Eesti täiendatud seisukoht ja ülevaade senisest hääletusest Euroopa Liidu Nõukogus Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

27.02.2024 nr 6-1/561-1

Eesti täiendatud seisukoht ja ülevaade senisest

hääletusest Euroopa Liidu Nõukogus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu platvormitöö

tingimuste parandamise direktiivi eelnõu

kohta

Esitame Vabariigi Valitsusele Eesti täiendatud seisukoht ja ülevaade senisest hääletusest Euroopa

Liidu Nõukogus Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi

eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti täiendatud seisukohad ja ülevaade

senisest hääletusest Euroopa Liidu Nõukogus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta“;

2) protokolliline otsus.

Märt Änilane

5596 9641 [email protected]

EELNÕU

2024

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

……….… 2024 nr…..

Päevakorrapunkt nr

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu kohta ning ülevaade senisest hääletusest Euroopa Liidu

Nõukogus

1. Kiita heaks järgmine majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukoht Euroopa

Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta ning

võtta see aluseks eelnõu heakskiitmise hääletamisel Euroopa Liidu Nõukogus:

1.1 Eesti jaoks on kokkuleppe sõlmimisel oluline, et eelnõu pakuks digitaalsetele

tööplatvormidele piisavalt õigusselgust ja võimalikud vaidlused ei pärsiks liigselt

innovaatilise majandussektori jätkusuutlikku kasvu. Soovime näha selgeid ja üheselt

mõistetavaid töölepingu õigusliku eelduse seadmise tingimusi. Kuigi Euroopa Liidu

liikmesriigid võivad eelnõu järgi otsustada töölepingu õigusliku eelduse üle, on tekstis

liikmesriikidele õigusliku eelduse seadmisel kehtestatud lisatingimusi. Näiteks nõue, et

platvormitöö tegijate jaoks ei tohi vastava menetluse algatamine olla vähimalgi määral

koormav ning sellest kasu saamine peab olema lihtne. Taolise ebaselge õigusliku eelduse

tagajärjeks on 27 erinevat õigusliku eelduse režiimi, mis ei soosi platvormide ärimudeli

jätkusuutlikku arengut.

1.2 Samuti on Eesti jaoks on oluline, et algoritmilisele juhtimisele seatud nõuded oleksid selged

ja proportsionaalsed ega piiraks põhjendamatult võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme

automaatotsuste tegemiseks. Algoritmilise juhtimise peatükk eelnõus piirab

põhjendamatult automaatsete otsuste tegemist ning nõuab, et teatud olulised otsused peavad

olema tehtud inimese poolt. Kohustus jätab täpselt määratlemata olukorrad, kus kontot

üksnes piiratakse või tekitatakse isikule samalaadseid negatiivseid tagajärgi. Meie jaoks on

oluline, et see kohustus ei kehtiks üksikute ülesannete määramisele. Taoline piirang ei võta

arvesse, et tekstis on olemas sobivad kaitsemehhanismid isikute algoritmiliste otsuste eest

kaitsmiseks nagu inimese poolt ülevaatamise võimalus, riskihindamise läbiviimise

kohustus. Meie hinnangul on algoritmiline juhtimine platvormi põhitegevus ja peamine

lisandväärtus.

1.3 Vaatamata Eesti jõupingutustest läbirääkimisperioodi vältel ei õnnestunud saavutada

tulemust, mis arvestaks piisavalt meie huvidega, seetõttu jääb Eesti Euroopa Liidu

Nõukogus direktiivi eelnõu vastuvõtmise hääletusel erapooletuks eelnimetatud põhjustel.

2. Ühtlasi võtta teadmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus Euroopa

Liidu alaliste esindajate komitee 16. veebruari 2024. a istungil platvormitöötajate direktiivi

eelnõu osas erapooletuks jäämise kohta.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktides 1 ja 2 nimetatud seisukohad

ja teave teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse.

Riigikantseleil esitada punktdes 1 ja 2 nimetatud seisukohad ja teave Riigikogu juhatusele

ja teha need teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu kohta ning ülevaade senisest hääletusest Euroopa Liidu Nõukogus

Seletuskiri annab ülevaate Eesti täiendatud seisukohast Euroopa Parlamendi ja nõukogu

platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu (edaspidi direktiivi eelnõu) kohta Euroopa

Liidu Nõukogus, esitades põhjendused Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee 16. veebruari

2024. aasta istungil direktiivi kompromissteksti hääletusel erapooletuks jäämise kohta. Ühtlasi on

esitatud seisukohad aluseks eeldatavasti 11. märtsil 2024. aastal toimuval tööhõive,

sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogul.

Vaatamata Eesti jõupingutustest läbirääkimisperioodi vältel ei ole õnnestunud saavutada tulemust,

mis arvestaks piisavalt meie huvidega. Seetõttu ei saa Eesti saavutatud kompromissettepanekule

oma heakskiitu anda. Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised näevad ette, et juhul kui Eesti

soovib mitte toetada nõukogus EL eelnõu suhtes saavutatavat kokkulepet, tuleb selleks esitada

valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks Eesti seisukohad.

Eelkõige ei saa Eesti toetada – tulenevalt kehtivatest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest –

algoritmilise juhtimise käsitlust direktiivi eelnõus. Põhjendamatult on piiratud automaatsete

otsuste tegemist (artikkel 10 lõige 5), nõudes, et teatud otsused peavad olema tehtud inimese poolt.

Tekstis on olemas sobivad kaitsemehhanismid, et platvormitöö tegijaid põhjendamatute

algoritmiliste otsuste eest kaitsta (inimese poolt ülevaatamise võimalus, riskihindamise läbiviimise

kohustus), kuid ei ole selge, et kas kaetud on näiteks ka automaatne tööde jagamine või mitte. Meie

hinnangul on algoritmiline juhtimine platvormi peamine lisandväärtus. Peame oluliseks, et

algoritmilisele juhtimisele seatud nõuded, mille järgi on vajalik inimese poolne sekkumine, jääksid

selgeks ja proportsionaalseks ega piiraks põhjendamatult võimalust kasutada

tehisintellektisüsteeme automaatotsuste tegemiseks.

Samuti oli EL alaliste esindajate komitee 16. veebruari 2024. aasta istungile esitatud

kompromisstekstis ebaselge töölepingu õigusliku eelduse käsitlus (artikkel 5). Soovisime, et

õigusliku eelduse regulatsioon direktiivis oleks õigusselge ja üheselt arusaadav. Kuigi Eestile

sobib, et kompromissteksti järgi võivad liikmesriigid otsustada õigusliku eelduse sisu üle, on tekstis

liikmesriikidele õigusliku eelduse sisustamisel kehtestatud lisatingimusi, mis võivad platvormide

tegevusele tekitada ebamõistlikku halduskoormust. Näiteks nõue, et platvormitöö tegijate jaoks ei

tohi vastava menetluse algatamine olla vähimalgi määral koormav ning sellest kasu saamine peab

olema lihtne. Taolise ebaselge õigusliku eelduse tagajärjeks on 27 erinevat õigusliku eelduse

režiimi, mis ei soosi platvormide ärimudeli jätkusuutlikku arengut.

Eesti jääb erapooletuks direktiivi eelnõu osas ka lõpliku kokkuleppe saavutamisel, mis toimub

eeldatavasti tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogul

11. märtsil 2024. aastal.

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 9. detsembril 2021. aastal platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu (edaspidi direktiivi eelnõu).

2

Eesti seisukohad selle paketi, sh direktiivi eelnõu kohta kinnitati 17. veebruaril 2022. a Vabariigi

Valitsuse istungil ja 8. märtsil 2022. a Riigikogu sotsiaalkomisjonis ning 14. märtsil 2022. a Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjonis. Eelnõu suhtes kiideti üldine lähenemisviis heaks 12. juunil 2023

EPSCO nõukogu istungil. Eesti jäi hääletamisest kõrvale vastavalt 8. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse

istungil ja 9. juuni 2023. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud seisukohtadele.

Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste tulemusena esitati lõplik kompromisstekst kokkuleppe

saavutamise eesmärgil Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee 16. veebruari 2024. a istungile, kuid

kokkulepe ei pälvinud liikmesriikidelt piisavat toetust. Eesti jäi kokkuleppe hääletusel erapooletuks.

Eesistuja plaanib kokkuleppe uuesti hääletusele panna Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee

6. märtsi 2024. aasta istungile ja 11. märtsil 2024. aastal toimuvale tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise-

ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu istungile.

Käesolevaga esitatakse Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile vastavalt

Vabariigi Valitsuse seaduse §201 lõikele 3 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3

põhjendus selle kohta, miks Eesti jäi hääletamisest kõrvale, kui liikmesriigid hääletasid direktiivi

eelnõu lõppkokkuleppe üle, ning Esitatakse Eesti täiendatud seisukoht hääletusest kõrvale jäämiseks

direktiivi eelnõu hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus (eeldatavasti 11. märtsil 2024. aastal toimuval

EPSCO nõukogu istungil).

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ministri nõunik Aleksei Jašin ([email protected], 5788 8941) ja

EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353).

Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Ulla Saar

([email protected]; 5919 8883).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi sisu

Direktiivi eesmärkideks on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi, tagades nende tööalase

staatuse õige kindlaksmääramine, edendades platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust,

õiglust ja vastutust ning suurendades platvormitöö läbipaistvust, ja toetada digitaalsete tööplatvormide

kestlikku kasvu liidus. Platvormitöö direktiivi eelnõuga koos avaldas komisjon teatise „Paremad

töötingimused tugevama sotsiaalse Euroopa jaoks: digitaliseerimise kõigi hüvede rakendamine

tulevikutöö heaks“. Samas paketis avaldati ka enesehõivatute kollektiivse koondumise suuniste

eelnõu.

Direktiivi eelnõu kehtestab töölepingu õigusliku eelduse, vähendamaks tööalase staatuse valesti

liigitamise riski. Õiguslik eeldus Eesti õiguses on töölepingu seaduses § 1 lg 2 ja lg 4.

Direktiivi eelnõu käsitleb ka algoritmilist juhtimist. Ettepanekus soovitakse kehtestada platvormidele

kohustus teavitada platvormitöö tegijaid automatiseeritud jälgimisest ja otsuste tegemisest, mis

mõjutavad töötegija töötingimusi, näiteks tasu saamist või konto kasutamist. Platvormid peavad

tagama isikute olemasolu, kes kontrollivad automaatsete seire- ja otsustussüsteemide otsuste mõju

ning selgitavad ja põhjendavad otsuseid.

Ettepanekuga luuakse ka kohustus deklareerida platvormitöötajate töötamine ja pakkuda asutustele

teavet regulaarsete platvormitöö tegijate arvu, lepinguliste suhete ja tingimuste kohta. Platvormitöö

läbipaistvuse raames tuuakse sisse platvormi kohustus luua suhtluskanal platvormitöö tegijatele ja

nende esindajatele arutamaks privaatselt tööga seonduvaid küsimusi.

Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju

3

Kuigi läbirääkimiste käigus tehti suuri jõupingutusi, et võta tekst arvesse Eesti ja teiste liikmesriikide

erinevaid muresid ning tekstis ei ole säilinud tasakaal, mis annaks kindluse uute ärimudelite nagu

platvormide jätkusuutlikuks arenguks. Meie mured on seotud algoritmilise juhtimisega, sest eelnõus

on põhjendamatult piiratud automaatsete otsuste tegemist, nõudes, et need otsused peavad olema

tehtud inimese poolt. Ettepaneku artikli 10 punkt lõige 5 ütleb, et „Iga otsus piirata, peatada või

lõpetada platvormitööd tegeva isiku lepinguline suhe või konto või mis tahes muu samaväärset kahju

tekitava otsuse peab tegema inimene.” Kuigi mõistame selle sätte eesmärki, on see siiski avatud

erinevateks tõlgendusteks, kus peaaegu iga algoritmiline otsus peaks justkui olema inimese järelevalve

all. Platvormitöö tõhusus sõltub sageli protsesside automatiseerimisest. See säte võib tuua kaasa

põhjendamatuid viivitusi ja pikendada protsesse platvormil suure hulga töötajate jaoks. Tõlgendamise

lai ulatus võib tekitada ebakindlust, millised toimingud selle alla kuuluvad. Näiteks kas see kehtib

ainult töölepingu lõpetamise kohta või hõlmab ka automatiseeritud tööde jaotamist. Samuti on

ebaselge, kas see on pelgalt formaalne automatiseeritud otsuse läbivaatamine või kui see on sisuline,

siis kas on vajalik sõltumatu hindamine.

Samas ei ole me veendunud, et töölepingu õigusliku eelduse kehtestamise tingimused tagavad piisava

õiguskindluse.

Kokkuvõtteks, kuigi eelnõu tekst läbirääkimistel on paranenud, jäi Eesti hinnangul oluline osa

platvormitöö ettepaneku võimalustest realiseerimata.

Ettepanek Vabariigi Valitsuse otsuseks:

1. Kiita heaks järgmine majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukoht Euroopa Parlamendi

ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta ning võtta see aluseks

eelnõu heakskiitmise hääletamisel Euroopa Liidu Nõukogus:

1.1 Eesti jaoks on kokkuleppe sõlmimisel oluline, et eelnõu pakuks digitaalsetele tööplatvormidele

piisavalt õigusselgust ja võimalikud vaidlused ei pärsiks liigselt innovaatilise majandussektori

jätkusuutlikku kasvu. Soovime näha selgeid ja üheselt mõistetavaid töölepingu õigusliku eelduse

seadmise tingimusi. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid võivad eelnõu järgi otsustada töölepingu

õigusliku eelduse üle, on tekstis liikmesriikidele õigusliku eelduse seadmisel kehtestatud

lisatingimusi. Näiteks nõue, et platvormitöö tegijate jaoks ei tohi vastava menetluse algatamine

olla vähimalgi määral koormav ning sellest kasu saamine peab olema lihtne. Taolise ebaselge

õigusliku eelduse tagajärjeks on 27 erinevat õigusliku eelduse režiimi, mis ei soosi platvormide

ärimudeli jätkusuutlikku arengut.

1.2 Samuti on Eesti jaoks on oluline, et algoritmilisele juhtimisele seatud nõuded oleksid selged ja

proportsionaalsed ega piiraks põhjendamatult võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme

automaatotsuste tegemiseks. Algoritmilise juhtimise peatükk eelnõus piirab põhjendamatult

automaatsete otsuste tegemist ning nõuab, et teatud olulised otsused peavad olema tehtud inimese

poolt. Kohustus jätab täpselt määratlemata olukorrad, kus kontot üksnes piiratakse või tekitatakse

isikule samalaadseid negatiivseid tagajärgi. Meie jaoks on oluline, et see kohustus ei kehtiks

üksikute ülesannete määramisele. Taoline piirang ei võta arvesse, et tekstis on olemas sobivad

kaitsemehhanismid isikute algoritmiliste otsuste eest kaitsmiseks nagu inimese poolt ülevaatamise

võimalus, riskihindamise läbiviimise kohustus. Meie hinnangul on algoritmiline juhtimine

platvormi põhitegevus ja peamine lisandväärtus.

4

1.3 Vaatamata Eesti jõupingutustest läbirääkimisperioodi vältel ei õnnestunud saavutada tulemust,

mis arvestaks piisavalt meie huvidega, seetõttu jääb Eesti Euroopa Liidu Nõukogus direktiivi

eelnõu vastuvõtmise hääletusel erapooletuks eelnimetatud põhjustel.

2. Ühtlasi võtta teadmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus Euroopa Liidu

alaliste esindajate komitee 16. veebruari 2024. a istungil platvormitöötajate direktiivi eelnõu osas

erapooletuks jäämise kohta.

Põhjendus: Pidasime 2022. aastal Euroopa Liidu platvormitöö tingimuste parandamise eelnõu osas

heaks kiidetud seisukohtade kohaselt oluliseks tagada digitaalsete tööplatvormide jätkusuutlik kasv

ning hoiduda ülereguleerimisest. Eeltoodud põhjendustel on taolise ebaselge õigusliku eelduse

tagajärjeks 27 erinevat õigusliku eelduse režiimi ning lõputud õigusvaidlused, mis ei soosi platvormide

ärimudeli jätkusuutlikku arengut. Samuti pidasime oluliseks, et inimjärelevalve kohustus jääb

proportsionaalseks ega piira põhjendamatult võimalust kasutada tehisintellektisüsteeme

automaatotsuste tegemiseks. Algoritmilise juhtimise peatükk piirab põhjendamatult automaatsete

otsuste tegemise (kuigi tekstis on olemas ka sobivad kaitsemehhanismid).

Läbirääkimiste käigus oleme seisnud selle eest, et uue algatusega ei takistataks liigselt ja

põhjendamatult uute innovaatiliste ärimudelite arengut. Samuti oleme pidanud oluliseks, et

inimjärelevalve kohustus oleks proportsionaalne ega piiraks põhjendamatult tehisintellekti ja

algoritmide automaatotsuste tegemist.

Alaliste esindajate komitee istungil 16. veebruaril 2024. a oli Eesti üks peamisi muresid seotud

algoritmilise juhtimise käsitlusega. Alaliste esindajate komitee istungi kompromisstekstis on Eesti

hinnangul algoritmilise juhtimise käsitlus piirav – inimese poolne otsuse tegemise nõue art 10 on liiga

piirav platvormide tööprotsesside loogikat arvestades. Eelnõus on sätestatud, et inimene peab tegema

otsuse, mille eesmärgiks on peatada või lõpetada platvormitööd tegeva isiku lepinguline suhe või

konto, kuid kohustus kehtib ka määratlematutes olukordades, kus kontot üksnes piiratakse või

tekitatakse isikule samalaadseid negatiivseid tagajärgi. Näiteks, ei ole selge, kas on kaetud näiteks ka

automatiseeritud tööde jaotamine või mitte (artikkel 10 lõige 5), sealhulgas kas on vaja inimese otsust

mingi platvormil pakutava töö kinnitamiseks platvormitöötajale. Meie hinnangul on algoritmiline

juhtimine platvormi põhitegevus ja peamine lisandväärtus. Peame oluliseks, et algoritmilisele

juhtimisele seatud nõuded ei takistaks põhjendamatult nende tegevust ega uute ärimudelite arengut.

Samuti, kuigi liikmesriigid võivad eelnõu järgi otsustada töölepingu õigusliku eelduse üle, on tekstis

liikmesriikidele õigusliku eelduse seadmisel kehtestatud lisatingimusi. Näiteks nõue, et platvormitöö

tegijate jaoks ei tohi vastava menetluse algatamine olla vähimalgi määral koormav ning sellest kasu

saamine peab olema lihtne. Taolise ebaselge õigusliku eelduse tagajärjeks on 27 erinevat õigusliku

eelduse režiimi, mis ei soosi platvormide ärimudeli jätkusuutlikku arengut.

Seetõttu ei saa me lõplikku teksti toetada ja seetõttu jäi Eesti ka 16. veebruaril 2024. a alaliste

esindajate komitee istungil direktiivi eelnõu lõpliku kompromissteksti hääletusel erapooletuks. Eesti

jääb erapooletuks eelnõu osas ka lõpliku kokkuleppe saavutamisel, mis toimub eeldatavasti 11. märtsil

2024. aastal toimuval EPSCO nõukogu istungil.