eelnõu

EELNÕU

10.06.2024

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus

§ 1. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud veebilehe kaudu kinnistusraamatu andmeid

pärides võib päringu aluseks olla:

1) kinnistu registriosa number;

2) kinnistu katastritunnus;

3) kinnistu aadress;

4) juriidilise isiku nimi;

5) juriidilise isiku registrikood.

(42) Lisaks käesoleva paragrahvi 41. lõikes nimetatud alustele võivad kinnistusraamatu andmeid

pärida füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel järgmised isikud:

1) advokaat ja muu õigusteenuse osutaja õigusabi osutamise eesmärgil;

2) ajutine pankrotihaldur ja pankrotihaldur pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike andmete

saamise eesmärgil;

3) avalik-õiguslik juriidiline isik, kes vajab kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud

avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks;

4) isik, kes vajab kinnistusraamatu andmeid isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 nimetatud

eesmärgil;

5) kohtutäitur;

6) notar;

7) muu isik, kes vajab kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike

ülesannete või kohustuste täitmiseks.“;

3) paragrahvi 771 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „säilitatakse“ sõnaga „alaliselt“;

4) paragrahvi 778 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrikanne või kandemäärus allkirjastatakse elektrooniliselt. Kandemäärusele lisatakse

kande või kandemääruse teinud isikut identifitseeriv teave. Süsteemi sees lisatakse registrikandele

kande teinud isikut identifitseeriv teave. Registriosa avalikus vaates registrikande teinud isiku

nime ei kuvata.“;

5) seaduse 101. peatükki täiendatakse §-ga 7719 järgmises sõnastuses:

㤠7719. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

(1) Aadressiandmete infosüsteem edastab kinnistusraamatusse ruumiandmete seaduse § 40 lõikes

3 nimetatud andmed ja nende muudatused.

(2) Ehitisregister edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) ehitusseadustiku § 60 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ning nende muudatused;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse kontaktisikute kontaktandmed.

(3) Maakataster edastab kinnistusraamatusse maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmed.

(4) Maksukohustuslaste register edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) riiginõude saldo, tasumise kuupäev;

2) riiginõude laekumise liik ja selle määranud asutus, selgitus, arvelduskonto, summa,

viitenumber, maksja nimi.

(5) Pärimisregister edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) pärimisregistrisse kantud pärija ees- ja perekonnanimi;

2) pärija isikukood.

(6) Rahvastikuregister edastab kinnistusraamatusse rahvastikuregistri seaduse § 21 lõike 1

punktides 1, 4, 6, 8 nimetatud andmed ning isiku sünni- ja surmaaja.

(7) Äriregister edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) äriregistri seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed;

2) juriidilise isikuga seotud kõikide isikute esindusõigused;

3) juriidilise isiku staatus;

4) korteriühistu registrikood;

5) muudatused äriregistrile esitatud andmetes.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 7913 järgmises sõnastuses:

㤠7913. Kehtivatest registrikannetest kande teinud isiku nime eemaldamine

Kehtivate registrikannete registriosa avalikust vaatest eemaldatakse kande teinud isiku nimi

automaatselt.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

 Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 15. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ … 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ …. 2024. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kooskõlastustabel 4. Rakendusakti kavand

Kärt Voor 5393 8988 [email protected]

Meie 20.06.2024 nr 8-1/4019-13

1

Lisa 1. Kooskõlastustabel kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

Ettepaneku esitaja Ettepanekud Arvestatud/mittearvestatud

1. Maa-amet Käesolevaga teatame, et Maa-amet kooskõlastab eelnõu märkusteta ning meil ei ole eelnõu ega seletuskirja sisu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid.

Teadmiseks võetud

2. Andmekaitse Inspektsioon

Inspektsioon on oma tähelepanekud esitanud eelnõu väljatöötamiskavatsuse etapis ja meil puuduvad täiendavad märkused või tähelepanekud esitatud eelnõu osas.

Selgitatud Seletuskirja täiendatud.

3. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Mõistes kinnisasjade omanike häiritust nende elukohtade avaliku kättesaadavuse pärast teeme Teile ettepaneku tagada eraisikutele võimalus otsida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi näiteks avaliku e-Toimiku rakenduse kaudu vm viisil. See jätaks isikutele võimaluse tutvuda kostja vara andmetega ning teiselt poolt vähendab praegusega võrreldes oluliselt isikute kinnisasjade andmetega tutvumise võimalusi. Leiame, et isikutele tuleb tagada võimalusi esitada kohtule avaldust hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks näiteks võlgnevuse väljanõudmiseks ilma, et peaks selleks eelnevalt tegema andmepäringu kinnistusosakonnale või Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning tõendama oma õigustatud huvi olemasolu. Kuna e-Toimik on portaal, mille kaudu koostatakse ja esitatakse kohtule avaldusi, siis oleks see infosüsteem sobivaks kohaks välistamaks nö uudishimust või muul otstarbel tehtavad andmepäringud, milliste piiramiseks on eelnõu ette valmistatud. Eelnõu ei välista päringu edastamist ja vastuse nõudmist olukorras, kus esineb õigustatud huvi. Analoogiline olukord on hetkel Liiklusregistrist huvitatud isikutele andmete väljastamisel, kus Transpordiamet koostab päringu saamisel mahukaid menetlusdokumente nn üksikpäringute esitajatele, milles toob välja oma kaalutlused õigustatud huvi olemasolu kohta. Lihtsaid vastuseid

Selgitatud Seletuskirja p 3.1.2 täiendatud.

2

kinnistusraamatu andmete kohta, mida praegu saab lihtpäringuga automatiseeritult, peab eelnõu rakendumisel seadusena igakordselt kaalutletult andma kohtunikuabi. Iga negatiivse tulemiga kaalutlusotsus on Eesti õiguse kohaselt vaidlustatav. Rääkimata sellest, et makstav riigilõiv ei korva kohtus vaide lahendamise menetluskulusid, hakkavad taolised kaebused tarbetult kohtuasutusi koormama. Kui arvestada et Eesti on ca 100000 võlgnikku ja kasvõi neist 10% osas tuntakse huvi nende kinnisasjade kohta, siis see tähendab, et kohtusüsteemi (nii kohtunikuabisid kui ka kohtuvaidlustes kohtunikke) koormatakse veel enam üle, õigusmõistmise kiirus halveneb märgatavalt ja see mõjutab negatiivselt ühiskonna normaalset toimimist. Selline korraldus muudab seaduskuulekale isikule sisuliselt mõttetuks hagi tagamise abinõud, mis on toodud TsMS § 378 lg 1 p- 1-2 (so. kohtuliku hüpoteegi või keemärke kandmine kinnistusraamatusse). Eelnõus toodu jõustamise järgselt tähendaks see, et kaaludes eelnimetatud hagi tagamise abinõu rakendamise taotlemise küsimust, peab võlausaldaja/hageja esmalt vaidlema kinnistusosakonnaga ja põhistama oma õigustatud huvi, keelduva vastuse korral läbima järgnevalt kõik vaidlustuse etapid. Lisaks eelnevale muutub oluliselt keerulisemaks ja jällegi kohtute töökoormust suurendavamaks tagasivõitmise hagide ettevalmistamiseks vajalike andmete hankimine. Riigikohus on lahendi nr 2-21-18008 p-s 13 on selgitanud: „Samuti märgib kolleegium, et TMS § 26 lg 31 järgne menetlus ei ole ette nähtud selleks, et sissenõudja saaks kohtutäituri abil tõendeid tagasivõitmise hagi esitamiseks. Selleks on sissenõudjal olemas võimalused TsMS kohaselt toimuvas tõendite kogumise menetluses, sh eeltõendamismenetluses.“ Riigikohus lahendis nr 2-21-18008 sedastatu, et tagasivõitmise tõendeid võib sissenõudja välja nõuda eeltõendamismenetluses, läheb vastuollu TsMS § 244 lg 1 ja Riigikohtu kogu tsiviilkolleegiumi 09.05.2022 määruses nr 2-21-5736 tooduga. Nimelt eeldab TsMS § 244 lg 1 teise poole (antud juhul võlgniku) nõusolekut või et võlgniku minevikus toimunud tehingu andmed võivad minna kaduma. Ei ole usutav, et kinnistusraamatu registriosa andmed läheksid kaduma või et võlgnik annaks nõusoleku

3

nende andmete väljastamiseks, mistõttu ei ole eeltõendamismenetluse teostamine praktikas võimalik. Võlausaldajale oleks kohaseks õiguskaitsemeetmeks hagi esitamine võlgniku vastu VÕS § 1015 alusel ja nõudes kohustada võlgnikku esitama kinnistusraamatu andmed saamaks teada, kas talle kuulub või on kuulunud kinnisasi. Võlausaldaja saavutab sellise hagi rahuldamise, kuid iseküsimus, millise ajakuluga. Samuti taas kohtute ülekoormamine analoogilise sisuga menetlustest, mis tekitab riigile ainult täiendavaid kulusid. Päringute keelamine nime ja isikukoodi järgi võib hoopiski tekitada 1990. aastate levinud isikute varjatud jälgimist. Võlausaldaja jaoks on varjatud jälgimise eesmärgiks tuvastada, kus võlgnik liigub ja kuhu õhtul läheb, et siis aadressi järgi vaadata, kas see kinnistu/korteriomand on võlgniku omandis või mitte. 1990-ndate lõpuaastatel, kui tänane kinnisasi oli veel vallasvaraks (ehitiste alused maad olid kinnistamata) ja see vara oli registreeritud Hooneregistris, ei saanud Hooneregistrile teha päringut isiku omandi kohta. Tol ajal otsiti kõikvõimalikel viisidel andmeid isikule kuuluvate eluruumide ja maatükkide kohta küsitledes naabreid, jälitades inimesi, kontrollides inimeste postkastide sisu, hankides ebaseaduslikult andmeid kommunaalteenuseid osutavatelt ettevõtetelt jms, kui oli vaja taotleda kohtust kostja varale registrisse keelumärke seadmist.

4. Eesti Kohtunike Ühing EKoÜ toetab eelnõus kavandatud muudatusi. EKoÜ hinnangul on planeeritud muudatused äärmiselt vajalikud kohtunike ja kohtutes töötavate teiste isikute eraelu kaitseks ning turvalisuse tagamiseks.

Teadmiseks võetud

5. Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EKFL on edastanud oma seisukoha sama seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta 7.12.2023 kirjaga nr 23-12-07/1. Jääme kirjas toodud seisukohtade juurde ning neid siinkohal ei korda. Oleme eelnõu ja seletuskirjaga tutvunud ning märgime esmalt, et toetame jätkuvalt isikute privaatsuse ja eraelu kaitseks meetmete kasutusele võtmist. Samas leiame, et probleemi lahendamiseks tuleb leida mõistlik tasakaal, mis arvestab ühelt poolt füüsiliste isikute sooviga kaitsta oma elukoha andmete avalikku kättesaadavust ja teisalt peab olema majanduskäibe ning seadusest tulenevate

Arvestatud/selgitatud Eelnõud ja seletuskirja muudetud. Eelnõus on täpsustatud isikute ringi, kellel on õigus teha päringuid ka füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. Seletuskirja p 3.1.2 on vastavalt täiendatud.

4

ülesannete tagamiseks olema õigustatud huvi korral võimalik teha kinnistusraamatust päringuid ka füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi. Eelnõus on eelviidatud tasakaalu püütud leida paragrahv 74 lg 42 lisamisega, mille kohaselt avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste või isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 4 nimetatud eesmärgi täitmiseks, võivad pärida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et nimetatud erand laieneb riigi- ja kohalikele omavalitsuse asutustele ning eelnõus märgitud õigustatud on muuhulgas ka: notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, pangad, kinnisvaratehinguid vahendavad isikud, jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 sätestatud isikud ja muud elutähtsate teenuste osutajad oma ülesannete täitmiseks. Samuti saavad edaspidi füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida ajakirjanikud, kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil ja selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Leiame, et eelnõu § 74 lg 42 sõnastus praegusel kujul ei toeta täielikult eelnõu seletuskirjas toodud eesmärke, kuivõrd sätte sõnastus ei ole piisavalt täpne selgitamaks, kellel ja mis alustel on õigus nime ja isikukoodi järgi päringut teha. Viidatud lõike sõnastuses on toodud päringu tegemise õigusliku alusena avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmine. Leiame, et see sõnastus on mitmeti tõlgendatav, sest kõik seletuskirjas märgitud isikute, sh nt kinnisvaravahenduse ja -hindamise käigus tehtud toimingud ei ole alati õiguslikult kvalifitseeritavad avalik-õigusliku kohustuse või ülesande täitmisena. Kuivõrd seletuskirja järgi on seadusandja eesmärk tagada nime ja isikukoodi järgi päringu tegemise võimalus kõigile lepingulistele klientidele, tuleks säte ka vastavalt sõnastada. Alternatiivselt võiks seaduses olla selgelt välja toodud, millistel isikutel või millistel alustel on isikul õigus seesugust päringut teostada, millisel juhul vastaks seadus paremini õigusselguse printsiibile. EKFL hinnangul oleks otstarbekam siduda päringu tegemise õigus õigustatud huvi kriteeriumiga, mida saaks tuvastada kas isikupõhiselt või tuleks kaaluda alternatiivina sätestada sarnane regulatsioon nagu käesoleval hetkel on KRS § 74 lg 2 alusel sätestatud kinnistustoimikuga tutvumisele, st igal isikul oleks võimalus taotleda

5

õigustatud huvi korral (tasulise) päringu tegemist. Seejuures võib selline võimalus olla täiendavaks aluseks eelnõus pakutud seadusest tulenevate õiguste või kohustuste teostamise alusele. Praegusel juhul säiliks avaliku sektori asutustele piiramata võimalus jätkata isiku nime ja isikukoodi alusel päringute tegemine, kuid haldusevälistele isikutele oleks see juurdepääs oluliselt piiratum. Seejuures tõusetub küsimus ka võrdsest kohtlemisest, kuivõrd arvestades avaliku sektori suurust, ei ole välistatud näiteks halduse siseselt toimuvad väärkasutused. Samuti ei ole ka nt avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul igakordselt tuvastatav, kas päring on tehtud ülesannete täitmise või nt muude huvide tagamise eesmärgil (nt füüsilisest isikust võlgniku varalise seisu kindlaks tegemiseks). Seadusemuudatuse eelnõust ei selgu ka see, kes ja mis alusel saab päringute tegemise õiguse, sh kuidas mõjutab muudatus olemasolevaid lepingulisi kliente ning milliste kriteeriumite alusel hinnatakse isiku vajadust seesugust päringut teha. Kui päringu tegemise õigus jääb isikupõhiseks, siis ei selgu kavandatavast eelnõust, kas ja kuidas mõjutab see olemasolevaid lepingulisi kliente – nt kas kõik lepingulised kasutajad peavad taotlema endale õigust päringut teha või tagatakse võimalus automaatselt. Eelnõu seletuskirjas on seadusemuudatuse peamise eesmärgina toodud vajadus kaitsta nt kohtunike, prokuröride jt ametnike turvalisust. Ministeerium võiks kaaluda ka alternatiivset lahendust, mille kohaselt teatud riiklikel ametikohtadel või teatud kriteeriumitele vastavatel isikutel oleks võimalus enda kohta päringute tegemine keelata või piirata tulenevalt ametikohast ning sellega kaasnevatest turvariskidest. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse puhul tõi EKFL muuhulgas ka välja, et muudatuse käigus ei ole piisavalt analüüsitud muudatusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Ka eelnõu puhul on negatiivsete mõjude uuring ebapiisav, kuivõrd pole peetud vajalikuks täiendavate uuringute tegemist ning mõju analüüsimist. Märgime, et ühe negatiivse mõjuna pärsib kavandatav muudatus nt füüsilisest isikutest võlgnike puhul võlausaldaja võimalusi hinnata võlgniku vara koosseisu ja võimalusi nt taotleda võlgniku varale piirangute seadmist (nt hagi tagamise käigus), mille vastu võib võlausaldajal olla õigustatud huvi. Seega võib muudatus oluliselt mõjutada näiteks võlausaldajate huvisid, mida ei ole eelnõus üldse analüüsitud.

6

Eelnevast tulenevalt palume kaaluda eelnõu täiendamist ning sellega kaasnevate mõjude täiendavat uurimist. Täiendavalt võiks ministeerium kaaluda käesolevas ettepanekus toodud alternatiivseid lahendusi.

6. Riigikohus Täname võimaluse eest avaldada arvamust

kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Riigikohus praegu arvamust ei avalda.

Teadmiseks võetud

7. Eesti Meediaettevõtete Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta seisukohta ei esita, kuid rõhutame, et kinnistusraamatus päringute tegemise võimalus füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi on Eesti ajakirjanikele ja ajakirjandusväljaannetele väga oluline selleks, et ajakirjandus saaks täita oma põhilist ülesannet – kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Kinnistusraamatust on Eesti ajakirjanikel olnud reaalne kasu ühiskonna jaoks oluliste uurivate lugude tegemisel. Toetame ka seisukohta, et puudub vajadus seada piiranguid päringutele, mis puudutavad juriidiliste isikute infot. Loodame, et ajakirjanike ja ajakirjandusorganisatsioonide päringute tegemise võimalusi ja õigust kinnistusraamatust eelnõuga ei kitsendata.

Teadmiseks võetud

8. Siseministeerium Siseministeeriumil ei ole sisulisi märkusi eelnõu kohta. Toetame eelnõu eesmärki ja suunda piirata kinnistusraamatu isikunime ja isikukoodi alusel andmete avalikult kättesaadavust. Märgime omalt poolt veel nii palju, et päringute sooritaja isikusamasus peab olema alati ja igal juhul tõsikindlalt tuvastatud, sest see on õiguskaitse asutustele vajalik tööriist. SIMile teadaolevalt on olnud võimalik väljamõeldud andmetega sõlmida leping ja ennast registreerida kasutajaks (isikusamasust ei kontrollitud, vajalik oli töötav e-mail). Samuti tuleb RIK-l üle vaadata registri kaitsemeetmed, et vältida masspäringute tegemise võimalust. Seletuskirjas (lk 1 viimane lõik) tuleks asendada sõna „politseinik sõnaga „politseiametnik.

Teadmiseks võetud Seletuskirjas sõnastus parandatud.

9. Rahandusministeerium Kooskõlastatud 22.05.2024 Teadmiseks võetud

7

10. Riigiprokuratuur Prokuratuur tervitab eelnõud, mille peamine eesmärk on kinnistusraamatu andmetele ligipääsetavuse piiramine, et tagada parem isikuandmete ja eraelu kaitse ning riiklik julgeolek. Prokuratuur toetab kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõud ja sellega andmete leitavuse piiramist eraisikute kinnistute kohta, et takistada andmete võimalikku pahatahtlikku kasutamist.

Teadmiseks võetud

11. Eesti Advokatuur 1. Eelnõu § 74 lg 42 rakendumine advokaatide suhtes Eelnõu § 74 lg 42 kohaselt võivad avalik-õiguslikud isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste või isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 nimetatud eesmärgi täitmiseks, lisaks §-s 41 nimetatud alustele pärida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Säte sätestab erandi isikutele, kes võivad otsida kinnistusraamatust andmeid füüsilisest isikust kinnisasja omaniku nime ja isikukoodi järgi. Nendeks eranditeks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid oma seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmiseks. Näiteks on sellisteks isikuteks ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused (sh nende haldusala asutused/ametid), notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, pangad, kinnisvaratehinguid vahendavad isikud, jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 sätestatud isikud ja muud elutähtsate teenuste osutajad oma ülesannete täitmiseks.“ Lisaks on seletuskirja eessõnas öeldud: „Arvamustes nimetati oma valdkonnas esinevaid vajadusi, miks eri huvigruppidel on vaja otsida kinnistusraamatu andmeid isiku nime ja isikukoodi järgi. Eelnõu autorid arvestavad nende ettepanekutega ning kõik, kes vajavad isiku nime ja isikukoodi järgi otsingut oma seadusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, saavad kinnistusraamatu lepingulise kliendina seda kasutada.“ Eelnõule eelneva VTK koostamise raames on advokatuur (kiri 13.12.2023 nr 1-8/880-1) Justiitsministeeriumilt taotlenud, et ka

1. Arvestatud Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. 2. Mittearvestatud Eelnõuga ei soovita muuta kinnistustoimiku dokumentidega tutvmise korda. Õigustatud huvi ei pea põhjendama kinnistustoimikuga tutvumisel avaliku ülesande täitja. Seda ringi ei soovita laiendada, kuna toimikus olevad dokumendid sisaldavad erineva tundlikkusega andmeid ning iga tutvumissoovi peab registripidaja hindama. Advokaatidel on jätkuvalt õigustatud huvi korral võimalik kinnistustoimiku dokumentidega tutvuda.

8

advokaatidel peaks õigusteenuse osutamise eesmärgil säilima võimalus teha päringuid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. Antud päringute tegemise õigus oleks täiendav õigus lisaks RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmisega seotud päringutele. Eelnõu § 74 lg 42 sõnastus on advokatuuri hinnangul ebaselge, mis puudutab advokaatide õigust kinnistusraamatust andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel pärida. Säte ega seletuskiri ei käsitle eraldi advokaate ning ei ole selge, kas advokatuuri varasemat ettepanekut on arvestatud, s.o kas advokaadid saavad edaspidi ka õigusteenuse osutamise raames andmeid nime ja isikukoodi alusel pärida (nt lepingulise kasutajana) või on võimalik andmeid pärida siiski vaid RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmiseks, võttes arvesse, et antud kohustuste täitmiseks kogutav teave on kasutatav ka üksnes hoolsusmeetmete täitmise eesmärgil. Ülaltoodust tulenevalt palume selgitust, mil määral ja ulatuses rakendub KRS § 74 lg 42 advokaatide suhtes. Advokatuur on seisukohal, et eelnõu sellisel kujul advokaatidele õigust õigusteenuse osutamise raames andmeid nime ja isikukoodi alusel pärida ei anna. Sellest tulenevalt jääme oma 13.12.2023 esitatud vastavasisulise ettepaneku juurde andmete taoliseks pärimiseks õigusteenuse osutamise eesmärgil. 2. Advokaatidele kinnistustoimikuga tutvumise õigus õigustatud huvi tõendamata Advokatuur esitas 13.12.2023 lisaks ka laiema ettepaneku regulatsiooni muutmiseks selliselt, et ka advokaatidel oleks tagatud lihtsustatud juurdepääs kinnistusraamatu andmetele, sh kinnistustoimikule. Ehk, et ka advokaatidel oleks võimalik kinnistustoimikuga tutvuda ilma õigustatud huvi tõendamata. Antud advokatuuri ettepanekut ei ole eelnõus käsitletud ning advokatuur ei ole saanud ka osas, miks ei ole peetud seda võimalikuks. Oma ettepanekus esitasime põhjendatud näited, miks lihtsustatud juurdepääs kinnistustoimikule oleks õigustatud ka advokaatidele, samuti selgitasime advokatuuri valmisolekut vastavasisuliseks järelevalveks. Palume tagasisidet nimetatud ettepaneku osas.

9

Kinnistusraamatuseaduse muutmise eelnõu seletuskirja

lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Kinnistusraamatuseaduse rakendamisega seoses justiitsministri 30. juuni 2010. aasta määruse

nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kinnistusraamatuseaduse § 1 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 30. juuni 2010. aasta määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 30. juuni 2010. aasta määruses nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 66 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Veebilehe kaudu tehtud kinnistusregistriosa andmete päringute ja kinnistustoimikuga

tutvumiste logisid säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu süsteemis kolm aastat.“;

3) paragrahvi 86 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning § 170 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. oktoobril 2024. a.

Madis Timpson

minister

Tõnis Saar

kantsler

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eestis kehtib tugeva kinnistusraamatu süsteem, mis tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja

maandab kinnisvaratehingute riskid: asjaõigusseaduse (AÕS) § 55 lg 2 kohaselt tehakse

kinnisasjaga seotud asjaõigused kinnistusraamatu kaudu avalikuks ja seetõttu ei või keegi end

vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad

ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega ning neile saavad isikud tehinguid tehes

toetuda.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 1 lõike 1 teise lause kohaselt on kinnistusraamat

andmekogu, milles kogutakse ja säilitatakse andmeid, et avalikustada teavet kinnisomandi

tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava

asjaõiguse üleandmise, koormamise ning selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.

Tugeva kinnistusraamatu väljundiks ongi eelnimetatud kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte

– AÕS § 55 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest

väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Kinnisturaamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse

(AÕS § 56 lg 1). Andmete õigsuse eeldus ja kinnistusraamatu avalikkus on oluline kinnisasjaga

tehtavates tehingutes – näiteks kinnisasja võõrandamisel või koormamisel.

Kiiresti muutuvas digiühiskonnas ja aina tundlikumaks muutuvat isikuandmete ja eraelu

puutumatuse teemat arvestades on kerkinud küsimus kinnistusraamatus olevate isikuandmete

avalikkuse ja kättesaadavuse kohta. Viimastel aastatel on sagenenud nii kodanike kui ka

ametiisikute pöördumised isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust andmete otsingu

õiguspärasuse kohta. Kodanikud on samalaadsete küsimustega pöördunud lisaks

Justiitsministeeriumile Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Õiguskantsleri Kantselei ja

Andmekaitse Inspektsiooni poole. Füüsilised isikud on mures, et kinnistusraamatu kaudu on

võimalik leida nende elukoht. Kui isikul on vaid üks kinnisasi, siis on see suure tõenäosusega

ka tema elukoht ning uudishimulik või pahatahtlik isik võib ta lihtsa vaevaga üles leida. Tõsi,

kõiki andmeid ei ole võimalik pahatahtlike inimeste eest varjata, küll aga on võimalik info

taaskasutamise viisile piirangute seadmisega teabe leidmist raskendada.

Ametiasutused on teavitanud Justiitsministeeriumi näiteks nende ametnike (politseiametnik,

prokurör, kohtunik) elukohta ilmunud isikutest, kes on ametnikku tema ametiülesannete

täitmisel tekkinud erimeelsuste tõttu ähvardanud või muul moel häirinud.

Justiitsministeeriumile saatis sellekohase pöördumise nt Kohtunike Ühing ning ka Politsei- ja

Piirivalveamet on osutanud konkreetsele juhtumile, kus nende ametniku elukoht saadi teada

kinnistusraamatu kaudu ning tema kodus tekitati kahju.

Seetõttu on vaja võtta kasutusele teatud meetmed, mis kaitseksid selliste olukordade tekkimise

eest paremini, kuid säiliks kinnistusraamatu avalikkus. On võimalik piirata andmete leitavust

eraisikute kinnistute (potentsiaalselt nende elukohtade) kohta, et takistada andmete võimalikku

pahatahtlikku kasutamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse

ja kohturegistrite talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga täiendatakse kinnistusraamatuseadust (KRS, RT I, 22.12.2023, 43).

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada isikuandmete ja eraelu kaitset, samas tuleb kinnistusraamatu

avalikkuse põhimõtet piirata nii vähe kui võimalik, kaitsmaks õiguskindluse väärtust, sest

kinnistusraamat peab jääma registriks, mis tagab kinnisomandi puutumatuse ning millele

saavad tugineda kinnisvaratehingud. Lisaks on kinnistusraamatu andmetel ka laiem riiklik

julgeoleku aspekt – seda peab kaitsma väljastpoolt tulevate rünnakute eest. Kinnistusraamat

täidab riigi ühe olulisema registri eesmärki vaid siis, kui sealsed andmed on terviklikud, st

andmeid ei peideta ning need on kõigile vajaduse korral kättesaadavad. Küll aga saab piirata

andmetele ligipääsetavust, et tagada parem isikuandmete ja eraelu kaitse ning riiklik julgeolek.

Praegu saab end e-kinnistusraamatus autentinud isik teha päringu isiku nime ja isikukoodi järgi

ning osta 3 euro eest kinnistu registriosa andmestikku, kust nähtub nii kinnisasja omanik kui ka

kinnisasja koormavad piiratud asjaõigused.

Kinnistustoimikuga, kus säilitatakse KRS § 20 lõike 1 alusel kõiki kinnistuga seotud

dokumente, võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada üksnes õigustatud huvi olemasolu korral.

Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea

kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi (KRS § 74 lg 2). Seega on praegu

igaühele kättesaadavad andmed kinnistu kohta, kuid kinnistuga seotud dokumendid on

üldsusele kättesaadavad vaid õigustatud huvi korral.

Koduomanike paremaks kaitsmiseks piiratakse kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu

tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam

füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Kinnistusraamatu avalikkus säilib ning

füüsilisest isikust omaniku andmeid on võimalik kätte saada aadressi, katastrinumbri või

registriosa numbri järgi otsides.

Olukord jääb samaks avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nt ministeeriumid ja nende

haldusala asutused, kohalikud omavalitsused ja nende poolt moodustatud ametiasutused) ning

teistele isikutele, kes oma seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmiseks (nt notarid,

kohtutäiturid, pankrotihaldurid) peavad saama päringuid teha füüsilise isiku nime ja isikukoodi

järgi. Erand on ka isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 nimetatud ajakirjanduslikul eesmärgil

tehtud päringutele, kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil ja selleks on

avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Lisaks saavad nime ja

isikukoodi järgi otsida andmeid sellised lepingulised kasutajad ning teenuseosutajad, kes

vajavad võimalust otsida andmeid isiku nime või isikukoodi järgi riigi poolt õigusakti või

halduslepinguga pandud muu ülesande täitmiseks (nt elutähtsate teenuste osutajad oma

ülesannete täitmiseks). Samuti on sellisteks lepingulisteks klientideks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 nimetatud krediidiasutused, finantseerimisasutused,

kinnisasja ostu või müüki vahendavad isikud jt viidatud sättes nimetatud isikud.

Piirangud ei puuduta juriidiliste isikute kohta e-kinnistusraamatust info otsimist, sest nende

puhul ei teki eraelulist riivet ning puudub vajadus neid sama moodi kaitsta nagu füüsilist isikut.

Samuti on ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ning säilitamiseks

oluline võimaldada avalikkusel juriidiliste isikute kinnisasjade andmeid kontrollida.

Lisaks täiendatakse kinnistusraamatuseadust kinnistusraamatu andmekogusse andmeid andvate

andmekogude ja nendelt saadavate andmete loeteluga.

Samuti ei kanta edaspidi registrikande avalikku vaatesse kande teinud kohtunikuabi nime.

Kohtunikuabi nime kandmine oli oluline ajal, kui registrit peeti paberil. Elektroonilises

kinnistusraamatus allkirjastab kohtunikuabi kande digitaalallkirjaga ning registrikandele

lisatakse süsteemisiseselt kande teinud isikut identifitseeriv teave.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus1, mis saadeti tagasiside andmiseks järgmistele

ministeeriumidele ja huvirühmadele: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Notarite

Koda, Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Õiguskantsleri Kantselei, Andmekaitse Inspektsioon,

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Riigiprokuratuur, Politsei-

ja Piirivalveamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Pangaliit, Eesti

Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Juristide Liit, Maa-amet. Lisaks

saadeti väljatöötamiskavatsus teadmiseks Riigikogule.

Arvamuse esitasid Maa-amet, Andmekaitse Inspektsioon, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koda, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Registrite ja Infosüsteemide

1 Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/874dab76-3af7-42dc-8190-53e2764f9fe3

Keskus, Eesti Pangaliit, Eesti Andmekaitse Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing,

Siseministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Omanike Keskliit, Riigiprokuratuur, Eesti

Advokatuur, Notarite Koda, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja

Teadusministeerium.

Tagasiside andjad toetasid eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärki parandada isikuandmete

kaitset ning tagada senisest paremini isiku julgeolek. Valdavalt ei pooldatud isiku nime ja

isikukoodi järgi otsimise muutmist põhjendatud õigustatud huvi põhiseks, kuna see tooks

registripidajale kaasa suure töökoormuse. Arvamustes nimetati oma valdkonnas esinevaid

vajadusi, miks eri huvirühmadel on vaja otsida kinnistusraamatu andmeid isiku nime ja

isikukoodi järgi. Eelnõu autorid arvestasid nende ettepanekutega ning kõik, kes vajavad isiku

nime ja isikukoodi järgi otsingut oma seadusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks,

saavad kinnistusraamatu lepingulise kliendina seda kasutada.

Esitati ka ettepanekuid, mis otseselt siinse eelnõuga lahendamisele ei kuulu või pole

asjakohased ning siinkohal neid ei käsitleta.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

3.1.1. KRS § 23 punkti 3 kehtetuks tunnistamine ning § 778 lõike 1 muutmine

3.1.1.1. KRS § 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte pärineb ajast, mil

kinnistusraamatut peeti paberil ning kohtunikuabi allkirjastas kandeid paberregistriosal käsitsi.

Säte ei ole enam ajakohane, kuna elektroonilise registri puhul ei ole vaja näidata registrikande

teinud ametniku digitaalallkirja (mis sisaldab ka isikukoodi). Samuti ei ole vaja näidata kandes

kolmandatele isikutele kohtunikuabi nime, kuna see on süsteemisisene info (nt ka äriregistri

puhul ei ole registrikandes märgitud kande teinud kohtunikuabi nime). Kanne allkirjastatakse

digitaalselt ning digitaalallkirja teave jääb süsteemisiseseks infoks ega paista enam

kolmandatele isikutele välja.

3.1.1.2 KRS 778 lõike 1 muudatuse kohaselt ei kuvata edaspidi registriosa avalikus vaates

registrikande teinud isiku nime ega ametikohta. Elektroonilise kinnistusraamatu korral tehakse

eraldi vaid määrus, mille alusel ei tehta kinnistusraamatusse kannet (nn eitav määrus ning

puuduste kõrvaldamise määrus). Positiivse kandemääruse asemel teeb kinnistamiseks pädev

isik kohe registrikande. Kandele kirjutab erinevalt § 49 lõikest 5 alla vaid kande teinud isik

(KRS § 777 lg-d 1 ja 2). Kandemäärusele lisatakse kande või kandemääruse teinud isikut

identifitseeriv teave. Süsteemi sees lisatakse registrikandele kande teinud isikut identifitseeriv

teave.

3.1.2. KRS § 74 täiendamine lõigetega 41 ja 42

Seaduse jõustumisel piiratakse kinnistusraamatu otsingu kriteeriume ning tavakasutajal kaob

võimalus üksikpäringuid teha füüsilisest isikust kinnisasja omaniku nime ja isikukoodi järgi.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lg 8 kohaselt: kui seaduse alusel avalikustatava ja

isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab isiku eraelu

puutumatust, antakse see üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta isiku eraelu puutumatust

oluliselt. Eelnõus on valitud lahendus, mis piirab just teabe saamise viisi, jättes võimaluse

vajadusel teabenõude korras andmeid saada. Näiteks võib võlausaldajatel tekkida vajadus teha

kindlaks võlgniku varaline seis, et kaaluda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1

punktides 1 ja 2 sätetatud hagi tagamise abinõu rakendamist (kohtuliku hüpoteegi või

keelumärke kandmine kinnistusraamatusse). Selleks saab esitada teabenõude registripidajale

või kasutada õigusabi pakkuva isiku teenuseid, kellel on õigus teha päringuid füüsilise isiku

nime ja isikukoodi järgi. Eraisikule kuuluva kinnisasja kindlakstegemine ei ole enam küll nii

lihtne ja kiire, kuid eelnõuga seatav teabe saamise piirang tagab parema eraelu kaitse ning see

kaalub üles mugavuse, mida omaniku andmete kaudu tehtav otsing pakkus.

3.1.2.1. KRS § 74 täiendatakse lõikega 41, millega sätestatakse kinnistusraamatu veebilehe

kaudu andmete pärimise alused. Kinnistusraamatu andmete päringu aluseks võivad olla

kinnistu registriosa number, kinnistu katastritunnus, kinnistu aadress, avalik-õigusliku ja

eraõigusliku juriidilise isiku nimi ning avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku

registrikood. Üksikpäringuga ei saa edaspidi otsida andmeid füüsilisest isikust kinnisasja

omaniku nime ja isikukoodi järgi. Muudatus on vajalik, et tagada parem eraelu kaitse. Isiku

nime ja isikukoodi põhine otsing on põhjustanud probleeme julgeolekuorganite ametnikele,

kohtuametnikele ja eraisikutele. Otsingu võimalusi piirates paraneb isikute turvalisus,

kinnistusraamatu avalikkus aga säilib.

3.1.2.2. KRS § 74 täiendatakse lõikega 42, mis sätestab erandi isikutele, kes võivad otsida

kinnistusraamatust andmeid füüsilisest isikust kinnisasja omaniku nime ja isikukoodi järgi.

Erand kehtib avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid

oma seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks (näiteks ministeeriumid ja

kohalikud omavalitsused, sh nende haldusala asutused ja ametid). Lisaks võivad füüsilise isiku

nime ja isikukoodi järgi teha päringuid notarid, kohtutäiturid, ajutised pankrotihaldurid,

pankrotihaldurid, advokaadid ja teised õigusteenust pakkuvad isikud õigusabi osutamise

eesmärgil.

Erand on loodud ka isikutele, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-

õiguslike ülesannete või kohustuste täitmiseks. Sellisteks isikuteks on näiteks pangad,

kinnisvaratehinguid vahendavad isikud jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse §-s 2 sätestatud isikud ja muud elutähtsate teenuste osutajad2. Samuti saavad edaspidi

füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida ajakirjanikud, kui isikuandmeid

töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil ja selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Eespool nimetatud isikud saavad andmeid otsida e-kinnistusraamatu lepingulise kliendina3.

Olemasolevaid kliente teavitatakse lepingumuudatustest ning need, kellel on KRS § 74 lõikest

42 tulenev õigus, ei pea täiendavalt midagi tegema. Samuti on võimalik küsida suuremahulisi

andmeid ühekordselt andmetöötluse korras4.

2 https://www.siseministeerium.ee/elutahtsad-teenused 3 https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-portaal/lepinguinfo 4 https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-portaal/teenuste-hinnad

3.1.3. KRS § 771 lõike 4 täiendamine

KRS § 771 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „säilitatakse“ sõnaga „alaliselt“.

Kinnistusraamatusse kantavate andmete säilitustähtajad on sätestatud justiitsministri

30.06.2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ (edaspidi kodukord) §-s 43,

mille kohaselt elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid,

kinnistustoimikuid, kinnistuspäevikut ja neisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt.

Kui andmekogu sisaldab isikuandmeid, peab seaduse tasandil olema sätestatud, milliseid

isikuandmeid andmekogusse kogutakse, mis eesmärgil neid kogutakse, mis eesmärgil kasutab

neid sama haldusorgan ja kui kaua neid säilitatakse. KRS § 352 sätestab kinnistusosakonnale

esitatavate isikuandmete loetelu. Et seaduse tasandil oleks sätestatud ka andmete säilitusaeg,

täiendatakse KRS § 771 lõiget 4 nii, et kõik elektroonilise kinnistusraamatu andmed

salvestatakse ja neid säilitatakse alaliselt ühes andmetöötluskeskuses.

3.1.4. KRS 101. peatüki täiendamine §-ga 7719

KRS 101. peatükki täiendatakse §-ga 7719 ja kehtestatakse kinnistusraamatu andmeandjate

loetelu ning nendelt saadavad andmed. AvTS § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu

põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja

vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad

ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

Kinnistusraamatut kui andmekogu, sinna kantavate andmete koosseisu jms reguleerivad

põhimääruse asemel KRS ning kodukord. Kinnistusraamatu koosseis ning eri andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed on nii KRS-is kui ka kodukorras eri sätetes küll reguleeritud, kuid

selguse mõttes koondatakse seadusesse kõik kinnistusraamatu andmeandjad ja nendelt

saadavad andmed.

3.1.4.1. Aadressiandmete infosüsteem edastab kinnistusraamatusse ruumiandmete seaduse § 40

lõikes 3 nimetatud andmed (koha-aadressi) ja nende muudatused. Koha-aadressi andmed on

kinnistusraamatu 1. jakku kantavate aadressiandmete osa.

3.1.4.2. Ehitisregister edastab kinnistusraamatule ehitusseadustiku § 60 lõike 1 punktis 1

nimetatud andmed (ehitise andmed) ning nende muudatused ja kohaliku omavalitsuse

kontaktisikute kontaktandmed. Ehitisregistri andmeid kinnistusraamatusse ei kanta. Neid

kasutatakse statistiliste ja taustaandmetena e-kinnistusraamatus, kus kinnisasja andmed on

seotud ehitisregistrisse kantud ehitisega.

3.1.4.3. Maakataster edastab kinnistusraamatusse maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud

andmed: katastriüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressiandmed, pindala, katastripidaja

märke selle olemasolul ning ligipääsu katastrikaardile elektroonilise keskkonna kaudu. Samuti

edastatakse eespool nimetatud andmete muudatused ning piiratud asjaõiguse ja

kinnistusraamatu märkega tagatud õiguse kohta katastris loodud ruumiandmete tunnus.

Kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetus toimub automaatselt ning süsteemid kutsuvad

registri pidamiseks vajalikud andmed ise andmevahetuse käigus välja.

3.1.4.4. Maksukohustuslaste register edastab kinnistusraamatule andmed riiginõude saldo,

tasumise kuupäeva, riiginõude laekumise liigi ja selle määranud asutuse, selgituse,

arvelduskonto, summa, viitenumbri ja maksja nime kohta. Riiginõuete arvestusse kaasamise

rakendus on maksukohustuslaste registri alamsüsteem, mida kasutatakse riigilõivu maksmiseks

ning makse kontrollimiseks. Info riigilõivumaksete kohta on kinnistusraamatu

menetlustarkvara sisene info ning seda avalikkusele ei kuvata.

3.1.4.5. Pärimisregister edastab kinnistusraamatule pärimisregistrisse kantud pärija ees- ja

perekonnanime ja pärija isikukoodi. Omaniku surma korral näidatakse omaniku andmete juures

omaniku surma fakti ning viidet pärimisregistrile (kodukorra § 97 lg 3).

3.1.4.6. Rahvastikuregister edastab kinnistusraamatule rahvastikuregistri seaduse § 21 lõike 1

punktides 1, 4, 6, 8 nimetatud andmed ning andmed isiku sünni- ja surmaaja kohta.

Isikuandmeid vajatakse kinnistusraamatus füüsilisest isikust kinnisasja omaniku ja piiratud

asjaõiguse omaja kannete märkimisel.

Kinnistusraamatu kandes märgitakse isiku kohta füüsilise isiku nimi ja Eesti isikukood, Eesti

isikukoodi puudumisel välismaa isikukood. Isikukoodi puudumisel märgitakse isikukoodi

asendav muu tunnus või sünniaeg (KRS § 352 lg 1 p-d 1–12). Omaniku surma korral näidatakse

omaniku andmete juures omaniku surma fakti ning viidet pärimisregistrile (kodukorra § 97 lg

3).

3.1.4.7. Äriregister edastab kinnistusraamatule äriregistri seaduse § 12 punktides 1 ja 2

nimetatud andmed (registrikood ja nimi), ettevõtjaga seotud kõikide isikute esindusõigused,

ettevõtja staatuse, korteriühistu registrikoodi ning muudatused registrile esitatud andmetes.

Kinnistusraamatu kandes märgitakse juriidilise isiku korral nimi ja registrikood (KRS § 352 lg

1 p 2). Likvideerimisel, pankrotis ja kustutatud juriidilisest isikust omaniku andmete juures

näidatakse juriidilise isiku staatust ning viidet äriregistrile (kodukorra § 97 lg 4). Korteriomandi

ja korterihoonestusõiguse registriosa pealkirjas märgitakse lisaks kinnistusraamatuseaduse §-

s 12 nimetatud andmetele korteriühistu registrikood (kodukorra § 1161).

3.1.5. KRS täiendamine §-ga 7913

KRS täiendatakse §-ga 7913, mille kohaselt eemaldatakse kehtivatest registrikannetest

registriosa avalikus vaates kande teinud isiku nimi automaatselt. Nimetatud säte on

rakendussätteks eelnõu punktides 2 ja 4 nimetatud muudatustele. Kõikidest kehtivatest

kannetest eemaldatakse kande teinud isiku nimi ja ametikoht, et register oleks ajakohane.

Kehtetutest kannetest kande teinud isiku nime ja ametikohta ei eemaldata.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga nähakse ette muudatus, mille kohaselt kinnistusraamatu avalikust päringusüsteemist

ei ole võimalik enam üksikpäringuga andmeid otsida füüsilisest isikust kinnisasja omaniku

nime ega isikukoodi alusel. Säilivad muud päringu tegemise võimalused, nt aadressi,

katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Seega muutuvad päringute tegemise võimalused,

mis peaks mõjutama isikute turvalisust, sest praegu on üksnes isiku nime järgi otsingu tegemine

võimalik ning see on põhjustanud probleeme eraisikutele ja mh näiteks kohtunikele ja

politseiametnikele. Otsingu võimalusi piirates paraneb isikute turvalisus, kuid säilib

kinnistusraamatu avalikkus.

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, täpsemalt mõju isikute turvalisusele

Kuna muudatuse eesmärk on üha laienevas andmeruumis paremini kaitsta isikuandmeid ja

eraelu, kaasneb sellega mõju nii isikute kui ka laiemale julgeolekule.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kinnisasjade omanikud. Kinnistusraamatu andmete

kohaselt on 2023. a septembri seisuga kinnistusraamatusse kantud 1 600 271 kinnisasja

omanikku. Omanikud on valdavalt Eestist, aga ka mujalt Euroopa Liidust. Sihtrühma

võrdlusrühmaks on võetud kõik Eestis elavad isikud, keda on kokku 1 365 8845.

Kõnesoleva mõju muudatus sihtrühmale on väike, kuna nende toimimises ja käitumises ei ole

vaja muutusi võrreldes praegusega ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks vajalikeks

tegevusteks, sest mõju on positiivne. Kuna mõju avaldumine on ebaregulaarne, st tõenäoliselt

ei otsita konkreetse isiku andmeid reeglipäraselt, saab öelda, et mõju avaldumise sagedus on

väike.

Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse mõjuga muudatusega. Muutub väiksemaks võimalus

kinnisasjade omanike andmeid pahatahtlikult ära kasutada.

Kokkuvõttes saab anda hinnangu, et tegemist on kinnisasjade omanike jaoks positiivse mõjuga.

Mõju on oluline, kuid mitte negatiivne ega sedavõrd oluline, et seda oleks vaja täiendavalt

analüüsida.

6.2. Mõju majandusele, täpsemalt mõju infoühiskonna arengule (teenuse

kättesaadavusele)

Muudatusest on mõjutatud isikud, kes teevad e-kinnistusraamatust isiku nime ja isikukoodi

järgi üksikpäringuid. 2023. a tehti e-kinnistusraamatust isikukoodi ja nime järgi 4 084 073

5 Andmed Statistikaameti veebilehelt: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv

üksikpäringut. Neist füüsiliste isikute kohta isikukoodi järgi – 2 526 887 päringut (päringu

sisendis on lisaks isikukoodile ka nimi); füüsiliste isikute kohta vaid isikukoodi järgi –

2 404 189 päringut ning füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta vaid nime järgi – 689 794 päringut.

Valdav osa päringute tegijaid on kinnistusraamatu lepingulised kliendid, kellel on enamasti

andmeid vaja oma seadusest või ametitegevusest tuleneva ülesande täitmiseks või teenuse

tagamiseks. Kõnesoleva muudatuse mõju sihtrühmale on väike. Kuigi edaspidi ei ole võimalik

üksikpäringut füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi teha, säilivad muud võimalused päringuid

teha. Kuigi sihtrühma jaoks on tegemist piirava meetmega, jääb kinnistusraamatu avalikkuse

põhimõte siiski alles ning need, kellele on konkreetse kinnistu omaniku leidmine vajalik, saavad

seda teha aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Isikute julgeoleku kaitse kaalub

üles mõningase sihtrühmale kaasneva negatiivse mõju, mis väljendub otsingu tegemise

võimaluste vähenemises.

Kokkuvõttes saab anda hinnangu, et mõju kinnisasjade füüsilisest isikust omanike nime ja

isikukoodi järgi andmete otsijatele ei ole oluline.

6.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele, täpsemalt mõju Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK)

Muudatusest on mõjutatud Tartu Maakohtu kinnistusosakond kui registripidaja ja RIK kui

kinnistusraamatu andmetöötluskeskuse pidaja. Seega on sihtrühm väike.

E-kinnistusraamatu üksikpäringust füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi otsingu kaotamine

võib tuua kaasa kinnistusosakonnale ja RIK-i klienditeenindusele tehtavate kirjalike päringute

arvu kasvu, kuid mõlemad asutused on igapäevase töö käigus tegelenud selliste kirjalike

päringutega ka siiani ning see ei too kaasa uusi tööülesandeid. Vähesel määral ja lühiajaliselt

võib kasvada RIK-i klienditeeninduse töökoormus, kuid piisava infoga e-kinnistusraamatu

veebilehel ja klientide teavitamisega saab kliente muudatusega kursis hoida.

Seega võib öelda, et sihtrühmadele on mõju küll vähesel määral negatiivne, kuid lühiajaline

ning mitte oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasneb mõningane kulu kinnistusraamatu infosüsteemi arendusteks,

mis kaetakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarvest. Teisi eeldatavaid kulusid ega

tulusid ei ole ette näha.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatakse muuta ka justiitsministri 30.06.2010. a määrust nr 24 „Kohtu

kinnistusosakonna kodukord“. Seletuskirjale on lisatud rakendusakti kavand (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohase seaduse jõustumise aeg on 15. jaanuar 2025, mis jätab piisava aja infosüsteemi

arenduste tegemiseks ja muudatustega kohanemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Notarite Koda, Riigikohus, Tartu Maakohtu

kinnistusosakond, Õiguskantsleri Kantselei, Andmekaitse Inspektsioon, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Riigiprokuratuur, Politsei- ja

Piirivalveamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Pangaliit, Eesti

Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Juristide Liit, Maa-amet, Eesti

Meediaettevõtete Liit, MTÜ Eesti Krediidiandjate Liit, MTÜ FinanceEstonia, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Andmekaitse Liit, E-riigi Akadeemia SA,

Eesti Koostöö Kogu, Inimõiguste Instituut ning MTÜ Open Knowledge Estonia.

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Siseministeerium ja Rahandusministeerium. Eelnõu kohta

esitasid arvamuse Maa-amet, Andmekaitse Inspektsioon, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koda, Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Riigikohus, Eesti Meediaettevõtete

Liit, Riigiprokuratuur ning Eesti Advokatuur.

Esitatud märkused on lisatud kooskõlastustabelisse. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale

(lisa 1).