Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

01.02.2022

RAIL BALTICA RAPLA PEATUSE

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded

Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica Rapla peatuse rajamiseks.

Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126.

Planeeringulahenduse põhimõtted ja puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis:

Planeeringulahenduse koostamisel lähtuda algatamisele esitatud kirjeldusest.

Planeeringu koostamisel arvestada kehtivate detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega

antud ehitusõigusega ja teha vajadusel põhimõttelised ettepanekud varemantud ehitusõiguse

muutmiseks. Puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis:

Karjamardi detailplaneering (kehtestatud 27.12.2007);

Sõerumaa detailplaneering (kehtestatud 28.08.2014; elektroonilised materjalid pole kättesaadavad);

Sõerumäe detailplaneering (kehtestatud 27.02.2020; ehitusload 25.05.2021);

Sikametsa projekteerimistingimustega antud ehitusõigus üksikelamule (15.03.2021, failid lisatud)

Soovituslik on detailplaneeringus käsitleda vahetusse naabrusesse kavandatavat Rail Baltic Rapla

infrastruktuuri hoolduspunkti, mille joonised peaks olema koostanud Skepast&Puhkim OÜ ning

arvestada TTJA poolt projekteerimistingimustega antud ehitusõigusega (u 7,1 ha pindalaga kõva

kattega laoplats, katusealused, töö- ja olmeruumide hooned, rööbasteed ja muud ehitised).

Maa-ameti planeeringute kaardi (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud) väljavõte

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad:

Päästeamet, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia, Transpordiamet, TTJA, puudutatud

võrguvaldajad.

Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui

on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja

odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus.

Korralduslikud küsimused

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013”:

Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina.

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele

võivad vormistamis- ja esitamisnõuded aja jooksul muutuda. Järgida tuleb kehtivaid nõudmisi.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

Orienteeruv optimistlik ajakava

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale

ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada

või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja

kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest.

aeg tegevus

28.01.2022 algatamisettepaneku esitamine

veebruar 2022 halduslepingu sõlmimine

veebruar 2022 algatamiseelne arvamuskorje,

koostöö Keskkonnaameti ja Transpordiametiga

07.02.2022 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

16.02.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil

23.02.2022 algatamine volikogus

02.03.2022 algatamise teate avaldamine maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

11.03.2022 algatamise teate avaldamine valla infolehes „Rapla Teataja“

märts...mai 2022 planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja

isikutega

juuni 2022 planeeringulahenduse kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

05.07.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

25.07.2022 vastuvõtmine vallavalitsuse korraldusega

27.07.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

12.08.2022 teade valla infolehes „Rapla Teataja“

11.08.2022 ... 29.08.2022 avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca

poolteist kuud ja üks leheteavitus)

elluviimise halduslepingu sõlmimine

30.08.2022 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)

12.09.2022 kehtestamine vallavalitsuse korraldusega

14.09.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360

O T S U S

Rapla 31. märts 2022 nr 18

Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Rapla vallale esitati 28.01.2022 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga määratleda Rail

Baltica Rapla kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Taotluse kohaselt on

detailplaneeringuga osaliselt hõlmatud Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus

66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus

66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee L1

(katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja 20125

Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi (katastritunnus

66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus 66901:001:0728) maaüksused.

Olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimise teel kavandatakse moodustada üks täiendav krunt

Rail Baltica Rapla peatuse hoone ja väliala tarbeks ja vähemalt üks täiendav transpordimaa krunt.

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Rail Baltica Rapla peatuse asukohas põllumajandusmaa.

Mullastiku kaardi andmetel on piirkonnas leostunud gleimuld huumushorisondi tüsedusega kuni 30

cm ja perspektiivse boniteediga 46. Kuigi boniteedi hindepunktid on Rapla maakonna keskmisest

kõrgemad, ei ole planeeringuala maaüksusi väärtusliku põllumaa hulka arvatud. Üldplaneeringu

kohaselt soovitatakse põllumaad hoida kasutuses põllumajandusliku maana, kuid erandjuhtumil

võib ka muud kasutust ja maaüksuste jagamist ette näha.

Rapla maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike peatuste

põhimõttelised asukohad. Rapla peatuse asukoht maakonnaplaneeringus vastab

algatamisettepaneku asukohale. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud raudteetrassi kulgemisjoon

veel teada, kuid Rail Baltica raudteetrassi rajamist on Rapla valla üldplaneeringus käsitletud kui

ühte olulist lüli ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel ja piirkonna logistilise potentsiaali

kasutamisel. Seetõttu on algatatav detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu põhilahendusega ja

suunatud üldplaneeringu elluviimisele. Rapla peatuse rajamine olemasoleva põllumaana tähistatud

alale ei kujuta endast üldplaneeringu muutmist. Ei ole teada, et praeguse maakasutuse põlistamine

aitaks valla arengule paremini kaasa kui funktsioonimuutus.

Üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist on kaalutud, kuid Rapla Vallavolikogu

hinnangul on selle rakendamine antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on suunatud

üldplaneeringu ühe olulise ruumilise arengu põhimõtte elluviimisele. Üldplaneeringut muutva

menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi, küll aga

suurendaks üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii omavalitsuse kui riigiasutuste

töökoormust ja pikendaks menetlusaega vähemalt 10 kuu võrra. Põhjendamatute

menetlustoimingute läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Detailplaneeringu

algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse põhimõttest ning

2

lahendab asja mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtub

eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust: avaliku kasutusfunktsiooniga

hoone kavandamine toob kaasa detailplaneeringu koostamise kohustuse.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist,

kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1

loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 13 lõike 3 kohaselt raudteejaama rajamise korral kohustuslik.

Skepast&Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise juhtekspert Eike Riis ja keskkonnaekspert Vivika

Väizene on koondanud teabe Rapla peatuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks

(Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021_0096 27.01.2022, edaspidi „eelhinnang“). Keskkonnatingimuste

ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole eeldada negatiivse keskkonnamõju ilmnemist

planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel. Eeldada on regionaalse ühendatuse ja

piirkondade konkurentsivõime tugevnemisega kaasnevat positiivset mõju majandusele.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused

ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.

Detailplaneeringu algatamine sisaldab endas üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, mistõttu

planeeringu algatab Rapla Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla

Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud osaühing Rail Baltic Estonia.

Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele

2, § 128 lõikele 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2,

§ 33 lõike 2 punktile 4, lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5 ning vastavalt Rapla vallale

esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering eesmärgiga sätestada kohaliku

raudteepeatuse rajamise tingimused.

1.1. Planeeringuala hõlmab osaliselt Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus

66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus

66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee L1

(katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja 20125

Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi (katastritunnus

66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus 66901:001:0728) maaüksusi.

1.2. Planeeringuala piirneb Õhtupäikese, Sõõrumaa-Veski, Sõerumäe, Sõerumaa, Sikapõllu,

Sikametsa, Sepa, Panga, Männi, Metsataguse ja Karjamardi maaüksustega ning Rapla

ümbersõiduga.

1.3. Planeeringuala pindala on u 4,3 ha.

1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.

1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.

1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust.

3

2. Jätta Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale.

2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist.

2.2. Detailplaneeringu koostamise algataja on Rapla Vallavolikogu, menetleja, kehtestaja ning

koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, planeerija on osaühing Skepast&Puhkim.

2.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla

valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja

lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Viljandi mnt 17, Rapla linn).

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

4. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad

koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Toomet

volikogu esimees