Vastus pöördumisele

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Meie: 19.06.2024 nr 34

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste

seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tänab võimaluse eest avaldada arvamust soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõule. EPIKoja võrgustikust avaldasid

arvamust mitmed organisatsioonid, teiste hulgas näiteks Eesti Pimedate Liit ja Eesti

Psüühikahäirega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit. Eelnõu on EPIKoja võrgustiku

sihtgruppide vaatest kauaoodatud, kuna muudatustega saavad teiste kõrval ka erivajaduse ja

kroonilise haigusega inimeste huvid ja õigused poliitikakujunduses arvesse võetud. Puude,

kroonilise haiguse ja terviseprobleemiga inimesed ei vaja privileege, vaid teistega võrdseid

võimalusi oma igapäevaelu korraldamiseks, ühiskonnaelus kaasatult tegutsemiseks.

2021. a järeldustes Eesti puuetega inimeste õiguste konventsiooni raporti kohta soovitas ÜRO

puuetega inimeste õiguste komitee Eestil teha VõrdKSis muudatused, mis tagavad, et puude

alusel on diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades ja sektorites. Täna kehtiv seadus

tagab puudega inimestele kaitse vaid loetletud eluvaldkondades (tööhõive, kutseharidus), jättes

nad ülejäänud eluvaldkondades ja sektorites diskrimineerimise vastu kaitseta. Seega on

planeeritav kohaldamisala laiendamine ainuõige ja ka vajalik.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Tunnustame, et kaitstava tunnusena on välja toodud ka terviseseisund, mis tagab parema

kaitse ka neile inimestele, kes kogevad ajutiselt või pikemalt mõnda vaimse ja füüsilise

tervisega seotud probleemi, akuutset või kroonilist tervisehäiret.

Eraldi positiivset väljatoomist vajab ka see, et töötajana on eelnõus käsitletud nii töölepingu kui

ka muu lepinguvormi ehk teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik. Lisaks asjaolu, et

kaitsealas on ka tööle või teenistusse soovija ning tööpraktikale võetud või sinna minna sooviv

isik. Positiivne on ka asjaolu, et osalise tööajaga töötajale ja tähtajalise töölepinguga

töötajale/renditöö tegevale töötajale ei või töösuhtes kohaldada ebasoodsamaid tingimusi, kui

võrreldavale täistööajaga /tähtajatu töölepinguga töötajale, ning et töötajale, kes täidab

tööülesandeid renditööna, ei või kohaldada ebasoodsamaid töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja

puhkeaja ning töötasu tingimusi kui võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale.

Peame vajalikuks, et eelnõus on fikseeritud kohaliku omavalitsuse, riigiasutuste ja ka tööandja

kohustus edendada aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult soolist võrdsust ja võrdseid

võimalusi.

Täiendavalt toome positiivse poole pealt eraldi välja võimaluse saada nii varalist kui

mittevaralist hüvitist ning hüvitise määratluse (tõhus, proportsionaalne kahju suurusega ning

aitama ennetada diskrimineerimise jätkumist ja kordumist ning arvestada tuleb ka

diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi ning diskrimineerimise tõttu isiku õigusi rikkunud

juriidilise isiku käivet ja kasumit).

Mõttekohtade, küsimuste või ettepanekutena toome välja:

• § 9. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste edendajatena

- Täna ei saa ilmselt kindel olla, et kõik need, kes peaksid edendaja rolli täitma hakkama,

mõistaksid ja teaksid inimese kaitstud tunnuseid. Kas, ja kui, siis kuidas on aktiivne,

süsteemne ja eesmärgiline edendamine reguleeritud? Kust võtab asutuse juhtkond info

kaitstud tunnuste mõistmiseks? Kuidas asutus adekvaatse ja päriselt inimest toetava arusaamiseni

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

jõuab? Kuidas seadus seda mõõdab? Kas seaduse eesmärk on ühiskondlike hoiakute muutmine

humaansemateks? Leiame, et asutuste töötajatele ja avalikkusele laiemalt tuleb teadmisi, sh ka

osana haridusest, et mõistetaks, mis põhjustel ja kui tulemuslik on väärtuste muutmine nii asutuse

kui ühiskonna jaoks laiemalt. EPIKoda ja EPIKoja võrgustiku liikmed on kindlasti valmis

näiteks läbi koolituste, kampaaniate vm materjalide aitama teadlikkust tõsta.

- lg 6. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus peab seadma eesmärgiks enda moodustatud

komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes soolise tasakaalu saavutamise.

Näeme, et lisaks soolisele tasakaalule on olulised ka teised kaitstud tunnused.

• § 10. Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamine hariduse ning koolituse

valdkonnas

- Soovitame mainida ligipääsetavuse tagamist võrdsuse tagamise vahendida.

- Lisaks on vajalik lg 1 täiendamine selliselt, et oleks selge, et hariduseasutustes, õppekavades ja

õppematerjalides on vajalik rakendada ligipääsetavuse põhimõtteid. Nt õppejõu poolt

edastatavad materjalid ja slaidid peavad olema ligipääsetavad, ekraanilugejaga loetavad, täitma

kontrastsusnõudeid, olema oma olemuselt kaasavad.

- Loeme, et „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus peab soolist võrdsust ja võrdseid

võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Asutuse ülesanne on muuta

tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad kaitstud tunnustel põhineva või nendega seotud

ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamist ja soolise võrdsuse saavutamist.“ Saame aru, et

asutuste ülesanne on tegeleda ja kõrvaldada need tegurid ja olukorrad ühiskonnas, mis

takistavad võrdõiguslikkuse saavutamist. See tähendab, et nad peavad aktiivselt otsima ja

mõistma, millised struktuurid, protsessid või hoiakud loovad või süvendavad ebavõrdsust, ja

seejärel töötama nende muutmise nimel. See võib hõlmata poliitikate kujundamist, seaduste

muutmist või uute programmide ja algatuste rakendamist, mis aitavad edendada kõigi

ühiskonnaliikmete, sõltumata nende soost või muudest kaitstud tunnustest, võrdseid võimalusi ja

õiglasi tingimusi. Siin me võiksime julgustada asutusi tegema ligipääsetavuse plaani, et

edendada võrdseid võimalusi puudega ja teistele ligipääsetavusest kasu saavatele

inimestele.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

• § 11. Tööandja mitmekesisuse, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendajana

- Töötajal on õigus taotleda tööandjalt paindlikke töötingimusi ning muid töö ja pereelu

ühitamise võimalusi. Tööandja on kohustatud taotlusele mõistliku aja jooksul reageerima,

arvestades ka käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud tähtaega.

Seaduseelnõud tutvustaval kohtumisel oli esitletud slaidide hulgas ka järgnev: Erandina on

lubatud eeliste andmine töökohal mh märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi

tõttu tuge vajava isiku hooldamise tõttu.

Küsimus: kas antud eeliste saamise tingimuseks on lähisugulus, registreeritud kooselu või

abielu hooldust vajava isikuga?

- Leiame, et § 2 lg 2 on oluline täiendada ka kiusamisega (bullying and harassment).

- EPIKoja hinnangul võiks lg 2 punktid 4-6 sõnastada järgmiselt:

4) tegutsema nii, et tema tegevus toetaks nii meeste kui ka naiste, samuti eri vanuses

isikute ja puudega inimeste kandideerimist vabadele töö- ja ametikohtadele;

5) võtma eri töö- ja ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning

tagama neile soost, puudest, ja vanusest sõltumata tööalaseks arenguks võrdsed

võimalused;

6) kujundama töötingimused sobivaks eri soost ja vanuses ja puudega töötajatele ning

looma töötajatele tingimused töö ja pereelu ühitamiseks;

Laiemalt ja kõiki kaitstud tunnuseid vaadates, leiame, et tegelikult peaks sõnastus

julgustama kandideerima kõiki, mitte ainult teatud tunnuste alusel välja tooduid.

- lg 2 p 8 mainib statistikat, kuid ei maini puudega töötajate alast statistikat. Ehkki see on

terviseandmetest tulenevalt keeruline, võiks siin püüda siiski statistikat koguda, kuna täna seda

lihtsalt ei ole. Võib kaaluda ka vabatahtlikkuse alusel statistika kogumist. Kui töötajate osas

statistikat koguda ei saa, siis ligipääsetavuse ja teiste puudega inimesi toetavate võimaluste

osas, mida tööandja pakub/on valmis pakkuma, tuleks aruandlus siiski sisse viia. Sama mõte

peaks laiendama ka punkti 9 ehk töötajatele tuleks rääkida puudega inimesi toetavatest

võimalustest ettevõttes.

- lg 2 p 9 “andma regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul, eelkõige käesoleva

lõike punktis 8 nimetatud andmete põhjal töötajatele ja nende esindajatele ülevaate töötajate

soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste olukorrast organisatsioonis ning käesoleva paragrahvi

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

alusel mitmekesisuse, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks kasutusele võetud

meetmetest.” Ja sama paragrahvi (4): määratakse mõõdikud eesmärkide saavutamise

regulaarseks jälgimiseks.

Kuidas on nendel kahel juhul välistatud valeandmete esitamine? Mis välistab “linnukese

kirja saamist” tegelikult tehtavatest muudatustest?

• § 12. Meetmed võrdsete võimaluste tagamiseks puudega inimestele

- eelnõu järgi ei või eluruumi üürileandja keelduda puudega inimese tarvis kohanduse, parenduse

tegemisest, kuid siin ei ole mainitud teisi tunnuseid. Eakatele on tihti kohandused samuti

hädavajalikud.

- Lg 1 toob välja, et meetmed peavad olema asjakohased ja konkreetsel juhul vajalikud. Leiame,

et asjakohasuse mõistest piisab, kuivõrd see tähendabki, et miski on konkreetsel juhul

vajalik.

- Lg 3. Eluruumi üürileandja ei pea puudega inimestele eluruumi kasutamiseks võrdsete

võimaluste loomiseks tegema eluruumis ehituslikke parendusi või muudatusi ega nende eest

tasuma, kuid ei või vastavalt võlaõigusseaduse § 285 lõikele 1 keelduda nõusoleku andmisest

selliste parenduste ja muudatuste tegemiseks, mis on puudega üürnikule vajalikud üüritava

eluruumi kasutamiseks

Küsimus – jääb selgusetuks, kas eluruumi üürileandjal on õigus nõuda puuet/ erivajadust

tõendavat dokumenti vm vastavasisulisi andmeid?

- Lg 4 järgi võib puudega inimestele ettenähtud kohandustest kõrvale hoida, kasutades

ebaproportsionaalse koormuse kaarti. Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes me teisi sarnaseid

olukordi ei tuvastanud, kus ebaproportsionaalse koormuse põhimõte laieneks ka teistele seaduse

kohaldumisalas olevatele sihtgruppidele.

Lisaks pole punktis kohustatud tegelikult ebaproportsionaalset koormust analüüsima ega

põhjendama. See võib suurendada koormuse abil tegevuste tegemata jätmist veelgi enam.

Seetõttu on vajalik luua seaduse tasandil vähemalt kohustus ebaproportsionaalse

koormuse rakendumisel otsust konkreetsete andmete ja analüüsidega järelevalveasutusele

ehk volinikule (?) põhjendada.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

- Lg 5 Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega reguleeritud toote ja teenuse

puhul võtab kauba või teenuse pakkuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

kohustuse täitmisel, kus asjakohane, arvesse toodete ja teenuste ligipääsetavuse

seaduses sätestatud erisusi.

Seletuskirjas laiendatakse selle punktiga paragrahv 12 lõiget 1, kuid toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seadus on vaid üks mitmest õigusaktist, mida erinevad osapooled peavad järgima.

Seega tuleks siin laiendada lõiget 1 ning tuua sinna sisse kohustuse järgida Eestis olevaid

teisi ligipääsetavust ja puudega inimesi puudutavaid õigusakte.

• § 15. Diskrimineerimine töösuhetes

Lg 2 p 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva lõike punktis 1 loetletud otsuseid tehes

jätab töötaja kõrvale või seab ebasoodsamasse olukorda raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks

olemise, perekondlike kohustuste täitmise, kaitseväekohustuse täitmise või mõne muu soolise

kuuluvusega seotud asjaolu tõttu. Leiame, et väga oluline on siia lisada ka lähedase

hooldamine, kuivõrd tegemist on väga suure sihtgrupiga (ca 15% 16+ vanuses inimestest) ning

tegemist on olulise põhjusega, miks tööturult eemale jäädakse või sinna ei naasta. Lähedase

hooldajate, omastehooldajate toetamine ja kaistmine peab olema ka riigi oluline huvi, kuivõrd

nende toel tagatakse suur hulk hooldamist, mis vastasel juhul oleks riigi ja kohalike omavalitsuste

korraldada, tagada ja finantseerida.

Lg 2 p 3. Täiendada kiusamisega. Kiusamine on vajalik kogu seaduses läbivalt sisse tuua.

Kiusamine ei saa olla tolereeritav. Töökiusamine on otseselt seotud madala vaimse tervise

taseme, eluga rahuloluga jms.

• § 23. Kahju hüvitamise nõude aegumine

- Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud nõue aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal

kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. EPIKoja hinnangul on

tegemist ebamõistlikult lühikese ajaga, kuivõrd diskrimineerimisjuhtumid võivad olla

inimesele laastavad, ta ei pruugi suuta kohe hakata oma õiguste eest seisma ja võitlema.

Inimese vaimne tervis võib diskrimineerimisega seoses oluliselt kannatada, ta võib

haigestuda ning olla pikemat aega piiratud tegutsemissuutlikkusega. Miks on kahju

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

hüvitamise nõude aegumise tähtaeg üksnes 1aasta? Tavapärane kahju hüvitamise

regulatsioon on kolm aastat, tervisekahjude korral 5 aastat.

• § 38. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine

Oleme väga toetaval seisukohal muudatuse osas, millega nähakse ette korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 39 muutmine, mille kohaselt lisatakse ligipääsetavuse suurendamine

nende kaasomandi eseme ajakohastamiseks tehtavate muudatuste hulka, mille üle võib

korteromanike üldkoosolekul otsustada lihtsustatud häälteenamusega, kuid saada on vaja siiski

üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi

osadest. Korteriühistute teadlikkus ligipääsetavusest on meie hinnangul madal ja vastuseisu

korral peaks see olema hoolikalt kaalutletud ja põhjendatud, eriti seoses selliste küsimustega

nagu ohutus, ligipääsetavus ja inimõigused, mida volinik peab ka arvestama.

Lähtudes teiste riikide kogemusest, näiteks Inglismaa (Equality Act), teeme ettepaneku kaaluda

seaduse nimetamist võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduseks või võrdsete võimaluste

seaduseks või võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste seaduseks, kuivõrd need nimetused

kataksid endiselt ära ka soolise võrdõiguslikkuse mõiste ega pisendaks ka seaduse sisulises

mõttes soolise võrdõiguslikkuse olulisust.

Hindame eelnõu ja seletuskirja koostamisel tehtud tööd ning oleme valmis edasise menetluse

käigus vajadusel kohtuma, selgitama, arutama või muul moel toetama, et puudega ja

terviseseisundist tulenevate erivajadustega inimeste ja ka teiste seadusest puudutatute õigused

oleksid paremini kaitstud.

Lugupidamiseg

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht