Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

17.06.2024 nr 1.4-3/687

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_bioressursside_vaarind_YPP_EIS.pdf

2. Seletuskiri, SK_bioressurss_YPP_EIS.pdf

3. Lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid_bioressurss_EIS.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit

Argo Peepson

5692 6963 [email protected]

MÄÄRUS

Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise

investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.3 „Investeeringud bioressursside

väärindamisse“ raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi

toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetust antakse ringbiomajanduse edendamise eesmärgil kõrvalsaaduste väärindamiseks ja

töötlemise võimekuse suurendamiseks.

(2) Kõrvalsaadusteks selle määruse tähenduses loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise

ja töötlemise ning toiduainetööstuse ja metsamajandamise valdkonnas tekkivaid kõrval- ja

kaassaadusi ning jääke.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Toetust antakse vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses.

EELNÕU

17.06.2024

2

(2) Kui lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi ülemmäär taotleja kohta on täitunud, on toetus

regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 14 tähenduses.

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse kõrvalsaaduste ringlussevõttu suurendava või suurema lisandväärtusega

toodeteks töötlemise võimekust suurendava masina või seadme soetamiseks.

(2) Koos lõikes 1 sätestatud masina või seadme soetamisega toetatakse ka:

1) masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara, infotehnoloogilise lahenduse või

kasutatava patendi, litsentsi või kasuliku mudeli soetamist;

2) masina või seadme paigaldamiseks vajalike ehitustööde tegemist ehitusseadustikus

sätestatud tingimustel ja korras, kui see ei moodusta kogu taotleja kavandatud tegevusest

(edaspidi projekt) suuremat osa.

(3) Kui lõikes 1 sätestatud masin või seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises,

peavad olema täidetud järgmised nõuded:

1) ehitis on taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat

arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase

toetusosa maksmisest või liisingu puhul kuni viimase toetusosa maksmiseni;

2) taotlejal on kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks, kui masin või

seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

3) lõike 2 punktis 2 sätestatud ehitustööde korral on maa taotleja valduses asjaõiguslikul alusel

vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või liisingu puhul kuni

viimase toetusosa maksmiseni.

(4) Kasutatud masina või seadme soetamine on lubatud, kui masin või seade ei ole taotluse

esitamise ajal vanem kui kolm aastat, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut

riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme

hinnast madalam.

(5) Projektiga ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud

varem, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem

kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Toetuse määr, suurus ja vorm

(1) Toetust antakse kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Kirde-Eestis elluviidava projekti korral on toetuse määr kuni 45 protsenti toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 200 000 eurot ühe

taotleja kohta.

3

(5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 200 000 eurot

strateegiakava perioodi jooksul.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega

ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 8 sätestatud

riigiabi kumuleerimisreegleid ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(9) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised projekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks:

1) masina või seadme ning selle paigaldamise ja seadistamise maksumus;

2) masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara, infotehnoloogilise lahenduse, patendi,

litsentsi ja kasuliku mudeli maksumus;

3) masina, seadme, tarkvara või infotehnoloogilise lahenduse müüja poolt selle kasutamise

väljaõppe maksumus;

4) masina või seadme paigaldamiseks vajaliku ehitustöö maksumus;

5) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise

kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud

teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022,

lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse

maksumus.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

7) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

4

8) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava masina või seadme paigaldamise,

seadistamise või kohaletoimetamisega;

9) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

10) toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö kulu;

11) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle PRIA poolt viimase

toetusosa maksmiseks, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

12) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

13) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

(3) Projekti maksumuse väljaselgitamiseks koostab taotleja prognoosi. Prognoosis esitatakse

andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud

ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

§ 7. Taotleja

(1) Toetust võib taotleda ettevõtja äriseadustiku tähenduses, kes vastab komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud väikese ettevõtja või lõikes 3 sätestatud

mikroettevõtja nõuetele (edaspidi koos taotleja).

(2) Taotleja põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ kohaselt

taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK-i jao A

alajagu 01), metsamajandus ja metsavarumine (EMTAK-i jao A alajagu 02), toiduainete

tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja

säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11).

(3) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla

tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud

summas.

(4) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(5) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a sätestatud juhul.

(6) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,

372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(7) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(8) Lisaks lõigetes 1–7 nimetatud nõuetele vastab taotleja järgmistele nõuetele:

1) ta on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat;

5

2) tema müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal

vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) projekti eesmärk, sisu ja asukoht;

3) ringlussevõetavate või töödeldavate kõrvalsaaduste päritolu ja kogus ning projekti tulemusel

kavandatava toodangu või toote kogus;

4) projekti kogumaksumus, abikõlblikud kulud ja taotletava toetuse summa;

5) teave komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 49 tähenduses alginvesteeringu

nõude täitmise kohta ning selle kohta, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 tähenduses või regionaalabina komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

artikli 14 tähenduses;

6) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;

7) teave selle kohta, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud sama või

sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2

punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse investeering taotletava toetuse abil;

8) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;

9) teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava

ettevõtja kohta;

10) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste

kirjeldus, mida on vaja taotluse hindamiseks;

11) teave selle kohta, kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist.

(2) Taotleja esitab taotluse hindamiseks asjakohased bilansid ja kasumiaruanded, kui need ei

ole kättesaadavad äriregistrist.

(3) Kui taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakirjad, kui need ei ole

kättesaadavad äriregistrist.

(4) Taotleja esitab järgmised projekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:

1) kasutatud masina või seadme soetamise korral müüja dokumendid, mis tõendavad, et

soetatav masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui kolm aastat, selle

soetamiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on

uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam;

2) projekti maksumuse prognoos;

6

3) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui masin või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

4) seadme või masina paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel,

seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping või kui ehitis on taotleja valduses asjaõiguslikul alusel,

seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust.

(5) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud ehitustööde korral esitab taotleja järgmised

projekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:

1) väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus

vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, juhul kui taotleja

kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele

vastavust kontrollib PRIA.

§ 11. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste

paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

(2) Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud

toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. Võrdse omafinantseeringu korral eelistatakse

taotlust, mis sai rohkem hindepunkte lisas sätestatud hindamiskriteeriumi 3 alusel.

(3) Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks

moodustab PRIA hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt viiest liikmest.

§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõudele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui see on hindamisel saanud

vähemalt 7,60 hindepunkti.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

7

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Kui taotleja

ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 13. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid, ja võtab toetuse abil soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil

2029.

(2) Toetuse saaja võtab toetuse abil soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul ja

viib tegevuse ellu viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest,

kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel.

(3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil soetatud ja

ehitatud vara ja kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest või liisingu puhul kuni viimase toetusosa maksmiseni (edaspidi koos

sihipärase kasutamise periood), kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(4) Liisinguleping võib olla sõlmitud kestusega kuni viis aastat.

(5) Kui § 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutud

ehitusluba või ehitusteatis, peab see olema hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks

kättesaadav ehitisregistrist.

§ 14. Ostumenetlus

(1) Toetuse saaja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku

maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid projekti raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot,

küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

8

(3) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab

toetuse saaja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

(4) Kui toetuse saaja taotleb toetust kasutatud masina või seadme soetamiseks, peab ta olema

saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina või seadme kohta ja kaks

hinnapakkumust uue samaväärse masina või seadme kohta.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete

registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(6) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab

tehnilisele spetsifikatsioonile.

(7) Paragrahvi 4 lõike 2 punkti 2 kohase ehitustööde korral peab hinnapakkumus sisaldama

lisaks lõikes 6 sätestatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatiste kulud,

aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud,

ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja

ehitusplatsi üldkulud.

(8) Toetuse saaja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

(9) Toetuse saaja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse

korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul

puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(10) Toetuse saaja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames

tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik

sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada projekti raames tellitava töö või

teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 15. Toetuse saaja muud kohustused

9

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni või liisingu puhul kuni PRIA

poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks ning seireks

ja hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;

5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest

või toetatava tegevuse elluviimist ja kohustuste täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

(EAFRD)toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja

teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja vastab § 7 lõigetes 3, 6 ja 7 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase

toetusosa maksmiseni.

(3) Toetuse saaja vastab § 7 lõikes 4 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi

lõpuni.

(4) Toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täidetud

toetuse abil soetatud ja ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti täielikku või osadena elluviimist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt

toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud;

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;

2) selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;

3) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

4) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

5) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

6) andmed projekti kogumaksumuse muutumise kohta;

7) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 14 nimetatud dokumendid.

(3) Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

10

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

(4) Liisingulepingu alusel soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse koos järgmiste

dokumentidega:

1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise

korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping, maksegraafik ja

liisingueseme üleandmise akt ning selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt

liisinguandja soetas liisingueseme;

2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-

saateleht või arve;

3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

§ 17. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides

esitatud andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud projekti elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täitnud muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 20. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

11

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaalministri xx määrus nr xx

„Perioodi 2023–2027

bioressursside väärindamise investeeringutoetus“

Lisa

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Eesmärk ja põhjendatus

Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Projekt on selge eesmärgiga, toetatava tegevuse vajalikkus on väga hästi

põhjendatud, lahendatav probleem on selgelt kirjeldatud.

2 Projekti eesmärk ja toetatava tegevuse vajalikkus on üldjoontes põhjendatud,

kuid probleemi lahendus jääb ebaselgeks.

0 Projekti eesmärk ei ole selge või toetatava tegevuse vajalikkus ei ole

objektiivselt põhjendatud.

2. Omafinantseeringu osakaal

Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Toetatava tegevuse toetuse määr on 15,0–30,0%.

2 Toetatava tegevuse toetuse määr on 30,1–39,0%.

1 Toetatava tegevuse toetuse määr on 39,1% või suurem.

3. Mõju toetuse eesmärkide saavutamisele

Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Projekti tulemusel kasvab oluliselt kõrvalsaaduste väärindamise ja töötlemise

võimekus ning ringlussevõtt.

2 Projekti tulemusel kasvab mõningal määral kõrvalsaaduste väärindamise ja

töötlemise võimekus ning ringlussevõtt.

1 Projekti on vähesel määral seotud meetme eesmärkide saavutamisega või

toetatava tegevusega kaasneb vähene kõrvalsaaduste väärindamise ja

töötlemise võimekuse suurenemine.

4. Taotleja suutlikkus tegevus ellu viia

Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Taotleja võlakordaja1 on taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

majandusaasta keskmisena kuni 0,34.

2 Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

majandusaasta keskmisena 0,35–0,69.

1 Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

majandusaasta keskmisena 0,70 või suurem.

1 Võlakordaja on võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

majandusaasta keskmine kohustuste summa koguvara summaga.

2

5. Taotleja meeskonna pädevus ja võimekus

Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Meeskonna pädevus ja võimekus projekt ellu viia on väga hea.

2 Meeskonna pädevus ja võimekus projekt ellu viia on piisav.

0 Meeskonnal puudub võimekus projekt ellu viia.

6. Taotleja tegevusvaldkond

Hindepunkt Hindamiskriteerium

3 Taotleja põhitegevusala2 on taime- ja loomakasvatus, toiduainete tootmine

või joogitootmine.

1 Taotleja põhitegevusala on jahindus või taime- ja loomakasvatust või

jahindust teenindavad tegevusalad või metsamajandus ja metsavarumine.

7. Taotleja koostöö (lisapunkt)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

1 Taotleja kuulub taotluse esitamise ajal põllumajandusühistusse või kasutab

kõrvalsaaduste väärindamiseks ühe või mitme ettevõtte kõrvalsaadusi.

Maksimaalne hindepunktide arv: 19

2 Äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal justiitsministri 28. detsembri 2005. a

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

(EMTAK)“ kohaselt taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK-i jao A

alajagu 01), metsamajandus ja metsavarumine (EMTAK-i jao A alajagu 02), toiduainete tootmine (EMTAK-i

jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C

alajagu 102), või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11).

SELETUSKIRI

Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise

investeeringutoetus” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

Eesti on bioressurssidega1 väga hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on tagasihoidlik

töötlemisvõimekus ja vähene lisandväärtus. Ringbiomajanduse põhimõtete2 rakendamist

pidurdab muu hulgas puuduv või vananenud ja ebatõhus tehniline baas ning tehnoloogia.

Tehnoloogia uuendamine võimaldab paremini ära kasutada tekkivaid kõrval- ja kaassaadusi ning

jääke3. Selleks sobivad ning toimivad tehnoloogilised lahendused on välja töötatud, kuid Eestis,

eriti esmatootjate ning mikro- ja väikeettevõtjate hulgas, on nende kasutus tagasihoidlik.

Kestliku ringbiomajanduse arendamine on riikliku strateegia „Eesti 2035“ osa, samuti sisaldab

rohereformi tegevusplaan aastateks 2023–2025 rohemajanduse valdkonnas eraldi tegevusi kõrge

potentsiaaliga biomajanduse arendamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on loonud

ringbiomajanduse teekaardi, mis määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised

tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused lühiperspektiivis (2023‒2027) ja pikas

perspektiivis (kuni aastani 2035)4. Teekaardi üheks teemaks on ka kasutamata või alakasutatud

kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamise edendamine.

Toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

biomajanduse horisontaalse arendusteema eesmärkide saavutamisse, muu hulgas

biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse põllumajanduses, kõrgema lisandväärtuse andmisse

biotoormele, biojääkide ja kõrvalsaaduste väärindamisse.

Toetuse üldine eesmärk on ringbiomajanduse edendamine eelkõige maapiirkonnas, selleks

vajalike investeeringute toetamine kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide väärindamiseks ja

kõrvalsaaduste töötlemise võimekuse suurendamiseks.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna valdkonnajuht Argo Peepson (5692 6963,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik ([email protected]).

Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 20 paragrahvist.

1 Bioloogilist päritolu taastuvad tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada 2 https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus/ringbiomajandus 3 Kõrvalsaadus – tootmise käigus tekkiv toode, ressurss või materjal, mille tootmine või tekkimine ei olnud eesmärk;

jääk – tootmise käigus üle jäänud osa, aine või energia. Kaassaadus – tootmise käigus

tekkivaid tooteid, millel on selge otstarve ja (põhitoodangust madalam) väärtus

4 https://www.agri.ee/media/7979/download.

Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.3 „Investeeringud bioressursside

väärindamisse“ raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus)

andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi.

Toetust antakse ringbiomajanduse edendamise eesmärgil kõrvalsaaduste väärindamiseks ja

töötlemise võimekuse suurendamiseks. Eelnõu § 2 lõige 2 täpsustab, et kõrvalsaadusteks eelnõu

tähenduses loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete,

välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise ning toiduaine-, metsa- ja

puidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrval- ja kaassaadusi ning jääke.

Toetus võimaldab võtta kasutusele bioressursse, mida praegu kas ei kasutata üldse või tehakse

seda tagasihoidlikult. Sellised bioressursid on erinevad kõrvalsaadused (tooted, ressurss või

materjal, mille tootmine või tekkimine ei olnud eesmärk), näiteks põhk, teravilja

sorteerimisjäägid, taimepealsed, seemned, koored, mahla või õli pressimisjäägid, ka sõnnik,

loomsed kõrvalsaadused nagu nahk, vill, karvad, kondid, saepuru, puukoor jmt.

Eelnõu § 3 sätestab toetusele kohalduvad riigiabi tingimused.

Riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 järgi igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

Kuigi riigiabi on ELi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski

teatud võimalused. Sealjuures on tulenevalt põllumajandussektori eripärast ELTL artiklis 42

tehtud riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub maaelu arengukava aluseks oleva

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 81 lõikes 2. Selle kohaselt ei

kohaldata riigiabi eeskirjasid nende projektide suhtes, mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud

toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui

tegemist ei ole põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega. ELTL lisa 1 ehk

põllumajandustoote mõistet tõlgendatakse koostoimes Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr

1101/2014, 16. oktoober 2014, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist

tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 312, 31.10.2014, lk

1—923).

Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et toetust antakse vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses.

Taotleja (vajadusel PRIAga konsulteerides) saab toetust taotleda vähese tähtsusega abina, juhul,

kui vähese tähtsusega abi maht ) pole ületatud. Juhul, kui see on ületatud, antakse abi riigiabina

(EL) nr 651/2014 artikli 14 alusel.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et kui vähese tähtsusega abi ülemmäär taotleja kohta on täitunud, on

toetus regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78), artikli 14 tähenduses. Artikkel 14 kohaldub paljudele sektoritele, kuid ei

kohaldu energiatootmisele vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi artikli 13

(regionaalabi ulatus) punktile b).

Artikkel 14 sätestab tingimused investeeringuteks ettenähtud regionaalabile, muu hulgas ka

abikõlblikud kulud ja abi osakaalu maksimaalse määra ning muud tingimused. Artikli 14

rakendamisel on vajalik järgida ka artiklis 2 (mõisted) sätestatud tingimusi, sh „alginvesteering“,

milleks on investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega

järgmistest: uue ettevõtte asutamine, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamise,

ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse toote- või teenuseturgudele, kus ettevõte

enne ei tegutsenud, või investeeringuga seotud ettevõtte kogu tootmisprotsessi või teenuste

osutamise protsessi täielik ümberkorraldamine, või vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud

tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud.

Eelnõu § 4 sätestab toetuse raames toetatavad tegevused.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab loetelu tegevustest, mille teostamiseks toetust antakse.

Toetust antakse kõrvalsaaduste ringlussevõttu suurendava või suurema lisandväärtusega

toodeteks töötlemise võimekust suurendava masina või seadme soetamiseks.

Masinateks ja seadmeteks loetakse näiteks eeltöötlemise mehaanilised masinad ja seadmed, sh

peenestid, purustajad, kuivatid jmt; bioloogiliseks, keemiliseks, biokeemiliseks või füüsikalis-

keemiliseks töötlemiseks vajalikud masinad ja seadmed, nagu ekstruuderid, bioreaktorid jmt, aga

ka muud mehaanilised, elektrilised, termilised masinad ja seadmed, mis on vajalikud tegevuse

elluviimiseks ja aitavad täita toetatava tegevuse eesmärke. Masinaid või seadmeid ei pea soetama

eraldiseisvalt ja spetsiifiliselt kõrvalsaaduste töötlemiseks, vaid investeeringu võib teha ka

olemasoleva protsessi täiustamiseks või olemasoleva masina või seadme asendamiseks

seadmega, mis võimaldab tõsta ressursitõhusust ja kasutusele võtta või paremini ära kasutada

jäägid ja kõrvalsaadused.

Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et koos lõikes 1 sätestatud masina või seadme soetamisega toetatakse

ka 1) masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara, infotehnoloogilise lahenduse või

kõrvalsaaduste töötlemiseks kasutatava patendi, litsentsi või kasuliku mudeli soetamist; 2) masina

või seadme paigaldamiseks vajalike ehitustööde tegemist ehitusseadustikus sätestatud tingimustel

ja korras, kui see ei moodusta kogu taotleja kavandatud tegevusest (edaspidi projekt) suuremat

osa. See tähendab, et projekti kogukulude lõikes peab masina või seadme soetamise kulu olema

suurem kui ehitustööde kulu.

Eelnõus kasutatud mõiste „projekt“ hõlmab taotleja poolt eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi,

mis võivad olla nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud ehk kogu terviklik tegevuste kompleks.

Tarkvara või IT-lahendus võib olla seotud protsesside juhtimise ja optimeerimise,

automatiseerimise vmt. Hangitavat IT-lahendust või tarkvara ei saa aga soetada eraldiseisvalt,

vaid ainult koos masina või seadme soetamisega.

Uue tehnoloogia soetamise korral võib olla vajalik hankida tehnoloogiat kaitsvad

intellektuaalomandiõigused (patent, kasulik mudel, litsents), kus tehnoloogia omanik loovutab

intellektuaalomandi õigused tasu eest seda omandavale ettevõtjale. Litsentsimisel sõlmitakse

seejuures litsentsileping õiguste omanikuga ja saadakse tehnoloogia enda kasutusse lepingus

sätestatud tingimustel teatud ajaks. Patentide ja kasulike mudelitega seonduva kohta on täpsem

info leitav ka https://www.epa.ee/patendid-kasulikud-mudelid/vaja-teada-enne-taotluse-

esitamist/patent-voi-kasulik-mudel.

Vastavalt ehitusseadustiku § 4 on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,

lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle

füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses,

millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Eelkõige

on toetatavad masina või seadme soetamine, infotehnoloogilise lahenduse või tarkvara ostmine

ning kõrvalsaaduste töötlemiseks kasutatava patendi, litsentsi või kasuliku mudeli ostmine.

Ehitamine on toetatav vaid masina või seadme soetamise korral, kui see on vajalik masina või

seadme paigaldamiseks ega moodusta kogu investeeringust suuremat osa.

Ülaltoodud tegevuste puhul tuleb silmas pidada määruse (EL) nr 651/2014 artikli 14 lõiget 8,

mille kohaselt tuleb vara kasutada üksnes abi saavas ettevõttes, vara peab olema amortiseeritav

ning olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning vara peab

olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt kolmeks aastaks

seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

Eelnõu § 4 lõige 3 kirjeldab nõudeid investeeringuobjekti omandi ja selle õigusliku aluse

kehtivusega seoses. Kui lõikes 1 sätestatud masin või seade paigaldatakse ehitisse või seda

kasutatakse ehitises, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

1) ehitis on taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa

maksmisest või liisingu puhul kuni viimase toetusosa maksmiseni;

2) taotlejal on kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks, kui masin või

seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

3) lõike 2 punktis 2 sätestatud ehitustööde korral on maa taotleja valduses asjaõiguslikul alusel

vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või liisingu puhul kuni

viimase toetusosa maksmiseni.

Eeltoodud nõuded on vajalikud kindlustamaks, et tegevused toimuvad kaasomandi korral

kaasomaniku nõusolekul ning et ehitis on taotleja otseses valduses ka teatud aja (vähemalt kolm

aastat) pärast viimase toetusosa maksmist (või liisingu puhul kuni viimase toetusosa

maksmiseni), et tagada toetusega rahastatud investeeringu püsimine.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt on kasutatud masina või seadme soetamine lubatud, kui masin või

seade ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui kolm aastat, selle soetamiseks ei ole kasutatud

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut

riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast

madalam.

Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt ei või projektiga alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid

kohustusi (sh sõlmida lepinguid abikõlblike kulude tegemiseks) ei tohi olla võetud varem, ning

toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse

esitamise päevale järgneval päeval. Tegemist on toetusõiguslikkuse tingimusega, mis tähendab,

et tegevusega varem alustamise korral ei ole kogu kavandatav investeering abikõlblik, mitte

üksnes need kulud, mille tegemisega alustati enne taotluse esitamist. Riigiabi andmine on lubatud,

kui abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, mistõttu ei tohiks abi anda sellisele

tegevusele, millega abisaaja tegeleks igal juhul ka abi puudumise korral. See põhimõte on

laiendatud ka selle määruse raames antavale vähese tähtsusega abile.

Eelnõu § 5 sätestab toetuse määra, suuruse ja vormi.

Eelnõu § 5 lõige 1 ja 2 sätestavad, et toetus on kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku

kulu maksumusest, Kirde-Eestis on võimalik riigiabi reeglite kohaselt toetuse määra tõsta viie

protsendipunkti võrra, seega on Kirde-Eestis (Ida-Viru maakond) elluviidava projekti korral

toetuse määr kuni 45 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määrad

tulenevad Euroopa Komisjoni vastuvõetud Eesti Regionaalabi kaardilt aastateks 2022 – 20275.

Kirde-Eesti puhul, mille rahvastikukadu ajavahemikul 2009–2018 oli 13,47 protsenti, on toetuse

määr teistest piirkondadest 5 protsendipunkti võrra kõrgem. Elluviidav piirkond määratletakse

taotluses märgitud investeeringu asukoha alusel.

Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et toetuse minimaalne määr on 15% tegevuse abikõlbliku kulu

maksumusest. Seega peab taotleja omaosalus olema 55%-85%.

5 https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202149/SA_100251_C052527D-0100-C048-9EF6-

B69AACE62B3C_31_1.pdf.

Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot taotleja kohta kogu

strateegiakava perioodi jooksul. Taotleja võib seega esitada mitu taotlust, kuid nende kogusumma

ei tohi perioodil 2023–2027 ületada 200 000 eurot.

Eelnõu § 5 lõige 5 täpsustab, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2

lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks,

kes ei saa toetust taotleda rohkem kui 200 000 eurot strateegiakava perioodi jooksul.

Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses on „valitsev mõju“ võimalus ühe või mitme ettevõtja

poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade

omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist

ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab tingimuse, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama.

Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse

perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega

abi ülemmäära 300 000 eurot. Kui taotleja vähese tähtsusega abi maht on ületatud, ei ole võimalik

komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada.

Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab, et vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli

2 lõike 2 kohaselt:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus

ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või

järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat

mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes

ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Eelnõu § 5 lõige 8 sätestab, et toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 artiklis 8 ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud riigiabi

kumuleerimisreegleid.

Eelnõu § 5 lõige 9 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate

ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186) artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. Ehk toetust makstakse tegelikult tekkinud ja kuludokumentidega tõendatavate

abikõlblike kulude kohta.

Eelnõu § 6 sätestab projekti abikõlblikud kulud.

Eelnõu §-s 6 lõikes 1 selgitatakse, millised kulud on projekti elluviimiseks abikõlblikud.

Abikõlblikud kulud on need kulud, mis on vajalikud toetatava tegevuse elluviimiseks ja tehtud

abikõlbliku objekti tähistamiseks ning on sihtotstarbelised, mõistlikud ja majanduslikult

soodsaimad. Kulud peavad olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Abikõlblikud kulud võivad olla järgnevad:

1) masina või seadme ning selle paigaldamise ja seadistamise maksumus;

2) masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara, infotehnoloogilise lahenduse, patendi,

litsentsi ja kasuliku mudeli maksumus;

3) masina, seadme, tarkvara või infotehnoloogilise lahenduse müüja pakutava väljaõppe

maksumus;

4) masina või seadme paigaldamiseks vajaliku ehitustöö maksumus.

Ehitamisega seotud kulud on abikõlblikud juhul, kui need on vajalikud masina või seadme

paigaldamiseks.

5) toetuse abil elluviidava tegevuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis-

ja nähtavusnõusnõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse

maksumus.

Abikõlblik on ka kasutatud masina või seadme soetamine, kui masin või seade ei ole taotluse

esitamise hetkeks vanem kui kolm aastat ning selle ostmiseks ei ole saadud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi

ning masina või seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme

hinnast madalam;

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise kontekstis

abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole kulud, mis pole otseselt seotud toetatava tegevuse

elluviimisega, nagu näiteks kulud, mis on seotud maksude, litsentside, trahvide või intressidega,

tavapärased ettevõtte tegevuskulud jmt.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja

finantsteenustega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

7) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

8) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava masina või seadme paigaldamise, seadistamise

või kohaletoimetamisega;

9) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

10) toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö kulu;

11) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisel, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

12) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

13) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Eelnõu § 6 lõige 3 sätestab, et projekti maksumuse väljaselgitamiseks koostab taotleja prognoosi.

Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad

olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema

vajaduse korral tõendatavad.

Eelnõu § 7 sätestab nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on

väike- või mikroettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas sätestatud kohaselt.

Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud väikeettevõtja on ettevõtja,

kelle töötajate arv ei ületa 50 ning ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa

10 miljonit eurot. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 lõikes 3 sätestatud

mikroettevõtja on ettevõtja, kelle töötajate arv ei ületa 10 ning mille aastakäive ja/või aastabilansi

kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse nõuded toetust taotleva ettevõtja põhitegevusala valdkonna

kohta. Toetuse taotlemisel märgib taotleja oma põhitegevusalale vastava EMTAK 2008 koodi

taotlusele. Selgitavate kommentaaridega EMTAK 2008 on kättesaadav Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse (RIK) veebilehel http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad.

Taotleja põhitegevusala peab äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal olema kas:

1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad ning metsamajandus ja

metsavarumine (EMTAK-i jagu A alajagu 01–02)

2) toiduainete tootmine ja joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10–11), välja arvatud kala,

vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102) Oluline on tähele panna, et jao C alajao 10 puhul ei saa mõnede põhitegevusalade ettevõtjad

toetust taotleda, kuna need alavaldkonnad – kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine

(EMTAK-i jao C alajagu 102) – ei ole toetuse kontekstis asjakohased või ei kuulu ÜPP

strateegiakava raames toetatavasse sektorisse, nagu kalandus ja vesiviljelus.

Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga

kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on

ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on

möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need

taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on

majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse

taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l

õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse

saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete

tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega pankrotimenetlust.

See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla finantsraskustes.

Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist.

Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust, mis võib tähendada, et

taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest

Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis

on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud

või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja

summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste

(rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja

jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab, et taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku

paragrahvides sätestatud süütegude toimepanemise eest (KARS §-s 491 – ettevõtluskeeld; 209 –

kelmus, 2091 – hankekelmus; 210 – soodustuskelmus, 296 – altkäemaksu vahendus, 298 –

altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga kauplemine, 372 – tegevusloata ja keelatud

majandustegevus; 373 – ärikeelu rikkumine või 384 maksejõuetuse põhjustamine).

Eelnõu § 7 lõikes 7 sätestatakse, kui taotleja on riigiabi saaja ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb

asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist. Raskustes olev ettevõtja on ettevõtja, kellel on vähemalt

üks järgmistest tunnustest:

a) Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud

vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3

punktis b märgitud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks

pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), mis on akumuleeritud kahjumi tõttu

kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud

kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse

äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud

aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige

sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

b) Kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu

võlgade eest (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või

riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele

ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja

hoolsuskohustuse menetlust) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma

raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt

mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute

liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

c) Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.

d) Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid

lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt

ümberkorralduskava.

e) Ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:

1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja

2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0.

Eelnõu § 7 lõikes 8 sätestatakse, et lisaks lõigetes 1–7 nimetatud nõuetele taotleja: 1) peab olema

enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja 2) tema müügitulu oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt võrdne taotletava toetuse

summaga.

Nõuded tulenevad vajadusest seada fookus ettevõtjatele, kelle äritegevusest saadav rahavoog

võimaldab toetusega võimendatava investeeringu ellu viia ning kes on suurema tõenäosusega ka

pikemas perspektiivis jätkusuutlikud.

Varasemat tegutsemist tõendavad taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe

majandusaasta aruanded.

Müügituluks loetakse toodete, kaupade ja teenuste eest saadud tulu, mis ei sisalda käibemaksu.

Müügitulu ei sisalda põhivara müügist saadud tulu ega muud tulu nagu kasumit valuutakursi

muutustest, saadud annetusi, finants- ega erakorralist tulu, riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvest või ELi institutsioonidelt saadud toetusi, tegevuskulude sihtfinantseerimist jne.

Eelnõu § 8 sätestab taotluse esitamise ja selle tähtaja.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja esitab toetuse saamiseks elektrooniliselt PRIA e-

teenuse keskkonna kaudu taotluse selleks ettenähtud tähtajal. Taotlusega esitatakse ka

dokumendid, mis võimaldavad taotluse määruses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist,

meetme seireks vajalikke andmeid ja taotluse hindamist vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Eelnõu § 8 lõige 2 kirjeldab taotluse esitamise võimalusest teavitamist. Taotluse esitamise tähtaja

teeb PRIA teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja PRIA veebilehel.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlusele.

Eelnõu § 9 lõikes 1 esitatakse loetelu nõuetest, millele taotlus peab vastama ja andmed, mida

tuleb taotluses esitada.

Punktis 5 toodud alginvesteeringu mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

artikli 2 punktis 49:

a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest:

- uue ettevõtte asutamine,

- olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamine,

- ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse toote- või teenuseturgudele, kus ettevõte

enne ei tegutsenud, või kõnealuse investeeringuga seotud ettevõtte kogu tootmisprotsessi või

teenuste osutamise protsessi täielik ümberkorraldamine;

b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda

ei oleks ostetud. Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks.

Asendusinvesteeringut ei käsitata alginvesteeringuna.

Punktis 9 toodud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 61a kohane

ümberpaigutamine tähendab sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus

osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte).

Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes

vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs

asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad.

Punktis 10 toodud autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja ja seotud ettevõtja mõistete selgitused

on toodud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 2 ja on vajalikud ettevõtja kategooria

(mikro-väike) määratlemiseks.

Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab, et taotluse hindamiseks hindamiskriteeriumite alusel on vajalik

esitada bilansid ja kasumiaruanded juhul, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad. Ka taotleja

nõuetele vastavuse (tegutsemisaeg, müügitulu) kontrolliks (§ 7) on vajalikud taotluse esitamise

aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et juhul kui taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele

vahetult eelnenud kahe majandusaasta kinnitatud konsolideeritud aruannete ärakirjad, kui need

ei ole kättesaadavad äriregistrist.

Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt tuleb taotlusele lisada kasutatud masina või seadme soetamise korral

müüja dokumendid, mis tõendavad, et soetatav masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkeks

vanem kui kolm aastat, selle soetamiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest

Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle

turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam. Samuti tuleb esitada

projekti maksumuse prognoos. Toetatava tegevuse maksumuse prognoosis esitatakse andmed

toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud,

üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaolude ning vajadusel tõendatavad.

Taotlusele lisatakse kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui masin või seade paigaldatakse

kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis ning seadme või masina

paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, lisatakse seda tõendav

kirjalik võlaõiguslik leping, või kui ehitis on taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, seda tõendav

asjaõigusleping, kui see ei ole tuvastatav kinnistusraamatust.

Eelnõu § 9 lõige 5 sätestab, et ehitustööde korral esitab taotleja järgmised projekti

nõuetekohasust tõendavad dokumendid:

1) väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus

vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, juhul kui taotleja

kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust.

Eelnõu § 10 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse

saamise nõuetele vastavust.

Eelnõu § 11 sätestab taotluse hindamise ja taotluste paremusjärjestuse koostamise põhimõtted.

Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et PRIA hindab taotlusi eelnõu lisas „Taotluse hindamise

kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste põhjal

taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud

taotlus. Hinnatakse vastavalt kriteeriumitele: tegevuse eesmärki ja põhjendatust, tegevuse

omafinantseeringu osakaalu, mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, taotleja suutlikkust tegevus

ellu viia ning taotleja meeskonna pädevust ja võimekust. Samuti on hindamiskriteeriumiks

taotleja tegevusvaldkond, kus eelistatakse taime- ja loomakasvatuse või toiduainete- ja

joogitootmise valdkonna ettevõtteid. Taotlusi hinnatakse skaalal 0–3 (minimaalne hindepunkt –

„0“, maksimaalne hindepunkt – „3“). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjelduses toodud

aspektid kõige enam vastavad taotluses esinevatele asjaoludele. Lisapunkt antakse taotlejale, kes

kuulub taotluse esitamise ajal põllumajandusühistusse või kasutab toetatavas tegevuses

kõrvalsaaduste väärindamiseks ühe või mitme ettevõtte kõrvalsaadusi. Maksimaalselt on

võimalik saada 19 hindepunkti. Hindamiskomisjoni antud hindepunktide aritmeetiline keskmine

koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma ilma ümardamata.

Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab, et võrdsete hindepunktide summadega taotluse puhul eelistatakse

taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. See tähendab, et kui

näiteks kaks taotlust on võrdsed ning hindamiskriteeriumidest tulenevalt saavad samasuguse

koondhinde, siis eelistatakse taotlust, kus taotleja panustab investeeringusse rohkem

omavahendeid. Kui ka omafinantseering on võrdne, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem

hindepunkte lisas sätestatud hindamiskriteeriumi number kolm alusel.

Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab, et taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse

koostamiseks määrab PRIA hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt viiest liikmest.

Eelnõu § 12 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise põhimõtted.

Eelnõu § 12 lõige 1 sätestab, et juhul kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on

saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa. Lõige 2 sätestab, et kui kõigi nõuetele

vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse

taotluste hindamise tulemusel koostatud paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad

taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa. Lõige 3 määratleb

minimaalse hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks, mis on 7,60 hindepunkti.

Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna

taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse.

Sel juhul toimitakse vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 5 tingimustele ja vähendatakse toetust mitteabikõlblike kulude võrra. Seejuures

tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise

eesmärgid.

Eelnõu § 12 lõige 5 sätestab, et otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb PRIA Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel. See lõik seletab,

millistel alustel võib teha otsuse jätta maaelu arengu toetuse taotlus rahuldamata. Lisaks Euroopa

Liidu õigusaktides kehtestatud alustele võib otsuse teha ka siis, kui taotleja, taotlus või toetatav

tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene

teisiti. Samuti võib otsuse teha siis, kui taotleja ei esita või ei tee teatavaks menetluses tähtsust

omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist. Taotlust ei rahuldata

ka juhul, kui see ei vasta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1, 2, 6, 7 või 8 nõuetele. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib teha ka siis, kui taotluses

või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Need kriteeriumid tagavad, et

toetust saavad vaid need taotlejad, kes vastavad kõikidele nõuetele ja kelle taotlused on

õiguspärased.

Eelnõu § 12 lõige 6 sätestab, et kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse

seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse

suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise

otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja saavutatakse toetuse andmise

eesmärk. Kui taotleja ei ole toetuse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. Seejärel on PRIA-l võimalik sama lõike alusel vabanenud eelarve

ulatuses teha taotluse rahuldamise otsus paremusjärjestuses järgmise nõuetekohase taotluse

kohta.

Eelnõu § 12 lõige 7 sätestab ajaperioodi rahastamisotsuse langetamiseks. PRIA teeb taotluse

rahuldamise osalise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul

arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Eelnõu § 13 sätestab toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab toetuse abil soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt

kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja võtab toetuse abil soetatud vara sihipäraselt

kasutusse kahe aasta jooksul ja viib tegevuse ellu viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu

alusel.

Eelnõu § 13 lõige 3 ja 4 sätestavad, et toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas

säilitab toetuse abil soetatud ja ehitatud vara ja kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või liisingu puhul kuni viimase toetusosa

maksmiseni (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood), kuid hiljemalt 30. juunil

2029. Seejuures võib liisinguleping olla sõlmitud kestusega kuni viis aastat.

Eelnõu § 13 lõige 5 sätestab, et kui toetatava ehitustegevuse kohta peab vastavalt

ehitusseadustikule olema ehitusluba või -teatis, siis peab see olema hiljemalt esimese

maksetaotluse esitamise ajaks kättesaadav ehitusregistrist.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse ostumenetluse läbiviimine.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames soetatava vara või teenuse mõistlik maksumus. See tähendab,

et enne ostu sooritamist peab toetuse saaja läbi viima hankemenetluse, kus kaalutakse erinevaid

pakkumisi ning tehakse valik parima pakkumise alusel. Ostumenetluse tulemusel valitakse

pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning on kõige

mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et toetuse

kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõu § 14 lõige 2 ja 3 sätestavad, et kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on alla

30 000 euro, kuid projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui aga projekti eeldatav käibemaksuta maksumus

on 30 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja korraldama ostumenetluse riigihangete

registris.

Sõltumatute pakkujate all mõeldakse selliseid ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud,

st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine

juhtimine. See tähendab, et taotleja ei tohi tugineda ainult ühe pakkumuse hinnale, vaid võrdlema

erinevaid pakkumusi, et saada võimalikult õiglane hind. Selline protsess tagab, et maksumus on

mõistlik ja vastab turutingimustele.

Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, et kui toetuse saaja taotleb toetust kasutatud masina või seadme

soetamiseks, peab ta olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina või seadme

kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse masina või seadme kohta.

Eelnõu § 14 lõige 5 täpsustab nõudeid, millele ostumenetluse korraldamine riigihangete registris

peab vastama:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostu teade, millest nähtub

ostetava teenuse, ehitustöö või asja kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima

hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste

esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik.

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning hinnapakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) tingimusi – ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostu teade,

millest nähtub ostetava teenuse, ehitustöö või asja kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev – ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega

neist kõrvale kalduda parima pakkumuse valimisel.

Lisaks antakse PRIA-le Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete

registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Eelnõu § 14 lõige 6 sätestab loetelu sellest, millist teavet peab sisaldama hinnapakkumus, mille

toetuse saaja saab soetatava vara või teenuse kohta. Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja

nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning

teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust,

samuti tehniliste tingimuste loetelu, mis vastab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Eelnõu § 14 lõige 7 sätestab, et ehitustööde korral peab hinnapakkumus sisaldama lisaks lõikes 6

nimetatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulud, välisrajatiste kulud, aluse-

ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud,

ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja

ehitusplatsi üldkulud.

Eelnõu § 14 lõike 8 kohaselt ei tohi toetuse saaja küsida hinnapakkumust enda ega omavahel

seotud isikutelt, kellele kehtib tulumaksuseaduse § 8. Tulumaksuseaduse § 8 sätestab, millal

isikud loetakse omavahel seotuks, näiteks kui üks isik omab teise isiku üle märkimisväärset

mõjuvõimu või neil on ühine juhtimisorgan. Sellised seotud isikud võivad pakkuda üle- või

alahinnatud hindu, mis ei ole objektiivsed ja võivad mõjutada taotleja otsuseid. Seetõttu on nende

väljajätmine hinnapakkumuste küsimisest vajalik tagamaks, et hinnapakkumused on objektiivsed

ja usaldusväärsed.

Eelnõu § 14 lõige 9 sätestab, et toetuse saaja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste

küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt

põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. See

tähendab, et kui taotleja on näiteks juba uurinud turul saadaolevaid pakkumisi ja leidnud, et neid

on vähem kui kolm, võib ta küsida vähemalt kahte hinnapakkumust, kui see on mõistlik. Oluline

on siiski meeles pidada, et taotleja peab olema võimeline selgitama ja tõendama, miks oli võimatu

või ebapraktiline küsida konkureerivaid pakkumusi.

Eelnõu § 14 lõike 10 kohaselt ei tohi eirata lõikes 2 sätestatud nõuet hinnapakkumuste

küsimiseks, jagades projekti raames tellitava töö või teenuse osadeks. Kui toetatava tegevuse

raames tellitav töö, teenus või vara on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, siis ei ole lubatud

seda jagada osadeks. Kuid taotleja võib jagada projekti raames tellitava töö või teenuse või

soetatava vara osadeks, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate

hangitavate asjadega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu § 15 sätestab toetuse saaja muud kohustused.

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab, et sihipärase kasutamise perioodi lõpuni või liisingu puhul kuni

PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni tuleb täita teatud kohustusi. Toetuse saaja on

kohustatud võimaldama teha toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle auditit ja järelevalvet

ning teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, ja osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas

võimaldama PRIA määratud isikul viibida oma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata

dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama

järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks ning seireks ja hindamiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul.

Toetuse saaja eristab raamatupidamises kontrollitavuse eesmärgil toetuse kasutamisega seotud

kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

Lisaks on toetuse saajal kohustus teavitada PRIA-t viivitamata taotluses esitatud või projektiga

seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist ja kohustuste täitmist takistavast asjaolust,

sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule.

Toetuse saaja peab vastavaid sümboleid ja teavitustegevusi kasutades näitama, et tegemist on

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondtoetuse abil elluviidava tegevusega.

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab nõuded toetuse saajale, mis hõlmavad eelnõu § 7 lõigetes 3

(maksuvõlg), 6 (karistusseadustik) ja 7 (raskustes olev ettevõtja) tingimusi. Seejuures tuleb silmas

pidada, et nimetatud nõuetele peab toetuse saaja vastama kogu toetatava projekti jooksul ehk kuni

viimase toetusosa välja maksmiseni.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt tuleb § 7 lõikes 4 (likvideerimismenetlus, pankrot) sätestatud

nõuetele vastata kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni (vähemalt kolm aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa väljamaksmisest või liisingu puhul viimase toetusosa maksmiseni).

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise

ajaks olema täidetud soetatud ja ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused,

sealhulgas hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

Eelnõu § 16 sätestab maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestab nõuded maksetaotlusele.

Eelnõu § 16 lõikes 1 on sätestatud, et pärast projekti täielikku või osadena elluviimist esitab

toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos nõutavate

dokumentidega, kui: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud

ja oma valdusesse või omandisse saadud ning 3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;

2) selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;

3) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

4) teave elluviidava toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

5) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

6) andmed projekti kogumaksumuse muutumise kohta;

7) kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid (paragrahvis 14 toodud ostumenetlusega seotud

dokumendid).

Eelnõu § 16 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka: 1) selle isiku väljastatud

arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) arve-

saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle

väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö

üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab liisingulepingu alusel soetatud vara puhul esitatavad maksetaotluse

ja dokumendid:

1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise

korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping, maksegraafik ja

liisingueseme üleandmise akt ning selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt

liisinguandja soetas liisingueseme;

2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-

saateleht või arve;

3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

Eelnõu § 17 sätestab maksetaotluste kontrollimise, mille käigus PRIA hindab nii taotletava

toetuse õiguspärasust kui ka projekti vastavust EL asjakohastele õigusaktidele, Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele

kehtestatud tingimustele ja eesmärkidele. Toetuse saaja peab veenduma, et ta viib tegevusi ellu

vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja taotluses toodud eesmärkidele.

Eelnõu § 18 sätestab toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning tingimusel, et toetuse saaja on järginud projekti elluviimisel kõiki nõudeid.

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse toetuse mittemaksmise otsuse tingimused lähtuvalt Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse

rahuldamata jätmise alustest.

Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel. Seejuures võtab PRIA arvesse

rikkumise raskust, ulatust, püsivust ning korduvust. Tegemist ei ole ELÜPS 12. peatükis

sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu põhjendamatust

soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest

rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Eelviidatud

rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi kas

tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

taotlejale ja tegevusele esitatud nõuded ehk nõudeid, mis piiritlevad toetuse sihtgrupi ja

toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet - nt toetust tuleb taotlema isik

või toetus määrata ekslikult isikule, kes ei ole tegutsenud § 7 lõikess 2 sätestatud tegevusalal, siis

see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse vähendamine ei ole antud juhul

asjakohane.

Eelnõu § 18 lõikes 4 täpsustakse ajavahemik, mille jooksul PRIA teeb toetuse saaja esitatud

maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse. Otsus tuleb teha sellise aja jooksul, et toetusraha

saaks kanda toetusesaaja arvelduskontole kolme kuu jooksul pärast maksetaotluse ja

nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Eelnõu § 18 lõikes 5 käsitletakse toetuse maksmata jätmise tingimusi. Toetuse maksmisest

keeldumise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise

aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõige 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse,

kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse

rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või

osaliselt kehtetuks.

Eelnõu § 19 sätestab dokumentide säilitamise tingimused. Määruse alusel esitatud dokumente

säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja andmete avalikustamise, mis toimub Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni määrus (EL) nr

651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 14

(investeeringuteks ettenähtud regionaalabi) tähenduses ning komisjoni määrust (EL) nr

1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine ringbiomajanduse edendamiseks kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide

väärindamise ja kõrvalsaaduste töötlemise võimekuse suurendamiseks toob kaasa positiivseid või

kaudseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule,

regionaalarengule ja sotsiaalvaldkonnale. Eelnõu rakendamine ei too kaasa mõju riigi ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele, rakendusasutusele täiendavaid tegevusi ei lisandu ja

töökoormus ei muutu.

Mõjud majandusele

Ringbiomajandus on üks võtmevaldkondadest, mis suudab luua majanduskasvu maapiirkonnas

ning töökohtade loomise ja säilitamise ka väljaspool põllumajandust. Eesti suur potentsiaal

ringbiomajanduse valdkonnas on hetkel alakasutatud, muu hulgas väärindatakse kõrval- ja

kaassaadusi ning jääke vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Eestis

tekkis 2020. aastal näiteks põllumajanduses ligikaudu 23 000 tonni toidujäätmeid, lisaks

tootmiskadu6 90 000 tonni7 (Värnik et al 2021). RITA ADDVAL-BIOEC8 uuringu põhjal tekib

arvutuslikult Eestis kõrvalsaadusena kokku näiteks 1 252 500 t põhku, lisaks 40 600 t

sorteerimisjäätmeid. Arvutuslikel andmetel on võimalik Eestis kasutada tekkivat põhuressurssi

muuks otstarbeks kokku 498 600 tonni, kuna huumusbilansi säilitamiseks on oluline valdav osa

põhust mulda tagastada.

Mõju majandusele on positiivne. Kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide väärindamise ja töötlemise

võimekuse suurendamine ning tehnoloogia uuendamine ning sellega bioressursile kõrgema

lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja

6 Tootmiskaoks määratletakse esmatootmises toiduks toodetud, kuid ühel või teisel põhjusel kõrvalvoogu suunatud

saadusi (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad,

tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule jäänud (koristamata) saak ning loomsete

kõrvalsaadustena käideldud saadused).

7 SEI Tallinn, Eesti maaülikool (2021). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas.

https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf 8 Kers, J. et al. (2020) Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs 6 väärtusahela põhjal.

www.taltech.ee/biomajandus.

välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist

kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega.

Esmatootjate ja eriti sektori väiksemates ettevõtetes on võimalused põllu- ja metsamajanduse

kõrvalsaaduste ning uudsete ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtuks üldiselt piiratud,

mistõttu on vajalik ettevõtete vastavate investeeringute toetamine. Määrus loob ettevõtjatele

tehnoloogia uuendamise ja lisandväärtust suurendavate investeeringutega paremad võimalused

tugevdada oma konkurentsivõimet. Ettevõtjad saavad kasutada uusi tehnoloogiaid, masinaid ja

seadmeid, mis aitavad neil täiustada oma tootmisprotsesse ning luua täiustatud või uusi tooteid ja

teenuseid. Tehnoloogia uuendamine ning kõrvalsaaduste töötlemisvõimekuse loomine või

parandamine loob eeldused ka töökohtade säilitamiseks või loomiseks. Toetuse saajaid on

eeldatavalt kuni 20. Üldine halduskoormus ettevõtjatele toetuse taotlemisega ei suurene.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõu määrusena rakendamisel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna

tehnoloogiliselt uuenduslike kõrvalsaaduste ringlussevõttu suurendavaid ja kõrgema

lisandväärtusega toodeteks töötlemise võimekust suurendavaid investeeringuid panustavad

ringbiomajanduse arendamisse, vähendavad ettevõtete keskkonnajalajälge ning aitavad

vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest.

Mõju julgeolekule ja välissuhetele

Toetusel on toidujulgeolekut silmas pidades positiivne mõju, tagades tootmise jätkusuutlikkuse,

uute toodete ja teenuste loomise, mis põhinevad kohalikul taastuval toormel, arvestades samal

ajal kliimamõju ja ressursitõhususega. Uute lahenduste rakendamine aitab vähendada keskkonna-

ja kliimajalajälge, parandada ressursside kasutamist ning leida innovaatilisi viise tootmise ja

töötlemise efektiivsuse suurendamiseks.

Mõju regionaalarengule

Toetusel on positiivne mõju regionaalarengule, mis avaldub peamiselt ettevõtluse toetamise ja

kliima- ja keskkonnamõju vähendamise kaudu. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning

tagab võimalused ja toetuse kõikidele Eesti piirkondadele, kuid kuna esmatootjad ja -töötlejad

paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Strateegiakava sekkumise 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse” kogueelarve on 3

miljonit eurot, millest Euroopa Liidu kaasrahastus on 60% (1,8 mln eurot) ja Eesti kaasrahastus

40% (1,2 mln eurot).

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Strateegiakava ettevalmistamiseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid

valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad, lisaks loodi valdkondlikud töögrupid.

Juhtkomisjonis ja valdkondlikes töögruppides tutvustati sekkumise põhimõtteid ja sisu ning

koguti tagasisidet. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt. Eelnõule on andnud eraldi tagasisidet ka PRIA.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks PRIA-

le, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule ja Eesti

Toiduainetööstuse Liidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler