2 (3)
Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse, lennundusseaduse ja Transpordiameti
põhimääruse esitame seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.
1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete
määramine.
1.1. Planeeringuala külgneb riigiteega nr 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli km 14,7-19,7. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on lõiguti erinev, ligikaudu 1387 autot/ööpäevas.
Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete
määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult
kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb
analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata
planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad
riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende
olemasolul).
1.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eri-
ja ehitusaegsete veostega.
1.3. Palume arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide
arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
2.1. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63
lõikest 5 määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L= (H + 0,5D),
kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus
meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.
2.2. Üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised lennutakistusteks, kuna kujutavad ohtu
lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada tuulegeneraatorite
märgistamisega, sh lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg 21).
2.3. Eriplaneeringu ja detailse lahenduse koostamisel teha koostööd Transpordiametiga,
asukoha eelvalik ja (eri)vedude korralduse põhimõtted esitada seisukoha saamiseks.
2.4. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist küsida
eriplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi
(lennundusseadus (LennS) § 35 lg 2). Lähtudes LennS § 35 lg 9 ekspertiisi tegemise kulud,
sealhulgas eksperdi tasu, kannab maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik
või ehitise omanik või sama paragrahvi lõikes 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv
isik.
3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine
3.1. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa
on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab
Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata
igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda
kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele
nõuetele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutuselevõtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee
ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee
transpordimaalt ja kaitsevööndist.