Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.4-1.4/1582-1 |
Registreeritud | 19.06.2024 |
Sünkroonitud | 20.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
Toimik | 1.4-1.4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Välisministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
Vastutaja | Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Vastuvõtmise kuupäev : 19/06/2024
Kokkuvõte C-43/24 - 1
Kohtuasi C-43/24 [Shipov]i
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
23. jaanuar 2024
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria kõrgeim kassatsioonikohus)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
18. jaanuar 2024
Kassaator:
K. M. H.
Vastustaja kassatsioonimenetluses:
Obshtina Stara Zagora
Põhikohtuasja ese
Liikmesriigi riigisisestele õigusnormidele antud siduv tõlgendus, mille kohaselt on
välistatud igasugune võimalus muuta enda transsoolissust kinnitava isiku
perekonnaseisuaktides kandeid, mis puudutavad isiku sugu, mida mõistetakse
üksnes bioloogilise soona, ja isiku nime; ning selle tõlgenduse kooskõla liidu
õigusega
Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus
Liidu õiguse tõlgendamine ELTL artikli 267 alusel
i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.
ET
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24
2
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 9 ja Euroopa Liidu toimimise
lepingu (ELTL) konsolideeritud redaktsiooni artiklites 8 ja 21 sätestatud liidu
kodanike võrdse kohtlemise ja vaba liikumise põhimõtetega, mida on kinnitatud
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ning Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8, on vastuolus liikmesriigi
riigisisesed õigusnormid, mis välistavad igasuguse võimaluse muuta enda
transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides andmeid isiku soo, nime
ja isikukoodi kohta?
2. Kas Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 9 ja Euroopa Liidu toimimise
lepingu (ELTL) konsolideeritud redaktsiooni artiklites 8 ja 21 sätestatud liidu
kodanike võrdse kohtlemise ja vaba liikumise põhimõtetega, samuti ELTL
artiklis 10 sätestatud soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või
veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise
keeluga, mida on kinnitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ning
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8, ning tõhusa
õiguskaitsevahendi põhimõttega on vastuolus riigisisene kohtupraktika
(käesoleval juhul Varhoven kasatsionen sadi (Bulgaaria kõrgeim
kassatsioonikohus) Obshto sabranie na grazhdanskata kolegia
(tsiviilkolleegiumide üldkogu)) tõlgendusotsus nr 2/2023, mille kohaselt ei näe
Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil kohaldatav objektiivne materiaalõigus
ette võimalust muuta enda transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides
isiku sugu, nime ja isikukoodi, mistõttu seatakse isik teistsugusesse olukorda kui
olukord, milles ta oleks mõnes muus liikmesriigis, mille kohtupraktika on
vastupidine?
Kas riigisisene kohtupraktika, mis usulistele ja kõlbelistele väärtustele tuginedes
ei luba sooidentiteeti muuta, välja arvatud juhul, kui see on teatud – intersooliste –
isikute puhul vajalik meditsiinilistel põhjustel, on õiguspärane?
Kas riigisisene kohtupraktika, mis usulistele ja kõlbelistele väärtustele tuginedes
lubab sugu muuta ainult teatud juhtudel ja teatud (intersooliste) isikute puhul
meditsiinilistel põhjustel, kuid mitte teistel juhtudel, mil sooidentiteeti soovitakse
muuta muudel, teistsugustel meditsiinilistel põhjustel, on õiguspärane?
3. Kas Euroopa Kohtu praktikas (kohtuotsused С-673/16 ja С-490/20) seoses
direktiivi 2004/38/EL ja ELTL artikli 21 lõike 1 kohaldamisega Euroopa Liidu
liikmesriikidele seatud kohustus tunnustada isiku perekonnaseisu, mis on
tuvastatud teises liikmesriigis selle riigi õiguse alusel, kehtib ka soo kui
perekonnaseisukande olulise osa suhtes, ning kas tulenevalt sellest, et isiku suhtes,
kellel on ka Bulgaaria kodakondsus, on teises liikmesriigis tehtud soo muutuse
tuvastamise otsus, tuleb muutuse kohta teha kanne Bulgaaria Vabariigi
asjaomastesse registritesse?
SHIPOV
3
4. Kas hartast ja EIÕKst tulenevat õigust õiglasele kohtulikule arutamisele
arvestades on õiguspärane Konstitutsionen sadi (konstitutsioonikohus) otsusega
põhiseadusele antud siduv tõlgendus, mille kohaselt tuleb mõistet „sugu“ mõista
üksnes bioloogilises tähenduses; kas see tõlgendus on kooskõlas liidu õiguse
nõuetega ja kas see võib olla õiguslik takistus soo muutuse kohta kande
tegemiseks?
Viidatud liidu õigusnormid ja Euroopa Kohtu praktika
Euroopa Liidu leping (edaspidi „ELL“), eelkõige artikkel 9
Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi „ELTL“), eelkõige artiklid 8, 10, 21
ja 267
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“), eelkõige artikkel 7
Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja
edutamisega ning töötingimustega (edaspidi „direktiiv 76/207/EMÜ“)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis
käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada
vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ)
nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,
72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ,
90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (edaspidi „direktiiv 2004/38/ЕÜ“)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste
ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta
tööhõive ja elukutse küsimustes (edaspidi „direktiiv 2006/54/ЕÜ“)
Viidatud Euroopa Kohtu otsused:
– Razzouk ja Beydoun vs. komisjon, 75/82 ja 117/82, ECLI:EU:C:1984:116
– Defrenne, 149/77, ECLI:EU:C:1978:130
– P./S., С-13/94, ECLI:EU:C:1996:170
– Grzelczyk, C-184/99, ECLI:EU:C:2001:458
– Coman jt, C-673/16, ECLI:EU:C:2018:385
– Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“, С-490/20, ECLI:EU:C:2021:1008
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24
4
Viidatud rahvusvahelise õiguse normid
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi „EIÕK“),
artiklid 8, 9 ja 14
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitus
CM/Rec(2010)5 liikmesriikidele meetmete kohta seksuaalsel sättumusel või
soolisel identiteedil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemiseks (vastu võetud
Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt)
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonid:
– 22. aprilli 2015. aasta resolutsioon 2048 (2015) „Transsooliste isikute
diskrimineerimine Euroopas“
– 29. aprilli 2010. aasta resolutsioon 1728 (2010) „Diskrimineerimine seksuaalse
sättumuse ja sooidentiteedi alusel“
17. novembri 2011. aasta raport, mis käsitleb isikute suhtes seksuaalse sättumuse
ja soolise identiteedi alusel rakendatavaid diskrimineerivaid seadusi, tavasid ja
vägivalda (A/H[RC]/19/41)
Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu viidatud praktika:
– 25. märtsi 1992. aasta otsus B vs. Prantsusmaa (kaebus nr 13343/87)
– 9. juuli 2020. aasta otsus Y. T. vs. Bulgaaria (kaebus nr 41701/16)
– 27. septembri 2022. aasta otsus P. H. vs. Bulgaaria (kaebus nr 46509/20)
Viidatud riigisisesed õigusnormid
Bulgaaria Vabariigi põhiseadus (Konstitutsia na Republika Bulgaria; edaspidi
„põhiseadus“), eelkõige artiklid 4, 6, 32 ja 57
Konstitutsionen sadi (konstitutsioonikohus) 26. oktoobri 2021. aasta otsus nr 15
põhiseaduslikkuse kontrolli kohtuasjas nr 6/21
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (Grazhdanskoprotsesualen kodeks), artiklid 127,
146, 280, 288, 292, 293, 546, 547 ja 628–633
Karistusseadustik (Nakazatelen kodeks), artikkel 128
Perekonnaseisuregistri seadus (Zakon za grazhdanskata registratsia; edaspidi
„ZGR“), eelkõige artiklid 1–5, 8, 9, 12–14, 19, 42, 45, 73–75, 83, 100 ja 101
Diskrimineerimiskaitse seadus (Zakon za zashtita ot diskriminatsia), eelkõige
artiklid 1, 2, 4 ja 6 ning lisasätete § 1 punktid 1 ja 17
SHIPOV
5
Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide seadus (Zakon za balgarskite lichni
dokumenti), artikkel 9
Kohtute seadus (Zakon za sadebnata vlast), eelkõige artikkel 130
Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte
1 Vastavalt Bulgaaria perekonnaseisuregistri seadusele tuleb Bulgaarias pärast iga
lapse sündi väljastada teatud tähtaja jooksul sünnitunnistus, mis peab sisaldama
seaduses loetletud teavet, eelkõige lapse nime, isikukoodi, sugu ja kodakondsust
(artikkel 45). Isiku eesnime valivad tema vanemad, kes edastavad selle
sünnitõendi väljastamisel kirjalikult perekonnaseisuametnikule (artikkel 12).
Vastavalt seaduse artiklile 19 lubab kohus asjaomase isiku kirjaliku avalduse
alusel muuta eesnime, isanime või perekonnanime, eelkõige kui seda nõuavad
olulised asjaolud. Viidatud seaduse kohaselt toimub perekonnaseisukannete
muutmine juba väljastatud perekonnaseisuaktides kohtu- või haldusmenetluse
kaudu (artikkel 73).
2 Kahe viimasena nimetatud sätte alusel palus K. M. H. Rayonen sad Stara Zagoral
(Stara Zagora rajoonikohus) kohtuotsusega tuvastada, et ta on naissoost, ja anda
luba muuta tema sünnitunnistusse tehtud kandeid tema soo ja nime kohta.
3 K. M. H. sündis 7. augustil 1990 Bulgaarias Obshtina Stara Zagoras (Stara Zagora
omavalitsusüksus). Omavalitsusüksuse haldusasutus väljastas 10. augustil 1990
K. M. H. sünnitõendi, millel oli kanne, et isik on meessoost. Olenemata meessoole
tüüpilistest sugutunnustest pidas K. M. H. ennast välimuse, käitumise, taju,
tunnete ja oleku poolest alati naiseks. Juba varases lapsepõlves ei huvitunud ta
mänguasjadest, mida peeti poiste mänguasjadeks, teismelisena hakkas ta endale
tegema naiste soenguid, ennast meikima, kandma naisteriideid ja tegelema
naistele iseloomulike tegevustega. Alates noorukieast tundis ta seksuaalset
tõmmet meeste vastu. K. M. H. käitus nagu naine, riietus nagu naine ja tundis
ennast nagu naine, kuid vanemad ja teised pereliikmed suhtusid sellesse
võõristavalt. Ministerstvo na vatreshnite raboti (siseministeerium; MVR) Stara
Zagora osakonna väljastatud isikutunnistusele on K. M. H. kantud meessoost
isikuna. Kuna tema välimus ja käitumine ei vasta ametlikes isikut tõendavates
dokumentides olevale kandele, on tal raske tööd leida. Praegu elab ta Itaalias ja tal
on kindel elukaaslane, kes hoolitseb tema ülalpidamise eest. Ta on alustanud
hormoonravi ja ta soovib läbida kirurgilist soovahetuse operatsiooni, mis
tähendaks ka perekonnaseisu muutmist. Soo ja nime muutmine võimaldaks tal
vabaneda igapäevasest ebamugavustundest ja raskustest töö leidmisel. K. M. H.
leiab, et täisväärtuslik ja iseendaga kooskõlas olev elu on tema inimõigus. Tema
soov muuta oma sugu on tegelik ja tagasivõtmatu.
4 Esimese astme kohtu menetluses telliti Bulgaaria endokrinoloogia,
ainevahetushaiguste ja androloogia eksperdi ning Itaalia psühholoogi arvamused.
Isiku soov viia lõpule kirurgiline ja medikamentoosne ravi, et muutuda täielikult
naiseks, leidis kinnitust. Diagnoositi sooline düsfooria (soolise identiteedi
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24
6
ebakõla) ning raskused sotsiaalses suhtlemises ja suhetes. Lisaks sellele koostasid
kaks eksperti, psühhiaater ja psühholoog menetluse käigus ulatusliku
eksperdiarvamuse, milles kinnitati, et avaldaja on transsooline: ta soovib, et teda
tajutaks vastassugupoolde kuuluvana ning ta tunneb ebamugavust oma
anatoomilise soo tõttu. Tuvastati, et hinnataval isikul ei ole füüsilisi ega psüühilisi
haigusi. Esineb üksnes soolise identiteedi ebakõla. Selgitatakse, et transsoolisus ei
ole psüühiline haigus. See kujuneb välja loote soolise arengu ajal emaüsas.
Transsoolised inimesed on sunnitud elama pideva ebamugavustundega ja
konfliktis nii omaenda anatoomia kui ka ühiskonnaga.
5 Rayongericht Stara Zagora (Stara Zagora rajoonikohus) jättis K. M. H. avalduse
28. veebruari 2018. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Olgugi et
avaldaja on transsooline, ei ole Bulgaaria õiguses avalduse rahuldamiseks
õiguslikku alust. Bulgaaria õiguses puuduvad õigusnormid, kriteeriumid ja
tingimused, mille alusel või mille täidetuse korral saaks rahuldada transsooliste
isikute avaldust muuta sünnitõendile soo kohta tehtud kannet. Seadus näeb ette
menetluse perekonnaseisuandmete muutmiseks juba väljastatud
perekonnaseisuaktides, kuid ei näe ette menetlust tehtud kannete aluseks olevate
asjaolude muutmiseks. Objektiivselt ei ole Bulgaaria õiguses võimalust määrata
sugu muul viisil kui esmaste sugutunnuste alusel ja eelkõige ei saa seda määrata
psüühilise soo ehk konkreetsesse soosse kuulumise tunnetuse alusel. Mõiste
„transsoolisus“ legaaldefinitsioon puudub; lünki Bulgaaria materiaal- ja
menetlusõiguses ei saa täita EIÕK artikli 8 vahetu kohaldamisega, olgugi et see on
riigisisese õiguse osa.
6 K. M. H. esitas apellatsioonkaebuse Okrazhen sad Stara Zagorale (Stara Zagora
regionaalne kohus); viidatud kohus jättis 15. juuni 2018. aasta otsusega esimese
astme kohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohus märkis, et
perekonnaseisuregistri kanne hõlmab kõiki andmeid, mis eristavad isikut
subjektiivsete õiguste kandjana teistest isikutest ühiskonnas ja perekonnas.
Kõnealused andmed, sealhulgas asjaomase isiku nimi ja sugu kantakse
perekonnaseisuregistrisse ja rahvastikuregistrisse. Füüsilise isiku sugu määratakse
tema sünni hetkel esmaste sugutunnuste alusel. Bulgaaria õiguse kohaselt tuleb
„soo“ all mõista „bioloogilist sugu“, mitte „psüühilist sugu“, pealegi ei ole soo
muutmise tingimused seadusega reguleeritud. Seetõttu ei ole võimalik lubada soo
muutmist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kehalise muutuse tõttu.
Perekonnaseisuregistri seaduse sätted on üheti mõistetavad ega jäta ruumi
muudeks tõlgendusteks. Kirjeldatud asjaoludel ei ole alust anda luba avaldaja
sünnitõendile kantud perekonnaseisuandmete muutmiseks.
7 K. M. H. esitas apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuse peale kassatsioonkaebuse.
Varhoven kasatsionen sad (kõrgeim kassatsioonikohus; edaspidi „VKS“) andis
kassatsioonkaebusele menetlusloa järgmistes küsimustes: (i) Kas tegemist on
Bulgaaria õiguse rikkumisega, kui kohus, kelle poole pöörduti, keeldub andmast
luba ametlikult muuta sünnitõendile „soo“ kohta tehtud perekonnaseisukannet,
mida palutakse muuta transsoolisusele tuginedes, ja põhjendab keeldumist sellega,
et puudub seda reguleeriv seadus? (ii) Kas soo kohta tehtud kande ametliku
SHIPOV
7
muutmise avalduse rahuldamiseks peab eelnevalt olema tehtud väliseid
sugutunnuseid hõlmav kirurgiline operatsioon? VKS sedastas 28. juuni
2019. aasta otsuses, et transsoolist isikut ei saa tema tahte vastaselt kohustada soo
muutmise eeltingimusena läbima oma keha muutmise operatsiooni. Euroopa
Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on transsooliste isikute võimalus muuta oma
sugu hõlmatud õigusega era- ja perekonnaelu puutumatusele. See nõuab, et riik
tagaks nende õiguste austamise ja hoiaks ära põhjendamatu sekkumise nende
teostamisse, kuna soo, nime, seksuaalse sättumuse ja seksuaalelu
kindlaksmääramine kuulub EIÕK artikliga 8 kaitstud eraelu valdkonda. Olgugi et
riigisisesed õigusnormid puuduvad, peab kohus era- ja perekonnaelu puutumatuse
põhimõttest tulenevalt igal konkreetsel juhul kontrollima, kas soo muutmise
materiaalõiguslikud tingimused on sünnitõendile „soo“ kohta tehtud
perekonnaseisukande ametliku muutmise eeltingimusena täidetud, et avaliku huvi
ja individuaalse huvi vahel oleks võimalik luua vajalik asjakohane tasakaal. VKS
saatis asja apellatsioonikohtule tagasi uueks arutamiseks ja uute tõendite
kogumiseks.
8 Kohtuasja uuel arutamisel järgis Okrazhen sad Stara Zagora (Stara Zagora
regionaalne kohus) VKSi siduvaid juhiseid. Sellegipoolest jättis
apellatsioonikohus 21. novembri 2019. aasta otsusega muutmata esimese astme
kohtu algse otsuse, mille kohaselt määratakse vastsündinu sugu tema sünni hetkel
esmaste sugutunnuste ehk bioloogilise soo alusel. Käesoleval juhul palub isik
muuta individualiseerivat tunnust „sugu“ tulenevalt tema enda sisemisest tajust, et
ta kuulub naissoo hulka. Sugu on siiski bioloogiline, mitte sotsiaalne kategooria,
mistõttu ei sõltu see isiklikust otsusest, vaid anatoomiast ja füsioloogiast.
Korratakse järeldust, et Bulgaaria perekonnaseisuregistri seadus ei näe ette
menetlust teise, uue, teistsuguse soo, sealhulgas niinimetatud psüühilise soo
kandmiseks sünnitõendile. Käesolevas menetluses on soo muutmine võimalik
ainult pärast kehalist muutust. Füsioloogiliselt on isik selgelt ja ühemõtteliselt
meessoost, sõltumata tema sisemisest samastumisest vastassugupoolega. Sellele
tuginedes kinnitati, et avaldus muuta sünnitõendile kantud sugu ja nime on
põhjendamatu.
9 Avaldaja esitas apellatsioonikohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. VKS tuvastas
vastuolulise kohtupraktika olemasolu, peatas menetluse ja tegi VKSi
tsiviilkolleegiumide üldkogule (edaspidi „OSGK“) ettepaneku teha
tõlgendusotsus. Selle tulemuseks oli 20. veebruari 2023. aasta tõlgendusotsus
nr 2/2020. Seejärel uuendas VKS käesolevas asjas menetlust ja andis
kassatsioonkaebusele, kuna see oli vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga (eelkõige
kohtuotsusega P./S., С-13/94, ECLI:EU:C:1996:170), menetlusloa järgmistes
õigusküsimustes: (а) Kas füüsilistel isikutel on õigus määrata oma identiteeti,
sealhulgas oma soolist kuuluvust? (b) Kas kohtu keeldumine andmast luba muuta
enda transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides isiku sugu, nime ja
isikukoodi kujutab endast erinevat kohtlemist?
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24
8
Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte
10 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleneb eelotsusetaotluse esitamise
vajadus eelkõige võimalikust vastuolust kohtu jaoks siduva riigisisese
kohtupraktika ja liidu õiguse vahel.
11 Kõigepealt tuleb märkida, et Bulgaaria Konsitutsionen sad (konstitutsioonikohus)
on andnud Bulgaaria põhiseaduses kasutatud mõistele „sugu“ siduva tõlgenduse
(26. oktoobri 2021. aasta otsus nr 15). Viidatud kohus lähtub sellest, et kõnealust
mõistet tuleb Bulgaaria põhiseaduse tähenduses mõista üksnes bioloogilises
tähenduses. Küsimus ei puuduta seda, kas ühel või teisel viisil tunnustatakse isiku
õigust määrata oma sugu, vaid puudutab „üksnes riigi kohustust austada isiku
enesemääramisõigust seoses tema bioloogilisest soost erineva sooga“. Sellega
seoses tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates hinnata, kas vastavus liidu
õiguse nõuetele on tagatud, kui põhiseadusele antud siduvat tõlgendust
piiranguteta järgitakse, ja kas see tõlgendus on õiguslik takistus, mis ei luba soo
muutuse kohta kannet teha.
12 ZSV artikli 130 lõike 2 kohaselt on tõlgendusotsused siduvad kohtu- ja
haldusasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele ja kõigile haldusakte andvatele
asutustele. Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et eelotsusetaotluse esitanud kohus
pöörab järgnevalt erilist tähelepanu eespool punktis 7 viidatud VKSi OSGK
20. veebruari 2023. aasta tõlgendusotsusele nr 2/2020. Selle otsuse kohaselt ei näe
kehtiv Bulgaaria objektiivne materiaalõigus ette võimalust, et kohus annab
perekonnaseisuregistri seaduse alusel toimuvas menetluses loa muuta enda
transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides isiku sugu, nime ja
isikukoodi puudutavaid andmeid. Bulgaaria õiguskord tunneb mõistet „sugu“
ainult bioloogilises tähenduses ja ei võimalda kohtul anda luba muuta transsoolise
isiku perekonnaseisuaktides isiku sugu. Eeldatakse, et konstitutsioonikohtu otsuse
eiramine kujutab endast põhiseaduse rikkumist, kuna see kahjustab põhiseadusest
ja riigisisestest seadustest juhinduva õigusriigi aluspõhimõtteid. Liidu õigus ei
nõua selles küsimuses teistsuguse järelduse tegemist, kuna perekonnaseisu
käsitlevad õigusnormid kuuluvad liikmesriikide pädevusse, mis tähendab, et
võetakse arvesse nende poliitilisele ja põhiseaduslikule ülesehitusele omast
riiklikku identiteeti. Euroopa Kohus jätab oma otsustes perekonnaseisu ja abielu
reguleerimise küsimused liikmesriikide otsustada. Käesoleval juhul kaalub avalik
huvi üles transsooliste avaldajate huvi selle vastu, et antaks luba nende sugu
perekonnaseisuregistris muuta. Enda transsoolisust kinnitavale avaldajale
väljastatud perekonnaseisuaktide andmete muutmine mõjutab teiste isikute,
sealhulgas alaealiste ja õigusvõimetute isikute (avaldaja lapsed), samuti tema
abikaasa tsiviilõiguslikku staatust. See tooks kaasa tagajärje, et isik ei põlvne
sünnijärgselt mitte kahest eri soost isikust (ema ja isa), vaid samast soost isikutest,
mis ei ole Bulgaaria Vabariigi kehtiva õiguse kohaselt lubatud. Ülekaalukas avalik
huvi tuleneb riigis kohaldatava materiaalõiguse hindamisest.
Perekonnaseisuregistri seadus ega ükski teine seadus ei reguleeri, kuidas mõjutab
enda transsoolisust kinnitava avaldaja soo, nime ja isikukoodi muutmine avaldaja
lapse perekonnaseisuakte, eelkõige põlvnemise kohta tehtud kannet sünnitõendil,
SHIPOV
9
kus avaldaja on sisse kantud isa või emana. Muudatus mõjutab teise isiku
õigussfääri, ilma et tehtud muudatusest lapsele tulenevad tagajärjed oleksid
sõnaselgelt reguleeritud. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole leidnud, et EIÕK
artiklist 8 tuleneksid transsoolise isiku õiguse materiaalõiguslikud tingimused, mis
paneksid konventsiooniosalise riigi riigisisesele kohtule kohustuse lubada sugu
väljastatud perekonnaseisuaktides muuta, ning ei ole tuvastanud rikkumist, mis
seisneks sellises riigi positiivsete kohustuste täitmata jätmises.
13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõmbab paralleeli ka Euroopa Inimõiguste Kohtu
praktikaga ja tuletab meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus sedastas 9. juuli
2020. aasta otsustes Y. T. vs. Bulgaaria (kaebus nr 41701/16) ja 27. septembri
2022. aasta otsuses P. H. vs. Bulgaaria (kaebus nr 46509/20), et Bulgaaria on
rikkunud EIÕK artiklit 8, kuna riik ei ole suutnud viia sobivasse tasakaalu
avalikku huvi ja avaldajate isiklikku huvi oma perekonnaseisu muutmise vastu.
Euroopa Inimõiguste Kohus põhjendas viidatud otsuseid sellega, et kuigi
riigisisesed kohtud leidsid, et väidetav sugu ei vasta avaldajate bioloogilisele
soole, ja keeldusid andmast luba muuta isikut tõendavaid dokumente, kuna see ei
ole avalikes huvides, ei selgitanud nad, milline on avaliku huvi konkreetne laad,
pidades silmas hagejate õigust nende soolise identiteedi tunnustamisele.
14 Viidatud kohtupraktikat arvestades tunnustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et
õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele hõlmab transsooliste isikute võimalust
muuta oma sugu, ja et see asjaolu nõuab, et riik tagaks nende õiguste austamise ja
hoiaks ära põhjendamatu sekkumise nende teostamisse. Kuna EIÕK sätted on
põhiseaduse kohaselt vahetult kohaldatavad ja Bulgaaria riigisisese õiguse suhtes
esimuslikud, võivad kodanikud neile riigisisestes kohtutes tugineda isegi siis, kui
üksikasjalikud riigisisesed õigusnormid puuduvad.
15 Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Bulgaarias kohaldatav
objektiivne materiaalõigus, mis hõlmab nii liidu õigust kui ka Euroopa
Inimõiguste Kohtu praktikat, ei sisalda keeldu muuta enda transsoolisust kinnitava
avaldaja perekonnaseisuaktides isiku sugu, nime ja isikukoodi puudutavaid
andmeid. Tekib küsimus, kas tõlgendusotsusega on loodud riigisisene
kohtupraktika, mis kohtleb transsoolisi isikuid ebasoodsamalt kui intersoolisi
isikuid või teisi isikuid, kelle puhul on soo ametlik muutmine vajalik
meditsiinilistel põhjustel.
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu sellele, et Bulgaaria
kodakondsusega transsoolised isikud on juba enne tõlgendusotsuse nr 2/2023
tegemist muutnud oma sugu kohtumenetluse kaudu, seda ka ilma kirurgilise
sekkumise või hormoonravita. Isikute õigust muuta perekonnaseisuaktides oma
sugu on tunnustatud juba mitmes Bulgaaria kohtute seadusjõustunud otsuses, mis
põhinevad õigusnormidel. Seetõttu tuleb selgitada, kas lisatud tõlgendusotsuse
arvesse võtmine ei too kaasa diskrimineerimist ja õiglase kohtuliku arutamise
õiguse rikkumist (kuna tõlgendusotsusega kehtestatakse tegelikult transsooliste
isikute soo edaspidise ametliku muutmise keeld).
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24
10
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et viidatud lahknev kohtupraktika, mis
puudutab samas või sarnases olukorras olevaid isikuid, kujutab endast erinevat
kohtlemist, mis tekitab ebakindlust ja ebaselgust asjaomaste isikute õigusliku
seisundi suhtes ning kahjustab nende õigust elada selle soo esindajatena, mille
hulka kuuluvatena nad end ise määratlevad. Eelotsusetaotluse esitanud kohus
tuletab meelde ka seda, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt „tuleb isikuid,
kes on ühesuguses olukorras, õiguslikult ühtemoodi kohelda“.
18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et soo muutmine on protsess, mis peaks
kulgema lihtsamate ja tagasipööratavate (tervisele ja elule mitteohtlike)
toimingute juurest keerukamate ja pöördumatute (tervist ja elu ohustavate)
toimingute juurde. Selle loogika kohaselt tuleb kõigepealt muuta nime ja
isikukoodi, kuna nende muutmine on tagasipööratav; hiljem võib transsooline isik
sõnaselge soovi ja vaba tahte korral astuda samme füüsilise soo muutmiseks
pöördumatute kirurgiliste või muude sekkumiste kaudu. Transsoolise isiku
huvides on, et teda ei seataks olukorda, kus ta peab selleks, et tal oleks hiljem
võimalik muuta sugu perekonnaseisu tähenduses, kõigepealt läbima ohtliku
bioloogilise ravi ja pöördumatu kirurgilise sekkumise.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleks tõlgendada ka küsimust, kas
sünnitõendile kantud andmete ametliku muutmise keeld ei ole vastuolus ELTL
artiklites 8 ja 21 sätestatud liidu kodanike võrde kohtlemise ja vaba liikumise
põhimõtetega, mida on kinnitatud harta artiklis 7 ja EIÕK artiklis 8, kuna
asjaomased isikud ei saa tõendada oma identiteeti, kui nad identifitseerivad ennast
isikut tõendavate dokumentide kaudu, millele nad on kantud vastassoost isikutena.
20 Sellega seoses ja arvestades seda, et sugu on perekonnaseisu üks aspekt, leiab
eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus peab hindama, kas liidu õigus
kohustab Bulgaaria kohut tunnustama teise liikmesriigi otsust, millega on
tuvastatud Bulgaaria kodaniku soo muutus, ja andma korralduse teha asjaomane
kanne vastavatesse registritesse. Vastupidine lahendus tähendaks, et üks ja sama
isik võib eri liikmesriikides olla registreeritud erinevast soost isikuna.
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates saab kõnealuste kohtuasja lahendamise
seisukohast oluliste küsimuste ebaselgust lahendada üksnes eelotsusetaotluses
viidatud liidu õigusnormidele siduva tõlgenduse andmisega, milleks on
ainupädevus Euroopa Kohtul.