Riigieelarvelise toetuse leping

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

09.01.2024

Eesti Vabariik, Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au (edaspidi toetuse andja), ühelt poolt

ja Eesti Kirikute Nõukogu,keda esindab põhikirja aluseljuhatuse liige Urmas Viilma, teiselt

poolt (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes poolte vahel 16. detsembril 2020. a sõlmitud koostöökokkuleppest nr 1-10/193-1,

toetuse saaja poolt 27. jaanuaril 2023. a esitatud taotlusest, Siseministeeriumi kantsleri 27. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 1-5/92 „Siseministeeriumi kulujuhtide 2024. aasta eelarve

kinnitamine“ kinnitatud usuasjade osakonna eelarvest ning poolte ühisest huvist toetada toetuse saaja kui Eesti territooriumil tegutsevate kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu vabatahtliku ühenduse koostööd riigi ja usuliste ühenduste suhete arendamise kaudu, leppisid

kokkualljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega toetuse saaja kinnitab, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 asuvas programmis „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuses „Usuvabaduse

tagamine“ (eelarvekonto 45, SAPi projektikood S10-K-USK-EKN, tegevusala kood 08400) ette nähtud riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) summas 530 000 (viissada kolmkümmend tuhat) eurot.

2.2. Toetus on määratud toetuse andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud koostöökokkuleppe eesmärgi täitmisena ühiskonna religioonialase teadlikkuse tõstmiseks (sh töövaldkondade

finantseerimine, ususõnastiku koostamine, Eesti Piibliseltsi tegevustoetus, ajalehe Eesti Kirik väljaandmise toetamine), ühiskondliku sidususe tugevdamiseks (sh liikmeskirikute tegevuste toetamine, oikumeeniliste projektide toetamine, kaplanaadi toetamine),

kogukondade, perekondade ja laste sotsiaalse turvalisuse tugevdamiseks (sh noortetöö valdkondade tegevuste ja PREP koolituste korraldamise toetamine) ning toetuse saaja

administreerimis- ja halduskuludeks (sh sekretariaadi ja juhatuse töötasud, reserv, muud tegevuskulud) lepingu lisas 1 fikseeritud jaotuse alusel.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE431010052039486002 (SEB)

punktis 2.1. sätestatud summa hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist poolte poolt.

2.4. Punktis 2.2. nimetatud tegevused peavad olema teostatud hiljemalt 31.12.2024. 3. Aruandlus

3.1. Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1.1. finantsaruanne perioodi 01.01.2024 – 30.06.2024 kohta hiljemalt 15. juuliks 2024;

3.1.2. finantsaruanne perioodi 01.07.2024 – 31.12.2024 kohta hiljemalt 15. jaanuariks 2025;

3.1.3. tegevus- ja tulemusaruanne perioodi 01.01.2024 – 31.12.2024 kohta hilje ma lt

1. märtsiks 2025.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Ilmo Au, Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja, telefon: 6125057, e-post: [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus sätestatud aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Vilver Oras, telefon: 6461028, e-post:

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1 – toetuse saaja koostatud eelarvejaotus.

5.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III Üldtingimused. Vastuolude korral prevaleerib prioriteetsem dokument.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et käesolev leping on avalik, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte

lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Lepingulised tegevused loetakse koostöökokkuleppest tulenevalt lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2024.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted

7.1. Toetuse saajal on õigus eelneva kirjaliku kooskõlastatusega toetuse andja kontaktisikuga

suurendada või vähendada lisas 1 summasid numbritega 1, 2, 3 ja 4 märgitud eelarveridade vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ilmo Au Urmas ViilmaSiseministeerium Eesti Kirikute Nõukogu

Pikk 61, Tallinn 15065registreerimisnumber: 80044678 Telefon 6125008 Tehnika 115, Tallinn 10139 e-post: [email protected] Telefon: 6461028

a/a EE891010220034796011, SEB e-post: [email protected] Viitenumber: 2800045849 a/a: EE431010052039486002, SEB

Saaja: Rahandusministeerium

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist ;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine. 8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud. 8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.

LISA 1 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Eesti Kirikute Nõukogu 2024.a tegevuskava alused ja eelarvejaotus 2024

EESMÄRK: võimekad usulised ühendused

1. Ühiskonna religioonialase teadlikkuse tõstmine 153 307

Oodatavad tulemused: - üldine religioonialane teadlikkus ühiskonnas tõuseb (teadmised erinevatest

uskkondadest suurenevad) - koostöö erinevate konfessioonide vahel toimib, arusaamine omavahelistest

koostöövõimalustest on tõusnud - usuliste ühenduste roll ja nähtavus ühiskonnas suureneb, inimesed tajuvad paremini usuliste ühenduste rolli ja tähendust ühiskonnas.

Tegevused oodatavate tulemuste saavutamiseks:

töövaldkondade finantseerimine 60 307,00

sh Eesti Piibliseltsi töö on toetatud, kalender.net toimib 18 000,00

sh ajaleht Eesti Kirik ilmub regulaarselt 40 000,00

sh ususõnastiku koostamise töögrupi töö toimub, ususõnastiku kokkupanemine areneb. Ususõnastiku tarvis on töörühmal valmis 500 sõna, neist ca 350 on alustatud

aastal 2023 ja ca 150 täiendatud ja korrastatud märksõnad varasemast tööetapist.

35 000,00

2. Ühiskondliku sidususe tugevdamine 219 682

Oodatavad tulemused: - oikumeeniline koostöö erinevate konfessioonide vahel toimib ja areneb - rahvusvahelise koostöö tugevneb, Eesti on esindatud rahvusvahelisel areenil

kirikute ja kristlike organisatsioonide vahelises suhtluses - usuliste ühenduste usaldusväärsus ühiskonnas kasvab

Tegevused oodatavate tulemuste saavutamiseks

sh liikmeskirikute igapäevatöö on tagatud 153 400,00

sh oikumeenilised projektid toimivad ja kirikute koostöö areneb, oikumeeniliste

projektide konkurss on läbi viidud, kirikud panustavad ühiskonda 25 000,00

sh kaplanaatide töö toimib, tööks vajalikud projektid on rahastatud 15 200,00

3. Kogukondade, perekondade ja laste sotsiaalse turvalisuse tugevdamine 40 800

Oodatavad tulemused:

- kohalikud kogudused osalevad kogukonnakeskses lähenemisviisis - inimeste vaimse tervise olukord paraneb, väheneb perevägivalla juhtumite arv

- kasvab perede ja laste sotsiaalne turvalisus - suureneb kirikute roll ja koguduseliikmete teadlikkus loodushoiust

Tegevused oodatavate tulemuste saavutamiseks:

sh toimuvad PREP koolitused 26 000,00

Erinevate kirikute ja kirikute vaheline noortetöö toimib ja areneb, töötegijad on

koolitatud ja motiveeritud 14 800,00

4. Administreerimine ja halduskulud 116 211

Oodatavad tulemused:

- Eesti Kirikute Nõukogu ja kõigi kirikute ja konfessioonide koostöö tiheneb. Kirikud on ühiskonnas üha enam nähtavad

Tegevused oodatavate tulemuste saavutamiseks:

EKNi juhatuse ja sekretariaadi töö on tagatud, vajalikud kulud ja tasud on makstud 86 504,29

sh reserv 2025. aastaks, EKN töö jätkusuutlikkuse kindlustamiseks 5000 ,00

KOKKU SISEMINISTEERIUMI EELARVES TOETUSEKS 530 000,00

KÕIK KOKKU 530 000,00