Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/2889-1 |
Registreeritud | 19.06.2024 |
Sünkroonitud | 20.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegiatalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Kaitseministeerium
Siseministeerium
18.06.2024 nr 2-2/1682-1
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud ministrid
Saadame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega volitatakse majandus-
ja infotehnoloogiaministrit märkima Kaitsetööstuse fondi osakuid.
Eelnõu seletuskirjast leiate fondi investeerimispõhimõtted, tehnilise lahenduse kirjelduse ja infot
sektori ootuste kohta.
Loodame, et leiate võimaluse kooskõlastada eelnõu kiirendatud korras hiljemalt 25. juuniks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;
2) seletuskiri eelnõu juurde.
Kadri Mats
639 7609 [email protected]
1
14.06.2024
Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises
investeerimisfondis osalemiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
2. mai 2024 aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustati toetada peaministri ettepanekut luua
kaitsetööstuse fond ning tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi
MKM) ülesandeks esitada valitsuskabineti nõupidamisele kaitsetööstuse fondi sisuline ja
tehniline lahendus, analüüsides loodava fondi kooskõla riigiabi reeglite ja sektori ootustega.
Ühtlasi tehti Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ülesandeks analüüsida enda
valitsemisalas võimalusi Eesti kaitsetööstuse toodangu testimiseks ning innovaatiliste
tehnoloogiatega eksperimenteerimiseks ning Kaitseministeeriumil leida võimalusi Eesti
kaitsetööstuse toodangu täiendavaks hankimiseks, sealhulgas tarnimiseks Ukrainale.
Käesolev seletuskiri sisaldab infot kaitsetööstuse fondi investeerimisstrateegia ja tehnilise
lahenduse kohta, samuti riigiabi analüüsi. Seletuskiri sisaldab ka kokkuvõtet kaitsetööstuse
toodangu eksperimenteerimise ja testimise täiendavate võimaluste ja kavandatava korralduse
kohta Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas ning ülevaadet võimaluste kohta
kaitsetööstuse toodangu täiendavaks hankimiseks. Investeerimisstrateegia ja koostöömudel on
kokku lepitud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumiga. Sektori
ootuste kaardistamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kohtunud
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ja Asutajate Seltsiga.
Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse
majandus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse (edaspidi EIS) tütarettevõtja ASi SmartCap (edaspidi SmartCap) moodustatud
lepingulises investeerimisfondis, mille vahendid investeeritakse kaitsetööstuse ja sellesse
panustavate ettevõtete omakapitali otse või erasektori fondide kaudu (edaspidi projekti nimi
SmartCapi kaitsetööstuse fond). Osalemine on korraldatud selliselt, et ettevõtluse toetamise ja
2
laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud rahastamislepinguga võtab riik
kohustuse investeerida 50 miljonit eurot SmartCapi kaitsetööstuse fondi 2024. aasta riigieelarve
seaduses MKMi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna
fookusvaldkonna juht Kadri Mats (tel 5343 6001, e-post: [email protected]).
2. Selgitus korralduse eelnõu juurde
2.1. Lahendatav turutõrge
Eestis on hästi arenenud innovaatilisi tarkvaralahendusi arendav ja eksportiv sektor, selle ümber
toimiv innovaatilisi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete ökosüsteem ja aktiivne investorkond
ning rahvusvahelised edulood, mille tõttu on Eesti tuntud ka rahvusvahelise
tehnoloogiaettevõtete keskusena. Küll on senised edulood ja ökosüsteem koondunud
tarkvaraettevõtete ümber ning ettevõtjatel, inseneridel ja investoritel puudub kogemus ja
rahaline võimekus ehitada kõrgtehnoloogilisi lahendusi.
Ulatuslikud muutused globaalses majanduses ja julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust
kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele. Samas ei ole
kaitsevaldkonna või kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavad ettevõtted, mille toode või
teenus on tsiviil- ja militaarkasutuse ristteel, investorite jaoks aktsepteeritava riski-tulu suhtega
või on investorid kaitsevaldkonna tervikuna oma investeerimisfookusest eetilistel kaalutlustel
välistanud. Investeeringud kaitsetööstusettevõtetesse on ebaatraktiivsed ka seetõttu, et
lõppkliendid piirduvad peamiselt loetud arvu riiklike kasutajatega. Tüüpilise innovaatilise
tehnoloogiaettevõttega võrreldes on seega kaitsetööstusele orienteeritud ettevõtete puhul
tegemist sihtgrupiga, kelle müügitsükkel on vähese nähtavusega ja aeglane ning kelle sihtturu
suurus piiratud arvu lõppkasutajate tõttu väike.
Kaitsetööstust eristab teistest innovaatilisi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete tööstusharudest
tihe julgeolekualane koostöö riigi ja ettevõtete vahel ning mõlemale seatud kõrgendatud
nõuded, näiteks erandlik ekspordirežiim ja müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht
3
ja turvanõuded. Samuti on kaitsetööstuse arendamine väga kapitali- ja ajamahukas, kuna
tegemist on sageli teadusmahukate tehnoloogiate kasutamisega ning füüsiliste toodete
tootmisega. Pärast esimesi tehnoloogia arendustöid ja finantseeringut ei ole tehnoloogia
enamasti veel turuküps, aga rahastust turuküpsesse faasi ning maksvate klientideni ja käibeni
jõudmiseks ei pruugi kapitaliturult leida – ettevõtted satuvad nn surmaorgu. Eriti keeruline on
ettevõtetel, kelle esimeseks ja sageli ainsaks kliendiks on riik(id), mida julgeoleku- ja
kaitsetööstus sageli eeldab. Enamasti pole riik valmis ostma prototüüpe, vaid soovib toimivaid
ja ennast tõestanud valmis lahendusi ning suuremaid koguseid pikaajalistes hangetes, mis
tekitab omakorda uutele alustavatele tootjatele kõrge turule sisenemise barjääri.
Piiratud kapitalile ligipääsu tingimustes ning ebasoodsas regulatiivses keskkonnas luuakse
Eestis vähem kaitsetööstusele suunatud kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid ning Eesti tähtsus
NATOs kaitsetööstuse arengut toetavate lahenduste väljatöötamisel ja sellest kasu saamisel
jääb väikeseks. Lisaks pidurdab piiratud kapitali kättesaadavus Eestis loodud kaitsetööstuse
ettevõtete kasvamist ja teadusmahukust ning sellest tulenevat konkurentsivõimet, sest
ettevõtted kasvavad aeglaselt ning on vähem innovaatilised võrreldes riikidega, kus kapitalile
ja lõppkliendile ligipääs on lihtsam.
Selleks on kaitsetööstuse fookusega ja kaitsetööstusesse panustavatele tehnoloogiaettevõtetele
tarvis nii omakapitaliinvesteeringuid kapitaliturult omakapitaliinvesteeringute kaasamise
lihtsustamiseks ja erainvestorite aktiveerimiseks, milleks loob eeldused SmartCapi poolt
asutatav kaitsetööstusele suunatud fond, kui ka Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi
valitsemisalas nii regulatiivsete kui ka tehniliste ja hankeprotseduuriliste eelduste loomine, et
lihtsustada uutele kaitsetööstuse tehnoloogiaid arendavatele tootjatele lõppkliendile ligipääsu
ja alandada turule sisenemise barjääri.
2.2. SmartCapi kaitsetööstuse fondi eesmärgid
SmartCapi kaitsetööstuse fond panustab järgmistesse riiklikesse eesmärkidesse:
Strateegiline panus Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika initsiatiividesse ja kaitsetööstuse
arengusse;
4
riigikaitse uute võimete arendamine, sh riigile strateegiliselt oluliste uute tehnoloogiate
arendamine ja kasutuselevõtt;
luua eeldused Eestis või NATO liikmesriikides asutatud Ukraina taustaga ettevõtjatele
või Ukrainasse eksportivatele ettevõtetele alustada kõrgtehnoloogiliste kaitsetööstuse
lahenduste arendustegevust või käivitada tootmist;
Eesti kapitalituru arendamine läbi omakapitaliinvesteeringute kättesaadavuse
parandamise ja pakkumise mitmekesistamise, sh luues eeldused edukaks kapitali
kaasamiseks kaitsetööstuse ettevõtetele ning tuues kapitaliturule uusi kaitsetööstusele
ja kahese kasutusega tehnoloogiatele spetsialiseerunud institutsionaalse kvaliteediga
investeerimisfonde. See omakorda võimaldab arendada ja suurendada kaitsevaldkonna
ja kahese kasutusega tehnoloogiate investeerimise kompetentsi ja investeeringute
mahtu;
erainvestorite võimendamine ja täiendava erakapitali kaasatõmbamine kaitsetööstuse
investeeringutesse;
Eesti kaitsetööstuse ettevõtete teadusmahukuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamine, sh ekspordivõimekus ja rahvusvahelise kasvu väljavaated, et pakkuda
lahendusi nii Eesti riigikaitsele kui globaalselt kasvavale julgeolekuvajadusele.
2.3. SmartCapi kaitsetööstuse fondi investeerimisstrateegia
Fondi investeerimisstrateegia keskendub Eesti kaitsetööstuse arendamisele, panustamisele
innovatsiooni ja majanduskasvu ning majandusliku mõju loomisele.
Element Kirjeldus
Tehnoloogiline fookus Sõjalise kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid arendavad ja tootvad
ettevõtted.
Kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid arendavad ja
tootvad ettevõtted, millede tehnoloogiad panustavad selgelt
NATO liikmesriikide julgeolekusse ja riigikaitsesse
Geograafia Eesti ettevõtted on fondi peamine sihtgrupp, sh Eestis
registreeritud või olulist äritegevust omavad ettevõtted.
5
NATO liikmesriikides registreeritud ettevõtted, kui investeering
on fondi strateegiasse oluliselt panustav ja erandlikku väärtust
loov.
Instrument Omakapitaliinvesteeringud:
Otseinvesteeringud – ettevõtete osalus.
Fondiinvesteeringud – ettevõtete kaudne osalus
Tehingustruktuur Täpsustatakse turukonsultatsiooni käigus, indikatiivselt:
Otseinvesteeringud – kuni 70% tehingust.
Fondiinvesteeringud – kuni 70% fondiinvesteeringust.
Kasvufaas Riskikapital (venture capital): innovaatiliste varajase faasi
tehnoloogiaettevõtete rahastus.
Erakapital (private equity): traditsioonilise majanduse kasvufaasi
ettevõtete rahastus, sh ühisettevõtted strateegiliste partneritega.
Väljumisstrateegia Kannatlik kapital ja vajadusel ka strateegiline kapital, mistõttu ei
ole asjakohase põhjuseta investeeringutest väljumisel eelistatud
agressiivsed ja investeeringu hoidmise perioodi võimalusel
lühendavad müügivõtted.
Fondi tähtaeg Tähtajatu, investeeringutest tagasilaekuvad vahendid
reinvesteeritakse vastavalt SmartCapi kaitsetööstuse fondi
kehtivatele tingimustele.
2.4. SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehniline lahendus
SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EASi ja KredExi ühendasutus)
tütarettevõte, mis on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev
väikefondivalitseja. SmartCapi peamine eesmärk on panustada Eesti kapitalituru
arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse omakapitaliinvesteeringuid Eesti
ettevõtetesse otse või Eesti fookusega era- ja riskikapitalifondide kaudu, mis arendavad
innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi
muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada. Vajadusel investeeritakse ka
rahvusvahelistesse era- ja riskikapitalifondidesse, mille investeerimisstrateegial on
6
Eesti innovaatiliste rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtete ökosüsteemile oluline
väärtust lisav komponent.
Eesti kaitsetööstuse ja selles tegutsevate ettevõtete arendus- ja kasvupotentsiaali
realiseerimiseks asutab SmartCap kaitsetööstusele suunatud investeerimisfondi ja
pakub omakapitali investeeringuid kaitsetööstuse ettevõtetele nii otse kui ka kaudselt
läbi erasektori fondide. Joonisel 1 on SmartCapi ja võimaliku kaitsetööstuse fondi
indikatiivne struktuur ning SmartCapi ja selle investeerimistegevuse juhtimiskorraldus.
Seejuures on kavas asutada fondi juurde julgeoleku ja riigikaitse tehnoloogilist
kompetentsi kaasav ekspertidest koosnev nõuandev kogu, et eelvalideerida SmartCapi
kaitsetööstuse fondi tehinguvoos olevad ettevõtted ja nende tehnoloogilised lahendused,
hinnata testimise ja täiendava analüüsi vajadust, tehnoloogia kasutuselevõtu
potentsiaali, strateegilist vajadust, sobivust ja muid kaitsetööstuse ning riigi kui
valideeriva potentsiaalse lõppkliendi jaoks olulisi aspekte. Kaitsetööstuse ekspertidest
nõuandva kogu moodustamiseks tehakse koostööd Kaitseministeeriumi ja
Siseministeeriumiga ning nende valitsemisalas olevate asutustega.
SmartCapi kaitsetööstuse fond on kavas asutada lepingulise kinnise alternatiivfondina
vastavalt punktis 2.3. kirjeldatud investeerimisstrateegiale ja -poliitikale, milles MKM
omandab rahalise sissemakse eest Nasdaq CSD peetavas Eesti väärtpaberite
keskregistris registreeritud SmartCapi kaitsetööstuse fondi osakuid. SmartCapi
kaitsetööstuse fondi asutamisel oleks selle ainsaks investoriks MKM.
Erainvestorid ja täiendav kapital lisanduvad kaitsetööstuse ettevõtetesse investeeringute
tasandil ehk investeeringud kaitsetööstuse ettevõtetesse ning era- ja
riskikapitalifondidesse tehakse koos erainvestoritega.
7
Joonis 1. SmartCapi ja planeeritava kaitsetööstuse fondi indikatiivne struktuur ja
SmartCapi juhtimismudel 31.05.2024 seisuga
3. Sektori ootused
EKTL ja Asutajate Selts, mis esindavad kaitse- ja kosmosetööstuse sektoris tegelevaid
ettevõtteid ning innovaatiliste tehnoloogiasektori ettevõtete asutajaid Eestis, andsid täiendava
sisendi ja täpsustasid enda ootuseid seoses kavandatava SmartCapi kaitsetööstuse fondiga ning
Eesti kaitsetööstuse ettevõtete kui selle fondi peamise sihtgrupi vajaduste ja ärilise õnnestumise
eeldustega. Läbivalt toodi välja järgnevad ootused:
Suurim väljakutse kaitsetööstuse ettevõtetel on jõuda esimese maksva kliendini, mis on
kriitiline sektoris, kus lõppklientide arv on äärmiselt piiratud. Selle turule sisenemise
kitsaskoha ja barjääri leevendamiseks on oluline kaitsetööstuse tehnoloogiate
eksperimenteerimise ja testimise võimaluste loomine ning riigi referentsostud.
Kaitsetööstuse sektori ettevõtjatel on selge ootus ja ettepanek suunata kaitseministeeriumi
valitsemisala eelarvest eraldi vahendid uute innovaatiliste tehnoloogiate ostudeks. Ühtlasi
8
rõhutasid kohalikud kaitsetööstuse ettevõtjad vajadust luua tingimused ja raamistik Eesti
riigi kaitsehangetes otseselt või kaudselt osalemiseks läbi tehnoloogiate kohapealse
tootmise nõude. See võimaldaks Eesti ettevõtetel teha rahvusvahelist koostööd, jõuda
lõppkliendini ning tekitada kriitilist referentsi, mis on kaitsetehnoloogiate ekspordi
eelduseks.
Surmavaid tehnoloogiaid tootvaid ettevõtteid on Eestis üksikud, kuna relva- ja laskemoona
käitlemise seadusandlus nõuab suuri investeeringuid ettevõtete poolt, et alustada selles
valdkonnas testimiste ja tootmisega. Kaitsetööstuse ettevõtjad tõid näiteks väga koormava
ning arendustsüklit pidurdava asjaoluna välja vajaduse tehnoloogia esimesest arenduse
päevast tegeleda lubade, taustakontrollidega jms, sh drooni arendamiseks, mis on võimeline
lõhkepead või -laengut kandma, kusjuures arenduse käigus lõhkeaineid ei kasutata. Eesti
seadusandlusest tulevad piirangud ja erinevate lubade taotlemise protsess muudavad
teekonna tehnoloogiate arendamisest, tootmise ja transpordini liiga keeruliseks, ning
halvendavad Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet olukorras, kus teised riigid
on asunud kaitsetööstust puudutavat seadusandlust ja regulatsioone leevendama. Samuti
kardetakse eksida regulatsioonide rägastikus ja sattuda seadustega vastuollu ehk liialt
kõrged regulatiivsed riskid vähendavad ettevõtjate valmisolekut võtta kaitsetööstuses ka
ärilisi riske. Kaitsetööstuse ettevõtjate ühene sõnum on, et tänane Eesti seadusandlus pärsib
selle valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet. Kaitsetööstuse ettevõtjad näevad
lahendusena kaitsetööstusettevõtete rohekoridori loomist, st tuleks esimesel võimalusel
vaadata üle regulatiivsed piirangud ja kaitsetööstuses tegutsemiseks vajalike lubade
taotlemise menetlusprotsessid ning nende lihtsustamine ja kiirendamine, kus võimalik.
50 mln euro suunamist loodavasse kaitsetööstuse fondi peetakse tänuväärseks, kuid
kaitsetööstuse ettevõtjate hinnangul sellest summast ei piisa, et katta tänane kapitalivajadus
nii ettevõtete otseinvesteeringuteks kui ka fondidesse investeerimiseks. Loodava
kaitsefondi omakapitaliinvesteeringute vajadus ei ole kõige kriitilisem ettevõtete eel-
seemne faasis, kus investeeringute summad on väiksemad ja investeeringud jõukohased
täna Eesti turul aktiivsetele kohalikele väikeinvestoritele, nt äriinglitele. Kriitiline täiendava
omakapitaliinvesteeringute vajadus tekib ettevõtetel alates seemnefaasist, kus
investeeringute summad on alates 1,5 mln eurot projekti kohta. Fondidesse investeerides on
majanduslikult loodaval kaitsetööstuse fondil kui ankurinvestoril mõistlik ja jätkusuutlik
9
investeerida minimaalselt 10 mln eurot ühe fondi kohta, et tagada minimaalselt vajalik
kapitali kaasamise stardipunkt. Kaitsetööstuse ettevõtjatel on ootus, et kaitsetööstuse
fondile leitakse täiendavad vahendeid esimesel võimalusel, et seda saaks võtta arvesse
investeerimispoliitika ja mudelportfelli koostamisel ning rahuldada enamate kaitsetööstuse
ettevõtete kriitiline kapitalivajadus, sh ka hilisemas kasvufaasis, kus investeeringute
summad on oluliselt suuremad. Kaitsetööstuse ettevõtjad näevad fondi lisarahastuse
kokkuleppes võimalust Eesti kaitsetööstust pikaajaliselt ja süsteemselt arendada ning
ekspordivõimet suurendada.
2.5. Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi roll SmartCapi kaitsetööstuse fondi
elluviimisel
SmartCapi kaitsetööstuse fond loob läbi kapitali pakkumise kaitsetööstuses
tegutsevatele ettevõtetele eeldused kodumaise kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse
arenguks ning kaitsetööstuse sektori rolli suurendamiseks Eesti majanduses ja
ekspordis. Innovatsioon ning uute riigikaitse võimete arendamine ja selleks vajalik
tootmine eeldab ka kohapealseid tehnoloogiate unikaalseid testimisvõimalusi, milleks
on võimalused Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas.
Kaitseministeeriumi valitsemisalas saavad SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehinguvoos
olevatele investeerimisprojektidele pakkuda testimise ja eksperimenteerimise võimalusi
Kaitsevägi, Kaitseliit ja Sihtasutus CR14 (Kaitseministeerium on esitanud detailsema
analüüsi eelnõu juurde). Tehnoloogiate testimise ja eksperimenteerimise eelduseks on
SmartCapi kaitsetööstuse fondi ekspertidest nõuandva kogu poolne soovitus ja
Kaitseministeeriumi valitsemisala võimalused soovitavates tehnoloogilistes
valdkondades testimist läbi viia.
Siseministeeriumi valitsemisalas pakuvad SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehinguvoos
olevatele investeerimisprojektidele testimise ja eksperimenteerimise võimalusi Politsei-
ja Piirivalveamet ja Sisekaitseakadeemia (Siseministeerium on esitanud detailsema
analüüsi eelnõu juurde). Tehnoloogiate testimise ja eksperimenteerimise eelduseks on
SmartCapi kaitsetööstuse fondi ekspertidest nõuandva kogu poolne soovitus ja
10
Siseministeeriumi valitsemisala võimalused soovitavates tehnoloogilistes valdkondades
testimist läbi viia.
Koostöös Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga leitakse investeerimistegevuse
alustamise ajaks 2024. aasta jooksul SmartCapi kaitsetööstuse fondi ekspertkogusse
kaitsevaldkonna eksperdid, kellel on asjakohane võimekus ja valmisolek hinnata
SmartCapi kaitsetööstuse fondi tehinguvoos olevate ettevõtete tehnoloogilisi lahendusi,
sobivust riigikaitse eesmärkidega ja olemasolevate või arendatavate võimetega,
testimise ja täiendava analüüsi vajadust, tehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaali,
strateegilist vajadust, ekspordipotentsiaali ja muid kaitsetööstuse ning riigi kui
valideeriva potentsiaalse lõppkliendi jaoks olulisi aspekte.
Kaitseministeerium esitas 30.05.2024 relvaseaduse jt seaduste muutmise eelnõu teisele
kooskõlastusringile. Muudatuse eesmärk on täpsustada sõjarelvade, lahingumoona ja
laskemoona käitlemisega tegelevate ettevõtetele esitatavaid nõudeid, laiendada isikute
ringi, kes võivad valdkonnas tegutseda, ning vähendada bürokraatiat.
Kaitseministeerium ja Siseministeerium kaaluvad valitud kaitsevarustuse hangetel
tingimuste seadmist, mille eesmärk on vähemalt osa hangitava varustusega seotud
töödest või teenustest teha Eestis või Eesti partnerite abil, kui Eestis on olemas selleks
vastav võimekus. Kooskõlas Euroopa Liidu riigihangete direktiivi ja Eesti riigihangete
seadusega lähenetakse sellele projektipõhiselt, iga juhtu eraldi kaaludes.
Tööstuskoostöö soodustamise aluseks on riigi olulised julgeolekuhuvid või
tarnekindluse tagamise vajadus. Otsused tuginevad analüüsile, kuidas see mõjutab nii
riigikaitset kui majandust ja uute tootmisvõimekuste teket. Tööstuskoostöö nõuded
kaitsevarustuse hangetes mõjutavad nii varustuse hinda kui tarnekiirust.
2.6. Finantseerimistehingu mõju riigieelarvele
Riigi investeering 50 miljoni euro ulatuses SmartCapi kaitsetööstuse fondi on tehing
finantsvaraga1 läbi ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse alusel tegutseva
SmartCapi, mille käigus omandab riik EVKs registreeritud SmartCapi kaitsetööstuse fondi
1 Finantsvara definitsioon: https://www.eestipank.ee/finantsvara
11
osakuid. Seega kvalifitseerub investeering riigieelarve seaduse § 26 lõike 4 punkti 4 alusel
finantseerimistehinguks ehk tehinguks finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse
kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes
ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu.
Riigi selge tootlusootus on SmartCapi kaitsetööstuse fondi investeeritava kapitali säilimine.
Kuna investeeringud tehakse turutingimustel ning samuti kaasatakse eraraha, on
investeeringute indikatiivne oodatav tootlus võrreldav sarnaste investeeringute ajaloolise
tootlustega rahvusvahelistel kapitaliturgudel (ligikaudu kaks korda kasvu algselt investeeritud
kapitali väärtusest fondi eluea jooksul)2, kuid keskmisest kõrgema riskitasemega
investeerimisportfellis geograafiliste, sektoriaalsete ja B2G ärimudeli riskide
kontsentreerumise tõttu.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla
riigiabi reeglitega.
Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne üldjuhul riigiabi, kuna
investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega
(turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad
turumajandusliku investori põhimõttele, kuivõrd tegu on samaväärse tehinguga vastavalt
Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses osale 4.2.3.1, mistõttu ei ole tegu riigiabiga.
Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata
piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on
2 eFront Insight Euroopa 2012-2016 aastatel asutatud Euroopa riskikapitalifondide võrdlusgrupi tootlusnumber
(TVPI) on keskmiselt 1,96x, mis näitab algse investeeringu väärtuse kasvu kordajat.
12
investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid,
näiteks grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks)
tulenevad asjakohased erandid. Erandite kasutamise puhul arvestatakse ühtlasi limiteerivate
tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla
võimalik kasutada muid Komisjoni riigiabi erandeid. Vajaliku abikava grupierandimääruse
tähenduses, samuti vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342 alusel või riigiabi
teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti
täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid samades paragrahvides sätestatud
kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese
tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud
tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad
tulud
Korralduse eelnõu rakendamiseks ehk SmartCapi kaudu tehtava investeeringu vahendid
suuruses 50 miljonit eurot on kokku lepitud 2024. aasta riigieelarve seaduses ja ette nähtud
MKMi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Nagu eelnevalt mainitud on riigi selge
tootlusootus SmartCapi kaitsetööstuse fondi investeeritava kapitali säilimine, kuid pikas
perspektiivis on võimalus teenida tulu tehtud investeeringute väärtuse kasvult.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
7. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
EELNÕU
14.06.2024
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel volitada majandus-
ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
tütarettevõtja ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis „Kaitsetööstuse
fond“ 2024. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala finantseerimistehinguteks eraldatud vahendite arvelt summas 50 000 000 eurot.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-0665 - Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf599319-bb79-4a8c-9574-4f6fd82a89e2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf599319-bb79-4a8c-9574-4f6fd82a89e2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main