Käskkiri

Jrk Esitaja Ettepanek KeA vastus

1 Eraisik Pinnavee meetmete plaanis ei ole sõnagi Linnamäe paisu

likvideerimisest. Linnamäe paisu tekitatav keskkonnakahju

lõhelistele ja karpidele on mõõtmatult suur. Linnamäe

paisu tõttu on kadunud ka sealne ebapärlikarpide elupaik.

Mudast puhastamine on naeruväärne meede. Paisjärv

tuleb alla lasta ja liikumisteed lõhelistele avada. Soovitan

tõsiselt tegeleda mitte poliitika vaid keskkonnakaitsega.

Keskkonnaamet seisab Jägala jõe loodusväärtuste eest, kuid tegemist on keerulise olukorraga kõigi osapoolte jaoks, kus selgus saabub aja jooksul kohtuvaidluste ja keskkonnaloa menetluse lõpuks.

2 Eraisik Leidsin keskkonnaameti kodulehelt huvitava plaani –

taastada ja ravida Eestis asuvaid veekogusid. Kirjutangi

enda poolse mõtteteraga, mis on südamele jäänud.

Vainupea külas lääne-virumaal asub Vainupea jõgi. Meil on

kodu selle jõe kaldal seega jõe igapäevane seisund on

meile hästi teada. Mida aastad edasi lähevad, seda rohkem

on näha seda, kuidas jõgi kinni kasvab. Vesi seisab ning

lõpuks haiseb. See suvi märkasime ka esimest korda sellist

asja, kus jõe vool oli nii aeglane, et merre suubudes oli

meri jõe suudme kinni peksnud, ning tegelik äravool üldse

puudus. Isa oskab vanemate juttude põhjal rääkida seda,

kuidas 1900. Aastate algul püüti sellest jõest kahele

suurele mõisale (Karula ja Kandle mõisad) kala ja vähki.

Selle jõega suudeti need kaks mõisa ära toita. Täna on aga

olukord selline, kus vaevalt seal mõni kalagi enam sees

elab, vähist rääkimata. Minu jutu kinnitamiseks on ka meie

õnneks koostatud 2008 aastal Eesti Maaülikoolis,

limnoloogiainstituudi poolt uurimistöö (Eesti meriforelli

kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning

võimalikud rehabilitatsioonimeetmed), kus on ka Vainupea

jõest juttu. Lisan lingina selle uurimistöö google drive faili

(lisatud linki ei saa avada, vajab juurdepääsu luba).

Võtame info teadmiseks, lisame tegevuskavasse uuringu meetme.

3 Eraisik

Tutvusin terviseplaani eelnõuga ning mulle tundub, et

planeeritud meetmed teatud veekogudes on suunatud

vaid tehtava kahju vähendamiseks. Siinkohal tahaksin aga

Meetme lisamiseks edastame toodud ettepaneku koos tegevuskava eelnõuga veemajanduskomisjonile kaalumiseks.

välja tuua, et Kohalikud omavalitsused üritavad kohati oma

parema teadmise ja äranägemise järgi pinnaveekogusid

parendada. Minu ettepanekul võiks tuua meetmena sisse

kohalike omavalitsustega pinnaveekogude restaureerimise

väljatöötamise meetme. 4 Eraisik Probleem seisneb veekogust, mis asub Võrumaal, Võru

vallas, Kose alevikus ning veekogu nimi on Pappjärve.

Veekogu on väga halvas seisukorras, sest veekogus kasvab

tohutult vesikuusk. Kevadel, kui hakkas jää sulama, tuli

väga palju välja surnuid kalu, sest vesikuusk on väga

mürgine (võtab veekogus hapnikku ära) nii kaladele, kui ka

inimestele. Oleme proovinud ka niita vesikuuske, kuid

tuleb koheselt tagasi. Vesikuuse kokkupuutel inimesega,

tekib inimesel tugev lööve. Vesikuuse levik on hetkel nii

suur, et kasvatab järve kinni. Nii suure levikuga surevad

järves kalad.

Meie nägemus oleks selline, et esialgu sügisel saaks niita

terve järve ära ning kevadel/suvel saaks tõsisemalt selle

ette võtta. See tagaks selle, et järves püsiks elu.

Veemajanduskava tegeleb veekogudega, mis on veekogumiks määratud. Pappjärve ei ole kinnitatud pinnaveekogumiks, mistõttu Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 seda käsitletud ei ole ja meetmeid läbi tegevuskava ei planeerita.

5 MTÜ

Taevaskoja-

Kiidjärve

Puhkeala

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala ettepanek Veekogude terviseplaani 2024-2025 Ahja jõgi, Põlva maakond, Saesaare pais Juhime Veekogude terviseplaani koostajate so. Keskkonnaameti tähelepanu Saesaare paisjärve, kui Ahja jõe olulise osa säilitamisele ja tervisele. Ahja jõe, kui vooluveekogu parandamiseks, on kavandatud meetmed kalade rändetingimuste ja läbipääsu tagamiseks, kuid peaaegu 50 ha suurune Saesaare paisjärv, kui oluline vooluveekogu osa ja väljakujunenud ökosüsteemi osa, ei ole väärinud veemajanduskavas 2022 – 2027 ja selle 2024-2025 tegevus- ja meetmeprogrammis ridagi. 2024 – 2025 meetmeprogrammi pandud koormuse kirjeldus selgitab justkui tekiks hüdroenergia tootmise tagajärjel maismaa pinnaveekogus vooluhulga muutus lõhejõel.

Paisjärvest moodustatakse eraldi pinnaveekogum kui selle veepeegli pindala ületab 50ha. Kuna Saesaare paisjärv on sellest väiksem, siis kuulub see Ahja jõe kogumi hulka. Veekogudele eraldi tähelepanu tegevuskava seletuskirjas tavapäraselt ei pöörata, vaid kirjeldatakse vajalikud meetmed selle lisades. Ettepanekud konkreetse keskkonnaloa taotluse lahendamisega seotult, praegusel juhul Saesaare paisuga seoses, tuleb esitada keskkonnaloa menetluses, misjärel nendele vastatakse. Käesoleval ajal toimub vaidlus keskkonnaloa osas. Paisjärve hea seisundi tagamine on üldjuhul paisuomaniku kohustus.

Meetmest nähtub, et kalade läbipääs on hinnatud vajalikuks ja rändetee avamisel oleks oluline positiivne mõju kalastikule. Taotleme Saesaare paisjärve kui vooluveekogu olulise osa (Põlva valla üldplaneeringu järgi 48,5 ha ja 5,5 km Ahja jõe lõik) eraldi ja iseseisvat käsitlust veemajandus- ja meetmekavas. Esmapõhjusel, et paisjärve (vee)kasutuse eesmärgid on ajaloolisest ainueesmärgist oluliselt mitmekesisemad. Paisu rajamise esialgne eesmärk 70 aastat tagasi oli ennekõike hüdroenergiast elektrienergia tootmine, kuid tänaseks päevaks on paisjärve kasutusel (veemajanduses) rohkem eesmärke. Saesaare paisjärv on aktiivselt kasutuses rekreatiivsetel eesmärkidel sh. kalastamine, ujumiskohad (Vana ujumiskoht peale Lonny sadamat, Maarja Küla ujumiskoht ja Kivipalu mäe ujumiskoht)erinevat liiki paaditamise sihtkoht, kallasradade kasutamine matkamiseks(jalgsimatkad, tõukerattamatkad, rattamatkad) seega on järv vabariikliku tähtsusega vaatamisväärsus. Järvel on oluline roll Maarja Küla igapäevaelus. Paisud ja paisjärvede olemasolu üldiselt aitab leevendada äkiliste kliimamuutuste mõjusid nagu seda on pikad kuivad perioodid või valingvihmad. Paisjärve ökosüsteemis on 70 aasta jooksul kujunenud välja uued elupaigad, mis järsu muudatuse korral hävineksid. Paisu likvideerimisega rändetee avamisel ja paisjärve kadumine toob kaasa negatiivsed tagajärjed: väljakujunenud ökoloogilise ja toimiva sotsiaalmajandusliku terviku hävimine. Need mõjud on hindamata või varasemad hinnanguid ei ole veemajanduskavas arvesse võetud. Seetõttu on Keskkonnaameti otsus tegutseda Ahja jõe hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise nimel (paisu lammutamine) läbi kaalumata ja kiirustav. Saesaare

paisjärve olemasolu ja selle olulisus on kaalukausilt kõrvale jäänud. MTÜ Taevaskoja- Kiidjärve Puhkeala ettepanek on leida ja võtta tarvitusele meetmed Saesaare paisjärve hea tervise säilimiseks. Ahja jõe kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamise meetmena tuleb leida lahendus demokraatlikes üldplaneeringu ja detailplaneeringu protsessides. Saesaare paisule kalapääsu rajamise detailplaneeringu protsess Põlva vallas on seni olnud tõkestatud just Keskkonnaameti poolt. MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala on asutatud 11.01.23.a. tegutsemiseks Saesaare paisjärve ja sellega seotud puhkeala keskkonna kaitseks. MTÜ liikmeskonda kuulub 4 juriidilist isikut ja 34 eraisikut

6. AS

Generaator

Oleme teinud juba perioodi 2022–2027 veemajanduskavade (edaspidi VMK) ja meetmeprogrammi eelnõule kohta ettepanekuid Keskkonnaministeeriumile (nüüd Kliimaministeerium). Muuhulgas tegime ettepanekud konkreetselt (Ahja jõe) Saesaare HEJ paisu, (Kunda jõe) Kunda ajaloolise HEJ paisu ning (Valgejõe) Kotka paisu planeeritud meetmete kohta ning palusime muuta meetme kirjeldust selliselt, et see viitaks kalapääsu rajamise võimalusele, st. oleks meede, mida AS Generaator paisu omanikuna saab rakendada. Seda ettepanekut Keskkonnaministeerium ei arvestanud ja vastas, et juba olemasolevas sõnastuses: „kalade rändetingimuste parandamine ja kaladele läbipääsu tagamine“, hõlmab meede ka kalapääsu rajamise võimalust. Samuti selgitas Keskkonnaministeerium, et Keskkonnaametil on VMK perioodi jooksul võimalik muuta meetmeprogrammis kavandatud meetmeid läbi keskkonnalubade menetluse aga ka meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostades.

Keskkonnaamet nõustub Kliimaministeeriumi vastusega, et kavandatud meede sisaldab mõlemat – nii kalapääsu rajamist kui paisutuse likvideerimist. Meetme sõnastus on nii meetmeprogrammis kui selle rakendamise tegevuskavas üldisem, samalaadsete koormusallikate lõikes sarnane ning konkreetsed lahendusvõimalused selguvad keskkonnaloa menetluse raames. Nii Saesaare, Kunda kui Kotka paisu keskkonnaloa taotluste menetlustes on jõutud järeldustele, et paisutuse säilitamine ei ole võimalik ning paisutus tuleks likvideerida. Kuna otsused on vaidlustatud kohtus, jätab Keskkonnaamet meetme sõnastuse samaks, kuid eemaldame Saesaare paisuga seotud meetme juurest keskkonnaloa numbri.

Täna oleme meetmeprogrammi (2024 – 2025) rakenduskava eelnõu juures, kuid Keskkonnaameti tegelik tegutsemine 2022. aasta 7.oktoobrist kuni tänaseni ei ole olnud keskkonnalubade menetluses vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt meile saadetud VMK meetme selgitusele. Keskkonnalubasid koos kalapääsu rajamisega ei ole võetud menetlusse või on keeldutud detailplaneeringu kooskõlastamisest. Näeme, et 2024 – 2025 rakenduskavas kasutatakse jätkuvalt täpsustamata kujul sama meetme nimetust. Enamgi veel, Keskkonnaamet on meile korduvalt selgitanud, et kalade läbipääsud nimetatud objektidel on võimalikud üksnes likvideerimise ja lammutamise läbi. Seetõttu kordame oma ettepanekut, et oleme valmis parandama kalade rändetingimusi ja tagama kalade läbipääsu meie poolt välja pakutud kalapääsude rajamise läbi. Oleme huvitatud ja võimelised rahastama (või osalema EU rahastusega projektis) sellist kalapääsu, mis võimaldab ettevõttel jätkata omandi kasutamist ja põhitegevust. Kui Keskkonnaamet jätab nüüd meetme tegevused

rakenduskavas täpsustamata või tegelikus tegutsemises

(keskkonnaload) järgib likvideerimise ja lammutamise

eesmärki, siis sellise eesmärgi saavutamise meetmete

rakendajaks ja rahastajaks ei saa olla Generaator AS.

Likvideerimise meede on sedavõrd koormav, et see ei ole

ettevõtte jaoks proportsionaalne ning muudab võimatuks

ettevõtte tegevused viidatud objektidel. Kuivõrd ettevõte

ei saa oma omandi kasutamist jätkata, tuleb

Keskkonnaametil leida vahendid sellise eesmärgi

(meetme) elluviimiseks ja õiglane hüvitusmeede

ettevõttele.

7. EVEL

Eesti Vee-ettevõtete Liit edastab Teile veemajanduskavade põhise tegevuskava eelnõu aastateks 2024-2025 osas alljärgneva ettepaneku. Teeme ettepaneku täiendada tegevuskava Vetla paisutuse osas, mis asub Jägala jõel. Leiame, et Keskkonnaameti poolt tuleks üle vaadata nimetatud paisutusele antud keskkonnaluba äravoolu looduslikkuse seisukohalt. Paisutuse mõju veerežiimidele on meie hinnangul väikeste vooluhulkade perioodil ohuks Jägala jõe ökoloogilisele seisundile. Vetla paisutusel ei täideta keskkonnaloa nõuet tagada pidev vooluhulk kalapääsu toimimiseks, kuna hüdroelektrijaama töös hoidmiseks kasutatakse paisutusel vee kogumist äravoolu sulgemisega koos tsükliliste paisutuse veetaseme alandamistega. Eeltoodud teemale on AS Tallinna Vesi juba aastaid tähelepanu pööranud, kuid senini ei ole Keskkonnaamet Vetla paisutusega seonduvat olukorda lahendanud. Märgime, et eeltoodu tekitab lisaks ökoloogilise seisundi kahjustamisele ka AS-i Tallinna Vesi jaoks probleeme seoses veerežiimide reguleerimisega. Lisaks, kuivõrd järsud vooluhulkade kõikumised tekitavad survet, tekitab tegevus kahju ka AS-i Tallinna Vee rajatistele.

Keskkonnaametil on pooleli kirjeldatud teemaga seoses järelevalve menetlus.

8. Eraisik Ebaseaduslikest paisudest otsige üles ka Preedi jõel olev ebaseaduslik pais ja likvideerige see.

Oleme pöördunud ettepaneku esitaja poole ebaseadusliku paisu asukoha täpsustamiseks.

9. Eraisik Kaardistada võiks ravimijäägid, mis erituvad inimese kehast kasutamisel muutumatul kujul või bioloogiliselt aktiivsete metaboliitidena. Selle artikli järgi võiks Eestis kasutatavatest ravimitest olla teemaks amoksitsilliin, metformiin, metotreksaat; aga ka digoksiin, levetiratsetaam, sotalool, atsikloviir, nitrofurantoiin…

Ettepanek eeldab põhjalikuma uuringu läbiviimist, seega edastame selle veemajanduskomisjonile seisukoha võtmiseks.

K Ä S K K I R I

Tallinn 02.05.2024 nr 1-2/24/199

Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade

veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise

tegevuskava 2024-2025 kinnitamine

Veeseaduse § 52 lõike 5 ning ja Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 10 alusel:

1. kinnitan Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi

rakendamise tegevuskava 2024–2025 koos lisadega 1–5;

2. avaldada Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade

meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2024–2025 koos lisadega 1–5

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehtedel.

Haldusakti saab vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates, esitades

kaebuse halduskohutusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Riigimetsa

Majandamise Keskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, AS

Riigi Kinnisvara, kohalikud omavalitsused, veemajanduskomisjoni liikmed

Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade

meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2024-2025

Seletuskiri

Detsember 2023

Koostaja: Keskkonnaamet

KINNITATUD

02.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/199

Lisa

Sisukord

Taust ................................................................................................................................................ 4

Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamise põhimõtted .......................................... 5

Tegevuskava ülesehitus ................................................................................................................... 6

Tegevuskava .................................................................................................................................... 7

Tegevuskava eelnõu avalikustamine ............................................................................................. 14

Lisad .............................................................................................................................................. 16

Taust

Eestis on moodustatud kolm veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti

ja Koiva vesikond. Vee kasutamise ja kaitse abinõude paremaks planeerimiseks koostatakse iga vesikonna

kohta veemajanduskava (edaspidi VMK), mille lahutamatu osa on meetmeprogramm, kus planeeritakse nii

pinna- kui põhjavee kaitse meetmed.

Perioodi 2022-2027 VMK ja meetmeprogrammi kinnitas keskkonnaminister 07.10.2022.

Meetmeprogrammi rakendamist korraldab veemajanduskomisjon (edaspidi komisjon) ja meetmete

rakendamist koordineerib Keskkonnaamet (edaspidi KeA). Meetmeprogrammi rakendamiseks koostab

KeA meetmeprogrammi rakendamise kaheaastase tegevuskava (edaspidi TK) meetmeprogrammis

kavandatud meetmete paremaks rakendamiseks ja VMK-s kavandatud keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks. Tegevuskava rakendamine on kõigi veekasutuse ja vete seisundit mõjutavate osapoolte

ühine kohustus.

Selgitamaks, milliseid meetmeprogrammis kavandatud meetmeid nende rakendajad perioodil 2024-2025

plaanivad ellu viia, pöördus KeA kirjalikult alljärgnevate asutuste poole: Kliimaministeerium,

Keskkonnaagentuur, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, kellega toimusid ka kohtumised planeeritavate

meetmete aruteluks. Tegevuskava avalikustatakse pärast kinnitamist Kliimaministeeriumi ja

Keskkonnaameti veebilehel.

Joonis 1. Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad

Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamise põhimõtted

Käesoleva VMK meetmeprogrammi rakendamise TK on koostatud perioodiks 2024-2025, mille alusel

toimub antud perioodil VMK meetmeprogrammi meetmete rakendamine. Koostatud TK eesmärk on

täpsustada meetmeprogrammi tegevusi lühemaks ajaperioodiks ning keskenduda tegevustele konkreetsete

pinnaveekogumite valgaladel või põhjaveekogumitel. TK koostamisel lähtutakse ekspertide koostatud

vesikondade VMK-dest ja meetmeprogrammidest, samuti Keskkonnaministeeriumi (alates 01.07.2023

Kliimaministeeriumi, edaspidi KLIM) veeosakonnaga läbi arutatud ja VMK komisjonis 07.12.2022 heaks

kiidetud TK koostamise põhimõtetest1. Nimetatud Põhimõtted annavad suunised nii TK sisu kui koostamise

ajaraami kohta.

TK koosneb seletuskirjast ning lisadena antud ajaperioodiks kavandatavate pinna- ja põhjavee kogumi- ja

vesikonnapõhistest meetmetabelitest.

TK-sse on koondatud eelkõige need tegevused, kus mitteheas seisundis kogumi hea seisund peab olema

saavutatud aastaks 2027 ning kus meetmeprogrammi tegevused on planeeritud aastateks 2024-2025 või on

pidevad. Samas on oluline tagada juba hea seisundi saavutanud kogumitel selle säilitamine. TK on suures

osas koostatud kogumipõhiselt, samas mitmed õigusaktidest lähtuvad meetmed on kavandatud

vesikonnaülestena.

1 Veemajanduskavad | Keskkonnaamet

Tegevuskava ülesehitus

Tegevuskava 2024-2025 on koostatud ühtsena kolmele Eestis moodustatud vesikonnale. TK meetmed on

kavandatud sarnaselt meetmeprogrammidele, eraldi pinna- ja põhjavee kogumipõhised ja vesikonnaülesed

meetmed. Meetmed on esitatud eraldi tabelitena (Lisad 1, 2, 3).

Tulenevalt TK koostamise põhimõtetest jagunevad planeeritud meetmed meetmeprogrammi põhimõtteid

järgivalt põhi- ja täiendavateks meetmeteks. Põhimeetmed on kohustuslikud ning lähtuvad erinevates

õigusaktides kehtestatud kohustustest ja piirangutest. Täiendavad meetmed on vajalikud veekogumite

vähemalt hea seisundi saavutamiseks või selle säilitamiseks, kui ainult põhimeetmete rakendamisest ei

piisa. Täiendavad meetmed ei ole rakendajatele kohustuslikud.

Kavandatud meetmed jaotuvad:

➢ administratiivseteks, sh järelevalve (keskkonnaload, järelevalve toimingud, õigusraamistik);

➢ tehnilisteks (ehituslikud ja rakenduslikud tegevused);

➢ nõustamisteks (nõustamine, koolitus, teavitus, juhendmaterjalid);

➢ uuringuteks (teadus- või rakendusuuringud).

Meetme rakendamise eest vastutajal (viidatud lisades kui rakendaja, veerg „K“ lisas 1 ja veerg „BB“ lisas

2) on kohustus rakendada põhimeetmed kavandatud perioodil. Tegevuse elluviimisega tuleb alustada

vähemalt TK-s näidatud ajaperioodil. Kui meetme elluviijal ei ole võimalik meedet kavandatud perioodil

rakendada, tuleb selle kohta esitada põhjendus või selgitus koos selle elluviimise uue tähtajaga. Juhul kui

meede pole enam asjakohane, nt ettevõte on tegevuse lõpetanud või olemasolev reoveepuhasti on

likvideeritud või väljund vastab loaga kehtestatud nõuetele, siis meetmeprogrammis kavandatud meedet ei

ole TK-sse plaanitud.

Keskkonnalubadega seotud meetmeid viiakse ellu regulaarselt kõikide vesikondade valgaladel sõltumata

sellest, kas meede on planeeritud TK-s või mitte. Samuti tegutsevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused

ja ettevõtted oma igapäeva töös vastavalt õigusaktide normidele ning läbi selle rakendavad pidevalt ka

planeeritud meetmeid.

Tegevuskava

TK 2024-2025 tegevuste valim on koostatud lähtuvalt VMK meetmeprogrammis antud perioodiks

planeeritud meetmetest või uuringutest, mis omakorda on aluseks jätkumeetmete planeerimisel ning mis

võtavad aega rohkem kui üks TK periood või milledega tegelemine on tervet VMK perioodi hõlmav.

Põhjavee meetmed

Perioodi 2024-2025 TK-sse on planeeritud 41 meedet 16-l halvas või ohustatud põhjaveekogumil (Lisa 1).

Mitmed meetmed sisaldavad oluliselt rohkem tegevusi, kui tabelis olev meetmerida väljendab, nt

administratiivsed meetmed (järelevalve, lubade menetlus), kus ühe meetmerea puhul tuleb kogumil

tegeleda kõikide seal paiknevate ettevõtetega. Kõik põhjaveekogumitele planeeritud meetmed on

põhimeetmed.

Joonis 2. Põhjaveemeetmete liigitus.

Administratiivsed meetmed

Administratiivne (järelevalve) meede kaitset vajavatel aladel veekvaliteedi säilimiseks tegevuspiirangute

täitmise üle järelevalve tegemine ning käitiste riskipõhise järelevalve tugevdamine kaitsmata või nõrgalt

kaitstud põhjaveega piirkondades (meede VHM04). Meetme rakendaja on KeA läbivalt kogu VMK

perioodi. Meede on planeeritud kogumil 152 .

Tehnilised meetmed

Tehnilisi meetmeid on TK-s 16, millest üheksal juhul on tegemist kas jääkreostuse likvideerimise või

objektide ohutustamisega (meede HJR01_4_2) põhjaveekogumitel 73, 114 ja 155, sh väetisejääkide ja

naftasaaduste likvideerimine. Meetmete rakendajaks on maaomanikud või objekti omanikud. Tööd on

planeeritud teha TK 2024-2025 perioodil, kuid suuremate objektide puhul kandub tööde lõpetamine

järgmisesse TK perioodi (2026-2027).

Kolmel põhjaveekogumil on planeeritud reovee kohtkäitluse korrastamise meede (meede HKÜ02_4_3)

kogumile jäävate KOV-de territooriumitel. Tegevused toimuvad vastavalt Life IP CleanEst uuringu

"Reoveesüsteemide inventuur pinna- ja põhjaveekogumite koormusallikate kaardistamiseks" alusel.

2 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas 3 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum 4 Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum 5 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

24; 59%

16; 39%

1; 2%

Põhjavee meetmete liigitus

Uuring Tehniline Administratiivne (järelevalve)

Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) rakendada on neli tehnilist meedet kolmel põhjaveekogumil, sh

seirekaevude rajamine ja hooldamine (meede VMK03_2_2) ning kogumil 26 veekihte avavate kasutuseta

kaevude likvideerimine (meede PSV01_2_2).

Uuringumeetmed

Erineva suunitlusega uuringuid on TK-sse planeeritud 24, neist 13-e juures on rakendajaks KAUR.

Rakendatavateks meetmeteks on põhjaveekogumite ja inimtegevuse koormuse ülevaatamine (meede

VMK04) kümnel kogumil, samuti põhjavee seirekaevude ülevaatus (meede VMK03_2_1) kahel kogumil.

KLIM korraldab uuringud kolmel põhjaveekogumil, mille käigus hinnatakse põhjaveevarude, põhjavee

kvaliteedi ja kasutamise võimalusi (meede VEV01_3_3) põhjaveekogumil 37, teostatakse veeuuring

reostuse (keskkonnakahju) ulatuse selgitamiseks, reostuse likvideerimise tasuvusuuring ja

likvideerimistööde keskkonnamõju analüüs ning asjakohasusel meetmete väljatöötamine, sh algolukorra

fikseerimine (meede HJR01_4_1) põhjaveekogumil 78 ning põhjaveekogumi ja inimtegevuse koormuse

uuring (meede VMK04) põhjaveekogumil 89.

Neljal põhjaveekogumil tuleb veekasutajatel teostada uuring põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja

kasutamise võimaluste kohta (meede VEV01_3_3). Konkreetsed veekasutajad selgitab KeA ning võtab

nendega ühendust. Meetmete rakendamise lõpp kandub käesoleva veemajandusperioodi viimasesse TK-

sse.

Kunda Vesi OÜ korraldab põhjaveevarude uuringud kahel põhjaveekogumil hindamaks piirkonnale

vajalike põhjaveevarude mahtu. Töö lõpetamine kandub samuti järgmise perioodi TK-sse.

Järve Biopuhastus OÜ tegeleb jätkuvalt Vasavere veehaarde kasutamise jätkamistingimuste määramisega

piirkonna joogiveevajaduse tagamiseks, Pannjärve liivakarjääri ja looduskaitse eesmärkide (Kurtna

loodusala) ning pinnaveekogude (Martiska järv, Kuradijärv jt) vahel tasakaalu leidmiseks. Käimas on

Vasavere veehaarde keskkonnamõju hindamine ja vajadusel selle lisaekspertiiside tegemine.

OÜ Gulib koostöös Narva Linnavalitsusega planeerib veeuuringu reostuse (keskkonnakahju) ulatuse

selgitamiseks, reostuse likvideerimise tasuvusuuringu ja likvideerimistööde keskkonnamõju analüüsi ning

asjakohasusel meetmete väljatöötamise, sh algolukorra fikseerimine (meede HJR01_4_1)

jääkreostusobjekti "Narva raudteesõlm ja vedurite ekspluatatsiooni jaoskond" (JRA0000118 täpsustatud

uuring ohutustamise planeerimiseks).

Meetmete kavandamise teeb keerukaks asjaolu, et TK koostamise ajal puuduvad veel meetmete sisu

põhjalikumalt selgitavad faktilehed ja seetõttu pole kõikide meetmete sisu üheselt mõistetav. Näiteks

põhjavee meetmeprogrammi administratiivne meede: „Põhjavee liigvähendamise vältimiseks

põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine“. Meetme kirjeldus näeb ette põhjaveevaru

hindamise vajalikkuse kontrollimise keskkonnaloa tingimuste üle vaatamise ja keskkonnaloa taotluse

menetluse käigus ning nende veekasutajate selgitamise, kellega seoses tuleb põhjaveevarud hinnata.

Meetmeprogrammis on tegevus planeeritud seitsmel põhjaveekogumil ning see puudutab kokku 594 luba.

Nimetatud meetme puhul oleks sisulise faktilehe olemasolu äärmiselt vajalik täpsustamaks, mida täpsemalt

meetme planeerija hinnangul on lisaks varude hindamise vajalikkusele veel vaja meetme tõhusaks

rakendamiseks.

Pinnavee kogumipõhised meetmed

Perioodiks 2024-2025 on pinnavee TK-s planeeritud 828 kogumipõhist meedet 204-l kogumil.

Administratiivsed meetmed

6 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum 7 Kambriumi-Vendi põhjaveekogum 8 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum 9 Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum

Põhiosa järgmisesse TK perioodi kavandatavatest meetmetest moodustavad KeA poolt rakendatavad

administratiivsed, sh järelevalve meetmed (Joonis 2, Lisa 2).

Joonis 3. Kogumipõhiste pinnaveemeetmete liigitus.

Kogumipõhistest pinnaveemeetmetest on TK-s 2024-2025 KeA rakendada 421 meedet (51%), sh

järelevalve meetmed moodustavad sellest 72%. KeA ja Põllumajanduse- ja Toiduamet (edaspidi PTA)

ühiseid järelevalve meetmeid kogumi valgalal tegutsevate põllumajandusettevõtjate taimekaitsevahendite

kasutamise vastavuse õigusaktides kehtestatud nõuetele kontrolli on plaanitud TK-s 77-l kogumil (meede

HTKV01_4_2). PTA lähtub järelevalve teostamisel oma sisemisest plaanist.

Pea pooled (48%) järelevalve meetmed on suunatud põllumajandusliku tegevuse keskkonnatingimuste

vastavuse hindamisele (meetmed HLK01_4_1; HLK08_3_2; HPM11_2_2). Meetmeprogrammis on

kavandatud 33 kogumipõhist pinnavee järelevalve meedet: ÜPP10 strateegiakava 2021-2027 toetusi

taotlevate põllumajandusettevõtete tingimuslikkuse (kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded) kontrollimine (meede HPM01_3_1). Meetme

kirjeldus näeb ette tingimuslikkuse kontrolli läbiviimise vastavalt nõuetele. Kontrolli mahu ja

kontrollitavate ettevõtete valimi annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA)

KeA järelevalve üksusele teada tavaliselt kontrolliaasta kevadel. Kuna TK koostamise ajal ei ole KeA-l

teada, millised käitised millistel kogumitel täpselt valimisse tulevad, on TK-sse planeeritud meetme

rakendamine 33-l kogumil.

Olulise mahuga (13%) järelevalve meede VHP01_3_211 on planeeritud TK-sse selliselt, et need objektid

kus meetme rakendamine (menetlused, ehitusprojektid ja –tööd, vaidlustatud otsused) võtab prognoosi

kohaselt kauem aega, nende osas alustatakse tegevusi 2024. aastal. Kui kahe aastase perioodiga ei suudeta

meedet rakendada, läheb meetme lõplik rakendamine järgmise perioodi TK-sse.

Ülejäänud järelevalve meetmete planeerimisel TK-sse on tehtud valim kogumitest, kus valgalal

kontrollitakse/rakendatakse kõiki kogumile seatud järelevalve meetmeid. Kui 2022-2023 TK-s olevate

kogumite juures jäi mõni kogumile seatud meede kavast välja, siis need meetmed on lisatud 2024-2025

TK-sse.

KeA rakendatavast 114-st administratiivsest meetmest on TK-s planeeritud keskkonnaharidusliku ja

ennetava tegevuse korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimiseks meede (meede TG01) 102-l

10 Ühine põllumajanduspoliitika 11 VHP01_3_2 Järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis)

Administratiivne 16%

Administratiivne (järelevalve) 37%

Uuring 5%

Tehniline 42%

Kogumipõhiste meetmete liigitus

Administratiivne Administratiivne (järelevalve) Uuring Tehniline

kogumil, mille sisuks on kavandatud veekogumi valgalal probleemsetele koormustele ja nende

vähendamisele suunatud põhimeetmete rakendamise toetamine KeA valdkonnaspetsialistide ning

piirkondlike tugispetsialistide poolt. Erinevatel kogumitel on lähtuvalt probleemidest loetletud eraldi

valdkonnad ja meetmed, millede osas tuleb rakendajaid toetada. Meetme rakendamiseks planeeriti toetust

KLIM eestvõttel koostatud Life programmi taotlusest (Life SIP for Water) Lääne-Eesti vesikonna VMK

tõhusamaks rakendamiseks. Taotluses kavandati muuhulgas administratiivse suutlikkuse tõstmiseks VMK

tugiisikute tööle võtmist, kelle ülesandeks oleks põhjalikum meetmete selgitamine rakendajatele ja hilisem

teabe kogumine rakendamise kohta.

Kinnitatud VMK 2022-2027 meetmeprogrammis tabel1meede209 on administratiivse suutlikkuse tõstmise

meede, mis eeldab KeA-sse ja KAUR-i täiendavate spetsialistide tööle võtmist planeeritud meetmete

rakendajate juhendamiseks ja asutuse pädevuses olevate meetmete tõhusamaks rakendamiseks.

Kahjuks ei saanud taotlus positiivset otsust. KLIM veeosakond on lähtuvalt taotluse sisule esitatud

kommentaaridest täiendanud taotlust ning eeltaotlus esitati uuesti 5.09.2023 ning positiivse tagasiside

korral põhitaotlus 5. märtsil 2024. Eeldusel, et teistkordsel esitamisel saab taotlus positiivse otsuse, oleks

võimalik VMK tugiisikud KeA-s tööle võtta 2025 aastal. Taotluse mitte rahastamisel puudub KeA-l piisav

spetsialistide ressurss, et plaanitud meedet TG01 rakendada.

TK-sse planeeritud KLIM administratiivsed meetmed (17 meedet) on seotud veekaitselisi eesmärke täitvate

rahvusvaheliste lepete või konventsioonide täitmisega (meede RL01), sh koostöö Läänemere piirkonnas,

sh Lätiga piiriüleste veekogumite hea seisundi saavutamiseks ning koostöö Venemaaga 1997. aastal

sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel eesmärgiga vältida

veekogumite seisundi halvenemist.

2023. aastal teostas KeA mitme kogumipõhise pinnaveemeetme juures eelneva analüüsi, et hinnata meetme

vajadust/asjakohasust ning selle alusel meede kas planeerida TK-sse või mitte.

Üheks selliseks on reoveepuhasti haldajale planeeritud kogumipõhine pinnavee meede: Reoveepuhasti

toimimise hinnangu koostamine (meede PRV02_2_2). Meetmeprogrammis on plaanitud 51 sellist meedet.

Meetme kirjeldus näeb ette eksperthinnangu koostamise loa nõuetele mittevastavuse põhjuste

väljaselgitamiseks ning protsesside optimeerimiseks ning selle alusel vajadusel jätkumeetmete rakendamist

puhasti nõuetele vastavuse tagamiseks. 2023. aastal analüüsis KeA lähtuvalt seire andmetest

reoveepuhastite väljundi vastavust nõuetele ning mittevastavad väljalaskmed on lisatud 2024-2025 TK-sse.

Teine selline keskkonnaloa omanikule planeeritud meede, mille osas KeA analüüsis enne TK-sse meetme

planeerimist selle asjakohasust, on: Keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine

(meede KKL02_2_1). Nimetatud meetmeid on meetmeprogrammis 139. Meetme kirjeldus näeb ette loa

omaniku tegevusi keskkonnatingimuste täitmisel. Ka selle meetme puhul analüüsis KeA seireandmete

põhjal reoveepuhastite väljundi vastavust nõuetele ja/või hindas kas loa omanik on muid loa nõudeid täitnud

või ei ole. Kui vajalikud tehnilised tegevused nt reoveepuhasti rekonstrueerimine on loa omanikul

kavandamisel, lisati TK-sse vastav tehniline meede või loa nõuete eiramise korral järelevalve meede.

Kolmas meetmeprogrammis planeeritud meede, mille asjakohasust lähtuvalt oma pädevusest KeA

analüüsis, on järelevalve meede: Kogumi valgalal tegutsevate põllumajandusettevõtjate

taimekaitsevahendite kasutamise vastavuse õigusaktides kehtestatud nõuetele kontrollimine. PTA teostab

järelevalvet taimekaitseseaduse alusel ja KeA veeseaduse alusel (§ 196 lg 2 p 12) (meede HTKV01_4_2).

2024-2025 TK-sse on planeeritud nimetatud meetmeid 127-st meetmeprogrammis kavandatust 77. Antud

meetme puhul välistati järelevalve nendel kogumitel, kus veekaitsevööndis ei ole põllumassiive.

TK-s on muudetud 22 PTA-le planeeritud järelevalve meetmerea juures meetme kirjeldus, mis tõenäoliselt

on ekslikult meetmeprogrammi saanud. Meede: Järelevalve tegemine silo-, minraalväetiste-

sõnnikuhoidlate, loomapidamishoonete, -rajatiste, silo- ja sõnnikuaunade veekaitseliste nõuete täitmise

üle. Sõnnikuaunade teatiste menetlemine ja kontroll, mille osas PTA-l puudub kohustus, on asendatud

taimekaitsevahendite kasutamise nõuetele vastavuse kontrolliga (meede HTKV01_4_2).

Tehnilised meetmed

Tehnilisi meetmeid on TK-sse planeeritud 351. Enamus ehk 51% meetmetest on suunatud

põllumajandustootjatele, sh nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine (HTKV01_4_3 ja

HTK02_1_1), tõhusate väetamistehnoloogiate rakendamine (meede HPM02_2_2), loomapidamishoonete

keskkonnanõuetele vastavusse viimine (meede HLK01_4_3), rohumaa ülekarjatamise vältimine (meede

HPM03_1_1) ning säästvate põllumajanduspraktikate rakendamine (meede HPM02_2_3).

Teine suur grupp tehnilisi meetmeid (40%) on seotud loaomaniku poolt keskkonnakaitselubades seatud

tingimuste täitmisega (meede KKL02_2_1). KLIM rakendada on viis, sh kaks meedet on seotud

jääkreostuse likvideerimise või objekti ohutustamisega (meede HJR01_4_2) Kroodi ojal ja Ämaris. Kuna

tegemist on mahukate töödega, siis need jätkuvad veel ka järgmisel TK perioodil. Võnnu, Rannamõisa ja

Leisi kogumitel on planeeritud veekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja

elupaikade taastamine (meede VKS01_2_2). Tööd on samuti planeeritud kuni veemajandusperioodi lõpuni.

Uuringumeetmed

Uuringumeetmeid on 2024-2025 TK-sse planeeritud 42, neist 22 puhul on rakendaja KLIM. Vesikonna

tunnuste analüüs, sh veekogumi tüüpide ja kogumite ülevaatuse tegemine (meede VMK01) on kavandatud

14-l ja pinnaveele inimtegevusest avalduva koormuse selgitamine (meede VMK02) kuuel

pinnaveekogumil.

Eksperthinnangu teostamise meede loa nõuetele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamiseks ja protsesside

optimeerimiseks ning sellest lähtuvalt jätkumeetmete rakendamine puhasti nõuetele vastavuse tagamiseks

(meede PRV02_2_2) on planeeritud 12-le loaomanikule.

Pinnavee vesikonnaülesed meetmed

Perioodiks 2024-2025 on TK-sse kavandatud riigi vesikonnaüleseid meetmeid 87 (Lisa 3), valdavalt

põhimeetmed (89%). Vesikonnaüleselt on enim rakendatavaid meetmeid TK-s KLIM-il ja KAUR-il.

Joonis 4. Vesikonnaüleste meetmete liigitus.

Suure osa järgmise TK perioodi vesikonnaülestest meetmetest moodustavad uuringud, sh on olulise

tähtsusega mitmed alusuuringud järgmise perioodi VMK koostamiseks. Näitena vesikonna tunnuste

analüüs, sh veekogumi tüüpide ja kogumite ülevaatus (meede VMK01). Sama suure osakaaluga on

üleriigiliselt rakendatavad administratiivsed meetmed, sh ka veekaitselisi eesmärke täitvate rahvusvaheliste

lepete või konventsioonide täitmine. Üleriigilise meetmena on Tk-sse planeeritud ka keskkonnaharidusliku

ja ennetava tegevuse korraldamise meede (meede TG01), mille rakendamiseks esitab KLIM uuesti taotluse

Life programmi (Life SIP for Water), et suurendada meetmete rakendamise korraldamise võimekust Lääne-

Eesti vesikonnas.

Täiendavalt 2024-2025 tegevuskavasse planeeritud meetmed.

Keskkonnaamet tutvustas TK 2024-2025 eelnõu 13.12.2023 toimunud komisjoni koosolekul. Tulenevalt

kokku lepitud ja komisjonis heaks kiidetud vesikondade VMK meetmeprogrammide rakendamise TK

põhimõtetest ja ajakavast alustas KeA 2024. aasta jaanuaris eelneva perioodi meetmete rakendamise kohta

informatsiooni kogumist. Andmete kogumise käigus selgus vajadus lisada täiendavalt 23 kogumipõhist

pinnaveemeedet 2024-2025 TK-sse eesmärgiga lõpetada juba alustatud meetme rakendamine või oli

42; 48%

1; 1%2; 3%

42; 48%

Riigi vesikonnaülesed meetmed

Uuring Tehniline Nõustamine Administratiivne

vajadus jätkumeetme planeerimiseks. Samuti on uue perioodi TK-s vajalik kajastada erinevatel põhjustel

rakendamata jäänud meetmed. Vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks selgus ülevaate koostamise

käigus pärast uue perioodi TK tutvustamist komisjonis, on nimetatud tegevused välja toodud eraldi tabelina

(Lisa 5).Vesikonnaülestest rakendamist alustatud, aga veel pooleli olevatest või pideva rakendamise

staatusega pinnavee meetmetest on juba 2024-2025 TK-sse integreeritud 11 jätkutegevust (Lisa 3). Lisaks

vajavad iga-aastast tähelepanu ja rakendamist kaks esialgses tabelis mitte kajastatud meedet:

✓ Tabel1meede 102 (meede KE17) - Valgala elanike ja ettevõtjate veekaitsealaste teadmiste tõstmine;

✓ Tabel1meede118 (meede OA01_4_4) - Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise

ja piiramisega seotud nõuete rakendamine.

Operatiivseire kavandamine

Üheks KeA poolt iga-aastaselt rakendatavaks meetmeks on operatiivseire korraldamine (meede

VMK11_4_2). Operatiivseire eesmärgiks on täiendada ülevaateseiret ja määrata kindlaks

keskkonnaalastele eesmärkidele mitte vastavad veekogumid, hinnata meetmete rakendamisest tulenevaid

muutusi (nt reoveepuhastite toimimine) ning punktreostusallikatele rakendatud (heitvee väljalaskmed)

meetmete tõhusust. Operatiivseire seireplaani koostamisel lähtutakse eelkõige veekogumite seisundi

vahehinnangutest, vesikondade VMK meetmeprogrammide rakendamise TK-dest ning veekogumile mõju

avaldavatest koormusallikatest (erinevad punkt- ja hajukoormused). Seirepunktid ja -sagedus on

planeeritud selliselt, et seiretulemuste järeldustele tuginedes oleks võimalik kavandada täiendavaid

meetmeid veekogumi seisundi parendamiseks. Vesikonna veeseireprogrammi 2022-202712 kohaselt on

ajaperioodil 2024-2025 planeeritud pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi operatiivseire 16-l ja keemilise

seisundi operatiivseire ühel pinnaveekogumil.

Seiratavate veekogumite valimi aluseks on veekogumi mittehea seisund ning viimase 2–3 aasta jooksul

veekogumil toimunud eesmärgipärane tegevus, millel võib olla soodne mõju seisundi paranemisele.

Valimist jäetakse välja veekogumid, millel on vastava seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused teada

või on need alles rakendamisel. Neid seiratakse pärast meetmete rakendamist mõistliku aja jooksul.

Reoveepuhastite tõhususe hindamiseks teostatakse pidevalt heit- ja sademevee väljalaskmete seiret (meede

PRV01_1_1). Eelnimetatud seire kavandatakse aasta põhiselt arvestades eelneva perioodi omaseiret,

veekogumite iga-aastaseid seisundi hinnanguid ja KeA keskkonnatasuosakonna iga-aastast riskianalüüsi.

Heitvee väljalaskmete seire eesmärgiks on kontrollida keskkonnakaitseloas sätestatud nõuete täitmist ning

hinnata väljalaskme otsest mõju veekogule. Väljalaskmete seire planeeritakse reostusobjektide kaupa

kalendriaasta kohta ning seiratavad pinnaveekogumid selguvad konkreetsel seireaastal.

Operatiivseire tulemusi kasutatakse:

• väljalaskmete negatiivse mõju ulatuse hindamisel suublaks olevale veekogumile;

• keskkonnalubade/keskkonnakomplekslubade vee eriosas seatud nõuetest kinnipidamise ning vee

erikasutaja poolt võetud omaseire tulemuste tõesuse hindamisel;

• keskkonnalubades heitvee nõuete karmistamisel juhul, kui heitvee väljalask mõjutab negatiivselt

suubla seisundit vastavalt veeseaduses sätestatule;

• rakendatud meetmete tõhususe hindamisel mitteheas seisundis veekogumitel;

• sisendina TK koostamisel ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse hindamisel.

Seireandmete põhjal on võimalik hinnata meetmeprogrammi rakendamist, sh hinnata rakendatud meetmete

tõhusust ning vajadusel planeerida jätkutegevusi kogumite hea seisundi saavutamiseks (toetab meetme

VMK13 rakendamist).

12 Veemajanduskavad 2022-2027 | Kliimaministeerium

Life IP CleanEST projekt Viru alamvesikonnas

Life IP CleanEST projekt käivitus Viru alamvesikonnas (edaspidi AVK) 2019. aastal eesmärgiga toetada ja

efektiivsemalt rakendada piirkonnas veekogumite hea seisundi saavutamiseks planeeritud meetmeid.

Projekti raames asus KeA-sse tööle ka VMK tugispetsialist, kelle ülesandeks on toetada ja juhendada

meetmete rakendajaid Viru AVK-s, sh selgitada piirkonna olulisi veemajandusprobleeme ning aidata leida

võimalikke lahendusi läbi asjakohaste meetmete. Aastatel 2019-2022 on Viru AVK-s viidud läbi mitmeid

uuringuid13, millest saadud teave on olnud sisendiks ka 2022-2027 meetmeprogrammile.

Täiendavalt on projekti sisendina TK-sse lisatud mitmed pinnavee meetmed, mis ei olnud planeeritud

meetmeprogrammis, kuid mis saadud teabe alusel hinnati oluliseks kogumi seisundi parandamisel. Näitena

lisati TK-sse halvas koondseisundis Konsu järve seisundi parandamise meetmed (Lisa 2).

Projekti põhjavee meetmed.

Projekt toetab nelja tehnilise meetme rakendamist, sh kolm meedet (HKÜ02_4_3) on suunatud kohalikele

omavalitsustele (edaspidi KOV) halvas seisundis põhjaveekogumitel 6, 7 ja 15. Meetme eesmärk on

vähendada reoveekohtkäitlusest tulenevat koormust nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Projekti raames

viiakse läbi kohtkäitlussüsteemide inventuur, mille põhjal koostatakse soovitused KOV-idele vastava

tegevuskava koostamiseks.

Projekti pinnavee kogumipõhised meetmed.

Viru AVK 136-st meetmeprogrammi meetmest rakendatakse projekti rahastusega kolm tehnilist meedet ja

üks uuringumeede. Tehnilised meetmed on seotud tõkestusrajatistega ja rakendatakse halvas

koondseisundis Kohtla, Erra ja Purtse_2 kogumitel ning uuringumeede Erra kogumil.

Projekti tegevuse C.7.3 põhjal tehti ettepanek 20-ne reoveekäitlusele suunatud meetme täpsustamiseks või

meetme mitte vajalikuks määramiseks, sh kahel juhul soovitati olemasolev meede asendada

asjakohasemaga, seitsmel juhul peeti vajalikuks operatiivseire teostamist ja üheksal juhul ei olnud meetme

rakendamine enam vajalik. Täpsemalt saab lugeda projekti tegevuse aruandest “Asula- ja

tööstusreoveepuhastite heitvee väljalaskmete kontrolli ja veemajanduskava rakendamise tegevuskava

koostamise raport”, mis on kättesaadav siin.

Viru AVK VMK tugispetsialist tegeleb tegevuskava perioodil kõikide Viru alamvesikonna 22-e14 põhja- ja

136 pinnaveekogumi meetme rakendajaga. Põhirõhk suunatakse eraettevõtetele ja -isikutele, sh

põllumajandustootjatele. Nimetatud rakendajatega plaanib tugispetsialist luua otsese kontakti, korraldada

vajadusel koolitusi, arutelusid või tagada muul moel vajaliku teabe jõudmine meetme rakendajani. 2024.

aastal on kavas suhelda 70 ja 2025. aastal 66 meetme rakendajaga, sh riigiasutused, põllumajandustootjad,

eraettevõtjad ja -isikud ning kohalikud omavalitsused.

13 Pealeht | Lifecleanest 14 Projekti alale jäävad põhjaveekogumid 1, 2, 5, 6, 7 ja 15

Tegevuskava eelnõu avalikustamine Tegevuskava koostamise käigus erinevatelt riigiasutustelt (Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti

Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põllumajandus-

ja Toiduamet, Terviseamet, Eesti Geoloogiateenistus) saadud tagasiside põhjal lisati meetmed TK

eelnõusse.

Tegevuskava eelnõus sisalduvate meetmete rakendajatele saatis KeA 6.septembril e-kirja eelnõu valmimise

ja sellega tutvumise võimaluste loomiseks. Küsimuste või ettepanekute korral oli võimalik esitada need

kirjalikult KeA üldmeilile hiljemalt 20.septembriks. Seda võimalust kasutas kaheksa asutust, MTÜ-d,

eraisikut. Ettepanekud koos kommentaaridega esitatakse VMK komisjonile TK lisana ja avalikustatakse

KeA kodulehel15.

Tegevuskava avalik väljapanek ja eelnõu tutvustamine toimus ajavahemikus 15.august kuni 15.september.

Selle aja jooksul oli TK eelnõu KeA kodulehe alamlehel16 huvilistele tutvumiseks ja ettepanekute

esitamiseks. Tegevuskava eelnõule anti kliendisõbralikum nimi – veekogude terviseplaan.

Samuti avaldati avaliku väljapaneku jooksul KeA Facebooki ja Instagrami lehtedel kaheksa temaatilist

postitust (Tabel 1) TK meetmete kohta eesmärgiga kutsuda huvilisi kaasa mõtlema ja arvamust avaldama.

Iga avaldatud teate juures oli link seotud materjalidele KeA kodulehe alamlehel.

Kuupäev Pealkiri Facebook Instagram

Jaga-

mised

Reaktsioonid/

kommentaarid

Jaga-

mised

Reaktsioonid/

kommentaarid

15.08 Teeme järgmiseks

aastaks Eesti

vetele

terviseplaani.

4,9K 15 66/4 484 3 15/1

22.08 Kas võtame paisu

maha?

8,6K 17 170/52 616 9

24.08 Kui palju vett

võib kraanist

voolata lasta?

2,1K 7 19 800 10

29.08 Mis reostab sinu

kaevuvett?

1,5K 11 19 251 3

2.09 Kuidas

põlluramm

veekogudest

eemal hoida?

1,5K 7 17 695 5

7.09 Looduslik või

hooldatud kallas?

1,1K 7 19/1 240 8

12.09 Kuhu edasi? 3,2K 13 23/1 287 1 5

21.09 Vee terviseplaani

tegevuskava

teabepäev

27.septembril.

1,4K 4 7 676 7/3

15 https://keskkonnaamet.ee/veekogude-terviseplaan 16 https://keskkonnaamet.ee/veekogude-terviseplaan

Tabel 1. Ülevaade TK meetmete temaatilistest postitustest.

KeA kodulehel oleva veekogude terviseplaani ehk TK alamlehe külastajate arvu dünaamikat kuvab allolev

graafik (Joonis 5). Temaatilised postitused olid meedias nähtavad ja seeläbi jõuti ka kodulehel olevate

dokumentideni – postituse avaldamine kasvatas ja kohati mitmekordistas külastatavust.

Joonis 5. Tegevuskava eelnõu ehk veekogude terviseplaani alamlehe külastatavus Keskkonnaameti

kodulehel. Sinised nooled näitavad postituse avaldamise hetke ja erk sinine joon külastatavuse dünaamikat.

Tegevuskava eelnõu tutvustamiseks korraldas KeA teabepäeva MS Teams vahendusel meetmete eest

vastutavatele osapooltele ja teistele huvilistele. Teabepäeva kutse saadeti kirjalikult meetmete eest

vastutavatele osapooltele ning avalikustati sotsiaalmeedias. Teabepäeva materjalid on KeA kodulehe

alamlehel. Teabepäeval osales 49 huvilist.

Kõigile ettepanekute esitajatele ja teabepäeval osalejatele saadeti e-kirjaga teabepäeva materjalide ning

ettepanekute vastuste asukoha info KeA kodulehel.

Lisad

Lisa 1. Põhjavee meetmed 2024-2025

Lisa 2. Pinnavee kogumipõhised meetmed 2024-2025

Lisa 3. Riigi vesikonnaülesed meetmed 2024-2025

Lisa 4. Tegevuskava eelnõule esitatud ettepanekud

Lisa 5. Uued meetmed