Taotlus

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Kirs Consult OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla XX.08.2024. a nr ...

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamine lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kirs Consult OÜ (reg. kood 12101522) on teinud Tartu Vallvalitsusele taotluse

detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on kujundada

Mõisanurme maaüksusele ning selle lähialale multifunktsionaalne, meeldiv keskkond

elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks. Planeeringualasse on kaasatud ka

Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksused, mis on munitsipaalomandis. Planeeringualale

soovitakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt kavandada ligikaudu 950

elamuühikut, lisaks kauplusehoone ning keskuse kompleks, milles pakutakse pindu

erinevateks teenusteks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,4 ha. Planeeringuala asub

Tartu linna vahetus läheduses, kiiresti arenevas piirkonnas, on hoonestamata ning valdavas

osas kasutuses olnud põllumajandusmaana. Planeeringuala piirneb lõunast Majoraadi

pargiga, idast riigimaantee nr 95 Kõrveküla-Tartu teega, põhjast Terminali tankla ning

ridaelamutega ning lääneservast rohumaade ning endise Raadi lennuvälja stardirajaga.

Planeeringualale jäävad ka III kaitsekategooria kahepaiksete elupaigad.

Planeeringualal kehtib Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu

Vallavolikogu 05.10.2011. a otsusega nr 32), mis peale käesoleva detailplaneeringu

kehtestamist muutub planeeringuala kattuvas osas kehtetuks.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava

arenguala juhtotstarbega maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja

funktsionaalsus. Planeeringualale on 2023. aastal läbi viidud planeeringuvõistlus, mille

võitis Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe saarestik“

Planeeringuvõistluse võidutöö võetakse aluseks detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4

alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses

nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet

planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada

negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava

tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu

keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele,

et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile, Transpordiametile ning Keskkonnaametile. Terviseamet, Transpordiamet

ning Keskkonnaamet andsid oma seisukohad…………..

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust. Detailplaneeringu koostamise käigus koostatakse planeeringuala ja selle

mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis sisaldab mh auto- ja

jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja

prognoositavat liikluskoormust. Samuti tuleb läbi viia mürauuring, mille eesmärgiks on

selgitada välja liiklusest põhjustatud müratasemed. Uuringus tuleb käsitleda nii

olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning kavandada

vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (reg. kood 12978320).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg

1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla

üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning

lähiala detailplaneering.

2. Kinnitada Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud:

Kirs Consult OÜ

Tartu vald

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2024

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2024.a

Korralduse nr xx juurde

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Kirs Consult OÜ (registrikood

12101522).

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud kutsega maastikuarhitekt (minimaalselt tase 7)

teedeinsener (minimaalselt tase 7), veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise

kogemusega insener (minimaalselt tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala asub Tartu linna vahetus läheduses, kiiresti arenevas piirkonnas, on hoonestamata ning

valdavas osas kasutuses olnud põllumajandusmaana. Planeeringuala piirneb lõunast Majoraadi

pargiga, idast riigimaantee nr 95 Kõrveküla-Tartu teega, põhjast Terminali tankla ning ridaelamutega

ning lääneservast rohumaade ning endise Raadi lennuvälja stardirajaga.

Detailplaneeringualale jääb mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte: planeeringualal on registreeritud

III kaitsekategooria liigi tiigikonna elupaigad, sideehitis koos kaitsevööndiga, ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustik koos kaitsevööndiga ning elektrikaabel, millele on määratud sundvaldus. 2023.

aastal läbi viidud Majoraadi pargi kahepaiksete, nende elupaikade ja võimalike leevendusmeetmete

rakendamise uuringu kohaselt ei jää planeeringualale olulisel määral kahepaiksete leiukohti. Uuringu

kohaselt jäävad olulisemad kahepaiksete elupaigad ning sigimiskohad väljapoole planeeringuala.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kujundada Mõisanurme maaüksusele ning selle lähialale

multifunktsionaalne, meeldiv keskkond elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks.

Planeeringualasse on kaasatud ka Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksused, mis on munitsipaalomandis.

Planeeringualale soovitakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt kavandada ligikaudu

950 elamuühikut, lisaks kauplusehoone ning keskuse kompleks, milles pakutakse pindu erinevateks

teenusteks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,4 ha.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava arenguala juhtotstarbega

maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Planeeringualale on 2023.

aastal läbi viidud planeeringuvõistlus, mille võitis Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga

„Sini-rohe saarestik“ Planeeringuvõistluse võidutöö võetakse aluseks detailplaneeringu lahenduse

väljatöötamisel.

3

Tabel 1. Planeeritavate maaüksuste kirjeldus

Nimi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala

Mõisanurme 79403:002:1376 Ärimaa 100% 129 957 m²

Mõisanurme pumpla 79403:002:1377 Tootmismaa 100% 60 m 2

Ermi haljak 5 79601:001:1171 Tootmismaa 100% 36 m 2

Ermi haljak 4 79601:001:1555 Veekogude maa 100% 1 110 m 2

Ermi haljak 3 79601:001:1274 transpordimaa 100% 3 100 m²

Ermi haljak 2 79601:001:1257 tootmismaa 100% 40 m²

Ermi haljak 1 79601:001:1202 ärimaa 100% 496 m²

Teenurga 79403:002:1378 transpordimaa 100% 99 m²

Ermi tn 7 79403:002:1622 veekogude maa 100% 34 880 m²

Väikepargi 79403:002:1573 Üldkasutatav maa 100% 15 538 m 2

Lisaks jääb osaliselt planeeringualasse:

 nimi- 95 Kõrveküla-Tartu tee (katastritunnus: 79401:006:0981)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 7,84 ha

 omanik- Eesti Vabariik;

 nimi- Kõrveküla-Tartu kergtee L9 (katastritunnus: 79403:002:0516)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 61 517 m²

 omanik- Tartu vald;

 nimi- Ermi tänav L1 (katastritunnus: 79601:001:1327)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 31 282 m 2

 omanik- Tartu vald;

4

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

3.1. Planeeringualal kehtivad detailplaneering

Planeeringualal kehtib:

- Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 05.10.2011. a

otsusega nr 32) https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2005_15/.

Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub planeeringualal kehtiv detailplaneering

kattuvas planeeringuala ulatuses kehtetuks.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023- 2035;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla energia- ja kliimakava

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu V ja VI etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse

16.04.2020. a korraldusega nr 338). Planeeringu materjalid on saadaval

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_23/;

Eskadrilli tn 2 ja Eskadrilli tn 3 arhitektuurivõistluse võidutöö „Kodu kus elu õitseb“, mis on saadaval:

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/Eskadrilli_2_ja_3_arhitektuuriv%C3%B5istlus/V%C

3%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/KODU_KUS_ELU_%C3%95ITSEB/;

KUU arhitektide koostatud ideekonkursi võidutöö „Väike küla“, mis on saadaval:

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/Ermi_10/V%C3%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/;

5

TAJURUUM OÜ poolt koostatud Ermi tänavaruumi projekteerimine ideekonkursi võidutöö „Ermi

elamustänav“, millega on võimalik tutvuda siit:

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/ERMi_t%C3%A4navaruum/V%C3%B5istlust%C3%

B6%C3%B6d/ERMi_elamust%C3%A4nav/. Samuti tuleb arvestada võidutöö alusel koostatud

ehitusprojektidega.

Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada ka projekteerimisel oleva Stardiraja maaüksusele

kavandatava parkimisala lahendusega.

Altren Projekt OÜ tööprojektiga nr 24006 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi tn ja

Stardiraja tänavate teed ja tehnovõrgud

3INS OÜ eelprojekti nr SVP1 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi tn ja Stardiraja tänavate

elektri- ja valgustuspaigaldise välisvõrgud.

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed;

 planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

 planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

 planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga.

Moodustada elamumaa, äri- ja tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatava maa ning

transpordimaa sihtotstarbega krundid. Näha ette üldkasutatav(ad) ala(d). Üldkasutatav ala võib

olla planeeritud eraldi krundina või ehitusõigusega krundi osa, kuhu on määratud avalik kasutus.

Minimaalselt 15% elamu maa-alast tuleb kavandada avaliku kasutusega puhke- mänguväljaku

alaks. Kruntimise lahendus peab võimaldama planeeringu etapiviisilist elluviimist. Avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede jaoks ette näha eraldi transpordimaa otstarbega krunt, mis antakse

tasuta üle Tartu vallale.

6

 Planeeringu lahenduses arvestada tingimusega- korterelamu krundi suurus on minimaalselt

2000 m 2 ;

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamu maa (EK), ärimaa (Ä), tootmismaa (T), tee ja

tänava maa (LT), eraldiseisev haljasala maa (H), virgestusmaa (P); ühiskondlike ehitiste maa

(AA);

 Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui

ka mitu sihtotstarvet. Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus sihtotstarvete % või nende

vahemik.

 hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga;

Nelja- ja kaheksakorruselistesse hoonete esimestele korrustele kavandada äripinnad ning

kogukonnaruumid, mis annavad võimaluse kavandada naabruskonda väikeärisid (nt: juuksur,

lastehoid, pagarikoda jmt).

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – lähtuda planeeringuvõistluse võidutööst;

 hoonete suurim lubatud arv krundil: lahendada planeeringuga, ühele krundile võib planeerida

rohkem kui ühe korterelamu. Korterelamu kruntide keskmine koormusindeks ühe korteri

kohta 110 m², aga mitte vähem kui 82 m 2 korteri kohta. Korterelamu kruntide koormusindeksi

rakendamiselt arvestada planeeringuvõistluse võidutöö lahendusega.;

 hoonete suurim lubatud kõrgus- lähtuda planeeringuvõistluse võidutööst „Sini-rohe saarestik“.

Tornhoone 106 m, kaheksa korruseline korterelamu 30 m, viie korruseline korterelamu 18 m,

nelja korruseline korterelamu 14,5m, kolme korruseline korterelamu 11 m, kahe korruseline

ridaelamu 8 m. Väikepargi ning Ermi tn 7 maaüksustele kavandatavate hoonete kõrgus 16 m.

Katusel olevad väiksemamahulised tehnoseadmed võivad sellest kõrgusest üle ulatuda. Planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus k absoluutkõrgusena.

 Hoonete suurim sügavus- määrata planeeringuga. Planeerida võimalus rajada maa-alune

parkla ja/või varjend.

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeringu ala moodustub ühe osa loodavast Raadi piirkondlikust keskusest. Ermi tn 7 ning

Väikepargi maaüksustele kavandada ühiskondlikud-avalikud hooned. Hoonestus kavandada Ermi

elamustänava ning loodava keskväljaku äärde, et tekiks linlik tänavafront.

Planeeringuala piirneb Raadi lennuväljaga, mis on unikaalne ning võimas maastikuelement.

Lennuvälja tippu kavandada vastavalt planeeringuvõistluse võidutööle ärikeskus ning tornhoone.

 lubatud korruselisus- põhihooned kuni 8 maapealset korrust, keskuse tornhoonel kuni 24

korrust, üks maa-alune korrus, abihooned lubatud 1-korruselistena.

Arvestada planeeringuvõistluse võidutöö põhimõttega, mille kohaselt on elamise ala paigutatud kahte

peamisse tüüpi:

- kvartaalsesse plokki, mille moodustavad 2-, 3-, 4-, ja 5-kordsed hooned;

- pargiserva, kus asuvad 8-kordsed korterelamud nö punktmajad.

 katusekalded- määrata planeeringuga;

 katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;

 katuse tüüp- määrata planeeringuga;

 katusekatte materjal- määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- kasutada erinevaid materjale ja viimistlusi- puitu, tellist,

ehitusplaati või muud kvaliteetsed viimistlusmaterjalid. Erinevate materjalide kasutamisel ja

kombineerimisel peab moodustama ruumiline tervik.

 kohustuslik ehitusjoon- määrata vajadusel planeeringuga;

7

 +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

 Planeeringus tuleb käsitleda varjumiskohtade põhimõttelisi võimalikke lahendusi.

Planeeringus toodud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused peavad tagama

planeeringukonkursi võidutöö põhimõtete saavutamise. Tingimused anda piisava detailsusega.

Ehituslike ning arhitektuursete tingimuste seadmisel võtta aluseks 2023. aastal läbi viidud

planeeringuvõistlus, mille võitis Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe

saarestik, millega on leitud planeeringualale arhitektuurne/linnaehituslik lahendus. Kavandada keskne

ühiskasutatav mänguväljakuala ja elanikke kokku toov keskne väljak, mis toetaks eri vanuses elanike

viibimist õues.

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te)

puhke- mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Puhke- ja

mänguväljakute kavandamisel on eelistatud mitme maja peale ühised alad, mitte iga maja juurde oma

mänguväljaku rajamine. Puhkealade lahendus peab võimaldama puhke- ja mängutegevusi erinevas

vanuses sihtrühmale (lapsed, noored, täiskasvanud, vanemad inimesed). Planeeringus tuleb välja tuua

võimalike mänguvahendite loetelu ning paigutus.

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna lahutamatu osa, seetõttu tuleb

selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates etappides kui

ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav erinevatele

kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile ligipääsetav)

võimaluse.

5.7. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.8. Liikluskorralduse põhimõtted

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused. Juurdepääs

planeeringualale planeerida 95 Kõrveküla-Tartu teelt (kü tunnus: 79401:006:0981),

Kõrveküla-Tartu kergtee L9-lt (kü tunnus: 79403:002:0516) ning Ermi tänav L1 maaüksuselt

(kü tunnus: 79601:001:1327)

Narva maanteest (95 Kõrveküa-Tartu tee) kavandada praeguse maantee asemel planeeringuala

ulatuses linliku liikumiskiiruse ja ilmega tänava. Kirjeldada kuidas kujundada linnaäärsest maanteest

aeglasema liikumiskiirusega kergliiklejale ja jalakäijale atraktiivne tänav, mida toetab planeeritav

hoonestus. Planeeringuga määratleda üldpõhimõtted nagu nt: ülekäiguradade paiknemine, bussitaskud,

ristmike lahendus jmt).

 sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusala sisene, jalgteede võrgustik ning

lahendada valgustus. Lisaks arendusala siseselt toimivale jalgteede võrgustikule tuleb anda

lahendus ka alalt väljapoole st naaberaladele kulgevatele jalgteede ühenduskohtadele.

Kergliiklusteed võrgustik kavandada hierarhiliselt:

- suuremad liikumiskoridorid, kus on planeeritud nii rattatee kui jalgtee

- jagatud ruumi põhimõttel kujundatud teed, jalg- ja jalgrattateed ei ole eraldatud

- väiksemad rajad, mis võimaldavad kohalikke otseteid ning seovad endasse ka pargiala

spordirajad

Koos kergliiklusteede võrgustiku kavandamisega tuleb kavandada alale ka rendirataste terminalid.

8

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

Arvestada varemplaneeritud kruntidele, mis jäävad planeeringualast välja, juurdepääsude säilimise

vajadusega.

 liikluskorralduse põhimõtted;

Rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagama sujuva liikluse, mida

iseloomustab madal müratase. Planeeringualale mitte rajada suuri läbivaid tänavaid. Kavandada

vähemalt üks ala läbiv transpordimaa krunt, mis võõrandatakse tasuta Tartu vallale. Kavandada ala

läbivad lokaalsed tänavad, mis ühendavad kokku kvartalid ning tagavad ligipääsud. Tänavad

kavandada looklevalt ning rahustatud liiklusega. Parkimine kavandada osaliselt sõidutee äärde.

Kirjeldada ühistranspordi kättesaadavust ning vajaduse korral näha ette planeeringualale täiendavad

ühistranspordi peatused ning teha ettepanekud ühistranspordi korraldamiseks piirkonda. Arvestada, et

ühissõidukipeatus elukohast peab olema kuni 500 m kaugusel.

Planeeringulahenduses tuleb luua eritüüpi parkimiskorrad. Parkimise lahendamisel võtta aluseks

Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe saarestik. Korterelamute

parkimisnormatiiv 1,2 parkimiskohta korteri kohta, lisaks külaliste kohad. Äri ning ühiskondlike

hoonete parkimise kavandamisel lähtuda Eesti Standard EVS 843:2016 normatiividest. Kaaluda ka

parklate ristkasutamise võimalust. Kogu kortermajade parkimisvajadusest tuleb vähemalt 20%

parkimisest kavandada hoonete alla, pool maa-alustena või maa-alusena. Planeerida keskuse

parkimismajja vähemalt 50% keskuse hoonete parkimiskohtadest.

Avatud parklaalasid tuleb liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades

sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu ja põõsa liike), et tõsta ehitatud keskkonna atraktiivsust.

Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on

kõik pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms,

et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi. Ette näha jalgrataste parkimise võimalus (lihtsasti

ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest

kaitstud).

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

 kirjeldada ning põhjendada planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust planeeritavale

alale.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringualale kavandada ala läbiv roheline pargivöönd, mis seob kokku Ermi välialad, Raadi

mõisapargi, Majoraadi pargi ning uue keskusala. Pargivöönd kavandada viisil, et seda ei läbiks

autoliiklus.

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

Määrata igale krundile haljastuse osakaal, s.h tuleb välja tuua kõrghaljastuse osakaal. Arvestades

kavandatava keskkonna ehitustihedust tuleb kavandada võimalikul palju kõrg- ja madal haljastust.

Kavandatav haljastus peab olema mitmerindeline ning tihe. Murualade kavandamist võimaluse korral

vältida.

 looduslikuna tuleb kavandada/säilitada vähemalt 15% ühiskondliku hoone, segahoonestatava

arenguala maa-alast, et võimaldada üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute

ja/või taskuparkide rajamist. Üldkasutatav ala näha ette eraldi krundina ning tasuta

võõrandada Tartu vallale;

9

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei

ole lubatud;

 eelistada looduslikult reguleeruvaid haljastuse lahendusi intensiivset hooldust vajavatele,

eelkõige suurtes kvartalisisestes hoovides.

 piirdeaedu korterelamute kruntidele mitte kavandada;

 kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi võimalikult suures ulatuses;

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega.

5.10. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada

kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade –

negatiivsete mõjudega.

5.11. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus ja heitvee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus,

sidevarustus);

 Lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel:

lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud.

Tehnovõrkude kavandamisel arvestada järgmiste projektidega:

- Altren Projekt OÜ tööprojektiga nr 24006 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi

tn ja Stardiraja tänavate teed ja tehnovõrgud

- 3INS OÜ eelprojekti nr SVP1 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi tn ja Stardiraja

tänavate elektri- ja valgustuspaigaldise välisvõrgud.

 keelatud on ka keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused; hoonete soojavarustus

kavandada kaugkütte baasil.

 korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise nõuetele vastavad võimalused;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab tegema koostööd tehnovõrkude ja -rajatiste valdajatega. Planeeringus tuleb

välja tuua olemasolevate tehnovõrkude paiknemine ning kirjeldada nende tulevikuperspektiiv.

5.12.1. Sademevesi

Kirjeldada sademevee käitlemiseks sobivad meetmed arvestades planeeringuala olemasolevast

olukorda ning hüdrogeoloogilisi tingimusi, kaardistada sademevee ärajuhtimiseks sobivate suublate

asukohad, nende seisukorrad ning sobivus sademevee juhtimiseks. Planeerida sademevee

ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:

10

 kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta;

 määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

 vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb

hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt

planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt)

 sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul,

vajadusel näha ette servituudid.

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse

äravooluvee reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu

loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning

kokkuvooluaega pikendav vertikaali.

Planeeringualalt väljapoole juhitava veehulga osas tuleb eelnevalt teha arvutused ja veenduda, et

eesvoolud tekkiva veehulga vastu võtavad. Kaasata vastava ala ekspert (veemajandusalase

pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega insener).

Kui kavandatakse sademevee juhtimist läbi võõra maa, tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist

sõlmida vajalikud asjaõiguslikud kokkulepped.

Planeeringu koostamise käigus tuleb koostada eraldis sademevee käitlemise skeem, mis kirjeldab

sademevee käitlemist nii planeeringuala siseselt, kuid vajaduse korral ka planeeringuala väliselt

(kui eesvoolud jäävad väljapoole planeeringuala).

Arvestada koostamisel oleva Tartu linna lähiala Raadi piirkonna sademevee käitlemise mudeliga.

Mudeli valmides tuleb planeeringu koostajal kontrollida välja töötatud mudeli baasil

planeeringulahenduses kirjeldatud sademevee käitluse lahenduse toimivust. Tartu vallavalitsus

jagab planeeringu koostajale selleks vajaliku andmemudeli.

5.13. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks. Planeeringus märkida, et pinnase radoonitaseme mõõtmised viia läbi hoonete

ehitusprojektide koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud s.h.

käsitleda liiklusmürast tingitud häiringuid ning näha vajaduse korral ette vastavad

leevendusmeetmed.

 Kirjeldada III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Tiigikonna elupaikade kadumisega seonduvaid

leevendusmeetmeid. Planeeringulahenduse koostamisel teha koostööd herpetoloogiga.

 Planeeringulahenduse koostamisel arvestada koostatud KSH eelhinnanguga.

5.14. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

11

5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga

planeeringu realiseerimise lepingu hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule ning planeeringu seletuskirjas sätestatule

Kui planeeringut soovitakse realiseerida osade kaupa, siis tuleb planeeringus määrata vastavad

arendusetapid ning tuua välja nende kirjeldus.

5.19. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu

lähteülesanne muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

7. Detailplaneeringu teedevõrgu skeem;

8. Detailplaneeringu sademevee käitlemise skeem.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Vajalikud uuringud

 Koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring,

mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist,

arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Analüüsis käsitleda ka

ühistranspordivõrgustiku arendamisega seonduvaid asjaolusid;

 Läbi viia mürauuring, mille eesmärgiks on selgitada välja liiklusest põhjustatud müratasemed.

Uuringus tuleb käsitleda nii olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset

olukorda ning kavandada vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed.

9. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

12

 Transpordiametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ning Tartu linnaga.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

10. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub

vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja

paberkandjal.

Planeeringualal kehtib detailplaneering Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering (kehtestatud

Tartu Vallavolikogu 05.10.2011. a otsusega nr 32)

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2005_15/. Peale käesoleva

detailplaneeringu kehtestamist muutub Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering kattuvas

planeeringuala ulatuses kehtetuks.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks üks eksemplar

paberkandjal ning digitaalsel kujul vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

Tallinn 2024

Tartu vallas Raadi alevis

Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi,

Ermi haljak 3 maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP KSH eelhinnang

Töö tellija: EHITUSTRUST AS Reg nr 12310585 Tartu maakond, Tartu linn, Paju tn 2, 50603 Kontaktisik: Olari Pihlapuu Tel +372 508 1606 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 18.04.2024, täiendatud vastavalt DP lähteülesandele 13.05.2024

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 11

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 11

3.2 Tartu valla üldplaneering ......................................................................................... 11

3.3 Muud Tartu valla arengudokumendid ..................................................................... 16

3.4 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................... 17

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 18

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 19

5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................ 19

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 19

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 21

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 21

5.5 Jääkreostus............................................................................................................... 22

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 22

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 23

5.8 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 24

5.9 Kliimamõjud ............................................................................................................. 24

5.10 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 24

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 24

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 24

5.13 Muud aspektid ......................................................................................................... 25

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 26

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 28

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Ehitustrust AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tartu Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 ning lähiala maaüksuste (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Tartu Vallavalitsus üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu korral). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP koostamise eesmärgiks on Raadi alevis Mõisanurme maaüksuse ning Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3, Ermi haljak 4 ja Ermi haljak 5 maaüksuste maakasutuse sihtotstarbe muutmine, jagamine korterelamu kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse määramine lähtuvalt Mõisanurme planeeringuvõistluse võidutööst. Lisaks määratakse tehnovõrkude asukohad, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, liikluskorralduse ja servituutide vajadus jms planeerimisseaduses loetletud asjakohased DP ülesanded.

Joonis 1. DP ala. Allikas: DP lähteülesanne, mai 2024.

DP ala koosneb maaüksustest : - Mõisanurme (kat. tunnus 79403:002:1376), pindala 129 957 m², millest haritav maa

moodustab 114 556 m², looduslik rohumaa 15 193 m² ja muu maa maa 208 m². Maakasutuse sihtotstarve ärimaa 100%, tegemist on praegu PRIA-s registreeritud põllumassiiviga (66047761574);

- Ermi tn 7 (79403:002:1622), pindala 34 880 m², millest haritav maa moodustab 30 177 m², looduslik rohumaa 4380 m² ja muu maa 323 m². Maakasutuse sihtotstarve veekogude maa 100%. Ermi tn 7 maaüksusele kavandati tiiki;

- Väikepargi (79403:002:1573), pindala 15 538 m², millest haritav maa moodustab 12 226 m² ja looduslik rohumaa 3312 m². Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%.

Lisaks on haaratud alasse 100% transpordimaa sihtotstarbega 3100 m2 suurune Ermi haljak 3 (kat. tunnus 79601:001:1274), 1110 m² suurune Ermi haljak 4 (kat. tunnus 79601:001:1555) ja 99 m² suurune Teenurga (79403:002:1378) maaüksus ning tootmismaa 100%

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

sihtotstarbega 36 m² Ermi haljak 5 (79601:001:1171), 60 m2 Mõisanurme pumpla (79403:002:1377) ja 40 m² Ermi haljak 2 (79601:001:1257) maaüksus, samuti veel ärimaa 100% sihtotstarbega 496 m² suurune Ermi haljak 1 (79601:001:1202) maaüksus.

Mõisanurme, Teenurga ja Mõisanurme pumpla maaüksused on eraomanduses (Kirs Consult OÜ), ülejäänud maaüksused on Tartu valla munitsipaalomanduses.

DP ei ole veel algatatud. Detailplaneeringu koostamiseks on sõlmitud kolmepoolne leping Kirs Consult OÜ, Tartu Vallavalitsuse ja planeerija AB Artes Terrae OÜ vahel 2023. a oktoobris. Samuti on koostatud mais 2024 detailplaneeringu lähteülesanne Tartu Vallavalitsuse poolt.

DP ala pindala on kokku ca 18 ha, millele lisandub piirnevate teedega seonduvalt lähiala. Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga (vt p 3.2), mille järgi jääb ala Raadi keskusealale. Keskusala on ala, kus idee- või arhitektuurivõistluse korraldamine on vajalik parima lahenduse leidmiseks ruumi planeerimisel.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Mõisanurme planeeringu eskiisist (Arhitekt Must OÜ, 05.02.2024) ja Mõisanurme planeeringuvõistluse võidutööst „Sini-roheline saarestik“ (Arhitekt Must OÜ 2023). Lisaks liideti võistlusala koosseisu ka kaks Tartu vallale kuuluvat maaüksust aadressiga Ermi tänav 7 ja Väikepargi.

DP koostamise käigus nõutavad uuringuid (geodeesia, geoloogia, liiklus, sademevee käitlus, insolatsioon jne) ei ole algatamise eelselt veel läbi viidud ning nende täpne vajadust on seni teadmata. Edasise planeeringu koostamisel tehakse koostööd ka võistlustöö koostanud arhitektiga.

Piirkonnast soovitakse arendada multifunktsionaalne ja meeldiv peresõbralik keskkond elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks. Tegemist on Tartu linna vahetul piiril asuva kiiresti areneva alaga, mida soovitakse kujundada linlike tegevuste rikkaks ja linnaehituslikult mitmekesiseks keskkonnaks. Rajatav ehitatud keskkond peab olema roheline, jalgratturi- ja jalakäijasõbralik paik, millel on oma tuntav identiteet. Lahendus peab olema kvaliteetne 15 minuti linn, kus on oma koht büroodel, poodidel ja vaheldusrikkal avalikul ruumil. DP-ga soovitakse kavandada era- ja munitsipaalmaadele ühtset linnaehituslikku visiooni, mis moodustab ühe tervikliku ja linnaehituslikult katkestusteta sidusa ja loogilise linnaruumi. Kavandatud lahendus peab rikastama funktsioonide osas ka olemasolevat suhteliselt monofunktsionaalset elamupiirkonda ja olema sillaks Raadi varasemalt rajatud uusasumi ja uuema kavandatava keskkonna vahel.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest.

Joonis 3. Väljavõte võidutööst.

DP alal olemasolevad hooned puuduvad.

Ala piirneb läänest riigiteega 95 (Kõrveküla-Tartu tee), põhjast ja idast Ermi tänavaga ning lõunast ühiskondlike ehitiste maa 100% sihtotstarbega Majoraadi pargi ja Ermi tn 9 maaüksustega.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

DP ala mõjuvööndisse jäävad Eesti Rahva Muuseum, Raadi mõisaansambel ja olemasolevad elamualad. Ala idaserva mõjutab tugevalt Ermi tänava kavandamine piirkonna peatänavaks. Planeeritav tänav asub Raadi endise sõjaväelennuvälja territooriumil ja on endise sõjaväelennuvälja ruleerimisrada, mis ühendab uut ja vana lennurada. Kavandatav tänav ühendab ala Eesti Rahva Muuseumiga ning lisab piirkonnale vaheldust ning atraktiivsust. 2021. aastal viis Tartu vald läbi Ermi tänava ideevõistluse, mille eesmärk oli leida idee, mille põhjal hakata projekteerima ja ehitama Ermi tänavat ümber kaasaegseks linnatänavaks, piirkonna peatänavaks. Võistluse võitis Tajuruum OÜ ja arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks ühendmeeskonna töö „Ermi elamustänav“. Endisest ruleerimisrajast on kavandatud lineaarpark, omalaadne vabaõhumuuseum, koos arhitektuurivormide ehk väravatega.

Lisaks ühendab planeeritav rohevõrgustik omavahel erinevad Raadi piirkonnad tervikuks läbi kergliiklusteede, spordiradade ja jalgteede võrgustiku. Rohevööndi kergliikluse ühendustrass linnaga tagab nii inimsõbraliku ja turvalise täiendava ühendustee kui elurikkuse.

Piirkonda siduv maastikuelement on Raadi lennuväli, mille lennuraja tippu kujundatud ärikeskus on lahendatud vertikaalse ja horisontaalse hoone ansamblina, kus horisontaalses hoones asub kauplus (ning seda täiendavad ärid) ja parkimine ning vertikaalses (torn) hoones ärid, teeninduspinnad, büroo ning elamine. Rajatakse ca 950 taskukohase hinnaga korterite, ühiskondlike hoonete, äripindade ning toidupoega hea avaliku ruumiga piirkond koos rohealade ja kesksete väljakutega. Suurim krunt (pos 18 Joonisel 4) jääb ala siseseks pargialaks. Piirkondlik maamärk – torn (asub pos 15) on kuni 24 korrusega (kõrgus max 106 m), teised elamud on kuni 8-korruselised.

Elamine ala on paigutatud kahte peamisesse tüüpi: kvartaalsesse plokki, kus asuvad 3-, 4- ja 5-korruselised hooned (nn 5K terrassmajad, 4K linnamajad, 3K hoovimajad, 1K kogukonnamajad) ning pargiserva, kus asuvad 8-korruselised punktmajad. Mõlemad elamise tüübid on paigutatud selliselt, et hoonestuse juurde tekib väärtuslik ja autovaba väliala. Planeeritavad kvartalid koosnevad neljast hoonest, millest kolm on planeeritavad kortermajad ning üks on kvartalit teenindav abihoone, kus asuvad rattaparkla, kuurid ning kogukonnaruum. Kvartali väliperimeetris on hooned ning parkimine ning kvartali keskele tekib suur piiratud hoov kogukonnale. Kvartalisse on planeeritud erinevad hoonetüübid, et rikastada kvartali elanikke ning luua vahelduv keskkond kvartalisse.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Joonis 4. Esialgne kruntide jaotus (positsioonid) DP algatamise eelses eskiisis.

Raadi piirkondliku keskuse moodustavad DP ala ja Ermi alade vaheline avalike hoonete jada. Alale on planeeritud elamustänavat toetama avalikele hoonetele mõeldud ehitusalad, millest Ermi tn 7 suuremale krundile (pos 17) on planeeritud ala suurema objekti jaoks (võimalik SPA või meelelahutuskeskus) ning väiksemale Väikepargi krundile (pos 16) väiksem hoone (näiteks vallamaja).

Planeeritav ala jaotub selgeteks elementideks, mida on lihtne etapikaupa ellu viia. Lisaks hoonete ja kvartaalstruktuuri jaotustele on võimalik etapilist rajada ka tänavavõrk. Mõisanurme maaüksusele on näiteks kavandatud kuni 15 arendusetappi. Kolmest hoonest koosnev „kvartali arendusetapp“ sisaldab 113 korterit, kuid vajadusel saab kvartalit veelgi väiksemateks ehitusetappideks jaotada kuna hooned ei ole üksteisega ehituslikult seotud. Teede rajamine on võimalik jaotada lisaks 5 etappi, mis võimaldab ka infrastruktuuri sammhaaval rajamist ilma poolikult mõjuva olukorrata. Ka keskuse alal on kaupluse ja kõrghoone mahud võimalik rajada täiendavalt eraldi etappides. Seega jagunevad ka ehitusaegsed mõjud etappide peale.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus (kortermajade ja ühiskondlike hoonete rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul ei ole tegemist kehtivat Tartu valla ÜP-d muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu alusel rajatakse Raadi keskusalale elu- ja ettevõtluspiirkond, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha, viidates vastavalt määruse nr 224 § 16 (muud juhud), kus on nimetatud muu määruses nimetamata tegevus, mis võib esialgsel hinnangul kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.

Planeeringul on kaks suurt eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linna üldplaneeringute koostamise aluseks.

Maakonnaplaneeringu järgi moodustab Tartu linn koos ümbruse tiheasumitega Tartumaal suurima ja olulisima Tartu linnapiirkonna, mille arengut tuleb suunata kogu ala tervikuna hõlmava üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arengualadena tiheasumeid. Asustuse arenguala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Detailplaneering ei ole vastuolus Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Tartu valla üldplaneering

Tartu valla üldplaneering 2030 on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta perspektiivis.

Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad kitsendused, asustuse arengualad.

Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus ja hea elukeskkond.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Joonis 5. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Tartu valla ÜP kaardi järgi asuvad Mõisanurme ja Ermi tn 7 maaüksused segahoonestataval arengualal (S), mis on tähistatud roosa värviga. Maa-ala iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus, sh üldkasutatava avaliku ruumi olemasolu.

Segahoonestatava arenguala planeerimisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. maa-ala tuleb arendada mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktsioone. See tähendab, et täpsemal planeerimisel tuleb kavandada alale nii elamuid, kaubandus-, teenindus- ja/või büroohooneid, üldkasutatavaid alasid. Üldkasutatavad alad peavad sisaldama nii haljasalasid ja/või parke ja/või taskuparke ja/või mänguväljakuid vm tegevusplatse;

2. alale võib planeerida ühiskondlikke hooneid;

3. alale võib planeerida keskkonnasäästlike ja -sõbralike ettevõtteid (st tootmine);

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

4. erineva kasutusotstarbega hoonete mahud peavad harmoneeruma ümbrusega ning arhitektuursed lahendused olema esteetilised;

5. arvestada tuleb avaliku ruumi ja haljastuse kujundamise põhimõtetega;

6. Raadi terviklik ja tihe linnaline keskkond on ala (kaardirakenduses vastavalt tähistatud), kus tuleb iga kord kaaluda idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamise (või muu võistlusvormi kasutamise) vajadust. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlemise käigus. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse käigus on lubatud linnaruumiliselt põhjendatud erisused tingimuste osas (mis on määratud juhtotstarvete lõikes), kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel on toodud ÜP seletuskirja peatükis 6.1. Keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid:

a. tagada kvaliteetse avalikult kasutatava ruumi olemasolu, arvestades nii liikuvuslahenduste kui väliruumi planeerimisel erinevate sihtrühmade ja vanusegruppide vajadustega. Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini põhimõttest; b. valgustada olulisemad käiguteed, puhkealade kergliiklusteed ja liikumisrajad, parklad, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud;

c. hoida üldkasutatav avalik ruum korras;

d. kasutada kujundust, mis loob ja rõhutab omanditunnet;

e. kasutada materjalide üleminekut ja haljastust, et tähistada avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri;

f. rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagavad ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

Eraldi on välja toodud tingimused Raadi kavandatavas elu- ja ettevõtluspiirkonnas:

a. rajada haljasalaga (H) ääristatud kergliiklusteede äärde mänguväljakuid ja/või taskuparke 300–400 m vahemaa tagant, mis pakuksid piisavalt tegevust erinevatele sihtrühmadele;

b. taskupargid peavad võimaldama nii aktiivset kui passiivset kasutust. Taskupargid kujundada loova maastikuarhitektuuriga;

c. spordirajatisi tuleb rajada suurematele avalikele rohealadele ja kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, soovitavalt 500–600 m raadiuses elukohast;

d. kavandada stardi- ja ruleerimisradade vaheline ala selliselt, et metsastunud ala säiliks võimalikult suures ulatuses looduslikuna. Metsaalasse rajada jalgteid, laudteid jms liikumisradu;

e. kavandada haljaslahendused stardi- ja ruleerimisradade äärde, et luua meeldiv, inimmõõtmeline keskkond;

f. plahvatusvallidele luua loovad maastikulahendused, mis lubavad kultuuriliselt väärtuslikke vorme kasutada ja tekitavad uut elamuslikku väliruumi ja vaatekohti nii elanikele kui külastajatele.

Tartu vallale kuuluv Väikepargi maaüksus asub ühiskondlike hoonete maa-alal (AA), mis on tähistatud lilla värviga. Tegemist on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

spordihoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maaalaga. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. krundi suurus määrata detailplaneeringuga või maakorraldustoiminguga vastavalt hoone ja/või rajatise kasutusotstarbele;

2. maksimaalne maapealne korruselisus 3; 3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast; 4. kasutada kvaliteetseid arhitektuurilahendusi, vajadusel korraldada

arhitektuurikonkurss ehitisele parima võimaliku arhitektuurse lahenduse leidmiseks; 5. ühiskondlike teenuste pakkumiseks ettenähtud hooneid (nt erasektori

haridusasutused) võib rajada ka elamu- ja kaubandus-, teenindus- ning büroohoone maa-alal.

Avaliku ruumi ja haljastuse kujundamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata loodaval Raadi keskuse alal (tähistatud kaardil kollase sõõrina), kus keskseks tuiksooneks ehk peatänavaks on Ermi tänav. Keskuse ala koondab liikumise sihtmärke ja erinevaid funktsioone, kannab esindusfunktsiooni, on keskväljaku, -platside vms asukohaks. Keskuse alal tuleb kasutada kvaliteetseid arhitektuurilahendusi. Vältida autokeskse keskuse loomist ja soodustada ühistranspordi kasutust, jalgteede ja rattateede võrgustikku eelkõige kohaliku liikuvuse suunamiseks. Kaubandus, teenindus- ja büroohoonete ning ühiskondlike hoonete kavandamisel tuleb kaaluda arhitektuurikonkursi läbiviimist.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel:

1. keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid:

a. tagada kvaliteetse avalikult kasutatava ruumi olemasolu, arvestades nii liikuvuslahenduste kui väliruumi planeerimisel erinevate sihtrühmade ja vanusegruppide vajadustega. Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini põhimõttest; b. valgustada olulisemad käiguteed, puhkealade kergliiklusteed ja liikumisrajad, parklad, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud;

c. hoida üldkasutatav avalik ruum korras;

d. kasutada kujundust, mis loob ja rõhutab omanditunnet;

e. kasutada materjalide üleminekut ja haljastust, et tähistada avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri;

f. rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagavad ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

2. planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või ettevõtlusaladel puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna tuleb kavandada/säilitada:

a. elamu maa-alast min 15% (väikeelamute puhul rakendub alates 6 väikeelamukrundist);

b. ühiskondliku hoone, segahoonestatava arenguala, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alast min 15%;

c. kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maaalast min 10%;

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

3. puhkeala peab pakkuma nii aktiivse kui passiivse puhkamise nurki ning tegevusi kõikidele sihtrühmadele (vt tingimusi, mida tuleb järgida puhkealade planeerimisel, kasutamisel ning sihtotstarbeliste ehitiste kavandamisel, ka ptk Haljasala);

4. mänguväljakuid rajada suurematele avalikele rohealadele, kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, korterelamute õuemaale. Mänguväljaku rajamisel lähtuda heast ehitustavast ja erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, erivajadustega kasutajad – vajadustest (lisaks atraktsioonidele paigutada mänguväljaku juurde istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused vms). Mänguväljakud peavad võimaldama mitmesuguseid tegevusi, soodustama loovust ning moodustama osa positiivsust loovast keskkonnast, olema esteetilised ja hooldatud;

5. korterelamute õuemaale mänguväljaku rajamisel tuleb reeglina arvestada väikelastega, sest nende liikumised kaugemale on piiratud;

6. säilitada olemasolevad alleed, terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega) kõrghaljastus. Kahjustunud, ohtliku ja surnud (enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud) puu(de) likvideerimisel teostada asendusistutus;

7. säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Võimalusel integreerida lahendustesse ka väheväärtuslike liikidega metsastunud alasid, looduslikke kraaviservasid jms;

8. elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja taristute kavandamisega. Haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei ole lubatud;

9. ekstensiivse niitmise asemel võib jätta rohealad ka niidulikeks (niita hooajal 1-2 korda);

10. sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede võrgustik ning lahendada valgustus (vt ka ptk Kergliiklus);

11. kraavitatud aladel Raadi elupiirkonnas tagada avalik läbipääs (nt jalgsilla või truubiga jalgteega kaudu);

12. rajada tänavahaljastus sõidu- ja kergliiklusteedega samal ajal. Tänavahaljastust tuleb rajada tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma mõõtme andmiseks. Samuti mahendab tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi. Tänavahaljastus võib olla ühe- või kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või põõsasrea täiendus või muu lahendus, mis projekteerimistingimustes või ehitusprojektis;

13. rajada kaitsehaljastus suurema liiklussagedusega teede äärde ning tootmisalade üleminekul tundlikuks maakasutuseks (elamud, ühiskondlikud ja puhkefunktsiooniga hooned). Kaitsehaljastuse rajamine on vajalik liikluse ja tootmistegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute leevendamiseks. Võimalusel ja olemasolu korral kasutada selleks olemasolevat kõrghaljastust;

14. parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega, „automere“ tüüpi parkimislahendused ei ole lubatud;

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

15. Raadi ehitatavas elu- ja ettevõtluspiirkonnas:

a. rajada haljasalaga (H) ääristatud kergliiklusteede äärde mänguväljakuid ja/või taskuparke 300–400 m vahemaa tagant, mis pakuksid piisavalt tegevust erinevatele sihtrühmadele;

b. taskupargid peavad võimaldama nii aktiivset kui passiivset kasutust. Taskupargid kujundada loova maastikuarhitektuuriga;

c. spordirajatisi tuleb rajada suurematele avalikele rohealadele ja kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, soovitavalt 500–600 m raadiuses elukohast;

d. kavandada stardi- ja ruleerimisradade vaheline ala selliselt, et metsastunud ala säiliks võimalikult suures ulatuses looduslikuna. Metsaalasse rajada jalgteid, laudteid jms liikumisradu;

e. kavandada haljaslahendused stardi- ja ruleerimisradade äärde, et luua meeldiv, inimmõõtmeline keskkond;

f. plahvatusvallidele luua loovad maastikulahendused, mis lubavad kultuuriliselt väärtuslikke vorme kasutada ja tekitavad uut elamuslikku väliruumi ja vaatekohti nii elanikele kui külastajatele.

Detailplaneering ei ole PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP maakasutuse juhtotstarvet ega muid tingimusi muutev.

3.3 Muud Tartu valla arengudokumendid

Tartu valla arengukava 2022-2030 on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.09.2022 määrusega nr 14. Arengukava järgi on Tartu valla külad ja elamurajoonid omanäolised, rohelised, sõbraliku ja turvalise elukeskkonnaga kodukohad. Hooned kaunid, kliimakindlad ja energiasäästlikud ning õuealad on korrastatud ja haljastatud. Elamupiirkondadesse on rajatud elanike vajadustele vastav liikumisharjumusi ja elurõõmu toetav avalik ruum. Tartu vallast pääseb kiiresti ja mugavalt igale poole maailmas. Vallas on kiired transpordiühendused regioonikeskuse Tartu suunal ning pealinna Tallinna suunal. Teedevõrgustik vallas võimaldab kiiret ja mugavat liikumist kodude, töökohtade, teenuste ja avaliku ruumi objektide vahel. Inimesed väärtustavad liikumist rohelises, hästi disainitud tänavaruumis või külakeskkonnas. Parkimise ja liikluskiiruse vähendamine tiheasustusalade tänavatel ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise soosimine muudab õuealad atraktiivsemaks ja õhu puhtamaks. Seega on kavandatav tegevus kookõlas Tartu valla arengukavaga.

Tartu valla energia- ja kliimakava on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.12.2022 määrusega nr 20. Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas 2022-2035 ning Tartu valla energia- ja kliimakavas 2022-2035 sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Kliima- ja energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja kliimavaldkonna meetmetega, olles üheks alusdokumendiks rohepöörde valdkonna investeeringute ja eelarvete kavandamisel ning finantseeringute taotlemisel. Tartu valla hooneid rekonstrueeritakse ning uusi objekte rajatakse kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidades. Ressursisäästlikkust ja kliimaneutraalsust eeldatakse nii hoonete ehitamisel kui kasutamisel. Hoonete kütmiseks kasutatakse kiimaneutraalseid lahendusi. Oluline osa liikuvusest vallas toimub kasutamata fossiilseid kütuseid.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

3.4 Kehtivad detailplaneeringud

Mõisanurme maaüksuse osas kehtib praegu “Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu II etapi osaala DP”.

Koostamisel oli ka (varem Tila külas asuvate) Ermi tn 7, Ermi tn 9//11//13, Väikepargi, Majoraadi pargi osaala maaüksuste ja lähiala DP, kuid selle koostamine lõpetati 2019. aastal. Ermi tn 7, Väikepargi ja ka Majoraadi park maaüksused oli DP alasse kaasatud talvepargi rajamise eesmärgil. Detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel jäi sellel osal planeeritavast maa-alast samuti kehtima Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu II etapi osaala detailplaneering.

Uue DP kehtestamisega muutuvad kõik varasemad sama ala detailplaneeringud kehtetuks.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Tartu vallas Raadi aleviku keskusalal riigi tugimaantee nr 95 Tartu- Kõrveküla tee ääres asuvate maaüksuste detailplaneeringu algatamisettepanek ning Tartu Vallavalitsuse poolt koostatud DP lähteülesanne.

Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad.

Piirkond jääb Ugandi lavamaa keskossa. Maapinna abs. kõrgused on vahemikus 60,00...62,50 meetrit. Geoloogiline ehitus täpsustub DP ala ehitusgeoloogiliste uuringute käigus.

Olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad. DP ala lõunaosale ulatub III kategooria kaitsealuse kahepaikse tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik, EELIS kood KLO9107657 (vt p 5.2).

Joonis 6. DP ala asukoht ja kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura aladele

DP alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Anne loodusala (RAH0000003) mis jää b planeeringualast ca 4 km kaugusele lõuna suunas. Umbes sama kaugele jäävad ka Ropka- Ihaste linnuala (RAH0000070) ja Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504).

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitsealasid.

Lähim looduskaitse alune ala on Raadi mõisa park (EELIS kood KLO1200246), mis jääb DP ala piirist ca 250 m edela poole. Raadi looduskaitseala (KLO1000640) jääb ca 790 m kagusse.

Majoraadi pargis on registreeritud mitme III kaitsekategooria katteseemnetaime nagu balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) EELIS koodiga KLO9313078, soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) EELIS koodiga KLO9313077 ja kahkjaspunane sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) EELIS kood KLO9313079 kasvukohad.

Kaitsealustest liikidest lisaks alal elutsevale tiigikonnale (Pelophylax lessonae), EELIS koodiga KLO9107657 on kõrvalalal Majoraadi pargis registreeritud veekonna (Pelophylax esculentus) EELIS koodiga KLO9107659, rohukonna (Rana temporaria) EELIS koodiga KLO9107658 ja tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) EELIS koodiga KLO9107660 elupaigad. Kõik on III kaitsekategooria kahepaiksed. Lisaks on rabakonn ja tiigikonn ranget kaitset vajavate liikidena kantud EL Loodusdirektiivi IV lisasse ning Berni Konventsiooni II lisasse, kuna nende liikide arvukus on Euroopas jätkuvalt langustrendis. Ka Eesti punase nimestiku hinnangul on konnade populatsioonide seisund viimase kümnendi jooksul halvenenud.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

Joonis 7. DP ala asukoht tiigikonna jt liikide elupaikade suhtes. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Tartu Vallavalitsuse tellimusel koostati 2023. aastal “Majoraadi pargi kahepaiksete, nende elupaikade ja võimalike leevendusmeetmete rakendamise uuring” (koostajad Elin Soomets- Alver, Riinu Rannap. Töö eesmärkideks oli:

1. anda ülevaade Majoraadi pargis ning selle vahetus läheduses elutsevate III kaitsekategooria kahepaiksete ja nende elupaikade seisundist;

2. hinnata elupaikade potentsiaalset ja tegelikku sidusust ümbritsevate rohealadega ning tuua välja vajalikud tegevused olukorra parandamiseks;

3. pakkuda välja sobivad leevendusmeetmed lähipiirkonnas aset leidva arendustegevuse planeerimiseks, et vähendada mõju kahepaiksetele ning nende elupaikadele;

4. töötada välja tegevuskava kahepaiksete suunamiseks arendatavatelt aladelt (Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi kinnistud) eemale nt: Raadi looduskaitsealale.

Kahepaiksed asustavad mitmekesiseid mosaiikseid maastikke, kus leidub sigimiseks sobivaid päikesele avatud märgalasid ja väikeveekogusid ning toitumiseks ja talvitumiseks sobivaid maismaaelupaiku. Kuna piirkonnas sigivate kahepaiksete mitmed väga olulised talvitumisalad jäävad sigimisaladest eemale, on terviklike elupaigakomplekside ja elujõuliste populatsioonide püsimajäämiseks väga oluline säilitada nendevahelised ühendused.

Lähtudes uuringu tulemustest jäävad kahepaiksetele olulised elupaigad ja sigimiskohad väljapoole planeeringuga arendavat alal.

Planeeringuala puhul on tegu Raadi alevi tiheasustusalaga. DP koostamisel nähakse ette hoonetevahelisi haljaslahendusi (nn isereguleeruvaid haljasalasid pargialal) ja samal kavandatakse elurikast tänava ja hoonetevahelist ruumi. Olemasolevat tiigikonna leviala kavandatakse tehismärgalade näol suurendada ja tagada veesilmades kaitsealus(t)e liigi/liikide soodne seisund. DP koostamisel ja hiljem märgala ja tiikide projekti koostamisel tuleb arvestada nimetatud uuringuga ning konsulteerida vastavate liikide spetsialistiga, et

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

tagada sobivad kallaste kalded jms asjakohased meetmed kahepaiksete sigimise ja rände soodustamiseks.

Hinnatava DP eesmärgiks on ka erinevate haljasalade omavaheline tihe sidusus, mitmerindelisus ja kodumaiste liikide võimalikult suur hulk elurikkuse tagamiseks ja mitmekesiste elupaikade loomine nii loomadele, lindudele, putukatele ja taimedele.

Kavandatava tegevusega välditakse negatiivse mõju avaldamist kaitstavatele taime- ning loomaliikidele ning kavas on luua alale uute elupaikade võimalusi.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Vastavalt Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2023-2035 on plaanis ala tulevikus liita ühiskanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuetele“.

Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

Planeeringuvõistluse võidutöös on käsitletud linnaliste piirkondade suurenevale sademevee hulgale ennetavaid lahendusi ökosüsteemiteenustele põhinedes - sademevett vaadeldakse kui keskkonna ja inimeste heaolu suurendamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning pinna- ja põhjavee hea seisundi toetamise ressurssi. Sellest on saanud võistlustöö üks juhtideedest. Sademevee käitlusahel aitab vee äravoolukiirust ja mahtu kontrollida, vett puhastada, luua rohekoridore, ühendada elupaiku ning suurendada keskkonna meeldivust ja hariduslikku väärtust. Esialgne lahendus arvestab tekkeallikaid - kvartaleid ja hooneid - ning maapinna loomulikke kaldeid. Käitlusahela erinevad komponendid lisavad keskkonda väärtust, mitmekesisust ja ruumielamuse varieeruvust. Kuna geoloogilise ehituse tõttu ei ole võimalik kogu sademevett immutada, siis rajatakse viivitussüsteeme ja omavahel ühenduses olevaid lokaalseid lahendusi.

Täiendavat negatiivset mõju pinnaveele sademe- ja liigvee ärajuhtimisega seega ei avaldata.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.5 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Kuna ala arendatakse etappide kaupa, siis jagunevad ka ehitusaegsed mõjud ajaliselt erinevate etappide peale.

Ala asub riigi tugimaantee ja Ermi tänava vahel. Piirkonda võib vastavalt Tartu valla üldplaneeringule pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks (keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Müratasemed alal peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaberkruntide elanikke.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

Arvestades planeeritava ala keskkonnasõbraliku lahendusega, ei kaasne DP realiseerimisega ala sees väga olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat ülenormatiivset müra ja õhusaastet. Siiski, arvestades kavandatavat mahtu ning ehitustihedust, tuleb DP lähteülesande järgi koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Vajadusel saab liiklusuuringu alusel modelleerida ka ala tulevase mürataseme.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel. Eeldatavalt valitakse kaugküttelahendus. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju samuti puudub. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik.

Antud juhul on arvestatud katustel paiknevate päikesepaneelidega ning vajaduspõhise valgustuse juhtimisega. Samuuti on oluliseks peetud energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekke võimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP lahendus vastab Tartu valla üldplaneeringule.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib Tartu vallas esineda kohati kõrge radooniriskiga alad.

Eluhoonete puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimeste varale.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

24

5.8 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, kuid tegemist on juba Tartu valla kehtiva üldplaneeringuga kavandatud keskusealaga.

Arvestades, et praegu on tegemist hoonestamata põllumaaga, siis visuaalne mõju on pöördumatu. Vastavalt ÜP tingimustele on ala arendamiseks koostatud ka arhitektuurne konkuss (võidutöö Sini-roheline saarestik), mille alusel on võimalik rajada terviklik esteetiline ja keskkonnasõbralik linnaline piirkond.

Arhitektuursed tingimused tagavad hoonete sobitumise piirkonda.

5.9 Kliimamõjud

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala veekogude üleujutusohu riskipiirkonda. Üleujutusoht seega alal puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste mõjuga ei ole asjakohane hinnata.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on näiteks parklad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Parklaid saab samuti liigendada põõsaste ja puudega. Samuti kasutatakse maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.

Olulist mõju kliimatingimustele DP esialgse lahendusega ei kaasne.

5.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte. Ehitismälestise Raadi mõisa park peahoone varemega, 19-20.saj.(kultuurimälestiste registri nr 7088) ja arheoloogiamälestise Asulakoht (reg. nr 12980) kaitsevööndid DP alale ei ulatu.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis toimub ja on oodata teisi arendusi. Piirkond on perspektiivikas arenguala, mille arendamine toimub etapiti.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

25

Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine puudub. Seoses üldise autostumise, Raadi aleviku arengu ja tänavate väljaehitamise ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus ka ilma DP lahendust väljaehitamata.

5.13 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

26

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi1 andmetel on DP alal ja lähialal registreeritud III kategooria kaitsealuste kahepaiksete elupaigad. Lähtudes kahepaiksete uuringu tulemustest (vt p. 5.2) jäävad kahepaiksetele olulised elupaigad ja sigimiskohad väljapoole planeeringuga arendavat alal.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid. Kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta (vt p. 5.2);

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. DP raames viiakse läbi erinevate liikumisviiside uuring ning mürauuring, mille eesmärgiks välja selgitada liiklusest põhjustatud müratasemed. Vajaduse korral on võimalik planeerimisprotsessi käigus kavandada vajalikud müraleevendavad meetmed.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee põhimõtteline lahendus koostatakse DP käigus, täpsemad tehnoloogilised lahendused koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse tavaliselt ehitusprojektides.

1 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

27

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh lõplik hoonete maht) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus.

Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Käesoleval hetkel keskkonnalubade vajadust ei ole eeldada.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

28

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Tartu maakonna planeering 2030+

Tartu valla üldplaneering

Tartu valla arengukava 2022-2030

Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023- 2035

Eesti standard EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Tartu Vallavalitsus

Juurdepääsupiirang alates:19.06.2024

Juurdepääsupiirang kuni:29.11.2024

Juurdepääsupiirangu alus:AvTS § 35 lg 2 p 2

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Terviseamet

[email protected] Meie: 19.06.2024 nr 7-1/87-1

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Tartu Vallavalitsusele on esitatud Kirs Consult OÜ (reg. kood 12101522) poolt taotlus Raadi alevis asuva

Mõisanurme maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Planeeringualasse on kaasatud ka

Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksused, mis on munitsipaalomandis. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kujundada Mõisanurme maaüksusele ning selle lähialale multifunktsionaalne meeldiv keskkond

elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks. Planeeringualale soovitakse detailplaneeringu

algatamise ettepaneku kohaselt kavandada ligikaudu 950 elamuühikut, lisaks kauplusehoone ning keskuse

kompleks, milles pakutakse pindu erinevateks teenusteks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,4 ha.

Planeeringualale on 2023. aastal läbi viidud planeeringuvõistlus, mille võitis Arhitekt Must OÜ poolt

koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe saarestik“, millega on võimalik tutvuda siit:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/M%C3%B5isanurme_planeeringuv%C3%B5istlus/V%C3

%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/Sini_rohe_saarestik/. Planeeringuvõistluse võidutöö võetakse aluseks

detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 6

alusel seisukoha andmiseks Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame

tutvumiseks koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu.. Palume

väljastada oma seisukohad Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 19.07.2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisa: 1. Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi mü ning lähiala DP algatamise korraldus EELNÕU

2. Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi mü DP lähteülesanne EELNÕU

3. Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi mü DP KSH eelhinnang

5309 9192

[email protected]

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Kirs Consult OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla XX.08.2024. a nr ...

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamine lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Kirs Consult OÜ (reg. kood 12101522) on teinud Tartu Vallvalitsusele taotluse

detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on kujundada

Mõisanurme maaüksusele ning selle lähialale multifunktsionaalne, meeldiv keskkond

elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks. Planeeringualasse on kaasatud ka

Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksused, mis on munitsipaalomandis. Planeeringualale

soovitakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt kavandada ligikaudu 950

elamuühikut, lisaks kauplusehoone ning keskuse kompleks, milles pakutakse pindu

erinevateks teenusteks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,4 ha. Planeeringuala asub

Tartu linna vahetus läheduses, kiiresti arenevas piirkonnas, on hoonestamata ning valdavas

osas kasutuses olnud põllumajandusmaana. Planeeringuala piirneb lõunast Majoraadi

pargiga, idast riigimaantee nr 95 Kõrveküla-Tartu teega, põhjast Terminali tankla ning

ridaelamutega ning lääneservast rohumaade ning endise Raadi lennuvälja stardirajaga.

Planeeringualale jäävad ka III kaitsekategooria kahepaiksete elupaigad.

Planeeringualal kehtib Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu

Vallavolikogu 05.10.2011. a otsusega nr 32), mis peale käesoleva detailplaneeringu

kehtestamist muutub planeeringuala kattuvas osas kehtetuks.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava

arenguala juhtotstarbega maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja

funktsionaalsus. Planeeringualale on 2023. aastal läbi viidud planeeringuvõistlus, mille

võitis Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe saarestik“

Planeeringuvõistluse võidutöö võetakse aluseks detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4

alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses

nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 “ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet

planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada

negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava

tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Detailplaneeringu

keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12

kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele,

et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile, Transpordiametile ning Keskkonnaametile. Terviseamet, Transpordiamet

ning Keskkonnaamet andsid oma seisukohad…………..

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust. Detailplaneeringu koostamise käigus koostatakse planeeringuala ja selle

mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis sisaldab mh auto- ja

jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja

prognoositavat liikluskoormust. Samuti tuleb läbi viia mürauuring, mille eesmärgiks on

selgitada välja liiklusest põhjustatud müratasemed. Uuringus tuleb käsitleda nii

olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning kavandada

vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond).

Detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (reg. kood 12978320).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg

1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla

üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning

lähiala detailplaneering.

2. Kinnitada Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale (lisa 1).

3. Mitte algatada Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud:

Kirs Consult OÜ

Tartu vald

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2024

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2024.a

Korralduse nr xx juurde

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Kirs Consult OÜ (registrikood

12101522).

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud kutsega maastikuarhitekt (minimaalselt tase 7)

teedeinsener (minimaalselt tase 7), veemajandusalase pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise

kogemusega insener (minimaalselt tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala asub Tartu linna vahetus läheduses, kiiresti arenevas piirkonnas, on hoonestamata ning

valdavas osas kasutuses olnud põllumajandusmaana. Planeeringuala piirneb lõunast Majoraadi

pargiga, idast riigimaantee nr 95 Kõrveküla-Tartu teega, põhjast Terminali tankla ning ridaelamutega

ning lääneservast rohumaade ning endise Raadi lennuvälja stardirajaga.

Detailplaneeringualale jääb mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte: planeeringualal on registreeritud

III kaitsekategooria liigi tiigikonna elupaigad, sideehitis koos kaitsevööndiga, ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustik koos kaitsevööndiga ning elektrikaabel, millele on määratud sundvaldus. 2023.

aastal läbi viidud Majoraadi pargi kahepaiksete, nende elupaikade ja võimalike leevendusmeetmete

rakendamise uuringu kohaselt ei jää planeeringualale olulisel määral kahepaiksete leiukohti. Uuringu

kohaselt jäävad olulisemad kahepaiksete elupaigad ning sigimiskohad väljapoole planeeringuala.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kujundada Mõisanurme maaüksusele ning selle lähialale

multifunktsionaalne, meeldiv keskkond elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks.

Planeeringualasse on kaasatud ka Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksused, mis on munitsipaalomandis.

Planeeringualale soovitakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt kavandada ligikaudu

950 elamuühikut, lisaks kauplusehoone ning keskuse kompleks, milles pakutakse pindu erinevateks

teenusteks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,4 ha.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava arenguala juhtotstarbega

maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Planeeringualale on 2023.

aastal läbi viidud planeeringuvõistlus, mille võitis Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga

„Sini-rohe saarestik“ Planeeringuvõistluse võidutöö võetakse aluseks detailplaneeringu lahenduse

väljatöötamisel.

3

Tabel 1. Planeeritavate maaüksuste kirjeldus

Nimi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala

Mõisanurme 79403:002:1376 Ärimaa 100% 129 957 m²

Mõisanurme pumpla 79403:002:1377 Tootmismaa 100% 60 m 2

Ermi haljak 5 79601:001:1171 Tootmismaa 100% 36 m 2

Ermi haljak 4 79601:001:1555 Veekogude maa 100% 1 110 m 2

Ermi haljak 3 79601:001:1274 transpordimaa 100% 3 100 m²

Ermi haljak 2 79601:001:1257 tootmismaa 100% 40 m²

Ermi haljak 1 79601:001:1202 ärimaa 100% 496 m²

Teenurga 79403:002:1378 transpordimaa 100% 99 m²

Ermi tn 7 79403:002:1622 veekogude maa 100% 34 880 m²

Väikepargi 79403:002:1573 Üldkasutatav maa 100% 15 538 m 2

Lisaks jääb osaliselt planeeringualasse:

 nimi- 95 Kõrveküla-Tartu tee (katastritunnus: 79401:006:0981)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 7,84 ha

 omanik- Eesti Vabariik;

 nimi- Kõrveküla-Tartu kergtee L9 (katastritunnus: 79403:002:0516)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 61 517 m²

 omanik- Tartu vald;

 nimi- Ermi tänav L1 (katastritunnus: 79601:001:1327)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 31 282 m 2

 omanik- Tartu vald;

4

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

3.1. Planeeringualal kehtivad detailplaneering

Planeeringualal kehtib:

- Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 05.10.2011. a

otsusega nr 32) https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2005_15/.

Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub planeeringualal kehtiv detailplaneering

kattuvas planeeringuala ulatuses kehtetuks.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023- 2035;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla energia- ja kliimakava

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu V ja VI etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse

16.04.2020. a korraldusega nr 338). Planeeringu materjalid on saadaval

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_23/;

Eskadrilli tn 2 ja Eskadrilli tn 3 arhitektuurivõistluse võidutöö „Kodu kus elu õitseb“, mis on saadaval:

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/Eskadrilli_2_ja_3_arhitektuuriv%C3%B5istlus/V%C

3%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/KODU_KUS_ELU_%C3%95ITSEB/;

KUU arhitektide koostatud ideekonkursi võidutöö „Väike küla“, mis on saadaval:

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/Ermi_10/V%C3%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/;

5

TAJURUUM OÜ poolt koostatud Ermi tänavaruumi projekteerimine ideekonkursi võidutöö „Ermi

elamustänav“, millega on võimalik tutvuda siit:

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/ERMi_t%C3%A4navaruum/V%C3%B5istlust%C3%

B6%C3%B6d/ERMi_elamust%C3%A4nav/. Samuti tuleb arvestada võidutöö alusel koostatud

ehitusprojektidega.

Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada ka projekteerimisel oleva Stardiraja maaüksusele

kavandatava parkimisala lahendusega.

Altren Projekt OÜ tööprojektiga nr 24006 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi tn ja

Stardiraja tänavate teed ja tehnovõrgud

3INS OÜ eelprojekti nr SVP1 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi tn ja Stardiraja tänavate

elektri- ja valgustuspaigaldise välisvõrgud.

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse

sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Planeeringus esitada andmed

alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed;

 planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.3. Ruumilise arengu eesmärgid

 planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks;

 planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendada planeeringulahenduse sobivust

olemasolevasse keskkonda.

5.4. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga.

Moodustada elamumaa, äri- ja tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatava maa ning

transpordimaa sihtotstarbega krundid. Näha ette üldkasutatav(ad) ala(d). Üldkasutatav ala võib

olla planeeritud eraldi krundina või ehitusõigusega krundi osa, kuhu on määratud avalik kasutus.

Minimaalselt 15% elamu maa-alast tuleb kavandada avaliku kasutusega puhke- mänguväljaku

alaks. Kruntimise lahendus peab võimaldama planeeringu etapiviisilist elluviimist. Avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede jaoks ette näha eraldi transpordimaa otstarbega krunt, mis antakse

tasuta üle Tartu vallale.

6

 Planeeringu lahenduses arvestada tingimusega- korterelamu krundi suurus on minimaalselt

2000 m 2 ;

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.5. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamu maa (EK), ärimaa (Ä), tootmismaa (T), tee ja

tänava maa (LT), eraldiseisev haljasala maa (H), virgestusmaa (P); ühiskondlike ehitiste maa

(AA);

 Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui

ka mitu sihtotstarvet. Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus sihtotstarvete % või nende

vahemik.

 hoonete kasutamise otstarbed – määrata planeeringuga;

Nelja- ja kaheksakorruselistesse hoonete esimestele korrustele kavandada äripinnad ning

kogukonnaruumid, mis annavad võimaluse kavandada naabruskonda väikeärisid (nt: juuksur,

lastehoid, pagarikoda jmt).

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – lähtuda planeeringuvõistluse võidutööst;

 hoonete suurim lubatud arv krundil: lahendada planeeringuga, ühele krundile võib planeerida

rohkem kui ühe korterelamu. Korterelamu kruntide keskmine koormusindeks ühe korteri

kohta 110 m², aga mitte vähem kui 82 m 2 korteri kohta. Korterelamu kruntide koormusindeksi

rakendamiselt arvestada planeeringuvõistluse võidutöö lahendusega.;

 hoonete suurim lubatud kõrgus- lähtuda planeeringuvõistluse võidutööst „Sini-rohe saarestik“.

Tornhoone 106 m, kaheksa korruseline korterelamu 30 m, viie korruseline korterelamu 18 m,

nelja korruseline korterelamu 14,5m, kolme korruseline korterelamu 11 m, kahe korruseline

ridaelamu 8 m. Väikepargi ning Ermi tn 7 maaüksustele kavandatavate hoonete kõrgus 16 m.

Katusel olevad väiksemamahulised tehnoseadmed võivad sellest kõrgusest üle ulatuda. Planeeringus anda suurim hoonete lubatud kõrgus k absoluutkõrgusena.

 Hoonete suurim sügavus- määrata planeeringuga. Planeerida võimalus rajada maa-alune

parkla ja/või varjend.

5.6. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeringu ala moodustub ühe osa loodavast Raadi piirkondlikust keskusest. Ermi tn 7 ning

Väikepargi maaüksustele kavandada ühiskondlikud-avalikud hooned. Hoonestus kavandada Ermi

elamustänava ning loodava keskväljaku äärde, et tekiks linlik tänavafront.

Planeeringuala piirneb Raadi lennuväljaga, mis on unikaalne ning võimas maastikuelement.

Lennuvälja tippu kavandada vastavalt planeeringuvõistluse võidutööle ärikeskus ning tornhoone.

 lubatud korruselisus- põhihooned kuni 8 maapealset korrust, keskuse tornhoonel kuni 24

korrust, üks maa-alune korrus, abihooned lubatud 1-korruselistena.

Arvestada planeeringuvõistluse võidutöö põhimõttega, mille kohaselt on elamise ala paigutatud kahte

peamisse tüüpi:

- kvartaalsesse plokki, mille moodustavad 2-, 3-, 4-, ja 5-kordsed hooned;

- pargiserva, kus asuvad 8-kordsed korterelamud nö punktmajad.

 katusekalded- määrata planeeringuga;

 katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;

 katuse tüüp- määrata planeeringuga;

 katusekatte materjal- määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- kasutada erinevaid materjale ja viimistlusi- puitu, tellist,

ehitusplaati või muud kvaliteetsed viimistlusmaterjalid. Erinevate materjalide kasutamisel ja

kombineerimisel peab moodustama ruumiline tervik.

 kohustuslik ehitusjoon- määrata vajadusel planeeringuga;

7

 +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

 Planeeringus tuleb käsitleda varjumiskohtade põhimõttelisi võimalikke lahendusi.

Planeeringus toodud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused peavad tagama

planeeringukonkursi võidutöö põhimõtete saavutamise. Tingimused anda piisava detailsusega.

Ehituslike ning arhitektuursete tingimuste seadmisel võtta aluseks 2023. aastal läbi viidud

planeeringuvõistlus, mille võitis Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe

saarestik, millega on leitud planeeringualale arhitektuurne/linnaehituslik lahendus. Kavandada keskne

ühiskasutatav mänguväljakuala ja elanikke kokku toov keskne väljak, mis toetaks eri vanuses elanike

viibimist õues.

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te)

puhke- mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Puhke- ja

mänguväljakute kavandamisel on eelistatud mitme maja peale ühised alad, mitte iga maja juurde oma

mänguväljaku rajamine. Puhkealade lahendus peab võimaldama puhke- ja mängutegevusi erinevas

vanuses sihtrühmale (lapsed, noored, täiskasvanud, vanemad inimesed). Planeeringus tuleb välja tuua

võimalike mänguvahendite loetelu ning paigutus.

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna lahutamatu osa, seetõttu tuleb

selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates etappides kui

ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav erinevatele

kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile ligipääsetav)

võimaluse.

5.7. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.8. Liikluskorralduse põhimõtted

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused. Juurdepääs

planeeringualale planeerida 95 Kõrveküla-Tartu teelt (kü tunnus: 79401:006:0981),

Kõrveküla-Tartu kergtee L9-lt (kü tunnus: 79403:002:0516) ning Ermi tänav L1 maaüksuselt

(kü tunnus: 79601:001:1327)

Narva maanteest (95 Kõrveküa-Tartu tee) kavandada praeguse maantee asemel planeeringuala

ulatuses linliku liikumiskiiruse ja ilmega tänava. Kirjeldada kuidas kujundada linnaäärsest maanteest

aeglasema liikumiskiirusega kergliiklejale ja jalakäijale atraktiivne tänav, mida toetab planeeritav

hoonestus. Planeeringuga määratleda üldpõhimõtted nagu nt: ülekäiguradade paiknemine, bussitaskud,

ristmike lahendus jmt).

 sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusala sisene, jalgteede võrgustik ning

lahendada valgustus. Lisaks arendusala siseselt toimivale jalgteede võrgustikule tuleb anda

lahendus ka alalt väljapoole st naaberaladele kulgevatele jalgteede ühenduskohtadele.

Kergliiklusteed võrgustik kavandada hierarhiliselt:

- suuremad liikumiskoridorid, kus on planeeritud nii rattatee kui jalgtee

- jagatud ruumi põhimõttel kujundatud teed, jalg- ja jalgrattateed ei ole eraldatud

- väiksemad rajad, mis võimaldavad kohalikke otseteid ning seovad endasse ka pargiala

spordirajad

Koos kergliiklusteede võrgustiku kavandamisega tuleb kavandada alale ka rendirataste terminalid.

8

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

Arvestada varemplaneeritud kruntidele, mis jäävad planeeringualast välja, juurdepääsude säilimise

vajadusega.

 liikluskorralduse põhimõtted;

Rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagama sujuva liikluse, mida

iseloomustab madal müratase. Planeeringualale mitte rajada suuri läbivaid tänavaid. Kavandada

vähemalt üks ala läbiv transpordimaa krunt, mis võõrandatakse tasuta Tartu vallale. Kavandada ala

läbivad lokaalsed tänavad, mis ühendavad kokku kvartalid ning tagavad ligipääsud. Tänavad

kavandada looklevalt ning rahustatud liiklusega. Parkimine kavandada osaliselt sõidutee äärde.

Kirjeldada ühistranspordi kättesaadavust ning vajaduse korral näha ette planeeringualale täiendavad

ühistranspordi peatused ning teha ettepanekud ühistranspordi korraldamiseks piirkonda. Arvestada, et

ühissõidukipeatus elukohast peab olema kuni 500 m kaugusel.

Planeeringulahenduses tuleb luua eritüüpi parkimiskorrad. Parkimise lahendamisel võtta aluseks

Arhitekt Must OÜ poolt koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe saarestik. Korterelamute

parkimisnormatiiv 1,2 parkimiskohta korteri kohta, lisaks külaliste kohad. Äri ning ühiskondlike

hoonete parkimise kavandamisel lähtuda Eesti Standard EVS 843:2016 normatiividest. Kaaluda ka

parklate ristkasutamise võimalust. Kogu kortermajade parkimisvajadusest tuleb vähemalt 20%

parkimisest kavandada hoonete alla, pool maa-alustena või maa-alusena. Planeerida keskuse

parkimismajja vähemalt 50% keskuse hoonete parkimiskohtadest.

Avatud parklaalasid tuleb liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades

sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu ja põõsa liike), et tõsta ehitatud keskkonna atraktiivsust.

Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on

kõik pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms,

et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi. Ette näha jalgrataste parkimise võimalus (lihtsasti

ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest

kaitstud).

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

 kirjeldada ning põhjendada planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust planeeritavale

alale.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringualale kavandada ala läbiv roheline pargivöönd, mis seob kokku Ermi välialad, Raadi

mõisapargi, Majoraadi pargi ning uue keskusala. Pargivöönd kavandada viisil, et seda ei läbiks

autoliiklus.

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

Määrata igale krundile haljastuse osakaal, s.h tuleb välja tuua kõrghaljastuse osakaal. Arvestades

kavandatava keskkonna ehitustihedust tuleb kavandada võimalikul palju kõrg- ja madal haljastust.

Kavandatav haljastus peab olema mitmerindeline ning tihe. Murualade kavandamist võimaluse korral

vältida.

 looduslikuna tuleb kavandada/säilitada vähemalt 15% ühiskondliku hoone, segahoonestatava

arenguala maa-alast, et võimaldada üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute

ja/või taskuparkide rajamist. Üldkasutatav ala näha ette eraldi krundina ning tasuta

võõrandada Tartu vallale;

9

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei

ole lubatud;

 eelistada looduslikult reguleeruvaid haljastuse lahendusi intensiivset hooldust vajavatele,

eelkõige suurtes kvartalisisestes hoovides.

 piirdeaedu korterelamute kruntidele mitte kavandada;

 kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi võimalikult suures ulatuses;

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega.

5.10. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada

kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade –

negatiivsete mõjudega.

5.11. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus ja heitvee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus,

sidevarustus);

 Lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel:

lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud.

Tehnovõrkude kavandamisel arvestada järgmiste projektidega:

- Altren Projekt OÜ tööprojektiga nr 24006 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi

tn ja Stardiraja tänavate teed ja tehnovõrgud

- 3INS OÜ eelprojekti nr SVP1 Tartumaa, Tartu vald, Vahtkonna tee, Piloodi tn ja Stardiraja

tänavate elektri- ja valgustuspaigaldise välisvõrgud.

 keelatud on ka keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused; hoonete soojavarustus

kavandada kaugkütte baasil.

 korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise nõuetele vastavad võimalused;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

Planeeringu koostaja peab tegema koostööd tehnovõrkude ja -rajatiste valdajatega. Planeeringus tuleb

välja tuua olemasolevate tehnovõrkude paiknemine ning kirjeldada nende tulevikuperspektiiv.

5.12.1. Sademevesi

Kirjeldada sademevee käitlemiseks sobivad meetmed arvestades planeeringuala olemasolevast

olukorda ning hüdrogeoloogilisi tingimusi, kaardistada sademevee ärajuhtimiseks sobivate suublate

asukohad, nende seisukorrad ning sobivus sademevee juhtimiseks. Planeerida sademevee

ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid:

10

 kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka põhjendused lahenduste sobivuste kohta antud asukohta;

 määrata võimalused ärajuhitava sademevee suunamiseks valgala põhiveejuhtmesse või

suublasse;

 vett halvasti läbilaskvate katendite, eelkõige parklate ja platside kavandamisel tuleb

hinnata saastunud sademevee puhastamise võimalusi ja vajadust ning sellest tulenevalt

planeerida vastavad tegevused sademevee käitlemiseks (nt: juhtimine haljasalale ja sealt

sademeveesüsteemi, sademevee eelpuhastamine kohapeal koos juhtimisega

sademeveesüsteemi jmt)

 sademeveesüsteemi hoolduseks planeerida juurdepääsuteed või juurdepääs maastikul,

vajadusel näha ette servituudid.

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse

äravooluvee reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu

loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning

kokkuvooluaega pikendav vertikaali.

Planeeringualalt väljapoole juhitava veehulga osas tuleb eelnevalt teha arvutused ja veenduda, et

eesvoolud tekkiva veehulga vastu võtavad. Kaasata vastava ala ekspert (veemajandusalase

pädevuse ja veemajandusehitiste projekteerimise kogemusega insener).

Kui kavandatakse sademevee juhtimist läbi võõra maa, tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist

sõlmida vajalikud asjaõiguslikud kokkulepped.

Planeeringu koostamise käigus tuleb koostada eraldis sademevee käitlemise skeem, mis kirjeldab

sademevee käitlemist nii planeeringuala siseselt, kuid vajaduse korral ka planeeringuala väliselt

(kui eesvoolud jäävad väljapoole planeeringuala).

Arvestada koostamisel oleva Tartu linna lähiala Raadi piirkonna sademevee käitlemise mudeliga.

Mudeli valmides tuleb planeeringu koostajal kontrollida välja töötatud mudeli baasil

planeeringulahenduses kirjeldatud sademevee käitluse lahenduse toimivust. Tartu vallavalitsus

jagab planeeringu koostajale selleks vajaliku andmemudeli.

5.13. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks. Planeeringus märkida, et pinnase radoonitaseme mõõtmised viia läbi hoonete

ehitusprojektide koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud s.h.

käsitleda liiklusmürast tingitud häiringuid ning näha vajaduse korral ette vastavad

leevendusmeetmed.

 Kirjeldada III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Tiigikonna elupaikade kadumisega seonduvaid

leevendusmeetmeid. Planeeringulahenduse koostamisel teha koostööd herpetoloogiga.

 Planeeringulahenduse koostamisel arvestada koostatud KSH eelhinnanguga.

5.14. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

11

5.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.18. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga

planeeringu realiseerimise lepingu hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule ning planeeringu seletuskirjas sätestatule

Kui planeeringut soovitakse realiseerida osade kaupa, siis tuleb planeeringus määrata vastavad

arendusetapid ning tuua välja nende kirjeldus.

5.19. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu

lähteülesanne muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

7. Detailplaneeringu teedevõrgu skeem;

8. Detailplaneeringu sademevee käitlemise skeem.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Vajalikud uuringud

 Koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring,

mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist,

arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Analüüsis käsitleda ka

ühistranspordivõrgustiku arendamisega seonduvaid asjaolusid;

 Läbi viia mürauuring, mille eesmärgiks on selgitada välja liiklusest põhjustatud müratasemed.

Uuringus tuleb käsitleda nii olemasolevat olukorda kui ka planeeringu realiseerumisjärgset

olukorda ning kavandada vajaduse korral vajalikud müraleevendavad meetmed.

9. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

12

 Transpordiametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ning Tartu linnaga.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

10. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub

vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja

paberkandjal.

Planeeringualal kehtib detailplaneering Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering (kehtestatud

Tartu Vallavolikogu 05.10.2011. a otsusega nr 32)

https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2005_15/. Peale käesoleva

detailplaneeringu kehtestamist muutub Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering kattuvas

planeeringuala ulatuses kehtetuks.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks üks eksemplar

paberkandjal ning digitaalsel kujul vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50.

Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute

andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on

nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega.

Tallinn 2024

Tartu vallas Raadi alevis

Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi,

Ermi haljak 3 maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP KSH eelhinnang

Töö tellija: EHITUSTRUST AS Reg nr 12310585 Tartu maakond, Tartu linn, Paju tn 2, 50603 Kontaktisik: Olari Pihlapuu Tel +372 508 1606 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 18.04.2024, täiendatud vastavalt DP lähteülesandele 13.05.2024

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 11

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ .......................................................................... 11

3.2 Tartu valla üldplaneering ......................................................................................... 11

3.3 Muud Tartu valla arengudokumendid ..................................................................... 16

3.4 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................... 17

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 18

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 19

5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................ 19

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 19

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 21

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 21

5.5 Jääkreostus............................................................................................................... 22

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 22

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 23

5.8 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 24

5.9 Kliimamõjud ............................................................................................................. 24

5.10 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 24

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 24

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 24

5.13 Muud aspektid ......................................................................................................... 25

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 26

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 28

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Ehitustrust AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tartu Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 ning lähiala maaüksuste (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Tartu Vallavalitsus üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu korral). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP koostamise eesmärgiks on Raadi alevis Mõisanurme maaüksuse ning Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3, Ermi haljak 4 ja Ermi haljak 5 maaüksuste maakasutuse sihtotstarbe muutmine, jagamine korterelamu kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse määramine lähtuvalt Mõisanurme planeeringuvõistluse võidutööst. Lisaks määratakse tehnovõrkude asukohad, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, liikluskorralduse ja servituutide vajadus jms planeerimisseaduses loetletud asjakohased DP ülesanded.

Joonis 1. DP ala. Allikas: DP lähteülesanne, mai 2024.

DP ala koosneb maaüksustest : - Mõisanurme (kat. tunnus 79403:002:1376), pindala 129 957 m², millest haritav maa

moodustab 114 556 m², looduslik rohumaa 15 193 m² ja muu maa maa 208 m². Maakasutuse sihtotstarve ärimaa 100%, tegemist on praegu PRIA-s registreeritud põllumassiiviga (66047761574);

- Ermi tn 7 (79403:002:1622), pindala 34 880 m², millest haritav maa moodustab 30 177 m², looduslik rohumaa 4380 m² ja muu maa 323 m². Maakasutuse sihtotstarve veekogude maa 100%. Ermi tn 7 maaüksusele kavandati tiiki;

- Väikepargi (79403:002:1573), pindala 15 538 m², millest haritav maa moodustab 12 226 m² ja looduslik rohumaa 3312 m². Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%.

Lisaks on haaratud alasse 100% transpordimaa sihtotstarbega 3100 m2 suurune Ermi haljak 3 (kat. tunnus 79601:001:1274), 1110 m² suurune Ermi haljak 4 (kat. tunnus 79601:001:1555) ja 99 m² suurune Teenurga (79403:002:1378) maaüksus ning tootmismaa 100%

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

sihtotstarbega 36 m² Ermi haljak 5 (79601:001:1171), 60 m2 Mõisanurme pumpla (79403:002:1377) ja 40 m² Ermi haljak 2 (79601:001:1257) maaüksus, samuti veel ärimaa 100% sihtotstarbega 496 m² suurune Ermi haljak 1 (79601:001:1202) maaüksus.

Mõisanurme, Teenurga ja Mõisanurme pumpla maaüksused on eraomanduses (Kirs Consult OÜ), ülejäänud maaüksused on Tartu valla munitsipaalomanduses.

DP ei ole veel algatatud. Detailplaneeringu koostamiseks on sõlmitud kolmepoolne leping Kirs Consult OÜ, Tartu Vallavalitsuse ja planeerija AB Artes Terrae OÜ vahel 2023. a oktoobris. Samuti on koostatud mais 2024 detailplaneeringu lähteülesanne Tartu Vallavalitsuse poolt.

DP ala pindala on kokku ca 18 ha, millele lisandub piirnevate teedega seonduvalt lähiala. Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga (vt p 3.2), mille järgi jääb ala Raadi keskusealale. Keskusala on ala, kus idee- või arhitektuurivõistluse korraldamine on vajalik parima lahenduse leidmiseks ruumi planeerimisel.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Mõisanurme planeeringu eskiisist (Arhitekt Must OÜ, 05.02.2024) ja Mõisanurme planeeringuvõistluse võidutööst „Sini-roheline saarestik“ (Arhitekt Must OÜ 2023). Lisaks liideti võistlusala koosseisu ka kaks Tartu vallale kuuluvat maaüksust aadressiga Ermi tänav 7 ja Väikepargi.

DP koostamise käigus nõutavad uuringuid (geodeesia, geoloogia, liiklus, sademevee käitlus, insolatsioon jne) ei ole algatamise eelselt veel läbi viidud ning nende täpne vajadust on seni teadmata. Edasise planeeringu koostamisel tehakse koostööd ka võistlustöö koostanud arhitektiga.

Piirkonnast soovitakse arendada multifunktsionaalne ja meeldiv peresõbralik keskkond elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks. Tegemist on Tartu linna vahetul piiril asuva kiiresti areneva alaga, mida soovitakse kujundada linlike tegevuste rikkaks ja linnaehituslikult mitmekesiseks keskkonnaks. Rajatav ehitatud keskkond peab olema roheline, jalgratturi- ja jalakäijasõbralik paik, millel on oma tuntav identiteet. Lahendus peab olema kvaliteetne 15 minuti linn, kus on oma koht büroodel, poodidel ja vaheldusrikkal avalikul ruumil. DP-ga soovitakse kavandada era- ja munitsipaalmaadele ühtset linnaehituslikku visiooni, mis moodustab ühe tervikliku ja linnaehituslikult katkestusteta sidusa ja loogilise linnaruumi. Kavandatud lahendus peab rikastama funktsioonide osas ka olemasolevat suhteliselt monofunktsionaalset elamupiirkonda ja olema sillaks Raadi varasemalt rajatud uusasumi ja uuema kavandatava keskkonna vahel.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest.

Joonis 3. Väljavõte võidutööst.

DP alal olemasolevad hooned puuduvad.

Ala piirneb läänest riigiteega 95 (Kõrveküla-Tartu tee), põhjast ja idast Ermi tänavaga ning lõunast ühiskondlike ehitiste maa 100% sihtotstarbega Majoraadi pargi ja Ermi tn 9 maaüksustega.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

DP ala mõjuvööndisse jäävad Eesti Rahva Muuseum, Raadi mõisaansambel ja olemasolevad elamualad. Ala idaserva mõjutab tugevalt Ermi tänava kavandamine piirkonna peatänavaks. Planeeritav tänav asub Raadi endise sõjaväelennuvälja territooriumil ja on endise sõjaväelennuvälja ruleerimisrada, mis ühendab uut ja vana lennurada. Kavandatav tänav ühendab ala Eesti Rahva Muuseumiga ning lisab piirkonnale vaheldust ning atraktiivsust. 2021. aastal viis Tartu vald läbi Ermi tänava ideevõistluse, mille eesmärk oli leida idee, mille põhjal hakata projekteerima ja ehitama Ermi tänavat ümber kaasaegseks linnatänavaks, piirkonna peatänavaks. Võistluse võitis Tajuruum OÜ ja arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks ühendmeeskonna töö „Ermi elamustänav“. Endisest ruleerimisrajast on kavandatud lineaarpark, omalaadne vabaõhumuuseum, koos arhitektuurivormide ehk väravatega.

Lisaks ühendab planeeritav rohevõrgustik omavahel erinevad Raadi piirkonnad tervikuks läbi kergliiklusteede, spordiradade ja jalgteede võrgustiku. Rohevööndi kergliikluse ühendustrass linnaga tagab nii inimsõbraliku ja turvalise täiendava ühendustee kui elurikkuse.

Piirkonda siduv maastikuelement on Raadi lennuväli, mille lennuraja tippu kujundatud ärikeskus on lahendatud vertikaalse ja horisontaalse hoone ansamblina, kus horisontaalses hoones asub kauplus (ning seda täiendavad ärid) ja parkimine ning vertikaalses (torn) hoones ärid, teeninduspinnad, büroo ning elamine. Rajatakse ca 950 taskukohase hinnaga korterite, ühiskondlike hoonete, äripindade ning toidupoega hea avaliku ruumiga piirkond koos rohealade ja kesksete väljakutega. Suurim krunt (pos 18 Joonisel 4) jääb ala siseseks pargialaks. Piirkondlik maamärk – torn (asub pos 15) on kuni 24 korrusega (kõrgus max 106 m), teised elamud on kuni 8-korruselised.

Elamine ala on paigutatud kahte peamisesse tüüpi: kvartaalsesse plokki, kus asuvad 3-, 4- ja 5-korruselised hooned (nn 5K terrassmajad, 4K linnamajad, 3K hoovimajad, 1K kogukonnamajad) ning pargiserva, kus asuvad 8-korruselised punktmajad. Mõlemad elamise tüübid on paigutatud selliselt, et hoonestuse juurde tekib väärtuslik ja autovaba väliala. Planeeritavad kvartalid koosnevad neljast hoonest, millest kolm on planeeritavad kortermajad ning üks on kvartalit teenindav abihoone, kus asuvad rattaparkla, kuurid ning kogukonnaruum. Kvartali väliperimeetris on hooned ning parkimine ning kvartali keskele tekib suur piiratud hoov kogukonnale. Kvartalisse on planeeritud erinevad hoonetüübid, et rikastada kvartali elanikke ning luua vahelduv keskkond kvartalisse.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Joonis 4. Esialgne kruntide jaotus (positsioonid) DP algatamise eelses eskiisis.

Raadi piirkondliku keskuse moodustavad DP ala ja Ermi alade vaheline avalike hoonete jada. Alale on planeeritud elamustänavat toetama avalikele hoonetele mõeldud ehitusalad, millest Ermi tn 7 suuremale krundile (pos 17) on planeeritud ala suurema objekti jaoks (võimalik SPA või meelelahutuskeskus) ning väiksemale Väikepargi krundile (pos 16) väiksem hoone (näiteks vallamaja).

Planeeritav ala jaotub selgeteks elementideks, mida on lihtne etapikaupa ellu viia. Lisaks hoonete ja kvartaalstruktuuri jaotustele on võimalik etapilist rajada ka tänavavõrk. Mõisanurme maaüksusele on näiteks kavandatud kuni 15 arendusetappi. Kolmest hoonest koosnev „kvartali arendusetapp“ sisaldab 113 korterit, kuid vajadusel saab kvartalit veelgi väiksemateks ehitusetappideks jaotada kuna hooned ei ole üksteisega ehituslikult seotud. Teede rajamine on võimalik jaotada lisaks 5 etappi, mis võimaldab ka infrastruktuuri sammhaaval rajamist ilma poolikult mõjuva olukorrata. Ka keskuse alal on kaupluse ja kõrghoone mahud võimalik rajada täiendavalt eraldi etappides. Seega jagunevad ka ehitusaegsed mõjud etappide peale.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus (kortermajade ja ühiskondlike hoonete rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul ei ole tegemist kehtivat Tartu valla ÜP-d muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu alusel rajatakse Raadi keskusalale elu- ja ettevõtluspiirkond, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha, viidates vastavalt määruse nr 224 § 16 (muud juhud), kus on nimetatud muu määruses nimetamata tegevus, mis võib esialgsel hinnangul kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.

Planeeringul on kaks suurt eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linna üldplaneeringute koostamise aluseks.

Maakonnaplaneeringu järgi moodustab Tartu linn koos ümbruse tiheasumitega Tartumaal suurima ja olulisima Tartu linnapiirkonna, mille arengut tuleb suunata kogu ala tervikuna hõlmava üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arengualadena tiheasumeid. Asustuse arenguala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Detailplaneering ei ole vastuolus Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Tartu valla üldplaneering

Tartu valla üldplaneering 2030 on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta perspektiivis.

Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad kitsendused, asustuse arengualad.

Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus ja hea elukeskkond.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Joonis 5. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Tartu valla ÜP kaardi järgi asuvad Mõisanurme ja Ermi tn 7 maaüksused segahoonestataval arengualal (S), mis on tähistatud roosa värviga. Maa-ala iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus, sh üldkasutatava avaliku ruumi olemasolu.

Segahoonestatava arenguala planeerimisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. maa-ala tuleb arendada mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktsioone. See tähendab, et täpsemal planeerimisel tuleb kavandada alale nii elamuid, kaubandus-, teenindus- ja/või büroohooneid, üldkasutatavaid alasid. Üldkasutatavad alad peavad sisaldama nii haljasalasid ja/või parke ja/või taskuparke ja/või mänguväljakuid vm tegevusplatse;

2. alale võib planeerida ühiskondlikke hooneid;

3. alale võib planeerida keskkonnasäästlike ja -sõbralike ettevõtteid (st tootmine);

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

4. erineva kasutusotstarbega hoonete mahud peavad harmoneeruma ümbrusega ning arhitektuursed lahendused olema esteetilised;

5. arvestada tuleb avaliku ruumi ja haljastuse kujundamise põhimõtetega;

6. Raadi terviklik ja tihe linnaline keskkond on ala (kaardirakenduses vastavalt tähistatud), kus tuleb iga kord kaaluda idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamise (või muu võistlusvormi kasutamise) vajadust. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlemise käigus. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse käigus on lubatud linnaruumiliselt põhjendatud erisused tingimuste osas (mis on määratud juhtotstarvete lõikes), kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel on toodud ÜP seletuskirja peatükis 6.1. Keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid:

a. tagada kvaliteetse avalikult kasutatava ruumi olemasolu, arvestades nii liikuvuslahenduste kui väliruumi planeerimisel erinevate sihtrühmade ja vanusegruppide vajadustega. Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini põhimõttest; b. valgustada olulisemad käiguteed, puhkealade kergliiklusteed ja liikumisrajad, parklad, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud;

c. hoida üldkasutatav avalik ruum korras;

d. kasutada kujundust, mis loob ja rõhutab omanditunnet;

e. kasutada materjalide üleminekut ja haljastust, et tähistada avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri;

f. rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagavad ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

Eraldi on välja toodud tingimused Raadi kavandatavas elu- ja ettevõtluspiirkonnas:

a. rajada haljasalaga (H) ääristatud kergliiklusteede äärde mänguväljakuid ja/või taskuparke 300–400 m vahemaa tagant, mis pakuksid piisavalt tegevust erinevatele sihtrühmadele;

b. taskupargid peavad võimaldama nii aktiivset kui passiivset kasutust. Taskupargid kujundada loova maastikuarhitektuuriga;

c. spordirajatisi tuleb rajada suurematele avalikele rohealadele ja kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, soovitavalt 500–600 m raadiuses elukohast;

d. kavandada stardi- ja ruleerimisradade vaheline ala selliselt, et metsastunud ala säiliks võimalikult suures ulatuses looduslikuna. Metsaalasse rajada jalgteid, laudteid jms liikumisradu;

e. kavandada haljaslahendused stardi- ja ruleerimisradade äärde, et luua meeldiv, inimmõõtmeline keskkond;

f. plahvatusvallidele luua loovad maastikulahendused, mis lubavad kultuuriliselt väärtuslikke vorme kasutada ja tekitavad uut elamuslikku väliruumi ja vaatekohti nii elanikele kui külastajatele.

Tartu vallale kuuluv Väikepargi maaüksus asub ühiskondlike hoonete maa-alal (AA), mis on tähistatud lilla värviga. Tegemist on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

spordihoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maaalaga. Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. krundi suurus määrata detailplaneeringuga või maakorraldustoiminguga vastavalt hoone ja/või rajatise kasutusotstarbele;

2. maksimaalne maapealne korruselisus 3; 3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kuni 40% krundi pindalast; 4. kasutada kvaliteetseid arhitektuurilahendusi, vajadusel korraldada

arhitektuurikonkurss ehitisele parima võimaliku arhitektuurse lahenduse leidmiseks; 5. ühiskondlike teenuste pakkumiseks ettenähtud hooneid (nt erasektori

haridusasutused) võib rajada ka elamu- ja kaubandus-, teenindus- ning büroohoone maa-alal.

Avaliku ruumi ja haljastuse kujundamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata loodaval Raadi keskuse alal (tähistatud kaardil kollase sõõrina), kus keskseks tuiksooneks ehk peatänavaks on Ermi tänav. Keskuse ala koondab liikumise sihtmärke ja erinevaid funktsioone, kannab esindusfunktsiooni, on keskväljaku, -platside vms asukohaks. Keskuse alal tuleb kasutada kvaliteetseid arhitektuurilahendusi. Vältida autokeskse keskuse loomist ja soodustada ühistranspordi kasutust, jalgteede ja rattateede võrgustikku eelkõige kohaliku liikuvuse suunamiseks. Kaubandus, teenindus- ja büroohoonete ning ühiskondlike hoonete kavandamisel tuleb kaaluda arhitektuurikonkursi läbiviimist.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel:

1. keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid:

a. tagada kvaliteetse avalikult kasutatava ruumi olemasolu, arvestades nii liikuvuslahenduste kui väliruumi planeerimisel erinevate sihtrühmade ja vanusegruppide vajadustega. Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini põhimõttest; b. valgustada olulisemad käiguteed, puhkealade kergliiklusteed ja liikumisrajad, parklad, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud;

c. hoida üldkasutatav avalik ruum korras;

d. kasutada kujundust, mis loob ja rõhutab omanditunnet;

e. kasutada materjalide üleminekut ja haljastust, et tähistada avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri;

f. rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagavad ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

2. planeeritavast maa-alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatavate rohe- ja puhkealade, mänguväljakute, taskuparkide ja/või ettevõtlusaladel puhkenurkade rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Looduslikuna tuleb kavandada/säilitada:

a. elamu maa-alast min 15% (väikeelamute puhul rakendub alates 6 väikeelamukrundist);

b. ühiskondliku hoone, segahoonestatava arenguala, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alast min 15%;

c. kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja logistikakeskuse maaalast min 10%;

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

3. puhkeala peab pakkuma nii aktiivse kui passiivse puhkamise nurki ning tegevusi kõikidele sihtrühmadele (vt tingimusi, mida tuleb järgida puhkealade planeerimisel, kasutamisel ning sihtotstarbeliste ehitiste kavandamisel, ka ptk Haljasala);

4. mänguväljakuid rajada suurematele avalikele rohealadele, kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, korterelamute õuemaale. Mänguväljaku rajamisel lähtuda heast ehitustavast ja erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, erivajadustega kasutajad – vajadustest (lisaks atraktsioonidele paigutada mänguväljaku juurde istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused vms). Mänguväljakud peavad võimaldama mitmesuguseid tegevusi, soodustama loovust ning moodustama osa positiivsust loovast keskkonnast, olema esteetilised ja hooldatud;

5. korterelamute õuemaale mänguväljaku rajamisel tuleb reeglina arvestada väikelastega, sest nende liikumised kaugemale on piiratud;

6. säilitada olemasolevad alleed, terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega) kõrghaljastus. Kahjustunud, ohtliku ja surnud (enamus võrast või peajuurtest on tugevasti kahjustatud, eemaldatud või kuivanud) puu(de) likvideerimisel teostada asendusistutus;

7. säilitada ja kasutada maastikukujunduses ja haljastuses võimalikult palju olemasolevat, tervet ja elujõulist kõrghaljastust. Võimalusel integreerida lahendustesse ka väheväärtuslike liikidega metsastunud alasid, looduslikke kraaviservasid jms;

8. elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja taristute kavandamisega. Haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei ole lubatud;

9. ekstensiivse niitmise asemel võib jätta rohealad ka niidulikeks (niita hooajal 1-2 korda);

10. sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede võrgustik ning lahendada valgustus (vt ka ptk Kergliiklus);

11. kraavitatud aladel Raadi elupiirkonnas tagada avalik läbipääs (nt jalgsilla või truubiga jalgteega kaudu);

12. rajada tänavahaljastus sõidu- ja kergliiklusteedega samal ajal. Tänavahaljastust tuleb rajada tänavaruumi kujundamiseks, hubasuse loomiseks ja tänavatele inimlikuma mõõtme andmiseks. Samuti mahendab tänavahaljastus liiklusest tekkivat müra ja saastet ning aitab ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi. Tänavahaljastus võib olla ühe- või kahepoolne puuderida, põõsasrida, olemasoleva puude- ja/või põõsasrea täiendus või muu lahendus, mis projekteerimistingimustes või ehitusprojektis;

13. rajada kaitsehaljastus suurema liiklussagedusega teede äärde ning tootmisalade üleminekul tundlikuks maakasutuseks (elamud, ühiskondlikud ja puhkefunktsiooniga hooned). Kaitsehaljastuse rajamine on vajalik liikluse ja tootmistegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute leevendamiseks. Võimalusel ja olemasolu korral kasutada selleks olemasolevat kõrghaljastust;

14. parkimine liigendada madal- või kõrghaljastusega, „automere“ tüüpi parkimislahendused ei ole lubatud;

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

15. Raadi ehitatavas elu- ja ettevõtluspiirkonnas:

a. rajada haljasalaga (H) ääristatud kergliiklusteede äärde mänguväljakuid ja/või taskuparke 300–400 m vahemaa tagant, mis pakuksid piisavalt tegevust erinevatele sihtrühmadele;

b. taskupargid peavad võimaldama nii aktiivset kui passiivset kasutust. Taskupargid kujundada loova maastikuarhitektuuriga;

c. spordirajatisi tuleb rajada suurematele avalikele rohealadele ja kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, soovitavalt 500–600 m raadiuses elukohast;

d. kavandada stardi- ja ruleerimisradade vaheline ala selliselt, et metsastunud ala säiliks võimalikult suures ulatuses looduslikuna. Metsaalasse rajada jalgteid, laudteid jms liikumisradu;

e. kavandada haljaslahendused stardi- ja ruleerimisradade äärde, et luua meeldiv, inimmõõtmeline keskkond;

f. plahvatusvallidele luua loovad maastikulahendused, mis lubavad kultuuriliselt väärtuslikke vorme kasutada ja tekitavad uut elamuslikku väliruumi ja vaatekohti nii elanikele kui külastajatele.

Detailplaneering ei ole PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP maakasutuse juhtotstarvet ega muid tingimusi muutev.

3.3 Muud Tartu valla arengudokumendid

Tartu valla arengukava 2022-2030 on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.09.2022 määrusega nr 14. Arengukava järgi on Tartu valla külad ja elamurajoonid omanäolised, rohelised, sõbraliku ja turvalise elukeskkonnaga kodukohad. Hooned kaunid, kliimakindlad ja energiasäästlikud ning õuealad on korrastatud ja haljastatud. Elamupiirkondadesse on rajatud elanike vajadustele vastav liikumisharjumusi ja elurõõmu toetav avalik ruum. Tartu vallast pääseb kiiresti ja mugavalt igale poole maailmas. Vallas on kiired transpordiühendused regioonikeskuse Tartu suunal ning pealinna Tallinna suunal. Teedevõrgustik vallas võimaldab kiiret ja mugavat liikumist kodude, töökohtade, teenuste ja avaliku ruumi objektide vahel. Inimesed väärtustavad liikumist rohelises, hästi disainitud tänavaruumis või külakeskkonnas. Parkimise ja liikluskiiruse vähendamine tiheasustusalade tänavatel ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise soosimine muudab õuealad atraktiivsemaks ja õhu puhtamaks. Seega on kavandatav tegevus kookõlas Tartu valla arengukavaga.

Tartu valla energia- ja kliimakava on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.12.2022 määrusega nr 20. Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas 2022-2035 ning Tartu valla energia- ja kliimakavas 2022-2035 sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Kliima- ja energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja kliimavaldkonna meetmetega, olles üheks alusdokumendiks rohepöörde valdkonna investeeringute ja eelarvete kavandamisel ning finantseeringute taotlemisel. Tartu valla hooneid rekonstrueeritakse ning uusi objekte rajatakse kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidades. Ressursisäästlikkust ja kliimaneutraalsust eeldatakse nii hoonete ehitamisel kui kasutamisel. Hoonete kütmiseks kasutatakse kiimaneutraalseid lahendusi. Oluline osa liikuvusest vallas toimub kasutamata fossiilseid kütuseid.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

3.4 Kehtivad detailplaneeringud

Mõisanurme maaüksuse osas kehtib praegu “Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu II etapi osaala DP”.

Koostamisel oli ka (varem Tila külas asuvate) Ermi tn 7, Ermi tn 9//11//13, Väikepargi, Majoraadi pargi osaala maaüksuste ja lähiala DP, kuid selle koostamine lõpetati 2019. aastal. Ermi tn 7, Väikepargi ja ka Majoraadi park maaüksused oli DP alasse kaasatud talvepargi rajamise eesmärgil. Detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel jäi sellel osal planeeritavast maa-alast samuti kehtima Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu II etapi osaala detailplaneering.

Uue DP kehtestamisega muutuvad kõik varasemad sama ala detailplaneeringud kehtetuks.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Tartu vallas Raadi aleviku keskusalal riigi tugimaantee nr 95 Tartu- Kõrveküla tee ääres asuvate maaüksuste detailplaneeringu algatamisettepanek ning Tartu Vallavalitsuse poolt koostatud DP lähteülesanne.

Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad.

Piirkond jääb Ugandi lavamaa keskossa. Maapinna abs. kõrgused on vahemikus 60,00...62,50 meetrit. Geoloogiline ehitus täpsustub DP ala ehitusgeoloogiliste uuringute käigus.

Olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad. DP ala lõunaosale ulatub III kategooria kaitsealuse kahepaikse tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik, EELIS kood KLO9107657 (vt p 5.2).

Joonis 6. DP ala asukoht ja kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura aladele

DP alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Anne loodusala (RAH0000003) mis jää b planeeringualast ca 4 km kaugusele lõuna suunas. Umbes sama kaugele jäävad ka Ropka- Ihaste linnuala (RAH0000070) ja Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504).

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitsealasid.

Lähim looduskaitse alune ala on Raadi mõisa park (EELIS kood KLO1200246), mis jääb DP ala piirist ca 250 m edela poole. Raadi looduskaitseala (KLO1000640) jääb ca 790 m kagusse.

Majoraadi pargis on registreeritud mitme III kaitsekategooria katteseemnetaime nagu balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) EELIS koodiga KLO9313078, soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) EELIS koodiga KLO9313077 ja kahkjaspunane sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) EELIS kood KLO9313079 kasvukohad.

Kaitsealustest liikidest lisaks alal elutsevale tiigikonnale (Pelophylax lessonae), EELIS koodiga KLO9107657 on kõrvalalal Majoraadi pargis registreeritud veekonna (Pelophylax esculentus) EELIS koodiga KLO9107659, rohukonna (Rana temporaria) EELIS koodiga KLO9107658 ja tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) EELIS koodiga KLO9107660 elupaigad. Kõik on III kaitsekategooria kahepaiksed. Lisaks on rabakonn ja tiigikonn ranget kaitset vajavate liikidena kantud EL Loodusdirektiivi IV lisasse ning Berni Konventsiooni II lisasse, kuna nende liikide arvukus on Euroopas jätkuvalt langustrendis. Ka Eesti punase nimestiku hinnangul on konnade populatsioonide seisund viimase kümnendi jooksul halvenenud.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

Joonis 7. DP ala asukoht tiigikonna jt liikide elupaikade suhtes. Allikas: Maa-amet X-Gis.

Tartu Vallavalitsuse tellimusel koostati 2023. aastal “Majoraadi pargi kahepaiksete, nende elupaikade ja võimalike leevendusmeetmete rakendamise uuring” (koostajad Elin Soomets- Alver, Riinu Rannap. Töö eesmärkideks oli:

1. anda ülevaade Majoraadi pargis ning selle vahetus läheduses elutsevate III kaitsekategooria kahepaiksete ja nende elupaikade seisundist;

2. hinnata elupaikade potentsiaalset ja tegelikku sidusust ümbritsevate rohealadega ning tuua välja vajalikud tegevused olukorra parandamiseks;

3. pakkuda välja sobivad leevendusmeetmed lähipiirkonnas aset leidva arendustegevuse planeerimiseks, et vähendada mõju kahepaiksetele ning nende elupaikadele;

4. töötada välja tegevuskava kahepaiksete suunamiseks arendatavatelt aladelt (Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi kinnistud) eemale nt: Raadi looduskaitsealale.

Kahepaiksed asustavad mitmekesiseid mosaiikseid maastikke, kus leidub sigimiseks sobivaid päikesele avatud märgalasid ja väikeveekogusid ning toitumiseks ja talvitumiseks sobivaid maismaaelupaiku. Kuna piirkonnas sigivate kahepaiksete mitmed väga olulised talvitumisalad jäävad sigimisaladest eemale, on terviklike elupaigakomplekside ja elujõuliste populatsioonide püsimajäämiseks väga oluline säilitada nendevahelised ühendused.

Lähtudes uuringu tulemustest jäävad kahepaiksetele olulised elupaigad ja sigimiskohad väljapoole planeeringuga arendavat alal.

Planeeringuala puhul on tegu Raadi alevi tiheasustusalaga. DP koostamisel nähakse ette hoonetevahelisi haljaslahendusi (nn isereguleeruvaid haljasalasid pargialal) ja samal kavandatakse elurikast tänava ja hoonetevahelist ruumi. Olemasolevat tiigikonna leviala kavandatakse tehismärgalade näol suurendada ja tagada veesilmades kaitsealus(t)e liigi/liikide soodne seisund. DP koostamisel ja hiljem märgala ja tiikide projekti koostamisel tuleb arvestada nimetatud uuringuga ning konsulteerida vastavate liikide spetsialistiga, et

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

tagada sobivad kallaste kalded jms asjakohased meetmed kahepaiksete sigimise ja rände soodustamiseks.

Hinnatava DP eesmärgiks on ka erinevate haljasalade omavaheline tihe sidusus, mitmerindelisus ja kodumaiste liikide võimalikult suur hulk elurikkuse tagamiseks ja mitmekesiste elupaikade loomine nii loomadele, lindudele, putukatele ja taimedele.

Kavandatava tegevusega välditakse negatiivse mõju avaldamist kaitstavatele taime- ning loomaliikidele ning kavas on luua alale uute elupaikade võimalusi.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Vastavalt Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2023-2035 on plaanis ala tulevikus liita ühiskanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuetele“.

Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

Planeeringuvõistluse võidutöös on käsitletud linnaliste piirkondade suurenevale sademevee hulgale ennetavaid lahendusi ökosüsteemiteenustele põhinedes - sademevett vaadeldakse kui keskkonna ja inimeste heaolu suurendamise, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning pinna- ja põhjavee hea seisundi toetamise ressurssi. Sellest on saanud võistlustöö üks juhtideedest. Sademevee käitlusahel aitab vee äravoolukiirust ja mahtu kontrollida, vett puhastada, luua rohekoridore, ühendada elupaiku ning suurendada keskkonna meeldivust ja hariduslikku väärtust. Esialgne lahendus arvestab tekkeallikaid - kvartaleid ja hooneid - ning maapinna loomulikke kaldeid. Käitlusahela erinevad komponendid lisavad keskkonda väärtust, mitmekesisust ja ruumielamuse varieeruvust. Kuna geoloogilise ehituse tõttu ei ole võimalik kogu sademevett immutada, siis rajatakse viivitussüsteeme ja omavahel ühenduses olevaid lokaalseid lahendusi.

Täiendavat negatiivset mõju pinnaveele sademe- ja liigvee ärajuhtimisega seega ei avaldata.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.5 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Kuna ala arendatakse etappide kaupa, siis jagunevad ka ehitusaegsed mõjud ajaliselt erinevate etappide peale.

Ala asub riigi tugimaantee ja Ermi tänava vahel. Piirkonda võib vastavalt Tartu valla üldplaneeringule pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks (keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Müratasemed alal peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaberkruntide elanikke.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

Arvestades planeeritava ala keskkonnasõbraliku lahendusega, ei kaasne DP realiseerimisega ala sees väga olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat ülenormatiivset müra ja õhusaastet. Siiski, arvestades kavandatavat mahtu ning ehitustihedust, tuleb DP lähteülesande järgi koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Vajadusel saab liiklusuuringu alusel modelleerida ka ala tulevase mürataseme.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel. Eeldatavalt valitakse kaugküttelahendus. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju samuti puudub. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik.

Antud juhul on arvestatud katustel paiknevate päikesepaneelidega ning vajaduspõhise valgustuse juhtimisega. Samuuti on oluliseks peetud energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekke võimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP lahendus vastab Tartu valla üldplaneeringule.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib Tartu vallas esineda kohati kõrge radooniriskiga alad.

Eluhoonete puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimeste varale.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

24

5.8 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, kuid tegemist on juba Tartu valla kehtiva üldplaneeringuga kavandatud keskusealaga.

Arvestades, et praegu on tegemist hoonestamata põllumaaga, siis visuaalne mõju on pöördumatu. Vastavalt ÜP tingimustele on ala arendamiseks koostatud ka arhitektuurne konkuss (võidutöö Sini-roheline saarestik), mille alusel on võimalik rajada terviklik esteetiline ja keskkonnasõbralik linnaline piirkond.

Arhitektuursed tingimused tagavad hoonete sobitumise piirkonda.

5.9 Kliimamõjud

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala veekogude üleujutusohu riskipiirkonda. Üleujutusoht seega alal puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste mõjuga ei ole asjakohane hinnata.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on näiteks parklad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Parklaid saab samuti liigendada põõsaste ja puudega. Samuti kasutatakse maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.

Olulist mõju kliimatingimustele DP esialgse lahendusega ei kaasne.

5.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte. Ehitismälestise Raadi mõisa park peahoone varemega, 19-20.saj.(kultuurimälestiste registri nr 7088) ja arheoloogiamälestise Asulakoht (reg. nr 12980) kaitsevööndid DP alale ei ulatu.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis toimub ja on oodata teisi arendusi. Piirkond on perspektiivikas arenguala, mille arendamine toimub etapiti.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

25

Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine puudub. Seoses üldise autostumise, Raadi aleviku arengu ja tänavate väljaehitamise ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus ka ilma DP lahendust väljaehitamata.

5.13 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

26

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi1 andmetel on DP alal ja lähialal registreeritud III kategooria kaitsealuste kahepaiksete elupaigad. Lähtudes kahepaiksete uuringu tulemustest (vt p. 5.2) jäävad kahepaiksetele olulised elupaigad ja sigimiskohad väljapoole planeeringuga arendavat alal.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid. Kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta (vt p. 5.2);

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, kuid see ei too eeldatavalt kaasa ülenormatiivseid tasemeid, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. DP raames viiakse läbi erinevate liikumisviiside uuring ning mürauuring, mille eesmärgiks välja selgitada liiklusest põhjustatud müratasemed. Vajaduse korral on võimalik planeerimisprotsessi käigus kavandada vajalikud müraleevendavad meetmed.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee põhimõtteline lahendus koostatakse DP käigus, täpsemad tehnoloogilised lahendused koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse tavaliselt ehitusprojektides.

1 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

27

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh lõplik hoonete maht) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus.

Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Käesoleval hetkel keskkonnalubade vajadust ei ole eeldada.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

Tartu vallas Raadi alevis Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi, Ermi haljak 3 maaüksuste ning lähiala DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

28

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Tartu maakonna planeering 2030+

Tartu valla üldplaneering

Tartu valla arengukava 2022-2030

Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023- 2035

Eesti standard EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Tartu Vallavalitsus

Juurdepääsupiirang alates:19.06.2024

Juurdepääsupiirang kuni:29.11.2024

Juurdepääsupiirangu alus:AvTS § 35 lg 2 p 2

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Terviseamet

[email protected] Meie: 19.06.2024 nr 7-1/87-1

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Tartu Vallavalitsusele on esitatud Kirs Consult OÜ (reg. kood 12101522) poolt taotlus Raadi alevis asuva

Mõisanurme maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Planeeringualasse on kaasatud ka

Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksused, mis on munitsipaalomandis. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kujundada Mõisanurme maaüksusele ning selle lähialale multifunktsionaalne meeldiv keskkond

elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ning ettevõtluseks. Planeeringualale soovitakse detailplaneeringu

algatamise ettepaneku kohaselt kavandada ligikaudu 950 elamuühikut, lisaks kauplusehoone ning keskuse

kompleks, milles pakutakse pindu erinevateks teenusteks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,4 ha.

Planeeringualale on 2023. aastal läbi viidud planeeringuvõistlus, mille võitis Arhitekt Must OÜ poolt

koostatud töö pealkirjaga „Sini-rohe saarestik“, millega on võimalik tutvuda siit:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/M%C3%B5isanurme_planeeringuv%C3%B5istlus/V%C3

%B5istlust%C3%B6%C3%B6d/Sini_rohe_saarestik/. Planeeringuvõistluse võidutöö võetakse aluseks

detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1 § 33 lg 6

alusel seisukoha andmiseks Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame

tutvumiseks koostatud KSH eelhinnangu ja koostatava planeeringu lähteülesande eelnõu.. Palume

väljastada oma seisukohad Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 19.07.2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisa: 1. Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi mü ning lähiala DP algatamise korraldus EELNÕU

2. Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi mü DP lähteülesanne EELNÕU

3. Mõisanurme, Ermi tn 7, Väikepargi mü DP KSH eelhinnang

5309 9192

[email protected]