Käskkirja edastamine

KINNITATUD

regionaalministri 18.06.2024 käskkirjaga nr 190

Mikroobide

antibiootikumiresistentsuse

vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas

aastateks 2024–2030

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 2 / 15

Sisukord Lühendite loetelu ......................................................................................................................................3

Sissejuhatus ..............................................................................................................................................5

1 Tegevuskava lähtealused ..................................................................................................................6

1.1 Õigusraamistik ..........................................................................................................................6

1.2 Seosed teiste arengudokumentidega, humaanmeditsiini ja keskkonna valdkonnaga ...............7

1.3 Tegevuskava eesmärk ...............................................................................................................7

1.4 Tegevuskava mõõdikud ............................................................................................................8

2 Mikroobide resistentsuse tegevuskava valdkonnad .........................................................................9

2.1 Veterinaarseks otstarbeks kasutatavad ravimid ........................................................................9

2.1.1 Ravimite ja ravimsööda tootmine ja turustamine ................................................................9

2.1.2 Ravimite kasutamine ...........................................................................................................9

2.1.3 Järelevalve korraldus ...........................................................................................................9

2.1.4 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................10

2.2 Karjatervise programm ja bioturvalisus ..................................................................................11

2.2.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................11

2.3 Teavitamine ja kommunikatsioon ...........................................................................................11

2.3.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................12

2.4 AMRi olukorra hindamine ......................................................................................................12

2.4.1 Seire ...................................................................................................................................12

2.4.2 Teadus- ja rakendusuuringud .............................................................................................13

2.4.3 Tegevused eesmärkide saavutamiseks ...............................................................................13

Kokkuvõte ..............................................................................................................................................15

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 3 / 15

Lühendite loetelu AB – antibiootikum

AMR – mikroobide resistentsus; AMRi tegevuskava eesmärkide ja meetmete kontekstis mikroobide

antibiootikumiresistentsus

AMRi TK – mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini

valdkonnas

EFSA – Euroopa Toiduohutusamet

EK – Euroopa Komisjon

EL – Euroopa Liit

ELK – Eesti Loomaarstide Koda

EMA – Euroopa Ravimiamet

EMÜ – Eesti Maaülikool

EPRUMA – loomakasvatuses ravimite vastutustundliku kasutuse Euroopa platvorm

ESVAC – Antibiootikumide Veterinaarias Kasutamise Seire Euroopas

FAO – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

FVE – Euroopa Veterinaaride Föderatsioon

LABRIS – Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

NRL – riiklik referentlaboratoorium AMRi alal (loom, toit, sööt)

PCU – kokkuleppeline populatsiooni korrigeerimise ühik, mis võtab arvesse loomapopulatsiooni kui ka

iga konkreetse looma hinnangulist kaalu antibiootikumravi ajal

OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PTA – Põllumajandus- ja Toiduamet

PÕKA – Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

RA – Ravimiamet

ReM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

RITA – valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programm

SoM – Sotsiaalministeerium

TA – Terviseamet

TÜ – Tartu Ülikool

UN – ÜRO keskkonnaprogramm

WHO – Maailma Terviseorganisatsioon

WOAH – Maailma Loomatervishoiuorganisatsioon

ÜhendPiP – põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkondade teadmussiirde programm

ÜPP – Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 4 / 15

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 5 / 15

Sissejuhatus Mikroobide resistentsus (ingl antimicrobial resistance, AMR) on mikroorganismide võime panna vastu

antimikroobsete ainete toimele. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on AMR oluline sotsiaalne

probleem, mis hõlmab mitmeid valdkondi, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust,

põllumajandust, keskkonda ning kaubandust1.

AMRi TK panustab loomatervise valdkonda, lähtudes "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ ühest eesmärgist – tõkestada AMRi edasist levikut, mis on tihedalt seotud

antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajandus- ja lemmikloomadel.

Oluline on tõsta üldist teadlikkust, tõhustada järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning luua

antibiootikumide kasutamisest teavitamise süsteem.

Tegevuskava esimese variandi koostamisel 2015. aastal tehtud SWOT-analüüsi põhjal on olulisemad

võimalikud antibiootikumide väärkasutamist soodustavad põhjused järgmised:

 Antibiootikumid toimivad varjatud kasvustimulaatorina, kuigi neid on keelatud sellisel otstarbel

kasutada.

 Hulgimüügifirmad turustavad antibiootikume atraktiivsete müügitaktikatega, kasutades

mitmesuguseid boonussüsteeme.

 Loomade eksportija ja vahendaja survestab kasutama ravimeid haigusi ennetaval eesmärgil.

 Kasutusel olev intensiivne tootmissüsteem halvendab loomade tervist, vähendab loomade

heaolu ning suurendab vajadust loomade rühmaraviks.

 Puuduvad süsteemsed, loomapidajaid motiveerivad karjaterviseprogrammid nakkushaiguste

ennetamiseks ja karjatervise parandamiseks (alates 2023. aastast on kasutusel piimaveiste

karjatervise programm ja teistele loomaliikidele plaanivad need luua loomakasvatajate

ühendused).

 Loomaomanikud (ettevõtte juhatus) pole piisavalt teadlikud AMRiga seotud riskidest

ühiskonnale.

 Veterinaararstil on fikseeritud eelarve, mis üldjuhul ei sisalda võimalusi rahastada

nakkushaiguste ennetamist.

 Majanduslik huvi.

Sarnastele vigadele antibiootikumide kasutamisel juhib tähelepanu ka EK koostatud juhend ”Suunised

antimikroobikumide mõistlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis“2.

AMRi TK koostamiseks moodustati töörühm, kuhu kuuluvad ReMi, PTA, LABRISe, EMÜ, RA, ELK,

EPKK ja veterinaarravimite hulgimüüjate esindajad. Töörühma ülesanne oli koostada tegevuskava, teha

selles vajaduse korral muudatusi või täiendusi, esitada aruandeid rakendusplaani täitmisest ning teha

ministrile ettepanek tegevuskava kinnitamiseks3.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52011DC0748R(01) 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52017XC0701%2801%29&qid=1711444012113 3 Algne, aastate 2017–2021 mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava on kinnitatud maaeluministri 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1.1–2/47. Tegevuskava uuendati 14. veebruaril 2019 aastateks 2019–2023 maaeluministri käskkirjaga nr 1.1–2/36 ja 15. aprillil 2021

aastateks 2021–2026 maaeluministri käskkirjaga nr 1.1- 2/58.

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 6 / 15

1 Tegevuskava lähtealused

1.1 Õigusraamistik

Veterinaaria valdkonda reguleerivad olulisemad õigusaktid jm dokumendid.

Eesti õigusaktid:

 veterinaarseadus;

 ravimiseadus;

 söödaseadus.

ELi määrused, allaktid jm dokumendid:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, 11. detsember 2018, mis käsitleb

veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, 11. detsember 2018, mis käsitleb

ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv

90/167/EMÜ;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, 9. märts 2016, loomataudide kohta,

millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need

kehtetuks (loomatervise määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku

kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste

õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste

õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid

(EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr

1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr

1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ,

2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ,

89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus

92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/578, 29.

jaanuar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/6 seoses

mikroobivastaste ravimite müügimahu ja loomadel kasutamise kohta andmete kogumise

nõuetega;

 komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/209, 16. veebruar 2022, millega kehtestatakse selliste

andmete vorming, mida kogutakse ja mis esitatakse mikroobivastaste ravimite müügimahu ning

loomadel kasutatud koguste kindlakstegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2019/6;

 komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1729, 17. november 2020, milles käsitletakse zoonootiliste

ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse seiret ja aruandlust ning millega

tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2013/652/EL;

 komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Euroopa terviseühtsuse tegevuskava

antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (2017);

 nõukogu järeldused, mis käsitlevad „Ühe tervise” põhimõttel rajaneva lähenemisviisi kohaseid

järgmisi samme antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (2016);

 ettepanek: nõukogu soovitus antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi

meetmete tõhustamise kohta terviseühtsuse põhimõtte raames (2023).

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 7 / 15

1.2 Seosed teiste arengudokumentidega, humaanmeditsiini ja

keskkonna valdkonnaga

Tegevuskava on seotud peamiselt järgmiste riiklike strateegiate, arengukavade ja muude

dokumentidega:

 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“4;

 programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024-2027“5;

 „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“6;

 „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine

ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–20297;

 „Teadmusiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse

tegevusvaldkonnas“ (ÜhendPIP-2)8;

 ravimipoliitika9.

Tegevuskava saab tulevikus käsitleda põhimõttele „Üks tervis“ tuginedes koostatud ühtse riikliku AMRi

vähendamise strateegia osana. Põhimõte „Üks tervis“ on terviklik ja ühendav lähenemisviis, mis

tunnistab, et inimeste tervis, kodu- ja metsloomade tervis ning taimed ja keskkond laiemalt (sh

ökosüsteemid) on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuvad10.

AMR on aastaid olnud aktuaalne teema paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille töös osaleb

võimaluse korral ka Eesti: EK, EFSA, WOAH, WHO, EMA, OECD, FVE, EPRUMA.

Tegevuskava elluviimist rahastatakse erinevatest allikatest, mitmesugustest arengukavadest ja riiklike

ning rahvusvaheliste teadusprojektide abil. Sidusrühmad panustavad eesmärgini jõudmiseks

vabatahtlike programmide ja tegevuskavadega.

Kord aastas koostatakse AMRi TK aruanne, mis avaldatakse järgneva aasta II poolaastal Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehel (www.agri.ee).

1.3 Tegevuskava eesmärk

AMRi vähendamise tegevuskava eesmärk on loomade tervise ja heaolu parandamise ning

veterinaararstide ja loomapidajate teadlikkuse tõstmise abil vähendada antibiootikumide

kasutamist põllumajandus- ja lemmikloomadel ning seeläbi langetada AMRi taset.

Tegevuskava eesmärk on kooskõlas WHO, FAO ja WOAH koostöös välja töötatud ülemaailmse

tegevuskava, rohepöörde põhimõtete, EK AMRi vähendamise viieaastase tegevuskavaga ning

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkidega. Toetame EL Talust

Taldrikule (Farm To Fork11)eesmärki vähendada 2030. aastaks 50 % antibiootikumide kasutamist.

Vastavalt EK teatisele (2020) 846 „Ühise põllumajanduspoliitika raames liikmesriikidele antavad

soovitused nende strateegiakavade kohta 12 loetakse referentsaastaks 2018. aastat. Joonisel 1 on

kujutatud tegevuskava eesmärk ja neli valdkonda, mille abil eesmärk saavutada.

4 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 5 https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid 6 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 7 https://www.etag.ee/rahastamine/programmid/rita 8 https://www.pria.ee/toetused/teadmussiirde-ja-teavituse-toetus-pikaajalised-programmid 9 https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravimid-ja-meditsiiniseadmed/ravimid 10 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/370279/9789240075924-eng.pdf?sequence=1 11 https://food.ec.europa.eu/horizontal-topics/farm-fork-strategy_en 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0846

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 8 / 15

Joonis 1. Tegevuskava eesmärk ja valdkonnad

1.4 Tegevuskava mõõdikud

Eesmärgi saavutamise hindamiseks seatud mõõdikud on välja toodud tabelis 1. Need mõõdikud valis

välja tegevuskava koostav töörühm pärast 2017. aastal toimunud riskihinnangut. Välja on toodud

hetketasemed ja sihttase 2030. aastaks. Antibiootikumide kasutamise andmed (mg/PCU) tuginevad

ESVACi iga-aastasel aruandel13. Mõõdiku „Kliiniliselt tervetelt loomadelt isoleeritud multiresistentsete

indikaatorbakterite (E. coli) osakaal uuritud isolaatide arvus“ andmed tulevad EK kaasfinantseeritavast

seirest, mis toimub sigadel paarisaastatel ja broileritel paaritutel aastatel. Ravimite müügistatistikat

koondab RA. Sidusrühmi küsitletakse teiste uuringute läbiviimisel tehtavate küsitluste käigus.

Tabel 1. Mõõdikud

Mõõdik Tase

2018

Tase 2022 Tase 2023

(andmed – nov 2024)

Sihttase 2030

Antibiootikumide kasutamine (mg/PCU)

Allikas: ESVAC

52,9 45,8 39,014 37

Kliiniliselt tervetelt loomadelt isoleeritud

multiresistentsete indikaatorbakterite (E. coli)

osakaal uuritud isolaatide arvus – sead,

broilerid (%)

Allikas: LABRIS, PTA

31,21

(sead)

23,50

(broilerid)

28,00

(sead)

25 (sead)

20

(broilerid)

Antibiootikumide toimeaine müügistatistika

(kg)

Allikas: RA

6855 6360 6553 3427

Kriitiliste

antibiootikumide

toimeaine

müügistatistika (kg)

Allikas: RA

fluorokinoloonid 143 93 73 50

3. ja 4. põlvkonna

tsefalosporiinid

104 53 42 30

makroliidid 240 179 218 90

Suukaudselt manustatavate antibiootikumide

toimeaine müügistatistika (pulber, v.a tabletid)

(kg)

Allikas: RA

4218 3690 3641 2109

Sidusrühmade usalduse/teadlikkuse küsitlus

(kord kolme aasta järel)

- - - Tehtud on

2 küsitlust

13 Alates 2010. aastast, mil ESVAC andmeid kogub, on Eestis antibiootikumide kasutamine langenud 115 mg/PCU-lt 46 mg/PCU-le (2022),

mis teeb languseks 59,5 %. EL eesmärk aastaks 2030 on liikmesriikide keskmine tase 59,2 mg/PCU. Arvestades senini tehtut ja tulevikuks

planeeritavaid tegevusi, leidis AMR TK töörühm, et antibiootikumide kasutamise (mg/PCU) mõõdiku senine sihttase on asjakohane üle vaadata ja seada uus ning ambitsioonikam. PÕKA 2024 vahehindamise käigus hinnatakse samuti selle mõõdiku sihttaseme asjakohasust ja muutmise

vajalikkust. Lähtuvalt PÕKA vahehindamise tulemusest ja AMR TK töörühma ekspertarvamustest vaadatakse 2030. aasta sihttase üle 2025.

aastal. 14 ESVAC avaldab 2023. aasta andmed 2024. aasta novembris. Tabelisse märgitud antibiootikumide tase (mg/PCU) näitab PÕKAga määratud

sihttaset aastaks 2023.

Antibiootikumide vastutustundlik

kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel

Veterinaarseks otstarbeks

kasutatavad ravimid ja ravimsöödad –

nõuded, aruandlus ja järelevalve

Karjatervis ja bioturvalisus

Teadlikkus antibiootikumide

kasutamisest. Koolitus, nõustamine,

teabe levitamine

AMRi olukorra hindamine

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 9 / 15

2 Mikroobide resistentsuse tegevuskava valdkonnad

2.1 Veterinaarseks otstarbeks kasutatavad ravimid

Kvaliteetsed, ohutud ja efektiivsed ravimid ja ravimsöödad on kättesaadavad ja

nõuetekohaselt turustatud.

Veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamine on

meditsiiniliselt põhjendatud (diagnoos, toimeaine valiku printsiip, manustamisviis,

kaskaad), kasutamine analüüsitav (diagnoosi- ja loomaliigipõhine) ja kontrollitud.

2.1.1 Ravimite ja ravimsööda tootmine ja turustamine

Ravimeid võib käidelda ainult ravimite käitlemise ja vahendamise tegevusloa omaja, kes on kantud RA

tegevuslubade registrisse15.

Ravimsööta toodetakse vaid RAs veterinaarravimina registreeritud ravimsööda eelsegust ja

veterinaararsti väljastatud ravimsööda veterinaarretsepti alusel. Ravimsööta võib väljastada üksnes

ravimiseaduse alusel välja antud tegevusluba omavale ravimite jae- ja hulgimüügiga tegelevale isikule,

veterinaararstile või loomapidajale.

2.1.2 Ravimite kasutamine

Antibiootikumid on Eestis retseptiravimid. Veterinaarias puudub veel digiretsept, kuid selle

kasutuselevõtt lihtsustaks ja toetaks AMR tegevuskava eesmärkide saavutamist. Üldine põhimõte

ravimite vastutustundliku kasutamise hindamisel näeb ette, et väljakirjutatavate antibiootikumide

kogused vastavad veterinaararsti hoole all olevate loomade raviks vajalikule mõistlikule kogusele ja

neid ei tohi kasutada haiguste ennetamiseks. Samuti tuleb piirata inimeste tervishoiuks kriitilise

tähtsusega antibiootikumide kasutamist loomadel. Antimikroobsete ravimite kasutamine on näidustatud

ja vajalik, kui loom haigestub bakteriaalsesse nakkushaigusesse. Kuid nende ravimite määramine peab

toimuma kindlate põhimõtete alusel (haiguse täpne diagnoos, haigustekitava bakteri

antibiootikumitundlikkuse määramine, õige antibakteriaalse toimeaine valik, õige ravikuur jne). Kuigi

antibiootikumiravi määramine peab põhinema laboridiagnoosil, ei tehta seda Eestis piisavalt sageli.

Laboridiagnoosi ja haigustekitajate tundlikkust antibiootikumide suhtes saab määrata laborites, kus on

kasutusel asjakohane metoodika (näiteks LABRIS).

ELi riikide andmeid antibiootikumide kasutamise kohta loomadel kogus EMA ESVACi projekti raames

(vabatahtlikkuse alusel) aastatel 2010–2022. Alates 2023. aastast on antimikroobsete ravimite müügi-

ja kasutusandmete esitamine kohustuslik. Kogutud info põhjal tehakse kindlaks riskifaktorid, mis võivad

soodustada resistentsete mikroobide teket ja levikut loomadel ning jälgida nende kujunemise trende.

Eestis on alates 2023. aastast riikliku veterinaararstide registri juures olemas e-andmekogu loomaliigiti

kasutatud antibiootikumide aruannete esitamiseks. Antud aruannete põhjal esitab antimikroobikumide

kasutamise koondandmed RA ESVACile kord aastas.

2.1.3 Järelevalve korraldus

Järelevalve veterinaarravimite (sh ravimsöötade eelsegude) registreerimise ja kasutamise üle on Eestis

jagatud kahe ametkonna vahel.

 RA väljastab ravimite müügilubasid veterinaarravimitele ja ravimite käitlemise tegevuslubasid

ravimikäitlejatele ning teeb järelevalvet ravimireklaamide ja apteekides ning ravimite

hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes toimuva ravimikäitluse nõuetekohasuse üle. Info müügiloaga

15 https://www.ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimi-kaitlemine/tegevusload

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 10 / 15

ravimite, ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, apteegiteenuse osutamise ja ravimite

vahendamise tegevusloaga ettevõtete kohta on kättesaadav RA veebilehel16.

 PTA väljastab veterinaararsti kutsetegevuslubasid, peab arvestust retseptiplankide üle, teeb

järelevalvet veterinaarravimite kasutamise ja produktiivloomade ravil kasutatud ravimite

keeluaegadest kinnipidamise ning ravimsöötade tootmise ja turuleviimise üle ning korraldab

antibiootikumiresistentsuse ja veterinaarravimijääkide seiret loomses toidus ja elusloomadel.

 Järelevalve korraldus on riskipõhine. PTA hindab ravimite müügi ja kasutamise andmete,

läbiviidud seirete ja eelnenud perioodi kontrollide tulemuste põhjal valdkonnaga seonduvaid

riske ning täiendab nendest lähtuvalt vajadusel järelevalve korralduse aluseid ja koostab

aastapõhise kontrollplaani.

 Alates aastast 2019 on kutsetegevusloaga veterinaararstide riikliku järelevalve plaani aluseks

riskid, mis seonduvad kriitiliste antibiootikumide soetamise ja kasutamisega, ELi

lemmikloomapasside väljastamisega, ravimiarvestusega ja kõlbmatute ravimite nõuetekohase

kahjutustamisega.

Loomakasvatusettevõtte kontrollimisel hinnatakse ettevõtte ja selle tegevuse vastavust kehtivatele

nõuetele, sh ravimite arvestust, ravimite ja ravimsöötade kasutamist ja loomsete saaduste inimtoiduks

kasutamise keeluajast kinnipidamist.

2.1.4 Tegevused eesmärkide saavutamiseks

Tegevus Sihtgrupp

Eeldatav

maksumus

/ lisaraha

vajadus

Perioo

d

Võimalik

rahastusallik

as

Vastuta

v täitja

(kontak

t)

Kaastäitjad Hetkeseis,

märkused

AMRi TK

aruandlus kõik huvigrupid -

1x

aastas - ReM

AMR TK

liikmed -

AB-de

kasutamise

järelevalve

planeerimine

ja tulemuste

analüüs,

protseduuri-

reeglite

ülevaatamine

Järelevalveametnik

ud -

2024-

2030 - PTA - Jätkutegevus

Digiretsepti

väljatöötamin

e

Veterinaararstid,

loomapidajad

umbes 500

000

2025-

2027 Riigieelarve ReM

PTA, SoM,

RA

Kaardistamise

ga alustatud

2023

AB

loomaliigiti

kasutamise e-

andmekoguss

e piirtasemete

väljatöötamin

e

Veterinaararstid,

järelevalveametnik

ud

umbes 30

000

2024-

2030 Riigieelarve ReM PTA

Algandmete

kaardistus

2023. aasta

andmete alusel

Regulaarne

küsitlus

ravimite

kasutamise

teadlikkuse

teemal

Veterinaararstid,

loomapidajad

u 6000

eurot/aasta

s

2024-

2030

Riigieelarve,

ReM

uuringute

kava

ReM

EMÜ, PTA,

sotsiaalteadlas

ed

Kordub 3-

aastase

intervalliga

16 https://www.ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimi-kaitlemine/tegevusload

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 11 / 15

2.2 Karjatervise programm ja bioturvalisus

Karjatervise programmi ja bioturvalisuse meetmete rakendamine tõstab loomade heaolu

ja vähendab antibiootikumide kasutamise vajadust.

Alates 2021. aastast kehtib ELis loomatervise määrus (EU) 2016/429, milles pannakse rõhku

loomataudide ennetamisele, bioturvalisusele, loomataudide seirele ja loomadejälgitavusele, et

vähendada ühiskonda mõjutavate loomataudidega seotud riske.

Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse

meetmetest. Loomade haigestumisi on võimalik ennetada ja nendega tõhusamat toimetulekut toetada,

kui tõsta loomade üldist heaolu, parandada nende söötmis- ja pidamistingimusi ja täita bioturvalisuse

nõudeid. Madal bioturvalisuse tase ja kehvad tootmispraktikad mõjutavad loomade tervist, mille

tulemusel suureneb vajadus loomi ravida, sh kasutades antibiootikume. Lisaks tekitab bioohutuse nõuete

eiramine võimalusi antibiootikumiresistentsete bakterite või resistentsusgeenide levikuks. Puudulikud

teadmised karjatervisest suurendavad saamata jäänud tootmistulu ja loomade kulusid.

ÜPP sekkumismeetme kaudu toetab riik vastavalt võimalustele loomade tervist edendavate kõrgemate

majandamisnõuete järgimist. Alates 2023. aastast on võimalik taotleda toetust karjaterviseprogrammide

rakendamiseks piimaveisekarjades. Sidusrühmad koostavad ja rakendavad vabatahtlikke meetmete

programme teistele loomaliikidele oma kvaliteedikavade alusel.

2.2.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks

Tegevus Sihtgrupp Eeldatav

maksumus /

lisaraha

vajadus

Perioo

d

Võimali

k

rahastus

allikas

Vastutav

täitja

(kontakt)

Kaastäitja

d

Hetkeseis,

märkused

AMRi leviku

takistamise ja

ABde

kasutamise

põhimõtted

lisada loomade

heaolu

meetmesse

Loomapidajad,

veterinaararstid

2024–

2030

Riigi-

eelarve,

teavitus-

kava

ReM EMÜ,

PTA,

PRIA

Jätku-

tegevus

ÜPP

sekkumismeede

Loomapidajad Alates

2023.

aastast

Riigi-

eelarve

ReM PRIA Jätku-

tegevus

Loomapidajate

vabatahtlikud

kvaliteedikavad

Loomapidajad Alates

2023.

aastast

Looma-

pidajad

Loomakas

vatajaid

ühendavad

organisatsi

oonid

Sea-

kasvatajad

on

alustanud

2.3 Teavitamine ja kommunikatsioon

Teabekogu ja koolitussüsteem tagavad veterinaararstide, loomapidajate ja

toidukäitlejate teadlikkuse ravimite vastutustundlikust kasutamisest.

Veterinaararstid, loomapidajad, ravimsööda käitlejad, ravimite hulgimüüjad ja kaudselt ka

toidukäitlejad peavad olema teadlikud AMRi tekkimisest, et üheskoos vähendada resistentsete

mikroobide ja resistentsuse infot kandvate geenide edasikandumise riski loomade, inimeste ja

keskkonna vahel. Teadlikkuse tõstmise eeldus on inimeste õpivalmidus ning motiveeritus suhtumise ja

käitumismustrite muutmiseks. Teadlikkuse parandamisele saavad kaasa aidata riiklikud institutsioonid,

ülikoolid, põllumajandustootjate katusorganisatsioonid ning veterinaararstide erialaorganisatsioon.

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 12 / 15

Teave ravimite vastutustundliku kasutamise ja mikroobide resistentsuse tekke riski kohta on laialt

kättesaadav. Teabe levitajad Eestis on RA, ELK, EMÜ, ReM, PTA, LABRIS ning TÜ.

2.3.1 Tegevused eesmärkide saavutamiseks

Tegevus Sihtgrupp Eeldatav

maksumus /

lisaraha

vajadus

Perioo

d

Võimali

k

rahastus

allikas

Vastuta

v täitja

(kontak

t)

Kaastäitja

d

Hetkeseis,

märkused

AMRi

koolituste

läbiviimine

Veterinaararstid,

loomapidajad,

EPKK, ravimite

hulgimüüjad,

ELK jt

huvigrupid

2024–

2030

Riigi-

eelarve,

projektid

EMÜ

avatud

ülikool

ReM Jätkutegevus

AMRi

teemaleht ReMi

veebilehel

Kõik huvigrupid 2024–

2030

Riigi-

eelarve

ReM EMÜ,

PTA,

ELK, TÜ

Jätkutegevus

Regulaarne

küsitlus

ravimite

kasutamise

teadlikkuse

teemal

Veterinaararstid,

loomapidajad

U 6000 €/a 2024–

2030

Riigi-

eelarve

ReM EMÜ,

PTA,

sotsiaal-

teadlased

Kordub

3-aastase

intervalliga

AMRi

meediakajastus,

sh ReMi

Maablogi,

pressiteated,

iga-aastane AB

päeva või

nädala

tähistamine jne

Kõik huvigrupid 2024–

2030

Riigi-

eelarve,

teavitus-

kava

ReM SoM,

EMÜ,

PTA, RA,

LABRIS

Jätkutegevus

2.4 AMRi olukorra hindamine

Järjepidev AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringud toetavad tegevuskava eesmärki

ja riiklikku AMRi politiikat.

AMR seire põhineb LABRISe ja PTA koostöös koostatud riskihinnangul ja ELi kohustuslikul seirel.

AMRi seire tulemuste põhjal uuendavad LABRIS ja PTA riskihinnangut ning koordineerivad vajalikke

järelmeetmeid ning rakendustegevusi.

2.4.1 Seire

PTA seirab ravimiresistentsust juba alates 2004. aastast. Esialgu uuriti vaid Salmonella spp. ja

Campylobacter spp. Ravimiresistentsust, kuid alates 2014. aastast hakati AMRi seiret korraldama

vastavalt EK rakendusotsusele 2013/652/EL ja sellega kaasneva kaasfinantseerimise põhimõtetele.

Alates 2021. aastast on EK kehtestanud uue seireperioodi nõuded 17. novembri 2020. a

rakendusotsusega (2020/1729/EL), milles käsitletakse zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite

antibiootikumiresistentsuse seiret ja aruandlust ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus

2013/652/EL17. Lisaks sellele teeb PTA ka vabatahtlikku seiret.

PTA teeb koostööd TAga, kes edastab PTAle andmed inimestelt isoleeritud Salmonella spp. ja

Campylobacter spp. antibiootikumiresistentsuse kohta. PTA võrdleb TAst saadud andmeid AMRi seire

raames saadud tulemustega ja need tulemused avaldatakse igal aastal Eesti zoonooside aastaaruandes,

17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020D1729

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 13 / 15

mis avaldatakse PTA veebilehel18. Seiret tehakse sõltuvalt loomaliigist üle aasta, seega eri aastatel on

valimis erineva päritoluga proovid. Ühelgi uuritud looma- ega bakteriliigil ei ole isoleeritud

mikroobitüvede antibiootikumiresistentsus kahe aasta võrdluses senini vähenenud. Iga-aastane

seireplaan kehtestatakse PTA käskkirjaga, seireproove analüüsib LABRIS (volitatud laboratoorium ning

riiklik referentlabor (NRL) AMR alal). Seire täpsem kirjeldus ja tulemused avaldatakse AMRi TK iga-

aastases aruandes.

Lisaks ELi-ülestele seirekavadele on vajalikud riiklikud AMRi seired. Seired tuleb kavandada

riskipõhiselt, tulenevalt tuvastatud ohtudest. AMRi riskihinnanguid viib läbi LABRIS tuvastades lüngad

teadmistes, planeerides teadusuuringuid tõendusmaterjali kogumiseks ning seireid olukorra

hindamiseks. Riskihinnangud avaldatakse AMRi TK iga-aastase aruande osana.

2.4.2 Teadus- ja rakendusuuringud

Teadusuuringute puhul lähtutakse põhimõttest „Üks tervis“. Üleilmse olulisuse alusel järjestatud

uurimisteemad on kirjeldatud FAO, UN, WHO ja OIE ühishindamise käigus19. Neist suunitest lähtuvad

ka Eestis toimuvad teadus- ja rakendusuuringud. AMRi käsitlevad uuringud peavad „Üks tervis“

põhimõtte kohaselt tagama pikemaajalise järjepidevuse, et hinnata ajas toimuvaid muutusi, trende ja

nende võimalikke tagamaid. Iga-aastaste AMRi teadusuuringute järjepidevuse tagab vaid piisavas

mahus rahaliste vahendite olemasolu. Valdkondliku kompetentsi järjepidevuse tagamiseks on oluline

kaasata AMRi valdkonda ka kraadiõppureid ja noorteadlasi.

Aastatel 2023–2025 toimuvad AMRi uuringud mäletsejalistel, et koguda andmeid ohtude tuvastamiseks

ja riskide hindamiseks. Uuringu tulemuste alusel saab täiendada ja suunata järelevalvetegevusi ning

jälgida muutusi mis leiavad aset Eesti veise, kitse ja lambakarjades. Tehtud teadus- ja rakendusuuringud

on täpsemalt kirjeldatud AMRi TK iga-aastases aruandes.

2.4.3 Tegevused eesmärkide saavutamiseks

Tegevus Sihtgrup

p

Eeldatav

maksumus /

lisaraha

vajadus

Periood Võimalik

rahastusalli

kas

Vastuta

v täitja

(kontak

t)

Kaastäitjad Hetkeseis,

märkused

Lemmikloomade

ravijuhised

Veterinaar

arstid

150 000 € 2024 Riigieelarve

,

teavituskava

, ReMi

uuringute

kava

ReM EMÜ Uuring algas

2023. a

Mitmeaastased

teadus- ja

rakendusuuringud

2024–2030

2024–

2030

Riigieelarve TÜ EMÜ,

LABRIS

Jätkutegevus

Teadusuuringute

tegemine

riigieelarvest

Vähemalt

32 000 € aastas

2014–

2030

Riigieelarve

, RES

EMÜ ReM Jätkutegevus

(lähtub 2022.

a lõppenud

RITA1

projekti

tulemustest)

Teadusuuringute

tegemine

välisrahastusega

2024–

2030

Horizon EU

, JPI jm

LABRI

S

TÜ Jätkutegevus

Mitmeaastase

seirekava

väljatöötamine

aastateks 2024–2029

- Iga aasta Riigieelarve PTA LABRIS Jätkutegevus

18 https://pta.agri.ee/zoonoosid 19 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/370279/9789240075924-eng.pdf?sequence=1

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 14 / 15

Tegevus Sihtgrup

p

Eeldatav

maksumus /

lisaraha

vajadus

Periood Võimalik

rahastusalli

kas

Vastuta

v täitja

(kontak

t)

Kaastäitjad Hetkeseis,

märkused

Seirekava

rakendamine

(kohustuslik ja

täiendav seire) –

analüüside tegemine

28 000–

44 000 € aastas

2024–

2030

Riigieelarve

, EK kaas-

rahastus

LABRI

S

PTA, EMÜ Jätkutegevus

(sildfinant-

seeringuga)

Seiretulemuste

analüüs, järelduste

tegemine ja edasiste

tegevuste

kavandamine

- Iga aasta

I kv

Riigieelarve PTA EMÜ,

LABRIS

Jätkutegevus

LABRISe

investeeringud seire

tegemiseks

U 85 000 €

aastas

2024–

2030

Riigieelarve LABRI

S

ReM Jätkutegevus

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2024

Lk 15 / 15

Kokkuvõte Veterinaaria valdkondlik mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava on osa EL

ülesest strateegiast „Üks tervis“. Tegevuskava eesmärk põhineb joonisel 1 kujutatud neljal sambal, mis

katavad ravimite tootmise, turustamise ja kasutamise, karjatervise programmi ja bioturvalisuse

meetmete rakendamise, teadlikkuse ja teabe jagamise ning AMRi olukorra hindamise alamvaldkonnad.

Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on kokku lepitud tegevused ja hindamise mõõdikud kuni

aastani 2030.

Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on tegevuskavasse koondatud kava koostamise töörühmas

osalevate organisatsioonide ettepanekute alusel. Alates 2017. aastast on AMRi TK rakendamisele

vähenenud antibiootikumide kasutamine veterinaarmeditsiinis 29% ning peamised tegevused muutunud

jätkutegevusteks. Kõik töörühma kaasatud osapooled vastutavad tegevuskava eesmärkide saavutamise

ja tegevuste täitmise eest vastavalt oma pädevustele.

Töörühma liikmed koostavad ja viivad ellu oma organisatsiooni tegevused AMRi TK eesmärgi

elluviimiseks. Järgmine tegevuskava koostatakse järgmiseks tegevusperioodiks, aastateks 2026–2032.

Igal aastal koostab töörühm aruande tegevuskava eesmärkide täitmise kohta ning see avalikustatakse

asjakohastel veebilehtedel.

KÄSKKIRI

18.06.2024 nr 190

„Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise

tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks

2024–2030“ kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ § 7 lõike 1 punkti 1 alusel ja arvestades „Mikroobide

resistentsuse vähendamise tegevuskava“ töörühma 1. veebruari 2024. a protokollis nr 1.11-

22/13 tehtud ettepanekut.

Kinnitan „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030“ (lisatud).

Saata: "Mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava" ettevalmistava töörühma liikmed

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisa: Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini

valdkonnas aastateks 2024–2030