Estonia pst 13 15095 TALLINN

Telefon 668 0719 Faks 668 0836

[email protected] www.eestipank.ee

ETO-pangad

18.06.2024 nr 5.4/242

Eesti Panga presidendi määruse „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded” muutmine

Teavitame teid muudatustest, mis oleme teinud Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. aasta määrusega nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kehtestatud makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuete kohta. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. Eesti Pank täiendab elutähtsa teenuse osutaja (ETO) nõudeid kolmes osas:

1) makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse nõuete täiendamine, et parandada nende

elutähtsate teenuste kättesaadavust hädaolukorras;

2) hädaolukorra definitsiooni muutmine;

3) redaktsioonilised muudatused, mis tulenevad muudatustest teistes seadustes või olid vajalikud

muudel põhjustel.

Eesti Pank sätestab neli uut nõuet elutähtsa teenuse tasemele hädaolukorras – kolm makseteenuste ja üks sularaharingluse kohta. Risk, mida need meetmed maandavad, on küberintsidendist tulenev kriisiolukord, mis võib mõjutada üheaegselt korraga mitut panka ja võib hädaolukorra seadusest tulenevalt viia Eesti Panga hädaolukorra lahendamise plaani rakendamiseni või eriolukorra väljakuulutamiseni. Meetmed pikendavad makseteenuste kättesaadavust ja annavad pankadele lisaaega intsidendi lahendamiseks ja tavapärase makseteenuste toimepidevuse taastamiseks. Küberintsidentide oht on suurenenud tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast, mille on põhjustanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Uued makseteenuste toimepidevust tagavad meetmed on pangaklientidele mõeldud varulahendused:

1) võrguühenduseta kaardimaksed, kui kaardimakse taristu on mingi suurema tõrke või kriisi tõttu

täiesti rivist väljas;

2) digitaalne isikutuvastamine ja maksete kinnitamine, kui esineb tõrkeid riigi

sertifitseerimisteenuse osutaja töös;

3) failimaksete algatamine, kui tavapärane failimaksete lahendus ei toimi.

Eesti Pank kui elutähtsa teenuse korraldaja kehtestab varulahenduste realiseerimist võimaldavad nõuded tehnilise valmisoleku nõuetena kõikidele ETO-pankadele. Nõuded on konkreetsed, kuid ETO-pankadele on jäetud piisavalt vabadust nende tehniliseks elluviimiseks. Nõuete määrusesse lisamisega on tagatud nende ajaliselt ühetaoline rakendamine kõikides ETO-pankades. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president

2/2

Sama: Finantsinspektsioon Riigikantselei Siseministeerium Riigi Infosüsteemi Amet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Eesti Pangaliit Luminor Bank AS Swedbank AS AS SEB Pank Coop Pank AS AS LHV Pank Lisa:

1. Eesti Panga presidendi 18.06.2024 määrus nr 08 „Eesti Panga presidendi määruse muutmine“. 2. Seletuskiri Eesti Panga presidendi 18.06.2024 määrusega nr 08 „Eesti Panga presidendi määruse

muutmine“ sätestatud uute elutähtsa teenuse osutaja nõuete kohta. 3. Märkuste tabel määruse muutmise ettepaneku kohta saadud arvamuste ja ettepanekute

kommenteerimiseks. Kaire Torsus 668 0737 [email protected]

PRESIDENDI MÄÄRUS nr 08 Tallinn, 18.06.2024 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. aasta määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ning krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 3 alusel.

§ 1. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. aasta määruses nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (RT I, 24.03.2023, 2) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „küberrünnak“ sõnaga „küberintsident“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „infosüsteemide ja seadmete r ikked“ tekstiosaga „võrgu- ja infosüsteemide rikked“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse katkestus“ tekstiosaga „telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse pikaajaline katkestus“; 4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) seadistab oma klientidele, keda seadus või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on kohustanud vastu võtma kaardimaksetehinguid võrguühenduseta režiimis nende nõudmisel hiljemalt 6 kuu jooksul nende kasutuses olevad makseterminalid selliselt, et võimalik on teha tehinguid võrguühenduseta režiimis rahvusvaheliste kaardio rganisatsioonide reeglites ettenähtud tehingulimiitide ulatuses.“; 5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „hädaolukorras suudab ta“ sõnaga „suudab“; 6) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5-8 järgmises sõnastuses: „5) juhul kui kaardimaksete tavapärane taristu ei ole kättesaadav, on täielikult teovõimelistel füüsilistest isikutest klientidel end võlaõigusseaduse § 709 lõikes 12² sätestatud tugeva autentimisega tuvastades võimalik teha kaardimakseid neile teenuseosutaja määratud limiitide ulatuses vastavalt seadistatud makseterminalides;

6) on olemas tehniline valmisolek isikut tõendavate dokumentide seaduse § 94 lõikes 3¹ nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja poolt osutatava elektroonilise isikutuvastamise teenuse toimepidevust tagavate võrguühenduseta varulahenduste kasutamiseks;

7) on olemas tehniline valmisolek võtta klientidelt töötlemiseks vastu andmekogumitena esitatavaid maksejuhised vähemalt ühel alternatiivsel viisil lisaks tavapärasele lahendusele;

2/2

8) teenuseosutajate vahel toimib sularahaautomaatide ristkasutus sularaha maksekontolt väljavõtmise tehingute teostamiseks. Teenuseosutaja võib ristkasutust piirata vaid põhjendatud juhtudel, teavitades piiramisest ja selle põhjustest viivitamata Eesti Panka ja Finantsinspektsiooni.“;

7) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg (1) Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on kuni 12 tundi. (2) Elutähtsa teenuse katkestus on olukord, kus elutähtsa teenuse osutamise tõrgete tõttu langeb teenuse tehingute arv alla 20% eelneva sarnase perioodi keskmisest tehingute arvust. (3) Teenuseosutaja arvutab hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nimetatud elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse suhtarvu katkenud ja tagasilükatud kliendipöördumiste arvu suhtena kliendipöördumiste koguarvu.“; 8) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1, 3, 5, 6 ja 7“ tekstiosaga „5, 6 ja 7 ja § 36 lõike 1¹ punktides 1 ja 3“;

9) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) teenuse katkestus on pikaajaline või mõjutab olulist osa teenuse kasutajatest; 2) teenuse taastamine vajab Eesti Panga hinnangul erakorraliste meetmete rakendamist.“; 10) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõnad „esimesel võimalusel“ sõnaga „viivitamata“. § 2. Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Teadmiseks: panga nõukogu president, asepresidendid ADO, ARVO, JUS, SAO, SUTO Finantsinspektsioon, Riigikantselei Siseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium Rahapesu Andmebüroo, Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Eesti Pangaliit, Luminor Bank AS, Swedbank AS, AS SEB Pank, Coop Pank AS, AS LHV Pank Riigi Teataja

1/22

Märkuste tabel Eesti Panga presidendi määruse „Makseteenuste ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise

ettepaneku kohta saadud arvamuste ja ettepanekute kommenteerimiseks.

Arvamused esitati veebruaris 2024, Eesti Pangaliit esitas ettepanekud kahes järgus.

Sisukord Eesti Pangaliit................................................................................................................................................................................................... 2

Kliimaministeeriumium .................................................................................................................................................................................. 10

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium .................................................................................................................................................. 10

Mastercard...................................................................................................................................................................................................... 11

Rahandusministeerium .................................................................................................................................................................................... 11

Rahapesu Andmebüroo ................................................................................................................................................................................... 13

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ....................................................................................................................................................... 13

Riigi Infosüsteemide Amet .............................................................................................................................................................................. 14

Riigikantselei.................................................................................................................................................................................................. 17

VISA.............................................................................................................................................................................................................. 19

Eesti Pangaliit (kiri kuupäevaga 28.05.2024) ................................................................................................................................................... 21

2/22

Eesti Pangaliit

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. Muudatuste ajend Riigikaitse ja tsiviilkriiside valdkonda reguleerivad täna erinevad seadused, nt riigikaitseseadus (RiKS), erakorralise

seisukorra seadus (ErSS), hädaolukorra seadus (HOS), kaitseväe korralduse seadus (KKS), korrakaitseseadus (KorS), politsei ja piirivalve seadus (PPVS), päästeseadus (PäästeS) jne. Eesti Pangale on antud volitus reguleerida

pankade tegevust üksnes hädaolukorra seaduse alusel.Seletuskirjas on selgitatud, et: • „uute nõuete kehtestamise vajaduse on põhjustanud eelkõige muutunud julgeolekuolukord tulenevalt Venemaa sõjalisest

agressioonist Ukraina vastu …”. • “ETO-pangad ja Eesti Pank on nende varulahenduste üle rohkem kui aasta arutlenud ja lahenduste realiseerimisel on tehtud edusamme, kuid ETO-pankade valmisolek

varulahenduste rakendamiseks on ebaühtlane. Seetõttu peab Eesti Pank elutähtsa teenuse korraldajana vajalikuks varulahenduste realiseerimist võimaldavad nõuded kehtestada õiguslikult tehnilise valmisoleku nõuetena

kõikidele ETO-pankadele.”.Arutelud pankade ja Eesti Panga vahel on tõepoolest kestnud üle aasta, täpsemalt alates Venemaa sõjalise agressiooni algusest. Kuid pangad on alati ka selgitanud, et kuigi arutelu all olevad lahendused võivad

olla sobilikud võimaliku sõjalise agressiooni või muu Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pankadele pandud kohustust

Arvestatud

Selgitame, et risk, mida kohustuslikuks muudetavad

meetmed maandavad, on küberrünnakust tuleneva tsiviilkriisi risk. See kriis võib mõjutada mitut panka samaaegselt ja võib hädaolukorra seadusest tulenevalt viia Eesti Panga hädaolukorra lahendamise plaani

rakendamiseni või eriolukorra väljakuulutamiseni. Meetmed pikendavad makseteenuste kättesaadavust ja annavad pankadele lisaaega küberrünnakuga võitlemiseks ja tavapärase makseteenuste

toimepidevuse taastamiseks. Küberrünnakute realiseerumise oht on suurenenud tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast, mille on põhjustanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Tegime

muudatused ka seletuskirja.

3/22

tagada enda teenuste toimivus hullemates olukordades kui hädaolukord ja eriolukord. Saame aru, et arvestades muutusi

julgeolekuolukorras ning arvestades ka töös olevat tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõud (VOS eelnõu), mis eelduslikult suurendab elutähtsate teenuste osutajate kohustusi, on arutelud Eesti julgeolekut mõjutavate

rünnakute puhuks sobivate varulahenduste loomisest olnud hädavajalikud. Palume siinkohal siiski, et koos kohustuslike meetmete kehtestamisega annaks Eesti Pank ka asjakohase põhjenduse kehtestatud nõuete proportsionaalsuse osas.

Eelkõige palume, et seletuskirjas oleks täpsemalt selgitatud, milliste riskistsenaariumite tarbeks on meetmed kehtestatud ning kas sellised stsenaariumid jäävad hädaolukorraseaduse rakendusalasse.

2. Hädaolukorra mõiste Nõustume määruse eelnõus tehtud põhimõttelise muudatustega hädaolukorra mõiste sisustamisel, kus loobuti konkreetsete stsenaariumite nimetamisest. Teeme täiendavalt ettepaneku lisada antud sättesse viited määruse §-le 7

(teenuse katkestuse mõiste ja katkestuse lubatud aeg) selgitusega, et hädaolukorra eelduseks on teenuse katkestus üle lubatud aja. Selguse huvides palume samuti lisada, et hädaolukorraks ei loeta katkestusi, mis on põhjustatud

erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast.

Mittearvestatud Need täpsustused on olemas hädaolukorra

lahendamise plaanides (HOLP).

3. Nõuded teenuse mahule Määruse §-s 6 on fikseeritud nõuded teenuse mahule hädaolukorras. Nagu eelnevalt selgitasime, siis pankade hinnangul on määruse eelnõus välja toodud varulahenduste nõuded peamiselt ajendatud ning ka suunatud hullemate

olukordade kui hädaolukorra tarbeks. Juba varasemalt on nii pangad kui ka teised ETO-dVOS eelnõu raames andnud tagasisidet, et teenuse taseme nõuded erinevates

Arvestatud

osaliselt

Kuna määrusega nõutavad meetmed on mõeldud

küberrünnakust tuleneva tsiviilkriisi riski maandamiseks, siis on kõikide uute meetmete rakendamisel vajalik tagada 70% tehingute töötlemise nõue.

Erandiks on võrguühenduseta (edaspidi offline) kaardimakse lahendusega tehtud tehingud, kus on

4/22

kriisiolukordades (hädaolukord vs sõjaseisukord) ei tohiks olla samad.

Ilmselgelt nt üle-Eestilise interneti katkestuse korral, kui see on põhjustatud sõjalisest ründest, väheneb ka tarbijate ostukäitumine ning ka finantsteenuste kasutamise vajadus. Lisaks, arvestades sellistest olukordadest tulenevaid muid

olulisi piiranguid (poed on suletud, liikumisvabadus häiritud), pole ka mõistlik nõuda, et pangad suudaksid tagada teenustele sellise kõrge taseme nagu 70% saavutamise. Seetõttu palume selgemalt välja tuua, kas ja

millal lisaks kohustuslike varumeetmete rakendamisele on vajalik tagada ka 70% tehingute töötlemise nõue.

vajalik tagada 70% meetme ulatusse võetud sektorite kaarditehingutest.

VOSi rakendumise järgselt peab Eesti Pank täiendavate kriisistsenaariumite lisandumise tõttu oma määruses sätestatavad nõuded niikuinii üle

vaatama ja uuesti sõnastama ning sellega seoses kaalume ka teenustaseme nõude diferentseerimist sõltuvalt erinevatest kriisiolukordadest.

4. 70% tehingute tagamise nõue asjaomase teenuse mahust Offline lahendus on eelkõige sobiv ja vajalik olukorras, kus esineb üle-Eestiline andmeside katkestus. Selline

stsenaarium saab võimalik olla üksnes sõjalise ja/või Eesti riigikorda ohustava ründe korral, mis väljub hädaolukorra piiridest. Sellises olukorras on tarbija käitumine ettearvamatu, paljud kaupmehed on suletud ja sellest

tulenevalt ei ole võimalik ette ennustada tegelikku ostude mahtu, samuti seda, kuidas see jaguneb erinevate sektorite ning kaupmeeste vahel. Lisaks mõõdab HOS täna tehingute arvu aga kaartidel tehingu summa limiit, mis hädaolukorras

võib ühe tehinguga otsa saada ja siis tarbija ainult proovib erinevates kohtades. Pangad saavad tagada offlinemakseskeemi rakendamise. Juhul kui Eesti Pank näeb ette taolise nõude säilimist, soovime aru saada, mismoodi

seda mõõtma ja kontrollima hakatakse. Teeme ettepaneku selgelt määruses välja tuua, et offline lahenduse rakendamine pankade poolt on piisav ning pangad ei pea andmeside katkestuse ajal muude meetmetega tagama

kaardimaksete toimimise 70% ulatuses tavapärasest mahust.

Arvestatud

osaliselt

Aktsepteerime, et offline lahendusega ei pea tagama 70% kogu tehingute mahust kaardimakse puhul.

Määruse seletuskirjas on selgitus, et vajalik on tagada 70% meetme ulatusse võetud sektorite (toit, ravimid, kütus) kaarditehingutest.

5/22

5. Arestitud kontod ja käsitlemise vastavus nõuetele Palume Eesti Panga selgitusi ja juhiseid pankadele enne

määruse teksti kinnitamist.Kuna siinkohal võivad tulla täiendavad nõuded ja muudatused protsessidesse, mis võivad eeldada täiendavaid arendusi, on vajalik nendes kokku leppida enne määruse kinnitamist. Selgitame, et ETO-

pankade peamine soov on saada õiguskindlus selles, et offline lahenduse rakendamine ehk offline limiidi piires tehingu tegemise lubamine arestitud konto kaudu ei too pangale kaasa regulatiivseid tagajärgi.

Arvestatud,

tehtud vastav

KAS seaduse

muudatuse

ettepanek. Kuid

küsimus ei saa

lahendust ennem

määruse

kinnitust vaid

2024. aasta

lõpuks.

Selgituskirja on täiendatud, vastavalt pankadega

07.05 kohtumisel kokkulepitule. "Lahendusena on Eesti Pank teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku täiendada Krediidiasutuste seadust (KAS) muudatusega, mis

vabastaks krediidiasutus vastutusest olukorras, kus ta on teinud kõik endast oleneva, et arestinõuet mitte rikkuda, aga see toimub kaardimaksete võrgulahenduseta režiimis sellest hoolimata."

6. Riigi kaasvastutus Ka selles küsimuses palume leida lahendus enne määruse kinnitamist. Oleme valmis arutelus osalema ja pakume, et vastav arutelu toimuks järgneva kahe kuu jooksul.

Arvestatud ja

Eesti Pank

proovib koostöös

riigikantseleiga

leida lahendust

VOS raames,

kuid

riigivastutuse

küsimus ei ole

lõplik enne

määruse

kinnitamise aega.

Selgitame, et pankadele on tagasiside antud 07.05 kuupäeval, EP on teinud ettepaneku VOSis küsimus lahendada. EP tegeleb teemaga. Enne määruse

kinnitamist küsimus lahendust ei leia. EP määruse seletuskirjas me küsimust ei ava.

7. Juriidilised isikud offline lahenduse subjektidena Offline meede on mõeldud elanikkonna esmatarbevajaduse

ehk toidu, meditsiini ja kütuse ostude võimaldamiseks hädaolukorras. Seetõttu ei pea me vajalikuks juriidiliste isikute kaartidele offlinelimiidi lubamist. Juriidiliste isikute osas, kes on kriitilised ja peavad

saama kütust soetada, tuleks kaaluda esmajärjekorras kütusemüüjate poolt pakutavaid muid lahendusi (kliendikaardid ja krediit).

Arvestatud

Määruse sõnastust on korrigeeritud ja öeldud, et offline limiit tuleb ETO pankadel seada „täielikult teovõimeliste füüsilistest isikutest klientide le“.

Lisaks on täiendatud seletuskirja: "Lahendus on suunatud kriisiolukorras elanikkonna esmase ostukorvi hankimiseks ning seda ei rakendata juriidiliste isikute ärikaartidele. Samuti ei rakendata

võrguühenduseta lahendust alaealiste klientide (alla

6/22

18 a) kaartidele, kuna alaealiste näol on tegemist piiratud teovõimega isikutega."

8. Tanklad Juhime tähelepanu, et automaattanklates offline lahendus ei tööta ning ka seletuskirjas tuuakse välja: "reguleerida mehitatud ETO tanklakettide ning kriisitanklate müügikohtades offline kaardimakse võimaldamine". Sellest

tulenevalt teeme ettepaneku lisada ka määrusesse tekst viitega „mehitatud müügikohtadele“: “… ühe tehingu kohta vedelkütust müüvate elutähtsa teenuse osutajate mehitatud müügikohtades“.

Lisaks, tuleviku tarbeks oleks vajalik ka läbi mõelda, kuidas hakkab toimuma info vahetamine ETO kaupmeeste, nende ETKA-de ja ETO-pankade vahel müügikohtade/kaupmeeste lisandumise või muutumise korral

Arvestatud

Seletuskirjas on öeldud: "…, vastavalt kaardiskeemide reeglitele on võrguühenduseta lahendus võimalik vaid mehitatud vedelkütusega

varustajate müügikohtades (tanklates)."

9. Rakendustähtaeg Terminalide ja kassasüsteemide kontrollimine ja

seadistamine on ajamahukas nii pankadele kui ka kaupmeestele. Meie hinnangul vajaksime lahenduse rakendamiseks asjaomaste ETO kaupmeeste suhtes vastavate kaupmeeste nimekirju vähemalt 6 kuud ette. Palume

siinkohal Eesti Pangal tagada koostöös kütusemüüjate ETKA-ga, et asjaomaste kaupmeeste ja tanklate nimekiri edastataks pankadele hiljemalt juuni lõpuks.

Arvestatud.

Järeltegevus.

Arvestatud, selgitame, et konstruktsiooni muudatus elimineerib selle mure: "ETO-pangale seatav

makseterminalide seadistamise kohustus tekib siis, kui vastava sektori ETKA on ETO müügikohtade le võrguühenduseta lahenduse aktsepteerimise nõuded seadnud, ETO müügikohad on nimetatud ja ETO on

sellest tulenevalt makseterminali seadistamiseks panga poole pöördunud. Pangal on teavitamise hetkest alates seadistamiseks 6 kuud aega."

10. Elektrooniline isikutuvastamine ETO-pangad nõustuvad tühistusnimekirja lahenduse

rakendamisega, markeerides siiski ära jätkuvad murekohad ja ettepanekud.

VII.Tühistusnimekirjade rakendamise kohustus, ajaline

kestus ja ulatus Mitmel ETO-pangal on täna valmisolek tühistusnimekirjal põhinevat lahendust rakendada, kuid ETO pangad ei pea

Arvestatud.

Järeltegevus.

Riigivastutus on lahendamisel läbi tsiviilkriisi- ja riigikaitse seaduse ettepaneku. See on hetkel veel

menetlemisel, kuid siinkohal on toodud viimane teadaolev sõnastuslik ettepanek: (1) Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada

makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3

7/22

siiski vajalikuks kehtestada see määrusega kohustuslikuks varulahenduseks.

Pangad kasutavad täna erinevaid lahendusi klientide tuvastamiseks ning järjest suuremas mahus kasutavad kliendid nt biomeetrial põhinevat autentimist. Selliselt on võimalik tagada maksete töötlemine muude olemasolevate

alternatiividega olukorras, kus SK ID Solution autentimisteenuses esinevad pikaajalised häired.Lisaks, kas saame õigesti aru, et Eesti Pank ootab pankadelt üksnes tehnilist valmisolekut tühistusnimekirjade alusel elektroonset

isikutuvastust läbi viia, kuid ei sea nõudeid selle lahenduse kasutamise ajalisele kestusele ja/või ulatusele (kliendipõhised limiidid) ehk jätab selle rakendamise SK ID Solutions teenuste katkestuse korral pankade endi otsustada?

Kui jah, siis jääb arusaamatuks lahenduse enda loomise nõue olukorras, kus pank seda kasutama ei hakkakski muude sobivamate alternatiivide olemasolu tõttu.

Jätkuvalt rõhutame ka, et SK ID Solutions näeb tühistusnimekirjal põhineva lahenduse kasutamisajana ette 12 tundi ning selle pikemaajalisem kasutamine suurendaks pankade riske. Ei määruses ega ka seletuskirjas pole

selgitatud, kas ja kuidas riik hüvitaks pankadele sellised kahjud. Kui Eesti Pank siiski peab põhjendatuks nõude kehtestamist, palume eelnevalt lahendada riigivastutuse küsimus.

lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti

kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole võimalik kriisiolukorrast tulenevalt kontrollida.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduses võib Vabariigi Valitsus lisaks ette näha: 1) elutähtsa teenuse osutaja kelle suhtes erisus kehtib; 2) makseteenused, mille osas erisus kehtib;

3) erisuse kehtivuse tähtaeg; 4) maksetehingu lubatud suurim väärtus; 5) muud asjaolud, mis on olulised erisuse kasutamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse andmise ettepaneku esitab Vabariigi Valitsusele Eesti Pank, kui muud võimalused

makseteenuse toimimiseks puuduvad või ei ole mõistliku aja jooksul rakendatavad. Ettepanek peab sisaldama ka ettepanekuid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohta.

(4) Vabariigi Valitsuse otsusel makstakse makseteenuse osutajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisuse rakendamise korral õiglast hüvitist,

kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti

kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kontrolli;

8/22

2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks puuduvad;

3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja; 4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist

võimaldavat sertifikaati kasutades. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja korra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

11. Isikutuvastus vs digiallkiri Määruse eelnõu viitab isikutuvastamise teenuse varulahendusele, seletuskirjas aga räägitakse vajadusest luua tehniline valmisolek maksekorralduste allkirjastamiseks

(PIN2). Juhime tähelepanu, et maksete toimimiseks ei ole digitaalne allkirjastamine (PIN2) vajalik ega nõutav ning piisab makse algataja autentimisest (PIN1). Lisaks, tühistusnimekirjade kasutamisel tekib küll PIN2 sisestamisel

asice konteiner, kuid see ei valideeru, sest puuduvad vajalikud lisaelemendid (kehtivuskinnitus ja ajatempel). Seetõttu teeme ettepaneku muuta seletuskirja ja viited maksekorralduse allkirjastamisele ja PIN2-le eemaldada.

Arvestatud

Eemaldasime seletuskirjast kõik viited maksekorralduste allkirjastamisele ja PIN2-le.

Eelnõu sõnastasime ümber nii: 6) on olemas tehniline valmisolek isikut tõendavate dokumentide seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja poolt osutatava elektroonilise isikutuvastamise

teenuse toimepidevust tagavate võrguühenduseta varulahenduste kasutamiseks;

12. Failimaksed

Alternatiivide arv Määruse eelnõu kohaselt peab olema tehniline valmisolek võtta klientidelt töötlemiseks vastu andmekogumitena esitatavaid maksejuhised kahel alternatiivsel viisil. Palume täpsemalt selgitada nõude sisu. Nimelt,määruse eelnõu

seletuskirja kohaselt peab ETO-pank olema valmis rakendama vähemalt ühteloetletud alternatiivsetest meetmetest. Ehk siis lisaks tavapäraselt kasutatavale

1) Arvestatud 2)

Mittearvestatud

Üks alternatiividest on tavapärane maksekanal.

Muutsime määruse ja seletuskirja sõnastusi. Tehnilis i meetmeid, mida nimetatakse seletuskirjas (geopiirangud ja whitelistimine), me määruses kohustuseks ei sea. Nende meetmete rakendamise

kokkulepe on tehtud makseteenuste HOLP-is. Lisasime seletuskirja viite makseteenuste HOLP-ile.

9/22

lahendusele peaks olema ette valmistatud vähemalt üks alternatiivne võimalus. Eeltoodust tulenevalt palume

täiendavalt selgitada, mitut alternatiivset lahendust on mõeldud. Võimalik sõnastus määruses võiks olla näiteks: “on olemas tehniline valmisolek võtta klientidelt töötlemiseks vastu andmekogumitena esitatavaid

maksejuhised vähemalt ühel alternatiivsel viisil lisaks tavapärasele lahendusele”. Samas seletuskiri edasi selgitab whitelistimise ja geopiirangute rakendamise vajadust. Kui lisaks

andmekogumitena maksejuhiste vastuvõtmisele peavad pangad olema valmis kasutusele võtma täiendavaid tehnilisi meetmeid, mida nimetatakse seletuskirjas (geopiirangud ja whitelistimine), tuleb selline kohustus lisada eelnõuga

määruse teksti. Õigusi ja kohustusi saab õigussubjektidele panna vaid õigusaktiga mitte õigusakti seletuskirjaga.

13. Muu Palume määruse sõnastust täiendada arvestades ka seletuskirjas mainitut, et varulahendused ei ole mõeldud

kõikide klientide, vaid eelkõige suuremate klientide jaoks. Lisaks, selguse huvides palume ka seletuskirjas lahti seletada selles kasutatud mõiste „massmakse“.

1)

Mittearvestatud

2) Arvestatud

Ei ole sõnastust muudetud, sest varulahendused on kõikide klientide jaoks.

Sõna "massmakse" on asendatud sõnaga "failimakse".

14. ATM-de ristkasutus XI. Kohustatud subjektid Palume täpsustada, kellele antud nõue on suunatud.

Selgitame, et mitmed ETO-pangad ei ole sularahaautomaatide võrgu omanikud, vaid kasutavad teiste teenusepakkujate teenuseid. Lisaks, uue VOS eelnõuga oli plaanis ka vastavad teenusepakkujad ETO-staatusesse

määrata.

Mittearvestatud

Ristkasutuse toimimise tagamine hädaolukorras on ETO pankade ülesanne, kuna ristkasutuse otsesed tarbijad on pankades arveldusarvet omavad kliendid ning ristkasutus toetab nendele osutavate sularaha

teenuste toimimist. Lepingupartnerilt sisse ostmine ei vabasta panka vastutusest.

15. Rakendamisaeg Pangad ei ole varulahendusi veel lõpuni arendanud.

Mittearvestatud Selgitame järgnevalt seletuskirja teksti põhjal, et Eesti Panga määruse muudatused rakenduvad 1.

10/22

Mööname, et uue VOS eelnõu valguses need lahendused võivad olla vajalikud ja seetõttu on selle teemaga ka

tegeletud. Siiski, IT arendused on ajamahukad ja neid pole (nõuete puudumise tõttu) prioriseeritud käesolevale aastale. Teeme ettepaneku lükata varulahenduste rakendamise nõue, eelkõige andmekogumitena esitatavate maksejuhiste

töötlemise ja elektroonilise isikutuvastamise varulahenduste nõue edasi, määrates rakendusajaks 1 aasta arvates nõude kehtima hakkamisest.

jaanuarist 2025, kuid ETO-pangale seatav makseterminalide seadistamise kohustus tekib siis,

kui vastava sektori ETKA on ETO müügikohtade le võrguühenduseta lahenduse aktsepteerimise nõuded seadnud, ETO müügikohad on nimetatud ja ETO on sellest tulenevalt makseterminali seadistamiseks

panga poole pöördunud. Pangal on EPP määrusega teavitamise hetkest alates seadistamiseks 6 kuud aega.

Kliimaministeeriumium

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud

Kommentaarid

1. Kliimaministeerium on nõus eelnõu põhimõtetega. Täpsema

sõnastuse ja detailide kohta ei ole enne 20.03 ja 28.03 toimuvaid lahendust täpsemalt kajastavaid kohtumis i võimalik kinnitust anda. Täpsemalt sõnatuse üle oleme taas nõus arutlema nimetatud

kohtumiste järel.

Arvestatud Arvestatud, kohtumised ja arutelud on toimunud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. Parema õigusloome vaatest tuleks seletuskirjas põhjalikumalt hinnata muudatustega kaasnevaid mõjusid ning tuua

selgemalt välja muudatuste eesmärk. Eesmärgist ja kaasnevatest mõjudest sõltub kavandis pakutud lahenduste proportsionaalsus. Hinnata tuleks kõiki mõjusid, sealhulgas ettevõtja halduskoormusele, vastavalt mõjude hindamise

Arvestatud Seletuskirja on võimalusel muudatuste mõjuhinnanguga täiendatud.

11/22

metoodikale: https://www.just.ee/oigusloome- arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-

aktide-mojude-hindamine. Seletuskirjas on küll mainitud mõjude analüüsi, kuid puudub selge viide sellele ning seda ise ei ole ka seletuskirjale lisatud. Mõjude analüüsist peaks selguma, millised mõjud, kellele kaasnevad, mis ulatuses, mis

sageduses ja mis ebasoovitavad mõjud kaasnevad.

Mastercard

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. Kommentaarid puuduvad

Rahandusministeerium

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „küberrünnak“ sõnaga „küberintsident“;

Arvestatud Parandus tehtud.

2. paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna

„infosüsteemide ja seadmete rikked“ tekstiosaga „võrgu- ja infosüsteemide rikked“;

Arvestatud Parandus tehtud.

3. paragrahvi 5 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenuse ja andmesideteenuse katkestus“ tekstiosaga „telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse pikaajaline katkestus“;

Arvestatud Parandus tehtud.

12/22

4. paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „hädaolukorras suudab ta“ sõnaga „suudab“;

Arvestatud Parandus tehtud.

5. paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5-8 järgmises sõnastuses:

Arvestatud Parandus tehtud.

6. paragrahvi 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Jääb natuke arusaamatuks paragrahvi uuesti sõnastamise põhjus, lõige 1 ja 2 vahetavad kohad ja sõna "kestus" asemel kasutatakse "aeg"

Mittearvestatud Parandused tulenevad hädaolukorra seaduse sõnastusest.

7. paragrahvi 8 lõikest 3 asendatakse tekstiosa „1, 3, 5, 6 ja 7“

tekstiosaga „5, 6 ja 7 ja § 36 lõike 11 punktides 1 ja 3“; Arvestatud Parandus tehtud.

8. paragrahvi 10 lõiget 1 muudetakse ja see sõnastatakse

järgmiselt: (kustutada sõna "see") Arvestatud Parandus tehtud.

9. Määruse jõustumise punkt tuleb ringi teha. Arvestatud Parandus tehtud.

Seletuskirja kommentaarid:

10. kaardimakse offline. Tuleks keeleliselt üle

vaadata/parandada. …" ETO-kaupmeeste juures" otsmisel? Lahendust võimaldatakse nii füüsilistele kui juriidiliste le isikutele?

Arvestatud

Määruse sõnastust on muudetud.

Ulatuse küsimuses tegime muudatuse ning selgitame, et võrguühenduseta (edaspidi offline) limiite ei rakendata juriidiliste isikute ärikaartidele ega alaealiste klientide (alla 18 a) kaartidele, kuna

alaealiste näol on tegemist piiratud teovõimega isikutega.

11. Kas inglisekeelsed täiendused vajalikud/annavad tekstile linsandväärtust või saaks ära jätta? Ka edaspidi tekstis

Arvestatud Korrigeeritud.

12. ETKA jm - Tasuks lühendid esimesel korral lahti kirjutada Arvestatud Korrigeeritud.

13. EP asendada Eesti Pank Arvestatud Korrigeeritud.

14. Monitooringu ja väärkasutuse kohta: Kas saab ka hinnangut anda, kas need meetmed on piisavad?

Mittearvestatud Selgitame, et väärkasutuse monitoorimine on pankade roll koostöös kaardiskeemidega.

15. Mitmed konkreetsed sõnastuslikud ettepanekud seletuskirja tekstis

Arvestatud Võimalusel aktsepteerisime, kuid kogu seletuskirja tekst on paljuski muutunud.

16. kriisipood - Eeldatavasti on see mõiste kuskil lahti kirjutatud? Peaks olema selge, mida selle all täpselt mõistetakse.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Offline lahenduse ulatusse võetud sektorite (toit, kütus ja ravimid) ETO

13/22

müügikohad (kaupmehed) määrab ETKA ja seetõttu oleme kriisipoele viitamise EP määruse seletuskirjast

eemaldanud.

17. Failimaksed. Määruse eelnõu § 6 lg 1 p 7 räägib kahest alternatiivist? Kas see on see eespool märgitud tavapärane maksekanal, kui jah, siis võiks selle konkreetsemalt nö ära siduda?

Arvestatud

Jah, üks alternatiividest on tavapärane maksekanal. Sõnastust on muudetud järgmiselt: 7) on olemas tehniline valmisolek võtta klientidelt töötlemiseks vastu andmekogumitena esitatavaid maksejuhised

vähemalt ühel alternatiivsel viisil lisaks tavapärasele lahendusele;

18. "meilitsi ja krüpteeritult" asendada "meilitsi krüpteeritult" Arvestatud Parandus on tehtud.

Rahapesu Andmebüroo

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud

Kommentaarid

1. ettepanekuid ega kommentaare ei ole lisada

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud

Kommentaarid

1. Märkuseid ei ole. Sisu vastab ka toimepideva toidukaubanduse osas kokku lepitule.

Off-line maksete tagamiseks sõlmivad kriisipoodide omanikud lepingud kommertspankadega. Kriisipoodidena määratletakse sadakond jaekaubanduse poodi üle riigi ning need jaotuvad kõigi suuremate jaekettide vahel. REM on

valmis esitama konkreetsete poodide nimekirja 2025. aasta alguses.

Arvestatud Offline kaardimakse rakendumine jääb seotuks ETO kaupmehe ETKA otsustest kaupmeeste nimekirja

osas.

14/22

Riigi Infosüsteemide Amet

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. Üldine tähelepanek: läbivalt on viidatud eID-ele ja vastavale teenusepakkujale. „eID teenus“ ei ole terminina sellisena kasutusel. Korrektne oleks siin viidata sertifitseerimisteenusele ja vastavale teenusepakkujale.

Arvestatud Viited eID-le on kustutatud ja asendatud viidetega riigi sertifitseerimisteenuse osutajale.

2. Üldine tähelepanek seletuskirja kohta: esmasel kasutamisel

kirjutada terminid ja selgitused pikalt välja, hiljem kasutada lühendeid (ETO, kriisipood).

Arvestatud Esmasel kasutamisel on kõik lühendid pikalt välja kirjutatud.

3. Seletuskirja 1. lehekülje eelviimases lõigus on sõnastuslik puudus, puudu on ilmselt mingi sõna: „...kaardimakse lahenduse võimaldamine ETO-kaupmeeste (esimeses etapis kütus, edaspidi ka toit ja ravimid) ostmisel nii füüsilistele kui

juriidilistele isikutele.“

Arvestatud Sõnastust on korrigeeritud

4. Seletuskirja 1. lehekülje viimase lõigu teine lause ütleb, et „Kaardimakse taristu puudumisel on teenusepakkuja kohustus võimaldada ETO pankade väljastatud ning kiibiga varustatud pangakaartide tehingud võrguühenduseta

lahenduse kaudu.“ Lause on aga eksitav, arvestades, et kõnealuse määrusega ei ole võimalik kohustusi määrata teenusepakkujatele (siin kontekstis siis vedelkütuse müüjatele), nagu hiljem nendib ka seletuskiri ise („Eesti

Pangal puudub vajalik delegatsiooninorm, et kaupmeeste kohustusi reguleerida“).

Arvestatud

Sõnastust on korrigeeritud. EP määruse seletuskirjas selgitame ETO-pangale seatavaid nõudeid ja kohustusi: "Määruse § 5 lõike 2 punktiga 5 ja § 6 lõike 1

punktiga 5 on sätestatud uus hädaolukorra tehniline lahendus kaardimakse toimepidevuse tagamiseks, milleks on võrguühenduseta kaardimakse lahenduse võimaldamine esmatarbekaupu nagu toitu ning

ravimeid ja kütust müüvate ETO-kaupmeeste makseterminalides."

5. Määruse muutmise eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) juhul kui kaardimaksete tavapärane taristu ei

Arvestatud

Selgitame, et RIA ettepanekus on ekslikult segamini aetud pangakaardi limiit ning makseterminali seadistuse kohustus. Täpsemalt, ettepanekus toodud

15/22

ole kättesaadav, on klientidel end VÕS § 709 lõikes 122 sätestatud tugeva autentimisega tuvastades võimalik teha

kaardimakseid neile teenuseosutaja määratud limiitide ulatuses kuni xxx eurot ühe tehingu kohta vedelkütust müüvate elutähtsa teenuse osutajate juures;“. Seejuures seletuskirjas on öeldud, et „EP ei sea ETO pankadele ette

nõutavat limiidi suurust, vaid offline’is on lubatud kaardimakseid teha vaid ETO panga poolt seatud kliendipõhise limiidi piires. Eeldame, et seatavad limiidid on tüüpiliselt siiski piisavad nädala esmaste tarbekaupade

ostmiseks hädaolukorras.“

„kuni xxx eurot ühe tehingu kohta“ on makseterminalide seadistamise nõue. Aktsepteerime,

et sõnastus võib tekitada vääriti mõistmist, on korrigeeritud nii EP määruse muudatuse sõnastust kui seletuskirja sõnastust.

Täiendavalt on määruse muudatuse seletuskirjas toodud, et võrguühenduseta (edaspidi offline) limiidi eesmärk on tagada meetme rakendamise ulatusse võetud sektorites (toit, ravimid, kütus) tehtud

tehingutest 70% nii, et võimaldada inimestele keskmiselt ühe nädala kriitiliste ostude soetamise.

- Tehingu kohta on ju limiit xxx eurot seatud, seega ei ole täiesti asjakohane seletuskirja väide, et limiite EP poolt üldse ei seata.

Mittearvestatud

RIA kommentaaris on segamini aetud kaardile seatav limiit ja makseterminali seadistamise kohustus. EP seab oma määrusega pangale kohustuse seadistada

makseterminalid nii, et need võimaldavad offline- režiimis teha tehinguid kaardiskeemide reeglitele vastavas ulatuses (kuni xxx euro ulatuses tehingu kohta). Pangakaardile seavad pangad limiidi

vastavalt kliendi krediidivõimekusele ja täpsemad limiidi suurused lepitakse EP ja ETO panga vahel kokku HOLP-is. Väärarusaamade elimineerimiseks on EP määruses ja seletuskirjas sõnastust

korrigeeritud. - Seletuskiri võiks avada täpsemalt, mida peetakse

silmas kliendipõhise limiidi all, hetkel jääb lõplik lahendus natuke arusaamatuks.

Arvestatud

Selgitasime täiendavalt, et offline limiiti rakendatakse

kaardipõhiselt ning limiidi suuruse otsustab kaardi väljastanud ETO pank arvestades kaarti omava kliendi varasemat maksekäitumist ning finantsvõimekust. Täpsemad limiidi suurused

lepitakse kokku ETO-pankade ja Eesti Panga Hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) ning ETO

16/22

pangad kinnitavad HOLP-is kokkulepitud limiidid toimepidevuse plaanides.

6. Määruse eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 6 lõiget 1

täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: “6) on olemas tehniline valmisolek elutähtsa elektroonilise isikutuvastamise teenuse toimepidevust tagavate võrguühenduseta varulahenduste kasutamiseks;“. Kasutatud

on üldist sõnastust, kuid seletuskirjas on silmas peetud konkreetset lahendust, milleks on tühistamisnimekirja vastu võrdluse kasutamine. Kas on kaalutud konkreetse lahenduse sisse toomist määruse teksti?

Mittearvestatud

Määruse teksti ei tooda sisse konkreetset lahendust. Määrus peab andma üldise raami, sest praegu on

konkreetseks lahenduseks tühistamisnimekirja vastu võrdluse kasutamine, aga riigi sertifitseerimisteenuse pakkuja muutumisel vms olukord võib tekkida mingi muu lahendus.

7. Määruse § 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi 10 lõiget 1 ja see sõnastatakse järgmiselt:„(1) Elutähtsa teenuse

ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

Mittearvestatud

Teenuste ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ohu või katkestuse põhjused ja teenuste pikaajalise katkestuse kriteeriumid on lahti selgitatud asjakohastes hädaolukorra lahendamise plaanides

(HOLP).

1) teenuse katkestus on pikaajaline või mõjutab olulist osa teenuse kasutajatest;

2) teenuse taastamine vajab Eesti Panga hinnangul erakorraliste meetmete rakendamist.“;

Eelduslikult on ’pikaajaline’ katkestus, mis ületab § 7 p 1

nimetatud 12 h, kuid see ei tule selgelt määruse tekstist ega seletuskirjast välja. Sisustamata on ’oluline osa teenuse kasutajatest’ – vähemalt seletuskirja võiks lisada, mille alusel otsustatakse, kas tegemist on olulise osaga.

17/22

Riigikantselei

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. Eelnõuga täiendatakse määruse § 6 lg-d 1 punktiga 5, mille kohaselt on elutähtsa teenuse osutajatest pangad kohustatud võimaldama teha kuni xxx euro limiidi ulatuses nn offline

makseid elutähtsa teenuse osutajatest vedelkütusemüüjate juures. Pole selge, miks nimetatud funktsioon laieneb üksnes vedelkütusemüüjatele ja ei laiene apteekidele, toidupoodidele jne. See asjaolu ei selgu ka seletuskirjast.

Palume täiendavalt selgitada. Juhime tähelepanu sellele, et varem on Eesti Pank väljendanud kavatsust võimaldada offline makseid vähemalt vedelkütusemüüjate, toidupoodide ja apteekide jaoks.

Arvestatud

Offline kaardimakse lahenduse ulatuses on kolm

sektorit: toit, ravimid ja kütus. EP määruse seletuskirja on korrigeeritud järgnevalt: "…sätestatakse ETO-pangale uus hädaolukorra

tehnilise lahenduse nõue kaardimakse toimepidevuse tagamiseks, milleks on võrguühenduseta (offline) kaardimakse lahenduse võimaldamine kriitilisi kaupu (toit, ravimid, kütus) müüvate ETO-deks nimetatud

ettevõtete (ETO kaupmeeste) müügikohtades“

2. Eelnõuga täiendatakse määruse § 6 punktiga 6, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama hädaolukorras, et on

olemas tehniline valmisolek elutähtsa elektroonilise isikutuvastamise teenuse toimepidevust tagavate võrguühenduseta arulahenduste kasutamiseks. On mõnevõrra ebaselge, mida mõeldakse „elutähtsa

elektroonilise isikutuvastamise teenuse“ all. Tõenäoliselt on siin mõeldud elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise teenust hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 1 p 8 mõistes. Kui on soov mainida määruses üksnes

elektroonilist sikutuvastamist, siis on mõistlikum sõnastada normi järgmiselt:„6) on olemas tehniline valmisolek isikut tõendavate dokumentide seaduse § 94 lõikes 31nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja poolt osutatava elektroonilise

Arvestatud

Sõnastasime normi ümber vastavalt ettepanekule: 6) on olemas tehniline valmisolek isikut tõendavate dokumentide seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja poolt osutatava

elektroonilise isikutuvastamise teenuse toimepidevust tagavate võrguühenduseta varulahenduste kasutamiseks;

18/22

isikutuvastamise teenuse toimepidevust tagavate võrguühenduseta varulahenduste kasutamiseks;“.

3. Eelnõuga täiendatakse määruse § 6 punktiga 8, mille

kohaselt peab teenuseosutaja tagama hädaolukorras, et teenuseosutajate vahel toimib sularahaautomaatide ristkasutus sularaha maksekontolt väljavõtmise tehingute teostamiseks. Samuti on täpsustatud, et teenuseosutaja võib

ristkasutust piirata vaid põhjendatud juhtudel, teavitades piiramisest ja selle põhjustest viivitamata Eesti Panka ja Finantsinspektsiooni. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas Eesti Pank ja Finantsinspektsioon hakkavad hindama

ristkasutuse piiramise põhjendatust, samuti kas nimetatud asutustel on üleüldse selline pädevus. Kui Eesti Pangal ja Finantsinspektsioonil on tulenevalt eriseadustest õigus hinnata piirangute põhjendatust, siis palume see tuua

vähemalt seletuskirjas välja. Juhul, kui ristkasutuse piiramise info võetakse üksnes teadmiseks, siis palume ka see selliselt seletuskirjas esile tuua.

Arvestatud

Seadusest tulenevalt ei ole hindamise funktsiooni. Võtame teadmiseks ainult. Seletuskirja on täiendatud järgnevalt: "Ristkasutuse piiramise info võetakse

teadmiseks".

4. Määruse eelnõu punktis 8, millega muudetakse § 8 lõiget 3, on ebakorrektne viide § 36 lg 11 p-dele 1 ja 3. Eelnõus on see esitatud kujul § 36 lg 11 p-d 1 ja 3, peab aga olema

esitatud kujul § 36 lg 11 p-d 1 ja 3

Arvestatud Parandus tehtud.

5. Määruse eelnõu punktis 9 on ebaselge, kas määruse § 10 lg 1 tingimused peavad esinema kõik korraga või alternatiivselt. Kui lg 1 p-de 1 ja 2 esinemine on alternatiivne, siis peab esimese punkti lõppu lisama sõna „või“, st „1) teenuse

katkestus on pikaajaline või mõjutab olulist osa teenuse kasutajatest või;“

Mittearvestatud

Selgitame, et parandust ei ole tehtud (sisse on jäetud

"ja") kuna määruse § 10 lg 1 tingimused peavad esinema kõik korraga.

6. Määruse eelnõu §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määruse § 5 p 5 jõustumine on seotud ebamäärase tingimusega. Punkti jõustumise eelduseks on kaardimaksete nõude jõustumine vedelkütusemüüjatele. Vastav nõue hetkel

Arvestatud

osaliselt

Selgitame, et:

- offline kaardimakse on mõeldud kriitiliste ostude tegemise võimaldamiseks

19/22

vedelkütusemüüjatel puudub, samuti pole selge, millal see jõustub ja mis kujul. Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik

määruse § 5 p 5 jõustumine siduda nimetatud tingimusega. Ettepanek on määrata p 5 jõustumise tingimuseks üksnes kindel kuupäev. Sellest tulenevalt soovitame ka muuta eelnõu punkti 5, st muuta määruse § 6 lg 1 p 5

sõnastuse selliselt, et elutähtsa teenuse osutajast pank on kohustatud tagama klientidel end VÕS § 709 lõikes 122 sätestatud tugeva autentimisega tuvastades kaardimakseid limiitide ulatuses kuni xxx eurot ühe tehingu kohta

vedelkütust müüvate elutähtsa teenuse osutajate juures juhul, kui kaardimaksete tavapärane taristu ei ole kättesaadav ning vedelkütusemüüja on loonud vastava võimekuse offline maksete aktsepteerimiseks. Palume kaaluda vastava

võimekuse loomist ka apteekide ja toidupoodide juurde (kirja punkt 1)

hädaolukorras, mistõttu on lahenduse ulatuses kolm sektorit (toit, kütus, ravimid)

- offline kaardimakse realiseerumise eelduseks on lisaks ETO-pankade arendustele ka kaupmeeste võimekus offline tehingut aktsepteerida. EP-l ei ole volitusi seada

nõudeid ETO kaupmeestele, mistõttu selgitame määruse seletuskirjas, et „…ETO- pangale seatav makseterminalide seadistamise kohustus tekib siis, kui vastava

sektori ETKA on ETO müügikohtade le võrguühenduseta lahenduse aktsepteerimise nõuded seadnud, ETO müügikohad on määratud ja ETO on sellest tulenevalt

makseterminali seadistamiseks panga poole pöördunud. Pangal on ETO kaupmehe teavitamise hetkest alates makseterminali seadistamiseks aega 6 kuud.“

VISA

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. We consider it necessary to emphasize more clearly in the regulation that payment transactions with cards must take

place online when possible.

Arvestatud

Selgitame täiendavalt, et igas situatsioonis, kus tehingud on tavapärases režiimis võimalikud, teevad

määrusega hõlmatud ETO-pangad kõik endast oleneva, et tagada kaarditehingute täies mahus võrguühendusega (edaspidi online) režiimis tegemine ja vältida võrguühenduseta (edaspidi offline)

lahenduse rakendumist.

20/22

2. Any misuse of the offline payment solution is prohibited and will be followed by appropriate measures.

Arvestatud

Selgitame täiendavalt, et offline makselahenduse väärkasutamine on keelatud ja sellele järgnevad

asjakohased meetmed. Pankade ülesanne on koostöös kaardiskeemidega monitoorida kaardi võimalikku väärkasutust ning vajadusel rakendada sanktsioone väärkasutuse ning pettuste minimeerimiseks

3. We would also like to propose that the regulation calls on

the designated vital merchants to strengthen their preparedness and maintenance work regarding connection and continuity, in order to be able to secure backup solutions that can work

online as far as possible.

Arvestatud

Aktsepteerime ettepanekut, kuid kuna EP-l puudub volitusnorm kaupmeeste reguleerimiseks, siis teeme ettepaneku ETO müügikohtade ETKA-dele see klausel oma määruses kajastada.

4. The service providers and merchants covered by the

regulation shall ensure the execution of online payments by payment cards in full, unless the access to the infrastructure of card payments or settlement intermediaries is disrupted. If the card payment infrastructure is not available, the service

provider shall ensure that payment cards are accepted via contact chip (and offline PIN) authorisation at designated critical merchants providing basic goods of food, harmaceuticals, and fuel through an offline solution agreed

with the central bank. Via the offline payment solution, the service provider shall guarantee an opportunity to purchase basic goods at designated critical merchants for a maximum total of xxx euro per transaction. Any misuse of the offline

payment solution is prohibited and will be followed by appropriate measures.

Arvestatud

Aktsepteerime ettepanekut, kuid kohustusena saame

nõude seada ainult ETO-pangale. EP-l puudub volitusnorm, et kohustusi seada kaupmehele, seega teeme ettepaneku ETO müügikohtade ETKA-dele see reguleerida kaupmehele oma määrusega. EP

seletuskirjas selgitame täiendavalt: "Võrguühenduseta lahendust võib kasutada ainult juhtudel, kui kaardimakse taristu ei ole tavapärases online režiimis kättesaadav – kui kaardimakse

vastuvõtja, kaardiprotsessor, kaardi väljastanud pank ei ole kättesaadav või puudub sideühendus. Igas situatsioonis, kus tehingud on tavapärases režiimis võimalikud, teevad määrusega hõlmatud ETO-

pangad kõik endast oleneva, et tagada kaarditehingute täies mahus online-režiimis tegemine ja vältida offline-lahenduse rakendumist."

21/22

Eesti Pangaliit (kiri kuupäevaga 28.05.2024)

Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/Mitte

arvestatud Kommentaarid

1. Offlline lahendust peavad pangad pakkuma vaid ETO-deks nimetatud kaupmeestele ning üksnes nende sellistes müügipunktides, mis on kantud kriisipoodide nimekirja

Arvestatud

osaliselt.

Järeltegevus

(ETO-kaupmehe ETKA-l)

Aktsepteerime osaliselt, kuid selgitame täiendavalt, et vastavalt uuele määrusele ei reguleeri vastavat nimekirja Eesti Pank, vaid kaupmeeste ETKA-d

(Sotsiaalministeerium, Regionaalministeer ium, Kliimaministeerium) hakkavad määrama, millised kaupmehed antud nimekirja kuuluvad.

Seletuskirjas selgitame, et: „Määruse § 1 punktidega 4 ja 6 sätestatakse ETO-pangale uus hädaolukorra tehnilise lahenduse nõue kaardimakse toimepidevuse tagamiseks, milleks on võrguühenduseta (offline)

kaardimakse lahenduse võimaldamine kriitilisi kaupu (toit, ravimid, kütus) müüvate ETO-deks nimetatud ettevõtete (ETO kaupmeeste) müügikohtades .“ Seega, ETKA teeb nimekirja ETO-deks nimetatud

kaupmeestest. Põhimõtteliselt, sõltuvalt ETKA otsustest võib lahendus esialgu realiseeruda vaid kriisipoodides.

2. Offline lahendus töötab ainult chip&PIN kontekstis (füüsiline kaart + PIN kood ja terminal, mobiilsed rahakotid ja NFC maksed ei ole toetatud).

Arvestatud Täpsustus on lisatud määruse seletuskirja.

3. Offline lahendust ei rakendata ärikaartidele, kuna lahendus on

suunatud kriisiolukorras elanikkonna esmase ostukorvi hankimiseks, mitte ärikulude katmiseks. Kriisi lahendavate asutuste kütuse ostud on mõistlik lahendada muul moel, nt arvega tasumisel.

Arvestatud Täiendatud on nii määruse teksti kui seletuskirja.

22/22

4. Offline lahendust ei rakendata alaealiste klientide (alla 18 a) kaartidele. Alaealiste näol on tegemist piiratud teovõimega

isikutega, kes üldjuhul vajavad tehingute tegemiseks vanema/eestkostja nõusolekut. Offline limiidi vaikimis i kehtestamine neile ei oleks pankade poolt vastutustundlik, kuivõrd see võib alaealisele kaasa tuua finantskohustus i.

Arvestades ka offline lahenduse eesmärki (leibkonna esmatarbekaupade tarbimisvajadused) ning alaealiste tavapäraseid ostuharjumusi, võib väita, et offline limiit ei ole alaealistele hädavajalik.

Arvestatud Täiendatud on nii määruse teksti kui seletuskirja.

1/7

Seletuskiri Eesti Panga presidendi 18.08.2024 määrusega nr 08 „Eesti Panga presidendi määruse muutmine“ sätestatud uute elutähtsa teenuse osutaja nõuete kohta

Määruse § 1 punktidega 4 ja 6 sätestatakse ETO-pangale uus hädaolukorra tehnilise

lahenduse nõue kaardimakse toimepidevuse tagamiseks, milleks on võrguühenduseta

(offline) kaardimakse lahenduse võimaldamine kriitilisi kaupu (toit, ravimid, kütus) müüvate

ETO-deks nimetatud ettevõtete (ETO kaupmeeste) müügikohtades.

Võrguühenduseta kaardimakse lahenduse põhjendus

Kaardimakse kui elutähtis makseteenus on ühiskonna sujuvaks toimimiseks ülioluline. Iga

päev tehakse Eesti pankade välja antud pangakaartidega üle miljoni kaarditehingu ja

suuremalt jaolt tasutakse igapäevaostude eest just pangakaardiga. Kui kaardimakseteenus on

katkenud, vähendab see ka võimalusi sularaha välja võtta, kuna sellisel juhul ei toimi

tavapärane sularaha väljavõtmise teenus Coopi kaupluste kassadest ja ainsaks valikuks võivad

jääda üksnes sularahaautomaadid (ATM), mida on Eestis kokku 669.

Võrguühenduseta kaardimakse vajadus tuleneb ka muutunud geopoliitilisest olukorrast.

Venemaa peetav sõda Ukrainas on suurendanud küberohtusid ja see on peamine põhjus, miks

on vaja täiendavat meedet kaardimakseteenuse toimepidevuse tagamiseks.

Võrguühenduseta kaardimaksevõimalus tagab teenuse toimimise ka siis, kui kaupmehe pank

või kaardimakse töötleja ei ole kättesaadav või puudub sideühendus.

Võrguühenduseta kaardimakse lahenduse selgitus

Määruse paragrahv 1 punktiga 4 seatakse ETO-pankadele kohustus seadistada oma klientide,

keda kas seadus või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus (ETKA) on kohustanud

vastu võtma kaardimaksetehinguid võrguühenduseta (offline) režiimis, nende kasutuses

olevad makseterminalid nii, et need võimaldavad võrguühenduseta kaarditehinguid

rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide reeglites ettenähtud tehingulimiitide ulatuses.

Kaardimakse vastuvõtjal ETO-pangal on makseterminalide seadistamiseks aega

maksimaalselt 6 kuud hetkest, kui ta on saanud ETO kaupmehelt, keda seadus või ETKA on

kohustanud offline kaardimakseid aktsepteerima sellekohase nõudmise.

Paragrahv 1 punktis 6 reguleeritakse ETO-panga kohustuse seada täieliku teovõimega

füüsilistest isikutest kaardiomanike pangakaardile offline-limiit, võimaldades kaardiomanikul

olukorras, kus kaardimaksete tavapärane taristu ei ole kättesaadav, teha ETO-müügikohtades

vastavalt seadistatud makseterminalides kaardimakseid neile kaardi väljastanud ETO-panga

määratud offline-limiitide ulatuses.

Võrguühenduseta tehing toimub pangakaardi kiibile salvestatud offline-limiidil alusel ja seda

on võimalik teha vaid nendes ETO-müügikohtade makseterminalides, mis on sellisteks

tehinguteks seadistatud.

Offline-limiiti rakendatakse kaardipõhiselt ja limiidi suuruse otsustab kaardi väljastanud ETO-

pank, arvestades kaarti omava kliendi varasemat maksekäitumist ja finantsvõimekust.

Täpsemad limiidi suurused lepitakse kokku ETO-pankade ja Eesti Panga vahel sõlmitud

hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) ning ETO-pangad kinnitavad HOLPis kokkulepitud

2/7

limiidid toimepidevuse plaanides. Offline-limiidi eesmärk on tagada meetme rakendamise

ulatusse võetud sektorites (toit, ravimid, kütus) tehtud tehingutest 70% ja võimaldada

inimestele keskmiselt ühe nädala kriitiliste ostude tegemine.

Võrguühenduseta lahendust võib kasutada ainult juhtudel, kui kaardimakse taristu ei ole

tavapärases ehk online-režiimis kättesaadav. Ehk kui kaardimakse vastuvõtja,

kaardiprotsessor või kaardi väljastanud pank ei ole kättesaadav või sellega puudub side.

Olukorras, kus tehingud on tavapärases režiimis võimalikud, teevad määrusega hõlmatud

ETO-pangad kõik endast oleneva, et tagada kaarditehingute täies mahus online-režiimis

tegemine ja vältida offline-lahenduse kasutamist.

Võrguühenduseta lahenduses on lubatud vaid tugevalt autenditud tehinguid . ETO-panga

ülesanne on tagada, et maksekaarte aktsepteeritakse võrguühenduseta režiimis kontaktkiibi

ja PIN-koodi autoriseerimisega. Võrguühenduseta kaarditehing toimub ilma panga

sekkumata, st et ei toimu kaardiomaniku kontoseisu kontrolli. POS terminali salvestatud

tehingud saadetakse töötlusse juhul, kui ühendus terminali ja panga vahel taastub.

Võrguühenduseta tehinguks on makseterminalis vaja kasutada füüsilist pangakaarti, kuna

vastavalt kaardiskeemide reeglitele ei ole digitaalse rahakoti tehingud mobiili, käekella või

muu seadmega ega NFC-maksed võrguühenduseta lahenduses toetatud. Samuti on vastavalt

kaardiskeemide reeglitele võrguühenduseta lahendus võimalik vaid mehitatud vedelkütusega

varustajate müügikohtades (tanklates).

Võrguühenduseta kaarditehingu korral on vastutus kaardi väljastanud pangal. See on

kooskõlas makseteenuste direktiiviga (PSD2), mille kohaselt on kiibi ja PIN-koodiga tugevalt

autenditud tehingu puhul vastutus kaardi väljastanud pangal ning direktiivikohast vastutuse

üleminekut kaardiväljastajale toetavad ka kaardiskeemide Mastercard ja Visa reeglid.

Lahendus on suunatud kriisiolukorras elanikkonna esmase ostukorvi hankimiseks ning seda ei

rakendata juriidiliste isikute ärikaartidele. Samuti ei rakendata võrguühenduseta lahendust

alaealiste klientide (alla 18aastased) kaartidele, kuna nende näol on tegemist piiratud

teovõimega isikutega.

Võrguühenduseta makselahenduse väärkasutamine on keelatud. Pankade ülesanne on

koostöös kaardiskeemidega jälgida kaardi võimalikku väärkasutust ja rakendada meetmeid

väärkasutuste ja pettuste ärahoidmiseks.

Eesti Pank seab selle määruse muudatusega võrguühenduseta kaardimakse võimaldamiseks nõuded ETO-pankadele. Võrguühenduseta kaardimakse toimimiseks on vajalik, et lisaks ETO- pankade tehtavatele arendustele on võrguühenduseta kaardimakse võimaldatud ka ETO-

kaupmeeste poolt nende müügikohtades. Kuna Eesti Pangal puudub volitus seada nõudeid ETO-kaupmeestele, on lahenduse toimimiseks vajalik, et Eesti Panga määruse muudatusest eraldi nimetavad võrguühenduseta kaardimakse ulatusse võetavate sektorite (toit, ravimid,

kütus) ETKAd1 ETO müügikohad ning seavad võrguühenduseta kaardimaksete lahenduse aktsepteerimise nõuded ETO-kaupmeestele.

1 Kütuse kaupmeeste ETKA on kliimaministeerium, toidukaupmeeste ETKA on regionaal- ja põllumajandusministeerium ning ravimikaupmeeste ETKA on sotsiaalministeerium

3/7

Eesti Panga määruse muudatused rakenduvad 1. jaanuarist 2025, kuid ETO-pangale seatav

makseterminalide seadistamise kohustus tekib siis, kui vastava sektori ETKA on ETO müügikohtadele võrguühenduseta lahenduse aktsepteerimise nõuded seadnud, ETO müügikohad on määratud2 ja ETO on sellest tulenevalt makseterminali seadistamiseks panga poole pöördunud. Pangal on ETO kaupmehe teavitamise hetkest alates makseterminali

seadistamiseks aega 6 kuud.

Võrguühenduseta kaardimakse rakendamise mõju analüüs

Võrguühenduseta kaardimakse lahenduse väljatöötamine on toimunud tihedas koostöös

sidusrühmadega – ETO-pankade ning rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonidega Mastercard

ja Visa. Kuna lahenduse toimimine vajab lisaks ETO-pankadele ka kaupmeeste valmisolekut,

on Eesti Pank koostöös pankadega tutvustanud võrguühenduseta kaardimaksete lahendust

ETO-dest kütusekaupmeestele ja toidukaupmeestele, kellega on arutatud võimalikke riske ja

lahendusi nende maandamiseks.

Tuvastatud riskid ja võimalused nende maandamiseks

Pangale võib tekkida krediidirisk, kui tarbija pangakontol on vabu vahendeid vähem kui

pangakiibile kantud limiit, s.t et hädaolukorras saab tarbija kiibile kantud summa ulatuses

tehinguid teha selleks reaalselt vahendeid omamata või pannakse toime lahenduse

väärkasutus ehk kui offline-limiite tarvitatakse mittevajaduspõhiselt või kuritahtlikult.

Eesti Panga analüüsi3 kohaselt on kolmandikul Eesti inimestest kuu lõpus nõudmiseni hoiuse

kontol alla 50 euro ja 45 protsendil alla 200 euro. Selle juures võib eeldada, et tööga hõivatud

pangaklientidel ehk suurel osal inimestest, kelle nõudmiseni hoiuste kontojääk on kuu

viimasel päeval alla 50 või 200 euro, laekub sissetulek järgmise kuu alguses, mis tagab offline-

limiidi arvelt tehtud ja ootel olevate tehingute kohese debiteerimise ning sellisel juhul ei tooks

see pangale krediidiriski realiseerumist.

Lisaks, et hoida riskid väikesed, on võrguühenduseta kaardimakse võimalik vaid piiratud

ulatuses ja mahus – vaid valitud sektorite (toit, kütus, ravimid) ETKAde määratud ETO

müügikohtades ning panga seatud limiidi piires.

Võimalike pettuste tuvastamiseks ja piiramiseks on ETO-pangal kohustus tehinguid jälgida.

Turvalisust suurendab lahenduse funktsionaalsus – võrguühenduseta tehingu tegemiseks

peab tarbija tehingu PIN-koodiga kinnitama ning tarbijale panga antud limiit väheneb iga ostu

järel kuni hetkeni, mil kaarditeenus taas online’is toimib.

Arestide ja käsutuskeeldudega seotud risk. Krediidiasutused on juhtinud tähelepanu sellele,

et võrguühenduseta lahenduse realiseerimisel võib tekkida olukord, kus pank on teinud kõik

endast oleneva, kuid intsidendi või hädaolukorra realiseerudes ei suuda pank takistada seda,

et tehinguid tehakse arestitud kontodel olevate vahenditega. Lahendusena on Eesti Pank

2 Sõltuvalt ETKA otsustest võib lahendus esialgu realiseeruda vaid kriisipoodides. 3 Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (HFCS, aprill 2021) andmetel.

4/7

teinud rahandusministeeriumile ettepaneku täiendada krediidiasutuste seadust (KAS)

muudatusega, mis vabastaks krediidiasutuse vastutusest olukorras, kus ta on teinud kõik

endast oleneva, et arestinõuet mitte rikkuda, aga see toimub kaardimaksete

võrgulahenduseta režiimis sellest hoolimata.

Muudatusega sätestame ETO kohustusena võrguühenduseta kaardimakse osutamise nõude

koos volitusnormiga Eesti Pangale seda küsimust täpsemalt reguleerida. See tagab Eesti

Pangale offline maksete võimaldamise nõudmiseks suurema õiguskindluse, muudatus

jõustub eeldatavasti 2024. aasta lõpus.

Võrguühenduseta kaardimakse lahenduse positiivne mõju seisneb selles, et inimesed saavad

teha hädaolukorras kriitiliselt olulisi oste (toit, kütus, ravimid) ka siis, kui kaupmehe

makseterminal ei ole tõrgete tõttu ühenduses panga süsteemiga.

Kui võrrelda võrguühenduseta kaardimakse lahenduse ebasoovitavat mõju sellest tuleneva

ühiskondliku kasuga, on viimane oluliselt suurem – ETO müügikohtades jätkuvad kriitiliselt

vajalikud ostud ka katkestuste korral ning inimestel säilib kindlustunne, et riik tagab võimaluse

toidu, kütuse ja ravimite ostmiseks ka juhul, kui kaardimaksed tavapäraselt ei tööta. Ilma

vajaliku varulahenduseta on kriisi ajal ainus alternatiiv kaardimaksele võtta

pangaautomaadist välja sularaha, kuid see toob alati kaasa klientide närvilisuse, pikad ATMi

järjekorrad ja täiendava sularahanõudluse. Sellele lisandub kaupmeestele alternatiivkulu

katkestatud ostude näol ja sularahakäitluse kulu kasv.

Kõne all oleva lahenduse realiseerimise alternatiiv oleks laiendada sularahaautomaatide

võrku, mis on Eesti Panga hinnangul oluliselt ressursimahukam ja kulukam.

Määruse § 1 punktis 6 on ETO-pankadele sätestatud nõue olla valmis kasutama isikut

tõendavate dokumentide seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja

poolt osutatava elektroonilise isikutuvastamise teenuse toimepidevust tagavaid

võrguühenduseta varulahendusi. Lisaks sertifitseerimisteenuse osutaja pakutavale teenusele

kasutavad ETO-pangad ka muid alternatiivseid isikutuvastamise ja klientide tugeva

autentimise lahendusi, kuid nende kasutamise võimekus on makseteenuse osutaj ate lõikes

ebaühtlane ja nende kasutamise võimalus on väiksemal arvul makseteenuste kasutajatel kui

ID-kaardi puhul.

Elektroonilise isikutuvastamise võrguühenduseta varulahenduste kasutamise põhjendus

Isikutuvastamise teenuste toimimine on maksete tegemisel hädavajalik, sest makseteenuse

osutajad peavad võlaõigusseaduse § 7246 lõige 3 kohaselt nõudma kliendi tugevat autentimist

iga kord, kui maksja soovib juurdepääsu oma maksekontole interneti teel, algatada

elektroonilist maksetehingut või teha kaugjuurdepääsu teel loodud ühenduse kaudu mis

tahes muud toimingut, millega kaasneb makseteenusega seotud andmete väärkasutamise või

pettuse oht. Seega võimaldab võrguühenduseta lahenduse kasutamine ETO-pankadel jätkata

makseteenuste pakkumist juhtudel, kus esineb tõrkeid riigi sertifitseerimisteenuse osutaja

töös ja sellest tulenevalt automaatselt ka erasektori pakutavates autentimislahendustes

(SmartID, mobiilID).

5/7

Elektroonilise isikutuvastamise võrguühenduseta varulahenduste kasutamise selgitus. Praegu

seisneb riigi sertifitseerimisteenuse osutaja SK ID Solutions’i (endine AS

Sertifitseerimiskeskus) pakutav varulahendus tühistusnimekirjade (CRL; Certificate

Revocation List) offline’is kasutamises. SK väljastab tühistusnimekirja reaalajas pakutavate

teenuste katkemise ennetamiseks. SK tühistusnimekirjad sisaldavad infot tühistatud ja

peatatud sertifikaatide kohta. Tühistusnimekirjad on kumulatiivsed, sisaldades infot kõigi

sertifikaatide kohta, mis on peatatud või tühistatud. Tühistusnimekirju väljastab SK kaks korda

ööpäevas 12tunnise intervalliga. Seega peab ETO-pank olema tehniliselt valmis võimaldama

pangasiseste ja teenuseosutajate vaheliste maksete kinnitamist viimase tühistusnimekirja

andmeid kasutades.

Olukorraks, kus SK tegevus on täielikult katkenud, sh ka juhul, kui tühistusnimekirja

väljastamine ei ole enam võimalik, oleks ID-kaardi kasutamine vastu aegunud

tühistusnimekirjasid ainus alternatiivne riiklikult korraldatud varulahendus inimeste

tuvastamiseks ja ETO-pankade klientide tugevaks autentimiseks maksete kinnitamisel.

Elektroonilise isikutuvastamise võrguühenduseta varulahenduste rakendamise mõju analüüs

Kui tõrked riigi sertifitseerimisteenuse osutaja töös toovad kaasa elektroonilise

isikutuvastamise teenuse katkemise, siis peab ETO-pank oma klientidele tagama võimaluse

jätkata makseteenuste kasutamist ID-kaardiga. ETO-pankadelt eeldab see tehnilist ja

protseduurilist valmisolekut lubada tühistusnimekirja alusel makse algataja autentimist ning

vajadusel kliendipõhiste limiitide sisselülitamist.

Tuvastatud riskid ja võimalused nende maandamiseks

Kuna SK näeb tühistusnimekirjal põhineva lahenduse kasutamisajana ette 12 tundi ja

vanemate kui 12 tundi tühistusnimekirjade kasutamisel ei kehti SK ja ETO-pankade vaheline

võimaliku rahalise kahju katmise kokkulepe, sest siis suurendaks tühistusnimekirjade

pikemaajalisem kasutamine pankade riske, sest võib tekkida olukord, kus makseid tehakse

kehtetu ID-kaardiga seda teadlikult kuritarvitades ja ETO-pangal tekkib rahaline kahju.

Seetõttu saab ETO-panka kohustada vanemaid kui 12 tundi tühistusnimekirjasid kasutama

vaid eriolukorras Vabariigi Valitsuse korraldusel ja tingimustel. Ettepaneku eriolukorra

väljakuulutamiseks teeb Eesti Pank.

Elektroonilise isikutuvastamise võrguühenduseta varulahenduste positiivne mõju

ID-kaardi kasutamine maksete kinnitamiseks ehk vastu tühistusnimekirja tagab

makseteenuse jätkumise vajalikul määral valdavale osale elanikest, sest ID-kaart on Eesti

kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument.

Määruse § 1 punktis 6 on ETO-pankadele sätestatud ka nõue olla valmis võtma hädaolukorras

oma suurklientidelt töötlemiseks vastu kogumina algatatud maksejuhiseid, kui tavapärased

maksejuhiste kogumina (failimaksete) panka edastamise lahendused ei toimi. See tähendab,

et ETO-pangal tuleb lisaks tavapärasele lahendusele ette valmistada vähemalt üks

alternatiivne võimalus. Failimaksete toimimise tagamine on oluline, et suurettevõtted ja riik

saaksid oma raamatupidamissüsteemist panka saata palga-, pensioni- toetuste jm maksete

kogumeid.

6/7

Varuplaanid ja lahendused tuleb ETO-pankadel valmis teha vähemalt suuremate klientidega

ja see, milliseid meetmeid rakendada, lähtub konkreetsest juhtumist. Juhtudel, kus panga ja

suurklientide vahelise liidese (gateway) ja/või internetipanga kaudu ei ole võimalik faile üles

laadida, peab ETO-pank olema valmis rakendama vähemalt ühte järgmistest alternatiivsetest

meetmetest:

1) klientidelt maksefailide meilitsi krüpteeritult vastuvõtmine; 2) klientidelt maksefailide vastuvõtmine pangakontoris kohapeal kasutades ETO–

panga pakutavat wifi ühendust ja kliendi andmekandjat (nt sülearvuti);

3) varem kokkulepitud protseduur USB mälupulgal andmevahetuseks.

Lisaks peab ETO-pank olema tehniliselt valmis võtma neid makseteenuste hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) kokkulepitud meetmeid:

1. Geopiirangute seadmine (Eesti või Baltikum) 2. Klientide valgesse nimekirja lisamine (klientide IP-aadresside whitelistimine).

ETO-pangad kinnitavad meetmete võtmise võimalikkust oma toimepidevuse plaanides.

Määruse § 1punkt 6 reguleerib ka ETO-pankade sularahaautomaatide ristkasutuse toimimist

hädaolukorras. Määruses täpsustatakse, et ristkasutuse toimimine hädaolukorras sularaha

väljavõtmise tehingute teostamiseks peab olema kättesaadav. Ristkasutuse toimimise

tagamine hädaolukorras on ETO pankade ülesanne, kuna ristkasutuse otsesed tarbijad on

pankades arveldusarvet omavad kliendid ning ristkasutus toetab nendele osutavate sularaha

teenuste toimimist. Kui pangad soovivad sularahaautomaatide ristkasutuse tagamiseks

hädaolukorras kaasata ka sularahaautomaatide haldajaid, siis tuleb see protsess, sh

töökorralduslikud vastutusalad ja -tegevused omavahel eelnevalt kokku leppida, mis ei

vähenda ETO-panga kohustust hädaolukorras teenuse tagamisel.Ristkasutuse piiramine

hädaolukorra ajal kõikidele teise krediidiasutuse klientidele ühetaoliselt on võimalik

krediidiasutuse poolt põhjendatud juhtudel. Piirangu rakendamine peab olema kooskõlas

hädaolukorra lahendamise eesmärkidega ning sellest tuleb krediidiasutusel viivitamatult

teavitada koos piirangu rakendamise põhjendustega nii Eesti Panka kui ka

finantsinspektsiooni. Ristkasutuse piiramise info võetakse teadmiseks. Antud punkti alusel ei

reguleerita seadusest tulenevate piirangute seadmist üksikklientidele. Ristkasutuse all

mõeldakse olukorda, kus panga klient saab sularahatehinguid teha mitte kodupanga

opereeritavatest sularahaautomaatidest. Nõue kehtestatakse selleks, et hädaolukorras oleks

tagatud sularahataristu toimimine ning sularaha väljavõtmine, kui ühe või mitme ETO

tegevuses on häired. Sellise meetme eesmärk on vähendada hädaolukorras teenuse

katkestustega kaasnevat mõju ja sularaha väljavõtutehingute eskaleerumist ning

kontsentreerumist. Praegu on Eestis kolm suuremat ATMide võrgu omanikku – Swedbank,

SEB ja Worldline.

Määruse § 1 punktiga 9 muudetakse hädaolukorra definitsiooni – senised makseteenuste kui

ka sularaharingluse hädaolukorra definitsioonid on ühendatud ja nende sõnastust on

muudetud. Varasemad hädaolukorra definitsioonid olid mõlema teenuse osas liialt kitsad:

makseteenuste hädaolukord keskendus ainult pankadevahelise arveldussüsteemi

toimepidevusele ja sularaharingluse hädaolukord sularahavedudele. Makseteenuste

7/7

hädaolukorra võib aga põhjustada ka makseteenuse pikaajaline katkestus ühes või mitmes

ETO-pangas ja sularahateenuste hädaolukorra sularaha taristu toimimise ulatuslikud häired

või töö lakkamine.

Uus hädaolukorra definitsiooni sõnastus kehtib nii elutähtsate makseteenuste kui

sularaharingluse kohta. Eesti Pank määrab kaks tingimust, mille puhul on tegemist elutähtsa

teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga:

1) elutähtsa teenuse katkestus on pikaajaline või mõjutab olulist osa teenuse

kasutajatest ja

2) Eesti Panga hinnangul on teenuste ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse

lahendamiseks vaja võtta erakorralisi meetmeid.

Nendeks meetmeteks võivad olla mitme asutuse, sh ETO-pankade kiire

kooskõlastatud tegevus rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning

kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Elutähtsa teenuse osutamise pikemaajaline katkestus ühes ETO-pangas võib käivitada

kriisijuhtimise või hädaolukorra lahendamise. Ühes ETO-pangas elutähtsa teenuse osutamise

pikemaajalisel katkemisel, mis ei mõjuta oluliselt teisi ETO-pankasid ehk kriisijuhtimise

käivitamisel, jätkab Eesti Pank konkreetse ETO-panga olukorra jälgimist ja vajadusel teiste

ETOdega olukorrateadlikkuse jagamist ning vajadusel kommunikatsiooniga toetamist.

Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuar 2025.