Järelevalve akt

Keila Linnavalitsus [email protected] Keskväljak 11 76608, Keila

JÄRELEVALVE AKT

19.06.2024 nr 5.1-3/13074-4

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

korraldatavate sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi ÜHteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamine) korraldamist ja kättesaadavuse tagamist Keila Linnavalitsuses.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Keskväljak 11, Keila, 76608, Harju maakond, [email protected], telefon +372 679 0700.

1.4. Paikvaatluse aeg: 09.05.2024. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) õiguse ja järelevalve

osakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver (järelevalvemeeskonna juht) ja Aime Koger.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, intervjuud. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) Keila Linnavalitsuse menetlustele.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Keila Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juht Piia Peterson ja sotsiaaltöö juhtivspetsialist Ene Ellik.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Keila Linnavalitsus on kontrollitud menetlustes inimeste abivajadust hinnanud ja sellele vastava abi väljaselgitamise kohustuste täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenuse, ÜHteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, eluruumi tagamise teenuse, sotsiaaltransporditeenuse) osutamisel või korraldamisel täitnud. SKA lõpetab järelevalve menetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Keila linna üldandmed

Keila linna pindala on 11.25 km² millest pool on tihedalt asustatud. Seisuga 01.01.2024 oli Keila linna elanike arv 10417, üle 65-aastaseid oli 1774 ehk 17 %. Keila Linnavalitsusele on 21.12.2020 väljastatud tegevusluba SÜH000158 ajutise/intervallhoolduse osutamiseks viiele teenusesaajale

2

tegevuskohas Männipargi tn 1, Keila linn. KOVi territooriumil osutab ÜHteenust maksimaalselt 336le inimesele Elora Keila Haigla AS. Keila linna hallatav asutus Keila Sotsiaalkeskus (edaspidi SK) osutab sotsiaalteenuseid peredele ja lastele ning psüühilise erivajadusega inimestele. Eakatele ja puuetega inimestele osutab SK päevakeskuse ja päevahoiuteenust, toitlustamisteenust ning duši kasutamise ja pesupesemise teenust. KOV osutab SK kaudu koduteenust, isikliku abistaja teenust, tugiisikuteenust, eluruumi tagamise teenust ning sotsiaaltransporditeenust. 2023. aasta kohta koostatud S-Veebi aruannete põhjal osutati 2023. aastal Keila linnas koduteenust 63le inimesele, isikliku abistaja teenust kahele liikumispiiranguga inimesele, tugiisikuteenust sai kolm peret 11ne inimesega (lapsi kaheksa ja täisealisi vanuses 18 kuni 64 aastat kolm), eluruum tagati 43le inimesele ning sotsiaaltransporditeenust osutati 151le täisealisele. Keila Linnavalitsuse 30.04.2024 kirja andmetel osutati seisuga 30.04.2024 koduteenust 43le inimesele, isikliku abistaja teenust kuuele inimesele, eluaseme teenust 28le inimesele ning ÜHteenusel viibis 53 inimest. Sotsiaaltransporditeenust on perioodil 01.01.2024 kuni 01.05.2024 osutatud 98le inimesele. Täisealise tugiisikuteenusele suunatud isikuid 01.05.2024 seisuga ei olnud. Keila Linnavalitsuse administratsioon on valdkondlikult jagatud teenistusteks ja osakondadeks. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenistust juhib abilinnapea haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöö alal, kes on ka linnavalitsuse liige. Sotsiaalosakonda juhib sotsiaalosakonna juht. Sotsiaalosakonna ametnike koosseis, kontaktandmed, ametijuhendid ja vastuvõtuajad on avalikustatud Keila linna kodulehel. Keila linna kodulehel on kirjas linna korraldatavad ja osutatavad sotsiaalteenused (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, ÜHteenus, tugiiskuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, varjupaigateenus, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus ja muud täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused), nende kirjeldused ning teenuse korraldamisega seotud spetsialistide kontaktandmed. Rubriigis „sotsiaalkaitse“ on link SK veebilehele, kus on kirjas SK kaudu osutatavad sotsiaalteenused, nende taotlemise ja osutamise tingimused ja töötajate kontaktandmed. 3.2. SHSis sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 4 punkti 3 kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik ning SHS § 161 järgi võib sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Keila Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas on täisealistele sotsiaalteenuste korraldamisega seotud sotsiaalosakonna juht, sotsiaaltöö juhtivspetsialist ja kaks sotsiaaltööspetsialisti. Kõikidel nimetatud ametnikel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös. 3.2.2. SHS § 14 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Keila Linnavolikogu on 24.11.2020 kehtestanud määruse nr 15 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Keila linnas“ (edaspidi kord), mida on pärast vastu võtmist muudetud neljal korral, viimati Keila Linnavolikogu 25.04.2023 määrusega nr 13. Kord sisaldab SHSi 2. peatüki 2. jaos sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, rahastamist ning taotlemise tingimusi ja korda. Lisaks on kirjas päevahoiuteenus ning muud täiendavad sotsiaalteenused ning KOVi eelarvest inimesele makstavad sotsiaaltoetused. Keila Linnavalitsus on 26.10.2023 korraldusega nr 2-2/308 „Keila Sotsiaalkeskuse hinnakirja kehtestamine“ kehtestanud SK hinnakirja mis kehtib alates 01.01.2024 ja mis sisaldab muuhulgas

3

koduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja sotsiaaleluruumi teenuse hinnakirja. Sotsiaalvaldkonna õigusaktid on tehtud kättesaadavaks Keila linna kodulehel. 3.2.3. SHS § 15 lõike 1 kohaselt selgitab KOV välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. SHS § 15 lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. 3.2.3.1. Abi taotlemine ja abi taotluse menetlemine Sotsiaalteenust osutatakse, sotsiaaltoetusi ja muud abi antakse arvestades isiku tahet (SHS § 12 lõige 1). Korra § 5 lõigete 1 ja 2 järgi saab sotsiaalteenuseid taotleda nii abivajaja kui muu isik. Abivajajal on võimalik saada täpsemalt teavet Keila linnas osutatavate sotsiaalteenuste kohta kodulehelt teenuste kirjelduste alt. Linnavalitsus on välja töötanud soovituslikud sotsiaalteenuste taotluste vormid ja teinud need kättesaadavaks kodulehel rubriikides dokument/vormid ja sotsiaal ja tervis. Vormil on abivajajal või tema esindajal võimalik kirjeldada abivajadust ning märkida sotsiaalteenuste loetelust endale vajalik sotsiaalteenus. Eraldi on võimalik täita vormikohased taotlused muu täiendava vajaduspõhise sotsiaalteenuse hüvitamiseks, eluruumi tagamise teenuse saamiseks ja ÜHteenuse toetuse saamiseks. Taotluste esitamine on võimalik ka Keila SPOKU e- iseteeninduskeskkonnas. Juhul, kui e-taotlust pole võimalik täita, saab taotluse välja printida, täita käsitsi ning esitada. Sotsiaalosakonna juhi ja sotsiaaltöö juhtivspetsialisti vestlustest selgus, et vastu võetakse igas vormis laekunud taotlused. Kirjalikud taotlused sisestab kantselei töötaja linnavalitsuse dokumendiregistrisse Delta, telefonivestluse kohta teeb pädev ametnik kande STARis. Abivajadusest antakse teada ametniku vastuvõtul, e-kirja teel või telefonikõnega, samuti jagavad teavet abivajajatest SK avahooldusteenuste juht ja juhtumikorraldaja. Järelevalve fookuses olid perioodil 01.07.2023 kuni 01.05.2024 esitatud koduteenuse, ÜHteenuse, tugiisikuteenuse, eluruumi tagamise teenuse, isikliku abistaja teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse taotlused. STARis juhuvalikuna kontrollitud menetlustes 24270364527 ja 24270212046 on taotlused sisestatud.1 Menetlustes 23264677067, 24269154342, 24268902726 taotlusi sisestatud ei ole, menetluse andmete alla on pöördumise ja registreerimise kuupäevaks sotsiaalteenuse osutamise otsuse tegemise kuupäev. 3.2.3.2. Abivajaduse hindamine ja sotsiaalteenuste korraldamine Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel kehtib esmajärjekorras inimese vajadustest lähtumise põhimõte (SHS § 3 lõige 1 punkt 1). Korra § 6 lõigete 1 ja 3 järgi hinnatakse taotluse läbivaatamisel abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas inimese personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja tehakse kindlaks vajaminevad sotsiaalteenused ja nende maht. Inimesele, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Juhtumiplaan koostatakse STARis ning sotsiaalteenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning perioodilised vahehindamised toimuvad vähemalt kord aastas. Abivajaduse hindamise tähtaega kord ei sätesta. Otsuse tegemise pädevus on ametnikul. Näiteks sotsiaaltöö juhtivspetsialisti ametijuhendi punktis 3.1.8 on kirjas sotsiaaltoetuste määramise ja sotsiaalteenustele suunamise otsustamine tulenevalt abivajaduse hindamisest ja valdkonna õigusaktidest. Korra § 7 lõigete 1, 4 ja 5 järgi on pädev ametnik kohustatud tegema otsuse teenuse või toetuse määramise või määramata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul alates toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast või dokumendi esitamise tähtpäevast ning vormistama toetuse ja teenusele suunamise STARis. Taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või

1 Käesolevas aktis on kontrollitud sotsiaalteenuste menetlustes esitatud näited Keila Linnavalitsuse STAR

kliendimenetluse viitenumbritega.

4

muul kokkulepitud viisil. Teenuse ja toetuse määramise keeldumise korral esitatakse põhjendused, mis tulenevad korrast ja/või abivajaduse hindamise tulemustest. Sotsiaalosakonna juht selgitas, et üldjuhul algab menetlus taotluse esitamisega ning esmase kontakti abivajajaga võtab pädev ametnik. Näiteks lepitakse kokku koduteenuse vajaduse hindamiseks kodukülastus, sinna kaasatakse ka SK avahooldusteenuste juht või vajadusel psühholoog. ÜHteenuse abivajaduse hindamine võib toimuda ÜHteenuse saamise keskkonnas. Võimalusel kaasatakse hindamisele ka pereliige. Abivajaduse hindamise käigus viiakse abivajaja ja pereliige kurssi muude KOVi ja SK osutatavate teenustega (päevahoiuteenus, sooja toidu koju toomine, medi häirenupu teenus) ja tutvustatakse sotsiaalteenuste hinnakirja. Sotsiaaltöötajad kasutavad abivajaduse hindamiseks STARi hindamisvahendit, hindamise tulemused sisestatakse elektrooniliselt STARis, paberkandjal hindamisvahendit ei koostata. Sotsiaalteenuse määramisel järgitakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud nõuet otsustada hüvitise andmine kümne tööpäeva jooksul ja reeglina jõutakse otsus tähtaegselt vastu võtta ning sisestatakse STARi. Kaebuseid ja vaided sotsiaalteenuste määramise otsuste peale esitatud ei ole. Sotsiaaltöö juhtivspetsialisti sõnul planeeritakse kodukülastus, hindamise läbiviimine ja otsuse tegemine võimalikult kiiresti, et abivajaja ei peaks ootama. Kontrollitud koduteenuse ja ÜHteenuse menetlustes on järgitud on SHS § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. Teenust vajavate isikute abivajadus on välja selgitatud ja korraldatud sobiva abi osutamine. Näiteks koduteenuse menetluses 24270364527 helistas 11.04.2024 sotsiaaltöö juhtivspetsialistile abivajaja tütar, spetsialist sisestas vestluse sisu STARi. Samal päeval tegid juhtivspetsialist ja SK avahooldusteenuste juht kodukülastuse, aitasid vormistada taotluse ja viisid STARis läbi abivajaduse hindamise. Info kanti 15.04.2024 juhtumiplaani. Hindamise tulemusel selgus, et abivajaja vajab koduteenust kord päevas. 15.04.2024 vormistas sotsiaaltöö juhtivspetsialist Keila Linnavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenistuse otsuse (edaspidi ametniku otsus) „Koduteenusele suunamine“. Otsuses on kirjas abivajaja andmed, abivajaduse hindamise tulemus (vajab edaspidi abi mitmetes igapäevaelu toimingutes (ravimite võtmisel, söömisel, hügieenitoimingutes, vererõhu mõõtmisel) kord päevas, teenuse vajadus (kuni 30 tundi kuus), viide koduteenuse toimingutele mis sisalduvad SK koostatavas hooldusplaanis, korduvhindamise läbiviimise aeg (kord aastas või teenuse vajaduse muutumisel), teenuse maksumus (6,50 eurot tund) ning otsus suunata abivajaja SK koduteenusele alates 15.04.2024 kuni teenusevajaduse äralangemiseni, teave koduteenuse osutamiseks sõlmitava kahepoolse lepingu kohta teenusesaaja ja SK vahel. Näiteks ÜHteenuse menetlusega 24269714121 seotud menetluses 23267135226 (tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus) esitas abivajaja lähedane SPOKU kaudu 29.01.2024 taotluse abikaasa ÜHteenuse rahastamiseks alates 14.03.2024. Ametniku 12.03.2024 otsusega „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine“ otsustati rahastada alates 14.03.2024 teenuskoha maksumust ÜHteenuse pakkuja Elora Keila Haigla AS kehtestatud hoolduskulude maksumuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui Keila Linnavalitsuse kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär. Otsuses on kirjas, et sotsiaaltöötajad on hinnanud inimese abivajadust STARis ja hindamise tulemus, millest tuleneb ÜHteenuse vajadus. 3.2.4. Koduteenus SHS § 18 lõike 2 kohaselt koostab KOV koostöös teenust saava isikuga ja teenuseosutajaga koduteenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. Korra § 10 lõigete 3 kuni 6 järgi on koduteenus Keila linna korraldatav ja osutatav sotsiaalteenus mille sisu ja toimingud määratakse vastavalt iga teenuse taotleja vajadustele ning fikseeritakse hooldusplaanis. Koduteenust osutab SK kes sõlmib lähtuvalt teenusele suunamise ametniku otsusest ja hooldusplaanist teenuse saajaga teenuse osutamise lepingu. Koduteenus on teenusesaajale tasuline, SK hinnakirjast tulenevalt kas 6,50 eurot tund või soodushind 3 eurot tund. Juhuvalimi alusel Keila linna koduteenuse saajate nimekirjast valitud menetluses 24270212046

5

esitas abivajaja taotluse koduteenuse saamiseks 09.04.2024, abivajaduse hindamine toimus 15.04.2024, ametniku 15.04.2024 otsusega otsustati suunata inimene SK koduteenusele alates 15.04.2024. Menetluse 23267721125 kohaselt esitas abivajaja taotluse koduteenuse saamiseks 12.12.2023. Hindamine toimus 14.12.2024 ning ametniku 14.12.2023 otsusega otsustati suunata inimene SK koduteenusele alates 13.12.2023. Keila Linnavalitsus on välja selgitanud taotleja vajaduse koduteenuse järele ning koduteenus on abivajajale korraldatud. Kõigis kontrollitud menetlustes olid kirjas osutatavate teenuste loetelu, teenuste osutamise tähtaeg, teenuse kestus, maht, hind. Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib ametnik läbi korduvhindamise. SHS § 19 sätestab nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sotsiaalosakonna juhi sõnul teeb karistusregistri päringud koduteenust osutav SK. Järelevalve menetluse ajal kontrollis linnavalitsus koduteenust vahetult osutavate töötajate andmeid karistusregistrist, teenuse osutamist takistavad asjaolud puudusid. 3.2.5. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus SHS § 21 lõike 1 kohaselt koostab KOV koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. SHS § 221 lõike 1 kohaselt kui KOV on välja selgitanud isiku vajaduse ÜHteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOVi eelarvest ja isikult võetavast tasust. Säte jõustus 01.07.2023. Paikvaatlusel antud selgituste kohaselt viisid spetsialistid enne 01.07.2023 läbi abivajaduse hindamise 15es hooldekodus, hinnati 44 ÜHteenuse saajat kasutades hooldekodudes koostatud hooldusplaane ja vormistati ametniku otsused ÜHteenuse rahastamise kohta. ÜHteenuse saamine ja rahastamine toimub pädeva ametniku otsusega. Dokument on pealkirjastatud „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine“. Keila linn tasub ÜHteenuse saaja hoolduskulude eest vastavalt Keila Linnavalitsuse 18. mai 2023 korraldusega nr 2-2/134 kehtestatud piirmäärale kuni 700 eurot kuus ühe teenuse saaja kohta. Seisuga 30.04.2024 viibis ÜHteenusel 53 inimest. Analüüsitud viie menetluse (24269714121, 24268814405, 24268915387, 24270427126, 23264271769) põhjal saab järeldada, et inimeste abivajaduse hindamisel tuvastati ÜHteenuse vajadus ja pädev ametnik koostas otsused ÜHteenuse saamiseks ning ÜHteenuse rahastamiseks. Otsustes on kirjas KOVi poolne rahastamine kehtestatud piirmäära ulatuses ning teenuse saajal endal tasumisele kuuluv osa. Sealhulgas on välja arvestatud ja fikseeritud, kelle kanda jääb lisaks muudele ÜHteenuse osutamisega seotud kuludele (majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud), hoolduskulude maksumusest puudujääv osa (näiteks teenusesaaja ja/või lähedased). SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib KOV kehtestada hoolduskomponendi kulude tasumise piirmäära mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. ÜHteenuse rahastamist reguleerib Keila Linnavalitsuse 18. mai 2023 korraldus nr 2-2/134, millega on kehtestatud piirmäär kuni 700 eurot kuus ühe ÜHteenuse saaja kohta. SKA kodulehel avaldatud ÜHteenuse osutajate ÜHteenuse maksumusi (seisuga 15.04.2024) võrreldes selgub, et Keila linna kehtestatud piirmäär 700 eurot kuus võimaldab katta linnaga piirnevas Lääne-Harju vallas asuvate OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuse (660 eurot kuus) ja Benita Kodu AS (madalam hinnatase 604 eurot kuus) maksumuse. SHS § 221 lõige 5 sätestab ÜHteenuse kulude katmise tingimused, kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus. Sellisel juhul katab KOV keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele klientidele tasutavate kulude ja sissetuleku vahe.

6

Menetlustes 23264271769 on linnavalitsus hinnanud abivajaja majanduslikku olukorda ja otsustanud, et linnavalitsus tasub piirmäära 700 eurot ja väiksema sissetuleku hüvitise 17.64, ülejäänud ÜHteenuse osutamisega kaasnevad kulud ja vajadusel käiberaha tasub pereliige. Keila Linnavalitsus on välja selgitanud taotleja vajaduse ÜHteenuse järele ning ÜHteenus on abivajajale korraldatud. Teenuskoha maksumust rahastatakse isikult võetavast tasust ning Keila linna eelarvest vähemalt kehtestatud piirmäära ulatuses vastavalt 700 eurot kuus.

3.2.6. Tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus SHS §-d 24 ja 28 sätestavad KOVi kohustused tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse osutamisel. Nimetatud sotsiaalteenuste korraldust käsitlevad korra §-d 12 ja 14. Mõlemaid sotsiaalteenuseid osutatakse teenusesaajale tasuta SK kaudu, kus on tööl tugiteenuste koordinaator ja kümme tugiisikut. Paikvaatlusel saadud ütluste kohaselt järelevalvetoimingute ajal täisealistele tugiisikuteenust ei osutatud, sotsiaalosakonna juhi sõnul puudub tugiisikuteenuse osutamiseks hetkel vajadus. Isikliku abistaja teenust osutati kuuele inimesele. Teenuse osutaja sõlmib lähtuvalt teenusele suunamise haldusaktist ja hooldusplaanist teenuse saajaga teenuse osutamise lepingu. Teenuseid puudutav teave on tehtud kättesaadavaks nii Keila linna kui SK kodulehel. SHS § 25 lõige 2 ja § 29 sätestavad nõuded vastavalt tugiisikuteenust vahetult osutavale isikule kui isikliku abistaja teenust osutavale isikule. Sotsiaalosakonna juhi sõnul kontrollib nõuetele vastavust teenuseosutaja SK. 3.2.7. Sotsiaaltransporditeenus SHS § 38 sätestab sotsiaaltransporditeenuse korraldamise kohustuse. Korra § 17 järgi osutatakse sotsiaalteenust SK kaudu. Esmakordsel taotlemisel peab inimene esitama põhjendused, mis takistavad ühistranspordi kasutamist ning võimalusel transpordi lähte- ja sihtkoha andmed. Teenuse saamise tingimused on kirjas SK kodulehel. Teenus on tasuline (välja arvatud erivajadusega lapsed ja erivajadusega isikud, kelle tervislik seisukord takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist) ja teenuse saamise tingimused on avalikustatud Keila linna kodulehel. Sotsiaalosakonna juhi sõnul on sotsiaaltransporditeenus abivajajale kättesaadav. Selleks tuleb inimesel helistada vähemalt nädal enne teenuse vajadust SKsse ja registreerida SK infotöötaja juures aeg. Teenuse vajaduse hindamist ega suunamist sotsiaalosakonnas ei toimu. Teenusele ei ole järjekorda, teenust osutatakse vajaduspõhiselt. 3.2.8. Eluruumi tagamine SHS § 41 sätestab eluruumi tagamise korraldamise kohustuse. Korra § 18 lõike 3 järgi osutatakse eluruumi tagamise teenust vastavalt Keila Linnavolikogu 30.01.2007 kehtestatud määrusele nr 3 „Keila linna eluruumide kasutamise kord“. Eluruumi eraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega eluasemekomisjoni ettepanekul ja eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmib SK või muu korralduses määratud isik (AS Keila Vesi) kirjaliku üürilepingu, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Sotsiaalosakonna juhi sõnul on linnal leping kinnistu omanikuga, kelle ruumide rentnik on SK ning samas hoones on kümme sotsiaalmajutusüksust. Olemas on eraldi majutusüksus, kuhu eluruumi tagamise teenusele ei suunata ja kus on nn SOS-pinnad. Eluruumi tagamise teenusele saamiseks tuleb abivajajal esitada vormikohane taotlus. Pädev ametnik hindab abivajaduse ning ettepaneku teenuse kasutamiseks teeb linnavalitsusele selle juurde moodustatud eluasemekomisjon. Otsuse teenusele suunamiseks teeb linnavalitsus korraldusega, teenusele suunatakse aastaks ja teenuse jätkuvat vajadust hindab kord aastas eluasemekomisjon. Teenuse järjekorda peab eluasemekomisjon. SKA seisukoht: Keila Linnavalitsus on korraldanud ja taganud tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja eluruumi tagamise teenuse kättesaadavuse.

7

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED Tulenevalt SHS § 15 lõikest 1 on kohalikul omavalitsusel abivajaduse hindamise kohustus, mistõttu säilitatakse ka abivajaduse hindamise dokumendid. Vaatamata asjaolule, et osade andmete STARi kandmise tähtaega on pikendatud, soovitab SKA igapäevatöös STARi kanda Sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed ning korrastada varem sisestatud menetlused. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Sihver järelevalve peaspetsialist