Sotsiaalministeerium_arvamuse küsimine

1

EELNÕU

24.05.2024

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(toitjakaotustoetus)

§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikule“ tekstiosaga „, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

isikule juhul, kui taotleja või toetusele õigust omav laps on vahetult enne toetuse taotlemist või

vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul Eestis:

1) elanud käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud alusel või

2) viibinud seaduslikult töötamise eesmärgil ajutise viibimisalusega ja sotsiaalmaksu maksja

oli kohustatud tema eest maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksis sotsiaalmaksu

sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras.“;

3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Perehüvitise saamise õigust ei ole isikul ulatuses, milles tal on õigus saada välisriigist

samal eesmärgil makstavat hüvitist.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

㤠71. Toitjakaotustoetuse suurus

Toitjakaotustoetuse suurus on 343 eurot.“;

5) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠71. Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamine

(1) Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 285 eurot, mida iga

aasta 1. aprillil indekseerib Sotsiaalkindlustusamet vastavalt Statistikaameti avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

(2) Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma

ühega.

(3) Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti

veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

2

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel arvutatud summad ümardatakse kaks kohta pärast

koma.

(5) Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma

veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

(6) Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.“;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise maksmine peatatakse lapse akadeemilisel

puhkusel viibimise ajaks. Perehüvitiste maksmist jätkatakse akadeemilise puhkuse lõppemisel

käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.“;

7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud

toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui

toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja

vastu.“;

8) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) toitjakaotustoetus.“;

9) paragrahvi 19 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „toitjakaotuse korral rahvapensioni“

sõnaga „toitjakaotustoetuse“;

10) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

㤠191. Toitjakaotustoetus

(1) Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning

politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

(2) Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või kuue kuu möödumisel päevast,

kui politsei on vanema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetluse.

(3) Õigus toitjakaotustoetusele lõpeb:

1) lapse 19-aastaseks saamisel;

2) lapse 21-aastaseks saamisel, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või on

keskhariduseta ja arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse

õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja;

3) teadmata kadunud vanema asukoha kindlakstegemisel või viie aasta möödumisel teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest;

4) lapsele teise vanema lisandumisel lapsendamise kaudu;

5) lapsele sama vanema eest teiste seaduste alusel toitjakaotuspensioni maksmisel.“;

3

11) paragrahvi 29 lõike 22 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§ 17 lõikes 2“

tekstiosaga „ja § 191 lõike 3 punktis 2“;

12) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva

isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kes vastab ühele järgmistest

tingimustest:

1) tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;

2) ta ei tööta ja tema lapse teine vanem on surnud, mille kohta esitab ema

Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku tõendi.“;

13) seadust täiendatakse §-ga 639 järgmises sõnastuses:

§ 639. Toitjakaotustoetuse maksmine enne 2026. aasta 1. oktoobrit tekkinud õiguse korral

(1) Toitja lapsele, kellele makstakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 20 lõike 2 punkti 1 alusel toitjakaotuspensioni või § 22 lõike 1

punkti 3 alusel rahvapensioni, määratakse käesoleva seaduse alusel toitjakaotustoetus

järgmiselt:

1) toitjakaotustoetuse suuruses, kui temale varem makstud pensioni suurus oli sellest väiksem

või sellega võrdne;

2) 2026. aasta 30. septembri seisuga maksmisele kuuluva pensioni suuruses, kui temale varem

makstud pension oli toitjakaotustoetusest suurem.

(2) Toitjakaotustoetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapsele:

1) kuni 19-aastaseks saamiseni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril alla 18-aastane ja ei õpi;

2) kuni 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril alla 18-aastane ja asub hiljemalt

2027. aasta 1. veebruaril õppima põhi-, kesk- või kõrgharidusõppes, kutseõppe tasemeõppes

või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel;

3) kuni 24-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril 18–23-aastane ja omandab koolis

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel, kuid mitte

kauem kui kooli lõpetamiseni või kooli nimekirjast väljaarvamise kuu lõpuni;

4) kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis

aastat teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest kooskõlas

käesoleva lõike punktidega 1–3, kui talle oli pension määratud teadmata kadunud isiku asukoha

tuvastamise menetluse alustamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhul peatatakse toitjakaotustoetuse

maksmine akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks.

(4) Lapsele, kellel tekkis enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 alusel

rahvapensionile, kuid kelle eest määratakse või kes taotleb toitjakaotustoetust 2026. aasta 1.

oktoobril või hiljem, kuid mitte pärast 2027. aasta 1. oktoobrit, arvutatakse toitjakaotustoetuse

suurus enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 21 alusel

4

ning toetust makstakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2 tagantjärele, kuid mitte

rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu eest.“.

§ 2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu

liikmete pensioni seaduse muutmine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete

pensioni seaduse § 18 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Toitjakaotuspensionile õigust omavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel oli õigus

saada toitjakaotuspensioni enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse redaktsiooni alusel.“.

§ 3. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduse § 7 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna

„toitjakaotuspensioni“ tekstiosaga „, mis on määratud enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel, või toitjakaotustoetust“.

§ 4. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud

kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule

perekonnaliikmele makstavat toitjakaotustoetust või enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel makstavat riiklikku

toitjakaotuspensioni 20%.“;

2) paragrahvi 1327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja enne

2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel

määratava toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel

arvutatavat vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.“.

§ 5. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist järgmistel

isikutel:

1) ohvri laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse

statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või

ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem, kui

tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-

5

aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus

õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist;

2) laps, kes on kuriteo toimepanemise ajaks ohvri poolt eostatud, kuid sünnib pärast ohvri

surma;

3) ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele

tuvastatud osaline või puuduv töövõime;

4) ohvri mittetöötav lesk, kui naise rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;

5) ohvri mittetöötav registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud

surma tõttu, kui naise rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;

6) ohvri lesk või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma

tõttu, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või

kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu või registreeritud kooselu toitjaga oli kestnud

vähemalt ühe aasta.“;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele on õigus saada hüvitist järgmistel

ohvri ülalpidamisel olnud isikutel:

1) laps, kelle vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane või kasuvanem on surnud ja kes ei

saa elatist oma vanemalt;

2) ohvri vend, õde või lapselaps, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud

tingimustele ja kellel ei ole töövõimelisi vanemaid;

3) ohvri lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel on vastavalt

töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või

enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu ohvriga oli kestnud vähemalt

25 aastat;

4) ohvri registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud, kes jõudis

vanaduspensioniikka või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või

puuduv töövõime enne kooselulepingu lõpetamist või enne kolme aasta möödumist

kooselulepingu lõpetamisest ja kelle registreeritud kooselu ohvriga oli kestnud vähemalt 25

aastat;

5) mittetöötav ohvri lapse vanem või eestkostja, kes kasvatab ohvri kuni kolmeaastast last oma

perekonnas.“;

3) paragrahvi 44 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „toitjakaotuspenisoni“ tekstiosaga

„toitjakaotustoetust või enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse redaktsiooni alusel määratud toitjakaotuspensioni“;

4) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni isik vastab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele.“;

5) paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõnad „toitjakaotuspensioni saamise“ tekstiosaga

„käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud“.

§ 6. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 547 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

„(1) Käesolevas seaduses sätestatud ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse

seaduse sätteid ja toitjakaotuspensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;

2) paragrahvi 547 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse

riigieelarvest.“.

§ 7. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 10 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna

„toitjakaotuspensioni“ sõnadega „või toitjakaotustoetust“.

§ 8. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekstist jäetakse välja sõnad „või toitja kaotuse“;

2) paragrahvi 5 punkt 3, 4. peatükk, § 22 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3, § 23 punkt 3, § 32

lõike 2 punkt 2, § 36 lõige 4, § 41, § 42 lõige 4, § 43 lõige 1 ja § 461 lõige 3 tunnistatakse

kehtetuks;

3) paragrahvi 6 tekstist jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4

sätestatud juhul“;

4) paragrahvi 24 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine

pensionilisa:“;

5) paragrahvi 391 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahvapensioni korral välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või

rahvapensioni määramine;“;

6) paragrahvi 423 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud toitjakaotuspensioni

saajale,“;

7) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse

§-s 251 sätestatud töötamise registri andmetega.“;

8) paragrahvi 46 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on laps, kes on alla 18-aastane

või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel

näidustustel muus õppevormis või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv

õppija, või sellest east vanem osalise või puuduva töövõimega laps, kelle töövõime hinnati enne

18-aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus

õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist, või samadele

tingimustele vastav vend, õde või lapselaps, kellel ei ole töövõimelisi vanemaid, makstakse

neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:“;

9) paragrahvi 48 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „toitjakaotus- või“;

10) paragrahvi 57 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, toitjakaotuspensionid“;

11) seadust täiendatakse §-dega 6129 ja 6130 järgmises sõnastuses:

„§ 6129. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse jõustumisega

(1) Toitja lapsele, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

redaktsiooni § 20 lõike 2 punkti 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti

3 kohaselt rahvapensionile, kohaldatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist perehüvitiste seadust

ning temale lõpetatakse käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni või rahvapensioni

maksmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule, kellel tekkis õigus toitjakaotus- või

rahvapensionile käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 või

§ 22 lõike 1 punkti 3 alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud redaktsiooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule, kellele makstakse toitjakaotuspensioni

käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel ja mille suurus on

arvutatud § 21 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse pensionile juurde § 24 lõike 11 alusel

pensionilisa, kui selle saamise õigus on tekkinud pärast 2026. aasta 1. oktoobrit.

(4) Kui perekonnaliikmele makstakse toitjakaotustoetust perehüvitiste seaduse alusel, tehakse

toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni suuruses ümberarvestus,

arvestades käesoleva seaduse alusel õigustatud perekonnaliikmete arvu.

(5) Isikule, kellele on enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspension Eesti

Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole

territooriumil, jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist kuni õigustatuse aja lõpuni vastavalt

käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsioonile ja selle alusel antud

rakendusaktide tingimustele. Toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse vajaduse korral ümber

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

§ 6130. Varem määratud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käsitlemine

(1) Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka

toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension.

8

(2) Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud

toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega

tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus

liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

(3) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11 nimetatud riikliku

pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka toitjakaotuspensioni ja toitja

kaotuse korral rahvapensioni.“.

§ 9. Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toitjakaotuspension määratakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 20 alusel.“.

§ 10. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 437 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid ja

toitjakaotuspensionile enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;

2) paragrahvi 437 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse

riigieelarvest.“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2027. aasta 1. mail.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Perehüvitiste seaduse

ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTIDEKAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

2024 nr …

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määrus

Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, riikliku pensionikindlustuse seaduse

§ 39 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse

andmete loetelu“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete

loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) toitjakaotustoetus.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktidega 191–194 järgmises sõnastuses:

„191) isaduse omaksvõtu avaldus;

192) kunstliku viljastamise korral põlvnemise aluseks olev nõusolek;

193) kohtumäärus põlvnemise kohta;

194) lapse ema kirjalik teade isaduse kohta.“.

§ 2. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni

määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise,

ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 3 lõiked 2 ja 3, § 4, § 5 lõige 1 ja § 8 tunnistatakse

kehtetuks.

§ 3. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“

§ 9 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „üksikvanema lapse toetuse,“ tekstiosaga

„toitjakaotustoetuse,“.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

sotsiaalkaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

1

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (toitjakaotustoetuse) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (toitjakaotustoetuse)

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

Rahandusministeerium

Tehniliselt oli mõjude osas puudu eelarve

mõju maksude osas, kuna pension kuulub

maksustamisele, kuid seaduses sätestatud

toetus mitte.

Arvestatud. Muudatuse mõju maksutulule on

toodud eelnõu seletuskirjas. Riik jääb ilma

tulumaksust, kuna pension on maksustatud

tulumaksuga, perehüvitised mitte.

Seisuga 01.04.2023 oli 16 inimesel

toitjakaotuspension>704, seega on saamata

jääv tulumaks ca 10,4 tuh. eurot aastas (868,77

kuus eurot).

Väljatöötamise kavatsuse

muudatusettepanekud toovad kaasa alates

2026. aastast riigieelarvele täiendavad

püsivad lisakohustused, millele puuduvad

riigieelarves katteallikad. Juhime tähelepanu,

et lisavajadusi menetletakse riigi

eelarvestrateegia protsessis üldises korras.

Riigi rahalised võimalused ja valikud saavad

selgeks riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessi käigus.

Arvestatud. Riigieelarve katteallikad on välja

toodud eelnõu seletuskirjas.

Väljatöötamise kavatsuse eelarveline

mõjuhinnang on liiga üldine. Eelarve vaatest

soovime näha detailsemaid prognoose ja

erinevaid riskistsenaariume pikema perioodi

jooksul.

Arvestatud. Antud prognoos ja arvestus on

toodud seletuskirjas.

Väljatöötamise kavatsuse eelarve mõjudes ei

ole selgitatud ja toodud välja mõju eelarvele,

mis tuleneb toitjakaotuspensionide välja

viimisest riikliku pensionikindlustuse kulude

alt, kus on katteallikaks eelkõige

sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa,

perehüvitiste süsteemi, mida ei finantseerita

sotsiaalmaksu arvelt.

Arvestatud. Seletuskirjas on vastavat osas

käsitletud.

Justiitsministeerium

Esitatud väljatöötamiskavatsuses (VTK) on

põhjalikult keskendutud probleemide

väljatoomisele. Eelnõu etapis palume

seletuskirjas selgelt sõnastada kavandatavate

muudatuste eesmärgid, kuivõrd VTK-s on

muudatuste eesmärgid küll üldjoontes

tuletatavad, kuid ei ole siiski piisavalt selgelt

formuleeritud. Näiteks võiks VTK põhjal

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on muudatuse

eesmärgid avatud. Konkreetsemate arvuliste

eesmärkide välja arvutamine laste suhtelise

vaesuse vähendamiseks pole võimalik

toitjakaotuspensioni saajate piiratud valimi

tõttu Eesti Sotsiaaluuringus.

2

eeldada, et peamised muudatuste eesmärgid

on suunatud praegu makstavatest toetustest

tuleneva ebavõrdsuse vähendamisele, aga

samavõrd ka toetuse saajate majandusliku

toimetuleku parandamisele ehk suhtelise

vaesuse vähendamisele. Lisaks on

eesmärgiks ilmselt ka riigiasutuste

töökoormuse mõningane vähendamine

suurema automatiseerituse läbi. Täiendavalt

palume kaaluda, kas eelnõuga saaks seada ka

konkreetsemad arvulised eesmärgid laste

suhtelise vaesuse vähendamiseks.

Juhime tähelepanu, et

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) puhul saame

mõjude kontekstis rääkida töökoormuse,

mitte halduskoormuse vähendamisest, kuna

tegemist on riigi töökorralduslike

küsimustega. Lisaks palume eelnõu

seletuskirjas vajadusel selgitada, millest

tulenevalt on VTK-s leitud, et uue

toetusskeemi rakendamisel kaob ära vajadus

kõigi toetust saama õigustatud isikute

tuvastamiseks. Ka ümberarvutamise

vajaduse kadumisel tuleks ikkagi toetust

maksta kõigile õigustatud isikutele, mis

eeldab nende tuvastamist. Palume eelnõu

seletuskirja koostamisel need aspektid

arvesse võtta.

Arvestatud. Oleme seletuskirjas

halduskoormuse asemel kasutanud

töökoormuse mõistet ja selgitanud, kuidas uue

toetusskeemi rakendamisel see väheneb.

Mõjude hindamise analüüsi juures oli VTK-s

mõnes kohas märgitud, et muudatuste

sagedus on väike ehk avaldub ühekordsena,

kuid toetuste regulaarse väljamaksmise tõttu

saame siiski samavõrd rääkida pidevalt

avalduvast mõjust. Seega peaks

sagedusnäitaja olema keskmise väärtusega

(regulaarne). Palume eelnõu seletuskirja

koostamisel seda silmas pidada.

Arvestatud. Seletuskirjas on mõjude osas

vastavalt sisustatud.

Märgime, et mõjuanalüüsis käsitletud

alternatiiv tuua toitjakaotuspensioni

vanusepiir allapoole omab mõju

majanduslikust, mitte aga võrdse kohtlemise

aspektist. Palume eelnõu seletuskirja

koostamise juurde asudes sellega arvestada.

Arvestatud. Seletuskirjas on mõju vastavalt

kajastatud.

Palume eelnõu seletuskirjas võimalusel ära

tuua ka SKA töökohtade arv, mida

kavandatavad muudatused otseselt

mõjutavad. See puudutab eelkõige töökohti,

mille ülesanded seonduvad eelnõuga

kavandatavate toetuste arvutamise, isikute

nõustamise ja muu taolisega.

Arvestatud, Seletuskirjas on selgitatud, et

toitjakaotustoetuse määramise ja maksmisega

seotud tööülesandeid plaanib SKA katta

olemasoleva tööjõuressursiga: perehüvitiste

peaspetsialisti, kliendinõustajate, juristidega.

Vastav info on välja toodud eelnõu

seletuskirjas.

3

Justiitsministeeriumi hinnangul võib

muudatustega kaasneda ebasoovitavate

mõjude risk kavandatavate IT-arendustega,

mille kohta on VTK etapis raske anda täpset

hinnangut nii selle Teie 20.06.2023 nr 1.2-

1/2529-1, SOM/23-0831/-3K Meie

24.07.2023 nr 8-2/4636 2 ajalisele

teostatavusele kui ka finantsmõõtmele,

mistõttu soovitame eelnõu seletuskirjas

etapis neid riske eraldi käsitleda.

IT-arendusvajaduste kaardistamise alane

regulaarne koostöö Tehiku ja

Sotsiaalkindlustusametiga aitab maandada IT-

arenduste riske nii finantsilises- kui ajalises

plaanis.

Riigieelarve kulude kontekstis palume eelnõu

seletuskirjas võimalusel täpsemalt selgitada või

tuua arvutuskäik VTK-s praegu toodud

hinnangule, mille kohaselt vähenevad riigi

kulud toitjakaotustoetusele pärast

üleminekuperioodi lõppu 12% ulatuses

Üleminekusätteid on seaduseelnõus

täpsustatud ja sellega arvestatud ka kulude

prognoosis.

Esitatud VTK-s puudus info edasise

kaasamise plaani kohta, mistõttu palume

eelnõu seletuskirjas tuua ära olulisemad

kaasamistegevused, mis leiavad aset

käesoleva VTK ja tulevase eelnõu kavandi

vahelises etapis. Lähtuvalt

õigusloomepoliitika põhialustest 2030 tuleb

VTK esitada teadmiseks ka Riigikogule.

Eelnõu koostamisse kaasati eelnõud

puudutavates küsimustes töötukassa,

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi,

rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi

ja siseministeeriumi esindajad.

Sotsiaalkindlustusamet

Toitjakaotuspensioni piiriülest maksmist

tuleb analüüsida nii Euroopa Liidu määruste

kui ka välislepingute kontekstis.

Arvestatud. Eelnõus on piiriülesed maksed

käsitletud.

Eesti pensionäride Ühenduste Liit

Kobareelnõude koostamine ei ole kooskõlas

hea õigusloome tavaga. Jääb arusaamatuks,

mida mõeldakse ,,teiste seaduste” all.

Selgitame. Tegemist ei ole kobareelnõuga,

vaid hüvitise ühest seadusest teise üle

toomisega kaasneva mitme seaduse

muutmisega. Teisteks muudetavateks

seadusteks on RPKSi, mida tuleb

toitjajaotuspensioni üle toomisel PHSi muuta

(mainitud ka VTKs) ning teised seadused, kus

on kasutusel „toitjakaotuspenisoni“ mõiste või

viide vastavale regulatsioonile.

Peab silmas pidama, et kõik kooselu vormid

ei kindlusta laste huvide arvestamist. Kui

lapsevanem, kes ei osale finantsiliselt laste

kasvatamisel, ei täida oma kohustusi, tuleb

nõuda kehtestatud korras kohustuste täitmist.

Juhul kui see pole võimalik, saadakse toetust

riigilt.

Selgitame. Antud märkuse puutumus

toitjakaotuspensioni üle toomisse RPKSist

PHSi ei ole arusaadav, kuivõrd toetus on

suunatud lastele, kelle vanem on surnud või

kelle vanema suhtes on algatatud teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus.

Mis imelik ettepanek lapse isa

sünnitunnistusele mitte kanda. Igal juhul, kui

isa elab, tuleb seda teha.

Selgitame. Isakande teemat antud VTK ei

puuduta, isakande kohta on plaanis koostada

eraldi VTK.

Lastekaitse Liit

4

Vajalik on lisada kõikide seletuskirjas

nimetatud uuringute allikaviiteid, nt

seletuskirjas lk 4 osundatud

toitjakaotuspensionite uuring. Vajalik mh

olukorras, kus eelnõuga kavandatakse

toitjakaotuspensionite kaotamine muu hulgas

vanemaealistel. Seletuskirjast lk 4 ei selgu,

miks ei ole ressursside ümberjaotamine

õiglane, ning kuidas saab olla nn lesepensioni

kaotamise põhjuseks viidatud pereliikmete

muutuvad pensionid.

Selgitame. Vanemaealiste

toitjakaotuspensionide probleemistiku

väljaselgitamise aluseks on

„Toitjakaotuspensionide ja üksi elamise

analüüs“(2021), mis ei ole avalikult

kättesaadav (töömaterjal). Annlüüsi andmeid

kasutati osaliselt sotsiaalhoolekande seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuses (31.05.2023)

Oluline on lisada valdkonna uuringute ja

seotud strateegiate alapeatükki Euroopa

lastegarantii ja Eesti vastav tegevuskava

Euroopa Liidu Komisjon võttis 2021 vastu

esimese tervikliku ELi lapse õiguste

strateegia ning ettepaneku nõukogu soovituse

kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii,

et edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse

ohus olevate laste võrdseid võimalusi.

Eelnõu seletuskirjas peatükk 2.5 kirjeldab

kooskõla Euroopa Lastegarantii ja Eesti

vastava tegevuskavaga.

Lastekaitse Liit palub kaasata VTK´le

arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega

Inimeste Koda.

Selgitame. VTK saadeti Eesti Puuetega

Inimeste Kojale arvamuse avaldamiseks.

Seletuskirjas on viidatud, et meeste ja naiste

pensioni suurus on Eestis omavahel sarnasem

kui teistes Euroopa riikides. Samas sellele

väitele ühtegi uuringut lisatud algallikana ei

ole. Sooline ebavõrdsus töötasus ja -elus on

probleem nii inimese kui ka ühiskonna jaoks,

Eesti on olnud aastaid palgalõhe suurusega

Euroopa tipus. Kuigi palgalõhe on viimase 10

aasta jooksul jõudsalt vähenenud, on

jätkuvalt naiste ja meeste palgaerinevus 15%.

Oluline on silmas pidada, et palk ei mõjuta

meie heaolu ainult nüüd ja praegu, vaid

tänasel palkade ebavõrdsusel on pikaajaline

mõju ka tulevikus - sellest sõltuvad ka

mitmed hüvitised ja pension. Nii palgalõhe,

kui ka naiste karjäärikatkestused (nt laste

sünd, hoolduskohustuse täitmine (sh

omastehooldajad ja puuetega lastega kodus

on reeglina naised) toovad endaga kaasa

naiste väiksema pensioni tulevikus. Oluline

on tähelepanu pöörata ka soolisele

võrdõiguslikkusele, mis on inimõigus ja

demokraatliku valitsemisvormi toimimise

eeldus. Sooline ebavõrdsus ja sooline

kihistumine on struktuursed ilmingud, mille

muutmine ja tasakaalustamine ei ole

üksikisikute või –gruppide võimuses, vaid

Selgitame. Vanaduspensionide ebavõrdsus on

siiamaani olnud väike. Informatsioon on

kättesaadav Eesti pensionisüsteemi

jätkusuutlikkuse analüüsist (2022). Nimetatu

tuleneb sellest, et pensionide baasosa ja

staažiosak on ühesuguse väärtusega kõikidele

täna pensionile siirdujatele. Tulevikus, mil

väheneb staažiosaku arvestamine (arvestatakse

kuni 1998), hakkab pensionide ebavõrdsus

muutuma.

Laste kasvatamise tõttu tööjõuturult

eemaloleku aega kompenseeritakse

pensionisüsteemis vanemapensioniga, millele

on õigus kas emal või isal või mõlemal

vanemal pooles suuruses.

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstakse

sotsiaalmaksu isikute eest, kes ei saa töötada

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse

meetmetega tegeletakse edasi –

väljatöötamisel on tööandjapensioni

väljatöötamiskavatsus

5

millega ühiskonna moderniseerimise nimel

peavad tegelema kõik osapooled.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee oma

lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda

perioodilise aruande kohta rõhutas, et riik

viiks läbi kärpemeetmete mõjuhindamised

valdkondades, mis on otseselt ja kaudselt

lapse õigustega seotud. Käesoleva VTK´ga

soovitakse kaotada õigus

toitjakaotuspensionile toitja mittetöötaval

lesel, kes on rase või kes kasvatab toitja kuni

3-aastast last. Samas piisavaid

mõjuhinnanguid sellele tehtud ei ole.

Selgitame. Mittetöötavad lesed, kes on rasedad

või kes kasvatavad toitja kuni 3-aastast last –

neid on mõjuanalüüsis käsitletud koos

täiskasvanute sihtrühmaga, kuna viimastel

aastatel on neid paarikümne isiku ligi. Seega

ei näe vajadust põhjalikumaks

mõjuanalüüsiks. Rasedatele mittetöötavatele

leskedele sätestatakse PHS-s võimalus saada

ema vanemahüvitist 70 päeva enne eeldatavat

lapse sünni tähtaega sarnaselt töötavate

emadega. Kuni 3-aastast last kasvatavale

vanemale on sissetulek tagatud

vanemahüvitise ja tööle asumise võimaluse

kaudu, lisaks tekki sellisel lapsel teise vanema

kaotamise korral õigus toitjakaotusteotusele.

Samuti ei ole tehtud piisavaid

mõjuhinnanguid ka teiste sihtgruppide

(töövõimetud, vanemaealised) puhul, kelle

puhul VTK´ga soovitakse kaotada õigus

toitjakaotuspensionile. Seletuskirjas küll

viidatakse, et antud sihtgruppide puhul ei

täida toitjakaotuspension vaesuse

leevendamise eesmärki. Põhjalik statistikaga

varustet tõendus aga seletuskirjas puudub.

Kusjuures OECD Pensions Outlook

(2018)19 kohaselt on toitjakaotuspensionid

endiselt vajalikud, et tagada sama

elukvaliteet ka pärast partneri surma.

Rahandusministeeriumi 2022 koostatud riigi

eelarvestrateegia 2023-2026 kohaselt

muudetakse üksi elavatele vanematele

inimestele parema majandusliku toimetuleku

tagamiseks üksi elava pensionäri toetus- ja

vanemaealiste toitjakaotuspensioniskeeme.

Seega tekib küsimus, kas VTK´ga

planeeritav õiguse kaotamine mh

vanemaelistele tagab parema majandusliku

toimetuleku üksi elavatele vanematele

inimestele

Selgitame. Märkusega on eelnõu koostamisel

arvestatud. Eelnõu seletuskirja mõjude osa on

vastav teema käsitletud ning nimetatud kõik

võimalikud asendussissetulekud.

Positiivne, et kavas on üleminekuperiood,

mis tähendab, et juba määratud

toitjakaotuspensioni summasid muutma ei

hakata. Ebavõrdsust vähendamise vaatest on

positiivne, et edaspidi iga laps saab kindla

summa, sõltumata sellest, kui palju oli

lahkunud lapsevanemal lapsi ning kas need

Võtame teadmiseks.

6

olid ühe või mitme partneriga. Lastekaitse

Liit toetab VTK´s (lk 8) pakutud lahendust nr

2, kuna see kindlustab toitjakaotustoetuse

saajatele suurema toetuse ja seega ka parema

majandusliku toimetuleku.

Ebaselgeks jäi lk 12 toodud põhjendus, st

kuidas vanusepiiri alla toomine võimaldab

suunata tekkivad rahalised vahendid alla 21-

aastaste noorte toetamiseks? Kuidas saab olla

kindel, et konkreetsed vabanevad vahendid

just sel viisil kasutatakse, mitte need ei leia

rakendust näiteks eelarvepuudujäägi

vähendamisel või muude eelarveliste

lubaduste täitmisel?

Selgitame. 90%-le toitjakaotuspensioni

saajatest hakkavad saama seaduse jõustumisel

vähemalt sama suurt või suuremat toetust.

Eesti suhtes kehtib 1991. aastast ÜRO Lapse

õiguste konventsioon, mille ühe

aluspõhimõtte kohaselt peavad kõik otsused

lähtuma lapse parimatest huvidest. Iga lapse

puhul. Riigi igas otsuses. LÕK-i artiklis 6 on

sätestatud iga lapse sünnipärane õigus elule.

LÕK-i artikli 6 järgi ei ole elu pelgalt

füüsiline eksisteerimine, vaid lapse elu peab

olema väärikas20. LÕK-i artiklis 6 on

nõutud, et osalisriigid võtaksid lisaks

tarvitusele tõhusad ennetusmeetmed, et luua

igale lapsele võimalus inimväärseks eluks.

Uus dimensioon lastegarantii, sh tegevuskava

valguses on sõjapõgenikud. Nende laste elu

ja unistused on lõhutud, aga nende

abistamine on väga tugevalt Euroopa

väärtuste keskmes. Juulis 2022 toimunud

kõrgetasemelisel Euroopa lastegarantii

konverentsil Prahas olid osalejad ühte meelt,

et meil tuleb ühiselt seista ka Ukraina laste

õiguste eest elada normaalset elu ja saada

haridus. Konverentsil käinud

sotsiaalkaitseminister S.Riisalo kinnitas, et:

“Kui sõda saab läbi, siis on meie kohustus

laste ees, kes sõja eest meie juures varju

leidnud, saata nad tagasi koju hoituna,

õpetatuna ja tervetena. Sest iga laps väärib

seda.” Olukorras, kus planeeritakse pensioni

muutmist ühistel alustel arvutatavaks

perehüvitiseks, palub Lastekaitse Liit

kaaluda võimalust tagada vastav sotsiaalne

garantii ka Ukraina sõjapõgenikest lastele.

Selgitame. Ukraina põgenike lapsed hetkel

toitjakaotuspensioni ei saa. Küll aga saavad

Ukraina põgenike lapsed Eestis elades kõiki

perehüvitisi ning kuna toitjakaotuspension

muutub perehüvitiseks, siis neil on ka õigus

saada toitjakaotustoetust ulatuses, mida ei

maksa Ukraina riik.

Ukraina põgenike lapsi on 1. jaanuar 2023.

aasta seisuga Eestis 10 713. Hetkel on

keeruline hinnata, milliseks kujuneb Ukraina

põgenike laste arv Eestis aastal 2026.

Töötukassa

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS)

§ 26 lg 1 tulenevalt on vähemalt 16-aastasel

töötul õigus saada töötutoetust muuhulgas

Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on

toitjakaotusteotuse mõju töötutoetusele

käsitletud.

7

juhul, kui tema kuu sissetulek on väiksem 31-

kordsest töötutoetuse päevamäärast.

Sissetulekud, mis töötutoetuse saamist ei

mõjuta, on loetletud TTTS § 26 lg 2 ning kõik

sättes nimetamata sissetulekud, sh

toitjakaotuspension, võetakse töötutoetuse

puhul sissetulekuna arvesse ning võivad

mõjutada töötutoetuse saamist.

Ka 01.01.2024 jõustuvas tööturumeetmete

seaduses (TöMS) mõjutab

toitjakaotuspensioni saamine töötutoetuse

saamist (§ 18 lg 1 ja 2).

Kui lastele ja õppuritele makstav

toitjakaotuspension tuuakse perehüvitiste

süsteemi ja muutub perehüvitiste seaduse

alusel makstavaks peretoetuseks, siis nii

TTTS kui ka TöMSi alusel ei läheks see enam

töötutoetuse puhul sissetulekuna arvesse.

TTTS § 26 lg 2 p 4 kohaselt ei arvata § 26 lg

1 nimetatud sissetuleku hulka perehüvitiste

seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja

arvatud sama seaduse alusel makstavat

lasterikka pere toetust seitset või enamat last

kasvatavale perele. TöMS § 18 lg 2 p 2

kohaselt ei arvata § 18 lg 1 nimetatud

sissetuleku hulka perehüvitiste seaduse alusel

makstavaid peretoetusi.

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 4

kohaselt ei maksta töövõimetoetust pensioni

saamisega samaaegselt, mistõttu

toitjakaotuspensioni senisel kujul maksmise

lõpetamine võib omada vähest mõju

töövõimetoetuste kuludele. See tähendab, et

osa vähenenud töövõimega inimesi, kelle

toitjakaotuspension oli suurem, kui

töövõimetoetus, võisid tänase skeemi puhul

valida pensioni. Kui edaspidi 24-aastasele ja

vanemale inimesele toitjakaotuspensioni ei

maksta, siis võivad need inimesed, kellel on

vähenenud töövõime, tulla töövõimetoetust

taotlema.

Lisaks tuleks töötukassa hinnangul VTKs ja

eelnõu koostamisel analüüsida, kas uus

peretoetus tuleks arvesse võtta

töövõimetoetuse puhul sissetulekuna. Praegu

peretoetusi sissetuleku hulka ei arvata, aga

valik sõltub uue toetuse eesmärgist.

TVTS § 13 lg 3 kohaselt, kui osalise või

puuduva töövõimega isiku sissetulek

Selgitame. Vanuses 24-64 oli

toitjakaotuspensioni saajaid 40 inimest

(seisuga 01.01.2023). Uusi

toitjakaotuspensioni saajaid vanuses 24-64 on

aastas keskmiselt 4 inimest (2022. aastal oli

inimest). Käsitletud eelnõu seletuskirjas

8

töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud

kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat

päevamäära, arvutatakse toetuse suurus

ümber, vähendades tema toetust

töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa

võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-

kordse päevamäära vahest. TVTS § 13 lg 5

arvutatakse § 13 lg 2 nimetatud sissetulek

ühes kalendrikuus, võttes arvesse Maksu- ja

Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt

makstakse sotsiaalmaksu

sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1,

3, 4, 6 ja 9 alusel, andmeid summa kohta,

millelt makstakse maksu ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse alusel,

ning andmeid välisriigist saadava töötasu

kohta. Sissetulekuks loetakse ka

töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis,

ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja

makstav haigushüvitis.

VTKs jõustumisaega ei märgita, aga

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi

arendused valmiksid 2026. aastal. Hetkel

puudub töötukassal lõplik teadmine, kas ja

kui suures ulatuses ning mis ajaks on vaja

arendada töötukassa menetluse infosüsteemi.

See selgub eelnõu väljatöötamisel analüüsi

käigus, kui vastatakse punktis 1 ja 2 toodud

küsimustele. Palume silmas pidada, et ka

töötukassal võib tekkida vajadus teha

infosüsteemide arendusi.

Selgitame. Toitjakaotustoetus ei välista

töövõimetoetuse maksmist, sellest tulenevalt ei

ole toitjakaotustoetuse andmed Töötukassale

vajalikud ja IT arendust teha vaja ei ole.

Nende isikute andmete liikumine, kellele

jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist,

tagatakse olemasoleva andmevahetusega.

Töötukassal puudub hetkel teadmine, kas on

vaja muuta töötukassa andmekogu(de)

põhimäärust sotsiaalkaitse infosüsteemist

saadavate andmete jm osas.

Töötukassa kaasati eelnõu välja töötamise

protsessi. Töötukassa andmekogu(de)

põhimäärust sotsiaalkaitse infosüsteemist

saadavate andmete osas vaja muuta ei ole.

MTÜ Kuldne Liiga

Toetame kindlasummalise

toitjakaotustoetuse kehtestamist.

Toitjakaotustoetuse suurus on 1. oktoobrist

2026.a. kõigi uute määramiste puhul

ühetaolises suuruses toetus, mida

indekseeritakse igal aastal THIga ja millele

lisatakse 3% EV eelmise aasta keskmisest

brutopalgast.

Toetame vanusepiiri langetamist vastavalt

alternatiivile 2. Vajalik läbi analüüsida, kas

esineb teatud erijuhtumeid, mille korral oleks

vajalik toetuse maksmine kuni 24. eluaastani.

Arvestatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Riigikantselei

Meie 19.06.2024 nr 1.2-2/66-1

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus) kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus). Palume kooskõlastus eelnõule anda hiljemalt 19.07.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus) 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavand) 4. Seletuskirja lisa 2 (VTK kooskõlastustabel) Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötukassa Tervisekassa MTÜ Eesti Lastekaitse Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Õiguskantsler Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Lasterikaste Perede Liit MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

2 Ulvi Tüllinen [email protected]

1

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (toitjakaotustoetus) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kaasajastatakse rahalise hüvitise maksmine toitja kaotuse korral.

Kehtiva pensionisüsteemi kohaselt makstakse lapsele, kes on kaotanud ühe või mõlemad vanemad,

toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Toitjakaotuspensioni suurus sõltub

surnud vanema välja teenitud vanaduspensioni suurusest ja surnud vanema laste arvust, kellele

toitjakaotuspension määratakse. Kui surnud toitjal puudub nõutav pensionistaaž ja sellest tulenevalt

ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kuid ta on elanud vähemalt aasta enne oma surma Eestis, on

lapsel õigus toitja kaotuse korral rahvapensionile. Eeltoodu tõttu on lastele makstav

toitjakaotuspension väga erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste

ülalpidamiskulusid. Eriti haavatavas olukorras on lasterikkad pered. Seetõttu luuakse toitja kaotanud

lastele uus toetuse skeem, mis tagab vanema kaotanud lapsele piisavas suuruses toetuse.

Teine toitjakaotuspensioni saajate sihtrühm on lesed või toitja vanemad. Toitjakaotuspensioni

saamiseks tuleb vanaduspensionieas lesel valida enda pensioni või poole lahkunud abikaasa pensioni

vahel. Kuna meeste ja naiste pensioni suurus on Eestis omavahel sarnasem kui teistes Euroopa

riikides, on väga harva pool abikaasa pensionist suurem kui inimese enda pension. Sellest tulenevalt

on lesele määratava toitjakaotuspensioni kasutamine praktikas vähene. Lisaks makstakse

toitjakaotuspensioni leskedele, kes ei ole ise võimelised omale ülalpidamist teenima. Nemad on aga

valdavalt kaetud muude sotsiaalskeemide alusel makstavate asendussissetulekutega, näiteks

töövõimetoetus, lese enda vanaduspension või vanemahüvitis. Ainsa sihtrühmana on praegu

toitjakaotusriski puhul teiste hüvitistega katmata lapseootel lesed, kes ei tööta. Seetõttu luuakse neile

võimalus saada vanemahüvitist kaks kuud enne lapse sündi sarnaselt töötavate lapseootel naistega.

Perehüvitiste seadusesse (PHS) luuakse uus peretoetuse liik – toitjakaotustoetus lapsele, kelle vanem

on surnud. Toitjakaotustoetust hakatakse maksma kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppimise

korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Loodava toitjakaotustoetuse eesmärk on kompenseerida lapse

kasvatamise kulud osaliselt ühe vanema kaotuse korral või täielikult mõlema vanema kaotuse korral.

Loodava toitjakaotustoetuse suurus ei hakka enam sõltuma surnud vanema poolt välja teenitud

vanaduspensionist ega pereliikmete arvust. Toitjakaotustoetuse suurus on lastele ühetaoline, võtab

arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus säilib ajas indekseerimise kaudu.

Täiendavalt luuakse lapseootel naisele, kes ei tööta ja kelle sündiva lapse teine vanem on surnud,

võimalus saada vanemahüvitist 70 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva.

Senise toitjakaotuspensioni määramine riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel (RPKS) lastele

ja ülalpeetavatele leskedele lõpetatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist. Ühest süsteemist teise

üleminek on kavandatud järgmiselt:

 senistele toitjakaotuspensioni saajatele, v.a lapsed ja alla 24-aastased õppurid, jätkatakse

toitjakaotuspensioni maksmist RPKS-i alusel seni, kuni neil on senise määramise alusel õigus

seda saada;

 lastele ja kuni 24-aastastele õppuritele, kellele oli pension juba määratud, jätkatakse toetuse

maksmist PHS-i alusel. Pensioni suurust võrreldakse uue toetuse suurusega ja kuni summade

2

võrdsustumiseni makstakse välja suurem summa. Võimalus saada toetust kuni 24. eluaastani

säilib üleminekuperioodil nendele lastele, kes eelnõu jõustumise hetkel on vanuses 18–23 aastat

ja jätkavad õpinguid.

Eelnõu rakendamisel on oluline mõju vanema kaotanud laste heaolule, kuna sellega tagatakse lastele

ühetaoline hüvitis olenemata sellest, kui pikalt jõudis vanem enne oma surma tööl käia. Selle

tulemusena on toitja kaotanud lapsed toetatud võrdselt ja saavad toetust, mis tagab lapse igapäevaste

vajaduste katmise.

Lisaks tehakse RPKS-is, PHS-is, ohvriabi seaduses jt seadustes tehnilist laadi, täpsustava iseloomu

ja vähese mõjuga muudatusi (vt p 1.3 märkused), mis on suuremal määral seotud toitjakaotustoetuse

skeemile üleminekuga.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Ulvi

Tüllinen (5919 9129; [email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia

Soontak (5914 3964, [email protected]) ja piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo (5914

3941; [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikukaitseandmete nõunik Lily Mals (5915 1801; [email protected]). Eelnõu seletuskirja mõjude osa

on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age Viira

([email protected]) ja analüütik Elo Reitalu (5913 0724; [email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

Eelnõu koostamisel olid partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:

1) perehüvitiste seadus (RT I, 06.07.2023, 62);

2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete

pensioni seadus (RT I, 08.07.2016, 6);

3) eluruumide erastamise seadus (RT I 23.12.2022, 6);

4) kohtute seadus (RT I, 04.01.2024, 4);

5) ohvriabi seadus (RT I, 06.01.2023,1);

6) riigikontrolli seadus (RT I, 02.06.2021,13);

7) riigivastutuse seadus (RT I, 11.03.2023, 86);

8) riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I, 14.12.2023, 7);

9) Vabariigi Presidendi ametihüve seadus (RT I , 06.07.2023,113);

10) õiguskantsleri seadus (RT I, 26.05.2020, 11).

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus, kuna muudetakse Vabariigi

3

Presidendi ametihüve seadust, kohtute seadust ja riigikontrolli seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 104). Eelnõu planeeritav jõustumisaeg on 2026. aasta 1. oktoober.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Muudatusega kaasajastatakse toitjakaotushüvitise maksmise süsteem

Sotsiaalministeerium koostas aastatel 2022–2023 toitjakaotuspensioni reformimiseks eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK)1, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringi märkused on esitatud seletuskirja lisas 2.

Eelnõuga kavandatud eesmärk on luua PHS-is lastele makstav individuaalne toitjakaotustoetus, mis

aitab katta vanema kaotanud lapse ülalpidamiskulusid. RPKS-i alusel makstav toitjakaotuspension

on perepension. Selle suurus sõltub pensionisaajate arvust ja on seotud toitja pensionistaaži nõudega,

sõltudes toitja vanaduspensioni suurusest või vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaži

korral.

Eriti haavatavas olukorras on lapsed, kelle vanemal ei olnud piisaval määral pensionistaaži, mistõttu

võib toitjakaotuspensioni suurus mitukümmend korda erineda.

Muudatus vähendab ka ühe vanemaga leibkondade vaesusriski, mis on võrreldes kahe vanemaga

peredega oluliselt suurem.

Toitjakaotustoetuse disainimisel on lähtutud põhimõttest, et toetus peab olema individuaalne ja

kõigile lastele ühetaoline, sõltumatu pereliikmete arvust, surnud toitja pensionikindlustusest ja

varasemast sissetulekust. Toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid,

tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – sellest tulenevalt säilib

toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse maksmise vanusepiir on sarnane perekonnaseaduses sätestatud

lapse ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga (21 eluaastat õppimise korral).

Võrreldes kehtiva toitjakaotuspensioniga on toitjakaotustoetus mitmes mõttes lastele soodsam: kui

pensionisüsteemis rakendatakse kohtutäituri akti alusel areste toitjakaotuspensionilt, siis

toitjakaotustoetus peretoetusena arestitav ja sissenõutav ei ole.

Kehtiva süsteemiga võrreldes ei ole enam tegemist asendussissetulekuga, mis arvestades sihtrühma

ei peakski nii olema, ning seetõttu ei saa sellele pöörata ka sissenõuet ja sellega samal ajal on

võimalik maksta töövõimehüvitist. Toitjakaotustoetust ei saa laps aga siis, kui talle on määratud

toitjakaotuspension eripensione reguleerivate seaduste (kaitseväeteenistuse seadus, kohtute seadus,

ning politsei ja piirivalve seadus) alusel, kuna tegemist on samal eesmärgil makstava kahe erineva

toetusega.

Võrreldes RPKS-is sätestatud õppeasutustega, kus õppimise korral makstakse toitjakaotuspensioni,

on toitjakaotustoetuse maksmisel õppeasutuste ring laiem, andes lapsele õiguse toetusele ka siis, kui

ta omandab põhi- või kõrgharidust sõltumata õppevormist. Sarnaselt seni RPKS-is sätestatuga säilib

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee34de2e-72aa-4801-a1ad-95a6cc7baff5.

4

toetusele õigus sõltumata sellest, kas toetuse saaja abiellub, samuti piirang mitte saada toetust

akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.

Toitjakaotuspensioni kasutatakse leskede poolt vähe. Sotsiaalministeerium tegi 2021. aastal

toitjakaotuspensioni ja üksi elamise toetamise kohta analüüsi, milles leiti, et toitjakaotuspensioni

suurim puudus on asjaolu, et perepensionina sõltub selle suurus pereliikmete arvust. Lesepension ei

täida eesmärki, milleks ta loodi ehk see ei aita kaitsta vaesuse eest. Toitjakaotuspensioni maksmist

leskedele on vähendanud asjaolu, et kehtivas süsteemis tuleb toitjakaotuspensioni saamise õiguse

tekkimisel valida lesel enda vanaduspension või pool lahkunud abikaasa pensioni. Enamasti on aga

lese enda vanaduspension suurem kui pool lahkunud abikaasa pensioni. Viimati nimetatu on viinud

olukorrani, kus lesele määratava toitjakaotuspensioni kasutamine on praktikas vähene.

Eeltoodust tulenevalt lõpetatakse toitjakaotuspensioni määramine 21-aastasele ja vanemale isikule,

samuti toitja mittetöötavale lesele, kes kasvatab toitja kuni 3-aastast last. Nimetatud isikutele on

viimase 20 aasta jooksul loodud erinevad hüvitiste skeemid, mis katavad üle 21-aastaste

toitjakaotuspensioni saajate sihtrühmad paremini kui praegune toitjakaotuspension. Näiteks on

vanaduspensioniealistele makstav üksi elava pensionäri toetus mõeldud ennetama üksi jäänud

vanaduspensionäride vaesusriski. Töövõime kaotanud inimestele on olemas töövõimetoetus, mis ei

sõltu erinevalt toitjakaotuspensionist olemasolevast pensionistaažist. Alla 3-aastast last kasvatavale

vanemale makstakse asendussissetulekuna vanemahüvitist.

Ainsa sihtrühmana on praegu toitjakaotusriski puhul teiste hüvitistega katmata mittetöötavad

lapseootel naised, kelle lapse teine vanem on surnud. Sellest tulenevalt luuakse neile võimalus

saada PHS-i alusel ema vanemahüvitist 70 päeva enne eeldatavat lapse sündi. Ema

vanemahüvitise maksmise eesmärk on katta toitja kaotusest tingitud sissetuleku puudumist juhul,

kui tal puudub endal võimalus ülalpidamist teenida.

RPKS-i alusel maksti toitjakaotuspensioni toitja kaotuse korral rasedale mittetöötavatele lesele

alates 12. rasedusnädalast, selle eelduseks oli abieluline suhe või kooseluleping. Toitjakaotustoetuse

korral abieluline suhe vanemahüvitise maksmise eeldus ei ole, kuid rase naine peab vanemahüvitise

taotlemisel esitama sündiva lapse surnud vanema surmatõendi. Kui lapse sünni registreerimisel

sama surnud isiku kannet teise vanemana ei registreerita, tasaarveldatakse lapse sünni eelne ema

vanemapuhkus lapse sünni järel jätkuva vanemapuhkuse pikkusega.

2.2. Väljatöötamiskavatsus

Eelnõu on vastavuses VTKga, välja arvatud järgmised erinevused:

1. VTK kohaselt oli plaan lõpetada toitjakaotuspensioni maksmine rasedatele mittetöötavatele

leskedele. Eelnõu koostamise käigus otsustati toitja kaotuse riski katmiseks võimaldada rasedale

naisele, kelle lapse teine vanem on surnud ja kes ei tööta, saada ema vanemahüvitist

70 kalendripäeva enne eeldatavat lapse sündi sarnaselt töötavate rasedate emadega. See aitab

katta raseda naise, kelle lapse teine vanem on surnud, ülalpidamiskulu olukorras, kus ta ei saa

raseduse viimastel kuudel tööle asuda.

2. Toitjakaotustoetusele kehtestati nõue, mille kohaselt peab toetust saav pere olema eelnevalt

Eestiga seotud. Nõue puudutab praktikas seega ainult piiriüleselt liikuvaid peresid ja selle

eesmärk on tagada, et toitjakaotustoetus määratakse peredele, kellel on Eestiga piisav seos

tekkinud. Nõude kehtestamine aitab vältida ka toetuse alusetut maksmist palju liikuvatele

inimestele, kes on Eestisse elama tulnud lühikeseks ajaks ja kolivad siit ära, ilma et teavitaksid

sellest rahvastikuregistrit. Kuna inimesed on järjest rohkem hakanud riikide vahel liikuma, on

5

SKA praktikas järjest enam välja tulnud juhtumeid, kus inimesed, kes on riigist lahkunud, saavad

elanikele suunatud toetusi edasi.

Nõude sätestamisel oli kaalumisel mitu küsimust:

 Esimene küsimus on perioodi pikkus. Üldiselt on toitjakaotusrisk kaetud riikides pensionina,

mille õigus ja suurus sõltuvad eelnevast panusest ja sissemaksete maksmisest. Eestis kehtiva

toitjakaotuspensioni saamine eeldab teatud aastate pensionikindlustusstaaži olemasolu, mille

pikkus oleneb isiku vanusest. Kui isikul pensionikindlustusstaaži ei ole, määratakse toitja

kaotuse korral rahvapension ja selleks on vaja täita aastane elamiseperiood. Toitja kaotuse

korral määratav rahvapension on perepension ja selle suurus on lapse kohta väike: kahe

lapsega pere saab 297 eurot. Ühe lapse kohta on see 148 eurot. Näiteks rahvapensioni puhul,

mida makstakse vanaduse korral suuruses 373 eurot, on eelnev Eestis elamise nõue viis

aastat. Teiste riikide toitjakaotustoetusega võrreldavaid näiteid väga palju ei ole, sest

toitjakaotustoetused on peretoetustena väga vähestes riikides (Taani, Rootsi, Prantsusmaa,

Malta, Iirimaa, Belgia). Paljudel juhtudel on nad makstavad täiendavalt

toitjakaotuspensionile ja nende suurus on loodavast toetusest väiksem. Taanis makstakse

toitjakaotuspension välja ühekordsena, kui toitja oli täiel määral vähemalt kaks aastat

sissemaksetena panustanud ja perioodilised maksed jätkuvad peretoetustena – seal on toetuse

saamiseks eelnev riigis elamise nõue kolm aastat. Toetuse suurus on ca 207 eurot kuus.

Prantsusmaa maksab toetust täiendusena pensionile ca 167 eurot. Kvalifitseerumisperiood

EL-i kodanikele on kuus kuud elamist aastase perioodi vältel ja kolmandate riikide

kodanikele kehtib palju keerulisem tuvastamisprotseduur, mis näeb ette riiki elama tulemise

õiguslike aluste kontrolli. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks lubab kehtestada töötajatele

suunatud skeemidele maksimaalselt kolm aastat riigis töötamise või kümme aastat elamise

nõude. Kõikidele elanikele suunatud skeemidele standardit kehtestatud ei ole, mis tähendab,

et liikmesriik on vaba seda ise otsustama. Kuna Eesti plaanib asendada sissemaksepõhiste

pensionide süsteemi üldistest maksudest rahastatava toetusega (elanikele suunatud süsteem),

mille suurus vastab poolele lapse ülalpidamiskulule (343 eurot), mis on suhteliselt kõrge ja

võrdselt makstav kõikidele lastele, sätestatakse pikem, st kolmeaastane Eestis elamise nõue.

Et seda oleks võimalik täita ka võõrtöölistel, saab elamisnõuet täita ka juhul, kui Eestis

viibitakse töötamise eesmärgil väljastatud viisa alusel. Nimelt tähendab elamisnõue

kolmandate riikide kodanikele elamist elamisloa alusel. Kuivõrd väljaantavate elamislubade

maht aastas on väga piiratud, tulevad välismaalased kolmandatest riikidest siia tööle

töötamiseks väljastatavate viisade alusel – võib öelda, et nad elavad siin seaduslikult, aga

neil ei ole töötamiseks elamisluba, vaid viisa. Seega võib juhtuda, et värskelt elamisloa

saanud pere vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse, on eelnevalt Eestiga olnud seotud

juba mitu aastat, kuna on Eestis viibinud ja töötanud, kuid on siin töötanud muul alusel kui

elamisluba. Seetõttu on mõistlik kvalifitseerumisnõude täitmist sellistele peredele lihtsustada

ja võtta isikute varasemat Eestis viibimist arvesse ka muul õiguslikul alusel, aga ainult juhul,

kui viibimise põhjus oli töötamine. Kolmeaastast nõuet hakatakse lugema kas taotluse

esitamisest või vanema surmast. Kuivõrd kolmandatest riikidest pärit töötajad ei saa viisa

alusel järjest kolme aastat töötada, sest viisasid ei väljastata nii pikaks ajaks ja viisade

järjestikusel väljastamisel võivad tekkida ajalised nihked, st inimesed pöörduvad vahepeal

oma koduriiki tagasi, on põhjendatud kehtestada neljaaastane referentsperiood, mille jooksul

saaks kolme aastat riigis viibimist erinevatel alustel täita. Oluline on lisada, et toetuse

taotlemiseks peab taotleja juba omama Eestis elamisluba, nagu ka muude perehüvitiste

puhul, ja kasvatama last Eestis.

 Teine küsimus on, kellele kvalifitseerumisnõue täpselt suunatud on ehk kes seda täita saab

või täitma peab – kas surnud toitja, laps või isik, kes last peale toitja kaotust kasvatab

(üldjuhul lapse teine vanem). Prantsusmaa ja Taani näitel on toitjakaotuspensioni

6

kvalifitseerumisnõue suunatud toitjale, mis on ka loogiline, sest ainult toitja saab oma tööga

pensioni välja teenida, kuid peretoetusena makstava toitjakaotustoetuse puhul on

elamisnõude täitmine suunatud lapse tegelikule kasvatajale (toetuse saajale) ja lapsele. Eestis

on toitjakaotuspensioni puhul nii aastase pensionistaaži nõue kui selle puudumisel elamise

nõue suunatud samuti toitjale – sama loogika alusel, mis mujal riikides. Seega ei maksta

praegu Eestis toitjakaotuspensioni rahvapensioni alusel lastele, kui nende surnud vanem ei

ole vähemalt aastat Eestis elanud ega töötanud vahetult enne oma surma. Loodava toetuse

kvalifitseerumisperiood on küll kehtivast perioodist pikem, kuid selle täitmine muutub

paindlikumaks – piisab kui üks isikutest selle nõude täidab ning seda saab täita ka peale toitja

surma.

3. Täpsustatakse sätet, mis reguleerib samaliigiliste hüvitiste maksmist piiriüleselt. Kehtiv seadus

ei võimalda üldse hüvitist maksta inimesele, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist (kõiki

rahalisi toetusi, sh toetust, pensioni), mille tulemusena peab inimene Eestis toetuse saamiseks

loobuma teise riigi toetusest. Uue sõnastuse kohaselt on õigus saada hüvitist Eestis selle summa

ulatuses, mille võrra on Eestis makstav hüvitis teises riigis saada olevast samaliigilisest

hüvitisest suurem.

4. PHS-is sõnastatakse selgelt akadeemilise puhkuse ajaks toetuse maksmise peatamine. Praegu on

seaduses kirjas, et peretoetusi ja elatisabi makstakse üle 19-aastasele lapsele vaid õppimise

korral. See, mida õppimise all täpsemalt silmas peetakse, vajab aga selget sõnastamist. Kui

õppimine tähendab aktiivset osalust õppetöös ja koolikohustuse täitmist, tuleb seaduses ka

selgelt välja tuua, et akadeemilisel puhkusel viibimise ajal kõnealuseid toetusi ei maksta.

2.3. Põhiseaduslikkuse analüüs

Käesoleva seadusemuudatuse tulemusena saavad toitja kaotanud lapsed toitjakaotustoetuse

näol senisest soodsama süsteemi. Õigus toitjakaotuspensionile on puutumuses põhiseaduse §-

ga 28, mis sätestab õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse ja puuduse korral. Abi

liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Lisatud on, et lasterikkad pered ja

puudega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Sellest tulenevalt on seadusandjal lai otsustusõigus selle üle, millise süsteemi alusel toitja kaotanud

isikutele hüvitisi makstakse. Praegu on toitjakaotuspensioni mõte asendada perekonnaliikmetele

toitja surma tõttu kadunud toitja sissetulek. Kõigi perekonnaliikmete vahel kuulub jagamisele toitja

poolt välja teenitud vanaduspension või rahvapension. Pensioni jagamise tõttu on toitja ülalpeetavad

erinevas olukorras, sest nende hüvitise suurus sõltub pereliikmete arvust. Eriti keerulises olukorras

on lasterikkad pered, kes peaksid aga põhiseaduse kohaselt olema riigi erilise hoole all.

Seaduseelnõuga korraldatakse toitjakaotuspensioni maksmine ümber. Uue süsteemi kohaselt on

igale lapsele tagatud ühetaolises suuruses individuaalne toitjakaotustoetus, mille reaalväärtus püsib

ajas. Loodav süsteem on praegusest süsteemist õiglasem, tagab toitja kaotanud lastele piisavas

suuruses toetuse ja võrdse kohtlemise ning sellega on tagatud ka lasterikastele peredele riikliku

erilise hoole kohustus.

2.4. Kooskõla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga

Eelnõu on kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga, mille kohaselt peab liikmesriigis

kehtiva toitjakaotushüvitise saajate ring katma lapsi ja leskesid, kellel ei ole võimekust end ise üleval

pidada. Lastele luuakse uus toitjakaotustoetus; lesed, kellel ei ole võimekust end ise üleval pidada,

on kaetud muude skeemide alusel makstavate asendussissetulekutega, näiteks töövõimetoetus, lese

enda vanaduspension või vanemahüvitis.

7

Ainsa sihtrühmana on praegu toitjakaotusriski puhul teiste hüvitistega katmata lapseootel lesed, kes

ei tööta. Neile sätestatakse ema vanemahüvitise maksmine rasedatele naistele, kelle lapse teine

vanem on surnud ja kes ei tööta, 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi.

Eeltoodule tuginedes on toitjakaotusriski katmine Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga

vastavuses.

2.5. Kooskõla Euroopa lastegarantii ja Eesti vastava tegevuskavaga

Toitjakaotustoetus ei sõltu erinevalt toitjakaotuspensionistvanema poolt enne surma välja teenitud

vanaduspensioni suurusest ega pereliikmete arvust.

Euroopa Komisjon võttis 2021. aastal vastu esimese tervikliku ELi lapse õiguste strateegia ja

ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega loodi Euroopa lastegarantii, et edendada vaesuse või

sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste võrdseid võimalusi.

Lastegarantii Eesti tegevuskava koostamisel selgus kaasatud osapoolte tagasisidest, Eesti olukorda

kirjeldavast statistikast ja uuringutest, et Eestis on lastel ebavõrdsed tingimused teenustele

ligipääsuks sõltuvalt piirkonnast. Lähtudes komisjoni soovitustest, Eesti laste olukorrast ja kaasatud

osapoolte tagasisidest on lastegarantii tegevuskava abivajavaks sihtrühmaks teiste hulgas ühe

vanemaga kasvavad lapsed.

Käesoleva eelnõuga tagatakse vanema või vanemad kaotanud lastele võrdne kohtlemine ja

ühetaoline ligipääs toetusele, mis aitab kompenseerida lapse kasvatamise kulusid vanema kaotuse

korral.

Ülaltoodust tulenevalt on kavandatud muudatused kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega,

Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, §-s 8 sätestatakse

RPKS-i muudatused ning §-des 2–7, 9 ja 10 sätestatakse PHS-i muutmisega seonduvalt teiste

seaduste muudatused. Paragrahvis 11 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PHS §4 lõiget 1 laiendusega, et seaduses võib teha lõikes 1

nimetatud perehüvitiste sihtrühmale erisusi, sealhulgas kitsendada isikute ringi, kellele perehüvitis

määratakse ja seda makstakse.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse PHS-i õigustatud isikute ringi reguleerivat sätet (§ 4) lõikega 12,

millega kehtestatakse toitjakaotustoetuse saamise täiendava tingimusena nõue: kolm aastat Eestis

elamist neljaaastase referentsperioodi jooksul. Nõude sätestamise eesmärk on tagada, et toetust

hakatakse maksma peredele, kes on Eestiga piisavalt seotud olnud juba enne toetuse taotlemist.

Seega puudutab nõue ainult piiriüleselt riikide vahel liikuvaid peresid ja selle täitmisel on arvestatud

erinevate Eestis seadusliku viibimise alustega. Eestis elamise nõue tähendab kolmandate riikide

kodanikele elamist elamisloa alusel. Euroopa Liidu kodanike puhul piisab elamisõigusest, mis nende

jaoks tähendab kohustust ennast rahvastikuregistris registreerida hiljemalt kolm kuud pärast riiki

sisenemist (Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 2).

8

Paragrahvi 4 lõikes 12 on elamise aluse viide sätestatud viitega sama paragrahvi lõikele 1, mis

omakorda viitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse isikute ringile (erinevatel õiguslikel alusel Eesti

elanikud). Kuivõrd Eestis väljaantavate elamislubade maht aastas on väga piiratud, tulevad paljud

kolmandate riikide kodanikud siia tööle tööviisa alusel. Seega võib juhtuda, et värskelt elamisloa

saanud pere vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse, on eelnevalt Eestis viibinud mitu aastat,

siin töötanud ja siia panustanud, kuid on siin töötanud muul alusel. Arvestades

kvalifitseerumisnõude pikkust, on selle täitmist sellistele peredele lihtsustatud ja arvesse võetakse

ka isikute varasemat Eestis viibimist muul alusel (nt tööviisa alusel), juhul kui viibimise põhjus oli

töötamine. Lisaks peab viibimine olema seaduslik ja töötamise all peetakse silmas tegevust, mille

eest on tööandja kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras. Kolme

aastat elamist või riigis viibimist hakatakse lugema kas taotluse esitamisest või vanema surmast. Nii

isiku viibimise kui ka elamise periood on liidetav (ühe isiku kohta). Pered, kelle toitja on enne

Eestisse kolimist panustanud mujale, on teeninud õiguse toitjakaotuspensionile välja teisest riigist.

Sellisel juhul lahutatakse teise riigi toitjakaotuspension lapse toitjakaotustoetusest maha eelnõu § 1

punkti 3 alusel (vt pikemalt eelnõu § 1 punkti 3 selgitusest).

Toitjakaotustoetus on seotud mitme isikuga: last kasvatav isik ehk taotleja (taotlemise õigust

omavate isikute ring tuleneb PHS §-st 20), toetusele õigust omav laps ja vanem, kelle surma tõttu

toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab, kui üks neist isikutest on selle täitnud.

Alaealine laps eraldiseisvalt vanematest riikide vahel elukohta ei vaheta (v.a väga erandlikud

juhtumid) ja piiriüleselt ei tööta, küll võib nõude täitmine eraldiseisvalt kõne alla tulla täiskasvanuks

saades. Laiendatud isikute ring võimaldab perel kvalifitseerumisnõuet täita ka peale toitja surma ja

saada hiljem õiguse toetusele.

Rõhutamist vajab, et toetuse taotlemise hetkel peab toetuse taotleja Eestis elama elamisloa alusel

(v.a Eesti kodanikud, kellel luba ei ole vaja). See nõue tuleneb PHS § 4 lõikest 1, mis viitab

omakorda sotsiaalseadustiku üldosa seaduse elamisnõuet kehtestavale sättele.

Näited:

1. Pere ema ja laps elavad Eestis elamisõiguse alusel pikaajaliselt, pereisa elab Soomes ja töötab

erinevates riikides. Pereisa sureb ja vahetult enne oma surma ta Eestis töötanud ei ole. Lapsel

tekib õigus toetusele olenemata sellest, et pereisa on töötanud koguaeg välisriikides ja elab

mujal. Võimalik, et perel tekib õigus isa töötamise alusel ka teistes riikides

toitjakaotuspensionile, mis toitjakaotustoetusest maha lahutatakse.

2. Pere kolib Eestisse elama välisriigist, kuna pere üks vanematest leiab siin töö. Kõikidel

pereliikmetel on kehtiv elamisluba. Vahetult enne pereliikme surma on nad Eestis elanud pool

aastat. Enne Eestisse kolimist töötasid vanemad välisriigis. Pereliikme surma järel ei teki lapsel

kohe õigust toitjakaotustoetusele, lapsel võib olla tekkinud õigus teisest riigist saada

toitjakaotuspensioni. Kui pere otsustab jääda Eestisse elama, tekib lapsel õigus

toitjakaotustoetusele kolme aasta möödumisel pere Eestisse elamisloa alusel elama kolimisest.

3. Lapse ema on Eestis elanud terve elu, kuid tema lapse teine vanem ei ole Eestis elamisõiguse

alusel elanud ega ka Eestis töötanud. Lapse välisriigis elav vanem sureb vahetult peale lapse

sündi. Lapsel tekib õigus toetusele, sest tema ema on varem Eestis elanud. Samas võib lapsel

tekkinud olla õigus toitjakaotuspensionile riigist, kus lapse isa töötas.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse samal eesmärgil makstavate hüvitiste samaaegse maksmise

vältimise sätet (PHS § 4 lõige 4). Kehtiv PHS redaktsioon ei võimalda üldse hüvitist maksta

inimesele, kes saab mõne teise riigi samaliigilist toetust. Seega peab inimene Eestis toetuse

saamiseks loobuma teise riigi toetusest ja Eesti riik maksab toetuse välja täisulatuses. Uue sõnastuse

kohaselt tekib õigus saada Eestis hüvitist selles ulatuses, mis Eestis makstav hüvitis on teises riigis

9

saada olevast hüvitisest suurem. Üldjuhul on peretoetused seotud riigis elamisega ja ärakolimisel

õigus toetusi saada lõpeb. Seetõttu kasutatakse praktikas kehtiva redaktsiooni sätet väheste riikide

puhul. Olukord muutub toitjakaotustoetuse loomisega, kuna enamikus riikides kaetakse

toitjakaotusriski endiselt valdavalt pensioniga. Näiteks on Euroopa Liidu riikidest kehtestanud

orbudele täiendavad peretoetused ainult Malta, Iirimaa, Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Belgia.

Ülejäänud liikmesriikides katab toitjakaotusriski endiselt toitjakaotuspension. Kusjuures vähemalt

Taanis, Rootsis ja Prantsusmaal on orbudele mõeldud peretoetuste kõrval jätkuvalt alles ka

toitjakaotuspensioniskeem. Paljud riigid (sh kõik ELi liikmesriigid ja EMP riigid ekspordivad oma

pensione ka välisriikidesse ehk maksavad neid edasi ka siis, kui inimene riigist ära kolib). Teisest

riigist väga väikese pensioni saamine võtaks Eestis elavatelt lastelt ära õiguse saada

toitjakaotustoetust. Samal ajal ei oleks mõistlik toitjakaotustoetust maksta täies ulatuses juhul, kui

teine riik juba katab sama riski toitjakaotuspensioni kaudu, mis võib olla teinekord suurem kui

toetuse suurus.

Sarnane hüvitise vähendamise säte kohaldub ka töövõimetoetusele, mis varem oli samuti üks

pensioni liike.2

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PHS-i §-ga 71, millega nähakse toitjakaotustoetuse suurusena

seaduse jõustumise aasta 1. oktoobrist kuni 2027. aasta 30. aprillini ette 343 eurot. See on fikseeritud

summa, mida makstakse igal kuul toitjakaotustoetuse saajatele. Seda summat ei indekseerita.

Eelnõu § 1 punkt 5 sätestab PHS § 71 2027. aasta 1. mail jõustuva uue sõnastuse, nähes ette

toitjakaotustoetuse baassumma ja selle iga-aastase ümberarvutamise alused.

Toitjakaotustoetuse baassumma on sätte jõustumisel, 2027. aasta 1. mail, 285 eurot.Baassumma

kujunemisealuseks on prognoositav pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust 2026. aastal. Lapse

ülalpidamiskulu on elatiseuuringuga välja selgitatud summa, mis tagab piisavad materiaalsed

vahendid lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja arenguks. Pool lapse keskmisest

ülalpidamiskulust on aluseks ka elatise suuruse kindlaksmääramisel. Sarnastel põhimõtetel tugineva

summaga on riik valmis toetama ülalpidamiskulude katmisel peresid, kus üks või mõlemad vanemad

on surnud. Ühe vanema surma korral makstakse toetust ühekordses suuruses, mõlema vanema surma

korral on toetuse suurus kahekordne.

Toitjakaotusriski katmisel ühe või mõlema vanema surma korral on oluline, et hüvitise reaalväärtus

säiliks ajas. Selle eesmärgiga lisatakse eelnõusse kohustus korrigeerida summat igal aastal tasumise

perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) muutuse koefitsiendiga. Esimest

korda indekseerib SKA baassummat THI eelneva aasta muutuse koefitsiendiga 2027. aasta

1. aprillil.

THI aastane muutus leitakse, kui eelmise kalendriaasta THI väärtus jagatakse üle-eelmise

kalendriaasta THI väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud THI väärtusest. Pärast

summa korrigeerimist THI-ga saadakse järgmise kalendriaasta toitjakaotustoetuse baassumma.

Väljamakstava toetuse suuruse arvutamiseks liidetakse toetuse indekseeritud baassummale 3%

Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

2 Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõige 7: „Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil

makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.“

10

Toitjakaotustoetuse käesoleva aasta baassumma

(Toitjakaotustoetuse eelmise aasta baassumma × Statistikaameti tarbijahinna aastase muutuse

koefitsient) + 3% Statistikaameti eelmise kalendriaasta Eesti keskmine brutokuupalk.

Kui THI muutuse koefitsient on alla 1,00, jääb kehtima eelmise aasta baassumma. Tehete puhul

võetakse arvesse kaks kohta pärast koma, ümardamine toimub iga tehte lõpus.

Nii THI kui eelmise aasta keskmine brutokuupalk avaldatakse Statistikaameti veebilehel aasta

esimestel kuudel, kuid toitjakaotustoetuse suurus jooksvaks kalendriaastaks arvutatakse välja

1. aprillil fikseeritud seisuga. SKA avaldab väljamakstava toetuse suuruse oma veebilehel igal aastal

hiljemalt 10. aprillil. Toetuse suurus hakkab kehtima igal kalendriaastal 1. maist.

Toitjakaotustoetuse suuruseks 2026. aastal on seaduses sätestatud 343 eurot. Selle summa

kujunemise aluseks on 3% prognoositavast 2025. aasta keskmisest brutokuupalgast (58 eurot) ja

pool prognoositavast keskmisest lapse ülalpidamiskulust (285 eurot), viimati nimetatu on ühtlasi

toitjakaotustoetuse baassumma.

2027. aastal korrigeeritakse 285 euro suurust baassummat eelneva aasta (2026. a) THI muutusega

(selle tulemusel saadakse ühtlasi 2028. aasta toetuse baassumma) ja saadud suurusele lisatakse 3%

2026. aasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Selle tehte tulemusena saadud summa on

alates 2027. aasta 1. maist välja makstav toitjakaotustoetuse suurus.

Eelnõu § 1 punktis 6 sätestatakse perehüvitise maksmise peatamise alusena PHS § 12 lõikes 7

akadeemiline puhkus juhul, kuiüle 19-aastane laps õpib kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes.

Peretoetuse maksmise eesmärk pärast 19-aastaseks saamist on toetada lapse õpinguid, mistõttu ei

ole akadeemilisel puhkusel viibimise ajal perehüvitiste maksmine põhjendatud. Akadeemilisel

puhkusel viibijaid koheldakse sarnaselt mitteõppijatega. Piirang kohaldub kõigile perehüvitise

liikidele (sh toitjakaotustoetus ja elatisabi), kuid erandiks on vanemahüvitis, millisel juhul

akadeemilisel puhkusel viibimine hüvitise saamist ei mõjuta. Akadeemilisel puhkusel viibimise

põhjus hüvitise maksmise peatamist ei mõjuta, seega peatub hüvitise maksmine ka juhul, kui

akadeemilisel puhkusel viibitakse tervislikel põhjustel. Peale akadeemilise puhkuse lõppemist

jätkatakse senise hüvitise maksmist. Akadeemilisel puhkusel viibimise ja selle lõppemise kohta saab

SKA andmed Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS).

Eelnõu § 1 punktiga 7 kehtestatakse PHS § 15 lõikes 5 regressinõue. SKA-l tekib õigus nõuda

kindlustusandjalt tagasi liiklusõnnetuse tagajärjel vanema surma tõttu makstud toitjakaotustoetuse

summad. Sarnane põhimõte kehtib ka toitjakaotuspensioni puhul (RPKS § 48 lg 3).

Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse PHS § 16 lõikesse 1 peretoetuse liikide hulka toitjakaotustoetus

(punkt 7). Toitjakaotustoetuse eesmärk on kompenseerida (osaliselt) lapse kasvatamise kulusid

juhul, kui lapse vanem on surnud ja ei saa enam täita lapse ülalpidamiskohustust. Vaata täpsemalt

toitjakaotustoetuse kohta eelnõu § 1 punkti 10 selgituste juurest.

Eelnõu § 1 punktiga 9 viiakse üksikvanema lapse toetuse saamise õiguse lõpetamise säte (PHS § 19

lg 4 p 3) kooskõlla asjaoluga, et toitja surma korral makstakse lapsele toitjakaotustoetust. Niisiis

loetakse sama vanema eest toitja kaotuse korral rahvapensioni määramise asemel üksikvanema lapse

toetuse maksmise lõpetamise aluseks toitjakaotustoetuse saamine. Rahvapension toitja kaotuse

11

korral jäetakse seadusest välja, kuna seda enam RPKS-i alusel ei määrata. Alles jääb

toitjakaotuspension, kuna seda võidakse maksta eriseaduste (nt kaitseväeteenistuse seadus) alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse PHS-i §-ga 191, milles sätestatakse peretoetuse liigina

toitjakaotustoetus, sellele õigustatud isikud, toetuse saamise õiguse tekkimise ja toetuse maksmise

lõpetamise alused. Toitjakaotustoetus on individuaalne rahaline toetus, mida maksab riik igal kuul

vanema surma korral.

Paragrahvi 191 lõige 1 sätestab toitjakaotustoetust saama õigustatud isikuna lapse. Lapsel tekkib

õigus saada toetust, kui tema vanem on surnud. Kui laps on kaotanud mõlemad vanemad, on tal

õigus saada toetust mõlema vanema eest. Täiendavalt ja sarnaselt RPKS-iga nähakse toetuse saajana

ka last, kelle vanem on teadmata kadunud, kuid sellisel juhul on oluline, et kadunud vanema suhtes

oleks politsei algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

18-aastaseks saamiseni makstakse toetus lapse vanema, eestkoste puhul lapse arvelduskontole.

Täisealiseks saamisel on lapsel õigus esitada taotlus toitjakaotustoetuse maksmiseks tema enda

pangakontole. Orvul, kes on kaotanud mõlemad vanemad, on õigus saada samal ajal kahte

toitjakaotustoetust.

Toitjakaotustoetust maksatakse samal ajal ka eestkostetava lapse toetusega, juhul kui lapsele on

määratud eestkostja. Samuti makstakse toetust edasi juhul, kui laps abiellub või registreerib kooselu.

Lapsele, kes viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 459

lõike 1 alusel, ja lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses,

peretoetusi vastavalt PHS § 30 lõikele 2 ei maksta. Asendushoolduse lõppemisel (18-aastaseks

saamisel) on võimalik lapsel toitjakaotustoetust saada, kui teised toetuse saamise aluseks olevad

kriteeriumid (vanema surm, vanus, õppimine) on täidetud.

Paragrahvi 191 lõikes 2 selgitatakse, millal tekib õigus toitjakaotustoetusele. Vanema surma korral

tekib lapsel õigus toetusele vanema surma päevast (s.o surmakuupäev, mis on kirjas surmatõendil).

Teadmata kadunud vanema korral peab toetuse saamise õiguse tekkimiseks olema teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest möödunud kuus kuud (sellise aja jooksul

ei ole suudetud isiku asukohta kindlaks teha).

PHS § 28 lõige 2 võimaldab peretoetusi, sealhulgas toitjakaotustoetust määrata tagasiulatuvalt kuni

taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kuu eest. Samas ei saa määramine toimuda varasema aja eest

kui teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast või vanema

surmapäevast, mis on fikseeritud surmatõendil.

Kui enne teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamist oli vanem kuulutatud

tagaotsitavaks, oli lapsel õigus saada tagaotsitavaks kuulutatud vanema eest üksikvanema lapse

toetust vastavalt PHS § 19 lõikele 1. Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpeb muu hulgas juhul,

kui sama vanema eest määratakse lapsele toitjakaotustoetus vanema teadmata kadunud isiku

asukoha tuvastamise menetluse alustamise või vanema surma alusel (PHS § 19 lg 4 p 3). Kui

tagaotsitav vanem leitakse surnuna, lõpetatakse üksikvanema lapse toetuse maksmine surma

tuvastamise päevast. Samast päevast tekib õigus saada toitjakaotustoetust vanema surma alusel.

Näited:

1. Vanema suhtes alustatakse teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus 2026. aasta

15. oktoobril. Kui täisealine laps, tema teine vanem või eestkostja pöördub SKA-sse

12

toitjakaotustoetuse taotlemiseks 2027. aasta 10. novembril, on tal õigus saada tagasiulatuvalt

toitjakaotustoetust taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest, s.o alates

2027. aasta maist. Kui taotlus esitatakse 2027. aasta 14. juunil, on õigus saada toitjakaotustoetust

tagasiulatuvalt alates 2026. aasta detsembrist.

2. Lapsele on määratud 2026. aasta 12. detsembrist (teadmata kadunuks kuulutatud vanema

asukoha menetluse algatamise päevast) toitjakaotustoetus. Viie aasta jooksul ei õnnestu vanema

asukohta kindlaks teha ja vanem tunnistatakse kohtumäärusega 2031. aasta 12. detsembris

surnuks. Surnuks tunnistamise kuuga (PHS § 31), s.o detsembriga lõpetatakse lapsele

toitjakaotustoetuse maksmine teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alusel.

Vastavalt PHS § 28 lõike 1 punktile 1 määratakse lapsele toitjakaotustoetus vanema surma alusel

alates 2032. aasta 1. jaanuarist.

3. Lapsele määrati 2028. aasta 12. juunil kuus kuud tagasiulatuvalt toitjakaotustoetus (alates

2027. a detsembrist) vanema teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise

alusel. Vanem leitakse surnuna 2028. aasta 6. juulil, kuid kohtuekspertiis tuvastab, et vanem suri

juba varem, eeldatavasti samal päeval, kui jäi kadunuks – 2026. aasta 10. detsembril. Vanema

surnukeha leidmise kuu lõpuga lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine teadmata kadunud

isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise alusel ja järgmisest kuust hakatakse maksma

toetust vanema surma alusel.

Paragrahvi 191 lõike 3 punktides 1–5 sätestatakse toitjakaotustoetusele õiguse lõppemise asjaolud.

Toetuse maksmine lõpetatakse vastavalt PHS §-le 31 toetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast

kuust.

Punktis 1 sätestatakse, et toitjakaotustoetuse saamise õigus on lapsel kuni 19-aastaseks saamiseni

ilma õppimise kohustuseta. Kui laps 19-aastaseks saamise sünnipäeva päeval ei õpi, lõpetatakse

toitjakaotustoetuse maksmine toetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

Näited:

1. Laps lõpetab gümnaasiumi 2028. aasta kevadel, 18-aastasena. 19-aastaseks saab ta 2028. aasta

15. oktoobril. Juba augustis asub ta tööle. Toitjakaotustoetust makstakse talle kuni 19-aastaseks

saamise kuu lõpuni, st oktoobri lõpuni.

2. Laps saab 19-aastaseks 2027. aasta 20. novembril. Ta ei ole pärast gümnaasiumi lõpetamist

asunud kõrgkooli õppima, tema kohta ei ole EHIS-est laekunud 1. oktoobriks andmeid. Lapsele

lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine alates 2027. aasta detsembrist. Kui laps asub järgmisel

või ülejärgmisel aasta õppima ja ta kantakse EHIS-es kooli nimekirja või ta toob välismaa mõnes

kõrgkoolis õpingute alustamise kohta tõendi, määratakse talle uuesti toitjakaotustoetus, mida

hakatakse maksma õpingute alustamise kuust.

Punktis 2 sätestatakse, et teatud juhtudel lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine 21-aastaseks

saamisel. 19-aastaseks saamisel jätkatakse lapsele toitjakaotustoetuse maksmist või määratakse

toitjakaotustoetus juhul, kui ta õpib. Õppimise eesmärgiks peab olema põhi-, kesk- või kõrghariduse

omandamine või kutseõppe tasemeõppes õppimine. Samuti säilib vanemal kui 18-aastasel õigus

toitjakaotustoetusele juhul, kui ta on keskhariduseta ning asunud õppima Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel.

Toetust hakatakse maksma sellest kuust, kui laps arvatakse õppeasutuse nimekirja ja tema kohta

laekuvad SKA-le andmed EHIS-est. Välismaa kõrgkoolis õppima asumist tõendab laps kõrgkooli

vastava tõendiga, mille esitab SKA-le. Toetust makstakse sünnipäeva, kooli lõpetamise või

nimekirjast väljaarvamise kuu lõpuni. Akadeemilisel puhkusel olemise ajal peatatakse

13

toitjakaotustoetuse maksmine. Sarnast toetuse maksmise peatamise praktikat rakendatakse ka

õppetoetuste ja stipendiumite puhul.

Toetuse maksmise vanusepiir (21-aastaseks saamiseni) on seotud põlvnemisest tuleneva

ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga õppimise korral ja see on sätestatud perekonnaseaduse § 97

punktis 2. Lisaks perekonnaseaduses loetletud õppeasutustele (põhi-, kesk- või kõrgharidus või

kutseõppe tasemeõpe) laieneb toitjakaotustoetuse maksmine ka lastele, kes omandavad haridust

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse

kursusel (Astangu kutse- ja rehabilitatsioonikeskus, mis pakub tööealistele erivajadusega inimestele

lisaks rehabilitatsiooniteenustele töö- ja kutseõppe kursusi), et toetada täisealiste erivajadusega

inimeste õpingute jätkamist.

Õpingute jätkamisel pärast toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiiri (21-aastaseks saamine)

ületamist on võimalik taotleda vajaduspõhist õppetoetust, millega aitab riik katta vähemkindlustatud

perekondadest pärit tudengitel kulusid, mis kaanevad kõrghariduse omandamisega. Vajaduspõhise

õppetoetuse eesmärk ongi aidata üliõpilasi, kelle leibkond ei suuda neid ühel või teisel põhjusel

(millest üks on ka vanema surm) toetada, motiveerida neid täiskoormusega ja edukalt õppima ning

õppekava nominaalkestusega läbima. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase

keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

Näited:

1. Laps õpib gümnaasiumi 12. klassis. Ta lõpetab gümnaasiumi juunis ja saab 15. juulil 19-

aastaseks. Tema vanem suri eelmise aasta 18. novembril. Laps läheb toitjakaotustoetust taotlema

viis kuud pärast vanema surma, 18. aprillil, täisealisena saab ta seda taotleda ise. Lapsele

määratakse toitjakaotustoetus tagasiulatuvalt alates vanema surma päevast (18. novembrist

2028. a) viie kuu eest (maksimum tagasiulatuv maksmine on kuus kuud). Laps saab

toitjakaotustoetust juuli lõpuni, kuna juulis saab ta 19-aastaseks. Augustikuu eest lapsele

toitjakaotustoetust ei maksta.

2. Laps teeb juulis sisseastumiseksamid ja saab sisse kõrgkooli, õppeaasta algab 1. septembril.

Septembris laekuvad SKA-le andmed lapse õppimise kohta ning lapsele hakatakse alates

1. septembrist taas toitjakaotustoetust maksma. Lapsel ei ole vaja teha endal taotlust,

andmevahetus EHIS-e ja SKAIS2 vahel toimub automaatselt.

Punktis 3 sätestatakse, et toitjakaotustoetuse maksmine lõpetatakse siis, kui teadmata kadunud

vanem leitakse. Kui vanem on elus ja tema asukoht on tehtud kindlaks, toitjakaotustoetuse

maksmine lõpetatakse. Toitjakaotustoetust teadmata kadunud isiku eest makstakse kuni toitja

asukoha kindlaks tegemiseni või surnuks tunnistamiseni. Kui teadmata kadunud isikut viie aasta

jooksul üles ei leita, saab ta kohtumäärusega surnuks tunnistada (TsÜS § 19 lg 1). Surnuks

tunnistamisel või surnult leidmisel jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist juba surma alusel.

Toetuse taotlejal ei ole vaja toetuse saamise jätkamiseks uut taotlust esitada, kuna toetus määratakse

lapsele vanema surma alusel automaatse andmevahetusega (rahvastikuregistrist liiguvad andmed

vanema surma kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2)). Kui teadmata kadunud isik leitakse

elusalt, lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine selle kuu lõpuga, kui isik leiti.

Punktis 4 sätestatakse toitjakaotustoetuse maksmise lõpetamine lapsendamise korral. Lapsendamise

korral läheb lapse ülalpidamiskohustus üle lapse lapsendanud vanemale. Sellest tulenevalt kaob alus

lapsele toitjakaotustoetuse maksmiseks. Õigus toetusele lõpeb lapsendamise kohtuotsuse

jõustumisel.

14

Punktiga 5 välistatakse toitjakaotustoetuse maksmine lapsele, kes saab teiste seaduste alusel

toitjakaotuspensioni. Siin on silmas peetud eripensione, mida makstakse kaitseväeteenistuse

seaduse, kohtute seaduse ja politsei ja piirivalve seaduse alusel. Vastaval alusel pensioni määramisel

lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine järgmisest kuust, kui on alustatud toitjakaotuspensioni

maksmist. Lapsele, kellele on juba määratud toitjakaotuspension eripensione reguleerivate seaduste

alusel, toitjakaotustoetust ei määrata, kuna tegemist on samal eesmärgil makstavate hüvitistega.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse PHS § 29 lõike 22 esimest ja teist lauset viitega PHS-i

lisanduva § 191 lõike 3 punktile 2. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis laiendab sätet lisaks

üksikvanema toetuse aluseks olevatele õppevormidele ka toitjakaotustoetuse aluseks olevatele

õppevormidele pärast seda, kui laps saab 19-aastaseks.

See tähendab, et lapse 19-aastaseks saamisel jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist kuni tema 21-

aastaseks saamiseni või seni, kuni lapse kohta laekuvad andmed EHIS-est, et ta on õpingud

lõpetanud või kooli nimekirjast välja arvatud. Samuti jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist pärast

19. eluaastat siis, kui laps õpib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse

õppega täienduskoolituse kursusel kuni kursuse lõppemiseni või kursuse nimekirjast

väljaarvamiseni. Akadeemilise puhkuse ajaks toetuse maksmine peatatakse (vt selgitust eelnõu § 1

punkti 10, täpsemalt PHS § 191 lõike 3 punkti 2 segituste juures).

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse PHS § 35 lõikes 2 nende isikute ringi, kellel on õigus saada

ema vanemahüvitist 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega. Lisatakse mittetöötavad rasedad

naised, kelle sündiva lapse teine vanem on surnud. Lapse ja surnud vanema vahelise seose

kinnitamiseks tuleb emal SKA-le esitada kirjalik tõend. Abielu puhul on põlvnemine eeldatav.

Muudel juhtudel tuleb esitada üks järgmistest tõenditest:

 lapse isaduse omaksvõtu avaldus (kui lapse isa jõudis selle teha);

 kunstliku viljastamise korral põlvnemise aluseks olev nõusolek;

 muudel juhtudel lapse ema kirjalik teatis isaduse kohta.

Ema vanemahüvitise maksmine 70 päeva enne eeldatavat lapse sündi kindlustab mittetöötavale

rasedale naisele ülalpidamiskulude katmiseks sissetuleku, kui ta on kaotanud ülalpidamist pakkunud

isiku ja tal ei ole endal töist sissetulekut või võimalust asuda tööle.

Naisel on õigus kasutada ema vanemahüvitist kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat

sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega. Lisaks on emal võimalik

kasutada 475 päeva jagatavat vanemahüvitist. Seega on emal sellises situatsioonis kokku võimalik

kasutada 575 kalendripäeva hüvitist vanemahüvitise määras.

Tegemist on väga väikese sihtrühmaga. Aastatel 2019–2023 määrati enne lapse sündi

toitjakaotuspension aastas keskmiselt kahele lesele, kelle eest polnud tasutud sotsiaalmaksu üheksa

kuud enne lapse sündi.

Näide:

Naine on võetud rasedusega arvele ämmaemanda juures, tema lapse eeldatav sünniaeg on

2028. aasta 31. jaanuar. Naine tööl ei käi, tema ülalpidajaks on lapse isa, kes aga sureb 2027. aasta

18. augustil. Naisel tekib lapse isa surma tõttu õigus ema vanemahüvitisele 70 päeva enne eeldatavat

lapse sündi, see määratakse talle 2027. aasta 22. novembrist. Naisele makstakse enne sündi

70 kalendripäeva ja sünni järel 30 päeva ema vanemahüvitist ning seejärel 475 päeva jagatavat

vanemahüvitist, kokku on naisel võimalik saada vanemahüvitise määras vanemahüvitist 575 päeva.

15

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse PHS-i §-ga 639, kuson esitatudüleminekusätted, millega

reguleeritakse toitjakaotustoetuse määramist lastele, kellel oli enne 2026. aasta 1. oktoobrit tekkinud

õigus toitjakaotuspensionile RPKS-i alusel.

PHS § 639 lõige 1 reguleerib õigust saada toitjakaotustoetust ning sätestab selle suuruse.

Toitjakaotustoetusele tekkib õigus lapsel, kellele oli enne 2026. aasta 1. oktoobrit alustatud RPKS-

i alusel toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmist. Selle kohaselt

makstakse lapsele, kellele RPKS-i järgi määratud toitjakaotuspension oli 2026. aasta 1. oktoobril

makstavast toitjakaotustoetusest väiksem või sellega võrdne, alates 1. oktoobrist toitjakaotustoetust

PHS §-s 71 sätestatud suuruses. Lapsele, kellele makstav toitjakaotuspension oli suurem kui

2026. aasta 1. oktoobril makstav toitjakaotustoetus, makstakse edasi toitjakaotuspensioni suuruses

toitjakaotustoetust seni, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetusega. PHS-is sätestatud

toitjakaotuspensionist suuremat toitjakaotuspensioni ei indekseerita. Üleminekuperioodil

rakendatakse samasugust praktikat, nagu oli kasutusel töövõimetuspensioni muutmisel

töövõimetoetuseks.

Näited:

1. Lapsele määrati 2026. aasta 1. jaanuaril toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel

suuruses 236 eurot, mida makstakse ka 2026. aasta 30. septembril. Alates 2026. aasta

1. oktoobrist saab laps toitjakaotustoetust PHS §-s 71 sätestatud suuruses (343 eurot).

2. Lapsele määrati 2025. aasta 1. märtsil toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel

suuruses 490 eurot, mida makstakse ka 2026. aasta 30. septembril. 1. oktoobrist saab laps edasi

toitjakaotustoetust suuruses 490 eurot, kuni iga-aastase indekseerimise tulemusena on

toitjakaotustoetuse samas suuruses. Sellest aastast, kui lapsele pensioni suuruses makstav

toitjakaotustoetus võrdsustub toitjakaotustoetusega või jääb sellest väiksemaks, hakatakse

lapsele maksma toitjakaotustoetust PHS § 71 alusel arvutatud suuruses.

PHS § 639 lõikega 2reguleeritakse ka üleminekuperioodil toitjakaotustoetuse maksmise lõppemise

vanusepiiri koosmõjus toitjakaotustoetuse suurusega. RPKS-i alusel makstakse kuni 2026. aasta

30. septembrini toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni ilma õppimise

kohustuseta kuni 18-aastaseks saamiseni. 18–24-aastaselt makstakse toitjakaotuspensioni õppimise

korral gümnaasiumi või kutseõppe statsionaarses õppes, meditsiinilistel näidustustel muus

õppevormis või ülikoolis või rakenduslikus kõrgkoolis täisõppekoormusega.

Alates 2026. aasta 1. oktoobrist on lapsel õigus toitjakaotustoetusele PHS-i alusel, kus sätestatakse

RPKS-ist vähesel määral erinev vanusepiir nii õppimise kohustuseta kui ka õppimisega seotult,

samuti laieneb õppeasutuste ring. Õppimise vanusepiiriga sidumise üldised põhimõtted on lahti

kirjutatud eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 selgitustes.

Üleminekusättega tagatakse lapsele võrreldes PHS §-s 191 sätestatuga soodsam lahendus lähtuvalt

vajadusest säilitada võimalikult lähedane olukord sellega, milles laps oleks olnud, kui talle oleks

jätkatud toitjakaotuspensioni maksmist.

PHS § 639 lõike 2 punkt 1 reguleerib seaduse jõustumisel alla 18-aastase lapse (s.o 2026. aasta

1. oktoobril on laps veel alla 18-aastane), kes ei õpi, õigust toitjakaotustoetusele. Temal säilib õigus

toetusele kuni 19-aastaseks saamiseni, kusjuures toetuse suurus määratakse lähtuvalt sama

paragrahvi lõikest 1.

PHS § 639 lõike 2 punkt 2 reguleerib seaduse jõustumisel alla 18-aastase lapse (s.o 2026. aasta

1. oktoobril on laps veel alla 18-aastane), kes õpib või asub hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril

16

õppima põhi-, kesk- või kõrgharidusõppes, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel, õigust toetusele.

Temal on õigus toetusele kuni 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui selle kuu lõpuni, mil ta

nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast välja arvatakse.

Näited:

1. Laps saab toitjakaotuspensioni RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 236 eurot. Ta on

2026. aasta 1. oktoobril 17-aastane ja õpib gümnaasiumis. 2026. aasta 1. oktoobrist, PHS-i uue

redaktsiooni jõustumisest hakkab laps saama toitjakaotustoetust PHS §-s 71 sätestatud suuruses

(343 eurot), kuna toitjakaotustoetus on suurem kui talle varem määratud ja makstud

toitjakaotuspension. Laps jätkab pärast gümnaasiumi lõpetamist 2027. aasta sügisel õpinguid

kõrgkoolis, talle jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist PHS §-s 71 sätestatud suuruses kuni 21-

aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui selle kuu lõpuni, mil ta nimetatud õppeasutuse või

kursuse nimekirjast välja arvatakse.

2. Laps on 2026. aasta 1. oktoobril 17-aastane, 5. oktoobril saab ta 18-aastaseks. Ta on saanud

toitjakaotuspensioni RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 490 eurot. 2026. aasta juunis

lõpetab ta põhikooli ja otsustab, et jätkab 2027. aasta jaanuarist õpinguid kutsekoolis.

2026. aasta 1. oktoobrist hakkab laps saama toitjakaotustoetust RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 järgi

välja arvestatud suuruses 490 eurot, kuni see võrdsustub PHS §-s 71 sätestatud või arvutatud

toitjakaotustoetuse suurusega. Seejärel hakatakse lapsele maksma toitjakaotustoetust vastavalt

PHS §-s 71 sätestatud suurusele. Toitjakaotustoetust makstakse lapsele kuni 21-aastaseks

saamiseni, kuid mitte kauem kui tema nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni.

PHS § 639 lõike 2 punkt 3 reguleerib seaduse jõustumisel 18–23-aastase lapse (s.o 2026. aasta

1. oktoobril on laps 18-, 19-, 20-, 21-, 22- või 23-aastane) õigust toetusele. Kui laps on 2026. aasta

1. oktoobril eelviidatud vanuses, saab ta toitjakaotustoetust kuni 24-aastaseks saamiseni tingimusel,

et ta õpib. Õppimiseks loetakse sarnaselt PHS § 191 lõike 3 punktiga 2 seda, kui laps omandab põhi-

, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Toetust makstakse selle kuu lõpuni, kui

ta õppeasutuse või kursuse nimekirjast välja arvatakse.

Näited:

1. Laps on 2026. aasta 1. oktoobril 19-aastane ja õpib kõrgkooli 1. kursusel. Talle on määratud

toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 500 eurot, mida makstakse ka

2026. aasta 30. septembril. 2026. aasta 1. oktoobrist hakkab laps saama toitjakaotustoetust RPKS

§ 20 lõike 2 punkti 1 järgi välja arvestatud suuruses 500 eurot, kuni see võrdsustub PHS §-s 71

sätestatud toitjakaotustoetuse suurusega. Seejärel hakatakse lapsele maksma toitjakaotustoetust

PHS §-s 71 sätestatud suuruses. Toitjakaotustoetust makstakse lapsele kuni 24-aastaseks

saamiseni, kuid mitte kauem kui tema nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni.

2. Laps on 1. oktoobril 2026. aastal 22-aastane ja õpib kõrgkooli 3. kursusel. Talle on määratud

toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 230 eurot, mida makstakse ka

2026. aasta 30. oktoobril. 2026. aasta 1. oktoobrist hakkab laps saama toitjakaotustoetust PHS

§-s 71 sätestatud suuruses, kuna toitjakaotustoetus on suurem kui talle varem määratud ja

makstud toitjakaotuspension. Ta lõpetab kõrgkooli 2027. aasta juunis ja toitjakaotustoetust

makstakse lapsele kuni juuni lõpuni.

PHS § 639 lõike 2 punkt 4 reguleerib õigust toetusele vanema teadmata kadumise korral.Selle

kohaselt on lapsel, kelle vanema kohta on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

17

menetlus enne 2026. aasta 1. oktoobrit ja talle juba makstakse toitjakaotustoetust või rahvapensioni

toitja kaotuse korral, õigus saada toitjakaotustoetust kooskõlas sama paragrahvi lõike 1 punktides 1

ja 2 kehtestatud toetuse suuruse arvutamise reeglitega ja lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 kehtestatud

vanuseliste piirangutega seni, kui toitja asukoht tehakse kindlaks või toitja tunnistatakse surnuks.

Toetust ei maksta kauem kui viis aastat kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest.

Näited:

1. 17-aastase lapse vanema teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust alustati

2025. aasta 15. septembril. Kuna menetluse alustamise hetkel kehtis toitjakaotuspensioni

määramisel RPKS, saab taotleda toitjakaotustoetust teadmata kadunud isiku asukoha

tuvastamise menetluse alustamise alusel 12 kuu möödumisel ja 12 kuu eest tagasiulatuvalt.

Õigus taotleda toitjakaotustoetust tekib seega 2026. aasta 15. septembril, kui isiku asukohta ei

ole vahepeal tuvastatud ja isik ei ole ka ise välja ilmunud. Toetuse suurus arvutatakse välja

toetusele õiguse tekkimise hetkel kehtinud RPKS-i alusel. Eelduste kohaselt on selle suurus

250 eurot. Õpinguid jätkav laps saab 2026. aasta 28. septembril 18-aastaseks. Sellisel juhul

hakkab ta saama toitjakaotustoetust PHS §-s 71 sätestatud suuruses, kuna toitjakaotustoetus on

suurem kui talle varem makstud toitjakaotuspension. Lapsele jätkatakse toitjakaotustoetuse

maksmist õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni, kui teadmata kadunud vanema asukohta

ei õnnestu selle aja jooksul tuvastada. Kui toitja asukoht tuvastatakse, lõpetatakse asukoha

tuvastamisele järgnevast kuust toitjakaotustoetuse maksmine. Vanema surnuna leidmise korral

määratakse lapsele toitjakaotustoetus PHS-i järgi vanema surma alusel.

2. 22-aastase õppiva lapse vanema suhtes alustati teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetlus 2026. aasta 8. aprillil. 2026. aasta 10. oktoobril leitakse lapse vanem surnuna. Laps

taotleb vanema surma alusel toitjakaotustoetust 2027. aasta 10. märtsil. Toitjakaotustoetuse

suurus määratakse PHS-i alusel, seda on õigus saada tagasiulatuvalt kuni kuue kuu eest. Kuna

surmakuupäev on surmatõendil 2026. aasta 10. oktoober, määratakse toitjakaotustoetus surma

alusel alates 2026. aasta 10. oktoobrist. Toetust makstakse kuni õpingute lõppemiseni või 24-

aastaseks saamiseni. Lisaks makstakse lapsele tagasiulatuvalt RPKSi alusel toitjakaotuspensioni

teadmata kadunud isiku asukoha menetluse algatamise alusel 2026. aasta 8. aprillist kuni 10.

oktoobrini, kuna teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus alustati RPKSi

kehtivuse ajal

PHS § 639 lõige 3 reguleerib toetuse peatamist akadeemilise puhkuse ajaks. Sama põhimõte kehtib

kõikide perehüvitiste saamise puhul (vt täiendavalt eelnõu § 1 punkti 6 selgitust).

PHS § 639 lõikega 4 reguleeritakse toitjakaotustoetuse saamist isikutel, kellel tekkis õigus

toitjakaotuspensionile enne käesoleva eelnõu jõustumist (s.o RPKS-i alusel), kuid kes taotlesid või

kellele määrati toitjakaotustoetus pärast käesoleva eelnõu jõustumist või aasta jooksul pärast seda.

Ka nendele tehakse § 639 lõikes 1 nimetatud kaks arvutust ja määratakse toetuseks suurem summa.

Toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiir sõltub lapse vanusest vanema surma või teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise hetkel ja õppimisest seaduse jõustumise

hetkel.

Näited:

1. 17-aastase lapse isa suri 2026. aasta 16. aprillil. 2026. aasta 16. oktoobril saab laps 18-aastaseks.

Laps tuleb taotlema toitjakaotustoetust 2027. aasta 18. juulil. Laps lõpetas suve algul

gümnaasiumi ja ei õpi enam. Lapsele määratakse toitjakaotustoetus tagasiulatuvalt 12 kuu eest,

kuna vanema surma hetkel kehtis RPKS. Samal põhjusel arvutatakse toitjakaotustoetuse suuruse

määramiseks RPKS-i alusel välja toitjakaotuspensioni suurus, mida võrreldakse

toitjakaotustoetuse suurusega. Kui RPKS-i alusel määratud toitjakaotuspension oli suurem kui

18

PHS-i alusel makstav toitjakaotustoetus, makstakse lapsele nii tagasiulatuvalt kui edaspidi

RPKS-i suuruses toetust seni, kuni see võrdsustub PHS §-s 71 sätestatud toitjakaotustoetusega.

Seejärel jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist PHS-is sätestatud suuruses. Kui

toitjakaotustoetus on pensioni suurusest suurem, makstakse vanema surma hetkest kuni

2026. aasta septembrini toitjakaotustoetust pensioni suuruses, 1. oktoobrist edasi aga

toitjakaotustoetuse suuruses.

2. Lapsel, kes sai 2026. aasta 16. oktoobril 18-aastaseks, oleks varasema RPKS-i redaktsiooni

alusel novembrist lõpetatud toitjakaotuspensioni maksmine, kuid kuna oktoobris jõustuva PHS-

i redaktsiooni alusel tõusis toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiir ilma õppimise kohustuseta

19-eluaastani, makstakse lapsele toitjakaotustoetust edasi kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps

jätkab 2017. aasta sügisel õpinguid kõrgkoolis, jätkatakse talle toitjakaotustoetuse maksmist

seni, kuni ta lõpetab õpingud, kuid mitte kauem kui 24-aastaseks saamiseni.

Eelnõu §-ga 2 tehakseEesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX

koosseisu liikmete pensioni seaduses tehniline muudatus. Muudatuse kohaselt rakendatakse

nimetatud seaduse alusel toitjakaotuspensionile õigust omavate pereliikmete kindlakstegemisel enne

2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i redaktsiooni. Toitjakaotuspensionile õigust omavate

isikute ringis sisulist muudatust ei tehta sõltumata käesoleva eelnõu §-des 1 (PHS) ja 8 (RPKS)

tehtavatest muudatustest.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse eluruumide erastamise seaduse § 7 lõike 3 punkti 1. Muudatusega

täpsustatakse, et eluruumide erastamise seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud erisust on võimalik kohaldada

toitjakaotuspensioni saajatele, kellele see on määratud enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-

i alusel. Muudatuse tulemusena ei saa edaspidi erisust rakendada näiteks surnud toitja ülenevale või

külgnevale sugulasele ega lesele, kellel ei tekkinud toitjakaotuspenisonile õigust enne 2026. aasta

1. oktoobrit.

Lisaks sätestatakse soodustatud isikuna toitjakaotustoetuse saaja, kellel tekkib õigus toetusele PHS-

i alusel. Nimetatud lisandus on seotud eelnõu §-s 1 tehtava muudatusega, mille kohaselt laps, kelle

vanem on surnud, saab alates 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotuspenisoni asemel

toitjakaotustoetust.

Eelnõu § 4 punktiga 1 tehakse täpsustav muudatus kohtute seaduse § 113 lõikes 2 seoses eelnõu §-

des 1 ja 8 tehtavate muudatustega, millega toitjakaotuspension kujundatakse ümber

toitjakaotustoetuseks. Nimelt sätestatakse, et kohtute seaduses ette nähtud hüvitise suurendamist

20% võrra rakendatakse nii toitjakaotustoetusele kui ka enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

RPKS-i alusel makstavale toitjakaotuspensionile ehk isikutele, kellel tekkis õigus

toitjakaotuspensionile enne RPKS-i muutmist. Kuna edaspidi RPKS-i alusel toitjakaotuspensioni

enam ei määrata, muutub selle võrra ka kohtute seaduses soodustatud isikute ring. See tähendab, et

kui isikul ei ole toitjakaotuspensionile tekkinud õigust enne 2026. aasta 1. oktoobrit, ei ole ka kohtute

seaduse alusel enam võimalik toitjakaotuspenisoni määrata.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetaksekohtute seaduse § 1327 lõiget 3 seoses sama seaduse § 113

lõikes 2 tehtava täpsustusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, et ka selles sättes käsitletav

toitjakaotuspension on see, millele tekkis õigus enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i

alusel. Seega jääb endiselt riigieelarveliseks kuluks RPKS-i alusel makstava toitjakaotuspenisoni

20%-line täiendus ning toitjakaotustoetust rahastatakse riigieelarvest (sh 20%-list täiendavat

makset).

19

Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 2 muudetakseohvriabi seaduse § 36 lõiget 3 ja § 36 täiendatakse lõikega

31. Muudatusega lisatakse ohvriabi seadusesse loetelu isikutest, kellel on õigus saada hüvitist, kui

vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma. Loetelu võetakse üle kuni eelnõu jõustumiseni

kehtinud RPKS-i §-st 20. Ülalpidaja kaotusest tulenevat kahju on võimalik taotleda samadel isikutel,

kellel oli see õigus ka varem.

Eelnõu § 5 punktiga 3 viiakse ohvriabi seaduse § 44 lõike 3 teises lauses sätestatud hüvitisest

mahaarvamise regulatsioon kooskõlla eelnõu §-s 1 tehtava muudatusega ning nähakse ette, et

hüvitisest ei arvata maha toitjakaotustoetust ega enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i

alusel määratud toitjakaotuspensioni.

Eelnõu § 5 punktiga 4 tehakse ohvriabi seaduse § 49 lõike 1 punktis 3 muudatus seoses eelnõu §-

s 1 tehtava muudatusega. Hüvitise saamise periood seotakse senisest RPKS-i regulatsioonist lahti ja

seostatakse ohvriabi seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele vastavusega. Uus sõnastus

viitab isikute loetelule, mis võetakse üle RPKS-ist (vt eespool ohvriabi seaduse § 36 lõigete 3 ja 31

selgitusi), millest tulenevalt on tegemist tehnilise muudatusega, mis ei too kaasa sisulisi muutusi.

Eelnõu § 5 punktiga 5 seotakse ohvriabi seaduse § 55 lõikes 2 nimetatud periood RPKS-i asemel

sama seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele vastamisega, kuna nimetatud sätetes

loetletakse isikud, kellel on õigus toitjakaotuspensionile (vt selgitust eespool). Tegemist on tehnilise

muudatusega.

Eelnõu § 6 punktidega 1 ja 2 tehakse muudatused riigikontrolli seaduse § 547 lõigetes 1 ja 3.

Punktiga 1 nähakse ette, et riigikontrolli seaduses sätestatud ametipensionile kohaldatakse RPKS-i,

samas kui riigikontrolli seaduses sätestatud toitjakaotuspensionile kohaldatakse enne 2026. aasta

1. oktoobrit kehtinud RPKS-i sätteid. Selliselt on riigikontrolli seaduse toitjakaotuspensioni saajate

sihtrühm sama, mis enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-is sätestatud. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Punkti 2 muudatus on seotud sama paragrahvi lõikes 1 tehtava tehnilise täpsustusega

– ka selles sättes käsitletav toitjakaotuspension on see, millele tekkis õigus enne 2026. aasta

1. oktoobrit kehtinud RPKS-i alusel. Seega jääb endiselt riigieelarveliseks kuluks RPKS-i alusel

makstava toitjakaotuspenisoni see osa, mis ületab RPKS-i alusel määratavat toitjakaotuspensioni.

Eelnõu §-ga 7 täiendatakse riigivastutuse seaduse § 10 lõiget 2 viitega toitjakaotustoetusele.

Muudatuse eesmärk on sätestada, et teatud ülalpeetavatel on õigus saada ka toitjakaotustoetust,

mistõttu tuleb kahju hüvitamisel lisaks toitjakaotuspensionile arvestada ka toitjakaotustoetust.

Eelnõu § 8 punktiga 1 jäetakse RPKS § 2 tekstist välja sõnad „või toitja kaotuse“. 2026. aasta

1. oktoobrist toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni enam ei määrata. Seetõttu

tuleb sätet täpsustada ning riikliku pensioni tähenduses pensioni toitja kaotuse korral ei hõlmata.

Rakendussätte (eelnõu § 8 punkt 11) käsitleb siiski mõistet „toitjakaotuspension“, kuivõrd varem

määratud pensionide ja nende pensionide maksmine, millele tekkis õigus enne 2026. aasta

1. oktoobrit, samuti teiste seaduste alusel määratud toitjakaotuspensionide maksmine jätkub.

Eelnõu § 8 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RPKS-i sätted, mis on seotud toitjakaotuspensioni

või selle määramise ja maksmisega. Muudatused on seotud asjaoluga, et SKA ei määra enam

pensioni toitja kaotuse korral. Näiteks RPKS § 5 punkt 3 käsitleb riikliku pensioni liike. Üheks

pensioni liigiks on toitjakaotuspension. Kuivõrd alates käesoleva eelnõu jõustumisest RPKS-i alusel

enam toitjakaotuspensioni ei määrata, tunnistatakse pensioni liik „toitjakaotuspension“ kehtetuks.

20

Kui isikule on määratud pension enne PHS-i jõustumist ja ta ei kuulu alla 19-aastaste laste või alla

24-aastaste õppurite sihtrühma, kes viiakse perehüvitiste süsteemi, jätkatakse nendele

ülalpeetavatele toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni maksmist varem määratud tähtajani. Seega,

varem määratud pensionide maksmist ei lõpetata. Vanaduspensioniealiste pensionäride puhul

jätkatakse pensioni maksmist elu lõpuni. Näiteks: toitja vanemale, kes on vanaduspensionieas ega

saa vanaduspensioni, makstakse toitjakaotuspensioni elu lõpuni. Kui toitja vanemale on määratud

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle edasi

toitjakaotuspensioni osalise või puuduva töövõime määramise lõpptähtajani. Kui toitja vanemale on

määratud osaline töövõime kuni 2028. aasta 31. oktoobrini, siis selle ajani saab ta pensioni toitja

kaotuse korral. Kui toitja vanemal tuvastatakse uuesti osaline või puuduv töövõime näiteks alates

2028. aasta 1. novembrist, ei ole tal enam õigust pensionile seoses toitja kaotusega. Talle määratakse

töövõimetoetus, kui tal tuvastatakse töövõime vähenemine. Seega, inimesel on õigus saada hüvitist

teisel alusel. Kui eelnimetatud isikule osalist või puuduvat töövõimet ei määrata, on see inimene

töövõimeline ja tal on võimalus tööle asuda ja endale ise elatist teenida, vajaduse korral saab isik

kasutada ka töötukassa abi. Kuid sellisel juhul ei olekski surnud laps käsitatav toitjana. Ka RPKS-i

kehtivuse ajal ei oleks see inimene saanud pensioni toitja kaotuse puhul.

RPKS 4. peatüki muudatused on tehtud kooskõlas VTK-s kavandatuga. Isikule, kes ei ole laps (sh

õppiv laps), tagatakse varem määratud pensioni maksmise lõpptähtajal hüvitis muudel alusel,

näiteks vanaduspensioniealisele isikule vanaduspension või rahvapension ja alla kolmeaastast last

kasvatavale toitja lesele vanemahüvitis. Erandiks on vaid toitja rasedale mittetöövale lesele hüvitise

maksmine (vt § 1 punkti 12 selgitused).

RPKS § 22 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3 ning § 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd

alates 2026. aasta 1. oktoobrist rahvapensioni toitja kaotuse korral enam ei määrata (v.a kui õigus

on tekkinud enne seaduse muudatust), mistõttu ei ole võimalik määrata ka pensioni kehtivuse aega

ega arvutada pensioni suurust.

RPKS § 32 lõike 2 punkt 2 käsitleb pensioni määramise tähtaega, samuti juhtumeid, mil pension

määratakse varasemast tähtajast. Kuivõrd toitjakaotuspensioni, toitja kaotuse korral rahvapensioni

ega politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisel enam ei

määrata, tunnistatakse kehtetuks ka säte, mis reguleerib selle tagasiulatuvat määramist. Samadel

põhjustel tunnistatakse kehtetuks ka RPKS § 36 lõige 4, mis reguleerib hoolekandeasutuses viibivale

alaealisele määratud riikliku pensioni kandmist panka lapse isiklikule arvelduskontole, ja RPKS

§ 41, mis käsitleb toitjakaotuspensioni määramist ja maksmist. Sellele ülalpeetavale, kellele

jätkatakse toitjakaotuspensioni või rahvapensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani,

rakendatakse RPKS-i, mis kehtis enne 2026. aasta 1. oktoobrit (vt § 8 punktis 11 esitatud RPKS

§ 6129 lõike 2 selgitust). Alla 18-aastasele lapsele ja alla 24-aastasele õppurile makstakse alates 2026.

aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetust PHS-i alusel.

RPKS § 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd säte reguleerib erisusi vastavalt välislepingule.

Eesti on sõlminud pensionialased välislepingud Molodova, Ukraina, Kanada, Austraalia, Valgevene

ja Vene Föderatsiooniga, mis kohalduvad ka toitjakaotuspensionile. Tegemist on koordineerivate

lepingutega, mis reguleerivad riikides olemasolevate pensioniskeemide piiriülest maksmist. Kui

Eestis toitjakaotuspensioni enam ei määrata, siis uut toitjakaotuspensioni nende lepingute alusel

enam ei määrata ega arvutata.

RPKS § 43 lõige 1 käsitleb pensioni maksmist toitja kaotuse korral. Varem määratud pensionide

maksmist jätkatakse varasema korra, s.o enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i kohaselt.

21

Eelnõu § 8 punktiga 3 jäetakse RPKS §-st 6 välja viide RPKS § 41 lõikele 4 seoses asjaoluga, et

RPKS § 41 tunnistatakse kehtetuks. Käesoleval ajal makstakse orbudele (mõlemad vanemad on

surnud) kahte pensioni toitja kaotuse korral. Lastele makstakse edaspidi toitjakaotuspenisoni asemel

PHS-i alusel toitjakaotustoetust. Toitjakaotustoetust makstakse mõlema vanema eest. Seega säilib

orbudele sama põhimõte, et nad saavad toetust mõlema vanema surma või nende suhtes teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse korral.

Eelnõu § 8 punktiga 4 muudetakse RPKS § 24 lõiget 11. Kuivõrd RPKS § 21 lõike 1 punkti 1 alusel

toitjakaotuspensioni enam ei määrata, ei saa sellele pensionile ka pensionilisa juurde arvutada.

RPKS-i täiendatakse rakendussättega (RPKS § 6129 lg 3) ja sätestatakse erand – enne 2026. aasta

1. oktoobrit toitjakaotuspensionile õiguse tekkimisel ja pensioni määramisel arvutatakse juurde

pensionilisa, kui õigus sellele tekib pärast 2026. aasta 1. oktoobrit.

Eelnõu § 8 punktiga 5 muudetakse RPKS § 391 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse kohustus teavitada

välisriigist vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni saamisest, kuivõrd teiste

pensionide saamine välistab rahvapensioni saamise. Kui teine riik määrab pensionärile teist liiki

pensioni, siis rahvapensioni maksmine lõpetatakse. Samal ajal kaotatakse kohustus teavitada

välisriigis õppima asumisest, akadeemilisele puhkusele jäämisest ja õpingute katkestamisest, mis on

seotud toitjakaotuspensioniga ja mille maksmine RPKS-i alusel lõpetatakse alates 2026. aasta

1. oktoobrist.

Eelnõu § 8 punktiga 6 jäetakse RPKS § 423 lõikest 2 välja viide toitjakaotuspensioni saajale. Säte

reguleerib pensioni maksmise peatamist välisriiki elama asumise korral. Kuivõrd

toitjakaotuspensioni enam ei määrata, langeb ära vajadus sellele pensionile viidata.

Eelnõu § 8 punktiga 7 tehakseRPKS § 43 lõikes 3 muudatus seoses sellega, et toitjakaotuspensioni

enam RPKS-i alusel ei maksta ning seetõttu puudub vajadus ka selle saaja kohta andmepäringu

tegemiseks.

Eelnõu § 8 punktiga 8 muudetakse RPKS § 46 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on säilitada süsteem,

et kui vanem (toitja) on karistatud vangistusega, ta on vahi all või kohus on talle määranud

psühhiaatrilise sundravi kohaldamise, makstakse tema ülalpeetavale pensioni, mille suurus sõltub

ülalpeetavate arvust: ühe ülalpeetava puhul makstakse 25% pensionist, kahe ülalpeetava puhul 50%

pensionist ning kolme ja enama ülalpeetava puhul 75% pensionist. Sihtrühma avamine sätte

sissejuhatavas lauseosas on tingitud sellest, et toitjakaotuspension ja koos sellega saajate ring

jäetakse RPKS-ist välja ja sihtrühma loetelu on vaja tuua sättesse tervikuna üle. Senises sihtrühmas

muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 8 punktiga 9 muudetakse RPKS § 48 lõiget 3, kuivõrd toitjakaotuspensionile ei saa pärast

2026. aasta 30. septembrit enam õigust tekkida. Sätet kohaldatakse edaspidi üksnes rahvapensionile

vanaduse korral. Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni, millele on õigus

tekkinud enne 2026. aasta 1. oktoobrit, sissenõudmist reguleerib rakendussäte (RPKS § 6130 lg 2).

Eelnõu § 8 punktiga 10 jäetakse RPKS § 57 lõike 1 punktist 1 välja viide toitjakaotuspensionile.

Nende toitjakaotuspensionide finantseerimist, mis on määratud enne 2026. aasta 1. septembrit

tekkinud alustel ja mida makstakse varem kehtinud RPKS-i redaktsiooni alusel, käsitletakse eelnõu

§ 8 punktis 11 (rakendussäte). Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni

finantseerimine toimub samade katteallikate alt. Eraldi rakendussäte on vajalik seetõttu, et tegemist

on toitja kaotuse korral varem määratud perioodiks makstavate pensionidega ning uusi pensione

enam ei lisandu.

22

Eelnõu § 8 punktiga 11 täiendatakse RPKS-i §-dega 6129 ja 6130.

RPKS § 6129 käsitleb RPKS-i kohaldamist seoses PHS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse

jõustumisega.

Lõikes 1 sätestatakse, et toitja ülalpidamisel olnud lapsele ja alla 24-aastasele õppurile, kellel on

õigus enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i alusel pensionile toitja kaotuse korral,

kohaldatakse alates 1. oktoobrist PHS-i ning talle lõpetatakse pensioni maksmine ja määratakse

toitjakaotustoetus PHS-is sätestatud tingimustel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõikidele teistele isikutele, kellel on enne 2026. aasta 1. oktoobrit õigus

toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile, jätkatakse nende pensionide

maksmist kuni varem määratud tähtajani. Näited rakendamise kohta on esitatud eelnõu § 8 punkti 2

selgitustes. Nimetatud sihtrühmale kohaldatakse varem kehtinud RPKS-i tervikuna (st arvestamist,

maksmist, peatamist, lõpetamist jms).

Lõikes 3 sätestatakse, et kui isikule makstakse toitjakaotuspensioni enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud redaktsiooni alusel ning tema pensioni suurus on arvutatud toitja personaalse

vanaduspensioni suuruse alusel, arvutatakse tema toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa laste

kasvatamise eest, kui õigus sellele tekib pärast 2026. aasta 1. oktoobrit. Nimetatuga tagatakse varem

määratud pensionile pensionilisa.

Lõike 4 kohaselt tehakse varem määratud pensionides toitja kaotuse korral ümberarvestus,

arvestades nende isikute arvu, kes pensioni edasi saavad. Näiteks, toitjakaotuspension oli määratud

mittetöötavale alla 3-aastast last kasvatavale emale ja tema lapsele. Pensioni suuruseks oli 80%

(vastavalt RPKS § 21 lõike 2 punktile 2) toitja vanaduspensionist. Lapsele hakatakse maksma

toitjakaotustoetust. Seetõttu jääb toitjakaotuspensionäriks lapse ema. Nüüd tehakse pensioni

suuruses ümberarvestus ja lähtutakse protsendist, mida makstakse ühe saaja puhul – makstakse 50%

toitja vanaduspensionist.

Lõige 5 sätestab juba määratud toitjakaotuspensionide maksmist välislepingu alusel. Eesti on

sõlminud kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud Kanada, Austraalia, Ukraina, Moldova,

Valgevene ja Venemaaga.2023. aasta juuli seisuga maksti lepinguriikidest toitjakaotuspensioni

ainult Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse kokku 120 inimesele. Nendele inimestele jätkatakse

pensioni maksmist RPKS-i sätete alusel kuni õigustatuse aja lõpuni. Eesti poolt kuuluvad lepingute

kohaldamisalasse ainult pensionid (v.a Ukrainaga sõlmitud leping). Ukrainaga sõlmitud lepingu

kohaldamisalas on ka perehüvitised, aga lepingus sätestatud tingimused ei näe ette nende maksmist

teise lepinguriiki, kuivõrd perehüvitised ei ole sissemaksete põhised. Vastupidi, leping rõhutab, et

kui perehüvitistele tekib õigus mõlema riigi õigusaktide kohaselt, maksab hüvitise välja isiku

elukohariik. Seega maksab Eesti uut toitjakaotustoetust välja ainult oma elanikele.

Seaduse vastuvõtmisel lasub Eestil kohustus teavitada kõiki lepinguriike muudatustest.

PRKS § 6130 eesmärk on reguleerida üleminekut, kus alates 2026. aasta 1. oktoobrist ei ole enam

RPKS-is toitjakaotuspensioni puudutavaid sätteid. Nimetatud paragrahvi eesmärk on käsitleda

üleminekusättes olukorda, kus alates 2026. aasta 1. oktoobrist ei ole toitjakaotuspensioni ja toitja

kaotuse korral määratava rahvapensioni sätted enam reguleeritud. Kuna nimetatud pensione

makstakse kuni määratud tähtaja lõpuni edasi neile, kellele see on juba määratud, on vajalik neile

pensionidele säilitada teatud regulatsioon (nt et tegemist on riiklike pensionidega, kuidas toimub

23

nende finantseerimine jmt). Üldreegel on selline, et kõikidele nimetatud pensionidele rakendatakse

varem kehtinud sätteid, kuid oluline on mõned sätted eraldi välja tuua.

Lõige 1 sätestab, et riiklikuks pensioniks RPKS-i ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka

toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension. Mõiste „toitjakaotuspension“ jääb kehtima

ka eriseadustes (nt kohtute seadus jt). Kuid ka RPKS-i rakendusätete alusel jätkatakse juba tekkinud

õiguse (enne 2026. aasta 1. oktoobrit) alusel toitjakaotuspenisoni või toitja kaotuse korral

rahvapensioni määramist ja maksmist.

Lõike 2kohaselt nõuab SKA liiklusõnnetuse tõttu väljamakstud toitjakaotuspensioni või toitja

kaotuse korral rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui

riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja

vastu. Tegemist on sättega tagamaks regressinõuete jätkumise.

Lõige 3 käsitleb rahastamist. Nimelt nähakse ette, et RPKS § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11

nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka

toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni. Seni kuni pensionide väljamakseid

tehakse rakendussätete alusel, tuleb neid teha seniste vahendite arvelt.

Eelnõu §-ga 9 tehakse täpsustus Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 10 lõikes 3 ja

sätestatakse, et toitjakaotuspension määratakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS § 20

alusel. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tagab, et senine sihtrühm, kellele Vabariigi

Presidendi ametihüve seaduse alusel seni oli võimalik toitjakaotuspenisoni määrata, ei muutuks.

Eelnõu § 10 punktidega 1 ja 2 muudetakse õiguskantsleri seaduse § 437 lõikeid 1 ja 3 seoses

toitjakaotuspenisoni regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega. Lõikes 1 sätestatakse, et

toitjakaotuspensionile kohaldatakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i. Sellest

tulenevalt sihtrühmas muudatusi ei toimu. Lõike 3 muudatus on seotud lõike 1 muudatusega ning

selle eesmärk on sätestada, et ka finantseerimisel käsitatakse toitjakaotuspensioni enne 2026. aasta

1. oktoobrit kehtinud RPKS-i vaates. Tegemist on tehnilise sättega, millega ei kaasne uusi sisulisi

aluseid, vaid jätkub kehtiv kord. Seega jääb endiselt riigieelarveliseks kuluks RPKS-i alusel

makstava toitjakaotuspenisoni see osa, mis ületab RPKS-i alusel määratavat toitjakaotuspensioni

Eelnõu §-s 11 nähakse ette seaduse jõustumine. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril,

v.a selle § 1 punkt 5, mis jõustub 2027. aasta 1. mail, ja § 1 punkt 6, mis jõustub üldises korras.

Jõutumine 2026. aasta 1. oktoobril on seotud õppeaasta alguse ja õppimisandmete liikumisega

EHIS-est SKA-sse. Kuna toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiir seonduvalt õppimisega muutub

(toitjakaotuspensioni makstakse kuni 18. eluaastani ilma õppimise kohustuseta, toitjakaotustoetust

hakatakse maksma kuni 19-aastaseks saamiseni ilma õppimise kohustuseta), on õppimise kohta

andmete liikumine toetuse õigeaegseks maksmiseks väga oluline.

Eelnõu § 1 punkti 5 puudutav erisus tuleneb asjaolust, et alates 2027. aasta 1. maist muutub

toitjakaotustoetuse suuruse arvutamine. Seni reguleerib toetuse maksmist eelnõu § 1 punkt 4, mille

kohaselt on toitjakaotustoetuse suurus fikseeritud summa – 343 eurot, kuivõrd tegemist on poole

aasta pealt rakendatava uue toetusega. Alates 2027. aasta 1. maist minnakse üle planeeritud

indekseeritud toetuse suuruse arvutamise metoodikale, mille arvutamise eelduseks olevad

tarbijahinnaindeksi muutus ja Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk võetakse aluseks iga aasta

1. aprilli seisuga.

24

Eelnõu § 1 punkti 6 muudatus piirab edaspidi toetuse maksmist akadeemilisel puhkusel viibimise

ajal. Kuigi muudatus laieneb tulevikus ka toitjakaotustoetusele, on oluline ja võimalik rakendada

seda esimesel võimalusel, et tagada ühtne arusaam ja praktika, kuidas toimida toetuse maksmisel

olukorras, kus see on tagatud õppivale lapsele, kes tegelikult õppetöös ei osale.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uued õiguslikud terminid – toitjakaotustoetus ja toitjakaotustoetuse

baassumma:

 toitjakaotustoetus on PHS-is sätestatud toetuse liik. Seda makstakse lapsele, kelle üks vanem

või mõlemad vanemad on surnud. Toitjakaotustoetust saama õigustatud isikud ja toetuse

maksmise põhimõtted on esitatud seletuskirja vastavas peatükis;

 toitjakaotustoetuse baassumma on summa, mis võetakse aluseks toitjakaotustoetuse suuruse

arvutamisel. Eelmise aasta indekseeritud baassumma on käesoleva aasta toetuse baassumma.

Täpsem arvutuskäik on esitatud § 1 punkti 5 seletuste juures.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidul puudub pädevus reguleerida liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeeme. Samas kuulub

ELi pädevusse liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide vaheline koordinatsioon, mis on vajalik

selleks, et tagada isikute vaba liikumine. Sellest tulenevalt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EÜ) nr 883/20043 ja selle rakendusmäärust (EÜ) nr 987/20094 ka loodava

toitjakaotustoetuse suhtes. Toitjakaotustoetust makstakse piiriüleses olukorras olevale perekonnale

tulevikus perehüvitiste peatüki reeglite alusel. Loodava toitjakaotustoetuse koordineerimisel

perehüvitiste peatüki rakendamine tuleneb sama peatüki artiklist 69, mis reguleerib eriliste

perehüvitiste maksmist orbudele. Selle lõige 2 rõhutab, et pensionide peatüki reegleid kohaldatakse

ainult pensionide vormis makstavatele hüvitistele. Nii koordineeritakse Eestis kehtivat

toitjakaotuspensioni pensionireeglite alusel. Euroopa Liidu määruste perehüvitiste peatüki

rakendamine tähendab muu hulgas ka seda, et kui Eestis elav pere saab toitjakaotustoetust ja kolib

elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, jätkab Eesti toetuse maksmist ainult juhul, kui taotleja töötab

Eestis või on Eestist lähetatud ja Eesti sotsiaalkindlustusõigus talle kohaldub. Kui perel Eestiga

enam mingit seost ei ole (elamine, töötamine), võib Eestil kaduda kohustus maksta

toitjakaotustoetust (nagu ka kõiki teisi perehüvitisi). Kohustus jätkuvalt maksta toitjakaotustoetust

tekib juhul, kui pere uues elukohariigis ei teki lapsel õigust peretoetusena makstavale orvutoetusele

ja pere toitja töötas enne oma surma Eestis. Kui pere toitja töötas lisaks Eestile muudes

liikmeriikides, tekib kohustus maksta orbudele mõeldud eritoetust riigil, kus töötamise periood oli

kõige pikem. Samas on selline eritoetus olemas väga vähestes riikides5, mistõttu on tõenäoline, et

Eestil tekib kohustus jätkata toitjakaotustoetuse maksmist nendele lastele, kelle toitja töötas enne

oma surma Eestis. See on oluline erinevus võrreldes pensionidega, mida peetakse väljateenitud

õigusteks ja mille maksmise kohustus tekib välisriiki elama minemisel igal juhul. 2023. aasta

juunikuu seisuga maksis Eesti toitjakaotuspensioni teises ELi liikmesriigis või Euroopa

Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis elavale 230 inimesele, neist üle pooltel juhtudel (153) oli

tegemist Soomega.

3 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004R0883:20130108:ET:HTML. 4 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2009R0987:20130108:ET:HTML. 5 Malta, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Taani ja Rootsi. Info on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt: Official

documents - Employment, Social Affairs & Inclusion - European Commission (europa.eu). Info on avaldatud ainult

inglise, prantsuse ja saksa keeles.

25

Lisaks on Euroopa Liit sõlminud Suurbritanniaga kaubandus- ja koostöölepingu6, mille alusel

makstakse toitjakaotuspensioni Suurbritanniasse, kuid perehüvitised ei kuulu selle lepingu

kohaldamisalasse. Seetõttu ei hakka Eesti loodavat toitjakaotustoetust Suurbritannias elavatele

lastele maksma. Juba määratud toitjakaotuspensioni maksmine jätkub kuni õigustatuse aja lõpuni.

Euroopa Liit sõlmis Suurbritanniaga ka üleminekulepingu (väljaastumisleping)7, mille juurde

kuuluva sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli alusel makstakse ka perehüvitisi, aga seda

ainult Suurbritannia väljaastumise hetkel piiriüleses olukorras olevatele inimestele vastavalt lepingu

artiklile 30. Seda peab SKA iga juhtumi korral hakkama eraldi hindama.

Lisaks EL-i õigusele makstakse toitjakaotuspensioni ka kolmandatesse riikidesse kas Eesti poolt

sõlmitud pensionilepingu või RPKS-i sätete alusel. Tulevikus uut toitjakaotustoetust kolmandates

riikides elavatele inimestele ei määrata (määramine jätkub ainult eelnimetatud EL-i määruste alusel

EL-i liikmeriikidesse, Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse, Šveitsi ja üksikjuhtumitel ka

Suurbritanniasse). Juba määratud toitjakaotuspensioni maksmist jätkatakse kuni õigustatuse aja

lõpuni.

6. Seaduse mõjud

Muudatustel on sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju riigivalitsemisele ja riigieelarvele. Samuti

on mõju infoühiskonnale, sest lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi.

6.1. Sotsiaalne mõju

SKA andmetel sai 2023. aasta lõpu seisuga toitjakaotuspensioni 6632 inimest (vt joonis 1), kellest

6460 olid lapsed ja õppurid vanuses 0–23, s.o 2% alla 24-aastastest. Aastate jooksul on

toitjakaotuspensioni saavate laste arv ja osakaal rahvastikus vähenenud. Kui 2005. aastal oli

toitjakaotuspensioni saavaid lapsi ca 17 000, mis moodustas ca 4% vastavas vanuses lastest

rahvastikus, siis aastaks 2022 on see arv vähenenud üle kahe ja poole korra.

Vanuserühmas 24+ sai toitjakaotuspensioni 172 inimest, mis moodustab kogu toitjakaotuspensioni

saajatest 2,6%. Viimase 17 aastaga on selles vanuserühmas toitjakaotuspensioni saajate arv

vähenenud ligi neli korda (2005. aastal 671 inimest).

Vähenemise tendentsis mängib rolli rahvastiku keskmise eluea pikenemine ning 25–54-aastaste

meeste ja naiste surmajuhtumite arvu vähenemine (sh surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu

vähenemine) aasta-aastalt.

6 Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, lk 10), Publications Office (europa.eu). 7 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise

leping (2019/C 384 I/01), eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12019W/TXT(02)&from=ET.

26

Joonis 1. Toitjakaotuspensioni saajate arv vanuserühmade kaupa, 2005.–2023. aasta detsembri kuu seisu andmed

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõuga kavandatud muudatusel on sotsiaalne mõju, mis ilmneb eelkõige erineva perekondliku

taustaga laste võrdse kohtlemise aspektis. Laste ja noorte jaoks muutub toitjakaotuspension kõigile

ühesuguses ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks, mis seotakse lahti lahkunud

vanema pensioniõiguslikust staažist ja kindlustusosakute summast ning ülalpeetavate arvust.

Ülalpeetavate arvu mittearvestamine toitjakaotustoetuse maksmisel võrdsustab lapsed, kelle surnud

vanematel oli erinev arv ülalpeetavaid. SKA andmed näitavad, et toitjakaotuspension on seda

väiksem, mida rohkem lapsi oli toitjal. Uue süsteemiga aga kaob ebavõrdsus toitjakaotuspensioni

suuruses ning uus makstav toetus katab poole lapse keskmisest ülalpidamiskulust, millele lisatakse

veel 3% eelneva aasta keskmisest palgast. Mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma jaoks muutuvad

toetuse maksmise alused, kuid üleminekuperioodi tõttu ei too need kaasa kohanemisraskusi. Kuna

toitjakaotuspensioni makstakse igal kuul, on mõju esinemise sagedus keskmine.

Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide samas vanuses laste ja noortega küll väike,

kuid muudatusel on siiski oluline sotsiaalne mõju, sest puudutab haavatava sihtrühma õigusi.

6.2. Mõju majandusele

Muudatusel on mõju ka leibkondade toimetulekule. Senistele õigustatud 0–23-aastastele, kellele

varem määratud toitjakaotuspension on suurem kui PHS-is sätestatud toitjakaotustoetus, makstakse

ka edaspidi varem määratud suuruses toitjakaotustoetust kuni pensioniõigusliku perioodi lõpuni või

kuni selle ühtlustumiseni PHS-ile vastava toitjakaotustoetuse suurusega. Selliseid lapsi ja noori on

hinnanguliselt 10% kogu sihtrühmast. Need 0–23-aastased õigustatud isikud, kelle puhul on varem

määratud toitjakaotuspension sama suur kui uus loodav toetus või sellest väiksem, hakkavad saama

uutel alustel toitjakaotustoetust.

Selle lähenemisviisi korral ei kaota seadusemuudatuse tegemisel hüvitise suuruses ükski 2026. aasta

1. oktoobri seisuga õigustatud isik ning see vastab õigustatud ootustele ega mõjuta senist

elustandardit. Samas paraneb enamiku (90% kõikidest lastest ja noortest) perede toimetulek, kes

saavad toitjakaotuspensioni väiksemas summas kui PHS-is sätestatav toitjakaotustoetus. Aastal

2026 on uus toitjakaotustoetus 28 euro võrra suurem kui SKA prognoositud keskmine

toitjakaotuspension vana arvestuse kohaselt, mis tähendab toitja kaotanud peredele paremat

toimetulekut ja see on vaesusriski ennetav lahendus. Kuna tegu on igakuise toetusega, on mõju

10 845

4 646

5 551

1 814

671

172

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

18 000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

0 kuni 17 18 kuni 23 24 ja vanemad

27

esinemise sagedus keskmine. Mõju ulatus leibkonna kogu sissetulekutega võrreldes on väike.

Arvestades ka sihtrühma suurust, on kokkuvõttes tegu vähese majandusliku mõjuga.

Eraldi detailsemalt käsitletakse majanduslikku mõju veel konkreetsete sihtrühmade kaupa.

Sihtrühm a: vähenenud töövõimega toitja kaotanud isikud

Osa vähenenud töövõimega inimesi, kelle toitjakaotuspension oli suurem kui töövõimetoetus, võisid

kehtiva skeemi puhul valida pensioni. 18–23-aastased lapsed saavad seadusemuudatuse tulemusena

töövõimetoetust samal ajal toitjakaotustoetusega, mis parandab nende majanduslikke võimalusi.

Selles vanuserühmas on 53 isikul olnud kehtiv töövõimetoetuse luba 2023. aastal. Kui edaspidi 24-

aastasele ja vanemale inimesele toitjakaotuspensioni ei maksta, võivad need inimesed, kellel on

vähenenud töövõime, hakata taotlema töövõimetoetust. 2023. aasta seisuga oli 13-l

toitjakaotuspensioni saaval 24-aastasel ja vanemal isikul ka kehtiv töövõimetoetuse luba.

Sihtrühm b: 21–23-aastased õppivad lapsed

Toitjakaotuspensioni vanusepiiri toomine 21 eluaastale tähendab seda, et 21–23-aastased õppivad

lapsed enam riigipoolset toetust vanema kaotamise korral ei saa. 2023. aasta detsembrikuu seisuga

sai toitjakaotuspensioni 741 21–23-aastast last, mis moodustas kõikidest toitjakaotuspensioni

saavatest lastest 11%. Kuna vanusepiiri muudatus rakendub edasiulatuvalt, st vaid uutele saajatele,

on mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus väike. Selles vanuses noored juba ise suuresti töötavad –

Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötab 68,4% selles vanuses noortest ning ka lapsevanematel pole

selle sihtrühma puhul enam ülalpidamiskohustust.

Sihtrühm c: 24-aastased ja vanemad toitjakaotuspensioni saajad, kui toitja ülalpidamisel oli last

kasvatav lesk, rase lesk, töövõime kaotanud või vanaduspensioniealine perekonnaliige

SKA andmetel oli 2023. aastal selliseid toitjakaotuspensioni saajaid 172. Seega on tegemist väga

väikese sihtrühmaga. Kuna juba määratud toitjakaotuspensioni makstakse selle kehtivusaja lõpuni

ja aastas oli ligikaudu 11 uut määramist neile, kelle jaoks on muutuva seaduse puhul alternatiivsed

lahendused juba olemas: töötukassa makstav töövõimetoetus, kui lesk on tööealine ja kaotanud

töövõime; toetus üksi elavale pensionärile, kui lesk on vanaduspensionieas; vanemahüvitis, kui noor

jääb leseks alla 3-aastase lapsega8, isiku enda vanadus- või rahvapension. Kõik need aitavad katta

inimese ülalpidamiskulusid. Kuna juba praegu inimene pidi valima kahe asendussissetuleku vahel,

siis selle sihtrühma majanduslik olukord ei halvene võrreldes kehtivaga. Seetõttu võib mõju hinnata

väikeseks.

Erilises olukorras on need rasedad emad, kes ei saa ema vanemahüvitist enne lapse sündi, sest nad

pole töötanud. Viimase viiel aastal (2019–2023) on olnud 98 raseduse ajal toitjakaotuspensioni

saavat ema, kellest 11 ei töötanud raseduse ajal. Seadusemuudatusega luuakse mittetöötavatele

leskedele raseduse ajal võimalus taotleda vanemahüvitist kaks kuud enne lapse sündi sarnaselt

töötavate lapseootel naistega, mistõttu nende olukord võrreldes kehtivaga ei halvene.

Vanemahüvitise miinimum on eelmise aasta miinimumpalk ehk 2024. aastal 725 eurot.

Sihtrühm d: kolmandates riikides elavad toitjakaotuspensioni saajad

8 Vanemal on õigus saada vanemahüvitist kuni 605 kalendripäeva ja seda saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni.

28

Eesti on sõlminud Moldova, Ukraina, Kanada, Austraalia, Valgevene ja Vene Föderatsiooniga

pensionialased välislepingud, mis kohalduvad ka toitjakaotuspensionile. Tegemist on

koordineerivate lepingutega, mis reguleerivad riikides olemasolevate pensioniskeemide piiriülest

maksmist. Kui Eestis kaob toitjakaotuspension ära, siis uut toitjakaotuspensioni nende lepingute

alusel enam ei määrata ega arvutata. 2023. aasta juunikuu seisuga maksti toitjakaotuspensioni ainult

Ukrainasse (37 isikut), Valgevenesse (9 isikut) ja Venemaale (72 isikut). Siiski jätkab Eesti juba

määratud toitjakaotuspensioni maksmist kuni õigustatuse aja lõpuni. Lisaks makstakse

toitjakaotuspensioni ka riigisisese õiguse ehk RPKS-i alusel, 2023. aasta juunikuu seisuga maksti

toitjakaotuspensioni riigisisese õiguse alusel Ameerika Ühendriikidesse (1 isikule) ja Egiptusesse

(1 isikule). Kõikidele nendele inimestele jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist kuni nende

toitjakaotuspensioni saamise õiguse lõppemiseni RPKS-i sätete alusel, kuid uusi määramisi juurde

ei tule.

Mõjutatud sihtrühma suurus kogu toitjakaotuspensioni saajate sihtrühmaga võrreldes on väike. Mõju

avaldamise sagedus on keskmine, sest tegu on igakuise toetusega. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus

on väike, sest muudatus rakendub vaid uutele saajatele. Kokkuvõttes on sihtrühma jaoks tegu

väheolulise sotsiaalse mõjuga.

6.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatus mõjutab SKA tööprotsesse, sest töökoormus pikemas plaanis väheneb, kuna toetuse

määramisel ei pea SKA enam välja arvutama surnud vanema vanaduspensioni, vaid saab toetuse

määramisel lähtuda kindlast toitjakaotuspensioni suurusest, mis võimaldab toetuse väljamaksmisel

suuremat automatiseerimist. Samuti langeb ära teiste õigustatud isikute tuvastamise ja hüvitise

ümberarvutamise vajadus. Toitjakaotustoetuse maksmise ühtlustamine lapsetoetuse vanusepiiriga

(sõltumata õppimisest 19. eluaastani) võimaldab SKA-l toetuse maksmist paremini automatiseerida

ja ühtlasi vähendada töökoormust.

Kuna alates 2026. aastast vanuserühmas 21+ ja kolmandates riikides elavatele toitjakaotuspensioni

saajatele uusi määramisi ei tehta, on vajalik selle sihtrühma nõustamine. Samas jäävad ära uute

toitjakaotuspensionide määramise ja menetlemisega seotud tegevused, mistõttu ei prognoosita SKA

töökoormusele seoses muudatustega märkimisväärset mõju. Nimetatud tööülesandeid planeeritakse

katta olemasoleva tööjõuressursiga. Tööülesannete täitmine puudutab perehüvitiste peaspetsialisti,

kliendinõustajaid, juriste, maksete sooritamist.

Mõju ulatus SKA-le on keskmine, kuna SKA peab küll oma tööprotsesse muutma, kuid eeldatavasti

ei too see kaasa SKA jaoks kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus on suur, sest pensionide ja

toetuste määramine on SKA igapäevane tegevus.

6.4. Mõju infoühiskonnale

Toitjakaotuspensioni makstakse praegu SKAIS1-s. See on aga vananenud platvorm, kuhu ei ole

enam võimalik arendusi juurde teha. Kuna toitjakaotustoetuse määramise põhimõtted muutuvad

täielikult, on vaja luua teise äriloogika alusel uus hüvitis SKA sotsiaalkaitse infosüsteemis SKAIS2,

mis tähendab infotehnoloogilisi arendusi uue teenuse väljaarendamiseks. Lisaks SKAIS2

arendustele peab SKA hindama, kuidas mõjutab muudatus andmevahetust ja kas ka kolmandatel

osapooltel on vaja teha muudatusi (nt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) ja

toimetulekutoetus). TEHIK teeb asjakohased arendused aastatel 2024 ja 2025, alates 2026. aastast

on vaja tagada ressursid teenuse ülalpidamiseks, sealhulgas infosüsteemi majutus, perioodiline

29

hooldus, väikeparandused ja muudatused, teenusehaldus ja administreerimine (personalikulu),

litsentsid.

SKA on hinnanud, et arvestades aja- ja inimressurssi, mis kulub juba vastu võetud ulatuslikele

perehüvitiste maksmise muudatustele, valmib toitjakaotustoetuse IT-lahendus kõige varem aastaks

2026, sest just sellises ajaraamis saab SKA liikuda planeeritavate muudatustega olemasolevat

töövoogu arvestades sobivas tempos.

Kuna tegu on ühekordse IT-arendusega juba olemasolevale infosüsteemi lahendusele, võib nii mõju

ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata keskmiseks. IT-arendusvajaduste kaardistamise

regulaarne koostöö TEHIK-u ja SKA-.ga aitab maandada IT-arenduste riske nii finantsilises kui

ajalises plaanis.

6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Toitjakaotustoetuse määramise ja maksmise aluseks olev andmetöötlus toimub samadel alustel teiste

peretoetustega, mida makstakse PHS-i alusel, sotsiaalkaitse infosüsteemis SKAIS, sotsiaalkaitse

infosüsteemi põhimääruse alusel. SKAIS-i põhimääruse 4. ja 5. peatükk sätestavad, milliseid

andmeid SKAIS-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid SKAIS andmeallikana kasutab.

Käesoleva eelnõu rakendamiseks vajaminevad andmeallikad jäävad samaks, mis olid vajalikud

toitjakaotuspensioni määramiseks: isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist,

kvalifitseerumisperioodi kontrollimiseks vajaminevad töötamise andmed saadakse töötamise

registrist ja ajutise viibimisalusega isikute Eestis viibimise andmed migratsioonijärelevalve

andmekogust. Mittetöötava ema vanemahüvitise sotsiaalmaksu andmed saadakse

maksukohustuslaste registrist, õppimise ja akadeemilise puhkuse andmed EHISest ja teadmata

kadunud isikute andmed Politsei- ja Piirivalveametist.

Eelnõus sätestatud muudatustega kaasneb andmete kontroll:

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse PHS-i toitjakaotustoetuse taotlemiseks täiendava tingimusena

nõue, milleks on pikem riigis elamise või viibimise periood: kolm aastat nelja aasta jooksul. Kehtiva

PHS-i alusel hüvitiste maksmiseks piisab isiku elamisnõude täitmisest toetuse taotlemisel ja selle

saamisel. Eelnõu jõustumisel tekib SKA-l kohustus kontrollida rahvastikuregistrist Eestis elamist

pikema perioodi vältel. Kui isik ei ole Eestis elanud, võimaldab kvalifitseerumisnõue kontrollida ka

Eestis viibimist töötamise eesmärgil ajutise viibimisalusega. See eeldab andmete kontrollimist

migratsioonijärelevalve andmekogust. Sama andmekogu alusel tehakse ka kontrolli kehtiva PHS-i

alusel makstavale ema vanemahüvitisele Eestis ajutise viibimisalusega viibivale isikule. Erinevus

seisneb jällegi tagasiulatuva perioodi kontrollimises. Isikuandmete töötlemisega seotud risk on

väike.

2. Eelnõu § 1 punktiga 12 luuakse PHS-is võimalus saada ema vanemahüvitist täiendaval

sihtrühmal – lapseootel naisel – 70 päeva enne eeldatavat lapse sündi, kui rase ei tööta ja lapse teine

vanem on surnud. Kui ema vanemahüvitise taotleja oli sündiva lapse surnud vanemaga abielus,

loetakse laps perekonnaseaduse alusel põlvnevaks temast. Enne sündi lapse surnud vanemast

põlvnemise tuvastamisel võib tekkida vajadus esitada taotlejal andmed, mis kinnitavad sündiva

lapse põlvnemist surnud vanemast juhul, kui vanemad ei olnud abielus.

Sündiva lapse põlvnemist surnud vanemast saab tõendada isaduse omaksvõtu avaldus, mis on tehtud

raseduse ajal Eesti perekonnaseisuasutuses või välisriigis Eesti konsulaarasutuses, samuti

30

kohtumäärus. Kunstliku viljastamise korral on põlvnemise aluseks kunstliku viljastamise nõusolek.

Põlvnemist kinnitava tõendi esitab ema vanemahüvitise taotleja SKA-le ja vastavad andmed (lapse

surnud vanema nimi ja isikukood) kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2).

Põlvnemist kinnitava tõendi SKA-le esitamise eesmärk on vältida olukordi, kus ema vanemahüvitise

taotleja hakkab saama ema vanemahüvitist, kuid lapse sünni registreerib ilma lapse teise vanema

kandeta või on lapse sünni registreerimisel tehtud teise vanema kanne erinev isikust, kelle andmed

esitas ema vanemahüvitise saamiseks enne lapse sündi. Mõlemal juhul tuleb hüvitise saajal enam

makstud vanemahüvitis SKA-le tagasi maksta või tehakse tasaarveldus sünni järel makstava

vanemahüvitisega.

Kuna sellesse sihtrühma kuuluvaid vanemahüvitise saajaid on olnud viimasel viiel aastal vaid

keskmiselt kaks isikut aastas, on isikuandmete töötlemisega seotud risk väike.

3. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tekib SKA-l õigus liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral

makstud toitjakaotustoetus tagasi nõuda. Tagasimakse aluseks on andmevahetus

liikluskindlustusfondiga, kes edastab SKA poolt tehtud päringu vastusena andmed: liiklusõnnetuses

hukkunud isiku nime ja info, kas hukkunu oli süüdlane või kannataja. Saadud info põhjal saab SKA

kontrollida, kas kannatanust hukkunul oli alaealisi lapsi, kellele makstakse toitjakaotustoetust. Kui

on, esitab SKA kindlustusandjale või kindlustuse puudumise korral liikluskindlustusfondile

makstud toitjakaotustoetuse tagasimakse nõude.

Kuivõrd SKA juba nõuab vastavaid summasid sisse RPKS-i alusel toitjakaotuspensioni

maksmiseks, on andmevahetus SKA ja liikluskindlustusfondi vahel olemas, andmekoosseis jääb

samaks. Praegu teeb SKA päringuid liikluskindlustusfondile manuaalselt. Halduskoormuse

vähendamiseks ja liiklusõnnetuses hukkunud isikute andmete kättesaadavuse parandamiseks tuleks

taastada SKA ligipääs liiklusregistrile X-tee kaudu. Isikuandmete töötlemisega seotud risk on

manuaalse andmevahetuse korral keskmine, selle automatiseerimine aitaks riski vähendada.

4. Eelnõu § 1 punktiga 6 sätestatakseperehüvitiste (v.a vanemahüvitis) maksmise peatamine lapse

akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks. Sarnane põhimõte kehtib ka toitjakaotuspensioni maksmise

peatamisel, seega toimub andmevahetus SKA ja EHIS-e vahel juba praegu.

Peretoetuse maksmise peatamise eelduseks on isikuandmetega seotud akadeemilise puhkuse alguse

ja lõpukuupäevade olemasolu EHIS-es ja nende andmete kasutamise õigus SKA-l. Õppurite

akadeemilise puhkuse algus- ja lõpukuupäev jõuab EHIS-est SKAIS-i automaatse andmevahetuse

korras. Isikuandmete töötlemisega seotud risk on väike.

Andmekaitsealase mõju võib hinnata väikeseks, kuna andmete töötlemise eesmärk jääb sarnaseks ja

võimalike isikute arv, keda see puudutab, pigem väheneb võrreldes kehtiva toitjakaotuspensioni

saajate ringiga 21-aastaste ja vanemate isikute võrra, kellele pärast üleminekuperioodi lõppu

toitjakaotustoetust ja -pensioni enam ei määrata. Andmete koosseis väheneb, kuna kaob vajadus

võrrelda saajate ringi töövõimetoetuse saajatega, sest toetuste samaaegne saamine ei ole tulevikus

enam välistatud, välja arvatud nende isikute puhul, kellel tekkis õigus toitjakaotuspensionile enne

seadusemuudatust ja kellele jätkatakse RPKS-i alusel penisoni maksmist. Ligipääs SKAIS-2-le on

piiratud nii volitamata kui ka kolmandatele isikutele. Andmete töötlemiseks luuakse seaduslik alus

ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

31

Seaduse rakendamisega kaasnevate kulude katmiseks on Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud

aastateks 2024–2027 lisavahendid.

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud on järgmised:

1) TEHIK-u kulud IT-arendusteks (SKAIS2) kokku 2 000 000 eurot (2024. a 500 000 eurot, 2025. a

1 000 000 eurot, 2026. a 500 000 eurot);

2) TEHIK-ule IKT-lahenduste ülalpidamise kuludeks kokku 300 000 eurot (2026. a 60 000 eurot,

2027. a 240 000 eurot);

3) SKA-le täiendavad kulud toitjakaotustoetuse maksmiseks aastateks 2026–2028 on

3 300 000 eurot (2026. a 650 000 eurot, 2027. a 1 710 000 eurot ja 2028. a 940 000 eurot).

KOV-ide eelarvele lisakulusid ei kaasne.

Kehtiva skeemi korral kaetakse toitjakaotuspensionid RPKS-i alusel sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse vahenditest, välja arvatud eripensionide puhul. PHS-ist makstav

toitjakaotustoetus kaetakse riigieelarve muudest vahenditest.

Tabel 1. Toitjakaotustoetuse riigieelarve kulu perioodil 2026–2028.

miljonit eurot

Vanuserühm 2026 2027 2028

SKA kulude prognoos kehtiva skeemi alusel 0–23 24,35 25,50 26,59

24+ 0,69 0,71 0,74

Kokku 25,04 26,21 27,33

Uue toitjakaotustoetuse kulude prognoos (kuni

2026. aasta 1. oktoobrini arvestatud vana

skeemi kulu)

0–23 25,03 27,26 27,60

24+ 0,66 0,66 0,67

Kokku 25,69 27,92 28,27

Vahe (täiendav riigieelarve kulude prognoos) 0–23 0,68 1,76 1,01

24+ -0,03 -0,05 -0,07

Kokku 0,65 1,71 0,94

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti prognoos, Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadine majandusprognoos,

Sotsiaalministeeriumi arvutused

Alla 24-aastaste noorte vanuserühmal tekib kolmel üleminekuperioodi aastal täiendavate rahaliste

vahendite lisavajadus 2026. aastal 0,68 miljonit eurot, 2027. aastal 1,76 miljonit eurot ja 2028. aastal

1,01 miljonit eurot.

24-aastaste ja vanemate toitjakaotuspensioni saajate prognoositud kulu muutub vähesel määral, kuna

uusi määramisi sellele sihtrühmale ei tehta. Ainsa sihtrühmana liiguvad toitjakaotuspensioni saajate

hulgast välja lapseootel mittetöötavad naised, kelle sündiva lapse teine vanem on surnud. Neile

hakatakse maksma edaspidi ema vanemahüvitist 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega, mis

tähendab ühte kuud rohkem võrreldes teiste mittetöötavate rasedatega. Keskeltläbi kahele naisele

aastas kaetakse üks kuu vanemahüvitist vanemahüvitise määras, mis toob aastateks 2026–2028

kaasa riigieelarve kulu 5700 eurot. See kaetakse riigieelarve muudest vahenditest sarnaselt

toitjakaotustoetusega.

8. Rakendusaktid

32

Muutmist vajavad määrused:

1) sotsiaalkaitseministri 1. novembri 2016. a määrus nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“;

2) sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrus nr 70 „Riikliku pensioni määramise,

ümberarvutamise ja maksmise juhend“;

3) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev eelnõu jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Jõustumine 1. oktoobril on seotud õppeaasta

alguse ja õppimisandmete liikumisega EHIS-est SKA-sse. Kuna toitjakaotustoetuse maksmise

vanusepiir seonduvalt õppimisega muutub (toitjakaotuspensioni makstakse kuni 18. eluaastani ilma

õppimise kohustuseta, toitjakaotustoetust hakatakse maksma kuni 19-aastaseks saamiseni ilma

õppimise kohustuseta), on õppimise kohta andmete liikumine toetuse õigeaegseks maksmiseks väga

oluline.

Seadusega on ette nähtud kuue aasta pikkune üleminekuperiood seoses toetuse maksmise

vanusepiiri muutumisega: noored, kes on seaduse jõustumise hetkel 18-aastased ja vanemad, saavad

õppimise korral toitjakaotustoetust kuni 24-aastaseks saamiseni.

Käesoleva eelnõu § 1 punkt 5 jõustub 2027. aasta 1. mail. Nimetatud sättega reguleeritakse

toitjakaotustoetuse suuruse arvutamine. Seni reguleerib toetuse maksmist eelnõu § 1 punkt 4, mille

kohaselt on toitjakaotustoetuse suuruseks 343 eurot.

Käesoleva eelnõu § 1 punkt 6 jõustub üldises korras. Muudatus annab aluse peatada perehüvitiste,

v.a vanemahüvitise maksmise ajal, kui hüvitise saaja viibib akadeemilisel puhkusel. Kuna juba

käesoleval ajal on olnud seaduse rakendamisel erinevaid tõlgendusi, on oluline jõustada säte

esimesel võimalusel.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks

Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Lasterikaste Perede Liidule, Puuetega Inimeste Kojale, Õiguskantsleri

Kantseleile, Liikluskindlustuse Fondile ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.