Energeetika ja transpordi 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine

KÄSKKIRI

18.06.2024 nr 46

Energeetika ja transpordi 2023. aasta

tulemusaruannete kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan

energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande (lisa 1) ning transpordi

tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande (lisa 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1

Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Aruande on koostanud Kliimaministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele.

Tallinn 2024

Lisa 1 majandus- ja infotehnoloogiaministri

käskkirja „Energeetika ja transpordi 2023.

aasta tulemusaruannete kinnitamine“ juurde

2

Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 6

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 7

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 8

5. Programmi üldinfo .....................................................................................................................13

6. Programmi mõõdikud ................................................................................................................14

7. Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................................16

7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ ...............................................18

7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises“ ..............................................................................................................................20

7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ ..........................................................22

7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028 ....................................................................23

7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: ............................................................................23

7.4.2. Taastuvenergia ..............................................................................................................24

7.4.3 Energiatõhusus...............................................................................................................25

7.4.4 Maapõueressursid ..........................................................................................................26

8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine..........................................27

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ....................29

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

1 https://valitsus.ee/media/323/download 2 https://kliimaministeerium.ee/media/909/download

Tulemusvaldkond Energeetika

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis

on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika

eesmärkidega. Panustada Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi

parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Valdkonna arengukava Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1 Maapõuepoliitika

põhialused aastani 20502

Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2023-2026

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava

regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse

Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades

keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte.

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AS Eesti Varude Keskus

4

Energeetika tulemusvaldkonda panustab energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika

põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks.

Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on

seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh

maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja

programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja

programmi eesmärkidest.

Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja

julgeolekupoliitikaga. Eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale

suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja

keskkonnaalaseid aspekte.

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja

energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning

maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2023. aastal täidetud meetmete mõõdikud:

Meede „Energiavarustuse

tagamine ja energiaturu

korraldus“

Meede „Primaarenergia tõhusam

kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises“

Meede „Maapõue-

ressursside uurimine ja

kasutamine“

2023. sihttaseme meetmete mõõdikud

-Tagatud on energiataristu n-1

kriteerium ja energiaturu tõhus

toimimine (Täidetud)

- Tagatud on elektri- ja gaasituru

toimimine Eestis (Täidetud)

- Energia lõpptarbimine,

TWh*(2022=32,6 TWh)

- Primaarenergia sisemaine tarbimine,

TWh* (2022=54,7 TWh)

- Taastuvenergia osakaal

lõpptarbimises %* (2022=38%)

-Tagatud on

maapõueressursside

kasutamise koordineerimine

ning nende kasutamise

potentsiaali jätkusuutlik

uurimine

(Täidetud)

Allikas: KLIM

*2023 andmed avaldatakse kahe aastase viibega, 2022 aasta seisuga on mõõdikud saavutatud

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused

jms)

Programm sh vastutavad

ministeeriumid

Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energeetika ja maavarade programm

2023-2026 (Kliimaministeerium)

Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Energeetika ja maavarade programm

2023-2026 (Kliimaministeerium)

5

ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2023. aasta kohta puuduvad statistilised andmed

primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta. Võimalik

on toetuda toodanguandmetele, mille kohaselt moodustas 2023. aastal toodetud sisemaisest elektrienergiast

moodustas taastuvenergia osakaal 53%3. Primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise sihid olid 2022.

aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse

energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise ettepanekule4 koostati 2023. aastal ENMAK 2035

esimene versioon ja koostamisel on seonduvad mõjude hindamised5.

Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud

programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade

programmides ja tulemusaruannetes:

 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark

 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine

 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine

Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele kui

kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Avaliku sektori

meetmed on kirjeldatud ja esitatud Euroopa Komisjonile REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavandi

lisas IV6. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise määr oli 1% aastal 20227. Vastavalt energiamajanduse

korralduse seaduse § 5 kohaselt korraldab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator, et igal aastal

rekonstrueeritakse 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast.

Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab hetkel Rahandusministeerium.

Ehituse programm aastateks 2023-2026 keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste hallatavate hoonete

meetmeid ei käsitle8, Kuna taastuvenergia kasutusele võttu ja energia lõpptarbimist on keeruline

energiamajanduse arengukava kaudu suunata peavad vastavad meetmed edaspidi olema kavandatud teiste

sektorite arengudokumentides9, sh avaliku sektori hoonetega seotud energia tarbimine.

Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvast energiaallikast toodetud

energia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisega ning energiajulgeoleku kõrge taseme hoidmisega.

Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu Maavarade kasutusest tingitud

keskkonnamõjude vähendamisele.

3 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 4 Dokumendid | Energiatalgud 5 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 6 Vt meetmed HF1a ja HF1b Lisa IV Meetmete kirjeldused.xlsx (live.com) 7 REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavand 10.08.2023 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 8 Ehituse programm aastateks 2023-2026 (3).pdf (kliimaministeerium.ee) 9 Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine)

kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja

kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides)

raames. Lk 3 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee)

6

Tulemusaruannet tutvustati 10.04.2024 ENMAK juhtkomisjonile, kuid kuna koostamisel on ENMAK

2035, siis uusi programme10 lisaks energeetika ja maavarade programmile seoses ENMAK 2030

rakendamisega pole vajadust rakendada.

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul

moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline

sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate

ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Energiaressursside kasutamise

eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise programmidesse,

kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist11.

ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks valitud

Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy

Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia

kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.

Tabel 1. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Soodsa hinnaga ja

keskkonnanõudeid arvestav

kütuste ja energia kättesaadavus

tarbijale**

Allikas: Maailma

Energeetikanõukogu

ABB ABA ABA ABB ABB

* märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis,

teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust

positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus

väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas.

Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on energeetika põhinäitajate sihttasemete (2023. aastal

uuendatud) täitmine, sh strateegia Eesti 2035 mõõdik taastuvenergia osakaal energia summaarsest

lõpptarbimises aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 1.

10 §4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 11 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee)

7

Joonis 1. Energeetika põhinäitajad 2030 aasta sihttasemega

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2023-2026“.

Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine,

kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud

peatükis 11.

Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes.

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Programmi eelarve kokku:-258 326 -185 029 -81 917

Programmi vahendite jääkidest olulisemad on:

 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid

(objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine

Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024 aastal on plaanis tegevused ära teha.

 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi

puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu,

lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud

laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024.aastasse vajalikud

2 9

3 3

6 2

1 2

3 2

3 2

5 0

6

3 8

3 3

5 4

4

6 5

3 0

4 6

4

Taastuvenergia osakaal summaarses

lõppenergia kogutarbimises, %

Energia lõpptarbimine, TWh

Primaarenergia tarbimine, TWh

Energeetika kasvuhoonegaaside heide

(KHG), mln tCO2ekv

2015 2020 2022 2030

8

meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on

kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine.

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud

energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti

energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi

järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. 2023. aastal on Eesti 126 riigi

järjestuses 7. kohal (ABA12)13, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse

panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused,

energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea.

ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas14 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad

väljakutsed energeetikas:

1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa

energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise energia

infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja

salvestuse nõudlusele vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine

eelistatult turutingimustel või läbi strateegilise reservmehhanismi loomise.

2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute

ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise

kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja

mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia

projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt

koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu

ning energiajulgeoleku.

3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud

rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse

vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset

sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid.

4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku

potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti

on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse

12 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis,

teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust

positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus

väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the

country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%;

Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 13 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 14 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

9

sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid.

Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja

minimaalsete jäätmetega.

Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine

Jätkuva Ukrainas toimuvaVenemaa agressioonisõja taustal on Eesti energia julgeoleku vaatest 2023.

aastal oluline välja tuua järgmised peamised arengud. Eesti gaasivarustatus on tagatud läbi

riikidevaheliste ühenduste, hästi toimiva turukorralduse ning riikliku 1 TWh gaasivaru hoiustamise

Inčukalns gaasihoidlas (ca 29% Eesti eelmise aastasest tarbimisest). Täiendavalt panustab

varustuskindlusesse Pakrineeme sadam, mis 2023. aastal saavutas täieliku valmisoleku erinevat tüüpi

FSRU vastuvõtmiseks. Täiendav koostöö Lätiga Pakrineeme sadama ja sealse infrastruktuuri ühiseks

kasutamiseks on oluline, tagamaks vastastikku Lätiga gaasitaristu toimimist kriisiolukordades Balti

piirkonnas. Eesti ja Läti sõlmisid vastavasisulise ühiste kavatsuste memorandumi (MoU) 12.05.2023.

2023. toimus õnnetus Balticconnectoriga, välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel, mille tõttu sai

gaasitoru kahjustada. Intsident tekitas täiendava vajaduse merealuse kriitilise taristu seire ja

kaitselahenduste väljatöötamiseks, millega 2023. aasta lõpul algust tehti.

2023. aasta oktoobris esitati kinnitati ministri poolt ja esitati Euroopa Komisjonile uuendatud gaasi kavad.

Komisjonile esitati „Eesti gaasisüsteemi tarnehäirega toimetuleku kava“ ja „Eesti gaasisüsteemi ennetav

tegevuskava varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks“.

Elektrisüsteemi toimimise tagamiseks on oluline välja tuua Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahenduse

loomine 2023. aastal. Lahendus leevendab oluliselt sõltuvust Kulgu tammist, mille kaudu oli Venemaal

võimalik tekitada ohtlikke olukordasid Narva elektritootmisele, mille kaudu on täna tagatud 1000MW

juhitavaid võimsusi.

Täiendavalt loodi täpsem hädaolukorra määratlust elektriga varustamisel. 2023. aasta detsembris jõustusid

määruse “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel” muudatused, millega

sätestati arvuliselt piirid, millest alates kuulutatakse välja hädaolukord põhivõrgus ja jaotusvõrgus. Läbi

selle on tulevikus võimalik kaasata täiendavat ressurssi, juhul kui tegemist on ulatuslike ja pikaajaliste

riketega, mille lahendamisel es

2023. aasta augustis allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon

Baltimaade Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise kiirendamiseks aasta võrra, 2025. aasta

algusesse. Sünkroniseerimise ettevalmistused liiguvad kokkulepitud ajakavas, on paigaldatud kaks

sünkroonkompensaatorit kolmest, kolmas on valmimas ajakava kohaselt (siht: 2024. aasta juuni) ning

pingestati 330V Balti-Tartu kõrgepingeliin.

Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on

tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele

soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste

10

planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja ka puudused andmete kättesaadavuse osas, mille parandamist

edasiste tegevuste raames planeeritakse.

Taastuvenergiale üleminek

Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2023. aastal (2,61TWh) sarnasel tasemel 2022. aastaga

(2,62TWh)15. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise

seadus16, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia summaarsest

tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja

maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise kohta

(kogukonna kasu). Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid

omavalitsusele ja kohalikele elanikele (kohalikele elanikele makstakse maismaa tuuleparkidelt

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu KOVile makstavast summast kuni 50% ulatuses) maksma tasu, et

soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning

soovitakse kiirendada eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et tõsta taastuvenergiale ülemineku

tempot. Samuti jätkatakse planeeritud taastuvelektri vähempakkumiste korraldamisega.

Elektrivõrgus vajaliku tootmissuunalise liitumisvõimsuse vabastamiseks võeti vastu vajalikud

elektrituruseaduse muudatused (seaduseelnõu 696SE17). Seaduse kohaselt kohustub elektrivõrguga liituja

tasuma liitumisprotsessi alguses tagatist summas 38 tuh €/MVA ning tasuma kasutamata liitumisvõimsuse

eest võimsustasu samuti 38 tuh €/MVA. 2023. a lõpuks oli võrgust vabanenud hinnanguliselt 4400 MVA

liitumisvõimsust.

Energiatõhususe suurendamine

2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist.

Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe

instrumendi18 kaudu rahastatud uuringu põhjal selgusid peamised meetmete paketid aastaks 2030, kuidas

seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmis 2024 I kvartalis19.

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning

määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest

moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine – näiteks geotermaalenergia

kasutamine energeetikas (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia). 2023. aastal on ettevalmistatud

ning alustatud erinevate pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca

500m sügavuste puuraukudega.

15 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos

17 Seaduseelnõu Riigikogu veebis - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3/elektrituruseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 18 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-

support-instrument-tsi_et 19 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave -

energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia"

11

Maapõue ressursside geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents

Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud

uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja

tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi

ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi

uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret;

radooniseiret ning interpreteeriti neid andmeid.

Järgmise nelja aasta (2024-2028) suurimad väljakutsed on:

 Kolme Balti riigi elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa

elektrisüsteemiga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine,

süsteemiteenuste turgude ülesehitus (nt sageduse hoidmine) Balti süsteemihaldurid plaanivad

sagedusreservide turu käivitada juba 2025. aasta alguses. See viib Balti riikide elektrivõrkude

täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri

varustuskindluse ja julgeoleku.

 Kriitilise energiataristu turbevõime kasvatamine (sh merealuse taristu seire- ja kaitsevõime

tekitamine, taristu kiirema parandamise lepingute sõlmimine, kriitiliste seadmete varu tekitamine

jm).

 Elektrituru disaini direktiivi ülevõtmine. Elektrituru disaini pakett toob uued lähenemised

elektrituru ja -süsteem vaatest, näiteks energiajagamise põhimõtte.

 Vesiniku- ja gaasituru direktiivi ülevõtmine.

 Taastuvelektri tootmise potentsiaali realiseerimine, mida on Eestis rohkem kui vajalik sisemaise

tarbimise 100% katteks taastuvelektriga20, nagu on seatud 2030. aastaks eesmärk. Seega on

järgmistel aastatel väljakutsed mitmes valdkonnas: võrguarenduste kiirendamine, liitumisprotsessi

kiirendamine, võrgu ette arendamine, jaotusvõrgu kliimakindluse ja sealjuures ka hajatootmise

vastuvõtuvõimekuse kasvatamine, meretuulikute turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate

turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide loomine või täiendamine.

 Taastuvenergeetika kasutuselevõtul on jätkuvalt väljakutseks tuuleparkidele sobivaimate

asukohtade leidmine, planeerimis- ja loamenetluste lõpuleviimine, sh kogukondade kaasatus

otsuste tegemisse ja kohaliku kasu teadvustamine ning lubasid menetlevate asutuste piisav ressurss

taastuvenergeetika taotluste menetluse prioriseerimiseks.

 Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on kaugküttes salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse,

madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse

saavutamiseks. 2024. aastal on kavas muuta kaugkütte hinnaregulatsioon kahetariifseks

Konkurentsiameti seniste parimate praktikate alusel. Eesmärk on vähendada lokaal- ja kaugkütte

paralleeltarbimist tagamaks õiglasem taristukulude jaotus kaugkütte tarbijate vahel. Muudatuse

tulemusel vähenevad kaugkütte kaod, väheneb tipukoormus, suureneb heitsoojuse kasutus ning

vähenevad kasvuhoonegaasid.

20 Varustuskindluse aruanded | Elering

12

 Avaliku sektori kohustuste täitmine, sh keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisele seatud

eesmärgi täitmine on väljakutse. Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud taastuvenergia

eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda tarbimisvalikutega. Avaliku sektori

(keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla eeskujuks turuosalistele, samas on

osutunud väljakutseks näiteks elektrienergia rohehanke käivitamine Riigi Kinnisvara AS-i poolt.

 Energiatõhususe direktiivi täitmine, mille eest vastutab Kliimaministeerium. elukeskkonna ja

ringmajanduse põhiüksus. Suurimaks väljakutseks on energiatõhususe meetmete horisontaalne

rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurema panusega. 2023. aastal koostatud

uuringu Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation

in Estonia kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030. aastaks tulenevate

energiatarbimise sihttasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi, teeninduse, tööstuse ja

põllumajanduse energiatõhususe meetmetesse panustada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 mlrd

eurot, sh avaliku sektori rahastust 5 mlrd eurot21.

 Teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside

valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema

maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku

olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse

suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult

suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

• Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel eesmärgiga saavutada

oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel

ja kasutuselevõtu edendamisel, mida aitab lahendada kontsessioonimehhanismi sisseviimine

maapõue seadusesse.

 Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik

kasutamine, et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike

omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine

ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.

 Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle kaasavate aruteludega kõigi

mõjutatud osapooltega (kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega), kuna hoonete

energiatõhususe saavutamine ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu

on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal

säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhendit, mis

kinnitati 2023. märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike

omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine

ja elluviimine koostöös Rahandusministeeriumiga.

 Jätkuv dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – plaanis on konstruktiivsed

arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus

ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel.

21 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud

13

Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga22. Energeetika

tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“ muutuse

E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse. Lisaks

panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus" muutuse

D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku

transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B „Planeerime ja uuendame

ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega arvestades.

5. Programmi üldinfo

Energeetika ja maavarade programm on koostatud „ENMAK ja maapõuepoliitika eesmärkide

saavutamiseks.

Joonis 2. Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse.

22 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

Programmi nimi Energeetika programm

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava

regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse

Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades

keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte.

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus AS (Eesti Vedelkütusevaru

Agentuur AS)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Ei

14

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja

energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning

maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete

energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused

(elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi).

Programm käsitleb samuti riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. AS Eesti

Varude Keskus (EVK) haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning

hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Riigi tegevusvarudena haldab EVK vedelkütusevaru,

maagaasivaru, tervishoiuvarusid ja toiduvaru. EVK ülesandeks on lisaks riigi tegevusvaru haldamisele

valdkondliku varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse analüüsimine ning võimelünkade parandamine

ja veeldatud maagaasi ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Pakrineeme sadamas.

6. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3 esitatakse

programmi tegevuste mõõdikud.

Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Energia jätkusuutlikkus BAB ABB ABA ABB ABB

Elektrivarustuse tagamine

Energia- majanduse

osalised

Eesmärgid ja meetmed

ENMAK 2030

Eesti 2035

ENMAK 2035

REKK 2030

Rohepööre, sh õiglane üleminek

Kliimaneutraalsus, kliimanutikus,

elurikkus, ringmajandus, puhas energia, ressursi- ja

energiatõhusus, tervislik ja

keskkonnahoidlik toit, säästev ja arukas liikumine, tõhus

ehitamine ja renoveerimine

15

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest, %23 29,34 38,47 * 27% 27%

Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus

minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut24 158,1 218,6 * < 110 <100

Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus,

MWh

Allikas: Elering AS

13,8 49,6625 * <60 <60

Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga

aastaks 2025

Allikas: Elering AS

Teostamisel

Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine

Allikas: Elering AS Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Gaasivarustuse tagamine

Gaasituru kontsentreeritus (HHI)

kodutarbijate müük 4 158 4028 * 3 750 3 500

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude

säilitamine

Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu

Allikas: Eesti Varude Keskus Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest transpordisektoris, %

Allikas: Eurostat %

11,01 8,48 * 9,1% 9,6%

Transpordikütuste turul enam kasutatavate kütuste

kvaliteet tagatud

Allikas: Keskkonnaministeerium

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja

jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61,32 65,44 * 59% 59%

Energiatõhususe suurendamine

Energia lõpptarbimine, TWh

Allikas: Eurostat2632,6 32,6 * 33,3 33,3

Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh

Allikas: Eurostat27 50,0 54,7 * 65,6 65,6

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest, %28 28,29 29,11 * 20% 25%

23 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 24 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 25 sh 45,18 MW vandalism Lk 50 Elering_VKA_2023_WEB.pdf 26 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 27 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 28 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega

16

Programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest transpordisektoris, %

Allikas: Eurostat %

11,1 8,48 * 9,1% 9,6%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja

jahutuse

summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61,32 65,44 * 59% 59%

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents

Maapõueressursside

uurimine ja kasutamine on

jätkusuutlik ja koordineeritud

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse

kaardistamisega

kaetud ala % Eesti territooriumist

- 38 42 42 46

Teavitusürituste arv 4 5 6 5 5

Seireprojektide arv

Allikas: EGT 4 4 4 4 4

*Andmed viibega 2 aastat

7. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-202729 kavandatud tegevused, mis panustasid programmi

täitmisesse:

- Analüüs ja ettepanekud valikukriteeriumide kohta, millele peavad taastuvenergiat tootvad projektid

vastama, et nad panustaksid Eesti taastuvenergia 2030. a eesmärgi saavutamisse, ning millega

saavad sellised projektid arendamisel kiirendatud korras edasi liikuda

- Riigisisesed õigusaktide muudatused seoses loamenetluse kiirendamisega, mis EL tasandil 2022. a

lõpus kokku lepiti

- Määruse "Energiatõhususkohustuse jaotuskava" muutmine30.

- Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri

tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine

- Analüüs ja ettepanekud, kas ja millises mahus on vaja meretuuleparkide tarbeks välja töötada

spetsiifiline toetusmeede

- Ülevaade energiavõrkude välisühenduste rajamise kohta

- Eesti seisukohad EL elektriturureformi eelnõude kohta

- Analüüs ja ettepanekud Eesti Mandri-Euroopa võrku ühendamise kiirendamise kohta

- Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta

Toodud tegevused panustasid erinevate meetmete eesmärkide saavutamisesse, millest allpool ülevaade

antakse.

29 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 30 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja

17

Tegevuste ja meetmete kavandamisesse annavad olulist sisendit uuringud ja analüüsid. Energeetika

valdkonda suunava „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ seonduvate mõjude hindamiste

koostamise sisenditeks on mitmed seni uuringud31. Eelmise aasta uuringute ja analüüside tegevustest on

oluline välja tuua:

 analüüs ja ettepanekud energia salvestuse turu käivitamise kohta;

 Hiiu mereala ruumiline ja juriidiline analüüs (ühishange Rahandusministeeriumiga);

 „Support to the renovation wave. Energy efficiency pathways and energy saving obligation

in Estonia“ (lõppversiooni lõpp 2024 märts)32

 2023. aasta augustis esitas Eesti Euroopa Komisjonile „Riikliku kliima- ja

energiakava aastani 2030“ ajakohastamise versiooni kavandi33

 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettevalmistavad tegevused (sh 3 töörühmade

aruannet sisendiks eelnõu koostamisele)34

 Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu

dekarboniseerimise võimalustest Eestis35

 Maardlatel ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs (Lääne-Eesti

piirkond)36

 „Elanike, ettevõtjate ja omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring37“

 Analüüs kliimaneutraalsest soojus- ja jahutusmajandusest Eestis38

Uuringutele tuginedes luuakse vajalikke meetmeid, tegevuskavasid seatud eesmärkide täitmiseks.

Valdkondlikest meetmetest annavad ülevaate tabelid 4 ja 5, kus on vastavalt välja toodud 2023. aastal

lõpetatud meetmete maht ning eelmisel aastal väljamakstud meetmed.

Tabel 4. 2023. aastal lõpetatud energeetika toetusmeetmete summaarne ülevaade.

Toetusmeede EUR

Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine 2 219 263,33

Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine 185 500,00

Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 112 735 423,73

Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 421 266,50

Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 29 901 126,46

Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine 13 558 169,01

Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus 1 184 023,70

Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 801 374,98

Soojusmajanduse arengukava koostamine 19 345,32

31 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 32 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 33 National energy and climate plans (europa.eu) 34 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 35 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 36 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 37 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 38 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 |

Energiatalgud

18

Tänavavalgustuse taristu renoveerimine 9 386 356,93

Kokku meetmed lõpetatud 2023: 172 597 520,89

Tabel 5. 2023 aastal energeetika toetusmeetme väljamaksete otsused.

Toetusmeede EUR

Energia hinna kompenseerimiseks toetuse andmine 16 846 253,25

Energia salvestuse pilootprogramm (siseriiklik) 4 552 500,00

Nullheitega sõidukite ostutoetus 2 882 239,82

Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (siseriiklik) 40 821 233,76

Üldkokkuvõte 67 587 906,83

7.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“

Energiahinnad on võrreldes 2022 aastaga stabiliseerunud, aasta keskmine elektribörsihind oli 90

eur/MWh39. Võrreldes 2021 aastaga on päikseparkide toodang tõusnud üle kahe korra, 300GWh-lt,

700GWh-ni. Elektrihinnad on olnud madalamad ning seetõttu ei ole fossiilset päritolu elektrienergia

toodang endisel tasemel. Eelmisel aastal ületas taastuvenergia toodang fossiilset päritolu elektrienergia

toodangut40. 2023. aasta tarbimine oli 8 TWh, mis on 1,3% väiksem 2022 kogutarbimisest. Elektri

tiputarbimine oli 2023. aastal 1564 MW, mis on 6,2% kõrgem eelneva aastaga. Silmas tuleb pidada

külmemat talveilma, mida varasemal aastal ei olnud.

2023 lõpetati kodumajapidamiste energiahinna kompensatsioonimeede, mille raames tehti möödunud aastal

väljamakseid 16,8 (sh gaasitarbijate kompensatsioon) miljonit eurot. Võrdluseks 2022. aastal lõikes tehti

väljamakseid üle 96 miljoni euro eest.

Gaasi tarbimine on Eestis vähenenud vastavalt EL poolt seatud eesmärkidele, 2023. aastal oli gaasi

tarbimine 3,42 TWh. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud

Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud41 ning Eesti Varude

Keskus hoiustab 1 TWh gaasivaru Inčukalnsi gaasihoidlas. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 30% Eesti

aasta keskmisest gaasitarbimisest. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail paigaldatud laadimiskäpp ning

tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja suuruses FSRU-sid42. Täiendav

gaasiühendus Poola ja Leedu vahel (GIPL) ning Inkoo (Soome) maagaasiterminal panustavad täiendavalt

ka Eesti gaasivarustuskindluse tagamiseks. Samas regioonis olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on

piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus LNG baasilt. 2023. aastal toimus oktoobris õnnetus

välise jõu tulemusel (ankruga lohistamine), mille tõttu on 2024. aprilli keskpaigani tööst väljas

Balticconnector. Eesti varustuskindlus on tagatud nimetatud teistele ühendustele ja kokkulepetele.

Täiendavalt tegeletakse kodumaise biometaani tootmise ja tarbimise arendamisega, mille kaudu järk-järgult

asendatakse fossiilse päritoluga gaasi kodumaise biometaaniga.

39 Elering Live (hinnad ilma käibemaksuta ja täiendavate tasudeta) 40 Toodang ja prognoos | Elering 41 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 42 floating storage and regasification units

19

Elektrisüsteemis jätkusid olulised ettevalmistavad tegevused Baltikumi Mandri-Euroopa sünkroniseerimise

ettevalmistamisega. Eesti elektrisüsteemi paigaldati kaks kolmest sünkroonkompensaatorist ning kolmas

on ajakavakohases graafikus. Alates 2025. aastast plaanivad Balti süsteemihaldurid alustada

elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja

varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti

põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised. 2023. aasta Eesti tootmise tulemused

näitavad juba praegu selle trendi kiirenemist. Põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisel

(otsepõletamise järkjärguline lõppemine, sest Eesti 2035 tegevuskava näeb ette põlevkivienergeetika

osakaalu järkjärgulise vähendamise sama näeb ette Eesti Energia strateegia43) tagavad elektri

varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega. Elektrisüsteemi

varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse mehhanismi, juhul kui

esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel.

ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste

energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv energia

tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus

on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud

jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud.

Edasiste arengutele on sisendiks uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning

jahutusmajandusele aastaks 2050“ ning koostöös Konkurentsiameti ja turuosalistega on planeeritud läbi

viia kaugküttereform tagamaks jätkusuutliku, süsinikuheite vähenemise Eesti soojus- ning

jahutusmajanduses. Reformi käigus muudetakse kaugkütte ja ehitusvaldkonna regulatsiooni selliselt, et

senisest kiiremas tempos vähendada sektori kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) heidet ning suurendada

jääk- ning heitsoojuse kui emissioonivaba soojuse osakaalu kaugküttes.

Olulised tegevused 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:

 Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik

valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi

poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum

(MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja

sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja

Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai

kasutamise puhul.

 2023 suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani

hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis

võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada

 Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses

allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise

kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide

süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja

Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati

43 PowerPoint Presentation (energia.ee)

20

330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas

valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.

 2023 novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt

sõltuvust Kulgu tammist

 Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku

raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära

kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus.

 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste

väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru

kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel

7.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“

Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama

kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.

2023 aastal lõpetati perioodi 2014–2020 EL rahastutest rahastatavad meetmed soojustorustike

olukorra parandamiseks, kaugküttekatelde renoveerimisele, rajamisele ning kütuse vahetusele ja

tänavavalgustuse taristu renoveerimisele. Meetmed panustasid 2023. aastal oluliselt energiatõhususe

parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisesse. Meetmete kogumaht 2023 aastal oli 4,1 miljonit,

millega suurenes taastuvenergia osakaal 240 GWh võrra, hoiti kokku 95 569 t CO2 ekv ning vähendati

tarbimist 69 GWh võrra44.

Aastal 2023 toimus täiendavate meetmete käivitamine kaugküttesüsteemide ja katelseadmete

renoveerimise ja rajamise toetamisele (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) ja

Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamiseks ligi 32 miljoni ulatuses. Toetuste

tulemuslikkuse näitajad selguvad edasisel perioodil.

Transpordisektori dekarboniseerimise toetamiseks valmistati 2023. aastal ette ning viidi ellu nii vesiniku

väärtusahela toetusmeede (49,1 miljonit €) kui ka elektribusside ühistranspordis piloteerimise meede (2,6

miljonit €). Mõlemad meetmed panustavad transpordisektori heitmete vähendamise mõõdikusse ning

tulemusi on võimalik raporteerida 2024. aastast alates.

Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki panustas 2023. aastal läbi viidud taastuvenergia

vähempakkumine, mille tulemusel kinnitati 2024. aasta alguses toetused täiendavale taastuvelektri

tootmisele 720 GWh ulatuses ja tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027. Järgmiste taastuvelektri

arenduste soodustamiseks eraldatud RePowerEU 26 miljoni € suurust eelarvet on võimalik kasutada 2026.

aasta keskpaigani. Nende vahendite abil luuakse eeldused loamenetluste ja arenduste kiirendamiseks läbi

avaliku sektori andmete korrastamise ning täiendavate uuringute. Käivitatud on tuuleprojektide arenduste

kvartaalne seire.

44 Keskkonnainvesteeringute Keskus - aruanne

21

ENMAKi üldeesmärgi täitmisesse sh programmi sihtidesse panustavad peamised olulised tegevused 2023.

aastal olid:

 Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku

kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti

kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50%

ulatuses EL rahastus45 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes

tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust,

suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga

võimalikult suurt kasu ühiskonnale).

 Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning

Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt

Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga,

panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning

annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.

 2023 kevadel jõustus Elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli

vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid.

Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks.

2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks

kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.

 Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite

hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne-

Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.

 Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5

miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku

liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70

miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.

 Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede

kogumahus 9 miljonit eurot.

 Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).

 Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku

sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib

2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.

 Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu46. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele

suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi

hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada

45 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 46 Biometaani toetus | Elering

22

maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I

kvartalis.

2023. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas peamiselt kahte tegevust:

 Energiatõhususe uuringu läbiviimine, mida rahastas Euroopa Liit47. Uuring valmis 2024 I kvartalis.

Uuringu eesmärk oli leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed Euroopa Liidu

energiatõhususe direktiivist tulenevate ambitsioonikamate sihttasemete täitmiseks ning

kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud

seadusemuudatused energiasäästukohutuse täitmiseks, arvestades energiatõhususe

direktiivid tulenevate sihttasemete ja eesmärkidega48.

 2023. aasta novembris uuendati energiasäästukohustuse jaotuskava49, mille peamine ülesanne on

energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise

energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse.

Jaotuskavaga fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse

seaduses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise perioodi

vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete tulemuslikkust riikliku

energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajaduse korral ettepanekuid uute poliitika-

meetmete rakendamiseks.

Kliimaministeeriumi moodustamisega seoses muutus 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldusega

EnKS kohane energiasäästu koordinaator, kelleks alates 1.07.2023 on Kliimaministeeriumi elukeskkonna

ja ringmajanduse põhiüksus (seni oli energiasäästu koordinaatoriks MKM energeetikaosakond).

7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“

Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus

haldamine ja kasutus

 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise

poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside

võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne

teadmistepõhine uurimine.

 Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist

baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad

võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt

avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viiakse

läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid;

põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid;

mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja

nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist.

47 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-

support-instrument-tsi_et 48 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave -

energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" 49 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja

23

Valmis analüüs ja ettepanekud rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete võimaliku kaevandamise

ja tootmise kohta. Vabariigi Valitsus eraldas tulevikumaavarade teadus- ja arendusuuringuks 6 112

000 eurot, millest 2023. aastaks on planeeritud 2 090 000 eurot. Uuringu valmimise tähtaeg on

2025. aasta lõpp. Uuringu eesmärk on majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku kriitiliste

toormete (sh fosforiidi ja haruldaste muldmetallide) eraldamise lahenduse leidmine. Majandusliku

otstarbekuse korral tuleb leida viise kaasnevate ressursside (vanaadium, uraan, kaalium, lubjakivi,

turvas, tööstusjäätmed) kompleksseks väärindamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad otsustada,

kas ja kuidas oma ressursse kasutada.

 Valmis Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse teadusmaja.

7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2024-2028

Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on strateegilise

tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed olid sisendiks rohereformi

tegevusplaanile50. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille

elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine.

7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:

 Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga

Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine

Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika

strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa

elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku,

vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja

ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja

elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga

kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega

rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.

 Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine

Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise

vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille

summaarset mahtu on heade pakkumiste olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWh võrra, kokku

10 TWh-ni

 Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine

Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda

riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest

kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate

reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi

toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa

sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral

automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid

plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal.

50 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1

24

 Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt

Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis,

nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus

Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine,

vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad

hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui

võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate

teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).

 Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt

biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja

jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi

kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine

järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine

strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust

kliimaneutraalses Euroopas.

 Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele

gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu

regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning

järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku

kasutamisele.

 Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata

määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused51

kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja

pingekvaliteedi mõõdikud.

7.4.2. Taastuvenergia

 Meretuule- ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni

väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine

Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane

soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida

meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi.

 Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis

Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad

toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate

hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda

panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik

tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.

 Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi

täitmist

51 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja

25

Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava

taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või

energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine.

Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike

lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia

potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid

lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia

planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia

vähendamine

Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis

ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa

Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide

kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte

ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate

radarite soetamise otsused)

 Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale

Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt.

elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt52. Riigihangete (sh kohalikul tasandil)

tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii

energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on

renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et

oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.

 Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine

Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused –

Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste

aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks

seatud eesmärkide saavutamist.

 Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine

Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga

seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus.

Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu

tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika

integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab

arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste

ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja

turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille

raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse.

7.4.3 Energiatõhusus

 Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine.

Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu

koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja

52 https://www.rkas.ee/et/rohehange

26

Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse

põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu53 näeb ette energiatõhususe meetmete

käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas.

Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav

energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt

energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi

muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik

energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency

pathways and energy saving obligation in Estonia54" raames välja töötatud meetmed rakendada

erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega.

7.4.4 Maapõueressursid

 Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse

täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga.

Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue

muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik

kasutamine

Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide

vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine

ministeeriumide üleses koostöös.

 Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli

kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega

Energeetika tulemusvaldkonna ülene väljakutse on märtsis 2023 kehtestatud määrus millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks

(nullnetotööstuse määrus). Üleminek kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule majandusele ning vastav

energiasüsteemi ümberkujundamine annavad märkimisväärseid võimalusi, mis on seotud

nullnetotehnoloogia sektorite arendamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga. Peamiste

masstoodetud nullnetotehnoloogiate üleilmne turg kolmekordistub eeldatavasti 2030. aastaks ja selle

aastaseks väärtuseks kujuneb ligikaudu 600 miljardit eurot55.Maavarade, energeetika ja transpordi

valdkondlikud tulemused ning nende õige turunduslik rakendamine võimaldab Eestil sellest turust osa

haarata.

53 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 54 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 55 Energiatehnoloogia perspektiivid (2023), Rahvusvaheline Energiaagentuur.

27

8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine

Tabel 6. Energeetika ja maavarade programmi 2023.a. eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes.

Esialgne

eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

(%)

Energeetika ja

maavarade

programmi eelarve

kokku: -258 326 -185 029 -81 917 44,3%

Kulud -258 326 -185 029 -81 917 44,3%

Elektri- ja

gaasivarustuse

tagamine -160 298 -103 309 -23 336 22,6%

Kulud -160 298 -103 309 -23 336 22,6%

Transpordikütuse

korraldus ja

kütusevarude

säilitamine -6 291 -10 217 -5 476 53,6%

Kulud-6 291 -10 217 -5 476 53,6%

Soojusenergia tõhus

tootmine ja ülekanne -40 639 -47 350 -26 853 56,7%

Kulud-40 639 -47 350 -26 853 56,7%

Energiatõhususe

suurendamine -1 980 -3 307 -2 673 80,8%

Kulud-1 980 -3 307 -2 673 80,8%

Taastuvenergia

osakaalu

suurendamine

lõpptarbimises -44 485 -11 230 -17 739 158,0%

Kulud -44 485 -11 230 -17 739 158,0%

Maapõueressursside

uurimine ja

kasutamine -2 646 -6 275 -3 235 51,6%

Kulud -2 646 -6 275 -3 235 51,6%

Geoloogiline

kaardistamine ja

maapõuealane

kompetents -1 986 -3 341 -2 605 78,0%

Kulud-1 986 -3 341 -2 605 78,0%

Selgitus:

Programmi tegevustes vahendite jääkidest olulisemad on:

28

 1 863 304 eurot fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringuks (FIONA) eraldatud vahendid

(objektikood SR050164), mis on ajalises nihkes, kuna projektiga seotud rahastuse üleandmine

Eesti Geoloogiateenistusele viibis. 2024. aastal on plaanis tegevused ära teha.

 983 481 eurot Eesti Geoloogiateenistuse uurimis- ning arendustööd, mis lükkusid edasi

puurimishindade väga suure kallinemise ja võimalike tegijate vähese puurimisvõimekuse tõttu,

lisaks on vaja uuesti läbi analüüsida puurimistööde maht. Puurimistööd ja sellega seotud

laboritööd on planeeritud 2024. aasta II poolaastal. Samuti nihkusid 2024. aastasse vajalikud

meretööd (ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu) ning ülekantavatest jääkidest on

kavandatud katta uuringuga seotud laborikulud ja uurimisaluse moderniseerimine.

29

LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse

POSITIIVSED ARENGUD

Positiivsed arengud 2023. aastal varustuskindluse valdkonnas:

 Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud alates

01.01.2023. Gaasitarbimine on 2023. aastal 3,42 TWh. Eesti omab 1 TWh strateegilist gaasivaru

Läti maa-aluses gaasihoidlas Incukalnsis. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 29%-le Eesti aasta

keskmisest gaasitarbimisest.

 Gaasivarustuskindluse osas on saavutatud Pakrineeme sadama haalamiskai täielik

valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi

poolt laadimiskäpp. Lisaks sõlmiti 12.05.2023 Eesti ja Läti vahel ühiste kavatsuste memorandum

(MoU), millega lepiti kokku töövoos ning vajaminevates tegevustes Pakrineeme haalamiskai ja

sealse infrastruktuuri ühiseks kasutamiseks. MoU-st tulenevad tegevused jätkuvad ning Eesti ja

Läti vahel arutatakse detailsemalt tegevusi, näiteks ühised reeglid hädaolukorras haalamiskai

kasutamise puhul.

 2023. a suvel muudeti gaasituru võrgueeskirjas ülekandevõrku sisestatava biometaani

hapnikusisalduse piirmäära varasemalt 0,02 moolprotsendilt 0,5-le moolprotsendile, mis

võimaldab edaspidi suuremas mahus biometaani ülekandevõrku sisestada

 Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. Augusti alguses

allkirjastati kolme Balti riigi peaministrite ühine poliitiline deklaratsioon sünkroniseerimise

kiirendamiseks aasta võrra 2025 algusesse. Samasisuline kokkulepe sõlmiti ka Balti riikide

süsteemihaldurite vahel. Taristu valmimise osas kiirendati 330 kV liini valmimist Viru ja

Tsirguliina vahel ligi aasta, valmimistähtaeg nüüd detsember 2024. 2023. aasta alguses pingestati

330 kV Balti-Tartu kõrgepingeliin. Paigaldatud on kaks sünkroonkompensaatorit kolmest. Kolmas

valmib 2024.a juunis ning tegevused vastavad ajakavale.

 2023. a novembriks valmis Eesti Elektrijaama jahutusvee püsilahendus, mis vähendab oluliselt

sõltuvust Kulgu tammist

 Detsembris 2023 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 351SE, mis loob seadusandliku

raamistiku vajadusel reservvõimsuse mehhanismi loomiseks, täpsustab gaasi varumaksemäära

kulude arvestust ja tunnistatakse kehtetuks ühiskonnale liiga kulukas universaalteenus.

 2023 lõpus on käima lükatud merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste

väljatöötamise töövoog. Tõuke andis selleks 2023 oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru

kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel

 Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise,

kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek

süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad

lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Täiendavalt toodi välja puudused andmete

kättesaadavuse osas, mille parandamist edasiste tegevuste raames planeeritakse.

Positiivsed arengud taastuvenergias ja energiatõhususe suurendamisel 2023. aastal olid:

30

 Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi

elektriühenduse rajamiseks rahastuse saamine EL rahastust. Projekti raames rajatakse kokku

kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti

kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks saadi 50%

ulatuses EL rahastus56 (Connecting Europe Facility - CEF). Tegemist on kogu maailma mõistes

tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust,

suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga

võimalikult suurt kasu ühiskonnale).

 Eesti-Läti neljanda elektriühenduste 330 kV pingeastmel riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 2023. aastal. Välisühenduste loomine ning

Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt

Eesti varustuskindlust, on vajalik ettevalmistustöö sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga,

panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning

annab olulise tõuke meretuulikute arengusse.

 2023 kevadel jõustus elektrituruseaduse muudatus SE696, mis eesmärk muuhulgas oli

vähendada elektrivõrgus fantoomliitujate olemasolu, kes võrgu ressurssi kinni hoidsid.

Fantoomide elimineerimine võrgust suurendab ülejäänud tootjate võimalusi võrguga liitumiseks.

2023 aasta lõpu seisuga on liitumistest vabanenud seisvat võimsust, mis suure tõenäosusega poleks

kasutusele võetud, juba suurusjärgus 4000 MVA.

 Taastuvenergia projektide rajamise planeerimisele aitab kaasa 2023. aastal õhuseireradarite

hankelepingu sõlmimine Kaitseministeeriumi poolt, mille tulemusena on võimalik Lääne-

Eestisse meretuulevõimsuste rajamine Eesti kaitsesüsteeme häirimata.

 Lääne-Eestile täiendav võrguarenduse investeering 36 miljonit, mida 2023 aastal kasutati 8,5

miljoni euro ulatuses. Tegevuse tulemusel saab täiendavaid taastuvenergia tootmisseadmeid võrku

liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70

miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.

 Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede

kogumahus 9 miljonit eurot.

 Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot).

 Gaasitaristu investeeringumeetme loomine, võimaldamaks biometaani gaasi ülekandevõrku

sisestamist regionaalset tootmispotentsiaali arvestades. Meetme eeldatava tulemusena valmib

2024-2025 aastal vähemalt 3 sisestuspunkti üle Eesti.

 Biometaani tootmise toetamiseks maksti ca 11 miljonit toetust meetme „Alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu suurendamine transpordis“ kaudu57. Rohegaasi tootmisele ning lõpptarbijatele

suunatud toetusmeetme maht 2023. aastal oli ligikaudu 6 miljonit eurot. Kuivõrd kõrge maagaasi

hind on vähendanud toetusvajadust, kavandati biometaani tootmise toetamise meedet pikendada

maksimaalselt lubatud 2024. aastani ning viimased tegevustoetuse väljamaksed toimusid 2024. I

kvartalis.

 Taastuvenergeetikas õnnestus suurem vähempakkumine mahus 780 GWh/a. Vähemapakkumiste

mehhanismidega jätkatakse tulevikus. Kohaliku kasu instrumendi rakendamine algas 1.07.2023,

56 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 57 Biometaani toetus | Elering

31

mille kohaselt tuleb tuuleelektrijaamade rajajatel tasuda omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu,

soodustamaks taastuvenergia tootmist.

 Taastuvenergeetika arendusprojektide ülevaate arendus võimaldab paremini monitoorida ning

kiirendada taastuvenergia projektide menetlusi.

 2023. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile energiatõhususe eesmärkide saavutamise

kohta. Eesti täitis seatud eesmärgid.

Positiivsed arengud maapõue kasutamisel aastal 2023:

 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise

poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside

võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne

teadmistepõhine uurimine. 2023. aastal on ettevalmistatud ning alustatud erinevate

pilootprojektidega. Roosna-Allikul ja Tiskres toimuvad puurimis- ja ehitustööd ca 500m sügavuste

puuraukudega.

 Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostati plaanipärast kompleksset

geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad

võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse

teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka

geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhjavee

kvaliteedi uuringuid, põhjaveekogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid, mereranniku seiret,

seismoseiret ja radooniseiret ning tõlgendati neid andmeid.

PEAMISED VÄLJAKUTSED 2024-2028

Varustuskindlus ja energia julgeolek:

 Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga

Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine

Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika

strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa

elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku,

vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja

ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja

elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga

kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega

rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.

 Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ette valmistuste tegemine

Taastuvelektri kasutusele võtmist on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada suuremahulise

vähempakkumisega, mis koosneb 4 TWh maismaatuule ja 4 TWh meretuule toetusskeemist, mille

summaarset mahtu on heade pakkumsite olemasolul võimalik kasvatada veel 2 TWH võrra, kokku

10 TWh-ni

 Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine

Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda

riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest

kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate

32

reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi

toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa

sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral

automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid

plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal.

 Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt

Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis,

nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus

Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine,

vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad

hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui

võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate

teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).

 Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt

biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja

jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi

kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine

järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine

strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust

kliimaneutraalses Euroopas.

 Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine

Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele

gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu

regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning

järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku

kasutamisele.

 Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata

määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused58

kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja

pingekvaliteedi mõõdikud.

Taastuvenergia:

 Meretuuleenergia ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni

väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine

Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane

soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida

meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi.

 Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis

Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 4+4 TWh/a mahus aastateks 2024-2027 vähendavad

toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate

hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda

58 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja

33

panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik

tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.

 Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi

täitmist

Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava

taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või

energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine.

Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike

lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia

potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid

lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia

planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia

vähendamine

Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis

ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa

Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RED III direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide

kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte

ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate

radarite soetamise otsused)

 Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale

Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt.

elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt59. Riigihangete (sh kohalikul tasandil)

tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii

energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on

renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et

oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.

 Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine

Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused –

Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste

aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks

seatud eesmärkide saavutamist.

 Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine

Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga

seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus.

Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu

tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika

integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab

arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste

ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja

turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille

raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse.

59 https://www.rkas.ee/et/rohehange

34

Energiatõhusus:

 Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine

Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu

koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja ringmajanduse

põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu60 näeb ette energiatõhususe meetmete

käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas.

Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav

energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt

energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi

muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik

energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency

pathways and energy saving obligation in Estonia61" raames välja töötatud meetmed rakendada

erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega.

Maapõueressursid:

 Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks

fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse

täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga.

Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue

muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik

kasutamine

Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide

vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine

ministeeriumide üleses koostöös.

 Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli

kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega

60 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium 61 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022

Transpordi tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruanne

Kliimaministeerium, 2024

Lisa 2 majandus- ja infotehnoloogiaministri

käskkirja „Energeetika ja transpordi 2023.

aasta tulemusaruannete kinnitamine“ juurde

2

Sisukord

1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 4

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 5

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 5

5. Hindamised ja tõhustamiskavad 13

6. Programmi üldinfo 13

7. Programmi mõõdikud 14

8. Programmi olukorra analüüs 17

9. Programmi tegevuste täitmise analüüs 25

10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 30

11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse 32

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkond: Transport

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused

kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Tulemus-

valdkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika

põhialused jms)

Programm, sh vastutavad

ministeeriumid

Transport  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–

2035 (edaspidi TLAK)1

 Meremajanduse valge raamat 2022–20352

 Riiklik Lennundusohutusprogramm3

 Liiklusohutusprogramm 2016–20254

 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–20285

 Riigiteede teehoiukava 2023–20266

 Veetee hoiukava 2023–20267

Transpordi konkurentsivõime ja

liikuvuse programm aastateks

2023–2026

Vastutaja(d): Kliimaministeerium

alates 1. juulist 2023

(eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium)

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023 (siseriikliku

ühistransporditeenuse osa)

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti teenused)

Transpordi tulemusvaldkonnas on üks arengukava TLAK, mida viidi 2023. aastal ellu veel ühe

programmiga – Transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga (2023–2026), mis kinnitati 2023.

aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja

kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja

mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Programmi periood kestab neli aastat.

Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta

võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega8 korraldati senine

Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad

ülesanded liikusid Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja 1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm

5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678-

ja https://kliimaministeerium.ee/media/10434/download

4

Põllumajandusministeeriumile ning transpordi teemad üldiselt Kliimaministeeriumisse, siis sellest

tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust.

Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldati ümber ka ministrite ja ministeeriumide tööjaotus,

et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate

eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on perioodil 2024—2027 transpordi

tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi, mis koostatakse TLAK-i

üldeesmärgi elluviimiseks:

1) Transpordi ja liikuvuse 9 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Ühistranspordi 10 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab

ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist.

2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud

Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed

2021 2022 2023 2023 2024 203511

Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena12

55 55 55 44 42 30

Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena13

360 367 395 316 309 187

Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga14

2 357,73 kt CO2 ekv (2023.a

inventuurist 2021.a kohta)

2437,94 kt CO2 ekv (2024.a

inventuuri st 2022.a

kohta)

- 2243 kt

CO2 ekv

2270,8 7 CO2

ekv

1700 kt CO2 ekv

9 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui

liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut

transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning

keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 10 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele

kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui

ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele,

soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile,

energiale ja taristule. 11 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti

2035“ mõõdik 12 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 13 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 14 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK

5

Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) Allikas: Kliimaministeerium

25 23 31 20 40 360

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga15

29% 22% 16% 23% 24% 40%

Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu Allikas: AS Tallinna Lennujaam

32 33 44 25 45 50

3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud -621 927 -683 769 -527 711

*Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste

elluviimisse.

Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine,

TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic

raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi

viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate

kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema

saavutatud aastaks 2030, mis eeldab järgmise kuue aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii

taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Eesti eesmärk on vähendada transpordist

tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. See on märkimisväärne

väljakutse, arvestades, et transpordisektori heitkogused olid 2022. aastal suuremad kui 2005. aastal

ja üle 90 % pärines maanteetranspordist. Aruande koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis

püstitatud CO2 vähendamise eesmärki olemasolevate meetmetega ei saavutata. Euroopa Liidu

Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse

sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem

(tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030

15 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121

6

transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides

toimunud muutused halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse

mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2

ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks

investeeringuteks.

Joonis 1. Eesti autopark on suhteliselt vana ja uutel autodel on kõrge CO2 emissioon

Allikas: Eurostat (road_eqs_carage, sdg12_30), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”

Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja

vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa.

Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika

muudatusteta (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või

keskkonnasõbralikumat autot), aga ka üldise paradigma muutuseta. Selleks, et paradigma muutust

säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende

mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues selleks eeldused

(nt rattateede arendused, kiiremad rongiühendused jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga.

Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori,

aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse

tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset

eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks.

0

20

40

60

80

100

LT U

LV A

P O

L

E S

T

H U

N

F IN

S V

N

N O

R

C H

E

N LD

G B

R

F R

A

D N

K

S W

E

D E

U

B E

L

LU X

%

A. Age distribution of passenger cars 2021

Less than 2 years From 2 to 5 years From 5 to 10 years From 10 to 20 years

0

50

100

150

N O

R

S W

E

D N

K

N LD F IN

F R

A

D E

U

E U

27

B E

L

LU X

IT A

H U

N

S V

N

LT U

P O

L

S V

K

LV A

E S

T

Grammes of CO2/km

B. Average CO2 emissions per km from new passenger cars

2021

7

Joonis 2. Uute autode maksustamine Eestis ei ole seni olnud seotud nende keskkonnamõjuga

Võrdlev ülevaade eri tüüpi autode maksustamise komponentidest valitud OECD riikides, 2022. a

Märkus: selle graafiku eesmärk on võimaldada võrrelda valitud liikmesriikide maksustamistaset ja mitte kajastada tegelikke

kohalikke turuhindu. Seetõttu eeldatakse maksude taseme riikidevaheliste võrdluste hõlbustamiseks käesoleva tabeli puhul, et

sõidukite müügihind enne maksude mahaarvamist on kõigis riikides sama. Riikide võrdlemise hõlbustamiseks on autod jagatud

nelja kategooriasse, mida peetakse tüüpilisteks autodeks: elektriline maastur, hübriid-sedaan, elektriline sedaan ja kütuse 4X4

pikap.

Allikas: OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”, OECD tarbimismaksu suundumused 2022. aastal.

Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori

KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km

väheneb), siis sõidukite läbisõit suureneb aga kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt

suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal

(sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis

tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on

suurenenud (või tähtsustatakse enam aega, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse

Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2024–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid

(Tallinnas ka uusi trammiteid), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto

asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid päevas vähemalt ühe 3 km

autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks märgatav muutus KHG heitmete vähenemises.

TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika

ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest),

ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on üle

võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate

infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a. jõustunud liiklusseadusega suurendati

ja diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad

proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid Tasumäärade tõstmisel eeldatakse,

et vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra

2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud

kehtinud tasemele.

-20000

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL EST FIN FRA LVA IRL

Electric SUV Hybrid sedan Electric Sedan Fuel 4X4 pickup

Selling price VAT Registration tax Bonus/Malus Other Total EUR

8

Joonis 3. Autode ja raudteede elektrifitseerimise tase on madal

Allikas: Eurostat (road_eq_carpda, RAIL_IF_TRACKS), OECD “Eesti majandusülevaate eelnõu”

Vaatamata riigi kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal üks

väiksemaid ELis. Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid.

Enamik ronge sõidab siiski diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on

elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas.

Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse

tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis

on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma.

Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis

panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra.

Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas

kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine.

Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks

ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest,

mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas

seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada.

Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega

koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid

panustavad ESR eesmärkide täitmisesse.

Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade

üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste

tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel.

Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise

mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 seatud liiklusohutus- ja

keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030.

Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele

(nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

4.5

5.0

P O

L

C Z

E

IT A

E S

T

LT U

LV A

S V

N

E U

27 IR L

G B

R

F IN

F R

A

D E

U

C H

E

LU X

N LD

S W

E

N O

R

%

A. Share of electric vehicles 2022 or latest year available

20

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

IR L

E S

T

LT U

LV A

C Z

E

G B

R

H U

N

G R

C

F IN

P O

L

S V

N

F R

A

E S

P

P R

T

S W

E

IT A

LU X

%

B. Share of electrified railway tracks 2022 or latest year available

9

koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama

maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita.

Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta

transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste

juurutamise läbi.

Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest

pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis,

mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning

jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse.

Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette

vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035.

aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023.

aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole

realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Ka

Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et LOPi eesmärgid tuleb üle vaadata ning seada

realistlikumad eesmärgid lähtuvalt tegevuste elluviimisele ning rahastuse olemasolule. Järgmise

perioodi LOPi ettevalmistamisel tuleb kujunenud olukorda eesmärkide seadmisel hinnata.

Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus

500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt

on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks

paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide

täitmisele kaasa.

Eesti 2035 vajalik

muutus

(temaatiline kimp

„Ruum ja liikuvus“)

Positiivsed arengud Väljakutsed

C. Pakume

vajaduspõhist, kõiki

transpordiliike

hõlmavat ning

koostoimivat

transporditeenust

 Liikuvusteenuste

ühistranspordiliikide

laiemaks integreerimiseks

toetatakse Avaliku sektori

innovatsioonifondist 840

tuhande euroga

liikuvusteenuste ja

piletimüügi integreeritud

andmevahetusplatvormi

MaaS X-tee arendamist,

kogukestvusega ca 2 aastat.

Projekti eesmärk on luua

standardiseeritud

sõidupäringuid vahendava ja

liikuvusteenuseid ühendava

teenusplatvormi prototüüp

ning piloteerida seda

vahenduskanalina erinevate

transporditeenuse pakkujate

ühendamiseks ning süsteemis

 Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku

liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades kaaluma

kahetasandilist regionaalse ühistranspordi korraldusmudelit:

- Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on

lihtne ja selge regionaalsete põhiliinide võrk koostoimes

rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk

tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna

tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade ja väiksemate keskuste

vahel.

- Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid

(nõudepõhine transport). Nõudepõhine transport teenindab

väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise

transpordiga saab sõita väiksemasse keskusesse, kus on

võimalik kiire ümberistumine põhiliinile.

- Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist

oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud

omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist

võrdselt per capita.

10

osalejate ühiste piletite,

sõiduõiguste või

soodustoodete loomiseks.

Soov on saada toimiv

lahendus, mille saame vabalt

kasutusele võtta ja läbi uue ja

kasutajasõbraliku platvormi

tõsta ühistranspordi ja

alternatiivsete liikumisviiside

atraktiivsust Eestis.

Prototüübi arendus toimub

moodulitena, kus protsessi

käigus testitakse iga mooduli

toimivust koos osapooltega

veendumaks selle sobivuses.

Vajadusel korrigeeritakse

lahendust enne järgmise

mooduli arendamist.

 2023. aasta teisel poolel

toimus Tallinna, Tartu ja

Pärnu linnade eelnõustamine

jalgrattateede, mitmeliigiliste

ühenduste ja trammitaristu

projektide väljatöötamisel.

2024. aasta alguses toimus

Kliimaministeeriumis

projektide hindamine ning

investeeringute kavade

koostamine. Projekte viiakse

ellu 2023. aastast (esimesed

hanked) kuni 2029. aasta

teise pooleni.

 Alustatud on ettevalmistusi

Tartu–Riia rongiliini

käivitamiseks 2024. aasta II

poolaastal.

Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga

põhjalikult analüüsida ja muudatusi teha lähtuvalt

ülalnimetatud ettepanekutest, kuid hetkel kiire ja

laialdasem üleminek nõudepõhisele ühistranspordile üle-

eestiliselt ei ole siiski võimalik.

 Raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja

kiiruste tõstmiseks ja uue raudteeliikluse

juhtimissüsteemi kasutuselevõtt.

 Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on

vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade

ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh

ehitamine mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud

nõuetega.

 Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide

koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja

toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet

 Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset

 Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast

ja seetõttu on tekkinud eelarve puudujääk, mis ei

võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise

kohustusi.

 Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

juurdepääsuvõimaluste tagamise koostalitluse tehnilise

kirjelduse rakenduskavas16 on võetud kohustus

analüüsida PRM KTK nõuete rakendamist Eesti

raudteevõrgustikul. Analüüsi tulemustest lähtudes on

hiljem võimalik koostada tegevuskava tuvastatud

puuduste kõrvaldamiseks.

 Kasutusele võetud nõudetransport (Saaremaal läbiviidav

pilootprojekt nõudepõhise ühistranspordi uue

korraldusmudeli katseprojektina, rakendamiseks

vahemikus 1. juuli 2024 kuni 30. juuni 2026, juhul

kui riigieelarvest vastavad vahendid leitakse), et

teenindada sõitjaid, kellel puudub võimalus üldist

ühistransporti kasutada.

D. Võtame kasutusele

ohutu,

keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise,

vajaduspõhise ja

jätkusuutliku

transpordi- ja

energiataristu

 2023. aastal kinnitas

kliimaminister toetuse

andmise ja kasutamise

tingimused Tallinna, Tartu

ja Pärnu linna säästva

liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil

2021–2027 ning alustati

taotlejate eelnõustamist.

 Kui 2022. aastal sai

Moderniseerimisfondi

energiatõhusa ühistranspordi

programm EIBlt ja EKlt

heakskiidu ning

programmiga kinnitati

muuhulgas elektrilise

parvlaeva ja Elroni 10

täiendava elektrirongi

hankimine, siis 2023. aastal

algas Tallinna–Tartu

raudteeliini õgvendamine ja

elektrifitseerimine, et 2025.

aastaks valmis olla uute

rongide liinile tulemiseks

 Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas

suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase

prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava

2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike

meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi

lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-

vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa

Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga

arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem

(tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks), praeguste

meetmetega aastaks 2030 transpordi heide ca 1990 kt.

 Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja muu

ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine

(eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine)

 Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla

vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra

säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks

iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul

on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 mln

eurot aastas, mis on ligi poole vähem vajalikust ning

toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise

järgnevatel aastatel.

 TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse

rahastamine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja

16 nip-prm-tsi-estonia.pdf (europa.eu)

11

ning hiljem ka kiiruse 160

km/h kehtestamiseks.

 Kiire ja mugava

rongiühenduse loomine

Euroopaga Rail Balticu näol.

 Tööd käivad Tallinna linna

Vanasadama trammiühenduse

arendamisel, mida riik toetab

RRF rahastusega summas

36,5 miljonit eurot.

 2022. aastal tehti koostöös

Keskkonnaministeeriumiga

Vabariigi Valitsusele

ettepanek toetada ja käivitada

1 miljoni euro suuruse

fondiga (piloot) toetusmeede

kortermajade juurde

elektriautode

laadimistaristute

arendamiseks. Täpsem sisu ja

sihistamine töötatakse välja

2024 aastal.

edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T

põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013

sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele

vastavaks 2030. aasta lõpuks.

 Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks

teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine

keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside

eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi investeeringuid

kestliku taristu rajamiseks, aga töötada välja uusi

meetmeid transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks,

arvestades sealjuures Fit for 55 paketi kohustusi (ja

selle koosmõjus).

 Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu

Lennujaamast.

Eesmärk

Transpordi ja

liikuvuse

arengukavas 2021–

2035

Positiivsed arengud Väljakutsed

Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute aastate

2018–2020 keskmist

arvu (60) poole võrra

ehk saavutada

olukord, kus

hukkunute arv kolme

aasta keskmisena ei

ületaks 30

Liiklusohutuse olukorra

muutuste hindamiseks on

otstarbekas vaadata kolme aasta

keskmiseid näitajaid, mis

vähendab juhuslike muutuste

mõju üksiku aasta tulemuses.

Aastate 2021−2023 keskmisena

hukkus liikluses 55 inimest.

2023. aastal juhtus 1742

liiklusõnnetust (võrreldes aastate

2020–2022 keskmisega +165),

neis sai vigastada 1942 (+177) ja

hukkus 59 muudatust kolme

eelmise aasta keskmisega ei

toimunud) inimest.

Võrreldes kahe varasema

aastaga liiklejate käitumises

2023. aasta tulemustest lähtudes

olulisi muutusi ei ole. Käitumise

pikaajalisi muutusi

väljendavatest indikaatoritest

mõõdukalt paranevas trendis on

vaid jalgrattakiivri kasutamine

laste poolt ning auto juhtimisel

telefoni kasutamise vähenemine

telefoni käes hoides. Võrreldes

2022. aastaga vähenes 2023.

aastal kergliikuritega toimunud

õnnetuste arv, mida võis

mõjutada ohtude teadvustamine,

linnasüdametes kiiruse

piiramine ja parkimise

korraldamine ning võrdlemisi

jahe ja vihmane suvi.

Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud üle kahe korra

aeglasem kui liiklusohutusprogrammis seatud eesmärk.

2023. aasta eesmärgiks oli kolme aasta keskmisena mitte

enam kui 44 hukkunut. Kuna kolmandat aastat järjest jäi

kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb

tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks

kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad.

Liiklusohutusprogramm, transpordi ja liikuvuse arengukava

ning Euroopa Liidu ülesed kokkulepped seavad Eestile sihi

vähendada teeliikluses hukkunute ja raskelt vigastatute

arvu. Liiklusohutuse programmi järgi on eesmärk aastaks

2025 jõuda olukorrani, kus teeliikluses ei hukkuks enam kui

40 inimest ning raskelt vigastada ei saaks enam kui 302

inimest (2023–2025a keskmisena). Tänaste trendide põhjal

on kahjuks selge, et soovitud tase jääb saavutamata. Aastate

2021–2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest, mis oli

sihttasemest (44) 11 võrra enam. Vaadates liikluses

hukkunuid ja LOPi eesmärke liiklejate rollide lõikes, ületab

tegelik hukkunute arv eesmärki: mootorsõidukijuhtide

puhul 3, jalgratturite 2 ja jalakäijate arvus 1 võrra. Vaid

sõitjate puhul ei ületanud kolme aasta keskmine hukkunute

arv eesmärki.

Investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel

2024–2027 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse

arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud

eesmärkide täitmist, liikluses hukkunute ja vigastatute

vähendamise püüdlust.

Eesmärgini jõudmiseks ei piisa enam tavapärastest

tegevustest ja seni kavandatud rahastuse mahust.

Kinnitamata on LOP aastate 2024–2025 elluviimiskava,

rahastuseta on liiklusohutusele olulist mõju avaldavad

tegevused. Lähiaastate oluliseks väljakutseks on

liiklusohutust mõjutavatele tegevustele poliitilise toe

saamine ning vajaliku rahastuse leidmine.

12

2023. aasta liikluskäitumise muutumise indeks (7,4) on

arvutatud 27 üksikindikaatori uuringutega mõõdetud

tulemuste põhjal. Kuna liiklejate käitumise vaatlust ei

toimunud, siis nende näitajate osas, mida mõõdetakse

vaatlusuuringuna, on kasutatud varasemate aastate

tulemusi. 2023. aastal on arvestusse lisandunud jalgratta

alkoholi mõju all juhtimise ning elektritõukerattaga sõites

laste poolt kiivri kandmise osakaalud. 27 mõõdikust 4 puhul

positiivselt käitujate tase on hea, 8 puhul on positiivselt

käitujate tase halb, ülejäänud mõõdikute tase on rahuldav.

Vähendada transpordi

CO2-heidet 1700

kilotonnini (kt) ehk

669,05 kt võrra

võrreldes 2019.

aastaga

2024. a inventuuri kohaselt

2022. a kohta olid transpordi

CO2-heitkogused 2437,94 kt

CO2 ekv. 2022. aasta sihttase oli

seatud 2051,89 kt.

CO2-heitmete sihttaseme ületamine nii suures ulatuses (üle

386 kt) võib olla seotud sellega, et Covidi mõju prognoositi

suuremaks, kui see tegelikult liikumiste vähenemisel oli.

CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas

inimesi rohkem reisima17.

Vaatamata ühistranspordi taristu arendamisele ning

ühistransporditeenuste järjepidevale arendamisele pole

ühistranspordi kasutus loodetud kiirusega kasvama hakanud

(2023. a kasv 0,9% võrreldes 2022. aastaga), vähenenud on

kodust töötamise osakaal ning jalgrattaga liikumiste

osakaal, kuid autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt kasvab

ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure

kütusekuluga.

Praegusel trajektooril on 2030. a transpordi heide 2089,23

kt CO2 ekv (eelnev prognoos oli 1990 kt CO2 ekv), seega

ligi 500 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide.

Muidugi tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska

adekvaatselt hinnata Fit for 55 paketi mõjusid, kuna see

pole veel rakendunud ning selle võimalik ulatus on veel

lahtine.

2023. a uuendatud prognoosid näitavad aga, et

olemasolevate meetmetega ei ole võimalik transpordi CO2-

heidet vähendada arengukavas eesmärgiks võetud

sihttasemeni.18

Kauba- ja reisilaevade

arv Eesti lipu all (500

ja suurema

kogumahutavusega) –

2023. aastaks on saavutatud

kauba- ja reisilaevade arv Eesti

lipu all (500 ja suurema

kogumahutavusega) 31 laeva.

Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid

seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide

käivitumisega, samuti pole veel täies mahus käivitunud

projekti turundustegevused.

17 https://envir.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist 18 Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase prognoosi

kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel

pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu

Kliimapaketis „Fit for 55“seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem.

TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035.Prognoosimiseks on kasutatud

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid.

Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, ning reaalne tulemus 2437,94 kt CO2 ekv (EKUKi

2024. a inventuurist) ning praegusel trajektooril on aastal 2030 transpordi heitme prognoos kasvanud juba 2089,23 kt CO2 ekv

peale endise 1990 kt CO2 ekv asemel.

Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna kõik

selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ei ole veel läbiräägitud, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite (sh transpordi)

emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole

Eestis seni kokku lepitud, kuid kokkulepped peaksid sündima 2024. aasta jooksul. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile

solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2 ekv) kui arengukavas

seatud siht (1700 kt CO2 ekv).

Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi

võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada

säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega. Lisaks tuleb

töötada välja täiendavaid meetmeid, sh jätkata tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös

Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse.

13

360 laeva Varasemate aastate laevade arvu korrigeerimine on tingitud

sellest, et seni kuvati ainult üle 500 kogumahutavusega

kaubalaevu. Vastavalt mõõdiku eesmärgile on lisatud kõik

Eesti laevaregistrites olevad üle 500 kogumahutavusega

kauba- ja reisilaevad ning sellele vastavalt on korrigeeritud

ka järgmiste aastate prognoose.

Raudteekaubaveo

osakaal

tonnkilomeetrites

maanteetranspordiga

võrreldes – 40%

2023. aastal moodustas

raudteekaubavedu ca 16%

maanteetranspordist.

Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et

raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus,

mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal

langenud, mistõttu tuleb leida meetmed muutunud

turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks raudteele. 40 aastaringset

regulaarlennuliini

2023. aastal suurendas AS

Tallinna Lennujaam

regulaarliinide arvu 44

regulaarliinini.

Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate

plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist,

piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja

teatud määral ka post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub

liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga.

5. Hindamised ja tõhustamiskavad

2023. aastal alustas Rahandusministeerium (RaM) perioodi 2014–2020 struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute (sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit eurot) tõhususe hindamist nendel aastatel. Selleks viis RaM läbi riigihanke „Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014– 2020 järelhindamine“ (viitenumber 262209) ning sõlmis 21.08.23 lepingu Tartu Ülikooli ja Civitta Eesti AS ekspertidega. Kõik lepingulised tegevused peavad lõppema oktoobri lõpuks 2024. Kõigi suundade ja rakenduskava kui terviku kohta oodatakse tulemuslikkuse ja mõju hinnanguid, kuidas on mõjutanud investeeringuid energiakriis, COVID, inflatsioon, sõda; lisaks panus EE2020 eesmärkidesse ning riigipõhiste soovitustega arvestamine.

6. Programmi üldinfo

Programmi nimi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Valdkonna arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (RegPõM, ühistransport, al 1.07.23) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, TTJA tegevuste osas, al 1.07.23)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Transpordiamet (TRAM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Riigilaevastik

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

–

14

7. Programmi mõõdikud

Tabel 3. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi mõõdikud

Tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikud

kattuvad, need

esitatakse Tabelis 1.

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime

Transpordi energiakulu

max 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%19

9,77 TWh

(11,1%)

9,84 TWh

(8,48%) -

9 TWh

(7,6%)

(9,46 TWh

(8,25%) EKUK

täpsustatud

prognoosist)

9,43 TWh

(8,74%)

(EKUK täpsustatud

prognoosist)

Programmi tegevus 1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-

European Transport

Network) põhivõrgu

väljaehitamine: Rail

Baltic20

3,47% 6,03% 6,12% 13,69% 24,9%

Ühendusajad Tallinna–

Narva, Tallinna-Tartu,

Tallinna–Viljandi ja

Tallinna–Pärnu (Rail

Balticu tulemusena)

liinidel paranevad21

Tallinn–

Tartu 1h 56

min

Tallinn–Tartu

1h 56 min

Tallinn–Tartu

2h 19 min

Tallinn–Tartu 1h 56

min

Tallinn–Tartu 2h 19

min

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km22 (SF

väljundindikaator)

- - - - -

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km23

(SF väljundindikaator)

- - - - -

Programmi tegevus 2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Jäämurde teenuse

tagamine24 100% 100% 100 100% 100%

Mõõdetud Eesti mereala25 70% 73% 74 73% 75

Uute lainemurdjatega

sadamate arv, kus on 0 0 0 0 0

19 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares, Statistics | Eurostat (europa.eu) 20 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 21 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a) 22 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 23 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 24 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 25 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM

15

rakendatud

kliimamuutuste mõjude

suhtes kaitsemeetmeid, tk

(SF väljundindikaator)26

Eestisisese merenduse

CO2e vähendamine saarte

vaheliste

parvlaevaühenduste

nullheitele viimisega

(eesmärk 2035.a 12,1 kt

vähenemine)27

16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt

Programmi tegevus 3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Irdtorni lahendused

kasutusel

lennujaamades28, %

0% 20% 20% 20% 40%

Programmi tegevus 4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Tartu–Võru-

Luhamaa29 (%)

30% 39% 39% 39% 41%

Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T – Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine

suunas

Tallinn–Pärnu–Ikla30 (%)

19% 22% 22% 22% 27%

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine31 (IRI,

mm/m)

2,46 2,41 2,42 2,6 2,6

Rekonstrueeritud või

uuendatud maanteede

pikkus – TEN-T32 (km)

0 0 0 6 15 km

Programmi tegevus 5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Uue trammitaristu pikkus,

km33 0 0 0 0 0

Uued või uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk34

0 0 0 0 0

Uus või uuendatud

sihtotstarbeline 0 0 0 0 0

26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust

mõõdetakse 2025. a) 27 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 28 Allikas: KLIM lennundusosakond 29 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 30 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 31 Allikas: Transpordiamet 32 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 33 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse

2029. a lõpus) 34 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029.

a lõpus)

16

jalgrattataristu, km35

Programmi tegevus 6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

Liikluskäitumise muutuse

indeks 36

Algtasemega võrreldes indeksi

kasv 0,5 punkti võrra aastaks

2025

7,4 7,40 7,4 7,6 7,7

Ärilises- ja mitteärilises

lennutegevuses toimunud

õnnetuste, tõsiste

intsidentide ja nendes

hukkunute arv on selgelt

vähenemistrendis37

1,01 0,33 0,84 0,99 0,97

Viie aasta avaliku

raudteeohutustaseme

keskmine näitaja ei ületa

0,2 aastaks 202538

0,57 0,39 0,34 0,3 0,25

Laevaõnnetuste koguarv

aastas ei ületa 5

õnnetust39

5 5 6 5 5

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala alates 1.07.2023:

Meede 2: Liikuvus

Ühistranspordi, jalgratta

ja jalgsi liiklejate

osakaal %40 (2035.a

eesmärk 55%, sh

linnapiirkondades 60%)

34% 34,3% 34,9% 40,5% 41,5 %

Ühistranspordi, jalgratta

ja jalgsi liiklejate osakaal

linnapiirkondades %41

42% 39,5% 40,2% 45% 46%

Programmi tegevus 1 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine

Rongireisijate arv tellitud

rong/km kohta42 1,04 1,23 1,29 1,42 1,43

Maakondlike bussiliinide

sõitjate arv/lkm kohta43 0,38 0,46 0,48 0,53 0,54

Siselendude täitumus

tellitud reisi istekoha

kohta (reisijad reisi

istekoha kohta)44

26,74 37 42,5 21,6 29

Parvlaeva täitumus

tellitud reisi kohta 85,95 82,7 86,0 96,11 97,40

35 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse

2029. a lõpus) 36 Allikas: TA 37 Allikas: TRAM 38 Allikas: TTJA/MKM 39 Allikas: TRAM 40 Allikas: statistikaameti tabel STT230 ja TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates

2023–2026 meetme 2 Liikuvus tasandi mõõdik) 41 Allikas: TRAM liikuvuse koondstatistika: https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (alates 2023–2026 meetme 2 Liikuvus

tasandi mõõdik) 42 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 43 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 44 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

17

(reisijad reisi kohta)45

Leibkonnaliikme

kulutused transpordile I-

III tulukvintiili lõikes ei

kasva oluliselt,

osatähtsus % (saavutades

2030.aastaks 2016.a

taseme)46

- - -

I kvintiil <11,8%

II kvintiil <10,2%

III kvintiil <14,5%

I kvintiil <11,8%

II kvintiil <10,2%

III kvintiil <14,5%

8. Programmi olukorra analüüs

Positiivsed arengud

 Raudteede juures lõpetas 2023. aastal AS Eesti Raudtee riigieelarvestHaapsalu raudtee II

etapile eraldatud vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu

ehitamiseks. Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu

elektrifitseerimiseks. Lõpetati Lääne – Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille

tulemusel oli võimalik sellel suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani

kiirrongid. Teostati Aegviidu – Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning

Riisipere – Vasalemma jaamavahe kapitaalremont.

 Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel

(sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km

ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike.

Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.

 Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal kergliikuriga toimunud õnnetuste arv, mida

võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes kiirusepiiramine ja

parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi. Joobes juhtimiste arv oli

kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus vähenes ka narkojoobes

juhtide arv.

 Oleme 2022. aastast ELis 15. kohal taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena

läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle

tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle

tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan)

kasutuselevõttu. Oluliselt on muutumas ka alternatiivkütuste (vesinik, elekter, e-kütused)

kasutamise ootus tänu turgude kiiretele arengutele.

 2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule

juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuh km. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid 0,5%. 27%

kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.

 Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva 47 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks

(hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev

valmib 2026. aastaks.

 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli

suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust.

45 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 46 Allikas: statistikaameti tabel LE211, analüüsimisel kasutatakse vajadusel lisaks tabeleid LE201, LE202, ST15, ST24, ST03 47 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

18

 2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.

 Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee

põhitrassi projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini

saavutatakse I kvartalis 2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused

valmivad praeguse prognoosi kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas

projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023.

aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB

terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB

põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud

trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud sõlmitud ning

ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms)

ehitamiseks.

Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2014–2020 (kokkuvõte):

 Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on 2023. aasta

lõpuks rekonstrueeritud või uuendatud 214 km maanteelõike. Seatud eesmärgist (215 km)

on täidetud 99,53%.

 Uusi maanteelõike 2023. aastal juurde ei rajatud. Kokku on valminud 47,94 km. Aastaks

2023 seatud eesmärgist (46 km) on täidetud 104,2 %.

 Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid

saavutatakse. 2023. a lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 240,25 km

raudteelõike (319,25 km koos 79 km liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisega).

Seega ollakse 20,1% ületatud 2023. aastaks seatud eesmärki (200 km).

 Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide

rekonstrueerimisi, mida on 2023. aasta lõpu seisuga tehtud 79 km, mis on 100% 2023.

aastaks seatud sihttasemest (2023. aasta sihttase 79 km).

 2022. aasta (ja 2023. aasta) lõpu seisuga oli ühendusvõimalusi parandatud kokku kõigis

toetust saanud 31 ühistranspordipeatuses.

 Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames

on sihttase „Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh

siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide

ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ (5) saavutatud.

 SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini

(tõus võrreldes 2022. aastaga on 9,4%).

 Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on

võrreldes 2021. aastaga jäänud samaks olles 0,1% (2023. aastaks seatud sihttase on 11%,

ehk antud juhul 0,1% on väga palju parem kui eeldatud 11%).Kokkuvõtvalt võib öelda, et

perioodil 2014-2020 rahastatud kõik 81 projekti on 2023 aasta lõpu seisuga lõppenud. Välja

makstud summa perioodi lõpuks on 478 319 807,53 mln €, mis on 99,65% planeeritud eelarvest.

Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine):

 Raudteede elektrifitseerimise eelsed maade soetamised, õgvendus- ja rekonstrueerimistööd

algasid 2023. aastal. Aktiivselt toimuvad toetuse väljamaksed, tööd on graafikus.

Projektidega ollakse ajakavas. Tallinna–Viljandi suunal teostatakse raudtee

läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimist, tööd on

graafikus, väljamakseid on tehtud 70% ulatuses.

19

 2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu

ehitusel, teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning

riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on

10%. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine – projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks

raamlepingut, tööd on graafikus.

Väljakutsed

 Transpordi energiakulu (TWh) prognoose on EKUK eelneva perioodiga võrreldes

uuendanud. Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused

on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede

läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja

energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu

eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda

probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte

oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut).

 2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi

kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%),

mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 58,1%-

lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja

säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga

2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

 Lisaks pandeemia põhjustatud muudatustele inimeste käitumises (ühistranspordi asemel

isikliku sõiduauto eelistamine), mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja

koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise

alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus,

autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest

väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga

kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.48

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega.

Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele

nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste

sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega

piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode

kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise

ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja

rongiliinidega.

Lisavajadused: Ühistransporditeenuse lisavajadus 2025. aastal kokku on 42,3 miljonit

eurot:

- sh ühistranspordi baaseelarve puudujääk ning lepingutejärgne kallinemine THI, palga ja

kütuse muutuse võrra 34,6 miljonit eurot;

48 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)

20

- sh uute rongide kasutusele võtmisega seotud kulud ja raudteekasutustasu tõus 4,3 miljonit

eurot;

- sh pilootprojektid seoses taktipõhise rongiliikluse ja nõudepõhise transpordi

pilootprojektide käivitamisega 3,1 miljonit eurot;

- sh veebipõhise nõudeliinide tellimistarkvara arendamine 0,3 miljonit eurot.

Tartu−Riia rongiühenduse jaoks on vajalik ette näha riigieelarves avaliku liiniveo toetus

2 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast.

 Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2023. a vaid

2,5 % (aasta varem 3,4%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates

linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja

kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja

arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille

osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid

väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti

linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu

suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud

ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused

ulatuslikumalt vähendatud. Lisavajadus: regulaarne eelarve liikuvusuuringuteks, mis

annaks täpsema pildi inimeste liikumistest, mis ei piirne ainult töö–kodu liikumistega ja

mille esinduslikkus oleks parem. Pärast liikuvusreformi jõustumist ja uut ÜT

kontseptsiooni (põhiliinivõrk, maakonnaliinid, nõudetransport ja ettevedu) tuleks jõuliselt

tegeleda ka seda soodustava taristu täiendavate investeeringutega, et taristu potentsiaali

avamise pudelikaelaks ei jääks.

 Raudteetaristu jätkuvaks probleemkohaks on vajadus tagada kaubaveole optimaalne

taristu konfiguratsioon, st vajadusel luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks

transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks. Samuti

on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks

ohutust kui ka kasutajamugavust. Raudteeülekäigukohad on vaja sõltuvalt

kasutussagedusest kas varustada täiendavate ohutust tagavate seadmetega või ehitada

mitmetasandiliseks. Kaubaveoprognoosid järgnevateks aastateks näitavad stabiliseerumist

tasemel 5 miljonit tonni aastas, reisijateveod jätkavad iga-aastaselt kasvamist.

 Rail Baltica osas täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega RB 2030. aasta lõpuks

võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike

finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB

raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku

andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara

teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel,, mis on

RB ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks.

Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes prioriteetides, jätkates

samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et

esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on

omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem

kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses

21

elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB

trassil kohaliku reisirongiühendusega.

Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning

opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis

järgmised meetmed:

▫ raudtee alusehitis lõigul Soodevahe–Muuga (ainult kaubaveod) ehitatakse üheteelise

raudtee tarbeks;

▫ raudtee pealisehitis (rööpad, liiprid, ballastkillustik) ehitatakse kogu Eesti lõigu ulatuses

üheteelisena (üks rööpapaar seni kavandatud kahe asemel), alusehitis tuleb kaheteelise

raudtee konfiguratsioonile;

▫ jaamadesse, peatustesse ja nn opereerimispunktidesse rajatakse kõrvalteed, mis

võimaldavad kahesuunalist liiklust ühel rööpapaaril ning samasuunalise liikluse puhul

kiirematel rongidel aeglasematest mööduda;

▫ liiklusjuhtimine ehitatakse välja 80% ning raudtee elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgu

kavandatud mahust (üheteelise pealisehitise ehitamise tõttu ei ole esimeses etapis vaja

100% mahtu ehitada);

▫ esimeses etapis lahendatakse kõik 12 kohalikku peatust minimaalse juurdepääsupaketina,

st jaamahooneid täismahus ei rajata ning välialad (parklad, haljastus jne) lahendatakse

vähendatud mahus. Sellise lahendusega on reisijatele tagatud piisavad tingimused

rongiteenuse kasutamiseks. Ühtlasi hinnatakse juhtumispõhiselt peatuste kaupa

(eeldatavale reisijate prognoosile tuginedes) nö mugavusteenuste laiendamist (sõltuvalt

varasemate etappide hangete maksumusest).

▫ RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult arvestatud 3,1 miljardit eurot 2023.

aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd € täismaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta

hindades), samas on täiendavaid kokkuhoiumeetmeid ning seniste põhitrassi hangete

tulemusi arvestades tendents maksumuse vähenemise suunas. Peamised põhjused

prognoosmaksumuse suurenemisele on järgmised:

▫ inflatsioon – 2018. a eelarveline maksumus on antud 2016.–2017. a hindades. Alates 2018.

a kuni tänaseni on ehitushinnad (ehitushinna indeksi muutust arvestades) kasvanud ca

40%; kui varasem tavapärane ehitushindade kasv on aastas olnud suurusjärgus ca 5%, siis

COVIDi ja eelkõige Venemaa agressioonisõjast tuleneva kriisi tõttu kasvasid ehitushinnad

viimasel paaril aastal märgatavalt kiiremini – samas on ehitushindade tase nüüdseks

stabiliseerumas;

▫ projektlahenduse täpsustamine – eelprojekti materjalide alusel saavutatakse tavapäraselt

täpsusaste +/-30%, kuna ei saa arvestada veel kõigi lahenduste (nt sillad, viaduktid jm)

konkreetsete parameetritega. Põhiprojekti staadiumis (selleni jõutakse projekteerimis-

protsessi hilisemas staadiumis) on täpsusaste märgatavalt suurem, lisaks tuleb arvestada

asjaoluga, et põhiprojektis on kajastatud juba ka keskkonnamõju hindamise protsesside

tulemusel määratletud, asjakohaste ametkondade ja kohalike omavalitsustega koostöös

täpsustatud täiendavad nõuded, nt keskkonnamõjude leevendamise ja/või mõju

hüvitusmeetmete osas, täiendavad juurdepääsuteed ja ristumised (nt liiklussõlmed, mis ei

ole ilmtingimata raudtee toimimiseks vajalikud, ent mille rajamine tuleneb seostest muude

kriteeriumidega), nõuded seoses sõjalise liikuvuse tagamisega jms.

▫ RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku

kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest. Arvestades CEF

22

vahendite piiratud mahtu ning taotlusvoorude tulemusi (eeldatakse viimaseks transpordi

taotlusvooruks 2024. aastal toimuvat), on ministeeriumi prognooside kohaselt

maksimaalne toetus koos kaasfinantseeringuga eelmisest ning käimasolevast MFF-st ca

1,2 miljardit eurot. See tähendab, et suures osas sõltub RB ehitamise rahastamine järgmise,

2028+ MFF ja CEF läbirääkimiste tulemustest (CEF transpordi osa rahaline maht,

taotlusvoorude loogika, toetusvahendite kavandamine uue MFF esimesse poolde).

Käimasoleva MFF raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta

juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida

lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026.

aastast alates.

Lisavajadused: Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel kuni

160 km/h on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja

kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste

tõstmisse 15 miljonit eurot, raudteeülekäigukohtade nõuetele vastavusse viimiseks ca 100

miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot,

Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.

 Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine,

ebastabiilsed olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded.

Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus

jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna

arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud

koostööd.

Lisavajadused:

Elektroonilise mereinfosüsteemi väljaarendamine seoses EL määruse 2019/1239

jõustumisega 15.08.2025:

▫ EMDE 2.0 arendamine, teenindamine ja hooldamine – 1,6 miljonit eurot

▫ EMDE 2.0 tööjõu ja majanduskulud 684 000 eurot (sh IT projektijuhtimine, helpdesk, äri-

ja süsteemianalüüs)

▫ Raadionavigatsioon (VTS, GOFREP, Leppneeme radar) – 280 000 eurot

▫ Hüdrograafiliste tööde külgvaatesonar – 100 000 eurot

▫ Navigatsioonimärgistus – püsimärkide renoveerimine 14,2 miljonit eurot

▫ Kanalite hooldus ja süvendus 2,3 miljonit eurot

▫ Botnica prahiraha – lisavajadus 1,9 miljonit eurot

▫ Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.

 Lennunduse tõhusust mõjutasid 2023. aastal enim valdkondlikud sanktsioonid seoses

agressiooniga Ukrainas. Samuti avaldas lennuettevõtetele olulist mõju hüplikult ja

sesoonselt taastunud suurem nõudlus nii Eestis kui Kesk-Euroopas, mida omakorda

mõjutas jätkuvalt õhusõidukite saadavus tulenevalt hooldusäri piiratud võimekusest ja

varuosade kättesaadavusest. Samuti tekkis Euroopas tervikuna aina enam probleeme

lennujuhtide puudusega sesoonse nõudluse katmiseks, mis on tingitud post-COVID-19

aegsest olukorrast ja ekspertide vähendamisest ning täiendavast koolitusvajadusest enne

uute lennujuhtide täielikku küpsust teenuseosutamisel.

▫ Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel

kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka

23

välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete

allhankijate järele.

▫ 2023. aastal taastus lennureisijate enesekindlus ning suures ka lennuühenduste arv –

Tallinna lennujaamas oli aasta jooksul 44 aastaringset regulaarliini ning kokku üle 60

sihtkoha, mis tervikuna kasvatas reisijate arvu üle 3 miljoni. Euroopa mastaabis on

lennundus taastunud praktiliselt 95% tasemeni võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse ajaga.

▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina kriisiga pärsivad siiski lennundusvaldkonna kasvu

võrreldes 2019. aastaga võrreldava tasemega. Probleemiks on valdkondlikud sanktsioonid,

mis piiravad teadmata ajaks eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite

käitamist äritegevuses, sh Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud

ettevõtetega, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamist sellistele

ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute

kuulumist lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist, nt

eraõhusõidukite juhtimist. Täiendavalt avaldavad sanktsioonid ja õhuruumi kasutamise

piirangud mõju Eesti ülelendudele, mis on vähenenud sanktsioonide-eelse ajaga võrreldes

kolmandiku võrra ja selle tulemusel piiravad napid tulud aeronavigatsiooniteenuse pakkuja

arendustegevusi mõjutades nii tehnoloogiliste arenduste realiseerimist (irdtorn) kui uute

turgude vallutamist (mehitamata õhusõidukite juhtimise süsteem).

▫ Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arv on vähenenud üldistatult poole võrra, kuivõrd

vastastikused sanktsioonid idanaabriga ei võimalda ELi ettevõtete otselende Aasiasse üle

Eesti õhuruumi. Eesti õhuruumis annavad tooni peamiselt regionaalse tähtsusega

regulaarliiklus, teatav liiklus Soome ja Läti suunal ning Aasia päritolu vedajad.

Suurenenud lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine, aga ka parem teavituskultuur

tõi 2023. aastal kaasa ka 2079 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 1 lennuõnnetuse.

Võrreldes 2022. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%.

Lisavajadused: ▫ Lennuliiklusteeninduse ASi regionaalsete lennuväljade lennuliiklusteenuste

tegevuskulude sihtfinantseerimise vajadus aastatel 2025–2028 summas üle 3,9 miljoni

euro. Seni teenuse toetust riigieelarvest eraldatud ei ole.

▫ Lennundusorganisatsioonide liikmetasude kasvu (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse

Organisatsioon, NORDICAO, Eurocontrol, Euroopa Tsiviillennunduse Konverents)

katmine aastatel 2025–2028 summas üle 3,5 miljoni euro.

▫ Järgneval 3 aastal kasvab regionaalsete lennujaamade sihtfinantseerimise vajadus

eeldatavas mahus üle 6 miljoni euro ja investeeringud taristu uuendamisse summas 17

miljonit eurot.

▫ Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava sihtfinantseerimise vajadus iga-

aastaselt 2025–2028 summas üle 25 miljoni euro.

▫ Transpordiameti lennundusteenistuse sektori nõudlusele vastava kasvu tagamiseks tuleb

ette näha täiendavad vahendid summas 3 miljonit eurot aastas, mida on võimalik

lahendada sektoripõhise rahastusmudelile üleminekul või täiendavate tasude tõstmise

kaudu. Summa hõlmab nii tulevikulennunduse kui lennundusettevõtluse nõudlusele ning

kestlikkuse tingimustele vastavate pädevuste kasvatamist ja sellega seotud kulusid.

Tervikuna on kuludele katte leidmine oluline, et väljuda Eesti riigi valdkondlikust Euroopa

Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.

24

 Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid

ebapiisav ning alates 2021. aastast on see vähenenud ca 20%. Arvestades ka THI muutust

on järgneva 4-aastase perioodi keskmine tööde maht võrreldes eelnevaga kahanemas ca

35%.

▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks

parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 210 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks

remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning

likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul

on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle

poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise.

Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle

hoidmine.

▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks

väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse

täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete

ehitamine vajab iga-aastaselt ca 160 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on

arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 56 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk

mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist.

 Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2021−2023 keskmisena

maanteedel liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja

2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta sihtasemest enam

vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses hukkunute arv 4-lt

5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Seega,

Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist

liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Lähtudes

senistest muutustest hukkunute arvus, LOPis toodud tegevustest ning vahe-eesmärgi

mittesaavutamisest, on pigem tõenäoline, et LOPis 2025. aastaks seatud sihttaset, ilma

täiendavate, olulise mõjuga tegevustesse panustamata ei saavutata. Eesmärgi täitmine

eeldaks, et hukkunute arv hakkab näitama iga-aastaselt senisest oluliselt suuremat

langustrendi. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult kavandatud LOP tegevuste

tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna muutuseta, on ebatõenäoline. Tulenevalt

Riigikontrolli märkustele tuleb LOPis seada realistlikumad eesmärgid.

Lisavajadused maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu tagamiseks (sh

THK ja LOP):

▫ Riigiteede korrashoiuks nõuete järgsel tasemel on perioodil 2024–2027 täiendav

rahastusvajadus 30,7 mln eurot, mis tagab teede sõidetavuse ja esmase liiklusohutuse.

▫ Riigi teedevõrgu säilitamine ja senise remondivõla mõõdukas vähendamine vajab 2024–

2027 aastate jooksul lisaraha summas 407,8 mln eurot. Sealhulgas maanteede

rekonstrueerimine 237,6 miljonit eurot, kattega teede taastusremont 59,0 miljonit eurot,

sildade remont 17,0 miljonit eurot, kattega teede säilitusremont 57,3 miljonit eurot ja

kruusateede säilitusremont 27,4 miljonit eurot.

▫ Teedevõrgu arendamine vastavalt riiklikele eesmärkidele (v.a. ehitusmeetme objektid)

vajab perioodil 2024–2027 täiendavaid vahendeid summas 117,6 mln eurot. S.h.

liiklusohtlike kohtade ümberehitamine 15,7 miljonit eurot, programm "Kruusateed

tolmuvabaks" riigiteedel 93,3 miljonit eurot (meetme rahavajadus on kujundatud 2030

25

aasta eesmärki silmas pidades) ja säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine

(kergliiklusteede ja bussipeatuste ligipääsetavuse parandamine) 2,7 miljonit eurot.

▫ TEN-T põhivõrgu teede ehitusobjektide lisavajadus 2024–2027 on ca 221,0 miljonit eurot.

Teelõikude väljaehitamise kohustuse tähtaeg on 2030 vastavalt EL TEN-T määrusele

1315/2013. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed ei vasta

liiklusohutus- ja keskkonnanõutele (2023 aasta seisuga on nõuded täidetud vastavalt 39 %

ja 22 % ulatuses).

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastate 2024–2025 KliMi haldusala täiendav lisavajadus moodustab 23,104 miljonit eurot, vastavalt 2024. a 11,456 ja 2025. a 11,648 miljonit eurot. 2024. aasta elluviimiskava eelnõust tulenev TRAMi lisavajadus, mis ei sisaldu THK taotluses, on 0,836 miljonit eurot ja 2025. aastal 0,762 miljonit eurot. Ülejäänu on kaetud THK lisavajaduste taotlusega.

9. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Transpordi konkurentsivõime

Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

 2023. aastal lõpetati AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul

„Tallinn–Keila–Paldiski, Turba“.

 AS Eesti Raudtee lõpetas Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna

reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel).

 Lõpetati Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp.

 AS Eesti Raudtee teostas projekteerimise ning alustas raudteelõikude õgvendamise ja

elektrifitseerimistöödega Tartu ja Narva suunal aastatel.

 Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks ning 6. septembril

2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise. Elektrirongid on

valmimisel49.

 SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–

Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste

tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot.

 2023. a algas Edelaraudtee ASi projekt Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamiseks

ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks.

 Käimas on Rail Baltica projekteerimine ning ehitamine.

Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Raudtee põhitrassi

projektlahenduste vastu võtmise 100% määr Ülemistelt kuni Tootsini saavutatakse I kvartalis

2024. Muuga–Soodevahe ning Tootsi–Ikla projektlahendused valmivad praeguse prognoosi

kohaselt 2025. aasta lõpuks ning viiakse läbi kas projekteerimis-ehituslepingute (Muuga–

Soodevahe) või allianss lepingute käigus. 2023. aastal käivitusid ehitustööd Ülemiste terminali

piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao tänav. 2023. Aasta lõpuks oli

valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti (sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on

enamus eraldi hangitud trasside ümberehitusobjektidest. 2024. aasta lõpuks on ehituslepingud

sõlmitud ning ehitustööd käimas ca 75 km RB raudtee mulde (k.a ristumised, hooldusteed jms)

ehitamiseks.

Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Olulised tegevused ja tulemused:

49 https://www.err.ee/1609137563/uued-elroni-rongid-toovad-reisijatele-mitu-muudatust

26

 2023. aastal jätkati reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitas

laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada

töökohtade50 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.

 2023. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 37,5%, mis aitab Eesti transiidi-,

sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.51

 2023. aastal telli 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev 52 , mis hakkab

valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.

 Loodi riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik 53 ), kuhu koondatakse

erinevate haldusalade veesõidukid, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama,

2023. aastal summas 6,67 mln eurot.

 Talvise navigatsiooni tagamine54, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas

19 miljonit eurot.

 Praaga kanali hooldussüvendamine 0,6 miljonit eurot.

 Lisaks suurendati veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023.

 Rohuküla sadamas Riigilaevastiku kai rekonstrueerimine 2021–2024 summas 3,1 miljonit

eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot.

 SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja

akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023.

aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot.

 Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi

energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2

kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku

700 000 eurot.

Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused:

 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli

suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekt viidi edukalt ellu.

2023. aastast on üleval üks finantskorrektsiooni teema, mis võib päädida kohtulahendiga.

 Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse

tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas.

 Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks:

Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel

regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse

käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude

teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas.

50 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad

laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib

tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad) aastas). 51 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel

võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale

kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 52 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. 53 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute

pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 54 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on

vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav

jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis.

27

 Jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ettevalmistavate

tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga toetada

juhtivaid teenusepakkujaid teenuseosutamise ettevalmistamisel mehitamata õhusõidukitega

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kaudu planeeriti teadmussiirde

programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks

kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks.

 Kaubalendude strateegia on sanktsioonipoliitika tõttu täielikult muutunud ning tuleb üle

vaadata 2024. aasta jooksul.55

 2023. aastal lõppes riigi keskne toetus klastritele, kuid see ei takistanud Eesti Lennundusklastri

tegevusi, pigem muudeti strateegiat ja toimemehhanismi liikmepõhiseks, mis on kasvatanud

ühingu heaks partneriks ja lennundusvaldkonna katusorganisatsiooniks.

 Valmistati ette uus lennunduse teekaart ja alustati diskussioone lennundussektori esindajatega

eesmärgiga jõuda avalike arutelude järel teekaardi kehtestamiseni 2024. aasta esimese

poolaasta jooksul.

Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

 2023. aastal jätkus Pärnu−Ikla maanteel Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 31

miljonit eurot, sellest 2023. a 20 miljonit eurot. Lisaks alustati Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme

2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 miljonit eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning

Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot,

sellest 2023. a 6,7 mln eurot.

 Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks 2023. aastal kasutati 123,3 mln eurot.

 2023. aastal jätkati riigi kruusateedele katete ehitamist 1,6 mln eurot ulatuses. Kokku ehitati

katted 18 km kruusateele

Kohalike teede arendamiseks:

 Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn)

transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot.

 Pärnu linnale eraldati sihtotstarbelist toetust Pärnu linna Raba ja Lai tänavaid ühendava silla

rajamiseks summas 5 mln eurot.

 Ühtlasi toetati 2023. aastal Kadrina raudteejaama kergliiklustee ehitamist summas 0,7 mln

eurot.

Tulemused:

 2023. aastal lõpetati ehitustööd Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tartu linna Riia ristmiku

ümberehituse ja Tallinna ringtee Kanama–Valingu 2+2 teelõigu objektidel.

 2023. aastal jätkusid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu teelõigu ehitusel,

teostatud tööde maht on 90%. 2023. aastal algasid riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

Neanurme–Pikknurme teelõigu ehitus, teostatud tööde maht 95% ning riigitee nr 4 Tallinna–

Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus, teostatud tööde maht on 10%. Kokku teostati

ehitustöid 46,4 mln euro eest.

 2023. aastal jätkati Rail Baltica raudteetrassi ja riigiteede ristete välja ehitamist

kogumaksumusega 13,7 mln eurot (tegevus on kajastatud teehoiukavas ja seda rahastab Rail

Baltic Estonia OÜ).

 Maanteede puhul teostati 2023. aastal erinevaid remonttöid kokku 1381 km teelõikudel

(sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 6 km

55 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on KliMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda

ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal. Kehtiv leping on sõlmitud Hiinaga, lõpusirgel on

kahepoolne lennundusteenuste leping Korea Vabariigiga. Hetkel on Aasia ettevõtetel konkurentsieelis ELi ettevõtete kõrval, kuna Vene Föderatsiooni õhuruum on ELi vedajatele suletud ja lennuks Aasiasse ohutu ja lubatud õhuruumis lisandub tuhandeid lennumiile.

28

ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 22 silda ja 20 km ulatuses erinevaid teelõike.

Katteid ehitati 18 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.

 Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kasutati 2023. aastal 121,1 mln eurot.

 Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamist teostati 2023. aastal 1,66 mln euro eest.

Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

 Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu

kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste

parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40

miljonit eurot;

 SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide

arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada

olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades

ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss,

tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse

valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1

multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;

 SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks

Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot;

 RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5

miljonit eurot. Projekt on töös;

 Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse

säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga.

Tulemused: 2022. aastal alustati meetme määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–

2027“ eelnõu väljatöötamist (ERF toetuse mahus 92 miljonit eurot). Määrus kinnitati 17. augustil

2023. Juunist kuni detsembrini 2023 toimus kohalike omavalitsuste eelnõustamine, et tagada

kvaliteetsete projektide, mis vastavad meetme määruse tingimustele, ettevalmistamine. Projektide

rakendamist alustatakse 2024. aastal. Ühtlasi alustati 2023. aastal kliimaministri määruse „Toetuse

andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna jalgrattateede

investeeringuteks perioodil 2021–2027“ väljatöötamist, mis võeti vastu 29. jaanuaril 2024. a. (ERF

toetuse mahus 4 miljonit eurot). Linnapiirkondade toetusmeede avatakse 2024. aasta märtsis ning

projekte saab hakata ellu viima 2025. aastast.

Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

 Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja

raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40

inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena.

Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve

raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes

liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning

kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate

2023–2026 eelarve on ligi 58,7 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid

tegevusi 16,5 miljoni euroga.

Tulemused: Liikluskäitumises 2023. aastal olulist muutust ei toimunud võrreldes aasta

varasemaga, vähenes kokkupõrgete arv sõidukite ja rongide vahel, kuid suurenes otsasõitude arv

raudteel viibinud inimestele.

2023. aastal toimus Eesti raudteedel 12 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist 7 olid

sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtades ja 5 otsasõidud raudteel viibinud

29

inimestele. Õnnetusjuhtumite tõttu hukkus 3 inimest ja vigastada sai 6 inimest. Kokkupõrgetest 5

toimusid raudteeülesõidukohtadel, mis on ainult liiklusmärkidega reguleeritud. Viie aasta avaliku

raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2023. a oli vastav näitaja 0,34, 2022.

aastal 0,39, 2021. aastal 0,57), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset.

Lennunduses registreeriti aasta jooksul ECCAIRS 2 andmebaasis kokku 2079 (2022. aastal 1595)

juhtumit, mis eelnenud aastaga võrreldes on 23% rohkem. Neist lennuõnnetusi oli üks, 1 (0),

tõsiseid intsidente 5 (2), intsidente 319 (419), vahetu mõjuta juhtumeid 1577 (1119), määramata

klassifikatsiooniga 57, tähelepanekuid 89 (56) ja teisi 31. Kasvu põhjuseks võib pidada

lennuliikluse taastumist ja kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Lennuõnnetuste ja tõsiste

intsidentide arv 10 000 lennutunni kohta oli 0,84 (ohutusnäitaja 0,84 – eesmärk on <1). Eesmärk

on täidetud.

2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 6 laevaõnnetust, registreeriti 10 ohtlikku

juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 1 inimene. Laevaõnnetused

jagunesid Eesti lippu (50%) ja välisriigi lippu (50%) kandvate laevade vahel võrdselt. Põhjustena

joonistusid välja eelkõige kontakt kaiga sildumisoperatsioonide käigus, põhjapuuted sadamasse

sisenedes ja väljudes, tööõnnetused laevas ning tehnilised rikked.

Meede 2. Liikuvus Programmi tegevus 1. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine

Olulised tegevused ja tulemused:

 Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus

aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 689,5 miljonit eurot, sellest 2024. aastal ca 163,8

miljonit eurot, sh 1,1 miljonit eurot KOV laevaliinide dotatsioonideks ja 0,6 miljonit eurot

kommertsliini vedajatele tasuta sõiduõiguse hüvitamiseks.

 Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada

suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki

ning teenuseid optimaalselt.

 Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede

vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

 Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.

 2023. aastal lepiti kokku Tartu−Riia rongiliiklusega avaliku liiniveona alustamises.

 eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti CEF rahastusleping transpordi

digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Eesti Kliimaministeerium on selle projekti

juhtpartner. Projektipartnerid on Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast,

Portugalist, Austriast ja Belgiast. Vaatlejad on Hispaaniast, Iirimaalt ning Hollandist. Kokku

osaleb projektis 23 erinevat partnerit (avalik- ja erasektor) Projekti eelarve on 28,3 miljonit

eurot (Eesti osa on 1 miljon, millest 50% tuleb CEFist). Projekt algas 2023 aastal ja kestab

kuni 2026 aastani. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et

olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks

2026. aastal.

 Kliimaministeerium valmistas 2023. aasta sügisel ette transpordi digipöörde taotluse MKMile

SF vahendite taotlemiseks. Digipöörde kava puudutab Liiklusjärelevalve infosüsteemi

arendust ning Transpordiameti digivärava arendust, kuhu alla koonduvad: a) Tehnoülevaatuste

mooduli arendus, b) Ühtse merenduse infosüsteemidega kaetud teenuste digivärava arendus ja

c) E-teeninduse VEERA disainisüsteemi arendus.

 2023. aastal kinnitati alternatiivkütust taristu määrus (AFIR), mis seab nõuded

alternatiivkütuste taristu arenduseks. 2023 aasta alustati tegevustega, mis on seotud

raskeveokite laadimistaristu rajamise ettevalmistusega.

30

 Ühistranspordi kasutajate osakaal on kogu Eesti lõikes taastunud pandeemiaeelsele tasemele,

eelmise aastaga võrreldes tõusis reisijate arv laeva-, lennuki-, rongi- ja maakonnabussiliinidel

5,5%.

 Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja

tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg märtsis 2025.

10. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine

Tabel 4. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi ja programmi tegevuste 2023.a. eelarve täitmine, kulud tuhandetes eurodes.

Transpordi

konkurentsivõime ja

liikuvuse programm

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Programmi kulud -621 927 -683 769 -527 711 77,2%

Programmi tegevus:

Raudteetransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-198 148 -286 445 -146 426 51,1%

Kulud -198 148 -286 445 -146 426 51,1%

Programmi tegevus:

Veetransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-26 850 -45 200 -56 560 125,1%

Kulud -26 850 -45 200 -56 560 125,1%

Programmi tegevus:

Õhutransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-11 454 -7 873 -10 700 135,9%

Kulud -11 454 -7 873 -10 700 135,9%

Programmi tegevus:

Maanteetransporditaristu

arendamine ja

korrashoid

-190 211 -221 503 -113 969 51,5%

Kulud -190 211 -221 503 -113 969 51,5%

Programmi tegevus: -26 067 -6 656 -6 657 100,0%

31

Keskkonnahoidlikku

liikuvust soodustav

linnakeskkond

Kulud -26 067 -6 656 -6 657 100,0%

Programmi tegevus:

Ohutu ja säästlik

transpordisüsteem

-30 290 -30 118 -108 137 359,0%

Kulud -30 290 -30 118 -108 137 359,0%

Programmi tegevus:

Liikuvusteenuse

arendamine ja

soodustamine

-138 908 -165 662 -160 026 96,6%

Kulud -138 908 -165 662 -160 026 96,6%

Selgitus:

Programmi tegevuste eelarve oli 683 769 tuhat eurot ning täitmine 527 711 tuhat eurot.

Õhutransporditaristu arendamise ja korrashoiu ning ohutu ja säästlik transpordisüsteemi

programmi tegevuses eelarve täitmise ülekulu põhjuseks on põhivaradelt arvestatud

amortisatsioonikulu. Amortisatsioonikulude eelarve oli planeeritud maanteetransporditaristu

arendamine ja korrashoiu programmi tegevusse ja seega selles tegevuses on alatäitmine.

Programmi tegevustes planeeritud eelarvest jäi kasutamata välisvahendeid 110 850 tuhat eurot.

Riigieelarvelist eraldatud vahenditest ülekantavatest jääkidest olulisemad on:

 4 439 328 eurot Riigilaevastiku tegevuskulude jääk, millest enamuse moodustab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2023. aastal Riigilaevastiku

käivitamiseks eraldatud vahendid, mis on ettenähtud uue asutuse käivitamisega kaasnevate

kulude ja investeeringute katmiseks aastatel 2023-2024.

 2 141 251 eurot Transpordiameti tegevuskulude jääk, mida kasutatakse maanteetaristu

arendamise ja korrashoiu ning veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi

tegevustes tegevuskuludena.

 546 868 eurot Kadrina valla kergliiklustee tegevustoetuse jääk (objektikood IN050103),

mis 2023.a riigieelarve seaduse muudatusega anti üle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest koos Kadrina Vallavalitsusega sõlmitud

eraldise kasutamise lepinguga, mille kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2024.

 645 128 eurot Tln-Tartu raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid

(objektikood IN050059), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024. aastal.

 423 780 eurot Tapa-Narva raudtee uuendus kiiruseks 135 km/h eraldatud vahendid

(objektikood IN050061), mille osas on kohustus võetud ja kulud tekivad 2024.aastal.

 235 370 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringuteks ja

lootsiteenusteks (objektikood VR050225). Vahendite eraldamine otsustati alles 2023. aasta

32

sügisel, mistõttu 9 lootsikaatri hooldusremonttööde ning side- ja navigatsiooniseadmete

uuendamistööd lükkusid 2024. aastasse.

 200 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid väikeinvesteeringud ja

jäämurdeteenuseks (objektikood VR050240). Täiendav kütuse ostmine lükkus

2024.aastasse, kuna jäämurdja Tarmo kütusetankide hooldustööd lõppesid 2024. aasta

alguses.

 448 906 eurot talviste navigatsioonikulude jäämurde teenuse majanduskulud, mida

kasutatakse 2024. aastal. 2023/2024 jäämurde hooaja algus oodatust soojem ja seetõttu

2023. aastal olid tegelikud kulud planeeritust väiksemad.

 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi 2023. aasta eelarvesse kanti 2022.

aasta transpordi programmist tegevuskulusid üle kokku 13,4 mln eurot. Sellest 4,8 mln on

TRAMi tegevuskulude jäägid, mis koosnevad lisaks asutuste tööjõu- ja

majandamiskuludele (2,5 mln) veel ka jäämurde kuludest (481 tuh), ning dotatsioonidest

ühistranspordi korraldamiseks (1 mln). MKMi kasutamata jäänud vahendid koosnesid

KOVidele teede rekonstrueerimiseks eraldatavast juhtumipõhisest investeeringutoetusest

(3,3 mln), dotatsioonist reisirongiliikluse korraldamiseks (1,1 mln), Haapsalu raudtee II

etapi rekonstrueerimiseks (1,1 mln), reisiparvlaev Estonia allveeuuringu vahenditest (1

mln) ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest (340 tuh). Lisaks viidi 2023.

aastasse üle 2,3 mln kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega

inimeste tasuta vedamise kohustuse eest hüvitiste ja kaasnevate põhjendatud nõuete

maksmiseks. 1,9 mln eurot sellest anti ministeeriumite töö ümberkorraldamise käigus üle

REMile. KLIMile anti samal põhjusel üle 2022. aastast 2023. aastasse ülekantud vahendeid

4,35 mln euro ulatuses - sh 3,1 mln eurot KOV teede juhtumipõhiseks

investeeringutoetuseks, 1 mln eurot Haapsalu raudtee II etapi rekonstrueerimistöödeks ja

260 tuh eurot MKMist KLIMi üle viidud transpordivaldkonna osakondade tööjõu- ja

majandamiskuludeks.

11. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta

koondaruandesse

Positiivsed arengud

 AS Eesti Raudtee lõpetas 2023. aastal riigieelarvestHaapsalu raudtee II etapile eraldatud

vahendite eest ettevalmistavad tegevused Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks.

Alustati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks.

Lõpetati Lääne–Harju turvangusüsteemide uuendamine, mille tulemusel oli võimalik sellel

suunal tihendada reisirongiliiklust ning lisada sõiduplaani kiirrongid. Teostati Aegviidu–

Tapa lõigu kapitaalremont ja kõverate õgvendamine ning Riisipere – Vasalemma

jaamavahe kapitaalremont.

 Rail Baltica kohalike objektide projektlahendused valmisid 2023. aasta lõpuks. Käivitusid

ehitustööd Ülemiste terminali piirkonnas, valmis Pärnu linna RB terminaliga ühendav Lao

tänav. 2023. aasta lõpuks oli valminud või ehituses ca 30 RB põhitrassi objekti

(sillad/viaduktid/ökoduktid), valminud on enamus eraldi hangitud trasside

ümberehitusobjektidest.

 2023. aastal lõppes ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli

suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal

suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.

33

 2023. aastal ehitati, rekonstrueeriti, remonditi ja ehitati tolmuvabasid katteid kokku 1 381

kilomeetril maanteedel. Ehitati kuus kilomeetrit neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti

22 silda ja 20 kilomeetrit erinevaid teelõike. Katteid ehitati 18 kilomeetrile kruusateedele.

Ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta.

 Liiklusohutuse osas vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kergliikuriga toimunud

õnnetuste arv, mida võis mõjutada nendega seotud ohtude teadvustamine, linnasüdametes

sõidukiiruste piiramine ja parkimise korrastamine ning võrdlemisi jahe ja vihmane suvi.

Joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2022. aastal, samas suurusjärgus

vähenes ka narkojoobes juhtide arv.

 2023. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule

juurde diiselbusside arvelt 4 739 tuhat kilomeetrit. Kogu liinivõrgu maht suurenes vaid

0,5%. 27% kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega.

 Liikuvusteenuste ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks toetatakse avaliku

sektori innovatsioonifondist 840 tuhande euroga liikuvusteenuste ja piletimüügi

integreeritud andmevahetusplatvormi MaaS X-tee arendamist. Projekti eesmärk on

luua standardiseeritud sõidupäringuid vahendava ja liikuvusteenuseid ühendava

teenusplatvormi prototüüp ning piloteerida seda vahenduskanalina erinevate

transporditeenuse pakkujate ühendamiseks ning süsteemis osalejate ühiste piletite,

sõiduõiguste või soodustoodete loomiseks.

 Jätkus uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Laev

valmib 2026. aastaks.

 eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF

rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti

eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse

nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2026. aastal. Projektis

osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit era- ja avalikust sektorist.

Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot.

Väljakutsed

 Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt

TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi

„Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse

sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK) võetud

eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate

meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga

võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise poole). Transpordisektori CO2

heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust

hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus

on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et

transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste

kasutusele võtmata (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid

liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). Järjepidevalt tuleb

tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega.

34

 Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on

jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse

uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole.

 Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine

maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive

põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks

reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse.

TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita.

 TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu

kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga

seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja

395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt

mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta.

 Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise

mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks riigiteede seisundi

hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra

säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt 210 mln eurot. Järgneva

nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 115 mln eurot

aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel.

 Jätkuvalt on väljakutseks mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all

(kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva.

Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning

konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett

valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa.

 Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste

raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh

mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro).

Taktsõiduplaani kehtestamiseks kuni 160 km/h ja kiiruste suurendamiseks raudteel on

vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste

tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse

15 miljonit eurot, Tapa−Narva raudteelõigul ohutuse tagamiseks 4,2 miljonit eurot,

Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot.

 2023. aastal täpsustas Eesti koostöös teiste Balti riikidega Rail Baltica osas 2030. aasta

lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike

finantsvahendite mahtu.RB esimese etapi maksumuseks on pessimistlikult kalkuleeritud

3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot kogumaksumuse

asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused prognoosmaksumuse

suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%), projektlahenduse täpsustamine

ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos

kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest, mis teeb

rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva MMF rahastuse raames eraldatavad

rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda,

et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete

korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates.

35

 Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve

puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud avaliku teenindamise kohustusi.

 Lennunduse konkurentsivõime tagamiseks on vaja lisavahendeid regionaalsete

lennujaamade käigushoidmiseks ja investeeringuid taristu uuendamiseks,

lennundusorganisatsioonide liikmetasudeks, samuti Tallinna lennujaama julgestuse- ja

päästekuludeks ning Transpordiameti lennundusteenistuse töömahu kasvu katmiseks.

 Oluline on tagada ka 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.