Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 19/06/2024

Kokkuvõte C-43/24 - 1

Kohtuasi C-43/24 [Shipov]i

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

23. jaanuar 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria kõrgeim kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

18. jaanuar 2024

Kassaator:

K. M. H.

Vastustaja kassatsioonimenetluses:

Obshtina Stara Zagora

Põhikohtuasja ese

Liikmesriigi riigisisestele õigusnormidele antud siduv tõlgendus, mille kohaselt on

välistatud igasugune võimalus muuta enda transsoolissust kinnitava isiku

perekonnaseisuaktides kandeid, mis puudutavad isiku sugu, mida mõistetakse

üksnes bioloogilise soona, ja isiku nime; ning selle tõlgenduse kooskõla liidu

õigusega

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

Liidu õiguse tõlgendamine ELTL artikli 267 alusel

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 9 ja Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELTL) konsolideeritud redaktsiooni artiklites 8 ja 21 sätestatud liidu

kodanike võrdse kohtlemise ja vaba liikumise põhimõtetega, mida on kinnitatud

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8, on vastuolus liikmesriigi

riigisisesed õigusnormid, mis välistavad igasuguse võimaluse muuta enda

transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides andmeid isiku soo, nime

ja isikukoodi kohta?

2. Kas Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 9 ja Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELTL) konsolideeritud redaktsiooni artiklites 8 ja 21 sätestatud liidu

kodanike võrdse kohtlemise ja vaba liikumise põhimõtetega, samuti ELTL

artiklis 10 sätestatud soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või

veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise

keeluga, mida on kinnitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ning

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8, ning tõhusa

õiguskaitsevahendi põhimõttega on vastuolus riigisisene kohtupraktika

(käesoleval juhul Varhoven kasatsionen sadi (Bulgaaria kõrgeim

kassatsioonikohus) Obshto sabranie na grazhdanskata kolegia

(tsiviilkolleegiumide üldkogu)) tõlgendusotsus nr 2/2023, mille kohaselt ei näe

Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil kohaldatav objektiivne materiaalõigus

ette võimalust muuta enda transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides

isiku sugu, nime ja isikukoodi, mistõttu seatakse isik teistsugusesse olukorda kui

olukord, milles ta oleks mõnes muus liikmesriigis, mille kohtupraktika on

vastupidine?

Kas riigisisene kohtupraktika, mis usulistele ja kõlbelistele väärtustele tuginedes

ei luba sooidentiteeti muuta, välja arvatud juhul, kui see on teatud – intersooliste –

isikute puhul vajalik meditsiinilistel põhjustel, on õiguspärane?

Kas riigisisene kohtupraktika, mis usulistele ja kõlbelistele väärtustele tuginedes

lubab sugu muuta ainult teatud juhtudel ja teatud (intersooliste) isikute puhul

meditsiinilistel põhjustel, kuid mitte teistel juhtudel, mil sooidentiteeti soovitakse

muuta muudel, teistsugustel meditsiinilistel põhjustel, on õiguspärane?

3. Kas Euroopa Kohtu praktikas (kohtuotsused С-673/16 ja С-490/20) seoses

direktiivi 2004/38/EL ja ELTL artikli 21 lõike 1 kohaldamisega Euroopa Liidu

liikmesriikidele seatud kohustus tunnustada isiku perekonnaseisu, mis on

tuvastatud teises liikmesriigis selle riigi õiguse alusel, kehtib ka soo kui

perekonnaseisukande olulise osa suhtes, ning kas tulenevalt sellest, et isiku suhtes,

kellel on ka Bulgaaria kodakondsus, on teises liikmesriigis tehtud soo muutuse

tuvastamise otsus, tuleb muutuse kohta teha kanne Bulgaaria Vabariigi

asjaomastesse registritesse?

SHIPOV

3

4. Kas hartast ja EIÕKst tulenevat õigust õiglasele kohtulikule arutamisele

arvestades on õiguspärane Konstitutsionen sadi (konstitutsioonikohus) otsusega

põhiseadusele antud siduv tõlgendus, mille kohaselt tuleb mõistet „sugu“ mõista

üksnes bioloogilises tähenduses; kas see tõlgendus on kooskõlas liidu õiguse

nõuetega ja kas see võib olla õiguslik takistus soo muutuse kohta kande

tegemiseks?

Viidatud liidu õigusnormid ja Euroopa Kohtu praktika

Euroopa Liidu leping (edaspidi „ELL“), eelkõige artikkel 9

Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi „ELTL“), eelkõige artiklid 8, 10, 21

ja 267

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“), eelkõige artikkel 7

Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja

edutamisega ning töötingimustega (edaspidi „direktiiv 76/207/EMÜ“)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis

käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada

vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ)

nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,

72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ,

90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (edaspidi „direktiiv 2004/38/ЕÜ“)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste

ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta

tööhõive ja elukutse küsimustes (edaspidi „direktiiv 2006/54/ЕÜ“)

Viidatud Euroopa Kohtu otsused:

– Razzouk ja Beydoun vs. komisjon, 75/82 ja 117/82, ECLI:EU:C:1984:116

– Defrenne, 149/77, ECLI:EU:C:1978:130

– P./S., С-13/94, ECLI:EU:C:1996:170

– Grzelczyk, C-184/99, ECLI:EU:C:2001:458

– Coman jt, C-673/16, ECLI:EU:C:2018:385

– Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“, С-490/20, ECLI:EU:C:2021:1008

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24

4

Viidatud rahvusvahelise õiguse normid

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi „EIÕK“),

artiklid 8, 9 ja 14

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 31. märtsi 2010. aasta soovitus

CM/Rec(2010)5 liikmesriikidele meetmete kohta seksuaalsel sättumusel või

soolisel identiteedil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemiseks (vastu võetud

Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt)

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonid:

– 22. aprilli 2015. aasta resolutsioon 2048 (2015) „Transsooliste isikute

diskrimineerimine Euroopas“

– 29. aprilli 2010. aasta resolutsioon 1728 (2010) „Diskrimineerimine seksuaalse

sättumuse ja sooidentiteedi alusel“

17. novembri 2011. aasta raport, mis käsitleb isikute suhtes seksuaalse sättumuse

ja soolise identiteedi alusel rakendatavaid diskrimineerivaid seadusi, tavasid ja

vägivalda (A/H[RC]/19/41)

Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu viidatud praktika:

– 25. märtsi 1992. aasta otsus B vs. Prantsusmaa (kaebus nr 13343/87)

– 9. juuli 2020. aasta otsus Y. T. vs. Bulgaaria (kaebus nr 41701/16)

– 27. septembri 2022. aasta otsus P. H. vs. Bulgaaria (kaebus nr 46509/20)

Viidatud riigisisesed õigusnormid

Bulgaaria Vabariigi põhiseadus (Konstitutsia na Republika Bulgaria; edaspidi

„põhiseadus“), eelkõige artiklid 4, 6, 32 ja 57

Konstitutsionen sadi (konstitutsioonikohus) 26. oktoobri 2021. aasta otsus nr 15

põhiseaduslikkuse kontrolli kohtuasjas nr 6/21

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (Grazhdanskoprotsesualen kodeks), artiklid 127,

146, 280, 288, 292, 293, 546, 547 ja 628–633

Karistusseadustik (Nakazatelen kodeks), artikkel 128

Perekonnaseisuregistri seadus (Zakon za grazhdanskata registratsia; edaspidi

„ZGR“), eelkõige artiklid 1–5, 8, 9, 12–14, 19, 42, 45, 73–75, 83, 100 ja 101

Diskrimineerimiskaitse seadus (Zakon za zashtita ot diskriminatsia), eelkõige

artiklid 1, 2, 4 ja 6 ning lisasätete § 1 punktid 1 ja 17

SHIPOV

5

Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide seadus (Zakon za balgarskite lichni

dokumenti), artikkel 9

Kohtute seadus (Zakon za sadebnata vlast), eelkõige artikkel 130

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Vastavalt Bulgaaria perekonnaseisuregistri seadusele tuleb Bulgaarias pärast iga

lapse sündi väljastada teatud tähtaja jooksul sünnitunnistus, mis peab sisaldama

seaduses loetletud teavet, eelkõige lapse nime, isikukoodi, sugu ja kodakondsust

(artikkel 45). Isiku eesnime valivad tema vanemad, kes edastavad selle

sünnitõendi väljastamisel kirjalikult perekonnaseisuametnikule (artikkel 12).

Vastavalt seaduse artiklile 19 lubab kohus asjaomase isiku kirjaliku avalduse

alusel muuta eesnime, isanime või perekonnanime, eelkõige kui seda nõuavad

olulised asjaolud. Viidatud seaduse kohaselt toimub perekonnaseisukannete

muutmine juba väljastatud perekonnaseisuaktides kohtu- või haldusmenetluse

kaudu (artikkel 73).

2 Kahe viimasena nimetatud sätte alusel palus K. M. H. Rayonen sad Stara Zagoral

(Stara Zagora rajoonikohus) kohtuotsusega tuvastada, et ta on naissoost, ja anda

luba muuta tema sünnitunnistusse tehtud kandeid tema soo ja nime kohta.

3 K. M. H. sündis 7. augustil 1990 Bulgaarias Obshtina Stara Zagoras (Stara Zagora

omavalitsusüksus). Omavalitsusüksuse haldusasutus väljastas 10. augustil 1990

K. M. H. sünnitõendi, millel oli kanne, et isik on meessoost. Olenemata meessoole

tüüpilistest sugutunnustest pidas K. M. H. ennast välimuse, käitumise, taju,

tunnete ja oleku poolest alati naiseks. Juba varases lapsepõlves ei huvitunud ta

mänguasjadest, mida peeti poiste mänguasjadeks, teismelisena hakkas ta endale

tegema naiste soenguid, ennast meikima, kandma naisteriideid ja tegelema

naistele iseloomulike tegevustega. Alates noorukieast tundis ta seksuaalset

tõmmet meeste vastu. K. M. H. käitus nagu naine, riietus nagu naine ja tundis

ennast nagu naine, kuid vanemad ja teised pereliikmed suhtusid sellesse

võõristavalt. Ministerstvo na vatreshnite raboti (siseministeerium; MVR) Stara

Zagora osakonna väljastatud isikutunnistusele on K. M. H. kantud meessoost

isikuna. Kuna tema välimus ja käitumine ei vasta ametlikes isikut tõendavates

dokumentides olevale kandele, on tal raske tööd leida. Praegu elab ta Itaalias ja tal

on kindel elukaaslane, kes hoolitseb tema ülalpidamise eest. Ta on alustanud

hormoonravi ja ta soovib läbida kirurgilist soovahetuse operatsiooni, mis

tähendaks ka perekonnaseisu muutmist. Soo ja nime muutmine võimaldaks tal

vabaneda igapäevasest ebamugavustundest ja raskustest töö leidmisel. K. M. H.

leiab, et täisväärtuslik ja iseendaga kooskõlas olev elu on tema inimõigus. Tema

soov muuta oma sugu on tegelik ja tagasivõtmatu.

4 Esimese astme kohtu menetluses telliti Bulgaaria endokrinoloogia,

ainevahetushaiguste ja androloogia eksperdi ning Itaalia psühholoogi arvamused.

Isiku soov viia lõpule kirurgiline ja medikamentoosne ravi, et muutuda täielikult

naiseks, leidis kinnitust. Diagnoositi sooline düsfooria (soolise identiteedi

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24

6

ebakõla) ning raskused sotsiaalses suhtlemises ja suhetes. Lisaks sellele koostasid

kaks eksperti, psühhiaater ja psühholoog menetluse käigus ulatusliku

eksperdiarvamuse, milles kinnitati, et avaldaja on transsooline: ta soovib, et teda

tajutaks vastassugupoolde kuuluvana ning ta tunneb ebamugavust oma

anatoomilise soo tõttu. Tuvastati, et hinnataval isikul ei ole füüsilisi ega psüühilisi

haigusi. Esineb üksnes soolise identiteedi ebakõla. Selgitatakse, et transsoolisus ei

ole psüühiline haigus. See kujuneb välja loote soolise arengu ajal emaüsas.

Transsoolised inimesed on sunnitud elama pideva ebamugavustundega ja

konfliktis nii omaenda anatoomia kui ka ühiskonnaga.

5 Rayongericht Stara Zagora (Stara Zagora rajoonikohus) jättis K. M. H. avalduse

28. veebruari 2018. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Olgugi et

avaldaja on transsooline, ei ole Bulgaaria õiguses avalduse rahuldamiseks

õiguslikku alust. Bulgaaria õiguses puuduvad õigusnormid, kriteeriumid ja

tingimused, mille alusel või mille täidetuse korral saaks rahuldada transsooliste

isikute avaldust muuta sünnitõendile soo kohta tehtud kannet. Seadus näeb ette

menetluse perekonnaseisuandmete muutmiseks juba väljastatud

perekonnaseisuaktides, kuid ei näe ette menetlust tehtud kannete aluseks olevate

asjaolude muutmiseks. Objektiivselt ei ole Bulgaaria õiguses võimalust määrata

sugu muul viisil kui esmaste sugutunnuste alusel ja eelkõige ei saa seda määrata

psüühilise soo ehk konkreetsesse soosse kuulumise tunnetuse alusel. Mõiste

„transsoolisus“ legaaldefinitsioon puudub; lünki Bulgaaria materiaal- ja

menetlusõiguses ei saa täita EIÕK artikli 8 vahetu kohaldamisega, olgugi et see on

riigisisese õiguse osa.

6 K. M. H. esitas apellatsioonkaebuse Okrazhen sad Stara Zagorale (Stara Zagora

regionaalne kohus); viidatud kohus jättis 15. juuni 2018. aasta otsusega esimese

astme kohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohus märkis, et

perekonnaseisuregistri kanne hõlmab kõiki andmeid, mis eristavad isikut

subjektiivsete õiguste kandjana teistest isikutest ühiskonnas ja perekonnas.

Kõnealused andmed, sealhulgas asjaomase isiku nimi ja sugu kantakse

perekonnaseisuregistrisse ja rahvastikuregistrisse. Füüsilise isiku sugu määratakse

tema sünni hetkel esmaste sugutunnuste alusel. Bulgaaria õiguse kohaselt tuleb

„soo“ all mõista „bioloogilist sugu“, mitte „psüühilist sugu“, pealegi ei ole soo

muutmise tingimused seadusega reguleeritud. Seetõttu ei ole võimalik lubada soo

muutmist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik kehalise muutuse tõttu.

Perekonnaseisuregistri seaduse sätted on üheti mõistetavad ega jäta ruumi

muudeks tõlgendusteks. Kirjeldatud asjaoludel ei ole alust anda luba avaldaja

sünnitõendile kantud perekonnaseisuandmete muutmiseks.

7 K. M. H. esitas apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Varhoven kasatsionen sad (kõrgeim kassatsioonikohus; edaspidi „VKS“) andis

kassatsioonkaebusele menetlusloa järgmistes küsimustes: (i) Kas tegemist on

Bulgaaria õiguse rikkumisega, kui kohus, kelle poole pöörduti, keeldub andmast

luba ametlikult muuta sünnitõendile „soo“ kohta tehtud perekonnaseisukannet,

mida palutakse muuta transsoolisusele tuginedes, ja põhjendab keeldumist sellega,

et puudub seda reguleeriv seadus? (ii) Kas soo kohta tehtud kande ametliku

SHIPOV

7

muutmise avalduse rahuldamiseks peab eelnevalt olema tehtud väliseid

sugutunnuseid hõlmav kirurgiline operatsioon? VKS sedastas 28. juuni

2019. aasta otsuses, et transsoolist isikut ei saa tema tahte vastaselt kohustada soo

muutmise eeltingimusena läbima oma keha muutmise operatsiooni. Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on transsooliste isikute võimalus muuta oma

sugu hõlmatud õigusega era- ja perekonnaelu puutumatusele. See nõuab, et riik

tagaks nende õiguste austamise ja hoiaks ära põhjendamatu sekkumise nende

teostamisse, kuna soo, nime, seksuaalse sättumuse ja seksuaalelu

kindlaksmääramine kuulub EIÕK artikliga 8 kaitstud eraelu valdkonda. Olgugi et

riigisisesed õigusnormid puuduvad, peab kohus era- ja perekonnaelu puutumatuse

põhimõttest tulenevalt igal konkreetsel juhul kontrollima, kas soo muutmise

materiaalõiguslikud tingimused on sünnitõendile „soo“ kohta tehtud

perekonnaseisukande ametliku muutmise eeltingimusena täidetud, et avaliku huvi

ja individuaalse huvi vahel oleks võimalik luua vajalik asjakohane tasakaal. VKS

saatis asja apellatsioonikohtule tagasi uueks arutamiseks ja uute tõendite

kogumiseks.

8 Kohtuasja uuel arutamisel järgis Okrazhen sad Stara Zagora (Stara Zagora

regionaalne kohus) VKSi siduvaid juhiseid. Sellegipoolest jättis

apellatsioonikohus 21. novembri 2019. aasta otsusega muutmata esimese astme

kohtu algse otsuse, mille kohaselt määratakse vastsündinu sugu tema sünni hetkel

esmaste sugutunnuste ehk bioloogilise soo alusel. Käesoleval juhul palub isik

muuta individualiseerivat tunnust „sugu“ tulenevalt tema enda sisemisest tajust, et

ta kuulub naissoo hulka. Sugu on siiski bioloogiline, mitte sotsiaalne kategooria,

mistõttu ei sõltu see isiklikust otsusest, vaid anatoomiast ja füsioloogiast.

Korratakse järeldust, et Bulgaaria perekonnaseisuregistri seadus ei näe ette

menetlust teise, uue, teistsuguse soo, sealhulgas niinimetatud psüühilise soo

kandmiseks sünnitõendile. Käesolevas menetluses on soo muutmine võimalik

ainult pärast kehalist muutust. Füsioloogiliselt on isik selgelt ja ühemõtteliselt

meessoost, sõltumata tema sisemisest samastumisest vastassugupoolega. Sellele

tuginedes kinnitati, et avaldus muuta sünnitõendile kantud sugu ja nime on

põhjendamatu.

9 Avaldaja esitas apellatsioonikohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. VKS tuvastas

vastuolulise kohtupraktika olemasolu, peatas menetluse ja tegi VKSi

tsiviilkolleegiumide üldkogule (edaspidi „OSGK“) ettepaneku teha

tõlgendusotsus. Selle tulemuseks oli 20. veebruari 2023. aasta tõlgendusotsus

nr 2/2020. Seejärel uuendas VKS käesolevas asjas menetlust ja andis

kassatsioonkaebusele, kuna see oli vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga (eelkõige

kohtuotsusega P./S., С-13/94, ECLI:EU:C:1996:170), menetlusloa järgmistes

õigusküsimustes: (а) Kas füüsilistel isikutel on õigus määrata oma identiteeti,

sealhulgas oma soolist kuuluvust? (b) Kas kohtu keeldumine andmast luba muuta

enda transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides isiku sugu, nime ja

isikukoodi kujutab endast erinevat kohtlemist?

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24

8

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

10 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleneb eelotsusetaotluse esitamise

vajadus eelkõige võimalikust vastuolust kohtu jaoks siduva riigisisese

kohtupraktika ja liidu õiguse vahel.

11 Kõigepealt tuleb märkida, et Bulgaaria Konsitutsionen sad (konstitutsioonikohus)

on andnud Bulgaaria põhiseaduses kasutatud mõistele „sugu“ siduva tõlgenduse

(26. oktoobri 2021. aasta otsus nr 15). Viidatud kohus lähtub sellest, et kõnealust

mõistet tuleb Bulgaaria põhiseaduse tähenduses mõista üksnes bioloogilises

tähenduses. Küsimus ei puuduta seda, kas ühel või teisel viisil tunnustatakse isiku

õigust määrata oma sugu, vaid puudutab „üksnes riigi kohustust austada isiku

enesemääramisõigust seoses tema bioloogilisest soost erineva sooga“. Sellega

seoses tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates hinnata, kas vastavus liidu

õiguse nõuetele on tagatud, kui põhiseadusele antud siduvat tõlgendust

piiranguteta järgitakse, ja kas see tõlgendus on õiguslik takistus, mis ei luba soo

muutuse kohta kannet teha.

12 ZSV artikli 130 lõike 2 kohaselt on tõlgendusotsused siduvad kohtu- ja

haldusasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele ja kõigile haldusakte andvatele

asutustele. Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et eelotsusetaotluse esitanud kohus

pöörab järgnevalt erilist tähelepanu eespool punktis 7 viidatud VKSi OSGK

20. veebruari 2023. aasta tõlgendusotsusele nr 2/2020. Selle otsuse kohaselt ei näe

kehtiv Bulgaaria objektiivne materiaalõigus ette võimalust, et kohus annab

perekonnaseisuregistri seaduse alusel toimuvas menetluses loa muuta enda

transsoolisust kinnitava avaldaja perekonnaseisuaktides isiku sugu, nime ja

isikukoodi puudutavaid andmeid. Bulgaaria õiguskord tunneb mõistet „sugu“

ainult bioloogilises tähenduses ja ei võimalda kohtul anda luba muuta transsoolise

isiku perekonnaseisuaktides isiku sugu. Eeldatakse, et konstitutsioonikohtu otsuse

eiramine kujutab endast põhiseaduse rikkumist, kuna see kahjustab põhiseadusest

ja riigisisestest seadustest juhinduva õigusriigi aluspõhimõtteid. Liidu õigus ei

nõua selles küsimuses teistsuguse järelduse tegemist, kuna perekonnaseisu

käsitlevad õigusnormid kuuluvad liikmesriikide pädevusse, mis tähendab, et

võetakse arvesse nende poliitilisele ja põhiseaduslikule ülesehitusele omast

riiklikku identiteeti. Euroopa Kohus jätab oma otsustes perekonnaseisu ja abielu

reguleerimise küsimused liikmesriikide otsustada. Käesoleval juhul kaalub avalik

huvi üles transsooliste avaldajate huvi selle vastu, et antaks luba nende sugu

perekonnaseisuregistris muuta. Enda transsoolisust kinnitavale avaldajale

väljastatud perekonnaseisuaktide andmete muutmine mõjutab teiste isikute,

sealhulgas alaealiste ja õigusvõimetute isikute (avaldaja lapsed), samuti tema

abikaasa tsiviilõiguslikku staatust. See tooks kaasa tagajärje, et isik ei põlvne

sünnijärgselt mitte kahest eri soost isikust (ema ja isa), vaid samast soost isikutest,

mis ei ole Bulgaaria Vabariigi kehtiva õiguse kohaselt lubatud. Ülekaalukas avalik

huvi tuleneb riigis kohaldatava materiaalõiguse hindamisest.

Perekonnaseisuregistri seadus ega ükski teine seadus ei reguleeri, kuidas mõjutab

enda transsoolisust kinnitava avaldaja soo, nime ja isikukoodi muutmine avaldaja

lapse perekonnaseisuakte, eelkõige põlvnemise kohta tehtud kannet sünnitõendil,

SHIPOV

9

kus avaldaja on sisse kantud isa või emana. Muudatus mõjutab teise isiku

õigussfääri, ilma et tehtud muudatusest lapsele tulenevad tagajärjed oleksid

sõnaselgelt reguleeritud. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole leidnud, et EIÕK

artiklist 8 tuleneksid transsoolise isiku õiguse materiaalõiguslikud tingimused, mis

paneksid konventsiooniosalise riigi riigisisesele kohtule kohustuse lubada sugu

väljastatud perekonnaseisuaktides muuta, ning ei ole tuvastanud rikkumist, mis

seisneks sellises riigi positiivsete kohustuste täitmata jätmises.

13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõmbab paralleeli ka Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikaga ja tuletab meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus sedastas 9. juuli

2020. aasta otsustes Y. T. vs. Bulgaaria (kaebus nr 41701/16) ja 27. septembri

2022. aasta otsuses P. H. vs. Bulgaaria (kaebus nr 46509/20), et Bulgaaria on

rikkunud EIÕK artiklit 8, kuna riik ei ole suutnud viia sobivasse tasakaalu

avalikku huvi ja avaldajate isiklikku huvi oma perekonnaseisu muutmise vastu.

Euroopa Inimõiguste Kohus põhjendas viidatud otsuseid sellega, et kuigi

riigisisesed kohtud leidsid, et väidetav sugu ei vasta avaldajate bioloogilisele

soole, ja keeldusid andmast luba muuta isikut tõendavaid dokumente, kuna see ei

ole avalikes huvides, ei selgitanud nad, milline on avaliku huvi konkreetne laad,

pidades silmas hagejate õigust nende soolise identiteedi tunnustamisele.

14 Viidatud kohtupraktikat arvestades tunnustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et

õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele hõlmab transsooliste isikute võimalust

muuta oma sugu, ja et see asjaolu nõuab, et riik tagaks nende õiguste austamise ja

hoiaks ära põhjendamatu sekkumise nende teostamisse. Kuna EIÕK sätted on

põhiseaduse kohaselt vahetult kohaldatavad ja Bulgaaria riigisisese õiguse suhtes

esimuslikud, võivad kodanikud neile riigisisestes kohtutes tugineda isegi siis, kui

üksikasjalikud riigisisesed õigusnormid puuduvad.

15 Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Bulgaarias kohaldatav

objektiivne materiaalõigus, mis hõlmab nii liidu õigust kui ka Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikat, ei sisalda keeldu muuta enda transsoolisust kinnitava

avaldaja perekonnaseisuaktides isiku sugu, nime ja isikukoodi puudutavaid

andmeid. Tekib küsimus, kas tõlgendusotsusega on loodud riigisisene

kohtupraktika, mis kohtleb transsoolisi isikuid ebasoodsamalt kui intersoolisi

isikuid või teisi isikuid, kelle puhul on soo ametlik muutmine vajalik

meditsiinilistel põhjustel.

16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu sellele, et Bulgaaria

kodakondsusega transsoolised isikud on juba enne tõlgendusotsuse nr 2/2023

tegemist muutnud oma sugu kohtumenetluse kaudu, seda ka ilma kirurgilise

sekkumise või hormoonravita. Isikute õigust muuta perekonnaseisuaktides oma

sugu on tunnustatud juba mitmes Bulgaaria kohtute seadusjõustunud otsuses, mis

põhinevad õigusnormidel. Seetõttu tuleb selgitada, kas lisatud tõlgendusotsuse

arvesse võtmine ei too kaasa diskrimineerimist ja õiglase kohtuliku arutamise

õiguse rikkumist (kuna tõlgendusotsusega kehtestatakse tegelikult transsooliste

isikute soo edaspidise ametliku muutmise keeld).

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-43/24

10

17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et viidatud lahknev kohtupraktika, mis

puudutab samas või sarnases olukorras olevaid isikuid, kujutab endast erinevat

kohtlemist, mis tekitab ebakindlust ja ebaselgust asjaomaste isikute õigusliku

seisundi suhtes ning kahjustab nende õigust elada selle soo esindajatena, mille

hulka kuuluvatena nad end ise määratlevad. Eelotsusetaotluse esitanud kohus

tuletab meelde ka seda, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt „tuleb isikuid,

kes on ühesuguses olukorras, õiguslikult ühtemoodi kohelda“.

18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et soo muutmine on protsess, mis peaks

kulgema lihtsamate ja tagasipööratavate (tervisele ja elule mitteohtlike)

toimingute juurest keerukamate ja pöördumatute (tervist ja elu ohustavate)

toimingute juurde. Selle loogika kohaselt tuleb kõigepealt muuta nime ja

isikukoodi, kuna nende muutmine on tagasipööratav; hiljem võib transsooline isik

sõnaselge soovi ja vaba tahte korral astuda samme füüsilise soo muutmiseks

pöördumatute kirurgiliste või muude sekkumiste kaudu. Transsoolise isiku

huvides on, et teda ei seataks olukorda, kus ta peab selleks, et tal oleks hiljem

võimalik muuta sugu perekonnaseisu tähenduses, kõigepealt läbima ohtliku

bioloogilise ravi ja pöördumatu kirurgilise sekkumise.

19 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleks tõlgendada ka küsimust, kas

sünnitõendile kantud andmete ametliku muutmise keeld ei ole vastuolus ELTL

artiklites 8 ja 21 sätestatud liidu kodanike võrde kohtlemise ja vaba liikumise

põhimõtetega, mida on kinnitatud harta artiklis 7 ja EIÕK artiklis 8, kuna

asjaomased isikud ei saa tõendada oma identiteeti, kui nad identifitseerivad ennast

isikut tõendavate dokumentide kaudu, millele nad on kantud vastassoost isikutena.

20 Sellega seoses ja arvestades seda, et sugu on perekonnaseisu üks aspekt, leiab

eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus peab hindama, kas liidu õigus

kohustab Bulgaaria kohut tunnustama teise liikmesriigi otsust, millega on

tuvastatud Bulgaaria kodaniku soo muutus, ja andma korralduse teha asjaomane

kanne vastavatesse registritesse. Vastupidine lahendus tähendaks, et üks ja sama

isik võib eri liikmesriikides olla registreeritud erinevast soost isikuna.

21 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates saab kõnealuste kohtuasja lahendamise

seisukohast oluliste küsimuste ebaselgust lahendada üksnes eelotsusetaotluses

viidatud liidu õigusnormidele siduva tõlgenduse andmisega, milleks on

ainupädevus Euroopa Kohtul.