ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu

on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal

säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhendit, mis

kinnitati 2023. märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike

omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine

ja elluviimine koostöös Rahandusministeeriumiga.

 Jätkuv dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – plaanis on konstruktiivsed

arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus

ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel.

21 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud

Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga22. Energeetika

tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“ muutuse

E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse. Lisaks

panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus" muutuse

D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku

transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B „Planeerime ja uuendame

ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega arvestades.

5. Programmi üldinfo

Energeetika ja maavarade programm on koostatud „ENMAK ja maapõuepoliitika eesmärkide

saavutamiseks.

Joonis 2. Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse.

22 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

Programmi nimi Energeetika programm

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava

regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse

Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades

keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte.

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus AS (Eesti Vedelkütusevaru

Agentuur AS)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja

energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning

maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete

energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused

(elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi).

Programm käsitleb samuti riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. AS Eesti

Varude Keskus (EVK) haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning

hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Riigi tegevusvarudena haldab EVK vedelkütusevaru,

maagaasivaru, tervishoiuvarusid ja toiduvaru. EVK ülesandeks on lisaks riigi tegevusvaru haldamisele

valdkondliku varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ning võimelünkade parandamine

ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Pakrineeme sadamas.

6. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3 esitatakse

programmi tegevuste mõõdikud.

Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Energia jätkusuutlikkus BAB ABB ABA ABB ABB

Elektrivarustuse tagamine

Energia- majanduse

osalised

Eesmärgid ja meetmed

ENMAK 2030

Eesti 2035

ENMAK 2035

REKK 2030

Rohepööre, sh õiglane üleminek

Kliimaneutraalsus, kliimanutikus,

elurikkus, ringmajandus, puhas energia, ressursi- ja

energiatõhusus, tervislik ja

keskkonnahoidlik toit, säästev ja arukas liikumine, tõhus

ehitamine ja renoveerimine

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest, %23 29,34 38,47 * 27% 27%

Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus

minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut24 158,1 218,6 * < 110 <100

Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus,

MWh

Allikas: Elering AS

13,8 49,6625 * <60 <60

Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga

aastaks 2025

Allikas: Elering AS

Teostamisel

Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine

Allikas: Elering AS Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Gaasivarustuse tagamine

Gaasituru kontsentreeritus (HHI)

kodutarbijate müük 4 158 4028 * 3 750 3 500

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude

säilitamine

Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu

Allikas: Eesti Varude Keskus Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest transpordisektoris, %

Allikas: Eurostat %

11,01 8,48 * 9,1% 9,6%

Transpordikütuste turul enam kasutatavate kütuste

kvaliteet tagatud

Allikas: Keskkonnaministeerium

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja

jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61,32 65,44 * 59% 59%

Energiatõhususe suurendamine

Energia lõpptarbimine, TWh

Allikas: Eurostat26 32,6 32,6 * 33,3 33,3

Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh

Allikas: Eurostat27 50,0 54,7 * 65,6 65,6

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest, %28 28,29 29,11 * 20% 25%

23 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 24 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 25 sh 45,18 MW vandalism Lk 50 Elering_VKA_2023_WEB.pdf 26 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 27 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 28 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest transpordisektoris, %

Allikas: Eurostat %

11,1 8,48 * 9,1% 9,6%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja

jahutuse

summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61,32 65,44 * 59% 59%

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents

Maapõueressursside

uurimine ja kasutamine on

jätkusuutlik ja koordineeritud

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse

kaardistamisega

kaetud ala % Eesti territooriumist

- 38 42 42 46

Teavitusürituste arv 4 5 6 5 5

Seireprojektide arv

Allikas: EGT 4 4 4 4 4

*Andmed viibega 2 aastat

7. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-202729 kavandatud tegevused, mis panustasid programmi

täitmisesse:

- Analüüs ja ettepanekud valikukriteeriumide kohta, millele peavad taastuvenergiat tootvad projektid

vastama, et nad panustaksid Eesti taastuvenergia 2030. a eesmärgi saavutamisse, ning millega

saavad sellised projektid arendamisel kiirendatud korras edasi liikuda

- Riigisisesed õigusaktide muudatused seoses loamenetluse kiirendamisega, mis EL tasandil 2022. a

lõpus kokku lepiti

- Määruse "Energiatõhususkohustuse jaotuskava" muutmine30.

- Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri

tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine

- Analüüs ja ettepanekud, kas ja millises mahus on vaja meretuuleparkide tarbeks välja töötada

spetsiifiline toetusmeede

- Ülevaade energiavõrkude välisühenduste rajamise kohta

- Eesti seisukohad EL elektriturureformi eelnõude kohta

- Analüüs ja ettepanekud Eesti Mandri-Euroopa võrku ühendamise kiirendamise kohta

- Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta

Toodud tegevused panustasid erinevate meetmete eesmärkide saavutamisesse, millest allpool ülevaade

antakse.

29 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja

Tegevuste ja meetmete kavandamisesse annavad olulist sisendit uuringud ja analüüsid. Energeetika

valdkonda suunava „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ seonduvate mõjude hindamiste

koostamise sisenditeks on mitmed seni uuringud31. Eelmise aasta uuringute ja analüüside tegevustest on

oluline välja tuua:

 analüüs ja ettepanekud energia salvestuse turu käivitamise kohta;

 Hiiu mereala ruumiline ja juriidiline analüüs (ühishange Rahandusministeeriumiga);

 „Support to the renovation wave. Energy efficiency pathways and energy saving obligation

in Estonia“ (lõppversiooni lõpp 2024 märts)32

 2023. aasta augustis esitas Eesti Euroopa Komisjonile „Riikliku kliima- ja

energiakava aastani 2030“ ajakohastamise versiooni kavandi33

 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavad tegevused (sh 3 töörühmade

aruannet sisendiks eelnõu koostamisele)34

 Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu

dekarboniseerimise võimalustest Eestis35

 Maardlatel ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti

piirkond)36

 „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring37“

 Analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis38

Uuringutele tuginedes luuakse vajalikke meetmeid, tegevuskavasid seatud eesmärkide täitmiseks.

Valdkondlikest meetmetest annavad ülevaate tabelid 4 ja 5, kus on vastavalt välja toodud 2023. aastal

lõpetatud meetmete maht ning eelmisel aastal väljamakstud meetmed.

Tabel 4. 2023. aastal lõpetatud energeetika toetusmeetmete summaarne ülevaade.

Toetusmeede EUR

Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine 2 219 263,33

Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 185 500,00

Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 112 735 423,73

Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 421 266,50

Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 29 901 126,46

Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 13 558 169,01

Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 1 184 023,70

Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 801 374,98

Soojusmajanduse arengukava koostamine 19 345,32

31 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 32 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 33 National energy and climate plans (europa.eu) 34 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 35 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 36 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 37 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 38 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 |

Energiatalgud

Tänavavalgustuse taristu renoveerimine 9 386 356,93

Kokku meetmed lõpetatud 2023: 172 597 520,89

Tabel 5. 2023 aastal energeetika toetusmeetme väljamaksete otsused.

Toetusmeede EUR

Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 16 846 253,25

Energia salvestuse pilootprogramm (siseriiklik) 4 552 500,00

Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 882 239,82

Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (siseriiklik) 40 821 233,76

Üldkokkuvõte 67 587 906,83

7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“

Energiahinnad on võrreldes 2022 aastaga stabiliseerunud, aasta keskmine elektribörsihind oli 90

eur/MWh39. Võrreldes 2021 aastaga on päikseparkide toodang tõusnud üle kahe korra, 300GWh-lt,

700GWh-ni. Elektrihinnad on olnud madalamad ning seetõttu ei ole fossiilset päritolu elektrienergia

toodang endisel tasemel. Eelmisel aastal ületas taastuvenergia toodang fossiilset päritolu elektrienergia

toodangut40. 2023. aasta tarbimine oli 8 TWh, mis on 1,3% väiksem 2022 kogutarbimisest. Elektri

tiputarbimine oli 2023. aastal 1564 MW, mis on 6,2% kõrgem eelneva aastaga. Silmas tuleb pidada

külmemat talveilma, mida varasemal aastal ei olnud.

2023 lõpetati kodumajapidamiste energiahinna kompensatsioonimeede, mille raames tehti möödunud aastal

väljamakseid 16,8 (sh gaasitarbijate kompensatsioon) miljonit eurot. Võrdluseks 2022. aastal lõikes tehti

väljamakseid üle 96 miljoni euro eest.

Gaasi tarbimine on Eestis vähenenud vastavalt EL poolt seatud eesmärkidele, 2023. aastal oli gaasi

tarbimine 3,42 TWh. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud

Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud41 ning Eesti Varude

Keskus hoiustab 1 TWh gaasivaru Inčukalnsi gaasihoidlas. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 30% Eesti

aasta keskmisest gaasitarbimisest. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail paigaldatud laadimiskäpp ning

tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja suuruses FSRU-sid42. Täiendav

gaasiühendus Poola ja Leedu vahel (GIPL) ning Inkoo (Soome) maagaasiterminal panustavad täiendavalt

ka Eesti gaasivarustuskindluse tagamiseks. Samas regioonis olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on

piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus LNG baasilt. 2023. aastal toimus oktoobris õnnetus

välise jõu tulemusel (ankruga lohistamine), mille tõttu on 2024. aprilli keskpaigani tööst väljas

Balticconnector. Eesti varustuskindlus on tagatud nimetatud teistele ühendustele ja kokkulepetele.

Täiendavalt tegeletakse kodumaise biometaani tootmise ja tarbimise arendamisega, mille kaudu järk-järgult

asendatakse fossiilse päritoluga gaasi kodumaise biometaaniga.

39 Elering Live (hinnad ilma käibemaksuta ja täiendavate tasudeta) 40 Toodang ja prognoos | Elering 41 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 42 floating storage and regasification units

Elektrisüsteemis jätkusid olulised ettevalmistavad tegevused Baltikumi Mandri-Euroopa sünkroniseerimise

ettevalmistamisega. Eesti elektrisüsteemi paigaldati kaks kolmest sünkroonkompensaatorist ning kolmas

on ajakavakohases graafikus. Alates 2025. aastast plaanivad Balti süsteemihaldurid alustada

elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja

varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti

põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised. 2023. aasta Eesti tootmise tulemused

näitavad juba praegu selle trendi kiirenemist. Põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisel

(otsepõletamise järkjärguline lõppemine, sest Eesti 2035 tegevuskava näeb ette põlevkivienergeetika

osakaalu järkjärgulise vähendamise sama näeb ette Eesti Energia strateegia43) tagavad elektri

varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega. Elektrisüsteemi

varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse mehhanismi, juhul kui

esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel.

ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste

energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv energia

tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus

on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud

jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud.

Edasiste arengutele on sisendiks uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning

jahutusmajandusele aastaks 2050“ ning koostöös Konkurentsiameti ja turuosalistega on planeeritud läbi

viia kaugküttereform tagamaks jätkusuutliku, süsinikuheite vähenemise Eesti soojus- ning

jahutusmajanduses. Reformi käigus muudetakse kaugkütte ja ehitusvaldkonna regulatsiooni selliselt, et

senisest kiiremas tempos vähendada sektori kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) heidet ning suurendada

jääk- ning heitsoojuse kui emissioonivaba soojuse osakaalu kaugküttes.

Olulised tegevused 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:

 Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik

valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi

poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum

(MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja

sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja

Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai

kasutamise puhul.

 2023 suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani

hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis

võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada

 Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses

allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise

kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide

süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja

Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati

43 PowerPoint Presentation (energia.ee)

330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas

valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.

 2023 novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt

sõltuvust Kulgu tammist

 Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku

raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära

kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus.

 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste

väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru

kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel

7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“

Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama

kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.

2023 aastal lõpetati perioodi 2014–2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed soojustorustike

olukorra parandamiseks, kaugküttekatelde renoveerimisele, rajamisele ning kütuse vahetusele ja

tänavavalgustuse taristu renoveerimisele. Meetmed panustasid 2023. aastal oluliselt energiatõhususe

parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisesse. Meetmete kogumaht 2023 aastal oli 4,1 miljonit,

millega suurenes taastuvenergia osakaal 240 GWh võrra, hoiti kokku 95 569 t CO2 ekv ning vähendati

tarbimist 69 GWh võrra44.

Aastal 2023 toimus täiendavate meetmete käivitamine kaugküttesüsteemide ja katelseadmete

renoveerimise ja rajamise toetamisele (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) ja

Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamiseks ligi 32 miljoni ulatuses. Toetuste

tulemuslikkuse näitajad selguvad edasisel perioodil.

Transpordisektori dekarboniseerimise toetamiseks valmistati 2023. aastal ette ning viidi ellu nii vesiniku

väärtusahela toetusmeede (49,1 miljonit €) kui ka elektribusside ühistranspordis piloteerimise meede (2,6

miljonit €). Mõlemad meetmed panustavad transpordisektori heitmete vähendamise mõõdikusse ning

tulemusi on võimalik raporteerida 2024. aastast alates.

Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki panustas 2023. aastal läbi viidud taastuvenergia

vähempakkumine, mille tulemusel kinnitati 2024. aasta alguses toetused täiendavale taastuvelektri

tootmisele 720 GWh ulatuses ja tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027. Järgmiste taastuvelektri

arenduste soodustamiseks eraldatud RePowerEU 26 miljoni € suurust eelarvet on võimalik kasutada 2026.

aasta keskpaigani. Nende vahendite abil luuakse eeldused loamenetluste ja arenduste kiirendamiseks läbi

avaliku sektori andmete korrastamise ning täiendavate uuringute. Käivitatud on tuuleprojektide arenduste

kvartaalne seire.

44 Keskkonnainvesteeringute Keskus - aruanne

ENMAKi üldeesmärgi täitmisesse sh programmi sihtidesse panustavad peamised olulised tegevused 2023.

aastal olid:

 Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku

kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti

kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50%

ulatuses EL rahastus45 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes

tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust,

suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga

võimalikult suurt kasu ühiskonnale).

 Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning

Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt

Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga,

panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning

annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.

 2023 kevadel jõustus Elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli

vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid.

Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks.

2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks

kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.

 Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite

hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne-

Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.

 Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5

miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku

liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70

miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.

 Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede

kogumahus 9 miljonit eurot.

 Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).

 Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku

sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib

2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.

 Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu46. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele

suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi

hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada

45 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 46 Biometaani toetus | Elering

maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I

kvartalis.

2023. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas peamiselt kahte tegevust:

 Energiatõhususe uuringu läbiviimine, mida rahastas Euroopa Liit47. Uuring valmis 2024 I kvartalis.

Uuringu eesmärk oli leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed Euroopa Liidu

energiatõhususe direktiivist tulenevate ambitsioonikamate sihttasemete täitmiseks ning

kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud

seadusemuudatused energiasäästukohutuse täitmiseks, arvestades energiatõhususe

direktiivid tulenevate sihttasemete ja eesmärkidega48.

 2023. aasta novembris uuendati energiasäästukohustuse jaotuskava49, mille peamine ülesanne on

energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise

energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse.

Jaotuskavaga fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse

seaduses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise perioodi

vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete tulemuslikkust riikliku

energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajaduse korral ettepanekuid uute poliitika-

meetmete rakendamiseks.

Kliimaministeeriumi moodustamisega seoses muutus 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldusega

EnKS kohane energiasäästu koordinaator, kelleks alates 1.07.2023 on Kliimaministeeriumi elukeskkonna

ja ringmajanduse põhiüksus (seni oli energiasäästu koordinaatoriks MKM energeetikaosakond).

7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“

Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus

haldamine ja kasutus

 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise

poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside

võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne

teadmistepõhine uurimine.

 Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist

baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad

võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt

avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viiakse

läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid;

põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid;

mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja

nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist.

47 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-

support-instrument-tsi_et 48 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave -

energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 49 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja

Valmis analüüs ja ettepanekud rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete võimaliku kaevandamise

ja tootmise kohta. Vabariigi Valitsus eraldas tulevikumaavarade teadus- ja arendusuuringuks 6 112

000 eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 2 090 000 eurot. Uuringu valmimise tähtaeg on

2025. aasta lõpp. Uuringu eesmärk on majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku kriitiliste

toormete (sh fosforiidi ja haruldaste muldmetallide) eraldamise lahenduse leidmine. Majandusliku

otstarbekuse korral tuleb leida viise kaasnevate ressursside (vanaadium, uraan, kaalium, lubjakivi,

turvas, tööstusjäätmed) kompleksseks väärindamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad otsustada,

kas ja kuidas oma ressursse kasutada.

 Valmis Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja.

7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028

Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on strateegilise

tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed olid sisendiks rohereformi

tegevusplaanile50. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille

elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine.

7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:

 Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga

Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine

Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika

strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa

elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku,

vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja

ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja

elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga

kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega

rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.

 Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine

Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise

vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille

summaarset mahtu on heade pakkumiste olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWh võrra, kokku

10 TWh-ni

 Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine

Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda

riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest

kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate

reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi

toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa

sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral

automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid

plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal.

50 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1

 Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt

Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis,

nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus

Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine,

vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad

hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui

võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate

teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).

 Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt

biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja

jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi

kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine

järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine

strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust

kliimaneutraalses Euroopas.

 Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele

gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu

regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning

järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku

kasutamisele.

 Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata

määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused51

kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja

pingekvaliteedi mõõdikud.

7.4.2. Taastuvenergia

 Meretuule- ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni

väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine

Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane

soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida

meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi.

 Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis

Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad

toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate

hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda

panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik

tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.

 Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi

täitmist

51 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja

Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava

taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või

energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine.

Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike

lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia

potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid

lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia

planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia

vähendamine

Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis

ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa

Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide

kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte

ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate

radarite soetamise otsused)

 Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale

Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt.

elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt52. Riigihangete (sh kohalikul tasandil)

tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii

energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on

renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et

oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.

 Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine

Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused –

Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste

aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks

seatud eesmärkide saavutamist.

 Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine

Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga

seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus.

Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu

tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika

integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab

arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste

ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja

turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille

raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse.

7.4.3 Energiatõhusus

 Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine.

Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu

koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja

52 https://www.rkas.ee/et/rohehange

Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse

põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu53 näeb ette energiatõhususe meetmete

käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas.

Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav

energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt

energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi

muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik

energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency

pathways and energy saving obligation in Estonia54" raames välja töötatud meetmed rakendada

erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega.

7.4.4 Maapõueressursid

 Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse

täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga.

Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue

muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik

kasutamine

Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide

vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine

ministeeriumide üleses koostöös.

 Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli

kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega

Energeetika tulemusvaldkonna ülene väljakutse on märtsis 2023 kehtestatud määrus millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks

(nullnetotööstuse määrus). Üleminek kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule majandusele ning vastav

energiasüsteemi ümberkujundamine annavad märkimisväärseid võimalusi, mis on seotud

nullnetotehnoloogia sektorite arendamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga. Peamiste

masstoodetud nullnetotehnoloogiate üleilmne turg kolmekordistub eeldatavasti 2030. aastaks ja selle

aastaseks väärtuseks kujuneb ligikaudu 600 miljardit eurot55.Maavarade, energeetika ja transpordi

valdkondlikud tulemused ning nende õige turunduslik rakendamine võimaldab Eestil sellest turust osa

haarata.

53 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 54 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 55 Energiatehnoloogia perspektiivid (2023), Rahvusvaheline Energiaagentuur.

8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine

Tabel 6. Energeetika ja maavarade programmi 2023.a. eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes.

Esialgne

eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

(%)

Energeetika ja

maavarade

programmi eelarve

kokku: -258 326 -185 029 -81 917 44,3%

Kulud -258 326 -185 029 -81 917 44,3%

Elektri- ja

gaasivarustuse

tagamine -160 298 -103 309 -23 336 22,6%

Kulud -160 298 -103 309 -23 336 22,6%

Transpordikütuse

korraldus ja

kütusevarude

säilitamine -6 291 -10 217 -5 476 53,6%

Kulud -6 291 -10 217 -5 476 53,6%

Soojusenergia tõhus

tootmine ja ülekanne -40 639 -47 350 -26 853 56,7%

Kulud -40 639 -47 350 -26 853 56,7%

Energiatõhususe

suurendamine -1 980 -3 307 -2 673 80,8%

Kulud -1 980 -3 307 -2 673 80,8%

Taastuvenergia

osakaalu

suurendamine

lõpptarbimises -44 485 -11 230 -17 739 158,0%

Kulud -44 485 -11 230 -17 739 158,0%

Maapõueressursside

uurimine ja

kasutamine -2 646 -6 275 -3 235 51,6%

Kulud -2 646 -6 275 -3 235 51,6%

Geoloogiline

kaardistamine ja

maapõuealane

kompetents -1 986 -3 341 -2 605 78,0%

Kulud -1 986 -3 341 -2 605 78,0%

Selgitus:

Programmi tegevustes vahendite jääkidest olulisemad on:

 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid

(objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine

Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024. aastal on plaanis tegevused ära teha.

 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi

puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu,

lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud

laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024. aastasse vajalikud

meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on

kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine.

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse

POSITIIVSED ARENGUD

Positiivsed arengud 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:

 Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud alates

01.01.2023. Gaasitarbimine on 2023. aastal 3,42 TWh. Eesti omab 1 TWh strateegilist gaasivaru

Läti maa-aluses gaasihoidlas Incukalnsis. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 29%-le Eesti aasta

keskmisest gaasitarbimisest.

 Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik

valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi

poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum

(MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja

sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja

Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai

kasutamise puhul.

 2023. a suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani