Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 2. Hoonete

kaitsekategooriad

Muinsuskaitseala piir

A-kaitsekategooria

B-kaitsekategooria

Mälestis

C-kaitsekategooria

1

2

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 3. Arheoloogilise

kultuurkihiga alad

Muinsuskaitseala piir

Arheoloogilise kultuurkihiga alad

1 – Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee lähiümbrus.

2 – Maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide.

1

2

3

4

5 6

Vabariigi Valitsuse korraldus

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord"

Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised

haljasalad

Muinsuskaitseala piir

Väärtuslik ajalooline haljasala

1. Katariina allee 2. Kreutzwaldi park 3. Juudi park 4. Kandle aed 5. Võru Katariina kiriku haljasala 6. Võru Jekateriina kiriku haljasala

Seletuskirja lisa 1

Võru muinsuskaitseala inventeerimisaruanne

Koostajad: Anu Lepp, Tiina Pettai

Muinsuskaitseamet, 2023

Sissejuhatus

Võru muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Käesolev inventeerimine moodustab koos Võru vanalinna arheoloogiliste alade ning haljastusuuringuga aluse muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele.

2010.–11. aastal viidi Muinsuskaitseameti tellimusel läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimine.1 Inventeerimise tulemused täiendati ja kaasajastati 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini läbi viidud paikvaatlustel ning arhiiviuuringute käigus kogutud andmetega ning alusuuringutele2 tuginedes. Saadud informatsioon koondati tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost. Koos töörühmaga tehti hoonete kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused, lähtudes lisaks alusuuringutele ka kaitsekorra koostamise protsessis toimunud kaasamiskoosolekutel3 kohal viibinud inimeste poolt välja toodud Võru vanalinna väärtustest ja eripäradest. Koondtabel on uuringuaruande lisas 1. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse, kus muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi kruntidele olemasolevates piirides on loodud ala jaotusobjektidena alamlehed.

Kaitsekategooriate ettepanekute tabelit täiendatakse ja parandatakse peale aruande koostamist kaitsekorra avatud menetluse käigus. Täiendavalt täidab töörühm infot objektide kohta, mida inventeerimise käigus ei käsitletud.

Inventeerimise lähtekohad

Vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi:

1) A-kaitsekategooria;

2) B-kaitsekategooria;

3) C-kaitsekategooria.

A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele:

1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust;

2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade.

1 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011, https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011, https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf. 2 Alusuuringud kaitsekorra koostamiseks on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel: muinsuskaitseamet.ee/vorukaitsekord. 3 Kaasamiskoosolekud toimusid 29.09.2022, 09.03.2023 ja 29.05.2023. Kokkuvõtted koosolekute aruteludest on leitavad Muinsuskaitseameti kodulehel muinsuskaitseamet.ee/vorukaitsekord.

Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

3) C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.

Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A- ja B- kaitsekategooriates oleksid hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Inventeerimise läbiviimine

Võru vanalinna hoonete inventeerimise aluseks olevad paikvaatlused ning olemasoleva ja juurde saadud info koondamine tabelisse viidi läbi Muinsuskaitseameti nõunike Tiina Pettai ja Anu Lepa poolt, töö esimeses etapis oli lepingulise partnerina kaasatud Jette Paat.

Lisaks paikvaatluste andmetele tutvuti ka Muinsuskaitseameti arhiivis olevate muinsuskaitse eritingimuste ja projektidega, Vana-Võromaa Kultuurikoja arhiivi, ajalooliste kaartidega ning AS Kurmik ja töögrupi liikme Epp Needo isikliku projektiarhiivi ja fotokoguga.

Hoonete fotod ja muud hoonestuse ajaloo seisukohal olulised materjalid sisestati kultuurimälestiste registrisse muinsuskaitseala all olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektid).

Vajaduse korral (võimalike A-kategooria hoonete puhul) pildistati hooneid ka seestpoolt, ent selline mitte-sekkuv lähenemine ei pruugi anda kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta. Enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud.

Kõik inventeerimisel koondatud andmed vaadati läbi Võru muinsuskaitseala kaitsekorra töörühmas ning esitati nende alusel hoonetele kaitsekategooria ettepanekud ja nende põhjendused.

Käesolev inventeerimisaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2023. aasta 31. mai seisuga. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad on kavas kehtestada Võru muinsuskaitseala kaitsekorraga.

Inventeerimistulemused

1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti 18. sajandi hooneid ning esinduslikumaid osaliselt säilinud interjööridega 19.–20. sajandi hooneid. Oluliseks näitajaks oli muuhulgas mantelkorstna ja algsele lähedase ruumijaotuse säilimine. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid või -detailid: ahjud, mantelkorstnad, trepid, peegelvõlvlaed, siseuksed jms. A- kaitsekategooria on suures mahus säilinud autentselt ja on võrreldav mälestises säilinud väärtustega.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse 13 hoonet. A- kaitsekategooria ettepanekuga hooned on:

1) F. R. Kreutzwaldi 25a 2) Jüri 11 3) Jüri 12 4) Jüri 17 5) Jüri 20a 6) Jüri 28b 7) Kalevipoja 3 8) Karja 24 9) Katariina allee 3 10) Katariina allee 4 11) Katariina allee 4b 12) Vabaduse 13 13) Vabaduse 7

2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikke ajaloolisi hooneid, sh suur osa muinsuskaitseala elamutest ning ajaloolise hoonestusstruktuuri osaks olevad abihooned. Oluliseks peeti hoonete paiknemist ajaloolisel ehitusjoonel või muul viisil algupärase kinnistustruktuuri osana. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnedele uuematele, II maailmasõja-järgsete, hoonetele, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse 322 hoonet.

3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda.

Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal C-kaitsekategooriasse 601 hoonet.

Muinsuskaitseala piiride määramine

Juba inventeerimise esimese etapi lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala laiendamine senise kaitsevööndi alal.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest

linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning end piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni, k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus.

Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel.

Senise kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A-kaitsekategooriasse määramise ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria ettepanekuid tehti 56 hoone puhul, ülejäänud hooned on määratud C-kaitsekategoorias.

Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja Tamula järv) ning muus osas eristub lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest. Kehtestatud on kaitsevööndina neli vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast väljaspoole ja mille eesmärk on tagada kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.4

Kaitsekorra protsessis ja pärast avalikku väljapanekut tehtud kaitsekorra muudatused

Kogu kaitsekorra koostamise protsessi ja kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel saavad kõik kodanikud teha ettepanekuid kaitsekategooriate muutmise ja muude kaitsekorda puudutavate asjaolude kohta. Ettepanekud kaalutakse läbi kaitsekorda koostava töörühma koosolekul.

4 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1.

LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel

ETAK-

kood

Aadress Katego

oria

ettepa

nek

Põhjendus

492912 F. R. Kreutzwaldi 1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik administratiivhoone, mis esindab

19. saj teise poole kohalikku tellisarhitektuuri traditsiooni.

Kolmekorruselisel hoonel on säilinud kuju, maht,

fassaadielemendid ja massiivsed tugipiilarid. Hoone juurde kuulub maakividest ja paekiviplaatidega kaetud kõrge väravamüür.

6122763 F. R. Kreutzwaldi 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud lihtne väikesemahuline puitelamu 20. saj algusest. Väärtuslik Võru ajaloolise linnatuumiku

puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana.

523990 F. R. Kreutzwaldi 10 C Abihoone

77350 F. R. Kreutzwaldi 10a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud puitelamu 20. sajandi algusest. Võru ajaloolise linnatuumiku puitarhitektuuri ilmekas näide.

Välisviimistluses on säilitatud või ennistatud algupäraseid detaile (laiad voodrilauad, balustritega akendealune vöö, rombi- ja ringimotiiviga nurgalauad, kitsa

valgmikuga tahveldatud tiibuks, akende ruudujaotus).

517856 F. R. Kreutzwaldi 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

puithoone 19. sajandi lõpust. Praeguse välisilme sai 1916. aastal.

Otsaga ajaloolisel tänavajoonel asuval ühekorruselisel pultkatusega

hoonel on säilinud kõrged korstnapitsid, liseenidega liigendatud tulemüür ja mõned ajaloolised avatäited (puidust tahveluks ja üks aken).

75839 F. R. Kreutzwaldi 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puithoone.

20. saj alguses endisest abihoonest ümber ehitatud hoonel on säilinud on lai laudvooder ja algupärased avatäited koos sulustega, hoovi pool

aidale omane räästaalune. 1912. aasta linnakaardi järgi asus hoones telefonikeskjaam.

74427 F. R. Kreutzwaldi

13a

C Abihoone

517858 F. R. Kreutzwaldi 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv täiskahekorruseline puitelamu 20. saj algusest.

Säilinud on hoone maht ja kuju, tänavafassaadi akende rütm, korrustevaheline püstlaudadest vahevöö, hoovi pool eenduv

trepikoda ja varjualune.

75069 F. R. Kreutzwaldi 15 B 19. saj lõpul nurgakrundile ehitatud suuremahuline

ajalooline apteegihoone, mille otstesse lisati 20. saj algul kolmekorruselised juurdeehitised.

Säilinud on historitsistlikkus arhitektuurikeeles hoone maht ja

kuju, korrapärane avatäidete paigutus tänavafassaadil ja rikkalikult dekoratiivseid välisviimistlusdetaile.

493439 F. R. Kreutzwaldi 16 B 1970. aastate monumentaalset ja lakoonilise joonega modernismi esindav U-kujulise põhiplaaniga hoone, mille Tartu poolses otsas asuvad spordisaalid.

Hoone arhitektuurne keel on üles ehitatud hooneosade mahtude erinevale kombineerimisele. Lakoonilisi lintakendega fassaade elavdavad terasest stiliseeritud

sportivate figuuridega pannood.

8848443 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone

492328 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone

76794 F. R. Kreutzwaldi 17 C Nõukogudeaegne kortermaja

74737 F. R. Kreutzwaldi 17/1

C Nõukogudeaegne garaažikompleks

77278 F. R. Kreutzwaldi 18 B Muinsuskaitsealale erandlik osaliselt krohvitud puitelamu, mille põhikehand valmis 19. saj keskel, kuid millele on eri

aegadel lisatud eriiilmelisi ja rikkaliku dekooriga juurdeehitisi.

Ajaloolisel ehitusjoonel paikneval hoonel on säilinud arvukalt algupäraseid ehitusdetaile (räästa hammaskarniis, lai sepanaeltega

laudis hooviküljel, kahepoolne tahveluks lõigatud nurgal, püst- ja rõhtimpostide ning sepismanustega aknaraamid, ehispeaga hingedega tahvelluugid jm).

75942 F. R. Kreutzwaldi 18 C Abihoone

74069 F. R. Kreutzwaldi 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ajaloolisel ehitusjoonel asuv puitelamu. 19. sajandist pärit

algkehandit on hilisemal ajal ümber ehitatud.

73121 F. R. Kreutzwaldi 19 C Abihoone

74707 F. R. Kreutzwaldi 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust suuremahuline korterelamu. 19. sajandist pärit hoone algkehandit on hilisemal

ajal korduvalt ümber ehitatud ja mitmeid juurdeehitisi lisatud. Avatäited on uuendatud.

6077977 F. R. Kreutzwaldi 2 C Abihoone

71831 F. R. Kreutzwaldi 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistliku fassaadiga elamu- ja kauplusehoone 19. saj lõpust. Ajalooline fassaadidekoor ennistati 1990. aastatel.

75821 F. R. Kreutzwaldi 21 C Abihoone

75464 F. R. Kreutzwaldi 21a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj alguses endisest aidast ümberehitatud korterelamu.

Säilinud on hoone maht ja kuju ning mitmed fassaadidetailid

(kolmeosalised õhutusavaga puitaknad, akende piirdeliistud, nurgalauad, tuulekast). Moodustab koos teiste krundil asuvate hoonete ja õuealaga ansamblilise terviku.

6084151 F. R. Kreutzwaldi 21a

C Halvas seisukorras puidust abihoone, mis sobitub krundil asuvate puidust elamutega.

73009 F. R. Kreutzwaldi 21b

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20 saj alguses ehitatud hoovielamu. Moodustab koos

teiste krundil asuvate puithoonete ja õuealaga ansamblilise terviku.

75399 F. R. Kreutzwaldi 22 C Nõukogudeaegne korterelamu

(ehit 1979 (RPI Eesti Projekt, arh I. Jaagus, 1977)

74068 F. R. Kreutzwaldi 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust elamu- ja kauplusehoone 19. saj lõpust. Säilinud on hoone

algne maht ja kuju, välisviimistlust on nõukogude ajal uuendatud.

77030 F. R. Kreutzwaldi 25 B Muinsuskaitseala miljöösse

sobituv elamu. 19. saj lõpul ehitatud algse puitmaja asemel 2005 valminud kergplokkidest konstruktsiooniga koopiaehitis, mis järgib ajaloolist hoonet ja

selle välisilmet.

76313 F. R. Kreutzwaldi 25a

A Kõrge vanuse- ja arhitektuuriväärtusega kohalikke

ehitustraditsioone järgiv puithoone. Enne 1808. aastat ehitatud vanabalti kehandi ja massiivse poolkelpkatusega varaklassitsistlik elumaja kuulub

Võru vanimate hoonete hulka.

Hoone eksterjööris on säilinud arvukalt algupäraseid detaile. Hoone

keskel on säilinud mantelkorstna kiviseinad, korstnakehand koos katusest väljuva jämeda korstnapitsiga on lammutatud.

7763047 F. R. Kreutzwaldi 25a

C Abihoone

75644 F. R. Kreutzwaldi 26 C Nõukogudeaegne korterelamu

74448 F. R. Kreutzwaldi 27 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ja ehitustraditsioonie järgiv nurgakrundil asuv hoonete

kompleks on rekonstrueeritud 2000. aastate algul kolmest eraldiseisvast ning eri aegadel ehitatud eriilmelisest hoonest.

Rekonstrueerimisel on säilitatud hoonete üldproportsioonid, katusekuju ja avade asetus, lisatud on

Võru vanalinnale omaseid eksterjööridetaile.

74747 F. R. Kreutzwaldi 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj alguses ehitatud üürimaja.

74860 F. R. Kreutzwaldi 29 B Muinsuskaitsealale sobituv ajalooline puitelamu. Üldgabariidid säilitanud 19. saj

II poolel valminud hoone on ümber ehitatud 20. saj algul ning nõukogude ajal.

20. saj I veerandil tuntud Võru linnapea majana. Hoone I korrusel on säilinud peegelvõlvlaega ruum.

6075909 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone

6348902 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone

524364 F. R. Kreutzwaldi 30 C Nõukogudeaegne ühekorruselise liituva äripinnaga korterelamu

71687 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

73057 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

74862 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

75617 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis

72148 F. R. Kreutzwaldi 31/1

mälestis

76528 F. R. Kreutzwaldi 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Hoone vanemasse hoonestusjärku kuuluv kaguosa on hiljem loodepoolse väiksema majaga keskrisaliidi abil kokku

ehitatud, liitumiskohta markeerib punastest telliste tulemüür.

Pärast 20. saj alguse ümberehitust

uusklassitsistliku ilme saanud ehitise algkehand võib kuuluda linna varaseimasse ehitusjärku. Praegune lihtsustatud fassaadilahendus kuulub nõukogude aega.

75778 F. R. Kreutzwaldi 33 C Abihoone

73001 F. R. Kreutzwaldi 33a

B Ajaloolisest hoovihoonest rekonstrueeritud elamu sobitub

muinsuskaitseala miljöösse.

77251 F. R. Kreutzwaldi 33a

B Hoovielamuga sobituv abihoone (pesuköök).

76295 F. R. Kreutzwaldi 34 B Muinsuskaitsealal erandlik

esindusliku ja rikkalikult dekoreeritud nurgalahendusega puithoone.

Ajaloo- ja arhtektuuriväärtusega

hoones on tegutsenud hotell Riga ja restoran Meteor.

76469 F. R. Kreutzwaldi 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu.

19. saj III veerandil üürimajaks

ehitatud hoonel on säilinud maht ja katusekuju, kuid fassaadilahendus on kaotanud ajaloolise ilme ja detailid.

6347936 F. R. Kreutzwaldi 35 C Abihoone

72211 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline punastest tellistest seinte ja S-savikividega kaetud viilkatuse, kõrge korstna ja

ulualusega abihoone on ehitatud 1935. aastal ja on säilitanud oma algupärase ilme.

75196 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

suuremahuline klassitsistliku tüüpfassaadiga puidust elamu- ja ärihoone, mille tagafassaadil on säilinud Võrule omased erikaldeliste katustega

hoonevälised puittrepikojad.

Hoone algkehand kuulub 19. saj II veerandil ehitatud ühekorruselisele

hoonele, mis sai 19. saj lõpul ja 20. saj algul puidust juurdeehitise ja kahekorruselised tiivad, 1929 tsementkivist juurdeehitise ja 1933 loodepoolse otsa uusklassitsistlik

kujunduse (arh E. Laasi).

74404 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega

rõhtpalkidest abihoone 19. saj II veerandist, mis on suures osas säilitanud oma algse kuju ja välisilme.

6122744 F. R. Kreutzwaldi 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv elumaja, mille algne kehand

pärineb 19. sajandi II veerandist. Hoone kuju on mitmete ümberehituste käigus märkimisväärselt muudetud.

6347992 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega

maakividest abihoone (pesuköök) 19. saj II veerandist, mis on säilitanud oma algse kuju ja välisilme koos detailidega.

71463 F. R. Kreutzwaldi 38 C Osa 1938. aastal ehitatud puukuurist. Säilinud on üks tulemüüridest.

6558669 F. R. Kreutzwaldi 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline viilkatusega puidust elu- ja ärihoone. 1904. aastal endise kuuri kohale ehitatud hoone on äsja

rekonstrueeritud ja selle kuju muudetud.

76310 F. R. Kreutzwaldi 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik traditsionalistllikus laadis

puithoone, mis paikneb otsaküljega tänavajoonel. 19. saj keskel algselt koolihooneks ehitatud praegusel kortermajal on säilinud ajalooline maht,

kuju, mitmed avatäited ja fassaadidetailid.

76363 F. R. Kreutzwaldi 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

puithoone 19. saj II poolest, mille esifassaad on inspireeritud tsaariaegsetest tüüpfassaadidest.

Säilinud on mitmeid välisviimistlusdetaile (kuueruudulise

tiibukse kõrval kolm rõhtfrontooniga aknaava, räästaalune hammaskarniis, avade laiad piirdelaudad, aknaluukide sepiskonksud,

Hoovipoolsed juurdeehitised on 20. saj algusest.

akendealune vahevöö). Hoovipoolsed juurdeehitised

pärinevad 20. saj algusest.

72805 F. R. Kreutzwaldi 40a

B Endisest abihoonest ümber ehitatud hoovielamu pärineb 19. saj II poolest ja järgib oma

mahu, kuju ja traditsionistliku välisilmega muinsuskaitseala ehitustraditsioone.

74733 F. R. Kreutzwaldi 41 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoone 19. sajandi keskpaigast. Hoone on säilitanud oma algse kuju ja välisilme.

71717 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone

6559505 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone

72926 F. R. Kreutzwaldi 41/1

B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik

kõrgel soklil hoovielamu (proj 1923, joonestaja P. Mäggi), mis on säilitanud oma algse kuju, välisilme ja fassaadidetailid.

77310 F. R. Kreutzwaldi 41/2

C Kinnistu tagumises osas asuv tänapäevane hoovimaja

75758 F. R. Kreutzwaldi 42 B Hoovipealne tootmishoone (ajalooline sepikoda ja

lukksepatöökoda, hiljem põllumajandustööstuse laborihoone), mis on nõukogude ajal ümber ehitatud.

76613 F. R. Kreutzwaldi 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne puithoone. 19. saj lõpul ehitatud klassitsistlik kõrgel maakivisoklil rõhtpalkelamu on

rekonstrueerimisel säilitanud üldgabariidid ja fassaadilahenduse.

77250 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone

6077810 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone

76742 F. R. Kreutzwaldi 43 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline puitelamu. Arvatavasti tsaariajast pärit algkehandiga hoone on enne Teist maailmasõda läbinud ulatuslikud juurde- ja

ümberehitused.

Ümberehitustejärgsest ajast on säilinud hoone maht ja katusekuju

ning mitmed välisviimistlusdetailid. Hoonele liituvad savitellistest ühekordne tiibhoone ja väline kinniehitatud puidust trepikoda, õue pool II korruse joonel eenduv

ühiskäimla kehand.

7210265 F. R. Kreutzwaldi 43 C Abihoone

76573 F. R. Kreutzwaldi 43/2

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

Säilinud on hoone maht ja kuju ning välisviimistlusdetailid.

viilkatusega hoovielamu on ehitatud 20. saj algul

(ümberehitusprojekt 1934).

6759508 F. R. Kreutzwaldi 43a

C Nõukogudeaegne garaažikompleks

6077478 F. R. Kreutzwaldi

43b

C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv

tänapäevane telliskivifassaadiga äri- ja eluhoone (projekt 2004).

75243 F. R. Kreutzwaldi 43c

C Nõukogudeaegne garaažikompleks

72421 F. R. Kreutzwaldi 44 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ajaloolisel ehitusjoonel asuv koopiaelamu 20. saj lõpust. Hoone maht, kuju ja fassaadidekoor järgivad ajaloolisi ehitustraditsioone.

71688 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone

71950 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone

71905 F. R. Kreutzwaldi 45 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline viilkatusega puidust korterelamu. Hoovi pool kaks eenduvat eriilmelist

tiibehitist. Hoone välisviimistluses on säilinud mitmed algupärased detailid.

72796 F. R. Kreutzwaldi 45 B Vanuse- ja miljööväärtusega

vanast palkaidast ümberehitatud hoovihoone.

77375 F. R. Kreutzwaldi

45a

C Hoovil asuv maakividest ja

punasest tellistest dekoratiivsete nurgalao ja avatäidete piiretega kelder on ainus säilinud osa kunagisest ajaloolisest abihoonest.

6558670 F. R. Kreutzwaldi 46 B Muinsuskaitsealal erandlik tellistest krohvitud kauplushoone

(ehit 1931).

Hoone traditsionalistlikus arhitektuurikeeles esifassaadil on

säilinud tahveldatud valgmikuga tiibuks, sellest kummalgi pool kolmeosalised puitraamidel aknad, avade ümber krohviraamistus, räästajoonel profileeritud kivikarniis.

77007 F. R. Kreutzwaldi 46 C Abihoone

75398 F. R. Kreutzwaldi 46/1

B Tänavaäärse kivihoone tagaküljele liituv

kahekorruseline puidust korterelamu (ehit 1935).

Säilinud on kitsas voodrilaud, püstlaudisest vahevöö korruste vahel,

kolmeosalised framuugiraamiga puitaknad, väikesed rombikujulised aknad otsaviiludel. Loodeküljel kastjas trepikoda.

77006 F. R. Kreutzwaldi 47 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline viilkatusega puidust korterelamu. 19. saj lõpust pärit hoonet on korduvalt ümber ehitatud ja selle algsest

välisilmest pole palju säilinud.

72662 F. R. Kreutzwaldi 48 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel asuv kahekorruseline puidust

korterelamu, millega hoovi pool liitub ristub tiibehitis ja eenduv trepikojamaht selle küljes.

19. saj lõpust pärit hoonet on korduvalt ümber ehitatud ja laiendatud, säilinud on üksikud algupärased viimistlusdetailid.

71998 F. R. Kreutzwaldi 48 C Abihoone

74342 F. R. Kreutzwaldi 48a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv viilkatusega elamu-ärihoone. Otsaga tänavajoonel paiknev

hoone rekonstrueeriti 2000. aastate algul.

70845 F. R. Kreutzwaldi 49 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajaloolisel ehitusjoonel paiknev puitelamu 19. saj lõpust / 20. saj algusest. Fassaadi ilmestavad teravaviilulised vintskapid.

6075915 F. R. Kreutzwaldi 49 C Abihoone

75307 F. R. Kreutzwaldi 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel paiknev puitelamu 19. saj II poolest.

Oluline roll Võru vanalinna puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana.

Hoone on halvas seisukorras, kuid sellel on säilinud mitmeid välisdekoori detaile (lai voodrilaud,

valgmikuga tahveldatud välisuks, osad avatäited koos sulustega, akende profileeritud piirdeliistud dekoratiivsete nurgaklotsidega, poolkaarjas pööninguaken)

75771 F. R. Kreutzwaldi 5 C Abihoone

78013 F. R. Kreutzwaldi 50 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel paiknev puidust elu- ja ärihoone 19. saj

lõpust. Nurgakrundil paiknevat L-kujulist hoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja laiendatud, säilinud on hoone ajalooline maht ja kuju.

74487 F. R. Kreutzwaldi 50a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohalikke ehitustraditsioone

järgiv hoovielamu (algselt tisleritöökoda) 20. saj algusest, mis on hiljuti täielikult rekonstrueeritud.

77643 F. R. Kreutzwaldi 51 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodi iseloomustav kahekorruseline äripinnaga korterelamu on ehitatud ümber vanemast hoonest. Säilinud on

hoone maht, kuju ja paljud välisviimistlusdetailid (osad avatäited, tänavapoolne juugendlik välisuks).

74522 F. R. Kreutzwaldi 52 B Ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik

täiskahekorruseline puidust nurgahoone laiendusega hooviküljel ja hilisema mahuka kivist juurdeehitisega Liiva joonel. Hoones on ajalooliselt

asunud Võru maakonna politseivalitsus ja hotell London.

19. saj lõpus / 20. saj algul ehitatud

hoonel on säilinud ja ennistatud mitmed fassaadidetailid. Akendele paigaldatud piirdeliistud ning ehispennide nikerdused otsaviiludel on hilisemad lisandused.

76128 F. R. Kreutzwaldi 52a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik täiskahekorruseline viilkatusega puidust ametihoone.

Lihtsa kavatisega hoonel on säilinud mitmeid historitsistlikke detaile

(fassaadiakende kaunilt kujundatud saelõikelised piirdeliistud, rihveldatud nurgalauad, profileeritud sarikaotstega avatud räästas, veelaudadest vahevööd jne). Kahe-

ja kolmepoolsed puitaknad on lehthingede ja nurgaraudadega.

7026091 F. R. Kreutzwaldi 52a

C Nõukogudeaegsete garaažibokside osa

79719 F. R. Kreutzwaldi 52b

C Nõukogudeaegne garaažihoone

76093 F. R. Kreutzwaldi 53 C Nõukogudeaegne tornelamu

(ehit 1986)

73892 F. R. Kreutzwaldi 54 C Tänapäevane kiviplokkidest puitvoodriga hoone. Asub ajaloolisel tänavajoonel.

77095 F. R. Kreutzwaldi 54a

C Nõukogudeaegne korterelamu

77313 F. R. Kreutzwaldi 54b

C Nõukogude ajal ümber ehitatud ajalooline tootmishoone

74224 F. R. Kreutzwaldi 55 B Muinsuskaitsealal erandlik tööstusarhitektuuri näide 19. saj lõpust. Ajaloolisesse piiritusevabriku kompleksi

kuulunud hoone oli algselt vabriku omaniku elamu, hiljem olnud kaitseliidu kasutuses.

Hoonel on säilinud historitsistlik dekoor. Otsaviilusid markeerivad tipul ja otstel filigraansete sepiskaunistustega postikesed.

Tänavapoolsele katusetahule üheaknaliste vintskappide vahele on kaasajal paigaldatud pindaknad.

Hooviküljel on vintskapid kaheaknalised. Lõunaotsal on

säilinud kinnimüüritud avadega punastest tellistest väravahoone ning jupike piirdemüüri. Need ja hoovipoolsed vintskapid pole algupärased.

71833 F. R. Kreutzwaldi 56 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv täiskahekorruseline puithoone. 20. saj I poolel tegutses hoones

võõrastemaja Eestimaa (hilisema nimega Commercia).

1880. aasta paiku ehitatud hoonel on säilinud mitmeid uusklassitsistlikke välisviimistlusdetaile (püstise kaaslaudisega vahevöö esifassaadil,

otsaseinale pööratud räästakarniis, räästa hammasvöö, ruudu-, rombi- ja ringimotiiviga nurgalauad, kagupoolse ukse kõrvade ja rihvelpinnaga piirdeliistud,

tihedaruuduline viiluaken, akende sepismanused).

76152 F. R. Kreutzwaldi 56a

B Muinsuskaitsealal erandlik punastest tellistest hoone on ehitatud 1914 üürimajaks.

Krohvimata maakivisoklile toetuva hoone eri laiusega tagaküljele liitub trepikojaga puiterker.

Säilinud on historitsistlik fassaadikujundus (ehistornikestega parapettviilud, räästakarniis ja

vööndsimsid, avade eenduv raamistus, lukukivimotiivi ja ühendatud pealisvööga tellissillused, dateeringuga krohvitud petikpind loodepoolsel ja sepishingedega 6-

ruuduline aken kagupoolsel viilul).

77082 F. R. Kreutzwaldi 56a

C Abihoone

77136 F. R. Kreutzwaldi 56b

C Nõukogudeaegne korterelamu

72746 F. R. Kreutzwaldi 57 B Võrus erandlik imposantne punastest tellistest ajaloolise

tööstusarhitektuuri näide 19. saj lõpust (projekt 1897, tehnik A. Kruman). Kompleksi hoonetest on säilinud veel F. R. Kreutzwaldi 55 elamu ja Paju 17

kelder.

Historitsistlikul hoonel on säilinud mitmed ehitusaegsed

välisviimistlusdetailid (puhtal vuugil dekoratiivlaoga seinad, mõlemal pikiküljel kõrge otsaseintega keskrisaliit sepistatud tuulelipuga tänavapoolse viilu tipul). Viilude

ehispostikesed on kaotanud sepiskaunistused, kõrgemad plekkmütsid on asendatud madalatega.

6126687 F. R. Kreutzwaldi 57b

B Võrus kohaliku maamärgina tuntud ajaloolise piiritusevabriku punastest tellistest korsten, mille ümber on ehitatud tänapäevane tootmishoome.

75309 F. R. Kreutzwaldi 58a

B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle miljöösse sobituv ebasümmeetrilise fassaadiga puithoone. Algne, 19. saj lõpul valminud elamu rekonstrueeriti

1999 kauplusehooneks, mitmed algupärased eksterjööridetailid

restaureeriti.

75817 F. R. Kreutzwaldi 58b

C Nõukogudeaegne korterelamu

71926 F. R. Kreutzwaldi 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja kohaidentiteeti kandev ajalooline abihoone (kuur- pesuköök).

74890 F. R. Kreutzwaldi 6 B 1954 valminud Võru

ehitusvalitsuse nelja korteriga tööliselamu asub ajaloolisel ehitusjoonel ja sobitub ümbritseva hoonestusega. Elamu on säilitanud oma algse välisilme

ja mitmed viimistlusdetailid.

75068 F. R. Kreutzwaldi 62 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne puidust

kahekorruseline üürimaja äripindadega esimesel korrusel. Nn Judeikini majana tuntud hoone on ehitatud 19/20. saj vahetusel ja moodustab osa

ajaloolisest juudi kogukonna kvartalist.

Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja paljud välisviimistlusdetailid. Nurgal asuva sissepääsu kohal

kõrgub Võrule iseloomulik, kuid väheste hoonete juures tänaseks säilinud kolmnurkviilu ja suurte akendega ärkel.

8851538 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone

8851540 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone

81451 F. R. Kreutzwaldi 62a

B Võrule iseloomulik puidust kahekorruseline korterelamu maht 20. saj algusest, osa

ajaloolisest juudi kvartalist. Säilinud on hoone kuju, maht ja välisviimistlusdetailid.

6126277 F. R. Kreutzwaldi 64 B Võrule iseloomulik puidust kahekorruseline korterelamu

(ehit 1908), osa ajaloolisest juudi kvartalist. Säilinud on hoone kuju, maht ja välisviimistlusdetailid.

71097 F. R. Kreutzwaldi 64 C Abihoone koos endisest hoonest säilinud tulemüüriga.

69607 F. R. Kreutzwaldi 64a

C Ajaloolise juudi kogukonna hoone 19. saj lõpust, mis on

hilisemate ümberehituste käigus kaotanud oma algse ilme.

516995 F. R. Kreutzwaldi 8 B Muinsuskaitsealal erandlik krundi tagumises osas paiknev

villa-tüüpi puitelamu 19. saj lõpust.

Arhitektuuriväärtuslikul hoonel on säilinud rikkalik historitsistlik

fassaadidekoor ja algupärased avatäited (sh veranda värvilised taimornamendi ja õiemotiiviga klaasiruudud).

498579 F. R. Kreutzwaldi 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne ajaloolisel ehitusjoonel

paiknev puitelamu.

Võrule omase 20. saj I poole puitarhitektuuri näide, mis on

säilitanud om ehitusaegse mahu, kuju ja punastest tellistest soklivöö ning korstnapitsi, muud detailid on hilisemate remontide käigus asendatud.

738239 F. R. Kreutzwaldi 9 B Muinsuskaitsealal erandlik mansardkorrusega kolmekorruseline arhitektuuriväärtuslik puitelamu

1930. aastatest, mis koosneb L- kujulisest põhihoonest ja sellele liituvast verandadega juurdeehitisest.

Põhihoone fassaadilahenduses on säilinud hilisjuugendile iseloomulikud detailid, juurdeehitis lisab traditsionalismile omast

dekoori.

76676 F. R. Kreutzwaldi 9 C Abihoone

71993 Jõe 1 C Abihoone

74808 Jõe 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

8849137 Jõe 1 C Abihoone

73145 Jõe 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu

76855 Jõe 2 C Abihoone

487967 Jõe 3 C Garaažikompleks

77083 Jõe 4 C Abihoone

73183 Jüri 1a C Abihoone

75610 Jüri 1a C Nõukogudeaegne üksikelamu

77349 Jüri 20 B Tüüpprojekti järgi 1959 valminud hoone, mis esindab

korruselamute ühesektsioonilist varianti. Tellistest ja krohvitud seintega madala viilkatusega hoone on keskse trepikojaga, mida ilmestab lintaken.

Hoone on säilitanud oma ehitusaegse välisilme. Klassitsitslikust

fassaadidekoorist on alles kitsas astmeline kivist räästakarniis ja kivist aknalauad. Kõrgust lisab pööningu akendega nivendisein.

72443 Jüri 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1950), mis on ehitatud varem samal krundil asunud puidust ühekorruselise elamu asemele.

73843 Jüri 1 C Eluhoonele liituv abiruumide kompleks

6124378 Jüri 11 A Muinsuskaitsealal vähe esinevat

esindustraditsionalistlikku stiili esindav pikiküljega krundi tänavajoonel paiknev täiskahekorruseline viilkatusega kivist ametihoone, mis valmis

1939. aastal pangahoone (mälestis, reg-nr 14141) juurdeehitisena.

Säilinud on hoone maht ja kuju,

peasissepääsuga eenduv keskrisaliit ja uusklassitsistlik välisdekoor. Interjööridetailidest on ehitusaegsena säilinud peegelvõlvlaed, laerosetid, trepipiirded, sisemine trepikojauks.

79878 Jüri 12 A Võru vanalinnas erandlik ja selle

ilmet mitmekesistav funktsionalistlikus stiilivõtmes administratiivhoone linna

Võru riigimaja funktsiooni täitvas

hoones on lisaks esinduslikule välisdekoorile säilinud ka algupäraseid interjööridetaile ja

peatänava ääres ehitati end Võru postijaama kohale (arh Henn

Kuvasto, 1936).

väärtuslikke tarindeid (peegelvõlvlaed, keskne peatrepp,

rõdule viiv tiibuks koos manustega, radiaatorid, parkett jm).

79248 Jüri 12 B Endise hobupostijaama hobusetallist 1930. aastatel

ümberehitatud töökojaks ja garaažiks ehitatud hoone sobitub peatänavaäärsete esindushoonete kompleksi.

75468 Jüri 13 B Algselt funktsionalistlik

ühekorruseline tänavajoonel paiknev ärihoone (ehit 1938) on 1950. aastate ümberehitusel saanud kaks lisakorrust. Sobitub peatänava hoonestusega.

8460929 Jüri 13a B Nõukogudeaegne (ehit 1964) kioskihoone Jüri 13 ja Lembitu 4 hoonete vahel. Erandliku funktsiooni ja arhitektuuriga

hoone on ümberehitustel oma algupärase kuju kaotanud.

77674 Jüri 14 C Nõukogudeaegne korterelamu

74880 Jüri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust ärihoone tänavajoonel (ehit 1864). Otsas liitub hoone mahuga kaldkatusega

sissepääsuehitis ja hoovi pool Võru vanalinnale iseloomulik eenduv trepikoda.

Säilinud on mitmeid algupäraseid detaile ning klassitsistlikku fassaadidekoori.

71690 Jüri 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust kauplus-elamu. Algselt otsaga tänavale suunatud ristkülikukujulisele hoonele on loodeküljele ehitatud ristuv

juurdeehitis.

Hoone rekonstrueerimisel 1990.

aastatel on kasutatud Võru vanalinnale iseloomulikke kujundusvõtteid ja viimistlust. Hoovi pool liitub hoonega postidel varjualune.

6348275 Jüri 15a C 2010. aastal valminud abihoone sobitub muinsuskaitseala miljööse ja kinnistul olevate hoonete ansamblisse.

6558675 Jüri 16 C Nõukogudeaegne kivist krohvitud ameti- ja eluhoone valmis 1948-49 vana hoone varemetele ja ehitati 1957 ümber

ühiselamuks.

7208457 Jüri 16 C Abihoone

518615 Jüri 17 A Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19.

Hoonel on harvaesinevad kivist

juurdeehitised. Säilinud on mitmeid detaile algsest fassaadidekoorist, interjööri ilmestavad esimese korruse

saj II veerandist on mitmetele ümberehitustele vaatamata üks

huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas.

saali kaks klassitsistlikus stiilivõtmes kahhelahju ja peegelvõlvlagi. 1950.-

70. aastatel tegutses hoones õnnepalee.

492925 Jüri 17a C Muinsuskaitseala hoonestuses eristuv algselt ühekorruseline

hoovis asuv elamu- ja aidahoone (1936. aastast kahekorruseline) rikastab vanalinna ajaloolist miljööd.

76254 Jüri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku

stalinistliku arhitektuuri näide. 1953. aastal Võru Teedevalitsuse administratiivhoonena valminud krohvitud püstpalkhoone (projekt V. Muromets, 1952)

asub ajaloolisel krundil ja pikiküljega tänavajoonel.

Hoone nurgarustikaga kaunistatud

fassaadid on ennistatud algupärasel kujul.

76455 Jüri 18 C Ajalooline jääkelder, mis on nõukogude ajal ümber ehitatud

baarihooneks. Hoone juures asus nõukogude ajal pioneeri kuju. Algsest hoonest on säilinud vundament ja maakividest tagasein.

77279 Jüri 18 C Abihoone

76151 Jüri 18a B 1957. aastal Võru Teedevalitsuse tööliste jaoks valminud

stalinistlikule klassitsismile omase kavatisega kortermaja moodustab ansamblilise terviku tänava ääres asuva administratiivhoonega.

Säilinud on ehitusaegne maht, kuju ja fassaadidekoor (avade

krohviraamistus, rosettd esifassaadil, valgmiku ja kuue klaasiruuduga välisuks, lipuhoidikud, keldriakende metallvõrega süvendid, mõned kolmeosalised puitaknad,

sepishingedega garaažiuks).

77002 Jüri 19 B Algne mansardkatusega ühekorruseline kivihoone (ehit 1870. aastatel) on 1950. aastate

ümberehitusel saanud teise korruse ja kivikattega viilkatuse, hooviküljele kaks eenduvat puidust trepikoda ja ühekorruselise viilkatusega

tiibhoone.

76306 Jüri 19a C Nõukogudeaegne ratsionalistliku vormikeelega polikliinikuhoone (arh P. Armann, 1972), mahult ja asendilt ei sobitu

muinsuskaitseala miljöösse

75752 Jüri 19b C Nõukogudeaegne alajaam

8848202 Jüri 1a C Abihoone

79256 Jüri 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 1870. aastatel ehitatud tänavaäärne puithoone, mis sai

20. saj alguses uusklassitsistliku fassaadikujunduse (proj A. Jacoby, 1914).

Arvukad juurdeehitised on lisandunud hilisemate ümberehituste käigus.

6558667 Jüri 2 C Abihoone

74555 Jüri 20a A Suure vanuse- ja miljööväärtusega vanabalti tüüpi hoone asub Võru vanalinnale ebatüüpiliselt krundi keskosas.

Arvukaid ümberehitusi üle elanud hoone on säilitanud põhigabariidid ja katusekuju ning vihjeid ajaloolisele välisilmele.

Interjööris on säilinud baroksed ja varaklassitsistlikud kujunduselemendid. Alles on ka mantelkorstnaga köök, millel

katuseharjal punastest tellistest korstnapits.

74523 Jüri 20b C Nõukogudeaegne korterelamu

77359 Jüri 20c B Muinsuskaitsealal erandlik lao- ja eluhoone on ehitatud mitmes

järgus: algne puidust aidaosa 19. saj I poolel, tellistest laoruum ja II korruse elutuba 19. saj II poolel, kivist ait puithoone põlemise kohal valmis 1905 (arh

A. Jacoby).

75578 Jüri 21 B Muinsuskaitsealal erandlik heimatstiili sugemetega elu- ja ärihoone algne klassitsistlik

variant valmis 1870. aastatel.

1930. aastate II poolel ümber ehitatud kortermaja iseloomulikuks jooneks on kõrge ja kitsa aknaga

trepikojatorn ja mansardkatusest eenduv ärkel koos rõduga.

6409971 Jüri 22 B Muinsuskaitsealal erandlik arhitektuuri- ja ajalooväärtuslik elu- ja ärihoone on ehitatud

1923. aastal (arh A. Perna). Sõjas kannatada saanud hoone müürid taastati muudetud katuse ja lihtsustatud fassaadikujundusega.

Hilisjuugendi mõjudega uusklassitsistlik hoone oli rajamise ajal kõrgeim ja moodsaim (nn Võru

pilvelõhkuja) ehitis linnas. Säilinud on hoone kuju, maht, põhiplaan ja fassaadidekoor.

77645 Jüri 22a B Ajaloolise peatänava miljöösse sobituv väärtuslik uusarhitektuur Võru ühe vanima kivimaja (hävis II maailmasõjas)

asukohas. Hoone valmis 2001 (arh I. Jalas, 2000) ärikeskusena.

71601 Jüri 22c C Algselt lao- ja garaažiruumidega majandushoone on ehitatud

1930. aastate lõpul (projekt ins H. Kõlli, 1938) Võru Ühispanga tellimisel endise hobusetalli ja

aida kohale. Hoonega liitub lääneküljel nõukogudeaegne

garaažimaht.

75851 Jüri 22c C Nõukogudeaegne garaažihoone

73905 Jüri 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavaäärse hoone 19. saj. kolmandal veerandil püstitatud puidust kahekorruseline juurdeehitis. Klassitsistlike stiilijoontega tüüpiline Võru

kodanikuelamu.

73905 Jüri 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärse kivihoone algkehand

kuulub Võru vanimasse ehitusperioodi (enne 1808).

Ajaloolisel tänavajoonel asetseval kivimajal on profileeritud karniisiga kõrge kivikatus, viilule pööratud

räästakarniis ja viilu tipu all poolkelba karniis. Tänavapoolne uks on asendatud uksega loodeotsal, hoovi pool kaldkatusega juurdeehitis.

77961 Jüri 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline elu- ja ärihoone on ümber ehitatud (projekt H. Heinrichson, 1927) samal kohal

asunud 18/19. saj vahetuse alghoonest.

Juugendstiilile omaste detailidega peatänavaäärsel hoonel on säilinud maht, kuju, ajastukohane välisilme ja mitmed väärtuslikud ehisdetailid.

77181 Jüri 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline elu- ja ärihoone, mis koosneb mitmest eri ajal valminud hoonemahust.

6347977 Jüri 26 // 26a C Abihoone on ehitatud 19. saj II

poolel

74583 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust laohoone (algselt tall) 20. saj algusest on säilitanud

oma algse mahu, kuju ja mitmed välisdetailid.

6558668 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu 20. saj algusest on säilitanud oma ajaloolise mahu ja välisilme.

74858 Jüri 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv ajalooline trükikoja ja ajalehetoimetuse hoone 1870. aastatest.

Hoone rekonstrueerimisel 1990.

aastate lõpus on säilitatud hoone põhikehandi maht, katusekuju ja avade jaotus. Fassaadidetailid on tänapäevased ja stiliseeritud.

75551 Jüri 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 20. saj alguse tellisarhitektuuri näide.

Ruudulähedase põhiplaaniga elamu- ärihoonel on säilinud ehitusaegne välisilme koos arvukate

ehisdetailidega (ehispostikestega tulemüür, avade lukukiviga

segmentkaarsed sillused ja kitsas tellisraamistus, korrustevaheline tellisvöö, astmeline räästakarniis jm).

68411 Jüri 28 C Abihoone

73899 Jüri 28a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mis on säilitanud oma mahu, kuju ja mitmed algsed välisdetailid.

Kuni 1952. aastani osaliselt tootmishoonena kaustatud hoone on tänapäeval ümber ehitatud eluruumideks.

75354 Jüri 28b A Muinsuskaitseala vanimasse ehitusperioodi (enne 1808. aastat) kuuluva kaupluse vanem osa peidab endas vanabalti

hoonetele iseloomuliku põhiplaaniga elamut, mille keskosas hästi säilinud mantelkorsten-köögi kiviseinad.

Tänavaäärse hoone põhikehandile liitub kaguotsal eraldi sissepääsuga juurdeehitis. Hooviküljele jäävad püstlaudisega seinte ja kivist

kaldkatustega eeskoda ja panipaik. Välisviimistluses on säilinud mitmed ajaloolised detailid, sh avatäited.

76743 Jüri 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne elu- ja kauplusehoone algkehand on ehitatud 1860. aastatel. 20.

sajandi algusest pärineb hoone laiendus. Osaliselt on säilinud ajaloolised avatäited.

71889 Jüri 29/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu (ehit 19. saj lõpus).

71985 Jüri 2a C Nõukogudeaegne abihoone, blokeeritud elamuga

76153 Jüri 2a C Nõukogudeaegne üksikelamu

8564644 Jüri 2a C Abihoone

72783 Jüri 2c C Nõukogudeaegne üksikelamu

hoovi pool liituva abihoonega

74414 Jüri 2d C Endisest elamust ja abihoonest ümberehitatud hoovielamu. Ajaloolise hoone eeskujul

valminud uusehitis

75477 Jüri 2e C 20. saj algul ehitatud lihtne hoovielamu sobitub muinsuskaitseala miljöösse

73520 Jüri 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekordne viilkatusega ja piki tänavajoont paiknev puitelamu

(ehit 1932, proj A. Tihonov).

74422 Jüri 3 C Abihoone

6077962 Jüri 3 C Abihoone

75979 Jüri 30 B Muinsuskaitseala vanimasse ehitusperioodi (enne 1808)

Säilinud on hoone historitsistlik fassaadikujundus (saelõikeline

kuuluva elamu vanabalti hoonetele iseloomuliku

põhiplaaniga keskosa võib pärineda 18. saj lõpust, ümber- ja juurdeehitised on teostatud 19. saj lõpul ja 20. saj algul.

dekoor avade ümber) ja kaks vanemat tüüpi akent. Äripinna

kõrgema frontooniga sissepääsu dekoreerivad kannelüüridega pilastrid ja puitdekoor.

74933 Jüri 30a B Muinsuskaitsealale iseloomuliku ja selle ehitustraditsioone järgiva hoovielamu vanim, viilkatuse ja eeskojaga ühekorruseline osa on ehitatud 19. saj II poolel,

kõrgemal soklil uuem hoonetiib 1923. aastal. Viimase fassaadi liigendab eenduv katuseharjani kõrguv madala telkkatusega esiku- ja trepikojamaht.

Säilinud on algupärasele välisilmele iseloomulikke detaile, ehitusaegsed on ka väljaehitise ülakorruse kahepoolsed ruudujaotuseta aknad.

71472 Jüri 30a C Muinsuskaitsealale iseloomuliku ja selle ehitustraditsioone järgiva abihoone, mis võib olla ümberehitatud vanast aidast või laudast. Latthingedel tahveluks

võib pärineda mõnelt muult hoonelt.

75985 Jüri 30b C Nõukogudeaegne korterelamu (ehit 1966, aluseks tüüpprojekt

11-318-331)

492784 Jüri 30c C Nõukogudeaegne tehnohoone (veepumpla)

518613 Jüri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust uusklassitsistliku ilmega elamu on ehitatud 1880. aastatel, 20. saj algul osaliselt ümber

ehitatud kauplusehooneks. Madalal maakivivundamendil pikk põhikehand on kahepoolse keskse pealisehitisega.

Viiluvälja kaunistab esifassaadil ruudujaotuseta püstaken ja otsaseinale pööratud karniisile toetuv laudvöö. Loodeotsal liitub seinaga Võrule iseloomulik puidust

trepikoda, sissepääsul viilkatusega lahtine varjualune ja ülal 6-ruuduliste liitakendega kinnine veranda. Säilinud mitmed algupärased avatäited ja osaliselt ka vana

voodrilauda.

524981 Jüri 31 C Vana aida asukohta nõukogude ajal ehitatud garaaž

524990 Jüri 31 C Abihoone

518616 Jüri 31/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv otsaga tänavajoonel asuv puithoone.

Väike kauplusehoone sai oma praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast abihoonete ümberehitamist kaupluseruumiga elamuks (projekt

ins J. Jürgenson, 1928).

6077955 Jüri 31/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovihoone on olnud kasutusel

kaupluse juurde kuuluva elupinnana.

Väike kauplusehoone sai oma praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast abihoonete ümberehitamist

kaupluseruumiga elamuks (projekt

ins J. Jürgenson, 1928). Säilinud on hoone maht ja põhikonstruktsioonid.

74341 Jüri 31a C Vanemast hoovihoonest ümber ehitatud tänapäevane töökojahoone

73768 Jüri 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel paiknev kauplus- elamu. Lihtsale ristkülikukujulisele puithoonele liitub hooviküljel laiendus

keskse kõrge viilkatusega väljaehitisega.

Hoone on rekonstrueerimisel

säilitanud algse mahu, välisviimistluses on kasutatud nii antud hoonele algupäraseid kui ka üldiselt Võru vanalinnale omaseid detaile.

76097 Jüri 32a C Nõukogudeaegne neljakorruseline võimlatiivaga

ühiselamuhoone (ehit 1971).

76453 Jüri 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ristkülikukujulise põhiplaaniga

puidust elumaja 19. saj III veerandist. Hooviküljel on kõrge kinnine trepikoda.

Hoonel on säilinud maht, kuju ja mitmed ajaloolised välisdetailid (avade rõhtfrontooniga piirdelauad,

rombimustriga nurgalaud, otsaseinale pööratud räästakarniis, rõhtvoodri ja valgmikuga välisuks ja plekkpitsiga varikatus, otsaviilu rombaknad jm).

6122783 Jüri 33a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv elamu on ümber ehitatud endisest tall-tõllakuurist.

Tänavafassaadi liigendab laiast veelauast vöö, mida otstel toetab pööratud räästakarniisi ehisliist, külgräästas on tuulekastiga.

74413 Jüri 33b C Abihoone

74939 Jüri 33b C 1937. aastal rajatud hoovielamu- abihoone (projekt H. Gustavson) on praeguseks täielikult ümber ehitatud.

72911 Jüri 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel paiknev eluhoone on ehitatud 19. saj III veerandil.

1930. aastatest pärit fassaadikujundusega maja rekonstrueeriti 1995 kohvikuks, hiljem pesumajaks.

Endisel kujul remonditud fassaade ilmestab püstliistudega liigendatud rõhtlaudadest vöö akende all. Säilitatud on ka otsaviilu markeeriv

veelaud, kolmeosalised framuugaknad tänavakülgedel ning väikesed rombaknad otsaviiludel.

71832 Jüri 35 C Ajaloolisest ehitusjoonest tagapool asuv kaupluseruumidega tänapäevane üksikelamu (arh Ü. Luuk, 1997).

6348607 Jüri 35 C Tänapäevane garaažihoone

76039 Jüri 36 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv kahekorruseline

uusehitis. 2003. aastal valminud pubi ja külalistemaja hoone asub

1906 krundi tagaossa ehitatud ühekorruselise majandushoone (tall, ait, kuur) asukohas.

6075917 Jüri 37 C Tänavajoonel asuv

kahekorruseline funktsionalistlikus stiilivõtmes uusehitis (projekt Marksi Projekt OÜ, 2005) sobitub mahult ja kujult muinsuskaitseala

peatänava hoonestusse. Asub 1870. aastatel ehitatud, kuid 1996 põlenud algse kivihoone kohal.

74889 Jüri 38 B Muinsuskaitseala miljööga

sobituv ühekorruseline kõrge viilkatusega krohvitud kivimaja on ehitatud enne 1917. aastat. Avatäited tänapäevased.

76098 Jüri 38a B Muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga 19. saj II poolel ehitatud ning 20. saj algul teise korruse saanud historitsistlik elumaja (praegu hotell).

Hoovitiivaga liitub tallist ümber ehitatud ning 1960. a-tel kahekorruseliseks muudetud kivihoone.

Tänavafassaadil on kannelleeritud raamistuses tudorkaarsed akna- ja ukseavad, profileeritud räästa- ja vahekarniisid, poolsambad keskrisaliidi nurkadel, sakmeline

parapettfrontoon, rõdusambad ja rõdu koos väärtuslike piiretega.

76985 Jüri 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv täiskahekorruseline viilkatusega puidust hoone ehitati 19. saj lõpul üürimajaks, kuid alates 20.

saj algusest tegutsesid hoones pikka aega erinevad haridusasutused.

Historitsistlik fassaadidekoor on ennistatud säilinu eeskujul, kaasaegsetel puitakendel on säilitatud kolmene ruudujaotus. Kirde- ja kaguküljel eenduvad

seinast kaks trepikoda ja tihedaruudulise aknaga endine veranda.

74591 Jüri 39a C Abihoone

78018 Jüri 39a C Nõukogudeaegne kortermaja

72341 Jüri 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekordne viilkatusega ja otsaga

tänavajoonel paiknev väike puitelamu.

Teadmata ehitusaastaga hoone on halvas seisukorras, kuid sellel on säilinud mitmed

välisviimistluselemendid (ehislaoga korstnapitsid, kastjas räästakarniis, veranda tihedaruudulised avatäited, aknaraamidel sepishinged ja metallnurgikud jm).

71575 Jüri 4 // Karja 13 C Abihoone

76527 Jüri 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

algselt ühekorruseline kõrge poolkelpkatusega puitelamu

valmis 1868. Hiljem ehitati arvukalt juurde- ja pealeehitisi,

sh kaks Võrule iseloomulikku kaldkatusega välist trepikoda, mistõttu hoone on saanud eklektilise välisilme.

72024 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi kuuluv kelder)

72526 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi kuuluv kuur)

76351 Jüri 40a C Nõukogudeaegne tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiahoone

76516 Jüri 40b C Abihoone

77388 Jüri 40c C Nõukogude ajal elamuks ümber ehitatud abihoone

77184 Jüri 42 B Kõrge ajaloo- ja arhitektuuriväärtusega hoone

rajati 19. saj lõpul Saksa Ressource'i Seltsi majana, millele juurdeehitisena valmis koolihoone (proj A. Jacoby, 1909). 1923 rajati edelaotsa

puidust ja tellistest juurdeehitis (proj ins. O. Mäggi).

Hoone välisilme on eklektiline, säilinud on erineva ehitusaja ja -

stiiliga fassaadidetaile. Pidevalt koolimajana kasutatud hoones tegutse kuni 2021 Võru Täiskasvanute Gümnaasium.

76495 Jüri 42/1 C Abihoone

78321 Jüri 46 B Muinsuskaitsealal erandlik

tellistest krohvitud kortermaja äripindadega esimesel korrusel (ehit 1958). Põhiosas on hoone kahekorruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadi keskel ja

taga tiibadel väljaehitised ja laia friisiga profiilne räästakarniis.

Projekti aluseks on tüüpseeria ES

moderniseeritud variant 1-285 (arh A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb, 1954).

74884 Jüri 48 C Nõukogudeaegne korterelamu

75829 Jüri 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline kortermaja on projekteeritud 1893. aastal ühekorruselisena. Teine, kivist

korrus, ehitati hoonele 20. saj II veerandil.

Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju, üldilme ning osad avatäited.

68555 Jüri 5 C Abihoone

75651 Jüri 5a B Muinsuskaitsealal erandlik funktsionalismile omaste joontega kortermaja (arh A. Matteus, 1935). Esikorrus koos verandaga pärinevad samas

varem asunud ühekorruselisest viilkatusega traditsionalistliku vormikeelega elamust (arh H. Johanson, 1929).

Säilinud on hoone kuju, maht ja välisilme koos dekoratiivsete elementidega. Algselt valge maja on värvitud kollaseks.

72369 Jüri 5a C Abihoone

495220 Jüri 5b B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

väike puidust hoovimaja 19/20. saj vahetusest.

Hoone on säilitanud on mahu ja kuju ning mõned algupärased detailid (nt

nurkadel otsaseinale ulatuv räästaarniis, diagonaalvoodriga lakaluuk).

6348991 Jüri 5b C Abihoone

71651 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle miljöösse sobituv väärtuslik ajalooline puidust abihoone (kuur-pesuköök).

76632 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu 19. sajandi I poolest.

Otsaküljega tänavajoonel paikneval elumajal on säilinud maht ja kuju, kaguküljel lai sepanaeltega kinnitatud välisvooder, algupärased aknad otsaviiludel ja edelaotsal.

68564 Jüri 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust hoovielamu sobitub teiste kinnistul paiknevate

hoonete ansamblisse. Hoone viimistlusdetaile on rekonstrueeritud, säilitades nende ajaloolise ilme.

76090 Jüri 7 B 1956-59 valminud stalinistlikus stiilikeeles arh A. Kotli tüüpprojekti ES järgiv kivist kortermaja. Hoone on säilinud oma algupärasel kujul koos

dekoratiivsete detailidega ja on heas seisukorras.

75658 Jüri 7 C Abihoone

71897 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajaloolisest pesuköögist ümber ehitatud hoovimaja.

7208400 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt

muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajaloolisest pesuköögist ümber ehitatud hoovimaja juurdeehitis.

73669 Jüri 7b B Mahult ja välisilmelt muinsuskaitseala miljöösse sobituv väike hoovielamu 19. saj II poolest.

75614 Jüri 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv pikiküljega tänavajoonel paiknev puithoone on ehitatud ümber algsest vanabalti stiilis hoonest.

74741 Jüri 8 C Abihoone

524367 Jüri 9 mälestis

74828 Kalevipoja 3 A Muinsuskaitseala esinduslikemate hoonete hulka kuuluv suure arhitektuuri- ja ajalooväärtusega hoone. Tuntud kui linnapea Weyrichi elamu ja

Saksa Erakooli hoone. Interjööris säilinud peegelvõlvlagi ja algupärased tiibuksed.

Kahekorruselise eenduva kolmnurkviiluga risaliidil on hobupeamotiiviga sarikaotsad, fassaadidel suuremas osas algne laudis, esifassaad kaunistatud

nurgarustikaga. Madalamal viilkatusega verandal meisterlikult restaureeritud välisuks ja aknaraamid.

72413 Kalevipoja 3 B Muinsuskaitsealal vähe esinev

kahekorruseline hoovielamu- abihoone. Peale II maailmasõda laiendatud hoovipoolsed elamumahud on lisandunud arvatavasti mitmes ehitusjärgus.

7425982 Kalevipoja 3 C Puukuur (lammutatud)

8848225 Karja põik 3 C Abihoone

76521 Karja põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu, mis sobitub muinsuskaitseala ääreala miljöösse

7208387 Karja põik 3 C Katusealune

77345 Karja põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu, mis sobitub muinsuskaitseala ääreala miljöösse

7208388 Karja põik 5 C Abihoone

6348608 Karja põik 5 C Abihoone

73519 Karja 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puidust viilkatusega hoone

(ehit 1900). Veranda on lisatud 1930. aastatel.

73844 Karja 10 C Abihoone

77078 Karja 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust korterelamu. 19. saj lõpul ehitatud hoone on säilitanud oma

mahu, kuju ja välisilme.

6077964 Karja 11 C Abihoone.

76661 Karja 11a B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ja ajaloolist mahtu järgiv

rekonstrueeritud (2002) hoovielamu.

72666 Karja 13 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv mitmest

osast ja mitmes ehitusjärgus valminud suuremahuline puidust elamu.

Samal nurgakinnistul asus hoone juba enne 1808. aastat.

71636 Karja 14 C Tänavaäärse elumajaga hoovi

pool liituv abihoone

74493 Karja 14 C Nõukogudeaegne üksikelamu

8848281 Karja 14 C Abihoone

76012 Karja 15 C Nõukogudeaegne tüüpprojektijärgne üksikelamu

(ehit 1958).

76448 Karja 15 C Abihoone

75346 Karja 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle 1920. aastate

ehitusperioodi iseloomustav kahekorruseline korterelamu on ehitatud juugendlikus stiilivõtmes (proj A. Linno, joonest J. Kompus, 1923).

Hoone on säilitanud oma mahu, kuju ja välisilme. Elamus asunud nelja

kolmetoalise korteri lahendus oli tolle aja kohta uuenduslik: kõikidesse tubadesse viis eraldi uks esikust.

6126310 Karja 15a C Vanem punastest tellistest abihoone

6348868 Karja 15a C Abihoone

8848504 Karja 15a C Abihoone

8848507 Karja 15a C Abihoone

8848508 Karja 15a C Abihoone

74744 Karja 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsioone järgiv 1875 üürimajaks ehitatud hoone. Rekonstrueerimisel on säilitanud

ajaloolise mahu ja kuju, kuid välisilme ja detailid on kaasajastatud.

6559323 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja

7208382 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja

493136 Karja 17 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv ja selle ehitustraditsioone

järgiv kahekorruseline haiglahoone (arh E. Lohk, 1933).

Põhiplaanilt U-kujuline lakoonilise ja ratsionaalse välisilmega hoone

asub tänavafrondist eemal ja on hoolimata halvast seisukorrast säilitanud oma algupärase välisilme. Peafassaadi ilmestavad topeltlaiad aknad.

0 Karja 17a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud näide ajaloolisest maakivikeldrist. Kelder on hästi säilinud.

76515 Karja 17a B Muinsuskaitsealale iseloomulik hoone ehitati 1909 vangla laatsaretiks.

Rekonstrueerimisel on säilinud põhimaht ja välisilme, kuid on kasutatud tänapäevaseid materjale. Avatäidete paigutuses ja raamijaotuses on järgitud ajaloolist

eeskuju.

6126311 Karja 17a C Tänapäevane abihoone

525646 Karja 17b B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puithoone, millel on kõrge arhitektuuri- aga ka ajalooline väärtus. 1890 valminud hoone oli pikalt

linnahaigla ja seal töötas 1833- 77 linnaarstina F. R. Kreutzwald.

Säilinud on uusklassitsistlik

fassaadidekoor (tagasikeeratud räästas otsaviiludel; korruseid ja viilusid eristav veelaud; rombimotiiviga nurgalauad; kivikatus ja savitellistest

korstnapitsid; eenduv tellisvöö) ja originaalavatäited.

74922 Karja 17c C Ajalooline hoovielamu, mis on rekonstrueerimisel oma

ajaloolise välisilme kaotanud, säilinud on hoone maht ja kuju.

6126312 Karja 17c C Abihoone

72342 Karja 17d C Ajalooline abihoone, mis on

säilitanud oma kuju ja välisilme.

76959 Karja 18 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv tänavaäärne kortermaja ehitati 1941 (proj E. Willmann,

1939). 2000. aastatel rekonstrueeriti üksikelamuks, avatäited ja fassaadidetailid on algupärased, Võrus erandlik piibersabakivikatus on

restaureeritud.

75621 Karja 18 B Koos elamuga ehitatud ja algupärasel kujul säilinud abihoone

80306 Karja 18a B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsioone järgiv algselt krohvimata punastest tellistest tänavaäärne elamu 19.

saj lõpust.

Hoone on 1999. aastal täielikult rekonstrueeritud. Säilinud on hoone maht ja põhikonstruktsioonid, tänavafassaadi keskel asub

ajastukohane valgmikuaknaga tahveluks.

74964 Karja 18b C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1958)

76463 Karja 18b C Abihoone

71839 Karja 19 C 20. saj algul krundi tagumisse ossa ehitatud pesuköögiga hoovielamu on säilitanud kuju ja

mahu, välisilme on muudetud.

71866 Karja 1a C Abihoone

6347910 Karja 1a C 1954 valminud Võru

ehitusvalitsuse 4 korteriga tööliselamu on säilitanud oma algse fassaadilahenduse ja sobitub ümbritseva ajaloolise miljööga. Katusekorrus on

hiljem välja ehitatud.

74107 Karja 20 B Muinsuskaitsealal erandlik uusklassitsistliku välisilmega krohvitud kivihoone 19. saj

lõpust.

Tüüpprojekti mõjutustega hoonel on säilinud maht, kuju ja fassaadidetailid (dekoratiivne avade

raamistus, astmeline räästakarniis, otsaviilu vööndsimss). Krohvkate pole algupärane.

6813437 Karja 20 C Ümbritseva ajaloolise miljööga

sobituv tänapäevane juurdeehitis.

6813440 Karja 20/1 C Ümbritseva ajaloolise miljööga sobituv eluruumidega juurdeehitis ajaloolisele hoonele.

71710 Karja 21 B 1938. aastal ehitatud juugendlike elementidega hoone

(projekt 1931, arh E. Laasi).

Asjatundlikult restaureeritud, säilitatud on algne arhitektuurne ilme

(keskne väljaehitis mansardkatusega, kolmnurksed uugid katusel, kaheraamsed framuugiga puitaknad, valgmikuga kahepoolne tahveluks fassaadi keskel).

7143697 Karja 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu on ilmselt ümber ehitatud algsest abihoonest.

Sobitub kinnistu teiste hoonete ansamblisse.

6347951 Karja 21 C Abihoone

73375 Karja 21/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu on ilmselt ümber ehitatud algsest abihoonest. Sobitub kinnistu teiste hoonete ansamblisse.

490710 Karja 22 B Muinsuskaitsealal silmapaistev tellisarhitektuuri näide omab nii arhitektuurset kui ka ajaloolist väärtust. 1904. aastal Võru linna

poeglaste gümnaasiumiks (nn Sirgu kooliks) ehitatud hoone on 1930. aastatest Kaitseliidu käsutuses.

Kahekorruselisel väljaehitatud katusekorrusega uusklassitsistlikul hoonel on säilinud maht, kuju ja välisilme, rekonstrueerimisel on

paljud detailid tänapäevastatud (plastaknad, tehaseuksed jms).

6348983 Karja 22 C Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv Teise maailmasõja eelne traditsionalistlikus stiilivõtmes vähese dekooriga abihoone.

75153 Karja 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu on ehitatud 19. saj lõpukümnenditel.

Säilinud on hoone maht, kuju ja välisdetailid (algupärane laudis, osad avatäited ja akende rõhtfrontooniga piirdeliistud jm).

6077583 Karja 23 C Abihoone

72163 Karja 23/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv pesuköögiga hoovielamu 20. saj

I poolest. Hoone on säilitanud oma algupärase kuju ja mahu, osad avatäited võivad olla näide omaaegsest taaskasutusest.

76538 Karja 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv otsaga tänavajoonel asuv puitelamu on 20. saj alguses ümber ehitatud

pottsepatöökojast.

74409 Karja 23b B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

20. saj I poolel aidast ümber ehitatud kolme korteriga hoovielamu. Säilinud on hoone maht, kuju ja algupärane välisilme.

73956 Karja 24 A Muinsuskaitsealal erandlik historitsistlikus stiilivõtmes (uusrenessanss) kroonuarhitektuuri näide Võru

linnas, mis on säilitanud suures osas oma välisilme ja ka mitmed interjöörielemendid.

Kasutatud on tüüpfassaadide meeliselemente ja rikkalikku dekoori (nurgarustika, räästaalune toendkarniis, ümarkaarsed avasid

ääristav krohvitud ehisraamistus; petikniššid). Siseruumides on säilinud võlvlaed, siseuksed jm.

70843 Karja 24 C Nõukogudeaegne garaaž

6075645 Karja 24/1 B Tänavaäärse renteihoonega müüri abil liituv historitsistlik abihoone moodustab tänavaäärse peahoonega sobituva hoovimiljöö.

Ühekorruseline pultkatusega hoovihoone on ehitatud tõenäoliselt 1864 algselt F. R. Kreutzwaldi tänavani ulatunud abihoonena. Peahoone laiendamisel 1904 on

tänavapoolne ots lammutatud, kivimüür säilitatud ja alles jäetud osa puukuuriks ümber ehitatud.

72339 Karja 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv hoone 19. saj lõpust.

Rekonstrueeritud hoonel on säilinud

vana laudist, saelõikeliste motiividega nurgalauad ning tänavapoolsete akende rõhtfrontooniga piirdeliistud. Kolmeosalised eraldi raamidega

puitaknad on remonditud. Välisuks kirdeotsal on kaasaegne.

6348650 Karja 25 C Elamuga sobituv tänapäevane abihoone

75579 Karja 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv pikiküljega tänavajoonel asuv ühekorruseline poolkelpkatusega

puitelamu.

Säilinud on hoone maht, kuju ja fassaadidetailid (lai laudis, viilu eristav veelaud, nurga kattelauad, massiivsed savitellistest lubjatud

korstnapitsid, tänavaküljel kaheraamsed aknad ja valgmikuga kahepoolne tahveluks).

6348125 Karja 26 C Mitmeosaline majandushoonete

kompleks

75521 Karja 26a C Nõukogudeaegne (ehit 1952) üksikelamu, mis on 21. saj esimesel kümnendil

tänapäevases võtmes rekonstrueeritud.

6077978 Karja 26a C Muinsuskaitsealal vähesäilinud näide sõjajärgsest

polüfunktsionaalsest abihoonest, kus ühe katuse alla on koondatud enamus elamises vajalikke abiruume (kuur, pesuköök, garaaž).

73499 Karja 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik tänavajoonel asuv nurgahoone on ehitatud kahes osas. Karja äärde jääv madalam osa on

säilitanud oma ehitusaegse (20. saj algus) kuju ja mahu ning välisviimistluse, nurgapealne uuem osa on rekonstrueeritud.

73685 Karja 27 C Põhihoonega sobituv abihoone,

ühendatud varikatusega.

75655 Karja 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv historististlik hoone on ehit 19.

saj II poolel.

Restaureerimisel on säilitatud välisilme ja osad ajaloolised detailid (,lai laudis, rustikaalsed nurgalauad,

akende nurgakvadraatidega piirdeliistud, viilu eristav veelaud).

6077979 Karja 28 C Ajalooline abihoone (pesuköök) 19. saj II poolest, mis on

garaažiks ümber ehitamisel säilitanud oma põhimahu ja sobitub krundil oleva elamuga.

72592 Karja 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv puust elumaja on 19/20. saj vahetusel Võrus enamlevinud hoonetüüp. Hooviküljel ja loodeotsal liituvad majaga viil-

ja pultkatusega eeskojad.

Tänavafassaadi ilmestavad kaarja

klaasiruuduga tiibuks ja sümmeetriliselt paiknevad aknaavad. Kahe akna algsed kuuese ruudujaotusega aknaraamid kummalgi küljel asendatud

ruudujaotuseta raamidega.

75951 Karja 29 C Abihoone 1980. aastate II poolest

76408 Karja 3 C Abihoone

77015 Karja 3 C Algses mahus säilinud üksikelamu (ehit 1927), mis on rekonstrueerimisel kaotanud oma ajaloolise välisilme.

6126926 Karja 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekordne puitelamu (ehit arvatavasti 19. saj III veerandil),

mis jaguneb tänapäeval kahe kinnistu vahel.

Hoone on säilitanud algse kuju, mahu ning välisilme. Avatäited on kahel majapoolel erinevad ega pole algupärased. Kirdeotsas hilisem

juurdeehitis.

77241 Karja 30 C Abihoone

6347921 Karja 30 C Kaasaegne murukatusega hoovihoone

76577 Karja 30a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

Arvatavasti 19. saj III veerandil ehitatud hoone on säilitanud algse

ühekordne puitelamu, mis jaguneb tänapäeval kahe kinnistu

vahel.

kuju, mahu ning välisilme. Avatäited on kahel majapoolel erinevad ega

pole algupärased.

71995 Karja 30a C Abihoone

432767 Karja 31 B Ajalooline nn kuurordi- historitsismi sugemetega

puithoone 19. saj lõpust.

Hoone on mitmete ümberehituste käigus kaotanud oma 20. saj.

algusaastatele iseloomuliku atraktiivsuse, kuid oskuslikul restaureerimisel on see taastatav.

528336 Karja 31 C Muinsuskaitseala miljööga ja

ümbritseva hoonestusega sobituv abihoone.

523539 Karja 31a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahes järgus (19 saj II poolel ja 20. saj I poolel) ehitatud elumaja.

Rõhtlaudisega hoonel on tahvelplekist viilkatus, hoovi pool

viilkatusega keldritrepikoda. Säilinud on kolmese jaotusega puitaknad ja sepismanustega lakaluuk. Uksed nõukogudeaegsed ja vanema osa tänavaküljel

üheraamilised tänapäevased plastaknad.

6503359 Karja 31a B Muinsuskaitseala miljööga ja ümbritseva hoonestusega sobituv

abihoone.

71887 Karja 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv historitsistlikus vormikeeles

üürimajaks ehitatud elamuhoone.

Säilinud on hoone maht ja kuju, rütmilise akendepaigutusega tänavafassaad ja osaliselt algupärast

fassaadidekoori hoone tagaküljel (viilul tagasipööratud räästajoon ja nurgalaudade ülaosas lihtne kapiteeliimitatsioon).

6558991 Karja 32 C Kaasaegne abihoone

76492 Karja 32a C Tänapäevane hoonekompleks (ehit 2000. aastatel).

6077577 Karja 32a C Tänapäevane abihoone

523542 Karja 33 C Tänapäevane üksikelamu

74421 Karja 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistlikus vormikeeles hoone.

Tänavafassaadil on säilinud algupärane valgmikuga tahveluks ja

kahekordse raamiga puitaknad, otsaviilul pööninguluuk ning kinnine trepikoda kirdeotsal. Hoone seisukord on halb ja remonttöödel on kasutatud tänapäevaseid materjale.

6077625 Karja 34 C Abihoone

432213 Karja 34a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone kandev ühekorruseline väljaehitatud

pööningukorrusega puithoone 20. saj algusest.

Säilinud on hoone algne maht ja välisilme koos dekoorielementidega (nurga piirdeliistud, valgmikuga

tahveluks, ajaloolise ruudujaotusega puitaknad, viilu eristav veelaud). Asjatundlikult restaureeritud ja heas seisukorras hoone.

493623 Karja 34a C Abihoone

514108 Karja 34a C Abihoone

76360 Karja 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 19. saj lõpus/20. saj algul ehitatud kaheosaline eluhoone.

Piki tänavajoont asuv vanem osa ja otsaga tänavajoonel asuv juurdeehitis on rekonstrueerimistel säilitanud mahu, katusekuju ja pika rütmilise paigutusega tänavafassaadi, muud

detailid on valdavalt tänapäevased.

6558990 Karja 36 C Abihoone

6079034 Karja 36a C Uusehitis lammutatud vana hoone asukohal

75556 Karja 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle miljööga sobituv tänavaäärne elamu ehitati algsest hoonest ümber 1903. aastal,

kasutades ebasümmeetrilist fassaadilahendust. Praeguse ilme sai maja 2009. a rekonstrueerimise käigus.

68376 Karja 38 C Muinsuskaitseala miljööga ja tänavaäärse elumajaga sobituv abihoone

68744 Karja 38a C Abihoone

74918 Karja 38a C 20. saj algul ehitatud hoovielamu tänapäevase juurdeehitisega

6127280 Karja 3a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu 20. saj I poolest. Säilinud on hoone maht, kuju ja välisilme.

6075642 Karja 3a C Abihoone

76232 Karja 4 C Abihoone

76558 Karja 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu asub tänavajoonel ja sobitub

muinsuskaitseala miljöösse

8848221 Karja 4 C Kasvuhoone

75362 Karja 40 C Uusehitis lammutatud ajaloolise hoone asukohal

7440112 Karja 40 C Hoovipoolse juurdeehitise ja abihoonete kompleks

7208375 Karja 40a C Uusehitis lammutatud ajaloolise

hoone asukohal.

76072 Karja 5 B Muinsuskaitsealal erandliku mahu ja väärtusliku arhitektuuriga (arh A. Soans,

1923) linna poolt elamupindade kriisi leevendamiseks rajatud 12 korteriga üürimaja.

Säilinud on hoone kõrge kelpkatusega maht, kuju ja fassaadi ilmestav püst- ja rõhtlaudis, I

korrusel eenduv kinnine hoonemaht. Algselt väikeseruudused avatäited on hiljem ümber vahetatud.

75742 Karja 5 C Abihoone

76677 Karja 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv historitsistlik hoone (ehit 1914. aastal). Vanadekoduks

projekteeritud hoones on praegu korterid.

76572 Karja 6 C Hoovihoone

6077580 Karja 6 C Hoovihoone

74059 Karja 6a C Rekonstrueeritud üksikelamu

7208386 Karja 6a C Tänapäevane abihoone (garaaž)

72478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne paarismaja (ehit 1951), mille

rekonstrueerimisel on säilinud hoone välisilme, kuju ja maht, ehitusaegsed detailid on asendatud

6126478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne abihoone

72871 Karja 7/2 C Nõukogudeaegne paarismaja (ehit 1951)

6127287 Karja 7/2 C Abihoone, mis on ümber

ehitatud kahekorruseliseks hoovielamuks

77187 Karja 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel asuv puitelamu (ehit 1900), mis on rekonstrueerimisel saanud tänapäevase välisilme, kuid on säilitanud oma algse mahu ja

kuju.

7208385 Karja 8 C Tänavaäärse elamuga sobituv abihoonete kompleks

74958 Karja 8a C Nõukogudeaegne üksikelamu

6077963 Karja 8a C Abihoone

8848218 Karja 8a C Abihoone

69433 Karja 9 C Nõukogudeaegse paarismaja hästi säilinud ja korrastatud näide (ehit 1952)

6122752 Karja 9 C Abihoone

74438 Karja 9a C Muinsuskaitsealal levinud nõukogudeaegse paarismaja hästi säilinud ja korrastatud näide (ehit 1952)

6850710 Karja 9a C Abihoone

77185 Katariina allee 1 C Nõukogudeaegne algselt tüüpprojekti nr 709 järgi 1950-

1952 rajatud hoone asetub taandega ajaloolisest tänavajoonest. Praegu rekonstrueeritud üksikelamuks.

7208439 Katariina allee 1 C Varjualune

77348 Katariina allee 10 B Tänavajoonel asuv kahekorruseline korterelamu on ehitatud 1936. aastal funktsionalistlikus stiilivõtmes.

Rekonstrueerimisel on säilinud hoone välisilme: käsivaltsplekist pööninguakendega katus, laia kivikarniisi läbivad kandilised

veetorud, tänavapoolse ukse krohvraamistus, trepikoja

vertikaalaknad ning kahe- ja kolmese jaotusega puitaknad.

74535 Katariina allee 10 C Tänapäevane elamu end hoovimaja asukohal

73344 Katariina allee 10a C Kaasaegne abihoone

76993 Katariina allee 10a B Ajaloolisele krundile liidetud maatükil asuv otsaviiluga tänava poole ulatuv poolkelpkatuse ja

krohvitud seintega 2-korruseline üksikelamu on ehitatud 1938. aastal.

Traditsionalistliku püstpalkidest elamu välisviimistluses on säilinud väikesed rombikujulised

krohvrandiga valgusavad otsaviilul, katust katab värvitud käsitsi valtsitud tahvelplekk.

6759505 Katariina allee 11 C 1970. aastate monumentaalset ja

lakoonilise joonega modernismi esindav U-kujulise põhiplaaniga hoone, mille Katariina poolses otsas asuvad muuseumiruumid (Vana-Võromaa Kultuurikoda).

73872 Katariina allee 12 B Muinsuskaitseala miljöös erandlik suuremahuline hoone, kus tegutses 1810-69 Võru esimene eesti õppekeelega

algkool. Tollal ühekorruselist hoonet meenutab tänaseni säilinud kiviosa. Praeguse ilme sai maja 1931 ümberehituse käigus (proj E. Willmann).

Elamu rekonstrueeriti 2004 kaasaegseid materjale kasutades.

7208413 Katariina allee 12 C Tänapäevane varjualune- puhkemaja

434338 Katariina allee 1a C Abihoone

6559341 Katariina allee 2 // L. Koidula 7

B Väärtuslik ja vanalinna miljööga sobituv uusarhitektuur (arh K. Tõra, 2012).

76098 Katariina allee 3 A Muinsuskaitseala vanimate

hoonete (enne 1808) hulka kuuluv suure arhitektuuri- ja ajalooväärtusega hoone. Võru linna algaastatele iseloomuliku kavatisega varaklassitsistlik

puitelamu on hilisemate juugendlike dekoorielementidega.

Hoone algkehand on pärit 18. saj

lõpust, ümberehitatud 20. saj I poolel, sellest ajast on pärit ka fassaadidekoor. Hoones on säilinud algse mantelkorstna kehand ja selle all paikneva köögi kiviseinad.

74861 Katariina allee 3 C Abihoone

79574 Katariina allee 4 A Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoone. Pikiküljega tänavajoonel paikneva hoone 18. saj

lõpukümnendil ehitatud algkehand kuulub Võru linna vanimate säilinud majade hulka.

Vanabalti alghoone keskel on säilinud jämeda korstnapitsiga mantelkorstna kehand. Klassitsistlik fassaadidekoor ja juurdeehitised

pärinevad 19. saj II poolest ja 20. saj algusest, detaile on asendatud ka hiljem.

7208437 Katariina allee 4 C Abihoone

7208438 Katariina allee 4 C Abihoone

75892 Katariina allee 4b A Muinsuskaitsealal silmapaistev ja arhitektuuriväärtuslik korterelamu. Puitvoodriga osa ehitati 1924, krohvitud osa 1927 (autor omanik J. Semm).

Praeguse ilme sai hoone pärast 1930. aastate tulekahju (proj J. Jürgenson, 1935).

Kõrge sokliga krohvitud elamu esikorrus on savi-, teine rõhtpalkseintega. Sümmeetriline fassaadikompositsioon järgib puitosa arhitektoonikat ja viitab juugendi

järelmõjudele. Tagafassaadil erineva vormindusega puidust juurdeehitised.

75360 Katariina allee 4b C Abihoone

69244 Katariina allee 5 B Tänapäevane abihoone

73901 Katariina allee 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle vanimasse ehitusperioodi kuuluva vanabalti algkehandiga

hoone on saanud klassitsistliku välisilme ja 2005. aastal teostatud kaasaegsete materjalidega rekonstrueerimisel kaotanud osa algupärasest

välisilmest.

7208442 Katariina allee 5 C Katusealune

73503 Katariina allee 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline nurgahoone, mis omab lisaks arhitektuursele ka ajalooväärtust. 1881. avati siin hotell "Aleksander", nõukogude

ajal kuni 1992 söökla „Tamula“

2003 põlenud hoone on praeguseks

rekonstrueeritud korterelamuks (arh. U. Põllumaa). Säilinud on fragmente rikkalikust historitsistlikust fassaadidekoorist: Alles on ka kahe ukse graniidist trepiastmed.

75555 Katariina allee 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv endisest hotelli hobusetallist

ümber ehitatud hoone on rekonstrueerimistel säilitanud kuju, mahu ja välisilme, paljud algupärased detailid on asendatud.

6395679 Katariina allee 6b B Muinsuskaitsealal erandil kahekorruseline eklektilise välisilmega endine tööstushoone-elamu. 1931. aastal valminud hoones asusid 1930.

aastatel A. Silveri õlletehase „Livonia“ esindus ja ladu ning Ed. Lemeri karastusjookide tehas.

495218 Katariina allee 6b/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ühekorruseline viilkatusega ja otsaseinaga tänavajoonel asuv hoone on ehitatud 1895 rajatud maakiviseintega jääkeldri

kohale.

77646 Katariina allee 7 B 1959 ehitatud tellistest krohvitud kortermaja-ametihoone. Projekti

aluseks tüüpseeria ES moderniseeritud variant 1-285 (arh A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb, 1954).

Põhiosas on hoone kahekorruseline. Maja katab kõrge kelpkatus.

Dekoorivaba fassaadi ilmestavad kummagi külje keskel lameplaat- varikatusega välisuksed ning kolmepoolsete akende ühtlased read.

73374 Katariina allee 7a C Nõukogudeaegne garaažihoone

487966 Katariina allee 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline korterelamu (ehit 1893 vanema elamu

asemele). Algselt ühekorruseline hoone oli 1937. aastaks kasvanud tänapäevase mahuni.

Fassaadikujundus on ajaloolist ilmet järgivalt ja säilinud detaile säästvalt rekonstrueeritud.

76075 Katariina allee 8b C Nõukogudeaegne tehnorajatis

77398 Katariina allee 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu 20. saj I poolest.

Säilinud on hoone maht, kuju ja välisviimistlusdetailid (voodrilaud, nurgakattelauad, avade paigutus ja avatäited, savitelliskorstnad jm).

8848787 Koidula 1 C Hoovihoone

8848627 Koidula 8/8a C Abihoone

493436 L. Koidula 1 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv puitelamu 19. saj II poolest / 20. saj algusest. Uusklassitsistliku elamutüübi sümmeetriline

variant.

Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (valgmikuga tänavale avanev tahveldatud välisuks, kõrge

maakivisokkel tellisvööga, Võrule iseloomulik väikesemahuline vintskapp).

514107 L. Koidula 1 C Nõukogudeaegne abihoone (saun-pesuköök).

6079083 L. Koidula 1 C Abihooned

77280 L. Koidula 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 19. saj lõpust.

Nõukogude ajal vähesel määral ümber ehitatud hoonel on säilinud

algupärane maht, konstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (kõrge maakivisokkel tellisvööga, valgmikuga hoone keskelt tänavale avanev uks, akende piirdeliistud,

puidust nurgarustika).

72187 L. Koidula 10 C Nõukogudeaegne abihoone (saun-pesuköök).

7208397 L. Koidula 10 C Teadmata ehitusaastaga abihoone

74740 L. Koidula 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu 19. saj II poolest.

1900 on lisatud Võrule iseloomulik, kuid vähesäilinud kinniehitatud väline trepikoda hoone otsas.

Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid

(valgmikuga tänavale avanev tahveldatud välisuks, algupärased avatäited, tagasipööratud räästajoon).

75731 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

hoovielamu 19. saj II poolest. Hoonel on säilinud algupärane kuju, maht ja välisviimistluselemendid (tahveldatud välisuks, avatäited,

nurgalauad)

6077965 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolise mahu ja välisilmega abihoone (ait), mis on ehitatud

19. saj lõpus ja moodustab ansamblilise terviku kinnistu eluhoonetega

76494 L. Koidula 11b C Halvas seisukorras abihoone

72591 L. Koidula 12 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik üürimajaks ehitatud lakoonilise välisilmega kahekorruseline hoone (valmis 1925).

Rekonstrueerimisel on säilitatud hoone algupärane kuju ja välisilme.

7208401 L. Koidula 12 C Tänapäevane abihoone (ehit

2004)

492919 L. Koidula 13 C Puidust abihoone hoonestamata krundi tagumises osas

73509 L. Koidula 14 B Muinsuskaitseala vanimasse ehituskihistusse kuuluv algne aidahoone ehit 19. saj II veerandil. Põles 2004. aastal ja taastati endisaegse ilmega

koopiahoonena.

75467 L. Koidula 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle 19. saj II poole ehitustraditsioone järgiv uusklassitsistlik punastest

tellistest endine pangahoone koos vanema puidust elumajaga.

Mõlemad hooneosad said 1992. aasta tulekahjus kahjustada ja taastati. Kiviosal asendati detaile (vintskap, aknad jm), puitosa on koopiana

uuesti üles ehitatud.

77373 L. Koidula 15 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel

paiknev nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1950. aastate II poolel).

71576 L. Koidula 15 C Nõukogudeaegne abihoone

76744 L. Koidula 16 B Muinsuskaitsealal erandlik massiivse sokli ja krohvitud põhikorrusega kivist elu- ja ärihoone on ehitatud 1860.

aastatel historitsistlikus stiilivõtmes. Hoones on

Fassaade liigendavad profileeritud räästakarniis, kelbaviilu lai vööndsimss ning jõuliselt eenduv karniis. Seinapinda elavdab ühtlase

sammuga kõrgete püstakende rivi. Uuendatud kivikattega viilkatusel on

tegutsenud pikka aega pank, hiljem toidukauplus.

hoovi pool ulualune ja kaks kaldkatusega uuki.

6077968 L. Koidula 16 C Teadmata ehitusaastaga abihoone

74853 L. Koidula 16a B Muinsuskaitsealal erandlik nurgapealse elu- ja ärihoone

juurde kuuluv maakivist ja tellistest abihoone (ait koos selle edelaotsale 1892 ehitatud tall- laudaga).

Nõukogude ajal hoonest tegutsenud trahteri "Võhandu" väärtuslik

sisekujundus (arh L. Pärtelpoeg, kunstnik A. Raud, 1971) on hävinud.

75490 L. Koidula 18 C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv kahekorruseline pööningukorrusega korterelamu on valminud 1961. aastal vanemale hoonele II korruse

pealeehitamise teel. Välisviimistlus on tänapäevaste materjalidega uuendatud.

6077969 L. Koidula 18 C Abihoone

6125925 L. Koidula 18 C Abihoone

7031011 L. Koidula 18 C Tänapäevane abihoone

75684 L. Koidula 1a B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv puitelamu 20. saj algusest. Uusklassitsistliku elamutüübi sümmeetriline variant.

Säilinud on algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (tänavale avanev valgmikuga tahveluks, kõrge maakivisokkel tellisvööga, lai

räästaalune, profileeritud sarikaotsad).

76602 L. Koidula 1a C Abihoone

74400 L. Koidula 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu 19. saj II poolest.

Rekonstrueerimisel on säilitatud

algupärane hoonemaht, põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (tänavale avanev valgmikuga tahveluks, lai rõhtlaudis, metallpitsiga varikatused,

pitsilõikelised vihmaveelehtrid).

76876 L. Koidula 2 B Ajaloolisest kolmeosalisest kuuride, kivist tallihoone ja 2- korruselise korteritiivaga

abihoonest rekonstrueeritud hoovihoone, mis moodustab kinnistu elamuga sobituva ansambli.

6348211 L. Koidula 2 C Abihoone

73508 L. Koidula 20 B Muinsuskaitseala kujunemist iseloomustav ning selle ehitustraditsioone järgiv

suuremahuline elamuhoone 20. saj I poolest.

Säilinud on juugendlik välisilme koos 1920. aastate traditsionalismist inspireeritud dekooriga, samuti

algupärase interjööri elemendid (peatrepikoda, kaminahi, siseuksed).

76362 L. Koidula 20 C Abihoone

74100 L. Koidula 20a B Muinsuskaitseala 20. saj alguse ehitusperioodile iseloomulik

kahekordse abihoone tüüp, kus ühe katuse all kojamehe korter (tuba), pesuköök, puukuurid ja nende peal nivendiseintega avar pesukuivatusruum.

Väiksematele ümberehitustele vaatamata on hoone säilitanud oma

algse kavatise ja välisilme.

74082 L. Koidula 22 C Muinsuskaitsealal hoovi tagaosas paiknev uusehitis

76309 L. Koidula 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

mahuka keskrisaliidiga klassitsistlikus stiilivõtmes korterelamu, mis on ehitatud enne 1880. aastat.

Hoone üldkavatis on säilinud, loodeotsale lisanduv madalam

juurdeehitis on ilmselt nõukogudeaegne.

72887 L. Koidula 24 C Abihoone

74521 L. Koidula 26 B Muinsuskaitsealal erandliku funktsiooniga mahukas kivihoone on ehitatud 1860.

aastatel vanglahooneks, nõukogude ajal ümber ehitatud koolimajaks, kaasajal korterelamu. Ümberehituste käigus on hoone kuju ja

välisilme muutunud.

74717 L. Koidula 26a C Ulatuslikult ümberehitatud ajalooline abihoone (ehit 1912, 1920. aastatel ümber ehitatud).

Kasutatud kooli õppetöökodadena, praegu kortermaja.

Ehitati 2007 ümber kortermajaks. Esimene osa vabaajaveetmise ruum, mille sees on osaliselt säilinud ja

eksponeeritud end vanglamüür. Säilitatud ja eksponeeritud on ka talli ja kuuri esikorruse kandekonstruktsioonid.

6134542 L. Koidula 26b B Kaasajal ehitatud otsaga tänavajoonel asuv korterelamu on inspireeritud 1950. aastate stalinistlikkust arhitektuurist ja sobitub muinsuskaitseala

miljööga.

76953 L. Koidula 28a C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne tüüpprojekti järgi hoonestamata alale ehitatud (1959)

üksikelamu, mis on säilitanud oma ehitusaegse välisilme.

76979 L. Koidula 28a C Abihoone

73920 L. Koidula 2a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud 1930. aastate rahvusromantistlikku ehitusstiili esindav hoone, mille rikkalik välisdekoor on ümberehitustes

hävinud.

76679 L. Koidula 3 C Nõukogudeaegne kortermaja.

75748 L. Koidula 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu 20. saj algusest (ehit enne 1912. aastat).

Rekonstrueerimisel on säilinud algupärane hoonemaht,

põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (tänavale avanev tahveldatud valgmikuga välisuks, kaheraamsed puitaknad algupärase ruudujaotusega,

profileeritud sarikaotsad).

6077586 L. Koidula 30 C Nõukogudeaegne abihoone ajaloolise hoovimaja asukohal

Uusehiti

s lammuta tud vana hoone asukohal

L. Koidula 32 B Krundi tagaosas paiknev

viilkatusega elamu, mille kiviosa võib olla jäänuk 19. saj algul samas kohas asunud kivihoonest (täpsemalt selle keskel asunud mantelkorstnast).

Ümberehituste käigus on hoone

kaotanud oma algse välisilme ja detailid.

74407 L. Koidula 32 C Nõukogudeaegne abihoone ajaloolise hoovimaja asukohal

6126624 L. Koidula 32a C Muinsuskaitseala 20. saj

ehitusperioodile iseloomulik traditsionalistlik tüüp- või kordusprojekti sidumisel paarismajaks muudetud individuaalelamu koos

abihoonega (valmis 1956).

7505144 L. Koidula 32a C Tänavaäärse elamuga samaaegselt rajatud abihoone

73518 L. Koidula 32b C Tänavaäärse elamuga samaaegselt rajatud abihoone

74743 L. Koidula 32b C Traditsionalistlik tüüp- või kordusprojekti sidumisel

paarismajaks muudetud individuaalelamu koos abihoonega (valmis 1956).

7505138 L. Koidula 32b C Abihoone

520745 L. Koidula 3a C Abihoone

72601 L. Koidula 3c B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel paiknev 2-korruseline

viilkatusega üksikelamu (ehit enne II maailmasõda), mis on säilitanud oma ehitusaegse mahu, kuju ja välisilme.

73103 L. Koidula 3c C Abihoone

75573 L. Koidula 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust korterelamu. Ilmselt

algselt poolkelpkatusega ühekorruselise hoone katusekorrus koos kolme viilkatusega vintskapiga

Hoone on hiljuti oskuslikult restaureeritud, säilitades või ennistades selle eksterjööri ajaloolise

ilme ja detailid.

tänavafassaadil ehitati välja 19. saj II poolel.

68410 L. Koidula 4 C Abihoone

77950 L. Koidula 6 C Muinsuskaitsealale sobimatu mahu ja välisilmega nõukogudeaegne uusehitis

6122870 L. Koidula 6a C Muinsuskaitsealale sobimatu mahu ja välisilmega nõukogudeaegne uusehitis

75647 L. Koidula 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv U-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline puidust korterelamu 19. saj lõpust.

Säilinud on hoone kuju, maht ja fassaadidekoor (esiviilu kujundus, rustikaalsed nurgalauad, vööndsimss, 6-ruudune pööninguaken piirdeliistudega jm). Tänavapoolsetel

külgustel on keeruka sepismustriga tugede ning kaarja plekk-kattega varikatused).

77090 L. Koidula 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv endisest aidast ümber ehitatud hoovielamu.

6348179 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone (kelder), mis sobitub kinnistu teiste hoonetega.

7208392 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone, mis sobitub kinnistu teiste hoonetega.

79284 Lembitu 1 B Väärtuslik kinnistu, kus asus

juba enne Võru kreisilinna rajamist suur kastellilaadne hoone (kroonu magasiait või relvaladu), mis on hävinud. Praegu kolmekorruseline L-

kujulise põhiplaaniga täiskelpkatusega ametihoone.

Rekonstrueeritud krohvitud ja

värvitud hoone uukidega telkkatust katab valtsplekk. Ühtlaste akenderividega tänavafassaade ilmestavad lai vööndsimss, nurgapilastrid, esikorruse avade

krohviraamistus ning astmeline ehisfrontoon nurgaakna kohal.

6767499 Lembitu 1 C Lembitu äärde jääva hoonemahu hoovipoolne madalam

juurdeehitis

76283 Lembitu 1/1 C Nõukogudeaegne hoone

488827 Lembitu 1a Mälestis

76113 Lembitu 1b C Nõukogudeaegne tootmishoone maht

76066 Lembitu 1c C Garaažid

6124377 Lembitu 2 B Väärtuslik ja keskkonda sobituv 20. sajandi lõpu arhitektuurikeele näide.

Sõjas tühjaks jäänud ja nõukogude ajal haljasalana püsinud krundile ning Võru pangahoone külge ehitatud 1980. aastate

postmodernismi jätkav

teenindusmaja (arh J. Huimerind, 1991) sulandub küllalt valutult

ümbritseva hoonestusega.

493137 Lembitu 2a C Nõukogudeaegne äri- ja teenindushoone (ehit 1962)

72448 Lembitu 2c C Nõukogudeaegne tootmishoone

74411 Lembitu 3 C Nõukogudeaegne korterelamu

74447 Lembitu 4 C Nõukogudeaegne korterelamu

77052 Lembitu 5 C Nõukogudeaegne korterelamu

74420 Lembitu 6 B Nõukogudeaegsetes Eesti linnasüdamates levinud ja individuaalprojekti põhjal 1962

ehitatud veetorn-elamu on Võru kesklinnas kujunenud maamärgiks.

71716 Liiva 1 B 1899. aastal projekteeritud kahe

korteriga elamul oli nelja akna ja keskse uksega rõhtlaudisega esifassaad. Hooviküljele liitus väike eeskoda.

Elamu on saanud hiljem viilkatusega

keskrisaliidi ja äralõigatud hooviküljega, kahe ukse ja suure viiluaknaga juurdeehitise. Välissenu katab kolmest küljest silikaatkivivooder, avatäited on

hilisemad.

6078196 Liiva 1 C Abihoone

6348949 Liiva 10 C Muinsuskaitseala miljööga mittesobituv uusarhitektuur.

72602 Liiva 10a C Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust elamu (ehit 20. saj keskel), mis on

rekonstrueerimisel kaotanud oma ajaloolise välisilme.

74948 Liiva 10a C Abihoone

77644 Liiva 11 B Muinsuskaitsealal erandliku esindusliku fassaadilahendusega funktsionalistlik hoone. Üks väheseid nn valge funktsionalismi esindajaid Võrus

(arh H. Gustavson, 1936).

Lisaks hoone mahule, kujule ja üldkavatisele on ka fassaadidekooris säilinud arvukalt 1930. aastate funktsionalismile omaseid detaile.

71886 Liiva 11a C Nõukogudeaegne tootmishoone

75330 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone

76067 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone

77347 Liiva 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle vanemat ehitusperioodi esindav hoone 19. saj I poolelt.

Hoovi pool liituvad hoonega erikujulised ja -aegsed väljaehitised.

Hoone on kaetud raskepärase viilkatusega, mille lääneotsas on väike kelp. Esifassaadi ilmestab lai

kolmnurkviiluga keskrisaliit. Säilinud on algupärased savitellistest korstnapitsid ja mitmest ajajärgust avatäiteid.

75136 Liiva 12b C Lammutatud nõukogudeaegse hoone asemel ehitatav uus õppehoone (projekt OÜ ACB arh T. Savi, ehitaja AS Semuehitus).

75245 Liiva 12c C 1978. aastal ehitatud tööliste ühiselamu (tüüpprojekt 163-80-

64, 1976), praegu korterelamu.

73530 Liiva 12d C Alajaama hoone

500024 Liiva 13 B 1964. aastal ajaloolise maja asukohal valminud uus kultuuri-

ja seltsimaja, mis 2005. aastal renoveeriti.

1881–1940 tegutsenud "Kandle" laulu- ja mänguseltsi 1900 valminud

maja oli XX sajandi Eesti linnakultuuri maastikul nii arhitektuurilisest kui ajaloolisest seisukohast vaadatuna ainulaadne hoone. 1962-63 ajalooline maja

lammutati.

525559 Liiva 13a C Eriaegsete tootmis- ja kõrvalhoonete kompleks

500477 Liiva 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust elamu 20. saj algusest. Uusklassitsistliku elamutüübi ebasümmeetrilise

fassaadilahendusega variant.

Fassaadil on säilinud algupärane kitsa valgmiku ja kvaadertahvlitega tiibuks ning kaks neljaosalist sepishingedega originaalakent.

514246 Liiva 14/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ajalooline hoovihoone, millele

liitub abihoonete maht.

Esifassaadil on säilinud kuus kitsa 3- ruudulise valgmiku ja sepishingedega kalasabalaudisega

ust. Puitraamidega aknad on erineva ruudujaotusega.

75248 Liiva 16 B Muinsuskaitsealal iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

1920. aastate algul ehitatud üürimaja.

Tellisvööga madalal maakivisoklil puidust kahekorruselisele hoonele

liitub hoovikülje keskosas viilkatusega kõrge trepikoda. Kirdepoolel otsal kõrgub ehistornikeste, hammasvöö ja astmeliselt ahenevate petikpindadega

punastest tellistest tulemüür.

75981 Liiva 16a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ärihoone-elamu. U-kujulise hoone algkehand on 19 saj I

poolel ehitatud Võrule omane poeruumiga elumaja, millele on 20. saj algul juurde ehitatud ristuv täiendava poeruumiga tiib.

Hoone on rekonstrueeritud 2000- 2001. Liiva äärse kaldkatusega eeskoja asemele on ehitatud viilkatusega väljaehitis ning risttiiva

esikorruse kaupluseruum on taastatud.

74554 Liiva 17a C 1959 valminud 12 korteriga tellishoone, mis esindab korruselamute ühesektsioonilist varianti. Madala viilkatusega hoone on keskse trepikojaga,

mida ilmestab lintaken. Klassitsitslikust fassaadidekoorist on alles kitsas astmeline kivist räästakarniis.

6126507 Liiva 17a C Abihoone

6126505 Liiva 17b C Abihoone (garaaž)

71868 Liiva 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

ühekorruseline puitelamu (ehit 1923), mis on säilitanud oma kuju, mahu (sh kaldkatusega veranda) ja ehitusaegse välisilme.

491840 Liiva 18b B 1940. aastal valminud elamu on muinsuskaitsealal väheesinev 1930. aastate lõpu funktsionalistlike sugemetega

traditsionalismi näide.

Krohvitud püstpalkseinte ja tsementkivist murdkelpkatusega ehitisel on säilinud algupärased fassaadidetailid (nt 1930. aastate

rahvusromantikast inspireeritud postkastipiluga välisuks ja plekiga kaetud telkkatusega betoonist varikatused).

521789 Liiva 18b C Tänapäevane krohvitud seinte ja

madala sileplekist telkkatusega 1-korruseline abihoone sobitub uusehitisena kinnistul oleva elamuga.

75239 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kaheosaline puidust kortermaja, mille uuem, kahekorruseline juurdeehitis esindab 1920. aastate ehitustraditsioone (proj

A. Linno, 1924), mil Võrru rajati riikliku ehituslaenu toel arvukalt üürimaju elamispindade kriisi leevendamiseks. Nõukogude ajal kapitaalremondi läbinud hooned

on säilitanud oma algupärase kuju ja mahu ja välisilme.

6634193 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kaheosaline puidust kortermaja,

mille vanem, ühekorruseline maht on ehitatud 19. sajandi IV veerandil.

Nõukogude ajal kapitaalremondi läbinud hooned on säilitanud oma

algupärase kuju ja mahu ja välisilme.

518610 Liiva 19 C Metallist abihoone (garaaž)

73091 Liiva 1a C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu

76987 Liiva 1a C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

73918 Liiva 2 B 20. saj alguses (1939) ehitatud puidust üksikelamu, mis sobitub muinsuskaitseala hoonestusega ja järgib selle ehitustraditsioone.

75753 Liiva 2 C Ajalooline abihoone (ehit 1938)

6348581 Liiva 2 C Tänapäevane abihoone

520386 Liiva 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv elamuks ehitatud 2-korruseline viilkatusega puithoone.

Vana, erineva laiusega laudadest fassaade ilmestavad profileeritud piirdeliistudega kuueruudulised

Hooviküljele liitub kaasaegse arhitektuuriga 2-korruseline

juurdeehitis.

puitaknad, veelauast viiluvöö ja rihveldatud nurgalauad.

75653 Liiva 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv pikk puidust elumaja 19. saj II

poolest. Hooviküljel kaks eeskoda ja madal tellisseintega keldrisissepääs.

Ühekorruseline viilkatusega hoone on säilitanud oma ajaloolise kuju, mahu ja välisilme. Avatäited ja

korstnapitsid on eriaegsed.

80298 Liiva 23 B 1870. aastatel ehitatud ajalooline tootmishoone, mis on

rekonstrueeritud elamu- toitlustushooneks.

Peasissepääsu kohal kunagisele omanikule viitav kiri:

"ВОДОЧНЫЙ ЗАВОДЬ ПАВЛА ЮГАНСОНА“ (Paul Johansoni veetehas).

71639 Liiva 23b B 1930. aastatel ehitatud punastest

tellistest hoovielamu on säilitanud oma algupärase kuju ja mahu ning sobitub muinsuskaitseala ajaloolise miljööga.

Esikorruse osas krohvitud

maakiviseintega punastest tellistest historitsistlik nurgamaja on rekonstrueerimisel säilitanud oma algupärase välisilme ja-detailid. Aknad ja uksed on eriilmelised.

6122871 Liiva 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev ajalooline tehasehoone ja elamu 19. saj lõpust, 1914 ehitati teine

korrus.

Mahukas viilkatusega puithoone on säilitanud algse kavatise ja osa fassaadidekoorist. Lammutatud on tänavapoolne eeskoda, lisandunud

pikad uugid kummalgi katusetahul, muudetud avatäiteid ja viimistluskatteid.

77354 Liiva 24 C Abihoone

75344 Liiva 24a B Endise õllevabriku ladu 20. saj I poolest. Krundi tagaosas asuv abihoone on üks väheseid säilinud ajaloolise

tööstuskompleksi juurde kuuluvaid laohooneid Võru vanalinnas.

Kõrge viilkatusega puithoonel on profileeritud sarikaotstega lahtine räästas. Esikülje keskosas ülakorrusest kõrgema stiilse luugiga

vintskap. Seintes vana ebaühtlane rõhtlaudis. Aknad kuuese jaotusega. Põhikehandiga liituvad pultkatusega kuurid.

75819 Liiva 24a C Ajaloolise tööstushoone kohale

1959 ehitatud mahlatööstuse hoone.

6348241 Liiva 25//27 C Kaasaegne abihoone-elamu

8682598 Liiva 25//27 C Tänapäevane katusealune, mille ees on säilinud lõik ajaloolist punastest tellistest piirdemüüri.

6348311 Liiva 25/27 C Abihoone (saun)

76663 Liiva 26 B 1948-49 Lõuna-Eesti teatri näitlejate jaoks ehitatud nelja korteriga üürimaja. Võru varajase sõjajärgse arhitektuuri

näide.

Hoone algne kuju ja maht on säilinud, kuid detaile on muudetud ja avatäiteid asendatud.

76961 Liiva 26 C Abihoone (puukuur)

78127 Liiva 26a C Muinsuskaitsealale mitte sobituv 1990. aastate korterelamu

76745 Liiva 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

uusklassitsistliku fassaadiga pikk puithoone 19. saj lõpust (ehit 1886).

Hoone restaureerimisel on väärtustatud Võru ajaloolist

arhitektuuri, vana on oskuslikult seotud uuega.

75182 Liiva 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ühekorruseline tööliste üürimajaks ehitatud puithoone 19. saj lõpust.

Rekonstrueerimisel on säilinud on

hoone maht, kuju ja üldine välisilme. Avatäited vahetatud.

76223 Liiva 3/5 C Abihoone

73622 Liiva 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 20. saj alguses ehitatud ajaloolisel ehitusjoonel asuv puitelamu.

Hiljutisel rekonstrueerimisel on hoone saanud uue välisviimistluse ja säilitanud oma üldise mahu, välisseina soojustusega on muudetud hoone proportsioone ja tänapäevased

avatäited on jäänud seinapinnast sügavamale.

6077813 Liiva 4 C Abihoone (garaaž)

73334 Liiva 4a B Muinsuskaitsealale iseloomulik 1930. aastatel ehitatud puitelamu.

Rekonstrueerimisel on hoone saanud uue välisviimistluse, säilinud on maht, kuju, akende piirdelauad, fassaadil asuv valgmikuga tahveluks, otsaküljel olev aknaluuk jm,

algupärased kuueruudused ja kaheraamsed puitaknad on asendatud tänapäevastega.

71649 Liiva 4a C Abihoone

6566276 Liiva 5 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv ja tundlikult restaureeritud väikesemahuline elamu 19. saj II

poolest. Väärtuslik on ka naabermajaga ühenduses olev kõrge vaheehitis koos lihtsa valgmikuga uksega.

Säilinud on algupärane laudis, vanemad avatäited, massiivsed nurgalauad, otsaviilul pööninguluuk. Katust katab käsitsivaltsitud

tahvelplekk ja selle keskel on algne krohvitud korstnapits.

76367 Liiva 5a C Tüüpiline individuaalelamu

1953. aastast. Asub ajaloolisel ehitusjoonel ja sobitub ümbritseva hoonestusega.

6348347 Liiva 5a C Kaasaegne abihoone (garaaž ja

kuur)

72383 Liiva 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu, mis

on säilitanud oma algupärase kuju, mahu ja välisviimistluse (sh kuueruudused kaheraamsed puitaknad).

75611 Liiva 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 19. saj lõpus rajatud hoone on rekonstrueerimisel saanud

tänapäevased lisandused, kuid säilinud on hoone maht ja kuju.

73898 Liiva 8a C Nõukogudeaegne ühepereelamu paikneb ühekordse puithoonestusega piirkonnas. Tüüpprojekti järgi 1956

valminud hoone oli erandliku silikaattellistest dekooriga fassaadidel, mis tänaseks on kahjuks asendatud.

76437 Liiva 8a C Abihoone

76315 Liiva 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv uusklassitsistlikus vormikeeles kahekorruseline ja väljaehitatud

katusekorrusega puidust äriruumidega üürimaja 19. sajandi lõpust.

Säilinud on algupärane kuju, maht ja fassaadidekoor (osaliselt ennistatud): otsaviilude rombaknad, viilule pööratud otstega räästakarniis, viilu

vahevöö, rombimotiiviga nurgalauad, avade rõht- ja kolmnurkfrontoonid ning profileeritud piirdeliistud.

75963 Liiva 9a B Tänavaga juurdepääsuteega ühendatud krundil paikneb kahekorruseline viilkatusega puidust korterelamu. Uue kivikattega viilkatuse

kaldkatusega uugid on ehitatud peale sõda. Põhjaotsale liitub kõrge sokliga kahe sissepääsuga puidust eeskoda.

Kahe- ja kolmepoolsed laiad horisontaalaknad ja püstvoodriga välisuksed on remonditud. Säilinud on laiad voodrilauad ja sokli veelaud, kitsad uksevalgmikud, harjaalused

ruutaknad ja vahevöö otsaviiludel, avade piirdeliistud ja nurgalauad.

6559515 Liiva 9a B Ajalooline abihoone (pesuköök) on projekteeritud 1906. aastal ja hiljem ümber ehitatuks eluruumideks. Esikülje laia räästaalusesse on ehitatud

püstlaudadest puukuur.

Maakivisoklit katab lai eenduv tellisvöö, otstel ulatub üle katuse astmeliste konsoolidega tulemüür. Inglise ristseotisega seinamüüritise talakaarsetes avades on

kuueruudused eraldi raamidega puitaknad ning tenderpiidaga püstplankudest uks.

74824 Liiva 9a C Puidust abihoone (puukuurid)

74865 Liiva 9a C Vanem puidust abihoone

76242 Mäe põik 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6077953 Mäe põik 1 C Abihoone

75365 Mäe põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6348739 Mäe põik 2 C Abihoone

72743 Mäe põik 3 C Abihoone

73345 Mäe põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

71816 Mäe põik 4 C Abihoone

73014 Mäe põik 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

72589 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6126644 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

73558 Mäe põik 6 C Tänapäevane abihoone

6127059 Mäe põik 6 C Nõukogudeaegne paarismaja (Jõe 2/Mäe 6)

76300 Mäe 1 B Võrus harvaesinev, sõjajärgset funktsionalistlikku

arhitektuurikeelt esindav tüüpprojekti järgiv hoone (ehit 1966).

6349309 Mäe 1 C Puidust abihoone (kuurid)

73049 Mäe 11 B 1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis järgib üleliidulist

tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust.

75442 Mäe 11/1 C Võru siseturu hoone 1998.

aastast, mis moodustab kõrval asuva saunahoonega sobituva ansambli.

76490 Mäe 3 C 1970. aastatel ehitatud hoone on

rekonstrueeritud.

77647 Mäe 4 C Nõukogudeaegne korterelamu

75335 Mäe 5 C Kinnistul oleva elamuga

samaaegne ja sellega sobituv kõrvalhoone.

75538 Mäe 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu heas korras ja ehitusaegselt

säilinud näide, sobitub muinsuskaitseala hoonestusega

73690 Mäe 7 C Abihoone

76618 Mäe 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu.

Sobitub muinsuskaitseala hoonestusega. Kaasajal rekonstrueeritud.

76626 Mäe 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu.

Sobitub muinsuskaitseala hoonestusega. Säilinud algupärane rombkividest katusekate ja kuulikestega silikaatkividest väravapostid

7208462 Mäe 9 C Abihoone

7208463 Mäe 9 C Abihoone

7208466 Mäe 9 C Abihoone

77951 Oja 1 C End trükikoja Võru Täht (praegu Võru Trükikoda) hoone (ehit 1976-78, arh Anu Rekkaro)

72910 Oja 2 C Tänapäevane abihoone

76591 Oja 2 C Tänapäevane eluhoone

73691 Oja 3 C Kõrvalhoone

76195 Oja 3 C Tänapäevane üksikelamu

6349049 Oja 3 C Kõrvalhoone

74433 Oja 5 C Tänapäevane üksikelamu

74610 Oja 5a C Tänapäevane tehnohoone

488826 Oja 7 C Tänapäevane üksikelamu

518513 Paju 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle miljöösse sobituv tänavajoonel asuv ühekorruseline puithoone (ehit

enne 1912). Massiivse viilkatusega hoone pööningukorrus on välja ehitatud, hoone kirdeotsale liitub uuem juurdeehitatud maht.

Algsed avatäited on vahetatud tänapäevaste vastu.

73834 Paju 10a C Tagumisel krundil asuv end abihoonest ümber ehitatud tänapäevane eluhoone

73507 Paju 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline korterelamu. Näide tüüpilisest 20. saj alguses Võrru ehitatud üürimajast (proj

A. Jacoby, 1905). Hooviküljel asuvad välised trepikojad (algselt koos kuivkäimlatega).

Säilinud on hoone maht, kuju ja mitmed ajaloolised ehitusdetailid (nt poolkaarekujulised pööninguavad otsaviiludes, kvaaderkaunistsutega nurgalauad, osad õhuakendega

avatäited, saelõikelised sarikaotsad avatud räästa all, korruseid eraldav vahevöö).

75067 Paju 11 C Piki krundi tänavapoolset serva

asuv puidust abihoone

7210345 Paju 11 C Hoovi tagumises osas asuv abihoone

6123634 Paju 11a C Nõukogudeaegne tehnohoone

79247 Paju 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline viilkatusega puidust korterelamu, 20. saj

alguse Võru üürimaja tüüpiline näide. Hoones asus kaks kahetoalist korterit, keskne köögiga koridor ja hoovipoolne eeskoda.

Säilinud on ehitusaegne maht, kuju ja välisilme. Ruumijaotus on hilisemal ajal ümber ehitatud.

76952 Paju 12 C Krundi tagaosas asuv abihoone

72213 Paju 16 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

nurgahoone (ehit arvatavasti 1928). Muinsuskaitsealale iseloomulik klassitsistliku vormikeelega puitelamu, mis on säilitanud oma algse kuju ja

mahu

7210286 Paju 16 C Krundi tagumises osas asuv puidust abihoone

0 Paju 17 B Ajalooline maakividest kelder, kuulus algselt piiritusevabriku kompleksi juurde

73064 Paju 18 C Nõukogudeaegne garaažikompleks

74708 Paju 2 C Nõukogudeaegne korterelamu

68425 Paju 20 C Nõukogudeaegne korterelamu

76211 Paju 22 C Muinsuskaitsealal erandliku funktsiooniga ja kohaidentiteeti kandev 20. saj alguses saunahooneks ehitatud hoone on

hilisemate ümberehituste käigus oma algse välisilme kaotanud.

8851658 Paju 3 C Teenindushoone

6126125 Paju 4 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone (garaažikompleks)

72665 Paju 5 C Umbes 1912. aastal ehitatud Võrule tüüpiline korterelamu,

mis on hilisemate ümberehituste ja renoveerimise käigus kaotanud oma ajaloolise ja Võrule omase välisilme, säilinud on vaid hoone maht, katusekuju

ja avatäidete asukohad.

528334 Paju 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel asuv

ühekorruseline puithoone (ehit enne 1912. aastat). Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja välisilme.

498272 Paju 6 C Ajalooline abihoone (puukuur)

514106 Paju 6/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, ehit tõenäoliselt 20. saj esimestel kümnenditel.

Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja välisilme koos ehitusaegsete detailidega.

73501 Paju 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline korterelamu. Ehit enne 1912. aastat (proj A. Jacoby, 1907). Näide tüüpilisest 20. saj alguse Võru üürimajast.

2000. aastatel renoveeritud, mille

käigus on I korruse tänavapoolsed avatäited asendatud suurte jaotuseta klaasidega akendega ja paigaldatud on tänapäevane välisuks. Säilinud on hoone maht, kuju ja üldine välisilme.

76841 Paju 7 C Abihoone (puukuur)

72003 Paju 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

tänavajoonel asuv ühekorruseline puithoone (ehit enne 1912. aastat). Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja välisilme.

77240 Paju 8 C Kõrvalhoone

6813454 Paju 8/1 C Hoovihoone

8851570 Paju 8/1 C Kõrvalhoone

76611 Paju 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline tööliselamu 20. saj algusest.

Hoone on ümberehituste käigus saanud hoovipoolse kahekorruselise

rõdumahu, fassaadile on juurde lisatud Võrule iseloomulik püstlaudadest vahevöö.

79257 Pesteri 14 C Nõukogudeaegne ühekorruselise

lamekatusega kauplusehoone tüüpnäide.

77171 Petrseri 10 C Nõukogudeaegne korterelamu

77802 Petseri 12 C Nõukogudeaegne korterelamu

77106 Petseri 12a C Nõukogudeaegne laohoone

76665 Petseri 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

puitelamu esindab tsaariaegse üürimaja tüüpi. Hoonet läbib lühike koridor-köök. Hoovi pool eeskojad. Ühte tuppa eraldi pääs tänavalt.

Säilinud on hoone ehitusaegne kuju, maht ja paljud välisdetailid (sh

avatäited).

76522 Petseri 13 C Tänavaäärse hoonega ilmselt samal ajal ehitatud muinsuskaitsealale iseloomulik, kuid väga halvas seisukorras

abihoone.

493457 Petseri 13a C Kvartalisisesel krundil asuv Võrule iseloomuliku tsaariaegse üürielamu näide, mis on

hilisemates juurde- ja ümberehitustes oma algse kuju ja välisilme kaotanud.

75137 Petseri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel asuv

puitelamu. Säilinud on hoone ehitusaegne kuju ja katusekalle, kuid mahtu ja välisdetaile on rekonstrueerimisel muudetud.

68379 Petseri 15 C Krundi tagaosas asuv abihoone

74775 Petseri 16 C 1948 tules hävinud end juudi koguduse palvemaja kohale ehitatud puidust

ühiselamuhoone, mille juures on kasutatud tüüpprojekti elemente. 2007. aasta rekonstrueerimisel algupärane välisilme kaasajastati.

76976 Petseri 16 C Krundi tagaosas asuv elamuga sobituv abihoone

74589 Petseri 16a C Nõukogudeaegne üksikelamu

78323 Petseri 17 B Muinsuskaitsealale iseloomulik klassitsistliku vormikeelega puitelamu, mis säilitanud oma algse kuju ja tänavaäärse mahu, kuid välisilme ja fassaadidetalid

Hoone edelaotsas on säilinud punastest tellistest tulemüür.

ning hoovipoolne juurdeehitis on tänapäevased.

80153 Petseri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel asuv puitelamu 20. saj algusest. Säilinud on hoone ehitusaegne

kuju ja katusekalle, kuid mahtu ja välisdetaile on rekonstrueerimisel muudetud.

75476 Petseri 18 C Krundi tagaosas asuv tänavaäärse elumajaga sobituv

hoovimaja-abihoone

68552 Petseri 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Säilinud on hoone

ehitusaegne kuju, maht ja välisilme.

6127267 Petseri 18a C Krundi tagaosas asuv hoovimaja- abihoone

77952 Petseri 19 C Nõukogudeaegne korterelamu

74855 Petseri 2 C Nõukogudeaegne korterelamu

74088 Petseri 20 B Eri aegadel ehitatud ja eriilmelistest osadest koosnev hoonekompleks (vanim osa ehit 1889 kohaliku töösturi Judeikini lauavabriku hooneks). Hooned

omavad ajaloolist väärtust ja ilmestavad muinsuskaitseala miljööd.

6559380 Petseri 20 C Abihoone

7210278 Petseri 20 C Abihoone

71418 Petseri 20/1 B Muinsuskaitselale iseloomuliku ja selle ehitustraaditsioone järgiv puidust elamu, mis asub

ajaloolisel ehitusjoonel ja on rajatud 1938. aastal tulekahjus hävinud tsaariaegse hoone asemele (proj ins E. Willmann).

6079030 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu

6079032 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu

6559379 Petseri 22 C Katusealune

75696 Petseri 23 B 19.-20. sajandi vahetusel valminud, kaasajal rekonstrueeritud elumaja on säilitanud oma algse kavatise. Nn Judeikini majade hulka

kuuluv hoone omab Võru vanalinna kontekstis miljööväärtust,

6076103 Petseri 24 C Tänapäevane üksikelamu

6348338 Petseri 24 C Katusealune

76020 Petseri 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

kahekorruseline korterelamu (ehit 1899). Rekonstreerimisel on hoone välisdetaile muudetud, säilinud on maht ja kuju ja üldilme.

6079031 Petseri 26 C Tänapäevane üksikelamu

6348159 Petseri 26 C Katusealune

75925 Petseri 27 C Enne II maailmasõda ehitatud

hoone, mis on hilisemates ümberehitustes kaotanud oma algse kuju ja välisilme.

6077957 Petseri 27 C Abihoone

8851524 Petseri 27 C Abihoone

6767500 Petseri 2a C Nõukogudeaegne korterelamu

68870 Petseri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu (ehit 1911). Tänavajoonel paikneval hoonel on säilinud ehitusaegne maht,

kuid muudetud detaile ja viimistluskatteid.

72669 Petseri 33 C Ajaloolisest hoonest ümberehitatud üksikelamu.

7026096 Petseri 35 C 2013. aastal lammutatud endise puidust korterelamu kohale rajatud uuselamu.

76092 Petseri 4 B Muinsuskaitsealal erandliku

arhitektuuriga ajalooline saunahoone on ehitatud 1880. aastatel. Algselt ühekorruseline viilkatusega kivihoone ehitati 1920. aastatel ümber

vanadekoduks. Sellest ajast pärinev praegune välisilme ja interjööridetailid.

Hoones on säilinud 20. saj alguses

rajatud trepp koos piiretega, koridori sisseehitatud panipaigad, osaliselt on näha trafarettmaalingud koridori seintel.

75725 Petseri 4a B Muinsuskaitsealal vähesäilinud

näide ajaloolisest abihoonest (pesuköök)

77088 Petseri 7a C Nõukogudeaegne korterelamu

76041 Petseri 7b C Nõukogudeaegne

silikaattellistest garaažikompleks

75303 Petseri 8 C Nõukogudeaegne korterelamu

76795 Petseri 9 C Nõukogudeaegne korterelamu

73193 Roosi põik 1 B Tuntud arhitekti P. Tarvase tüüpprojekti (1951) alusel valminud puithoone, mis eristub arvukatest sõjajärgsetest

individuaalelamutest projektiga mitte ette nähtud järsu mansardkatuse poolest ja sobitub

hästi muinsuskaitseala ajaloolise hoonestusega.

74927 Roosi põik 1 C Abihoone

75363 Roosi põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6127274 Roosi põik 2 C Abihoone

6077973 Roosi põik 3 C Abihoone

6122742 Roosi põik 3 C Võru linnas mitmeid kordi kasutatud nõukogudeaegse

paariselamu kordus- või tüüpprojekti variant. Hoone on säilitanud oma algupärase välisilme ja detailid.

73894 Roosi põik 4 C Võru linnas mitmeid kordi kasutatud nõukogudeaegse paariselamu kordus- või tüüpprojekti variant. Hoone on säilitanud oma algupärase

välisilme ja detailid, v.a aknad ja korstnapits.

7208381 Roosi põik 4 C Abihoone

71223 Roosi põik 5 C Nõukogudeaegne väike

silikaattellistest ja pööningukorrusega üksikelamu (ehit 1951)

6075644 Roosi põik 5 C Abihoone

71602 Roosi põik 6 C Nõukogudaegse tüüprojekti variandina garaaži ja saunaga üksikelamu (ehit 1958)

76624 Roosi põik 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu

7208379 Roosi põik T1 C Tühi krunt

72527 Roosi 11 C Abihoone

74067 Roosi 11 C Nõukogudeaegne üksikelamu

72376 Roosi 17 C Ajaloolisel ehitusjoonel paiknev nõukogudeaegne puidust üksikelamu. Sobitub hästi

muinsuskaitseala miljöösse

7208377 Roosi 17 C Abihoone

6348606 Roosi 17a C Abihoone

7208376 Roosi 17a C Abihoone

75962 Roosi 19 C Nõukogudeaegne tüüpiline viilkatusega kolmetoaline puitelamu (ehit 1951). Idanurgal

täiskahekorruseline kaasaegne juurdeehitis. Seintel väline täiendav soojustus, eterniitkatus asendatud sileda valtsliitega plekiga.

6348955 Roosi 19 C Abihoone

77133 Roosi 1e C 2020 väljastatud ehitusluba ridaelamu ehitamiseks.

72954 Roosi 21 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1959) esindab sõjajärgsete

puitelamute varianti, millel on tänava pool uks ja kaks akent, hooviküljel suur viilkatusega uuk.

6077970 Roosi 21 C Abihoone

76559 Roosi 23 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1950.-60. aastatel). 1990. aastate rekonstrueerimisel saanud juurdeehitise ja ristuva

tiiva (arh S. Lindi 1997). Välisvooder ja aknad asendatud, katusel kivimustriga plekk.

7208378 Roosi 23 C Ajalooline abihoone (pesuköök),

massiivne savikividest korsten on hiljuti lammutatud.

71880 Roosi 25 C Väike eterniitkatuse ja krohvitud puitseintega elamu oli (ehit

1950.-60. aastatel). Praegu rekonstrueerimisel ja laiendamisel (projekt Alfacad OÜ, 2021)

6075640 Roosi 25 C Abihoone

74599 Roosi 27 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1951). Viilkatuse ja rõhtvoodriga puitmaja

tüüpvariant, hoovi pool vintskap, tänavaküljel tahveluks ja kaks kolmeosalist akent, viilunurkadel rombaknad. Säilitanud algse kuju ja välisilme.

6077972 Roosi 27 C Abihoone

6759501 Roosi 29 B Historitsistliku maakivihoone põhikehand on ehitatud 19. saj II poolel F. R. Kreutzwaldi 1

kasarmuga samaaegselt või veidi hiljem. Omab arhitektuurset ja miljööväärtust.

490708 Roosi 29 C Hoone on detailplaneeringuga

lubatud lammutada

490709 Roosi 29 C Hoone omab kasutusväärtust, arhitektuurselt ja miljööliselt väheväärtuslik.

Detailplaneeringuga lubatud lammutada

6759502 Roosi 29 C Garaaž omab ajaloolist ja miljööväärtust

kasarmukompleksi müüriosana. Rekonstrueeritud 2017-2018.

72942 Roosi 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6079081 Roosi 3 C Abihoone (katlamaja)

6348535 Roosi 3 C Abihoone (saun)

70999 Roosi 35 B Muinsuskaitsealal erandlik 1930. aastate funktsionalistliku arhitektuuri võtmes ehitatud eramu (proj Siegfried Klaossen, 1954). Hoonega sobituv ja selle

arhitektuuri toetav aiadisain.

71894 Roosi 37 C Tänavajoonest eemale jääv puithoone on teadaolevalt Roosi vanim maja, ehitatud ilmselt krundi eraldamisega samal ajal

19. saj lõpus.

Madal krohvitud seintega elamu on rekonstrueerimiste käigus saanud eterniitkatuse, hooviküljele varjualuse, katusele täiendava

korstna, kaasaegsed välisuksed ja plastaknad.

76812 Roosi 39 B 1932. aastal kooliõpetajate üürimajaks valminud hoone

omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust. Projektist erineva ebasümmeetrilise akende paigutusega, krohvitud püst- ja rõhtpalkseinte ja eri kaldeliste

plekk-katustega maja mõjub rahutu ja rohmakana.

73712 Roosi 39 C Abihoone

72210 Roosi 41 C Uusehitis

76493 Roosi 43 B Enne II maailmasõda valminud muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga savist seintega

ühekorruseline kelpkatusega üksikelamu. Sobitub ajaloolise miljööga.

8848371 Roosi 43 C Abihoone

74265 Roosi 43/1 B Enne II maailmasõda valminud muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga ja ajaloolise miljööga sobituv hoovimaja, säilinud on paljud ehitusaegsed

detailid.

74173 Roosi 45 C Abihoone

75879 Roosi 45 C Nõukogudeaegne üksikelamu

69419 Roosi 47 C Abihoone

72384 Roosi 47 C Nõukogudeaegne üksikelamu

77312 Roosi 49 C Nõukogudeaegne üksikelamu

75495 Roosi 5 C Uusehitis (proj M. Moppel, 2015)

8848211 Roosi 5 C Abihoone

77322 Roosi 51 C Ajalooline abihoone

73323 Roosi 53 C Uusehitis (proj A. Roht, 2004) lammutatud ajaloolise hoone

asukohas

76675 Roosi 53 C Nõukogudeaegne abihoone (puukuur)

6077480 Roosi 7 C Uusehitis (ehit 2007)

74402 Roosi 7a C Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik kortermaja, mis on renoveerimistel oma algupärase välisilme kaotanud.

7208384 Roosi 7a C Abihoone

76565 Roosi 9 C 1930 ehitatud tänavaäärne üksikelamu, mis on renoveerimistel oma algupärase

välisilme kaotanud.

71924 Roosi 9 C

68554 Roosi 9a B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik tagumise krundi tagaosas risti tänavajoonega asuv ajaloolise välisilmega ühekorruseline kortermaja.

Hoonel on säilinud ehitusaegne

maht, kuju, välisilme ja mitmed ehitusdetailid (sh avatäited ja väike kaarjas pööninguaken).

73968 Roosi 9a C

76359 Seminari 1 Mäles tis

7208455 Seminari 3 C Tänapäevane ärihoone

73502 Seminari 5 B Muinsuskaitsealal erandlik tuletõrjedepooks ehitatud hoone kujundati uusklassitsistlikus

vormikeeles (eh. meister J. Rattus, 1899).

Hoone kaotas oma algse ilme ja fassaadidekoori 1950. aastate ümberehituse käigus, kui keskosa

ehitati kahekorruseliseks, muudeti torni kujundust ning lisati kirdeküljele juurdeehitised.

72164 Seminari 5 C Nõukogudeaegne abihoone

73332 Tartu 11 C Mitmes etapis rajatud abihoone- hoovielamu

6634339 Tartu 11 C Piki ajaloolist ehitusjoont asuv

19. saj II poolest pärit kaupmeheelamu. Hoone on tänaseks suures osas ümber ehitatud. Säilinud on tänavakülje maht ja avade paigutus,

naaberkrundile jääv punastest tellistest tulemüür ning korstnapits katuseharjal.

76327 Tartu 11/2 C Nõukogudeaegne silikaattellistest hoonemaht

(Tartu 11 tagumine külg), mille küljes on säilinud endise hoone savitellistest tulemüür (valgeks värvitud).

75237 Tartu 13 B Muinsuskaitsealal erandlik 19. saj II poolel ehitatud maakividest hoonemaht, mis liitub otsaga tänavajoonel paiknevale puidust aidahoonele.

76809 Tartu 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj pärit aidahoone, mille

tänavapoolses osas on asunud kauplus ja teisel korrusel eluruumid. Hoone seisukord on halb, kuid lisaks üldmahule ja kujule on säilinud paljud

ehitusaegsed detailid.

75308 Tartu 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu 19. saj lõpust. Hoonel

on osaliselt soklikorrus, mis võib pärineda pool sajandit varasemalt samal kohal asunud kivihoonest.

Lisaks üldmahule ja kujule on säilinud paljud ehitusaegsed detailid (rõhtlaudis, S-kivist katusekate,

hammaslõikeline räästa- ja frontoonikarniis, mille otsad on pikalt otsaviilule pööratud, tahveldatud nurgaliseenid jm).

76457 Tartu 17 C Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline korterelamu on ehitatud 20. sajandi algul. Hooviküljel liitub kaheastmeline putlkatusega trepikoda ja

viilkatusega keldrisissepääs.

Uusklassitsistlikus stiilivõtmes

fassaadikujundusest on säilinud sile voodrialudis, otstele pööratud räästakarniis, korrustevaheline vahevöö ja avade ülafrontoonidega piirdelauad.

77315 Tartu 19 B 20. saj algul aidast ümber ehitatud nurgapealne kaupluseruumidega elumaja on

säilitanud oma kuju ja mahu, kuid saanud rekonstrueerimisel tänapäevase ilme.

Hoone rombimustriga nurgalauad on restaureeritud säilinud eeskuju järgi, aknafrontoonid on tõstetud

kõrgemale.

76942 Tartu 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv uusklassitsistliku fassaadikujundusega puitelamu. U 19. saj keskel ehitatud hoone dekooris on tuntav vene

tüüpfassaadide mõju.

Kuigi nõukogude ajal on hoonet

ümber ehitatud, on see säilitanud oma algupärase mahu ja välisilme, ehitusajast on säilinud kagukülje sepaneltega löödud lai rõhtvooder, otsaviilude aknad koos

piirdeliistudega, räästaalune hammaskarniis.

8682948 Tartu 21 C Kõrvalhoone

78015 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, kuid vähe säilinud näide ajaloolisest laohoonete kompleksist. 20. saj alguses ehitatud ja tulemüüriga eraldatud

hoonemahtudel on säilinud väikesed ruudukujulised aknad ja kalasabamustrilised uksed.

8423498 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, kuid vähe säilinud näide

ajaloolisest laohoonete kompleksist. 20. saj alguses ehitatud ja tulemüüriga eraldatud hoonemahtudel on säilinud

väikesed ruudukujulised aknad ja kalasabamustrilised uksed.

6077590 Tartu 22 C 1930. aastatest pärit varjualune

76095 Tartu 22/1 B Muinsuskaitsealal erandlik eluhoone juurdeehitis on valminud ajavahemikus 1918-39.

Tellistest räästakarniis on kaetud profileeritud krohviga, seinapinna liigendamiseks on kasutatud liseene.

Hoone seinad on krohvitud ja värvitud, vihmaveerennidel on dekoreeritud plekist lehtrid.

6634341 Tartu 22/2 B Muinsuskaitseala 1920. aastate

ehitusperioodile iseloomulik kahekorruseline kortermaja (proj ins A. Linno, joonest J. Jürgenson, 1923).

Hoonel on ehitusajale omane

katusest eenduv kolmnurkne aknaga uuk, hoone fassaadi ilmestab püstlaudisega vahevöö. Korsten on punastest tellistest.

6348784 Tartu 22/3 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

528338 Tartu 23 C TK Tamula uus teenindushoone (valmis 1992, arh. J. Huimerind, J. Kessler, A. Rekkaro, M.

Tomiste)

73955 Tartu 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv täiskahekorruseline L-kujuline

puithoone ehitati 1897. aastal õigeusu kirikukooli jaoks, kuid muudeti 1920. aastatel koguduse elumajaks. Nõukogude ajal ehitati ümber korterelamuks.

7208456 Tartu 24 C Tänapäevane puidust kuuride maht, mis sobitub muinsuskaitseala miljööga.

74826 Tartu 25 mälestis

77032 Tartu 26 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik suuremahuline kahekorruseline

puithoone. Õigeusu kogudusemajana kasutatud (proj 1923) hoone on ajastutruult renoveeritud ja säilitanud algupärase mahu, kuju, välisilme

ja -detailid.

73022 Tartu 28 C Nõukogudeaegne korterelamu

75321 Tartu 28a C Nõukogudeaegne korterelamu

6558676 Tartu 29 C Nõukogude ajal ehitatud, kuid tänaseks rekonstrueeritud müügikiosk

73958 Tartu 30 C Nõukogudeaegne korterelamu

75483 Tartu 31 C Nõukogudeaegne korterelamu I korrusel asuvate äripindadega

6126288 Tartu 31 C Nõukogudeaegne

garaažikompleks

77378 Tartu 31a C Nõukogudeaegne garaažikompleks

6126289 Tartu 31b C Tehnohoone

75241 Tartu 33 C Nõukogudeaegne tootmishoone

75223 Tartu 34 B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh

K. Tarvas, 1948) järgi 1950. aastatel valminud stalinistlikust korterelamust koosnev tänavafront. Hoonete algupärane välisilme on säilinud.

7208440 Tartu 34 C Abihoone

75443 Tartu 34a B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh K. Tarvas, 1948) järgi 1950.

aastatel valminud stalinistlikust korterelamust koosnev tänavafront. Hoonete algupärane välisilme on säilinud.

73903 Tartu 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne puithoone. 19. sajandi lõpus ümberehituste käigus uusklassitsistliku

välisilme saanud elamu algkehand pärineb 18/19. saj vahetusel ehitatud vanabalti hoonest.

Vanimast ehitusjärgust on hoone kirdeosas säilinud mantelkorstna fragmente. Fassaadikujunduses domineerib klasstitsismile omane keskne viilkatuse ja nurgapilastritega

väljaehitis, mille viilu serval räästakarniis ning keskel rombaken.

74959 Tartu 35/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ruudulähedase põhiplaaniga hoovielamu on maakivivundamendi, rõhtvoodriga ristpalkseinte ja

sileplekist poolkelpkatusega. Esikülje katuseräästas moodustab ulualuse.

Hoone on säilitanud algse kuju ja mahu, fassaadikujundus on hilisem.

74710 Tartu 37 B Muinsuskaitsealal erandliku funktsiooniga kinohooneks

ehitatud hoone valmis 1949, kuid samal kohal asus ka enne seda kino.

Hoone on säilitanud ehitusaegse ilme, milles on varasele

stalinismiajastule omaselt tunda veel sõjaeelse arhitektuurikeele mõju. Säilinud on osad algsed avatäited.

74445 Tartu 40 C Nõukogudeaegne kortermaja

77108 Tartu 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne puithoone omab nii vanuse- kui ka ajalooväärtust.

Võru Katariina kogudusele kuuluval krundil oli pastoraadihoone olemas juba 1811. aastal.

Hiljem korduvalt ümberehitatud hoone fassaadi ilmestab kolmeosaliste akende rütm, kujunduselemendiks avade

rombimotiiviga profileeritud piirdeliistud. Peasissepääsu suure valgmikuga tiibukse ees on alles graniidist trepiaste.

76073 Tartu 42 C Abihoone

74830 Tartu 44 B Muinsuskaitsealale ehitustraditsioone järgiv kõrgel maakivisoklil kahekorruseline

Fassaadil reastuvad ühtlaselt kolmeosalised framuugaknad, seinapinda ilmestavad sokli- ja

korterelamu 19. saj I poolest. Tagaküljega liituvad kaks

vastakuti asuvate uste ja kaldkatusega eeskoda. Hoonel algselt olnud poolkelpkatus on asendatud viilkatusega.

viiluvöö, siledad nurgalauad, akende rombimotiiviga piirdeliistud ning

profiilne räästakarniis.Tänavaküljel on säilinud pitsiliste lehtritega vihmaveetorustik.

6563650 Tartu 44a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle 19. saj lõpu - 20. saj alguse tellisarhitektuuri iseloomustav tänavajoonel paiknev ühekorruseline ärihoone,

mis on kokku ehitatud taga asuva maakiviaidaga. Säilinud on klassitsistliku kujundusega tahveluks.

Pilastritega liigendatud kõrge reklaamiseinaga tänavafassaadi ehib historitsistlik tellisdekoor: ümara avaga kolmnurkviil, nurgaliseenide plekkmütsiga tornikesed, avade

rõhtfrontooniga sillused, karniise ja frontoone kaunistav hammasornament.

8848752 Tartu 44a B Tänavaäärse tellistest ärihoonega

kokku ehitatud maakividest ait, tuntud nn jäämajana. Algne poolkelpkatus on põlenud ja asendatud uue plekkkatusega, lai ulualune, mille kohal olnud kaks

puidust vintskappi, on täielikult hävinud.

Tellisraamistuses avadega hoonel on

ka tellistest viilud. Osaliselt krohvitud esiseina ulualuse all on avade asukohta ja suurust muudetud. Rõhtlaudise ja sepissulustega uksed on erinevast ajast. Kuueruudustel

otsaakendel on ümarrauast trellid.

75532 Tartu 45 C Nõukogudeaegne tornelamu

75319 Tartu 46 C Abihoone

76746 Tartu 47 C Nõukogudeaegne korterelamu

73677 Tartu 47a C Abihoone

75652 Tartu 48 B Muinsuskaitsealal erandliku funktsiooni ja arhitektuuriga lasteaed-kortermaja (projekt J. Jürgenson, 1922), ehitatud linna

poolt korterikriisi leevendamiseks.

Säilinud on hoone maht, kuju ja avade paigutus, projekteeritud tihedaruudused aknad on asendatud ja vahvärk-imitatsioonis

fassaadikujundus ei ole algupärane.

77031 Tartu 48 C Abihoone

76325 Tartu 49 B 20. saj alguses valminud

kahekorruseline krohvitud korterelamu.

71953 Tartu 49 C Abihoone

72758 Tartu 50 C Endisest abihoonest ümber ehitatud hoovielamu

74929 Tartu 51 B

72444 Tartu 51 C Tänavaäärne kuurihoone

73494 Tartu 51a B

73045 Tartu 52 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik

kahekorruseline üürimaja (proj A. Linno, joonest J. Jürgenson, 1924).

Fassaadi ilmestavad püstlaudadest vahevöö, tihedaruudused aknad,

juugendlik framuugiga ja klaasitud avadega peauks. Traditsioonilises mõõdus plekktahvlitega katusel on alles ümaruuk.

76246 Tartu 52 C Abihoone

8848685 Tartu 52 C Abihoone

77188 Tartu 53 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 20. saj alguses ehitatud

põhimahus ühekorruseline ja keskosas kõrgema viiluga väljaehitusega korterelamu. Hetkel rekonstrueeritav hoone on säilitanud oma ehitusaegse kuju

ja mahu.

76610 Tartu 55 B 19. saj lõpul - 20. saj alguses ehitatud muinsuskaitseala miljöösse sobituvas

hoonekompleksis olev elumaja.

73486 Tartu 55 C Abihoone

73907 Tartu 55a B 19. saj lõpul - 20. saj alguses ehitatud muinsuskaitseala

miljöösse sobituvas hoonekompleksis olev elumaja koos abihoonega.

74326 Tartu 55b B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja omapärase arhitektuuriga 1901 valminud väärtuslik kortermaja, mis on säilitanud oma ehitusaegse kuju ja mahu.

75755 Tartu 59 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 19. saj II poolel ehitatud elumaja on säilitanud oma algupärase mahu ja kuju.

72788 Tartu 59 C Abihoone

71837 Uus 1 C Kõrvalhoone

73348 Uus 1 C Muinsuskaitseala miljööga

sobituv poolklepkatusega puidust krohvitud üksikelamu. Asub tänavajoonest tagapool.

76339 Uus 1 C Kõrvalhoone

73119 Uus 10 C Kõrvalhoone (hoovimaja)

76289 Uus 10 C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

73185 Uus 11 C Kõrvalhoone

75841 Uus 11 C Kõrvalhoone (hoovimaja)

73868 Uus 11a C Tänapäevane üksikelamu

76051 Uus 12 C Nõukogudeaegne korterelamu

72189 Uus 13 C 19. saj lõpus projekteeritud

üksikelamu, mis on nõukogude ajal saanud silikaattellistest välisvoodri.

6075381 Uus 13 C Abihoone

73921 Uus 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv otsaga tänavajoonel paiknev puitelamu.

Säilinud on hoone algupärane maht, kuju ja välisdetailid (avatäited, piirdelauad, akendealune püstlaudisega vöö jm).

72450 Uus 14 C Abihoone

74705 Uus 15 B Muinsuskaitsealal erandlik 1920. aastatel ehitatud kahekorruseline puidust korterelamu. Heledaks krohvitud fassaade ilmestavad punaseks värvitud detailid ja

keskne katusel ärklina eenduv trepikoda.

6560432 Uus 15//15a B Tänavaäärse elamu hoovipoolne kahekorruseline trepikojamaht

6349097 Uus 15//15a C Kõrvalhoone

74943 Uus 15a C Kõrvalhoone

76563 Uus 17a C Muinsuskaitseala ääreala

miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu

74885 Uus 17b C Uusehitis (üksikelamu)

491844 Uus 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline viilkatusega korterelamu. Rekonstrueerimisel on säilinud hoone kuju ja maht ja

ennistatud ajaloolised fassaadidetailid.

71578 Uus 19a C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu

7210241 Uus 19a C Muu rajatis (katusealune)

71884 Uus 21 C Uusehitis (üksikelamu)

77383 Uus 21 C Abihoone

73928 Uus 23 C Tehnohoone

7210242 Uus 23a C Nõukogudeaegne kauplusehoone

75143 Uus 2a C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu

6075918 Uus 2a C Kõrvalhoone

75741 Uus 2b C 1950. lõpul välja töötatud maapiirkondadele mõeldud tüüpprojekti järgi valminud kuubikujulise mahuga

kahekorruseline ühepereelamu on terviklikult välja ehitatud ja säilinud (sh tüüpiline algne metallist piirdeaed).

74919 Uus 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

7142813 Uus 3 C Abihoone

8849582 Uus 3 C Juurdeehitis

68556 Uus 5 C Vanast majast ümber ehitatud uuselamu

6348429 Uus 5 C Abihoone

73331 Uus 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

Hoone on säilitanud oma algse kavatise ning enamuse

19. saj lõpus ehitatud kõrgel soklil puidust kortermaja, mis on

säilitanud ehitusaegse mahu, kuju ja välisilme.

fassaadidetaile (lai rõhtvooder, vaheliti püstlaudadest soklivöö,

räästakarniis, dekoratiivsed nurgalauad, nurgikute ja nurgikhingedaega kolmeosalised aknad, sepismanustega lakaluuk jm).

72221 Uus 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj algul ehitatud korterelamu, mis on säilitanud ehitusaegse mahu, kuju ja

välisilme.

72798 Uus 7 C Abihoone

72375 Uus 8 C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv

nõukogudeaegne üksikelamu

77282 Uus 8 C Abihoone

77094 Vabaduse 1 C Tänapäevane kaubanduskeskus

76590 Vabaduse 10 B Muinsuskaitsealal erandlik funktsionalistlikus stiilis kujundatud puidust korterelamu (arh H. Gustavson, 1936).

Kahekorruselise ruudukujulise põhiplaaniga hoone fassaade ilmestavad piduliku kujundusega sissepääs ja trepikojatorn hoone

nurgal, fassaadi tsoonideks jagav püstlaudis ja avade vahelduv rütm.

75982 Vabaduse 10a B Muinsuskaitseala miljööga sobituv tänavaäärne elu- ja

ärihoone on pärit 19. saj keskpaigast, kuid hilisemate rekonstrueerimiste käigus kaotanud suure osa oma algupärastest välisdetailidest.

Säilinud on hoone maht ja kuju.

76096 Vabaduse 10b C Muinsuskaitseala miljööga sobituv II maailmasõja eelse funktsionalismi stiilivõtmes projekteeritud uusehitis (arh M.

Saks, 1998).

74856 Vabaduse 12 B Muinsuskaitseala ajaloolisest miljööst selgelt eristuv lakoonilises stiilis massiivne

koolihoone (ehit 1957). Esindab ilmsekalt ja algkujul Eestis palju kasutatud koolihoonete tüüpprojekti.

73517 Vabaduse 12 C Kõrvalhoone

74791 Vabaduse 12/1 C Nõukogudeaegne ühiselamu- ja sööklahoone (ehit 1972)

73319 Vabaduse 12/2 C Kõrvalhoone

74738 Vabaduse 12a B Tagasihoidlikes proportsioonides kahekorruseline viilkatusega ärihoone esindab 19. saj lõpus Võru linnapilti tekkinud

Hoone puhtal vuugil laotud tellisseinad on viilule pööratud sakmelise ehiskarniisiga, avad hambuliste talakaarsillustega.

uusklassitsistlikku tellisarhitektuuri. Hoone on

rajatud juurdeehitisena vanabalti tüüpi elamule, mis lammutati 1950. aastate lõpul.

Astmeliste otstega tulemüür on praegu krohvitud, teine ukseava

esifassaadil aknaks ehitatud. Kõik avatäited on tänapäevased.

76740 Vabaduse 13 A Muinsuskaitsealal erandlik

raudbetoonist seintega ja piduliku fassaadilahendusega algselt korterelamuks projekteeritud hoone (arh A. Jacoby, 1911) ehitati pärast I

maailmasõda ümber kohtumajaks.

Lisaks piduliku kujundusega

eksterjööriga on säilinud ka suur osa interjöörist (sh trepikoda koos trepipiiretega, mitmes ruumis alles algne parkett jm).

6077811 Vabaduse 13 C Abihoone

74940 Vabaduse 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik

ja selle ehitustraditsioone järgiv klassitsistlikus stiilivõtmes ühekorruseline kauplus-elamu on ehitatud 19. saj keskel.

Fassaadikujundus on

rekonstrueerimisel ennistatud (hammaslõikeline räästakarniis, lai voodrilaudis, avade kitsad profileeritud piirdeliistud, rustikat imiteerivad nurgalauad, neljaosalised

eraldi raamidega puitaknad, valgmikuga tahveluks).

73959 Vabaduse 15a C Nõukogudeaegne teenindushoone

75616 Vabaduse 17 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv 1930. aastatel valminud korterelamu (arh K. Burmann). Katusel asuva kolme algupärase

vintskapi kõrval asuv pikem väljaehitis on hilisem lisandus.

Otsaga tänavajoonel asuv hoone on säilitanud oma mahu, kuju ja välisilme.

72639 Vabaduse 17 C Abihoone (kuur)

73869 Vabaduse 17/1 B Muinsuskaitsealal erandliku kuju ja krundisisese asukohaga traditsionalistlikus stiilis puitelamu (arh K. Burmann, 1930), mille keskosa eendub laia keskrisaliidina. Selle

esinduslikkust rõhutanus puitpiirdega rõdust on säilinud vaid tugikonsoolid.

Säilinud on hoone kuju, maht ja fassaadidetailid (kõrge unkaaukudega kelpkatus, korrustevaheline kastjas vahevöö, rahvusromantismist inspireeritud kujundusega peauks, akende

figuraalsed tuuleliistud ja soonelised piirdelauad, rihveldatud nurgalauad).

77174 Vabaduse 17a B 1930. aastate alguses ehitatud

historitsistlik tellishoone. Kirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra elukoht.

Säilinud on hoone kuju, maht ja

fassaadidetailid (ehislaoga tellisseinad, hambulised sillused ja vahevöö, hammasfriis otsaseintel ja akende all; akendel restaureeritud ehisotstega tuuleliistud ja algupärane

ruudujaotus).

74879 Vabaduse 17b C Hoovis asuv hoone on ehitatud 1930. aastate I poolel, hiljem korduvalt ümber ehitatud.

76331 Vabaduse 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv

Hoonel on säilinud algme maht, katusekuju ning fassaadidetailid

täiskohekorruseline kelpkatusega korterelamu. Rõhtvoodriga

puithoone esifassaadi liigendab Võrus harvaesinev krohvitud kivitrepikoda.

(tellisvööga puhtal vuugil maakivisokkel, osa laudvoodrit,

kivikatus, telliskorstnad kummagi kelba tipul, peauks koos külgakendega, ülaframuugiga saledaraamilisi puitaknaid jm).

75615 Vabaduse 19 C Abihoone (kuur)

75361 Vabaduse 21 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv tänavaäärne puithoone, mis on rekonstrueerimisel säilitanud oma kuju ja mahu,

kuid välisilme on tänapäevastatud.

7852953 Vabaduse 21 C Kõrvalhoone

73902 Vabaduse 22 C Uusehitis

76741 Vabaduse 22 C Uusehitis

492786 Vabaduse 22 C Uusehitis

75961 Vabaduse 23 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel asuv ühekorruseline elumaja, mille välisilmet on nõukogude

ajal muudetud

77254 Vabaduse 23 C Abihoone

77358 Vabaduse 3 C Nõukogudeaegne korterelamu

75157 Vabaduse 3a/1 C Kõrvalhoone

79724 Vabaduse 3a/2 C Kõrvalhoone

74736 Vabaduse 4 C Ärihoone

492875 Vabaduse 4a C Muu rajatis

518515 Vabaduse 4a C Tootmishoone

520944 Vabaduse 4a C Tootmishoone

6348918 Vabaduse 4a C Abihoone

6134540 Vabaduse 4b C Nõukogudeaegne kauplusehoone

75934 Vabaduse 4c C Nõukogudeaegne tootmishoone

74883 Vabaduse 5 C Ärihoone

76974 Vabaduse 5a C Garaažikompleks

74437 Vabaduse 6 C Nõukogudeaegne korterelamu

75064 Vabaduse 7 A Muinsuskaitseala vanimasse ehitusjärku kuuluva algkehandiga hoone. Vanemale

eluhoonele, mis pärineb arvatavalt 18. saj lõpust, on 19. saj keskpaigas lisandunud nii edela- kui kirdepoolse otsa juurdeehitised.

Säilinud on hoone kuju, maht ja fassaadidekoor. Alghoones on säilinud vanabalti hoonetüübile

iseloomulik ruumijaotus koos keskel asuva mantelkorstnaga.

75984 Vabaduse 8 C Nõukogudeaegne kauplusehoone

8849021 Vabaduse 8 C Kauplusehoone juurdeehitis

70998 Vabriku 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu

71819 Vabriku 1 C Abihoone

72852 Vabriku 1b C Abihoone

74769 Vabriku 1b C Nõukogudeaegne üksikelamu

73913 Vabriku 2 C Nõukogudeaegne elamu

76461 Vabriku 2 C Abihoone

72418 Vabriku 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj alguses ehitatud eluhoone. Praeguse välsilme sai hoone 1924. aasta ümberehitusel

ja selleaegne hoone maht ja kuju on tänapäevani säilinud.

74624 Vabriku 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

6075385 Vabriku 4 C Abihoone

76782 Vabriku 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj alguses ehitatud hoone, otsaviilu küljes ukse kohal

kõrguv ärkel on ilmselt hilisem lisandus.

75635 Vabriku 6 C Nõukogudeaegne korterelamu

73909 Vabriku 7 C Ajaloolisel ehitusjoonel ja mahus säilinud 19. saj lõpus (1883) ehitatud hoone, mis on rekonstreerimisel oma algse välisilme kaotanud.

76991 Vabriku 7 C Ajalooline ümarpalkidest majandushoone

80964 Vabriku 8 C Nõukogudeaegne kortermaja

72940 Vabriku 9 C Tehnorajatis

75507 Vee tm 21 C Abihoone

492335 Vee 10 C Tehnorajatis

72784 Vee 11 C Garaaž-kõrvalhoone

75478 Vee 11 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

72739 Vee 13 C Abihoone

74419 Vee 13 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

77253 Vee 14 C Tehnorajatis

493628 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone

499865 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone

74942 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj algul ehitatud elumaja,

mis on hiljem saanud omale väljaulatuva eeskoja. Hoone on soojustamisel oma algsed gabariidid kaotanud.

75620 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj algul ehitatud abihoone.

740103 Vee 19 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu

7210221 Vee 19 C Abihoone

76582 Vee 21 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu.

8851288 Vee 21 C Abihoone

71471 Vee 23 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

73887 Vee 23 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu.

7210220 Vee 23 C Abihoone

74424 Vee 25 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

77013 Vee 25 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne

üksikelamu

77252 Vee 25 C Abihoone

3109 Vee 27 C Kõrvalhoone

431174 Vee 27 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu

71814 Vee 29 C Kõrvalhoone

74488 Vee 29 C Nõukogudeaegne üksikelamu

73687 Vee 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

75569 Vee 3 C Abihoone

8150294 Vee 31 C Krundi tagumises osas asuv tänapäevane elamu

77791 Vee 4 C Tänapäevane korterelamu

6348670 Vee 4b C Teenindushoone

75505 Vee 5 C Abihoone

76623 Vee 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

74526 Vee 6 B End kohvik-söökla "Rannatare", silmapaistev näide 1960. aastate karniisiarhitektuurist (arh L.

Uibo).

69833 Vee 7 C Krundi tagumises osas asuv abihoone

73152 Vee 7 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

75697 Vee 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu

71678 Vee 9 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis

74066 Vee 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu

7762987 Vee 9 C Krundi tagumises osas asuv hoovimaja

71655 Väike 10 C Otsaga tänavajoonel asuv ajalooline palkidest abihoone (ait)

72363 Väike 10 C Ebatraditsiooniliselt krundi

tagaosas tänavaga risti asuv puidust elumaja

6077584 Väike 10 C Abihoone

72188 Väike 11 C Krundi keskosas asuv ajaloolise hoone asemele või kohale

ehitatud viilkatusega puitelamu.

75662 Väike 11 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

6077837 Väike 11 C Abihoone (saun-pesuköök)

74623 Väike 12 C Nõukogudeaegne korterelamu

75519 Väike 12 C Nõukogudeaegne tootmishoone

74682 Väike 12a C Krundi tagumises osas asuv uuselamu

75550 Väike 13 C Nõukogudeaegne üksikelamu

75923 Väike 13 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone

76564 Väike 3 C Ajalooline hoovielamu (pesuköök)

76860 Väike 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu

74267 Väike 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu

74593 Väike 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu

72154 Väike 6 C Madal, piki traditsioonilist ehitusjoont paiknev puitmaja, mis on rekontrueerimisel oma gabariidi kaotanud ja saanud

tänapäevase välisilme.

7530386 Väike 6 C Hoovis asuv puidust abihoone

8848832 Väike 6a C Abihoone

8848834 Väike 6a C Abihoone

71711 Väike 8 C Nõukogudeaegne üksikelamu

74491 Väike 9 B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv ja 1920. aastate ehitusperioodi iseloomustav kolmekorruseline korterelamu (ehit 1922-23).

Välisviimistluses on säilinud mitmed algupärased detailid (avatäited, katuseuugid, korrustevaheline püstlaudisega vahevöö, pitsilõikelised vihmaveetorude

lehtrid).

7208390 Väike 9 C Abihoone

SELETUSKIRJA LISA 1

Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast

See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid.

Menetlused:

1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3)

2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS §

46–54)

3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4)

Hooldamine ja remontimine

Konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine siseruumides

Väliste piirdekonstruktsioonide restaureerimine ja konserveerimine

Väliste piirdekonstruktsioonide ilme muutmine, sh värvimine

Ehitamine (sh püstitamine, laiendamine, ümberehitamine, lammutamine)

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojektiko hustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustuseta

Ehitusprojekti kohustusega

Ehitusprojekti kohustusega

Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2

A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2

B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2

C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3

Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule

omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul

menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka

Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel.

NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes

kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata

muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad

Muinsuskaitseamet 11.09.2023

Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!

Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite

kokkuvõte

Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus

T. K.

06.07.2023

Selgitustaotlus:

Mis ajendil on kinnistu Paju tn 3

kavandatud laiendatava muinsuskaitseala

sisse ja milline on kinnistu Paju tn 3

puutumus riigi kultuuripärandipoliitikaga?

Selgitus:

Võru muinsuskaitseala põhiline ja teistest eristuv väärtus on 1784 loodud kreisilinna linnaplaneeringute siiani

säilinud ajaloolises tänavavõrgustik ning looduslikud piirid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra

eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame

ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni

muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud

nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus,

Juudi park ning endise piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja

Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni,

k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Paju tn 3 kinnistu puutumus kultuuripärandiga on põhjendatud

kinnistu asetsemises ajaloolisel linnatuumikul. Kinnistul olev hoone on määratud C kategooriasse.

C-kaitsekategooriasse on tehtud ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti

vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga

vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks

muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul

säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda

Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna

ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud

muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi ning

linnasüdame säilimisel.

T. K.

13.07.2023

Eelmise selgitustaotluse lisa:

Palun selgitage eelnevale lisaks ka

kaitsekategooriate sisu ja nende tähendust

maaomanikule oma asja valdamisel ja

käsutamisel?

Põhjalikult on kaitsekategooriaid kirjeldatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20eeln%C3%B5u.pdf ,

selle seletuskirjas https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf

ning seletuskirja lisas 1 „Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/V%C3%B5ru%20seletuskirja%20lisa%201.%20Inventeerimisaruanne%20ja%20kaitsekategooriad.pdf .

Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse määrates on lähtutud, et A- ja B kaitsekategooriates oleksid

hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja

ajaloolist substantsi austav restaureerimine.

A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid

või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel.

B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st

siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.

C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja

arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja

üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda

muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone välisilme

muutmisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete

konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva

põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-

kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba.

Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17,

mis sätestab C-kaitsekategooria hoonetele nõuded tööde tegemisel) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus

täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses.

Eelnõu punkti 17 kohaselt kehtivad nõuded olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele.

Nõuded kehtivad samuti juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus

asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone

soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise

põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Muinsuskaitse eritingimused

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet ning need ei ole

taotlejale tasulised va üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Viimaste vajadust hinnatakse

planeeringu lähteülesandest.

C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja

ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal

asuvast hoonestusest on üle poole C-kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel

välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala kui Võru linnasüdame iseloomuliku miljööga. Nõuded

kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.

Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele ehitisregistris ehitusloa juures olevale

ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta –

näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav

Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest

erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid

mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.

Kokkuvõtvalt C-kategooria hoone omanik lähtub eelkõige ehitusseadustikust ning linnaruumi üldpildile oluliste

muude muutuste planeerimisel konsulteerib eelnevalt Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga, kes koostööd

linnavalitsusega hindab ja annab soovitusi planeeritavatele tegevustele.

M. K.

19.07.2023

Täpsustus:

Tartu tn 31 garaažikompleks on

lammutatud.

Seisukoht:

Teeme kaitsekorra eelnõu andmetesse vastava paranduse.

J. K.

20.08.2023

Arvamus:

Kinnistu omanik ei nõustu tõenäoliselt Jüri

tn 17 kinnistu muutmisega A kategooria

kaitseobjektiks ning pigem oleme nõus B

kategooria kaitseobjekti

muinsuskaitsealaliste piirangutega antud

kinnistule.

Töögrupi liikmed kohtusid arvamuse esitajaga hoones koha peal ja selgitasid A-kaitsekategooria põhjendusi ning

sellega kaasnevaid piiranguid. Samuti vastasime omaniku tekkinud küsimustele seoses planeeritavate laiendus- ja

remonttöödega hoones.

Kirjalik seisukoht ja selgitus:

Kaitsekorra eelnõus on hoonele A-kategooria määramise ettepanekul järgmised põhjendused: Muinsuskaitseala

ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19. saj II veerandist on

mitmetele ümberehitustele vaatamata üks huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas. Interjööris on säilinud I korruse

saalis peegelvõlvlagi koos laerosetiga; üks terviklik ning kasutatav kahhelkividest klassitsistlikus stiilivõtmes ahi

ning teise samasuguse ahju kehand. 1933. aasta projektdokumentatsioonis juures olevalt hoone põhiplaanilt on

ahjude asukohad tuvastatavad. Teadaolevalt on analoogne ahi originaalina säilinud muinsuskaitsealale jäävas

ajaloomälestises reg nr 5744 Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold

Kreutzwald.

A-kategooria määramisega kaasneb eelnimetatud interjööri detailide säilitamiskohustus.

28.08.2023 toimunud kohtumisel Jüri 17 hoones, kus osalesid lisaks Teile ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise töögrupi liikmed Tiina Pettai ja Anu Lepp, arutasime veelkord hoone võimaliku määramisega A-

kategooriasse kaasnevad piirangud ja võimalused ning viisime läbi ka Jüri tn 17 hoone tervikliku ülevaatuse, mille

käigus kinnitasid kõik osapooled üksmeelselt eelnimetatud interjööridetailide väärtuslikkust ning tahet neid

säilitada.

Kohtumisel leidsime vastused Esseni Maja OÜ küsimusele köögiruumide laienduse kohta vastavalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eskiisile. Hoonele A-kaitsekategooria määramine ei ole takistus laienduse

rajamisele. Laiendus on ehitusseadustiku mõistes teatisekohustuslik; tegevust saab jätkata, kui esitatakse läbi

ehitisregistri (EHR) eelprojekt. Eelprojektis peab olema muinsuskaitse peatükk, kus tuleb mh viidata eelnevale

eskiisi kooskõlastusele. Välised projekti kooskõlastused (Päästeamet, Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet) toimuvad

EHR-i põhiselt.

Hoones teise korruse majutusruumide remondi plaanide osas leidsime, et planeeritavad remont- ja parendustööd ei

ole loakohustuslikud.

A. K.

20.08.2023

Arvamus:

Mäe tn. 11 hoone ei vääri

muinsuskaitsealast erikaitset. Hoone on

ehitatud Nõukogude Eesti tüüpprojekti

järgi ning ehitajateks olid suuremas osas

Nõukogude Armee ajateenijad, mistõttu on

ehituskvaliteet kohutav. Seega ei ole ei

silmanähtavat arhitektuurset kvaliteeti ega

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet seisukohal, et Mäe tn 11 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest

tulenevaid kaitsemeetmeid.

Kehtiva Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb hetkel Mäe tn 11 muinsuskaitseala

kaitsevööndisse, st ehitusseadustikust tulenevad loa- ja teatise kohustuslikud tegevused tuleb kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega olukord ei muutu ja jääb kehtima sama nõue.

Lisaks muinsuskaitsealale on Võru linna üldplaneeringu kohaselt Mäe tn 11 miljööväärtuslikul alal asuv hoone.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile

muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr

autentseid detaile, mis vajaks üldse mingit

tähelepanu.

Palun Mäe tn. 11 hoonele kaitsekategooriat

mitte määrata; ei nõustu Teie

ettepanekuga.

23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte

tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine.

B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud

ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel on arvestatud

arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.

Mäe tn 11 hoonele B-kaitsekategooria määramise põhjendus:

1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis

järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust.

Hoone on ehitatud üleliidulise tüüpprojekti järgi ja lisatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja

(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), kus on arvele võetud kui väärtuslik ja säilitamisele

kuuluv.

Eesti

Omanike

Keskliit

20.08.2021

1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise

proportsionaalsust, analüüsides:

1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine

olemasoleval kujul ja ulatuses on

jätkuvalt põhjendatud ning

proportsionaalne sellel asuvate

kinnisasjade omanike õigustega;

1.2. Kas omandile seatavad

kitsendused ja nende ulatus on

proportsionaalsed kaitstava

väärtusega;

1.3. Kas Muinsuskaitseametil oleks

võimalik näha ette

vähemriivavamaid meetmeid, et

tagada samaväärne kaitse. Väga

intensiivsete kaitsemeetmete

rakendamine, nt täiendava

loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria

hooned) peaks olema igal üksikul

juhul nõuete kaupa selgitatud

ning põhjendatud, võttes arvesse

nõude rakendamise eesmärki ning

selle sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust;

Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud

selle täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga

nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele

Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu

avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1 ja

Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas

05.06.2023 kirjaga nr 1.1-7/733-8.

Samuti oleme eelnevalt vastanud mitmele allpool toodud küsimusele seoses Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamisega kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1.

Muinsuskaitseameti vastused Võru kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele:

1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et

kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra

kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel

asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on

proportsionaalsed kaitstava väärtusega.

Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud samasisulistele küsimustele kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1, kuid

lisame mõningad täiendused.

Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja selle alal oleva

arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses

hoidmine ning linnaruumi kestlik areng.

2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid

nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga,

kuivõrd nende nõuete näol on tegemist

intensiivse omandipõhiõiguse;

3) Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse

määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes

ning sellest tulenevalt muuta A-

kaitsekategooriasse määratud hoonete

nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2

olevat joonist;

4) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud

teatisevõi loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses

(edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või

loamenetlusega, et vähendada

halduskoormust ning aja- ja ressursikulu;

5) esitada täiendavad põhjendused

kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas

ning põhjendada, miks kohaliku

omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on

käsitletud ulatuses põhjendatud;

6) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga

kehtestavate nõuete mõjud ja

muinsuskaitsealal asuvate kinnistute

omanike toetamiseks sobivate meetmete

sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks

hinnata ka hüvitamiskohustusest

tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas

meetmed nendest kuludest tulenevalt on

proportsionaalsed;

7) näha ette kaitsekorra eelnõus

muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul

nende omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise

regulatsioon, mille konkreetne sisu ja

Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise

liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust,

mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning

omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja

kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid

need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult

minimaalsel määral.

Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt

A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile

ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning

interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse

enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis-

ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 13 hoonel (1,4%

kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke

elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks

sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna

interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C-

kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel

muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise

vajadusest.

Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on eelkõige tagada linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku

terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete

kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis

on vajalikud muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on

proportsionaalsed eesmärgi saavutamiseks.

2. Leiate, et Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada

samaväärne kaitse.

Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu

kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud

kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Võru vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal

muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav kaitsekorra

seletuskirja eelnõu punktis 2).

ulatus on võimalik välja selgitada

majanduslike ja sotsiaalsete mõjude

analüüsiga;

8) Näha kaitsekorra eelnõus ette

rakendussäte, mille kohaselt ei saa

kinnistuste omanikelt nõuda kaitsekorra

eelnõu tingimustele mittevastavate

ehitustööde muutmist.

Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate

eesmärkide saavutamisele. Kuna Võru ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist

muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel

omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid,

mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab

peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad

samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja

omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded

ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõudeid ei sea.

Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse

eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat

restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal.

Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt

sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

3. Leiate, et väga intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, nt täiendava loakohustuse sätestamine

siseruumides (A-kategooria hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud ning

põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust. Palute uuesti hinnata A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende

hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud

hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist;

Võru muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse 13 hoonet (1,4 % kõigist

muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2 ja

seletuskirja lisas 1.

Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud peamiselt

projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal ning kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega

ei ole reaalselt tutvutud, ei vasta täiel määral tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise

töörühm, mille liikmetest üks või mitu on A-kaitsekategooriasse määratud 13-st hoonest 12 puhul interjööridega

kohapeal tutvunud, ühe puhul on saadud teave väärtuslikust interjöörist otse omanikult. Lisaks on enamike

hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos

fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas

piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on

põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet

ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt

kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist.

Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei

saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab

Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel

selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka

kaitsekategooriate määramise kaardil ja inventeerimisaruande tabelis (kaitsekorra eelnõu lisa 2 ja seletuskirja lisa

1), et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate

eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.

4. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega,

kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga. Leiate, et nende nõuete näol on tegemist intensiivse

omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded

ebaproportsionaalsed.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Võru ajaloolise linnatuumiku kui

kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate

väärtuste säilitamine, esiletoomine, kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng.

Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi

saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame,

et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult

vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu

piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste

planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku

omavalitsusega.

5. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus

(edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega,

et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule.

6. Teete ettepaneku esitada täiendavad põhjendused, miks kohaliku tasandi kaitse ei ole asjakohane

ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses

põhjendatud.

Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud

seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Samuti on

kaitsekorra kehtestamise kaalutlusi põhjalikud käsitletud kaitsekorra eelnõu seletuskirja punktis 3.

Kordame veelkord, et Võru muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala

reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine

on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu

määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse

planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse

eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust

delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.

Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja

keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi,

ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse

just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja

kultuuripärand järgmistele põlvedele.

Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid on märkimisväärselt kõrgemad kui

PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda

avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega

on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord

koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh

õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja

vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse

juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa

rääkida.

PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide

16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide

määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi

säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126

detailplaneeringu kohta.

Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile

kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade

eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt

nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid.

Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega

kui ka teiste riigiasutustega. Võru linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja

detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui

planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste

säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute

koostamisel või muude keskkonda mõjutavate ruumiliste muutuste kavandamisel tuleb kohalikel omavalitsustel

lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse

vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti

kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa

sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet

kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa

sihtotstarbe muutmisele.

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik

kaitsmine pole hädavajalik. Samuti nähtub Riigikohtu praktikast, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse

eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019. 3-17-563, p 9). Seega ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi

puhul pidada selle kaitsmist läbi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei

pruugi tagada kultuuripärandi säilimist.

Juhime tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud.

Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste

menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga (näiteks Tartu linnas on osa riiklikke muinsuskaitse

kohustusi halduslepinguga üle antud Tartu linnale ning koostöö toimib). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus

tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Võru linnavalitsus ei ole seni

avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda.

Muinsuskaitseseadus ei näe kaitsekorra koostamisel ülesandena ette kohalikule kaitsele üle mineku kaalumist.

Samuti ei reguleeri muinsuskaitseseadus riikliku kaitse lõpetamisel miljööalana kaitse kehtestamist.

Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname

seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet

annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste

menetlusestes muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel

ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on

ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja

detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta

kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.

Tahame rõhutada, et Võru linnavalitsuse koostöö Muinsuskaitseametiga on olnud väga tihe ja konstruktiivne.

Linnavalitsuse esindajad kuuluvad kaitsekorra koostamise töögruppi ning kaitsekorra koostamise ajal toimusid ka

mitmed kohtumised ülejäänud linnavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega.

7. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs.

Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele

omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed

Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt

arutatud ka Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala

kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud

avalikõiguslike suhte üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele -

kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema

sotsiaalmajanduslikke mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste

kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude

õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel,

samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7).

8. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende

omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille

konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga

Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude

hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul

arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023.

Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate

korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik Võru muinsuskaitseala

kaitsekorraga lahendada.

9. Teete ettepaneku lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute

omanikelt nõuda kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitustööde muutmist.

Kui te peate oma ettepanekus silmas varem kooskõlastatud või pooleliolevate tööde puhul tingimuste muutmist

kaitsekorra kehtestamisel, siis rõhutame, et Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist.

Pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel

muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru

muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.

Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti.

Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt

haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus

esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel.

Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad

muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes

põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel

projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist.

Lisame vastavad sätted selgemalt kaitsekorra eelnõusse.

J. K.

20.08.2023

Arvamus:

Kinnistu omanik ei ole nõus Vee tn 6

kinnistu muutmisega B kategooria

kaitseobjektiks ja samuti laiendatud

muinsuskaitsealaliste piirangutega antud

kinnistule.

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja

määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone

kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas

näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on

saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust

loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,

mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.

D.-A. S.

22.08.2023

Arvamus:

Vee tn 6, end kohvik-söökla Rannatare.

Kehtiv detailplaneering lubab hoone

lammutada ja selle asemele ehitada kuni 5

kordse hoone. Muinsuskaitse planeeritud

kaitsekord on vastuvõetamatu, kuna hoone

taastamine on kulukam kui uue ehitamine.

Omanikud pole nõus planeeritava

kaitsekorra märgistusega B.

Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja

määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse.

Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone

kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503).

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas

näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on

saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust

loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud,

mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ministeeriumid

20.06.2024 nr 1-11/778-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru

muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru

muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Palume saata vastuse 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Võru Linnavalitsus

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 628 2381

Reesi.Sild@kul.ee

EELNÕU

KORRALDUS

Võru muinsuskaitseala kaitsekord

Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas

sama seaduse § 91 lõikega 1.

I osa

Muinsuskaitseala nimetus ja piir

1. Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga

kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

2. Muinsuskaitseala hõlmab 18. sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja

kujunenud Võru ajaloolist linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis

annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest.

3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1.

II osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Võru ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate

iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete

kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal asuva muinas- ja keskaegsest

inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurkihi säilitamine.

5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos

siin korralduses sätestatuga.

6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:

1) mitmekesine, inimmõõtmeline ning kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja

puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu;

2) 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned

ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon,

väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised

haljasalad1 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid;

1 Näidatud korralduse lisas 4.

3) arheoloogiline kultuurkiht, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest;

4) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated2, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja

kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.

7. 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku ning sellele

eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud ja ajas edasi arenenud väärtuslikumad

kihistused on:

1) linna rajamisaegse kuju säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning

kinnistute ja hoonestusstruktuuriga;

2) 18.‒20. sajandist pärit hoonestus;

3) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad;

4) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning

tüüpilised kinnistupiirded, sealhulgas plank- ja lippaiad;

5) Tamula järve ja Koreli oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja

traditsioonilise linnalise haljastuse koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline

Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad3

ja traditsiooniliselt haljastatud õuemaa;

6) linna rajamisele eelnev arheoloogiline kultuurkiht ning selles leiduvad

ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid.

8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3

sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega:

1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja need

sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja

parandades elukeskkonna kvaliteeti;

2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus

kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;

3) uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete kasutust;

4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja

suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega

seal asuvate hoonete kultuuriväärtust;

5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid4 säilitatakse ja hooldatakse; A-

ja B-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel

säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid

ning arhitektuuridetailid;

6) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures

arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ja kaitsekorra eesmärkide ning

väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav ala jätkuv hoonestamine,

arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid;

7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase

arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada

mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga;

2 Näidatud korralduse lisas 1. 3 Näidatud korralduse lisas 4. 4 Näidatud korralduse lisas 2.

8) uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale

on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus;

9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis,

sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast

võimalikust hooldamisest ja teenindamisest;

10) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust

arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse

ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja

liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud,

kinnistute piiramine aedadega jms);

11) säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad5, sealhulgas haljastatud õuemaa; võimaluse

korral taastatakse ridaistutuse hävinud osad;

12) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse

arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;

13) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul

eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;

14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja kultuuriväärtuslikele ehitistele ning

ajaloolisele linnaruumile.

III osa

Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatakse

A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2.

10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures säilitatakse hoone

autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.

11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul

säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.

12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.

13. Kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda

kuni kaitsekategooria määramiseni A-kaitsekategooria hoonena.

14. Kui olemasolev hoone ei ole märgitud korralduse lisas 2, käsitletakse seda kuni

kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena.

15. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria

määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.

5 Näidatud korralduse lisas 4.

IV osa

Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

16. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud

interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid

(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed,

siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering.

17. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid

säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide

püsivus;

2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest

kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut;

3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale

ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja

viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või komposiitlaudis, plastaknad,

kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) kasutamine ei ole lubatud; hoone

ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt

katusekattena, rullmaterjal, eterniit);

4) välispiirdeid võib soojustada vaid juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku

välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid;

5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited

(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole võimalik nende väga halva

seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ja nende

asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest;

6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;

7) ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja

läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul;

8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms

paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone

ega viimistlust;

9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke

fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis;

10) pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru ajaloolisele linnatuumikule

omaste poolkaarekujuliste uukidega; katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega

kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku

ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise

arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt.

18. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel

järgmised nõuded:

1) hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning

välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse sobivusest lähiümbruse

hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme;

2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi

materjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid;

4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,

proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet;

5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline

osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms,

paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone

ega viimistlust;

6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda

kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet, ei tekita valgushäiringut

ega domineeri linnaruumis.

19. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:

1) lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -

tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete

asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest,

välisviimistlusest ja katusemaastikust;

2) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale;

traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;

3) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise

(edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides

1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil,

mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid;

4) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms)

paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud,

kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja

vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga;

5) väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele6 uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhul, kui

laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse

avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid,

paviljonid jms).

20. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded:

1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul

säilitatakse;

2) alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest

väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning määratakse

kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat) hooldada ja

teenindada.

6 Näidatud korralduse lisas 4.

21. Muinsuskaitseala linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad

järgmised nõuded:

1) väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad, kaevud jms säilitatakse, vajaduse korral

taastatakse;

2) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses

väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine tänavajoone suhtes jms) ja sobivusest

kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline

lahendus; tõkkepuid ei paigaldata;

3) ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend säilitatakse või

taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud erandjuhul võib neid kasutada

ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal;

4) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse ligipääsetava linnaruumi

põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel kasutatakse sillutisplaate või -kive, hoovides

ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid); sillutise kavandamisel

lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast ning

välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist;

5) tagatakse sademevee ehitistest eemale juhtimine: selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud

pinnasekalded;

6) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste

proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee

imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele;

7) ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid,

tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral taastatakse nende algses

asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis;

8) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, tegevuskoha

tähised, info- ja reklaamikandjad, hooajalised kohvikuterrassid, päikesevarjud, müügikohad,

tänavapostid jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda

arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid,

arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust;

9) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust;

10) ajaloolised avalikud pargid ja haljasalad,7 nende struktuur, planeering, vaated, väärtuslik

haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja vajaduse korral

taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, arvestades muutustega

linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused taastatakse terviklike

lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele;

11) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse

ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, kask,

viljapuud, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist

tänavajoonele ja mujale avaliku ruumi piirile;

12) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas

muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning

oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks;

13) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust,

sealhulgas puude juuri ei kahjustata.

7 Näidatud korralduse lisas 4.

22. Muinsuskaitsealal on kaks arheoloogilise kultuurkihiga ala. Ala 1 moodustavad Tamula

järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee

lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on

leitud kiviaegseid leide.8

23. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:

1) enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel kehtestatakse detailplaneering või antakse

projekteerimistingimused või ehitusluba, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase

teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja ja võetakse arvesse väärtuslikud

ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid;

2) kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist

kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest

sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse

korral kuni loodusliku pinnaseni;

3) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

V osa

Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded

24. Muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse

lisas 1.

25. Kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt

muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega (müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb

visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse) rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale

avanevad olulised vaated on järgmised:

1) vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale;

2) vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina

kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele;

3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele

hoonestusele ja hoovimaastikule.

VI osa

Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

26. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega

tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:

1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks;

2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud

töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala9;

8 Näidatud korralduse lisas 3. 9 Näidatud korralduse lisas 3.

3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga;

4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku

omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.

27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta:

1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise

kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel;

2) Muinsuskaitseameti teavitamist sellise ehitise ehitamisest, mille jaoks ei ole ehitusseadustiku

kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist;

3) ehitise lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga.

28. Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal esitatud

tingimuste alusel, mis lähtuvad muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks

ette samaväärsete tööde korral võrreldes põhimäärusega leevendusi, võib leevendusi teha, kui

need on kooskõlas kaitsekorraga.

VII osa

Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

29. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

VIII osa

Lõppsätted

30. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

31. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruse nr 47 „Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 30 sätestatud korralduse jõustumisel.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav

Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid

Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised

Lisa 3. Arheoloogilise kultuurkihiga alad

Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised haljasalad

1

Eelnõu

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu

seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 2

2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ............... 3

2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ................................................................. 6

2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele ........................................................................... 7

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused .......................................................................................... 9

4. Eelnõu sisu ................................................................................................................................ 14

5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus ................................................................................................ 50

6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................. 52

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ........................................................... 52

8. Korralduse jõustumine .............................................................................................................. 53

9. Vaidlustamine ............................................................................................................................ 53

10. Eelnõu kooskõlastamine ............................................................................................................ 53

2

1. Sissejuhatus

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada

ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord.

Võru muinsuskaitseala asub Võru maakonnas Võru linnas. Võru ajalooline linnatuumik võeti

esmakordselt riikliku kaitse alla 1973. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari

määrusega nr 91. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a. määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37,

472) kinnitati Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Seda uuendati 2006. aasta

Vabariigi Valitsuse määrusega 16.02.2006 nr 47 (RT I I 2006, 10, 68).

„Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel

kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi

Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord MuKS-is

sätestatud alusel ja korras. Kaitsekorra kehtestamisel muutub MuKS-i § 91 lg 1 alusel Võru

vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtetuks.

Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus,

kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal

asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud

nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab eelnõu muinsuskaitseala kaitse eesmärgi

tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi

saavutamiseks.

Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine

ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid

ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud

tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks

ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse

MuKS-ist kui EhS-i ja maaparandusseaduse eriseadusest. Eelnõu teksti ja lisade (kaartide)

vastuolu korral lähtutakse korralduse eelnõu tekstist.

Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik ja

kaitsekorra koostamise töörühma juht Tiina Pettai (tiina.pettai@muinsuskaitseamet.ee; tel

53068625), Põlvamaa nõunik Anu Lepp (anu.lepp@muinsuskaitseamet.ee; tel 58669436).

Eelnõu valmimisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr

1.1-5/43-A moodustatud Võru kaitsekorra töörühm koosseisus: Raul Tohv (Võru Linnavalitsus,

abilinnapea), Diana Vene (Võru Linnavalitsus, peaarhitekt), Epp Needo (töörühma kutsutud

ekspert, ehitusajaloolane, AS Kurmik), Mirja Ots (töörühma kutsutud ekspert, arheoloog, Vana-

Võromaa Kultuurikoja peavarahoidja). 2011. aastal Aigar Needo koostatud Võru vanalinna

muinsuskaitseala inventeerimise ankeetidest hoonete andmete sisestamisega tegeles Jette Paat.

Lisaks on kaitsekorra eelnõu, seletuskirja ja lisade koostamisse kaasatud Muinsuskaitseameti

teenistujad ehituspärandi, arheoloogiapärandi, pärandihalduse ja õigusosakonnast. Avatud

menetluse korraldamisse on kaasatud kommunikatsiooni osakonna teenistujad. Kaitsekorra

koostamise protsessi on oluliselt panustanud Võru Linnavalitsus.

3

Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud

muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (reesi.sild@kul.ee; tel 6282381) ja õigusnõunik Helen Kranich

(helen.kranich@kul.ee, tel 628 2231). Korralduse eelnõu toimetati keeleliselt Luisa

tõlkebüroos.

2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja

riikliku kaitse põhjendus

MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-

ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud

kultuurmaastik.

Võru linna kui haldusüksuse tervikus hõlmab muinsuskaitseala kõrge kultuuriväärtusega

ajaloolist linnatuumikut, kus on olnud inimasustus juba muinas- ja keskajal, kuid mille linnaline

areng sai alguse 18. sajandi lõpus. Võru kreisilinn asutati 1784. aastal Katariina II korraldusel

Tamula järve kaldale Võru mõisa maadele. Mõisa nimi, mis tulenes tõenäoliselt Veere (ehk

praeguse Koreli) oja nimest, jäeti nii linna kui ka uue, loodud kreisi nimetuseks. Linna

suuruseks määrati 307 hektarit. Võru linna looduslik asend (linnasüda on piiratud kolmest

küljest veekoguga, neljandast sooga) soodustas korrapärase planeeringu rakendamist ja säilitas

kompaktse linnasüdame aastakümneteks. Linna kiirest arenemisest hoolimata ajaloolist

linnatänavate ja kinnistute struktuuri ei muudetud, küll aga alustati 19. sajandi alguses vanade

hoonete lammutamist, et asendada need uutega, seda ennekõike linna keskväljaku ümbruses.

Järgmine suurem hoonestuse muutus toimus pärast II maailmasõda sõjategevusest põhjustatud

põlengute järgselt. Nõukogude võimu ajal, toetudes tollasele generaalplaanile, lammutati

hulgaliselt ajaloolisi puithooneid eesmärgiga rajada kortermaju ning ühiskondlike hooneid (nt

kultuurimaja Kannel, Võru spordikool-muuseum). Samasugused muutused toimusid enamikes

Eesti linnades ja kultuuriväärtusliku hoonestuse kadumine andis tõuke muinsuskaitsealade

loomisele.

MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit

hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede,

kõlvikute ning hoonestus- ja kinnistute struktuuriga. Võru koosneb mitmest perioodist pärit

hoonetest ja rajatistest (edaspidi ehitised) ning linna rajamise eelsesse aega kuuluvast

arheoloogilisest kultuurikihist. Hästi on säilinud suures osas juba 18. sajandi lõpul linna

rajamise ajal paika pandud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur. Kaitsekorra

koostamisel on lähtutud linna rajamisest kuni II maailmasõjani arenenud tänavavõrgust,

kinnistupiiridest, hoonestusstruktuurist ja haljastusest.

MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb

rahvusvahelisest lepingust.

Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste

rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti riik on ühinenud:

4

1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eesti suhtes

27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja

vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus

kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse,

säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige

osalisriigil.

2. Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eesti suhtes 29.10.1996)

keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt

määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike

riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise

tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning

ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja

maa-alade planeerimises ning kultuuri arengu poliitikas. Selleks tuleb keskkonda

mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi

leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade

koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja

põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel.

3. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997)

rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada

nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke

abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine.

Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama

kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning

tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Võru muinsuskaitseala kaitsekord toetab

konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise

linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja

leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja

sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt.

4. Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii

looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui

ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mistahes

maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle

seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike

kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ning mälu

kandja ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Nendest

põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel

ning nõuete seadmisel.

1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil

https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001

5

5. Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon

ehk nn Faro konventsioon6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand

on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb

väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe

õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii

individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus

kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on

loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna

hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil,

kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad

seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil.

Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema

pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi

räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna

hoidmisel ja arendamisel.

Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

ning selle lisaprotokolli nr 1.7 Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus

oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes

huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes

huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.

Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste

ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa

Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane õiglase tasakaalu

põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks

üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik

kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik

saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse

vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks

valitud vahendite (sh nõuete) vahel.8

Võru muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019

määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud

kriteeriumite põhjal. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid,

milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9

on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on

säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul

kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist

6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon,

https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96),

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}

6

väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud,

sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud

loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus.

2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele

1) Selektiivsus

Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 (sh Võru) asuvad ajaloolistes

linnatuumikutes. Enamike muinsuskaitsealaks tunnistatud linnasüdamete tunnuseks on

linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni, mis annab kujuka ülevaate selles

ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest.

Võru on üks kahest 18. sajandil keskvõimu korraldusega rajatud Eesti linnast (teine on

Paldiski), mille esimesse ehitusetappi kuuluv tänavavõrk, krundistruktuur ja hoonestus rajati

kompaktse ja stiililt ühtsena, lähtudes valitsevast arhitektuurikeelest ning ruumikujunduse

põhimõtetest. Linnatuumiku ajalooline üldilme on suures osas säilinud tänapäevani, vaatamata

edasisele linnaruumi arengule (sh II maailmasõja kahjustustele ning hilisematele ajaloolise

ruumiga mitte arvestavatele lisandustele).

Võru vanalinn on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud ajaloolisi linnatuumikuid Eestis.

See paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu, eriilmelise hoonestuse ning hästi

tajutava linnaruumilise terviku poolest.

Võru muinsuskaitseala vastab selektiivsuse kriteeriumile.

2) Originaalsubstantsi säilivus

Võru ajalooline, 18. sajandil kavandatud tänavavõrk ja krundistruktuur on linnapildis

erakordselt hästi tajutavad. Samuti on valdavalt säilinud ajaloolise, peamiselt puithoonestusega

tänavaseinad. Võrus on säilinud arvestataval hulgal linna esimesel ehitusetapil 18. saj lõpus ja

19. saj alguses rajatud hooneid. Alles on traditsiooniline, ajaloolise järjepidevusega vanalinlik

haljastus ja haljasalad (Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ja haljastatud alad

Katariina ja Jekateriina kirikute ümber, väärtuslik tänavahaljastus). Muinsuskaitsealal on ka

üksikuid silmapaistvaid tööstushooneid ja historitsistliku tellisarhitektuuri näiteid.

Võru muinsuskaitseala vastab originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile.

3) Tehniline seisukord

Muinsuskaitseala tehnilist seisukorda saab peamiselt hinnata sellel asuvate hoonete kaudu.

Võru vanalinnas paiknevate hoonete tehniline seisukord on erinev. Suur osa muinsuskaitsealal

asuvatest hoonetest on kasutuses ja rahuldavas või heas seisukorras. Leidub ka tühjalt seisvaid

7

elu-, äri- ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb, kuid säilinud originaalsubstantsist

ja vanusest tulenevalt on tegemist väga väärtuslike hoonetega ja nende kultuuriväärtus

tervikuna on tehnilisest seisukorrast olulisem ning käesoleva hetke halb seisukord ei ole riikliku

kaitse vastuargument.

Võru muinsuskaitseala vastab tehnilise seisukorra kriteeriumile.

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele.

2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele

1) Säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-,

arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline

asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav.

Võru ajaloolise linnatuumiku moodustab piirkond Tamula järve ja Koreli oja vahel, mis on

rajatud 1785. aasta generaalplaani järgi. Tänaseni on säilinud 18. sajandi lõpus kavandatud

tänavate võrk, krundistruktuur9 ja peamised haljasalad10 (eelkõige Katariina allee). Linna

esimesest ehitusjärgust on alles ajaloolisel ehitusjoonel asuvaid vana-balti tüüpi ühekorruselisi

suure katusemahuga puithooneid (näiteks F. R. Kreutzwaldi tn 25a, F. R. Kreutzwaldi tn 31,

Jüri tn 17, Vabaduse tn 7, Katariina allee 3 jne), mitmel neist on säilinud algupärane

mantelkorsten või selle osad. 19. sajandil jätkus üldjoontes samailmeliste ühe-, harvem

kahekorruseliste puithoonete ehitamine, mõjutajaks uusklassitsistlik stiilikäsitlus ja

tüüpprojektidele tuginev kroonuarhitektuur. 19. sajandi keskel ja lõpupoole lisandus

suuremahulisemaid tööstus- ja esindushooneid, ehitusmaterjalina hakkas linnapilti ilmestama

punane savitellis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakati seoses eluruumipuudusega

ehitama suuremaid (tavaliselt kahekorruselisi) üürimaju, mille arhitektuur järgis

muinsuskaitsealal juba väljakujunenud ehitustraditsioone.11

Kõik see kokku moodustab tervikliku ja suures osas tänapäevani säilinud linnatuumiku, mis

paistab silma säilinud ajaloolise nn nööripidi rajatud tänavavõrgu ning 18.–20. sajandist

pärineva hoonestusega. Võru hästitajutav kultuuriväärtuslik ja eristuv linnaruum annab

läbilõike linna kujunemisloost ja iseloomustab Võru eripära Eesti linnaehituse ja

9 Vt Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk

(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel

https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.

10 Vt Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023), kättesaadav

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-

muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 11 Vt Võru linna ehitusajaloolised ülevaated (koostaja Epp Needo, AS Kurmik). Kättesaadavad

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-

muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.

8

halduskorralduse ajaloos, mis peegeldab 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene

tsaaririigis aset leidnud keskvõimu poolt initsieeritud muudatusi.

Võru muinsuskaitseala vastab ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumile.

2) Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide

kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni

(arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid,

arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal.

Võru muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud viis objekti. 2010.–11. aastal viidi

läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimine.12 Inventeerimise tulemustele

tuginedes, kuid neid üle vaadates, kaasajastades ja hõlmates ka muinsuskaitseala kaitsevööndi

ja sellest väljaspoole jäävad ajaloolise hoonestusega alad, määras muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise töörühm hoonetele kaitsekategooriad. Muinsuskaitseala 962 hoonest (see arv ei

kajasta juba kultuurimälestisena riiklikult kaitstavaid ehitisi) on ala iseloomustavaid ja

silmapaistva mõjuga (A- ja B-kaitsekategooria) hooneid 334. Muinsuskaitseala väärtusi pigem

mittekandvaid (C-kaitsekategooria) hooneid kaardistati 628. Valdav enamus C-

kaitsekategooria hoonetest on sisehoovides asuvad väiksemad abihooned (nt kuurid, garaažid,

elektrialajaamad) või nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis avaldavad küll linnaruumile mõju,

kuid ei vähenda ajaloolise hoonestuse nähtavust. Muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimisele

tuginedes saab tõdeda, et hoolimata II maailmasõja järgsetest muudatustest ja sel ajal

linnatuumikusse rajatud ajaloolisesse keskkonda sobimatu mahu ja paiknemisega uusehitistest

on Võru muinsuskaitsealal ajalooliste ja kultuuriväärtuslike ehitiste arvukus märkimisväärne ja

nende kontsentratsioon ja paiknemine lubab neil linnaruumis tuntavalt mõjule pääseda.

Võru muinsuskaitseala domineerivaks kihistuseks on 19.–20. sajandist pärinev puithoonestus

ja historitsistlikku tellisarhitektuuri esindavad tööstus- ja ühiskondlikud hooned. Hilisemast

perioodist on olulisena säilinud 1920.–1930. aastatel ehitatud tuntud arhitektide projekteeritud

elamud ja ühiskondlikud hooned. Tugevalt tunnetatav linnaruumiline väärtus on ajaloolistel

avalikel haljasaladel ja Võrule iseloomulikku haljastusmustrit kandvatel hoovidel.

Võru muinsuskaitseala vastab väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteeriumile.

3) Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -

detailid või -elemendid.

Tamula järve ümbruse ajalugu ulatub tagasi kiviaega, mil piirkonnas elasid kütt-kalur-

korilased. Valdavalt kivi- või pronksiaegseid arheoloogilisi juhuleide on avastatud

muinsuskaitsealas olevalt Tamula järve kaldaalalt ja selle lähiümbrusest. Eelnevale lisaks läbis

tänapäevast muinsuskaitseala Kirumpäält Vastseliina suunas kulgev tee, mille lähistel leiti

juhuleiuna keskaegne odaots – näidates, et ka keskaja inimesed toimetasid tänapäevase Võru

12 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011),

https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna

muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011),

https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf

9

linna territooriumil. Ehkki Võru linnaga seotud arheoloogilise kultuurkihi kohta on vähe

andmeid, markeerivad leitud esemed, et maa sees on peidus veel hulgaliselt huvitavat

informatsiooni, mis aitab paremini mõista mitme tuhande aasta jooksul Tamula järve

ümbrusega seotud ajalugu ja piirkonnas elanud inimeste eluolu.

Võru muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile.

4) Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja

haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid.

Võru linnasüdamele on iseloomulik ühelt poolt Tamula järve ja teiselt poolt Koreli oja suunas

langev lame reljeef, mis rõhutab keskväljakult ja peatänavalt lähtuvate tänavate malelauda

meenutavat korrapärasust ning piki tänavaid avanevaid vaateid.

Võru muinsuskaitseala ilmestavad kaks ajaloolist parki, mitmed haljasalad ja juba linna

asutamisel esimese, 1785. aasta generaalplaani järgselt rajatud keskväljakult Tamula järveni

kulgev Katariina allee. Nii ajaloolised pargid ja haljasalad kui Võrule iseloomulikku

haljastusmustrit kandvad hoovid on muinsuskaitseala suureks väärtuseks.

Võru muinsuskaitseala vastab haljastuse ja maastikuelementide kriteeriumile.

5) Terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on

tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna.

Võru muinsuskaitseala on ajalooline linnakeskkond, mis on tähenduslikult seotud praeguse

linnasüdamega ja on tajutav tervikuna. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad

kihistused linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku ja kasutuses linnaehitusliku miljöö.

Võru linna kohatunnetus seostub siin 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud Friedrich

Reinhold Kreutzwaldiga. Võrus kirjutas ta eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".

Võru muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile.

Võru muinsuskaitseala vastab kõigile muinsuskaitseala kriteeriumitele.

3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused

Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik

hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja

arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade.

Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS § 53. Seega on

kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille

tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud.

Kaitsekorra kehtestamine seab eelkõige piirangud PS § 32 sätestatud omandipõhiõigusele, mille

kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid

omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole

10

absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel.

Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning

piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse

alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult

olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette muinsuskaitseseadus, mis

lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on

üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele

ja töödele kõrgendatud nõudmisi, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.

Võru muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada Võru ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku

ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine,

ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning

linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk

omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi

kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad

kitsendused. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud

riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning

proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal

omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.

Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga ning selles sisalduvate omandiõigust kitsendavate

piirangute eesmärk on tagada Võru muinsuskaitseala kui olulise avaliku hüve säilimine. Samuti

on kitsenduste eesmärgiks maandada riske, mis võivad omada negatiivset mõju riiklikult

olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Nt on senine praktika näidanud, et piiranguteta

ehitustegevusega võivad kaasuda riskid, mis kahjustavad kultuuripärandit ning ei taga selle

väärtuste säilimist. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive.

Kaitsekord on alus muinsuskaitsealal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks

ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad omanikke kaasama

Muinsuskaitseametit planeeringute, projekteerimistingimuste jms koostamisse ehk

tegevustesse, mis võivad omada mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise

sellele omasena või muuta säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loakohustuslike

tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga, st kaitsekorras seatavad nõuded

kohustavad kõiki muinsuskaitsealaga seotud erinevaid osapooli kaasama Muinsuskaitseametit

juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle

säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi.

Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel hinnatakse selle sobivust, vajalikkust

ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb

riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on

võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega.

Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang

11

on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt

näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui

eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on

vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu

mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt

piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-

11, p 42).

Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava avaliku

huvi säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk

on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik)

areng. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara

väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara

omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks

on hästi säilinud linna külastamine oluliseks sihtkohaks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse

kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui

kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi

saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks.

Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist

ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitsealal tegevustele kitsenduste

seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate tegevuste

suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste leidmisel.

See võimaldab muinsuskaitsealal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul, kui

pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslik, kuid habras keskkond saab

pöördumatult rikutud. Seega, aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele,

mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada

mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra

eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid

isikuid vähem koormavaid meetmeid.

Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast

võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja

detailplaneeringuga miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna

kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi

elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku

omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine,

st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse

kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on

või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise

rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid,

sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse-

ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on

ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu

avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne

12

projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või eritingimustega võrreldava põhjalikkusega

kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või

muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole

alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna

vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja

kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades

silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse

piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena

kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: Üldplaneeringu alusel võib

kinnisomandile seada kitsendusi). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on

kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik

kaasamine, seisukohtades ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine

Vabariigi Valitsuses.

Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse

erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,

millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus

tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra eelnõu

seletuskirja peatükis 2 Võru muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et

1973. aastal riikliku kaitse alla võetud ala ning selle hilisemad laiendusel on jätkuvalt riikliku

kaitse eeldused täidetud.

Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja

paiku, mille riiklik kaitsmine pole põhjendatud. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku

tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563,

p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Võru muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus

üleriikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist

üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks,

kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigus teha

järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku

hoonet lammutada või peatada töid).

Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel.

Kultuuripärandi kaitse on riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraisikute ühine kohustus (MuKS § 3,

lg 1). Kohalik kaitse rakendub planeerimisseadusest tulenevate regulatsioonidega, st

miljööväärtusliku ala määramise aluseks on kas üld- või teemaplaneering, mille kohalik

omavalitsus (edaspidi KOV) kehtestab otsusega. Varasemad, enne 28.01.2015 jõustunud

planeerimisseadust kehtivad KOV-i üldplaneeringud on kehtestatud määrusega ehk üldaktiga,

HMS § 88 kohaselt õigusaktiga, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude

reguleerimiseks. Võru linna üldplaneering on kehtestatud Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009.

a määrusega nr 98. Koostatav kaitsekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korralduse ehk

üksikaktina, mida on võimalik ka üksikjuhu korral vaidlustada. See tähendab, et kuni Võru

linna uue üldplaneeringu algatamise, menetlemise ning kehtestamiseni muinsuskaitseala

kaitsekorra kehtestamine üldkorraldusega kaitseb omaniku ja puudutatud isikute huve ja õigusi

13

paremini kui menetlus üldakti andmisel. Võru muinsuskaitsealale planeerimise põhimõtteid

ning kohaspetsiifikat järgiva menetlusega riiklike piirangute kehtestamine on pigem õiguse

üldtunnustatud põhimõtete senisest parem rakendamine.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle

võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste

menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava

pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud.

Võru Linnavalitsus ei ole avaldanud soovi Võru muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise

halduslepingu alusel tegelema asuda, vaid väljendatud on eelistust jääda riikliku kaitse all

olevaks muinsuskaitsealaks nii kaitsekorra koostamise avaüritusel kui töörühma kolmandal

koosolekul.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra

kehtestamisega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et suurem osa

Võru linnatuumikust on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2006.

aastal kehtestatud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud

piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist

kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada

intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise

menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba

enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi

saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra

koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva

kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi.

Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on

järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle

vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara

omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks

on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks.

Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise

võimalikkust. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi

omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt

luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes

säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse

muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria).

Vastavalt määratud kaitsekategooriale vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes

senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-

kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele

kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima

muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse

Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete

puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes

14

senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2006. aastal) leevendab uus kaitsekord

piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad

muinsuskaitsealal asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi

ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga.

Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse

vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse

eritingimusi määrates või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning

teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab

tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka

erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra

omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks

MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes.

4. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kaheksast osast ja lisadest. Eelnõuga sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja

piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal

asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud

nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle tagamiseks (V osa);

leevendused tööde tegemise loa- ja teavitamise kohustusele muinsuskaitsealal ja selle

kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa)

ja lõppsätted (VIII osa). Eelnõu lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS

veebikaardina.13 Eelnõu põhjendused on antud seletuskirjas. Seletuskirja lisadeks on

inventeerimisaruanne koos hoonete kaitsekategooriate ja nende põhjenduste tabeliga

(seletuskirja lisa 1), muinsuskaitsealal asuvate hoonete menetluskord ja Muinsuskaitseameti

loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatatud arvamused ja

vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3).

I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir

Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja

nimetus.

Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga

kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala nimetust on

muudetud lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus Võru vanalinna muinsuskaitseala ei

peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda ja selle iseloomu, milleks on linna

rajamisele eelnenud muinas- ja keskaegne asustus ja 18. sajandi lõpus rajatud linnatuumik koos

13 Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kaart:

https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=b8bf7deee5b840ef806429a21298a028

15

sellele järgneva 150 aasta jooksul lisandunud hoonestatud kvartalite ja haljasaladega, jäädes

siiski piiritletud linna rajamisaegses generaalplaanis ette nähtud looduslike piiride vahelisele

alale. Seetõttu on ala edaspidine nimetus Võru muinsuskaitseala. Selline nimemuutus on

kooskõlas teiste muinsuskaitsealade nimede muutmisega kaitsekordade koostamise käigus.

Punktis 2 sätestatakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab 18.

sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja kujunenud Võru ajaloolist

linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis annab tunnistust muinas-

ja keskaegsest inimasustusest.

Punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir. Piir on toodud eelnõu

lisas 1. Muinsuskaitseala piiride kujunemine alates selle esmakordsest kehtestamisest on

toimunud järgmiselt:

1) 1973. aastal Võru vanalinna kaitse alla võtmisega moodustati kaitsetsoon, mille

ülesandeks sai ajalooliselt kujunenud keskuse kui arhitektuuriansamblite planeeringu,

tänavatevõrgu ja topograafiliste iseärasuste omapära, samuti seal paiknevate

ehitusajalooliste ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste säilitamine, esile toomine

ja korras hoidmine, koostöö- ja olmetingimuste järkjärguline parandamine ning

olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks tegemine.

Kaitsetsoon järgis ajaloolise linnasüdamiku hoonestatud ala piire, piirnedes edelast

Tamula järvega ja mujal mööda kinnistupiire: loodes Karja ja Roosi tn vaheliselt alalt

ja kirdeküljest mööda Jüri tn ja keskväljakut ning Seminari tänavat ääristavate kinnistute

tagant kuni Petseri tänava jooneni kaguküljes.

2) Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37, 472) kinnitati

Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. 1973. a põhimäärusega võrrelduna oli

seekordses määruses fikseeritud ka kaitsevöönd, selle suurus ning kitsendused.

Muinsuskaitseala hõlmas põhimääruse järgi Roosi, F. R. Kreutzwaldi, Karja, Väike,

Tartu, Lembitu, Uue ja Petseri tänavate ning Tamula järve vahelise ala.

3) 2006. aastal Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määrusega nr 47 vastu võetud

Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ja selle raames tehtud muudatustega

vähendati tuntavalt muinsuskaitseala piire, lõigates sellest välja kõik nõukogudeaegsete

hoonetega kinnistud ja kvartalid, mis ei sobitunud linna ajaloolise (st II maailmasõja

eelse) hoonestusega, lisaks aga jäid uuest muinsuskaitsealast välja ka Kreutzwaldi park

ja osa ajaloolisest hoonestusest Karja ja Tartu tänaval. Välja jäetud alad jäid

muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Uued piirid said ebaühtlased ja linnaelanikele ning

ametnikele raskesti mõistetavad, kuna aluseks oli võetud vaid hoonestus, mitte

linnastruktuur tervikuna.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse käesoleva korralduse eelnõuga muinsuskaitseala

piiri ja seda laiendatakse II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse,

haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni

muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa looduslike piiretega

ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui

16

kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning

endised piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja

Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud

kuni Tamula järveni, k.a Kreutzwaldi park14 ja selle ümber olev hoonestus.

Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav

loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat

asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud

võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel.15

MuKS § 14 lg 3 sätestab muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgina muinsuskaitseala säilimise

tagamise sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete

säilimise ja kultuuriväärtuslike hoonete vaadeldavuse. Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala

piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja Tamula järv) ning muus osas eristub

lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala

ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise

seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid

muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest. Kehtestatud on kaitsevööndina kolm

vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast väljapoole ja mille eesmärk on tagada

kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.16

II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted

Punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk, milleks on Võru ajaloolise

linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste

säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal

asuva muinas- ja keskaegsest inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurikihi

säilitamine.

1973. a kehtestatud Võru vanalinna kaitsetsooni ülesandena sõnastati ajalooliselt kujunenud

keskuse kui arhitektuuriansamblite planeeringu, tänavate võrgu ja topograafiliste iseärasuste

omapära, samuti seal paiknevate ehitusajalooliste ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste

säilitamine, esile toomine ja korras hoidmine, koostöö- ja olmetingimuste järkjärguline

parandamine ning olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks

tegemine.

1995. a põhimääruses on eesmärgiks muinsuskaitseala ajaloolise planeeringu, seal paiknevate

ehitiste, tänavate võrgu, hoonestuskvartalite, kinnistute ja miljöölise eripära säilitamine ja

korrastamine.

14 2,1 ha suurune Kreutzwaldi park on ka looduskaitsealune objekt (KLO1200095). 15 Lähtutud on mh 2022. a Eesti Kunstiakadeemias kaitstud bakalaureusetöös läbiviidud elanikkonna küsitluse

tulemustest: Jette Paat. Kultuuripärandi väärtustamine Võrus. Arvamusuuring. Bakalaureusetöö. Juhendaja PhD

Riin Alatalu (Eesti Kunstiakadeemia, 2022). 16 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1.

17

2006. a kehtestatud põhimääruses on eesmärk jäänud sisuliseks samaks, lisandus rõhk vaadete

säilitamisele: Võru vanalinna muinsuskaitseala eesmärk on muinsuskaitseala kui ajalooliselt

väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste,

plaanistruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate

kaug- ja sisevaadete säilitamine.

Väärtuste säilitamine on olnud muinsuskaitseala ülesandeks või eesmärgiks kaitseala loomisest

alates. See eesmärk jääb, kuid oluline ei ole ainult passiivne säilimine, vaid ka

kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutuses hoidmine ning kestlik areng. Seejuures

on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid

esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi

väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus

olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise

ja nende kaasajastamise kaudu. Kohatunnetust loovate väärtuste all mõistetakse Võru

muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurilisi, arheoloogilisi,

haljastuse ja kohapärimuslikke eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi.

Punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale MuKS-ist

tulenevaid sätteid. See tähendab, et neid tuleb rakendada koos. Kaitsekord ei sisalda

muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid, sh nende juures tööde tegemisele.

Mälestiste kaitse reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist.

Punktis 6 loetletakse muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused. Väärtustena on

loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et

täita Võru muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud seletuskirja sissejuhatuses

seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Suuremat rõhku on pandud

kultuurväärtusliku hoonestuse kõrval linna ajaloolise keskkonna (tänavavõrk, vaated, haljastus)

kui terviku säilimisele. Välja on toodud muinsuskaitseala seotus linna rajamise eelsesse aega

jääva arheoloogilise kultuurkihiga.

Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala väärtuseks on mitmekesine, inimmõõtmeline ning

kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna

ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele

kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga,

mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides: muinsuskaitsealal asuvad

ametiasutused, kodud, koolid-lasteaiad, töökohad, ärid, muuseumid, toidu- ja majutuskohad

jne. Puhkekeskkond on mõistetav ennekõike turismi ja ettevõtluse kontekstis. Erinevad

kasutusviisid aitavad hoida muinsuskaitseala elavana, mis omakorda tagab hoonete ja muude

väärtuste säilimise. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo

kohta, mis liidab kogukonda. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike

ajalugu linna erinevate osade ja elementide kaudu ehk tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda

kui kultuurimälu hoidjat.

Punktis 6.2 on loetletud Võru muinsuskaitseala füüsilised väärtused: 18. sajandi lõpust

tänapäevani säilinud ja aja jooksul arenenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja

rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon,

18

väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised

haljasalad17 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid. Kaitsekorra järgi need väärtused

säilitatakse, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende

rikkumisest ja hävitamisest.

Punktis 6.3 tuuakse välja arheoloogiline kultuurikiht, mis annab tunnistust muinas- ja

keskaegsest inimasustustest. Võru muinsuskaitseala arheoloogilise kultuurkihiga piirkondi ja

seal kehtivaid regulatsioone käsitlevad eelnõu punktid 22 ja 23.

Punktis 6.4 tuuakse väärtusena esile muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated,18

muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus.

Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi väärtusi. Võrule on iseloomulik madal ja

liigendatud ajalooline hoonestus, milles kerkivad dominantidena esile üksikud kõrghooned

(eelkõige Katariina ja Jekateriina kirik). Säilitamisväärsete kaugvaadetena on käsitletud

muinuskaitsealast väljastpoolt avanevad vaated kiriku tornidele ja ajaloolisele hoonestusele.

Vaadete paiknemist ja nende säilimiseks kehtestatud kaitsevööndi eesmärki on kirjeldatud

lähemalt eelnõu punktis 25. Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid

piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid. Kuna Võru eripäraks on regulaarne tänavavõrk ja

Tamula poole langev maastikureljeef, on väga olulised piki tänavaid avanevad vaated Tamula

järvele. Kultuuriväärtuslike ehitiste19 kui ka ajaloolise tänavaruumi ja hoovimaastike

vaadeldavuse säilitamine on üldine printsiip, mis tähendab, et nimetatud objektid peaksid olema

linnaruumis nähtavad, mitte varjatud uusehitiste ja reklaamikandjate vms (sh kõrghaljastuse)

taha.

Punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku

ja sellele eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud väärtuslikumad kihistused.

Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise töörühmas ning

kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on Võru

muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja

ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku

kohatunnetuse, kusjuures loetelu ei ole ammendav.

Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks linna rajamisaegse kuju

säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning kinnistute ja

hoonestusstruktuuriga. Ajalooliselt välja kujunenud linnaplaneeringu, ajaloolise ehitusjoone ja

kinnistustruktuuri kui väärtuse säilitamine on olnud muinsuskaitseala üheks eesmärgiks selle

loomisest peale 1973. aastal. Ajalooline kinnistustruktuur on mõjutanud hoonestuse kujunemist

läbi 150 aasta. Võru muinsuskaitseala kinnistutest pärineb suurem osa II maailmasõja eelsest,

paljud aga ka linna rajamise ajast 18. saj lõpus. Ajalooliste kinnistute säilitamine koos

traditsioonilise hoonestusstruktuuri ja õuealaga on muinsuskaitseala kontekstis oluline, kuna

17 Väärtuslik ajalooline haljastus on näidatud eelnõu lisas 4. 18 Vaatesektorid on näidatud eelnõu lisas 1. 19 Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse eelnõu punktides 10 ja 11 defineeritud A- ja B-kaitsekategooria

hooneid, st hooneid, mille autentsena säilitamine on nõutav.

19

need väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja linnaehitusliku arengu

järjepidevust.20

Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka 18.–20. sajandist pärinev hoonestus.

Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud

kultuuriväärtuslikud interjöörid või nende osad. See viitab punktis 10 määratletud A-

kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. A-

kaitsekategooria on määratud eelnõu koostamise käigus hoonetele, milles on teadaolevalt

säilinud väärtuslikud interjöörid või nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria hoonetel

teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid

ning varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, siis ei ole

välistatud, et kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud,

ajaloolised põrandad jms) võib välja tulla ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb leidudest MuKS

§ 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda Amet nõustab omanikku ja annab soovitusi

väärtuste säilitamiseks ning vajadusel määrab uuringud (omanikule MuKS-is toodud määral

hüvitatavad, kui amet on need määranud). Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre

on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele ka

selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile.

A-kaitsekategooriasse määratud hoonetes säilinud väärtuslikud interjöörid või

interjöörielemendid on osa Eestis säilinud kultuuripärandist. Lähtudes MuKS § 3 on

kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus. Samuti hoiab

kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja

eripära. Samuti kindlustab kultuuripärandi säilitamine, hoidmine ja teadvustamine praegustele

ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna.

Tuginedes 2019. a jõustunud muinsuskaitseseaduse rakendussättele § 91 lg 3 loetakse kuni

muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamiseni kehtiva MuKS § 52 lg 2 p 2 tähenduses väga

väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitisi. Võru vanalinna

muinsuskaitseala kehtiv põhimäärus § 6 lg 2 p 6 seab üheks muinsuskaitseala kaitse-

eesmärgiks, millest juhindutakse, arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide

ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamist ja eksponeerimist. Eeltoodust lähtudes on

proportsionaalne pidada ka edaspidi oluliseks, väärtuslikuks ja säilitamisväärseks

kultuuripärandi osaks interjööre ning nende säilimiseks seada tingimusi.

Enne praeguse muinsuskaitseseaduse kehtima hakkamist 2019 ja selle alusel kaitsekategooriate

määramist on peetud kõiki Võru muinsuskaitseala hooneid üksteisest eristamata oluliseks, sh

nende interjööre. Uue kaitsekorra koostamiseks on neist välja selekteeritud vaid kõige

väärtuslikum teadaolev osa. See tähendab, et vaid 13 hoonel säilib olemasolev interjöörides

säilinud väärtuste säilitamise ja hoidmise kohustus. A-kaitsekategooriasse määramine ei

20 Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk

(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel

https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.

20

tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei saa. Siseruumides ümberehituste

tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab Muinsuskaitseamet

omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel

selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja

toodud ka kaitsekategooriate määramise tabelis, et anda omanikele esmased lähtekohad ja

põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse hiljem

võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi.

A-kaitsekategooria määratlemiseks on kultuuriministri määruses nr 23 “Mälestise liikide ja

muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste

väärtusklassid” seatud tingimused.

Punktis 7.4 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud linnaruumi kujundavad

elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning tüüpilised kinnistupiirded,

sealhulgas plank- ja lippaiad. Lisaks loetelus toodule on linnaruumist veel mitmed

iseloomulikud elemendid hävinud ja kindlaks tehtavad vaid vanadelt fotodelt või uuringute

käigus. Kinnistute tänavaäärsed piirdeaiad ja väravad on olulised linnaruumilised elemendid,

olles samaväärsed linnakeskkonda kujundavad osad hoonete vahel. Samuti on hoovialadel

paiknenud kaevud, mille maapealsed osad on osaliselt hävinud, kuid mille asukohad võivad

ilmneda kaevetööde käigus.

Punktis 7.5 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud Tamula järve ja Koreli

oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja traditsioonilise linnalise haljastuse

koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi

park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad21 ja traditsiooniliselt haljastatud

õuemaa.22

Punktis 7.6 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka linna rajamisele eelnev arheoloogiline

kultuurkiht ning selles leiduvad ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid.

Arheoloogiline kultuurkiht võib sisaldada ehitiste jäänuseid, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi

leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist. Samuti võib see sisaldada

hävinud, kuid linnaruumile iseloomulike elementide jäänuseid (nt munakivisillitus).

Punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste hoidmise põhimõtted. Põhimõtted annavad

kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on olulised nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud

Eestis väljakujunenud praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest praktikast

ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlev soovitus (2011),

ICOMOSi Washingtoni harta (1987) ning Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon

(1985). Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ning

21 Väärtusliku haljastusega piirkonnad on toodud eelnõu lisas 4. 22 Võru muinsuskaitseala ajaloolist haljastust on analüüsitud vastavas alusuuringus: Võru muinsuskaitseala

avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks.

Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti

kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-

kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses.

21

on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ja kavandatavate muudatuste

lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse

põhimõtteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte, kultuuripärandi ja -mälu hoidmine ja

edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade identiteet ja eripära, mitmekesine ning

kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine

ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, algupäraste materjalide ning traditsiooniliste

töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe

õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning proportsionaalsus.

Punktis 8.1 sätestatakse, et muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse; uuendused lähtuvad

kestlikust arengust ja need sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades

muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud

muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas

need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda.

Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks

olemasolevate väärtuste säilitamine ja esiletoomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda

arvesse võtta. Kestlik ja säästev (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev ning taaskasutust

soodustav) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste

põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas

on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete

mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt

atraktiivsed mitmeotstarbeliseks kasutamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks.

Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse

ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega.

Sellega täpsustatakse väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist:

muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on

vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja

ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna

elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest

kasutusliikidest.

Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete

kasutust. Põhimõtteks on see, et muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi hooneid jätkuvat

kasutataks või uuesti kasutusele võetaks, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala

hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad

hooned jäävad kahaneva elanikkonnaga piirkonnas reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja

nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba

ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Uute ehitiste

püstitamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid ja arvestada kogukulu ühiskonnale, sh

kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega

kaasnevaid kulusid.

Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete

energiatõhusust ja suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta

muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust. Ligipääsetavuse all mõistetakse

22

muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide

kasutajate, sh puuetega inimeste vajadustega.23 Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb

ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates

funktsioonides ning kõigil inimestel. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused

ligipääsetavuse suurendamiseks ei ole võimalikud kultuuripärandit kahjustades. Iga võimaliku

lahenduse sobivust kaalutakse, arvestades hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele.

Lisaks ligipääsetavusele seatakse eesmärgiks ka vanalinna hoonestuse energiatõhususe parandamine.

Samas ei saa hooneid kaasajastades kaotada nende ajaloolist ilmet ega kahjustada arhitektuuriväärtust

(nt hoone energiatõhususe parandamiseks ei saa üldjuhul välja vahetada väärtuslikke ajaloolisi aknaid

ja uksi, küll aga lisada pakettklaase sisemisele raamile, tihendeid, vajadusel akendele lisaraame ja uste

taha sisemisi tuulekodasid). Kultuuriväärtuslike hoonete ilme muutmise piiramine ning seeläbi hoonete

ja nende kujundatud terviklike kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamine on üks muinsuskaitse

põhilisi eesmärke. Muinsuskaitseala kaitsekord ja Eesti pärandihalduse praktika laiemalt võimaldavad

hoonete soojustamist viisil, mis kultuuriväärtust ei kahjusta. Hoonete energiatõhusaks muutmine on

kompleksne teema ning välisseinte soojustamine on sellest vaid üks osa. Iga objekti energiatõhususe

parandamise võimalused on erinevad. A ja B kaitsekategooria hoonete restaureerimiseks väljastatavate

muinsuskaitse eritingimustega hinnatakse iga hoone välispidise soojustamise võimalusi. Välispidisel

soojutamisel tuleb tagada hoone algupäraste proportsioonide taastamine – räästa pikkus, avade asetus ja

sokli paiknemine fassaadi välispinna suhtes. Proportsioonide taastamise nõue tagab selle, et hoonele

lähenetakse kui tervikule ja selle kultuuriväärtuslik välisilme taastatakse.

Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid24

säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel

ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja

viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda

kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS §

33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende

teostamist nõustada, toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Arhitektuurilaadis

väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või

historitsistlik jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad

hooned, mida on tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes

algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone

on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B-kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne

projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid

arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada.

A-kaitsekategooriasse määratud hoonete siseruumidele seatakse muinsuskaitse eritingimustega

nõuded ka siseruumides säilitatavate osade kohta, kuid B-kaitsekategooria hoonete puhul mitte.

Viimaste puhul ei rakendu siseruumides tehtavatele töödele loakohustus, st Muinsuskaitseamet

võib anda nende tööde tegemiseks vaid soovitusi.

Muinsuskaitse eritingimuste andmisel määratakse ehitus-, konserveerimis- ja

restaureerimistöödeks vajalik ehitusprojekti staadium, lähtudes kultuuriväärtusliku objekti

väärtuste säilitamise vajalikkusest, kavandatavate tööde keerukusest ja tööde sisust. Alati ei ole

23 Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 29.05.2018 nr

28, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“ 24 Näidatud korralduse lisas 2.

23

vähese täpsusastmega eelprojekti alusel ehitamisel tagatud väärtuste säilimine põhiprojektiga

võrreldaval määral. Seega on põhiprojekti nõudmise võimalus põhjendatud ning seda vajadust

hinnatakse iga üksikjuhtumi kontekstis.

Juhul, kui kultuuriväärtuslikus B-kaitsekategooria hoones avastatakse väärtuslikke

interjööridetaile, nt maalinguid vms, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud

või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja

kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata

Muinsuskaitseametit (MuKS § 60). B-kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike

detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga,

vajadusel restaureerimist toetades.

Punktis 8.6 on sõnastatud põhimõte, et uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt

on olnud hoonestus, ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi

ja kaitsekorra eesmärkide ning väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav

ala jätkuv hoonestamine, arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid.

Siin peetakse silmas, et uushoonestuse rajamisel eelistakse asukohta, kus on varasemalt olnud

hoonestus. Uue hoone rajamisel tuleb arvestada tänaseks välja kujunenud linnaehitusliku

olukorraga. See võib tähendada nt ehitusjoone muutust võrreldes kunagise hävinud

hoonestusega, et sobituda paremini väljakujunenud linnaruumi. Varem hoonestatud alade

taashoonestamisel on oluline silmas pidada, et uusi väärtusi ei loodaks olemasolevate

kultuuriväärtuste arvelt. Taashoonestamine eeldab läbimõeldud lahendust, mis võimaldab

maksimaalselt uurida, säilitada, konserveerida ja eksponeerida ka ajalooliste hoonete

ehituskonstruktsioonide (mh maa sees olevaid) säilinud osi.

Hea ruumiloome põhimõtetena käsitleme kaasaegset keskkonda väärtustavaid ruumilise

planeerimise põhimõtteid nagu on kirjeldatud näiteks 2018. aastal valminud Ruumiloome

töörühma lõpparuandes25 ja 2020. aastal avaldatud Ruumilise planeerimise rohelises

raamatus.26

Punktis 8.7 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise

ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust,

eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga. Suuremahulise

juurdeehitise all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le

hoonest rohkem kui 33% suurema brutopinnaga. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva

uue suure hoonemahu puhul on eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et

ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on

tänapäevase arhitektuuriga, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri

teisega. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga –

uus lisandus peab ajaloolisse keskkonda sobituma, mitte selle üle domineerima. Selleks tuleb

järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus,

25 Ruumiloome töörühma lõpparuanne,

https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi-

aluspohimotted/ 26 Ruumilise planeerimise roheline raamat,

https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf

24

liigendused), kuid arhitektuuristiil võib olla kaasaegne. Ajalooliste hoonete kopeerimine on

õigustatud, kui kultuuriväärtuslik hoone hävib, selle tehniline olukord ei võimalda

restaureerimist või see rikutakse. Sel juhul on alust nõuda hoone taastamist hävimiseelsel moel.

Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehituste mahud kaalutakse igakordselt läbi

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Eelnõus ei anta eraldi suunist

väikesemahuliste juurdeehitiste (kuni 33%-lise laienduse) arhitektuurse lahenduse kohta

(veranda, vintskapid jms), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii

olemasoleva hoone stiiliga jätkamine kui ka kaasaegne lahendus.

Punktis 8.8 on toodud põhimõte, et uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel

linnaruumiliselt olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus. Üldjuhul on

tuntava mõjuga ehitiseks peetud sellised, mille ehitise alune pind ületab 100 m2. Võistlus

parandab üldjuhul saadava arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku

keskkonna väärilist kvaliteetset uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik

omavalitsus määrata detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

Punktis 8.9 on toodud põhimõte, mille kohaselt kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu

ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva

hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast võimalikust hooldamisest ja

teenindamisest. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust)

kooskõlastama muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe

muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte

muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms muutmist.

Võru muinsuskaitseala üks väärtustest on ajalooline kinnistute ja hoonestusstruktuur (eelnõu

punkt 7.1). Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud kinnistul

tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega.27 Kinnistupiiride muutmisel on oluline, et

tagatud oleks juurdepääs sellel (ja vajadusel ka naaberkinnistul) paiknevatele

kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada.

Punktis 8.10 on toodud põhimõte, et avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms)

kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja

võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased

arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi

kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms). Selle punktiga

antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi arendamiseks. Nii nagu hoonestuse

puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja

elemente (tänavapostid, pingid, kaevud jms). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel,

on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa

27 Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus: Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste

kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk (Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-

muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab

sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas tegemist on

ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte.

25

niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine võimalik ja

oodatud. Eesmärk on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhkekeskkonnana,

kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist.

Punktis 8.11 on toodud põhimõte, et säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad ja muu

haljastus,28 sealhulgas haljastatud õuemaa; tänavahaljastuses taastatakse võimalusel

ridaistutuste hävinud osad. (Kõrg)haljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline

planeering , ridaistutused kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Võru muinsuskaitsealal oluline

miljöö kujundaja ning üks linnakodanike poolt enim väljendatud kaitstavaid väärtusi avalikul

kaasamiskoosolekul. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone.

Punktis 8.12 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja

juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest. Maa

alla ulatuvate tööde puhul arheoloogilise kultuurkihiga alal29 valitakse projektlahendus, mille

teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks

stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse

sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritakse kaevetöid

arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte

võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse

võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline ladestumine30 ja

dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus

uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla.

Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle lasumise viisis või

selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste vanust ja järjestust.

Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul

arvestada sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida.

Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset

dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte,

objekte ja struktuure peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende

põhiolemuse (kuju, ulatuse) ning järjestuse, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide,

objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise

põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu

mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad.

Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal,

kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide

rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide lagunemise oluliselt

laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks

28 Näidatud korralduse lisas 4. 29 Arheoloogiatundlikud alad on näidatud eelnõu lisas 3. Aluseks: Võru muinsuskaitseala arheoloogiliselt

tundlike alade (teadaoleva ja potentsiaalse arheoloogilise kultuurkihiga alade) analüüs olemasoleva

arheoloogilise andmestiku põhjal. Koostajad Ulla Kadakas ja Mirja Ots (2022). Aruanne koos kaardiga leitav

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel

https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 30 St vanuselise järjestuse ja moodustumise protsessi ning nende suhtelise vanuse määramine.

26

sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-meetrise sammuga ning nende ümber

valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse

kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud.

Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka

sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste

müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine

keeruline või võimatu.

Punktis 8.13 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste

ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist

tagasimatmisele ja markeerimisele.

Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitiste jäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning

arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed.

Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende

loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud

pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad.

Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel

kinnistutel varieeruda.

Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide (eelkõige

hoonete tarindite) puhul tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist

tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala

väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi

kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest

ja in situ säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse

teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on

võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse

mälu allikat.

Punktis 8.14 määratakse põhimõte, et säilitatakse sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja

kultuuriväärtuslikele ehitistele ning ajaloolisele linnaruumile. See tähendab, et

muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute

elementide lisamisel arvestatakse väärtuslike pikivaadete ning kultuuriväärtuslike ehitiste

vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse reklaamkandjate jms paigaldamine tuleb

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid

III osas on selgitatud muinsuskaitseala hoonetele antud väärtusklasside tähendust.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala

kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse

kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete

nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast,

27

kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete

klassifitseerimise mõte on kehtestada neile gruppide kaupa erinevad nõuded, loakohustus ja

leevendused. Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti hoonetele antud Eesti topograafia

andmekogu (ETAK) universaalsetest koodidest. Mõningatel juhtudel oli oluline anda kinnistul

asuva ehitise eri ajastul ehitatud osadele erinev kaitsekategooria, kuna hoone ei ole terviklikult

ühe või teise kaitsekategooria esindaja. Samuti oli vajadus määrata eraldi kaitsekategooria

mälestise hilisematele juurdeehitistele, sest õiguslikult ei ole need mälestise osad. Sellistel

juhtudel on kaardil lisas 2 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel eristatud hooneosad ja neile

antud erinevad kaitsekategooriad.

Kultuuriväärtuslike hoonete all mõistetakse eelnõus ja seletuskirjas siin ja edaspidi A- ja B-

kaitsekategooria hooneid. Need on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad

ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda

väärtust ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada

meieni jõudnud kujul nii eksterjööris ja A-kaitsekategooria hoonete puhul ka interjööris. C-

kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning seetõttu ei ole nende puhul

nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tagatakse nende

ümberehitamisel sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda

arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus.

Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses

sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa

kohustus ka sisetöödele, B-kaitsekategooria puhul mitte, ehk senise korraga võrreldes

leevendatakse suures mahus seniseid kitsendusi.

Punktis 9 selgitatakse, et muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks

tunnistatud hooned, on jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse.31 Kultuuriväärtuslikud hooned

(A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised,

millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda väärtust

ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada. C-

kaitsekategooria hooned ei kanna piisaval määral muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul

ei ole sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb

nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega

(A- ja B-kaitsekategooria) ning hoone enda arhitektuurse lahendusega. Kultuuriväärtuslike (A-

ja B- kaitsekategooria) hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses

sisetöödel – A-kaitsekategooria hoone puhul säilib muinsuskaitseameti tööde loa kohustus ka

sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte.

Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on

väärtuslikud ja nende väärtus on mõistetav ka siis, kui hoone eksterjööri ja interjööri on ajas

muudetud. Ajaloolises keskkonnas ja seda keskkonda kujundavate hoonete puhul on

väärtuslikud kõik kihistused ning vanade majade puhul on iseloomulik, et neid on läbi aegade

muudetud kas sõltuvalt parasjagu moes olnust, tehnoloogilistest uuendustest lähtuvalt (näiteks

akende suurendamine, kui algas tööstuslik klaasitootmine), kasutus- ja elamismugavuse

31 Hoonete kaitsekategooriad on antud korralduse lisas 2 ja seletuskirja lisas 1.

28

suurendamiseks või muudel põhjustel. Ka need muudatused on jälg varasemate inimeste ja

meistrite eluolust ning nende jälgede ja erinevate kihistuste säilitamine aitavad tajuda ajaloolise

keskkonna ja vanade majade mitmekesisust ning erinevaid ajastuid.

Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast

ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis sulanduvad ajaloolisesse keskkonda või

rikastavad seda eripäraga. Väärtuslikud ei ole ajaloolisi hooneid rikkuvad või lihtsustatud

muudatused, mis on moonutanud hoone algset välisilmet.

Senise põhimääruse järgi olid kõik vanalinna alal olevad hooned käsitletavad A-

kaitsekategooria hoonena, st muinsuskaitseameti luba oli tarvis nii välis- kui sisetöödeks. Võru

muinsuskaitsealal on ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 13 hoonet, seejuures mitte

ühtegi hoonet laiendataval alal. Ülejäänud hoonete puhul muinsuskaitselased piirangud

vähenevad. B-kaitsekategooriasse on eelnõuga määratud 321 hoonet – see on valdav osa

muinsuskaitseala II maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda

sobituvad uuemad hooned. C-kaitsekategooriasse määrati 628 hoonet. Valdav osa nendest on

mitmesugused II maailmasõja järgsed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms), mille

arv on küll suur, kuid mõju linnapildis on pigem väike, või nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis

avaldavad küll linnaruumile mõju, kuid ei vähenda ajaloolise hoonestuse nähtavust.. Hoonete

kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on

avaldatud inventeerimisaruandena Muinsuskaitseameti kodulehel.

Hoonete kaitsekategooriate inventeerimistabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku

hoone väärtuse kohta on avaldatud kaitsekorra seletuskirja lisas 1 ning Muinsuskaitseameti

kodulehel. Hoonete kaitsekategooriad on toodud korralduse lisas 2. Hoonete kaitsekategooriaid

saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega.

Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele paikneb Võru muinsuskaitsealal 5

kinnismälestist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest ja neid

käesoleva eelnõuga ei kehtestata ega leevendata.

Punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures

säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub kultuuriministri

määruse nr 23 A-kaitsekategooria definitsioonist, kuid on lühidalt toodud ka kaitsekorra teksti,

et selgitada lugejale kaitsekategooriate tähendust. Autentsuse mõiste tuleneb

muinsuskaitseseaduse § 43 lg 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes

lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute

väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva

ehitise säilimisele. Seega A-kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise

põhimõttest lähtuda nii hoone välis- kui siseilme muutmisel ning tööd nii eksterjööris kui

interjööris eeldavad muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.

Punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva

mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria

hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on

seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-

29

kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone välisilme

muutmisel ning tööd eksterjööris (v.a ilmet mitte muutvad hooldus- ja remonttööd) eeldavad

muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Juhul, kui vahepealsete remontide ja ümberehitustega

on läinud kaduma hoone ehitusaegseid ehisdetaile ja dekoori ning omanikul on soov ja

võimalus seda algseid dokumente või ajaloolisi fotosid aluseks võttes taastada, siis see on

soositud. Juhul kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides ehitustöid tehakse ja seal

avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised

põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 viivitamatult peatada tööd ja teavitada sellest

Muinsuskaitseametit.

Punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena

säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna

endas otseselt kaitsekorra koostamise protsessis sõnastatud muinsuskaitseala ehitusajaloolisi

väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-

kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned, nõukogudeaegsed ja hilisemad

hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi ja selle

struktuuri kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone

arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva

muinsuskaitselise väärtusega ega ala kui tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid

erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa

väljastamine, muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-

kategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse vaid kohaliku

omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone

välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (näiteks katmine supergraafika

või uue värvilahendusega), siis taotletakse hoone ilme muutmiseks siiski Muinsuskaitseameti

tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria

hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine

ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda.

C-kaitsekategooria hoonetele kehtivad üldnõuded on toodud eelnõu punktis 18.

Punktis 13 sätestatakse, et kui muinsuskaitsealal asuva ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse

pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni

kaitsekategooria määramiseni.

Punktis 14 sätestatakse, et kui olemasolev hoone ei ole korralduse lisas 2 kaitsekategooriaga

tähistatud, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena.

Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda

mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni

abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood või on see kaitsekorra koostamise protsessi

vältel muutunud.

Punktis 15 täpsustatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse

seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. Kaitsekorra hoonete

kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle

30

hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks

õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra

uuendamiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kategooria hoonetena.

IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded

Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused

muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja

teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste,

puhul. MuKS §-s 7 määratletud tegevuste (konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise)

puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. Ehitusseadustikus on vastavad tegevused,

välja arvatud konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena

käsitletakse eelnõus EhS § 4 lõike 1 ja 2 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine,

paigaldamine, lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või

katendite ümberpaigutamine ja muid tegevusi, mille tulemusena ehitis tekib või muutuvad selle

omadused. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul

tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8 ja 9).

Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada

sisetarindeid, mis on otseselt seotud välistarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad,

mantelkorsten jms). Nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele on esitatud kategooriate

kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded

kattuvad kõiges, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise

luba taotleda ka töödeks siseruumides. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd muinsuskaitseameti

tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht,

siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-kaitsekategooria hoone puhul eraldi

tööde tegemise luba muinsuskaitseamet ei väljasta. Loakohustused ja leevendused

kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2.

Punktis 16 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele kehtiv nõue interjööride osas:

muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud

interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid

(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed,

siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering). Väärtuslikud

sisetarindid ja ajalooline ruumiplaneering hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja

vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus

ja sisetarindite muutmised tuleb muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi kaaluda,

säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud

tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone

muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt olemasolevate

läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla

siseuksed, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud või nende osad ja muud hoone ehitusajast või

hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid

võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina või põrandamaalingud,

31

stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende

eksponeerimise nõuet. Otsused, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad omaniku võimalustest

ning muinsuskaitse eritingimustega antavatest konkreetsematest nõuetest ja juhistest.

Punktis 17 tuuakse ära A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende

konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad

olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele.

Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria

hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse hoonepõhiselt ja projekti koostamiseks antavate

muinsuskaitse eritingimustega.

Punktis 17.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja

kultuuriväärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse

olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone

piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu

paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus

on rikutud ja välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa

hilisemat viimistlust kultuuriväärtuslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega

on soovitatav. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult

algupärasena annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks, nt katusealuse

väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone

proportsioone. Oluline juhtida ka tähelepanu asjaolule, et hoone on konstruktiivselt tervik ning

oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone

kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet

algupärasena. Hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle

seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu

hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse

EhS-s sätestatud regulatsioonist.

Punkt 17.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud

väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut. Olukorras, kus on vajalik hooneosa

või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks arhiividokumendi

(ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui hoonel on

olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul.

Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või muud detailid

on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja detaile säilinud

originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud).

Punktis 17.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus-

ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;

traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või

komposiitlaudis, plastaknad, kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv)

kasutamine ei ole lubatud; hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise

konserveeriva lahendusena (nt katusekattena, rullmaterjal, eterniitt). Näiteks hoone katuse

vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, kasutatakse katusekatte vahetuse

32

korral samuti käsitsi valtsitud plekki. Kandekonstruktsioonide proteesimisel või asendamisel

kasutatakse samaväärset materjali: puitseina parandamisel puitu, tellisseina parandamisel

telliseid jne. Viimistlusmaterjalina kasutatakse end ajas tõestanud, pikaealisid ja ajaloolisesse

keskkonda sobivaid materjale, näiteks katuse puhul käsitsi valtsitud plekki või keraamilisi

katusekive, seinaviimistluses lubikrohvi ning linaõlivärve (ajaloolisse keskkonda sobivate

murtud toonidena). Laudise asendamisel kasutatakse paigaldamisel naelu, mitte kruvisid.

Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse näiteks pleki valtsimist, kelluga

krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Hoone restaureerimise puhul on

üldjuhul traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte.

Punktis täpsustatakse, et muinsuskaitsealal traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid

materjale kasutada ei lubata. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit

jäljendav plastikvoodrilaud, lubikrohvi jäljendav õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline

katuseplekk, valtsplekki jäljendav profiilekk jms. Enamasti on jäljendavate materjalide eluiga

kordades lühem traditsioonilisest materjalist (näiteks valtsplekk kestab 80–100 aastat,

profiilplekk 20–30 aastat; lateksvärviga värvitud puitpindu tuleb üle värvida iga paari aasta

järel, samas kui linaõli püsib ka 10 aastat või rohkemgi), seega ei ole nende materjalide

kasutamine kestlik. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis

laseb tajuda paika ajaloolise ja kultuuriväärtuslikuna ning seetõttu alandavad vanu materjale

matkivad materjalid ka ajalooliste materjalide ja keskkonna enda väärtust.

Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult

ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida

võib Muinsuskaitseameti loal erandkorras hoone päästmiseks kasutada ajutise lahendusena, on

näiteks eterniit, rullmaterjal või profiilplekk, kui need asendavad varasemat traditsioonilist

valtsplekk- või kivikatust. Samas arvestatakse, et osade uuemate hoonete puhul võib eterniit

olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul lähtutakse eelkõige

konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses

lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole

soositud.

Hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid on näiteks eterniit, kui see asendab varasemat

rullmaterjalist või plekist katust. Paljud kinnistutel asuvad abihooned on rajatud nõukogude

perioodil ja nende juures on kasutatud eterniiti või rullmaterjali. Nende materjalide kasutamine

hoonetel, mis ehitamise ajal on olnud selle materjaliga, on jätkuvalt lubatud. Kuid eterniidi,

profiilpleki või muu materjali kasutamine ei ole õigustatud hoonete puhul, mis on ehitatud teise

materjaliga, sest materjal on oluline hoone välisilme ja kestlikkuse seisukohalt.

Ühest küljest on need esteetilised nõuded, mis aitavad hoida ja taasluua vanadele majadele

iseloomulikku välimust ning ümbritsevate ehitiste suhtes toetavat keskkonda. Teisalt on

traditsiooniliste ehitusmaterjalide toimivus ja kestvus end praktikas tõestanud, võrreldes

tänapäevaste materjalidega. Näiteks linaõlivärv ei kooru puitpindadelt suurte tükkidena nagu

lateks- või alküüdvärvid, vaid iseloomuliku krobeda pinnana. Samuti vananeb linaõlivärv

väärikalt, laseb puidul värvi all kuivada ja seeläbi kaitseb puitu pikaajaliselt. Fassaadilaudise

33

paigaldamisel kruvidega kipuvad kruvipead roostetades nn värvist läbi sööma, kuna kruvipinna

õnarustesse koguneb sadevesi, mis puitu pehastab. Samuti lüheneb laudise eluiga, kui naelapea

lüüakse valede töövõtetega voodrilaua sisse liialt sügavale (mitte laudise pealispinnaga tasa)

ning õnarusse sattuv vesi hakkab puitu kahjustama.

Kolmandaks aitab traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate

kasutamine ja algsete hoone detailide säilitamine elus hoida varasemate ehitusmeistrite

pärandit, mis võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need

elus muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus-

javäljendusvormide ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja

elujõulisuse tagamine. Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete

ja tehnoloogiate kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6).

Punktis 17.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada vaid juhul,

kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning

säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku

välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine on pigem välistatud. Teaduspõhine

lähenemine näitab, et hoonete vertikaalne soojustamine annab energiakulu kokkuhoius palju

väiksema osakaalu kui näiteks horisontaalne soojustamine (näiteks keldri hüdroisoleerimine

maapinnast, keldri- või pööninglae soojustamine). Soojustamist tuleb alati käsitleda hoone kui

terviku kontekstis. Kultuuriväärtusliku hoone välist soojustamist tuleb pigem vältida, kuna

soojustamisega muutuvad hoone või selle osade proportsioonid. Kulutused, mida hooneosade

proportsioonide taastamiseks ja soojustuse paigaldamiseks teha tuleb, ei pruugi pikas

perspektiivis end ära tasuda. Seega ei ole tegemist kestliku arendamisega.

Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist võib kaaluda juhul, kui tehnilistel põhjustel

vajab vahetamist kogu hoone laudis ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, uksed,

karniisid, räästas jms) proportsioonid või kasutatakse võimalikult õhukesi soojustus- või

tuuletõkkematerjale. Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist ei saa kaaluda, kui

tegemist on rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone

väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka

piirete soojustamist seestpoolt.

See, milles seisneb hoone kultuuriväärtus, on üldjoontes kirjeldatud näiteks kaitsekategooria

põhjenduse tabelis (seletuskirja lisa 1). Konkreetsemalt loetletakse põhjendused muinsuskaitse

eritingimuste koosseisus, tööde ettevalmistava faasi alguses.

Punkt 17.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse

ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole halva

seisukorra tõttu võimalik; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest.

Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga

sobituvad aknad-uksed. Muinsuskaitsealal on väärtuslikud kõik kihistused, mitte ainult

ehitusaegsed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui

tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste

koostamise käigus. Kui ajaloolised avatäited (aknad-uksed) vajavad asendamist, siis võetakse

34

üldjuhul aluseks ajaloolised eeskujud. Väliste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme

muutmiseks ning selleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Avatäidete vahetamine ilma

Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitsealal lubatud ei ole.

Ajaloolises keskkonnas on üheks kõige suuremaks hoone välimuse mõjutajaks aknad, uksed,

luugid jms. Muinsuskaitsealal on hoone välisuks tavaliselt hoone kõige enam viimistletud detail

– omamoodi visiitkaart, mis näitab ära hoonesse sisenemise koha, aga peegeldab ka hoone

ehituslugu ja selle looja maitset ja jõukust. Vanade välisuste säilitamine ja ajastutruu

korrastamine on oluline, et hoida nii kultuuriloolise hoone kui muinsuskaitseala miljööd.

Väga oluline on mõista, et vanad puitaknad on osa hoone loomulikust ventilatsioonisüsteemist

ning akna kaudu ongi tagatud vajalik õhuvahetus. Akende asendamine uute õhutihedate

akendega võib halvendada hoone sisekliimat ning elukvaliteeti. Vanade akende soojapidavuse

tõstmiseks saab sisemistele raamidele lisada tihendeid.

Aknad on osa ka hoone terviklahendusest, seega ei ole õigustatud akende asendamine osade,

näiteks korterite kaupa, kuna erineval ajal eri meistrite poolt valmistatud aknad näevad välja

erinevad ning hoone terviklikkus saab sellega kahjustatud. Teisalt peegeldavad just vanades

akendes, ustes ja muudes puittarindites toonaste meistrite käsitööoskus, mis algab juba

õigeaegselt langetatud ja kuivatatud puidu kasutamisest, igale tarindile sobiliku puiduosa

valimisest ning peenes käsitööoskuses, mis ilmeksimatult laseb eristada vanad aknad uutest.

Punktis 17.6 selgitatakse, et hoone maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega

sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Nagu

punktis 8.8 on põhimõttena välja toodud, peaks suuremahulised juurdeehitused olema üldjuhul

tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda vms

väiksema hooneosa taastamisel on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist kopeeriv lähenemine.

Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist tuleb valida ka juurdeehituse ehitus- ja

viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehituse puhul on õigustatud pigem kaasaegsed,

ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid.) Hoone olemasoleva

katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone

puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone

mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse

(kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste

brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse

siin juures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad

olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes.

Punktis 17.7 sätestatakse, et ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse

olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad

ajalooliste eeskujul. Võimalusel kasutatakse ventilatsiooni tarbeks ära olemasolevad korstnad

või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda.

Ventilatsioonirestide paigaldamisel lähtutakse arhitektuursest sobivusest ning hoone

välisilmest.

35

Punkt 17.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja

ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel,

elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei

kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust. Katusepinnast visuaalselt eristuva

päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes

paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need oleksid

paigutatud nii, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult –

võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka

katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma

ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on

mõeldud näiteks õhksoojuspumba välisseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab

vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis valgub hoone seinale. Seetõttu on õhksoojuspumba

paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele.

Punkt 17.9 sätestab, et tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja

ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega

varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis.

Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud tegevusi, sh

ilme muutmist. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud helendavate

pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, sisu või kujundust muutva infopinnana,

kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Selle

paigaldusviis ei tohi kahjustada kultuuriväärtuslikku ehitist.

Punktis 17.10 sätestatakse, et pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru

ajaloolisele linnatuumikule omaste poolkaarekujuliste uukidega, katuseaknaid võib paigaldada

vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta

hoone kultuuriväärtuslikku ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas

ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga

arvestavalt. Avaliku ruumina peetakse silmas avalikus kasutuses olevat linna- ja tänavaruumi,

milles viibija tajub selle esteetilist ja tunnetuslikku kvaliteeti. Võru säilinud vanematele

hoonetele on iseloomulikud väikesed kaarjad, harvem kolmnurksed pööningu-uugid.

Katuseakende puhul tuleb igal juhul arvestada hoone fassaadide akende rütmiga ja

sümmeetriaga, eriti tänavapoolsetel külgedel jälgida, et need ei paikneks katusepinnas väga

tihedalt ja domineerivalt ning sobituks hoone ajaloolise ilmega.

Punkt 18 sätestab nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetele. Nõuded kehtivad

olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka

juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse

nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria

hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad

sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise

nõue.

C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas

laiendamiseks ja ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste

36

säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal asuvast hoonestusest on üle poole C-

kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel välditaks

lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala iseloomuliku miljööga. Nõuded kehtivad nii

olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele.

Punkt 18.1 sätestab, et C-kaitsekategooria hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste

ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse

sobivusest lähiümbruse hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme. C-

kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes

hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone

autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab

siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt.

Punkt 18.2 sätestab, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale;

traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C-kaitsekategooria hoonete

puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle

tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid

välisviimistlusmaterjale. C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-

kaitsekategooria hoonetest laiemad. Plastikaknaid ja -laudist muinsuskaitsealal kasutada ei tohi,

kuid näiteks õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga

kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul võimalik lahendus.

Laine- või trapetsplekki ei tohiks kasutada ka abihoonetel, kuid nt nn klassik-tüüpi profiilplekk

või eterniit on C-kaitsekategoorias oleval abihoonel võimalik lahendus. C-kategooriasse kuulub

palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele

sobivale lahendusele seab tingimused muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva

projekti menetlemise käigus.

Punkt 18.3 sätestab, et välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid. C-

kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid soovitav on

säilitada akende ja räästa proportsiooni suhe seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud

fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel tuleks pikendada räästast, tõsta aknad seina

suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla

fassaadidel iseloomulikke detaile, mida tuleks sellisel juhul soojustuse peale tõsta või

markeerida (näiteks mõni bareljeef vms).

Punktis 18.4 sätestatakse, et maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle

lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset

ilmet.

Punktides 18.5–18.6 antakse suunised juurdeehitiste, tehnoseadmete ja reklaamide osas, mis

on samad A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi

muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut.

Punktis 19 antakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad

nõuded uushoonete püstitamisele antakse üldjuhul kinnistu detailplaneeringu ja selle

muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad raamistiku

37

detailplaneeringu või uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades

linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetega.32

MuKS-i § 61-st lähtudes tuleb uue ehitise püstitamiseks hoonestuseta kinnistule koostada

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Sealhulgas peab vastava analüüsi ja lähtekohad

detailplaneeringu koostamiseks andma pädevustunnistusega spetsialist, kellel on pädevus

hinnata ja põhjendada väärtuslike elementide säilitamise ja vaadeldavuse tagamist, sealhulgas

määrata muinsuskaitseala ja kohaspetsiifiliselt ehituskeelualad, ehitusjooned, kõrguspiirangud,

kinnistu täisehitusprotsent, lubatud suurimad ehitusmahud ja võimalikud ehitusalad,

tingimused uute hoonemahtude välisviimistlusmaterjalile, katusekujule ja piiretele ning

vajadusel tingimused arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ja säilitamiseks. Eelnimetatud

analüüsi ja tingimuste sõnastamise eesmärk on kindlustada, et planeeritaval maa-alal

kavandatavate muudatuste tegemise tulemusel tagatakse muinsuskaitseala väärtuste säilimine

ja kaitsevööndiga seatud eesmärgid. KOV võib otsustada uue ehitise püstitamise

detailplaneeringuga või selle asemel anda projekteerimistingimused. Mõlemal juhul on

muinsuskaitseliste tingimuste andmise aluseks detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.

Samas annab kultuuriministri määrus nr 15 § 2 lg 2 Muinsuskaitseametile ka eritingimuste

kohustusest leevendamise võimaluse, kui kavandatav ehitis ei muuda oluliselt väljakujunenud

ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust. Uue ehitise kavandamisel

kaalutakse seda igakordselt. Eritingimuste koostamine selleks vastavat muinsuskaitselist

pädevustunnistust omava isiku poolt on oluline ja vajalik, sest detailplaneeringut koostaval

omavalitsusel või ettevõtjatel sellekohast pädevust olema ei pea.

Uue ehitise püstitamiseks kooskõlastab KOV Muinsuskaitseametiga vaid hoone ehitusloa.

Kuna uue ehitise püstitamisel ei pea ehitaja omama muinsuskaitselist pädevustunnistust ja

ehitustöödel ei pea olema muinsuskaitselist järelevalvet, ei kohusta amet üldjuhul omanikku

tööde tegemise luba taotlema. Erand kehtib vaid juhul, kui tegemist on kultuuriväärtusliku

hoone taastamisega, kus on vajalik muinsuskaitseline järelevalve (tööde kvaliteedi tagamiseks

ja ka järelevalve hüvitamise võimaldamiseks).

Kuna uute ehitiste püstitamine omab linnaehitusliku terviku säilimisele suurt mõju, siis on

mõistlik ja vajalik näha ette nõuded, et uue ehitise mõju toetaks, mitte ei kahjustaks alal säilinud

väärtuseid. Nõuete fikseerimine kaitsekorras on kasulik lisaks kinnistuomanikele ka arendajale,

kes muinsuskaitsealal ehitada soovivad. Kaitsekord annab ette õigusliku raamistiku, mis

võimaldab ehitise kavandamise protsessi optimeerida.

Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohustuse seadmine planeerimistegevuse juurde on

proportsionaalselt vähim võimalik sekkumine uue ehitise kavandamisel, et tagada uut ehitist

ümbritsevat keskkonda arvestav tulemus.

Punkt 19.1 sätestab, et uue ehitise püstitamisel lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud

ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete

mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja

32 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, https://planeerimine.ee/dp/noustik/detailplaneeringu-

lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi- aluspohimotted.

38

kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, välisviimistlusest ja katusemaastikust.

Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav kinnistu asub, ning üle tänava asuv

hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises

käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist

mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C-

kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete

paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue

ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda

ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala

kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava kinnistu lähiümbruses on

II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana üldjuhul ei

kasutata, kuna need pole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama iseloomulikud. Uute

hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse

eritingimuste koostamise raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab,

et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja

trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Välisviimistluse valimisel tuleb samuti

keskkonnaga arvestada, vältida teravaid kontraste ümbritsevaga. Katusemaastikust lähtumine

tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse

katusemaastikuga.

Punktis 19.2 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja

keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei

kasutata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul

ühtemoodi: traditsiooniliste materjalide kasutamise nõue nii A-, B- kui C-kaitsekategooria

hoonete kui ka uusehitiste puhul aitab säilitada muinsuskaitseala terviklikkust. See ei tähenda,

et uushooneid peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest või paekivist, aga piirkonnas

levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine

aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida.

Punktis 19.3 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse

ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata

alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda

sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid.

Väikeehitised paigutatakse hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see

pole võimalik, siis peab väikeehitis olema kujundatud selliselt, et see ei domineeriks

olemasoleva hoone suhtes või oleks varjestatud (näiteks puidust restiga kaetud). Nõue mitte

kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab seda, et autovarjualune vms

väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitaks oma kinnitustega füüsilisi

kahjustusi seintele või nt koguks oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas,

tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse.

Punktis 19.4 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja,

alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis

nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete

konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga. Need on ehitised,

39

mille puhul ehitusseadustiku kohaselt ei ole vajalik KOV-i ehitamisest teavitada ega ehitusluba

taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste ehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti

tööde tegemise luba. Sellised hooned on näiteks kioskid, avalikud tualetid, kuurid jm.

Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil,

mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse, kuid kõrgendatud nõuded arhitektuursele

ilmele ei ole üldjuhul vajalikud, ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati ka

võimalik.

Punktis 19.5 sätestatakse, et väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele33 uusi ehitisi ei püstitata;

välja arvatud juhtudel, kui laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja

kujunduses või püstitatakse avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja

mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu

trassid, teerajad jms – selliste rajatiste ehitamist ei saa lugeda püstitamiseks. Ajaloolised

avalikud haljasalad on oluline osa muinsuskaitseala miljööst ja väärtusest elu- ning

puhkekeskkonnana, mistõttu ei ole nende täis ehitamine lubatud. Samas on erinevad haljasala

puhkealana toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised parkides ja haljasaladel alati olnud

ja neid võib edaspidigi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatultrajada. Seejuures hooajalise

inventari paigaldamist ei loeta Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks – selle

hulka loetakse näiteks ajutised batuudid-trampoliinid, kohtkindlalt kinnitamata istmed,

vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms (sellist hooajalist inventari ei kooskõlastata ka

erakinnistutel). Samas kui parki hakatakse rajama suuremaid atraktsioone, nagu näiteks

karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi, nagu näiteks kettagolfi rajad, siis

sellised rajatised on pargi ilmet muutvad ja tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Kaitsekorraga jäetakse ka põhimõtteline võimalus ajaloolistel haljasaladel olevaid hooneid

laiendada – st keeld ajaloolistel haljasaladel uusi hooneid rajada olemasolevatele ei laiene, kuna

hoone toimimise jätkamiseks võib tulevikus osutuda vajalikuks juurdeehitise rajamine.

Juurdeehitis peab sel juhul olema kavandatud olemasoleva hoone ja ümbritseva keskkonnaga

arvestavalt ning sobivalt. Juurdeehitamise kavatsusest tuleb loobuda, kui see on vastuolus

kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõttega (näiteks piirkonnas levinud tiheduse, täisehituse

osakaalu või haljastuse osakaaluga kinnistul) ning see ei sobitu olemasoleva kultuuriväärtusliku

ehitisega.

Punktis 20 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. Lähtuvalt MuKS §

52 lg-st 5 kohustab pädevat asutust (KOV-i) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga

muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise taotluse. Seejuures mõistetakse

kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute nagu

korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Nõuete eesmärk on tagada muinsuskaitseala

väärtuste säilitamine. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks

väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muudetud

kujul.

33 Näidatud korralduse lisas 4.

40

Muinsuskaitseala üheks kaitse eesmärgiga seotud väärtuseks on kinnistute ja

hoonestusstruktuur. Muudatuste lubatavuse üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest

väärtusest – arvestatakse selle vanust ja terviklikuna püsimise järjepidevust. Kinnistu piiride

muutmise üle otsustamisel arvestatakse hoonestuse olemasolevat või tulevast paiknemist ja

potentsiaalseid ligipääsu võimalusi. Sõnastatud väärtused ja põhimõtted annavad

kinnistupiiride muutmise võimalikkuse üle otsuste tegemiseks lähtekohad nii

Muinsuskaitseametile kui ka KOV-i üksusele.

Punktis 20.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed

kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite

määranud sinna püstitatavate ehitiste paiknemise. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris

kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis

üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga.34 Ajalooliste kinnistute säilimine kannab

muinsuskaitseala kui terviku säilitamise põhimõtteid. Eriti väärtuslikud on ajaloolised

kinnistud, kus on säilinud sama vanusega algsed kinnistupiirid kui kultuuriväärtuslik hoonestus

(näiteks 18. sajandist pärineval kinnistul on 18. sajandist pärinev hoone).

Võru muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset

kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad

säilinud. Samas võivad ka hilisemad kinnistud sobituda kvartalis väljakujunenud

kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistute

suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste iseloomu. Kinnistute liitmisest

keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida muinsuskaitsealale sobimatult suurte

hoonete rajamist. Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või

omandisuhte täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul.

Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone

oleks tervikuna ühel kinnistul või oleks tagatud juurdepääs naaberkinnistu hoonete

hooldamiseks.

Punkt 20.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu

ajaloolisest väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning

määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat)

hooldada ja teenindada. Ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid

põhjusi kinnistupiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist

struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kinnistute

tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule

tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale

ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus.

Punkt 21 sätestab nõuded linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastusega seotud

tööde tegemisele. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve-

34 Aluseks: Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk

(Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamise lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete

jaotuses.

41

ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal, lisaks tuleb

kohalikul omavalitsusel kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ehitusteatise kohustusega või

ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamine, kui taotluse ese on seotud mälestise või

muinsuskaitsealal asuva ehitisega (MuKS § 52 lg 4). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult

hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete

eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja

kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine.

Punktides 21.1–21.2 sätestatakse, et väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad jms

säilitatakse, vajaduse korral taastatakse. Uute piirdeaedade, -postide, väravate jms

kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine

tänavajoone suhtes) ja sobivusest kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral

taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; tõkkepuid ei paigaldata. Ajaloolised

piirdeaiad aitavad tajuda linnaruumi autentse ja kultuuriväärtuslikuna. Kultuuriväärtuslikud

võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad piirdeaiad, -müürid, -postid ja

väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui

seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada või on osa piiretest hävinud,

tuleb need taastada ajalooliste eeskujul lähtudes lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest

ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest

kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga. Elupuu ei esinda Võrus ajaloolist ega

traditsioonilist haljastust ning seetõttu tuleks üheliigiliste elupuuhekkide piiretena kavandamist

vältida. Ajaloolises linnatuumikus ei ole reeglina lubatud tänapäevaste tõkkepuude rajamine,

sest need on ajaloolises linnatuumikus võõrad elemendid. Vajadusel ja kohtades, kus see on

linnaruumiliselt võimalik, võib kinnistule sissesõidu piiramiseks rajada värava, mis võib olla

automaatselt avatav, kuid seadmed tuleb kavandada kinnistu, mitte linnaruumi poole. Sobivad

lahendused töötatakse välja nõustamisprotsessi või eritingimuste koostamise käigus.

Punktis 21.3 seatakse nõue säilitada ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm

väärtuslik katend või taaskasutada see ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud

erandjuhul võib neid kasutada ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal. Ajaloolised

katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui

tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse

ajaloolised sillutiskivid või katendid, siis need säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele kas

olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis,

rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et

tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt

uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti nähakse sellistes projektides

ette kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid

projektlahendusse sobiva osa.

Punktis 21.4 antakse nõue, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse

ligipääsetava linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel eelistatakse

sillutisplaate või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid);

sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala

vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist. Erinevate katendite kasutus

42

mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Eriti vanalinna alal on

oluline taastada kivisillutisi. Hoovides on Võrule kui aedlinnale omase haljastuse säilimise

eesmärgil oluline vältida pindade suuremahulist sillutamist.

Punkt 21.5 seab nõude sademevee ehitistest eemale juhtimise tagamiseks, selleks säilitatakse

või rajatakse vajalikud pinnasekalded. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded

suunaga hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoonet liigniiskuse eest ja tagavad nii hoonete

pikemaajalise säilimise. Juhul, kui kinnistul või tänaval puuduvad pinnasekalded, mis juhivad

sademevee ehitisest eemale, tuleb need hoone või tänavaruumi rekonstrueerimisel rajada.

Punkt 21.6 määrab, et tänavate rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse

kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral võimalusel tänavapinda

madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldritesse ning tänava sademevee

juhtimine kinnistutele. Seega tuleb tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsida, kas

külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänavapinda allapoole

viia, ja vajadusel see tänava rekonstrueerimisprojektis kavandada.

Punktides 21.7 ja 21.8 sätestatakse, et ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid

(monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral

taastatakse nende algses asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis.

Uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud,

müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, liikluskorraldusvahendid,

tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ja sellesse sobituvalt ning

paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti

ega kõrghaljastust. Tänavaruumi ajastumiljööd loovad ja hoiavad lisaks kultuuriväärtuslikele

hoonetele ja vanale sillutisele ka linnakujunduselemendid. Nende kaudu on tajutav linnaruumi

terviklikkus. Tegu on enamasti liigutatavate elementidega, mida säilitatakse eelistatult

olemasolevas asukohas ja võimalusel hävinud elemendid taastatakse, kuid mida võib ka

teisaldada ja taaskasutada, kui seda näeb ette tänava, väljaku või muu avaliku ruumi

tervikkontseptsioon.

Punktis 21.9 sätestatakse, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust

ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab

ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Soovitav on kasutada näiteks sõelmeid

ja liivatamist, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele.

Punktis 21.10 käsitletakse ajalooliseid avalikke haljasalasid,35 mille struktuur, planeering,

vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja

vajaduse korral taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust,

arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused

taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele. Ajalooliste

haljasalade (sh alleede ja tänavate ridaistutuste) puhul tuleb vastavalt haljasala

kujunduspõhimõtetele teostada regulaarselt puude hooldus- ja kujunduslõikust ja vajadusel

võra tõstmist. Erinevalt hoonetest ei saa elus loodust restaureerida. Kui vanad puud või põõsad

35 Näidatud korralduse lisas 4.

43

oma eluea lõppu jõuavad või need ohtlikuks muutuvad, siis tuleb need asendada –

rekonstrueerida. Haljastuse hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda haljasala ajaloolisest

struktuurist, planeeringust, iseloomulikust haljastusviisist, rajamisaegsest stilistikast ning

puude ning taimestiku liikidest.36 Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed

liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi

nendele liikidele sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Nende asemele saab valida mõne teise,

ajaloolisele haljasalale tüüpilise ja vastupidavama liigi. Haljastuse taastamisel tuleb lähtuda

haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt,

linnakaart, fotod jms).

Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. Kas tegemist on isetekkelise haljastusega,

tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste koostamise käigus.

Ridaistutuste taastamisel ei tehta üksikpuudega vaheleistutusi, vaid taastatakse need terviklike

lõikudena. Ridaistutuste juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama

suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puudele

piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all.

Punkt 21.11 sätestab, et haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal

lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi liike (pärn,

kask, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tänavajoonele

ja mujale avaliku ruumi piirile. Selles punktis seatakse haljastuse nõuded ja soovitused nii

avalikus ruumis kui ka õuemaal, mis ei ole kaitsekorras määratletud väärtuslike ajalooliste

avalike haljasaladena. Avaliku linnakeskkonna lahutamatuks osaks hoonestuse kõrval on

õuemaal asuvad hooviala kujunduselemendid, mis toetavad ja aitavad esile tuua ajaloolist

hoonestust. Selleks, et linnaruumis säiliksid kinnistute kasutamise traditsioonid ja selle

olulised kihistused, on vajalik hooviala kujundamise võttestiku suunamine. Oluline on

säilitada ja võimalusel taastada erinevaid haljastuse kihistusi, mis loovad ajaloolisest

linnaruumist terviku. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel lähtutakse

piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse traditsioonilisi liike. Elupuu ei ole

Võrus ajalooline ega traditsiooniline linnahaljastuse liik ja tänavajoonele ning avaliku ruumi

piirile üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tuleks seetõttu vältida.

Võru muinsuskaitsealal loetakse ajaloolise linnaruumi haljastuse oluliseks väärtuslikuks

komponendiks ka viljapuud, mis on osaks linnaruumi mitmekihilisest haljastusest ja toetavad

linnaruumi terviklikkust, samuti on need kõrghaljastuse kõrval olulised linna miljöö

kujundajad ja loojad.

Lisaks loetletule on õuemaaga seotud arheoloogiline kultuurkiht. Arheoloogilise kultuurkihiga

alal37 tähendab kõrghaljastuse rajamine kaevetöid, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba.

Hoovides väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala võib kõrghaljastust rajada

36 Aluseks: Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala

kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023). Kättesaadav

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel

https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 37 Näidatud korralduse lisas 3.

44

Muinsuskaitseameti loata. Muinsuskaitseamet on ette näinud arheoloogiliste uuringute

määramise korral omanikule uuringukulude hüvitamise muinsuskaitseseaduses ettenähtud

korras. Hüvitamismeede aitab tasakaalustada omanikele seatud kohustusi.

Punktis 21.12 Täpsustatakse puude raiumise ja asendamise nõudeid. Puude raiumisel nähakse

üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib

raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste

puude likvideerimiseks. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks muutunud puid, samuti on see

lubatud oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Kas tegemist on

isetekkelise haljastusega tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste

koostamisel.

Viljapuude raiumisel ei nähta ette igal konkreetsel juhul asendusistutuse tegemist. Punktiga

21.11 koostoimes on oluline säilitada viljapuude kasvatamise tava õuemaal hoovide ja aedade

haljastamisel. Juhul, kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal kinnistul,

loetakse viljapuid kõrghaljastuse osaks.

Punktis 21.13 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetöödel, pinnase

teisaldamisel ja juurdeveol ei lubata väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri

kahjustada. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate

rekonstrueerimine, tehnoliinide uuendamine, hoonete püstitamine või ehitisele juurdeehitise

kavandamine. Kahjustamise vältimine ei tähenda siiski kaevetööde keeldu. Uute trasside ja

muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolev haljastus ei saaks

kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga ette nähtud olukord.

Punktis 22 selgitatakse, et muinsuskaitsealal on 2 arheoloogilise kultuurkihiga ala.38 Ala

1 moodustavad Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbiv

Kirumpäält Vastseliina suunas kulgeva tee lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala

põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide.

Eelnõu punktis 23 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks.

Punkt 23.1 sätestab, et enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel (näidatud korralduse lisas

3) kehtestatakse detailplaneering või antakse projekteerimistingimused või ehitusluba, millega

kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja

ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud

arheoloogilise kultuurkihi elemendid.

Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid

planeeritaval alal välja selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks

projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine,

projekteerimistingimuste andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta, et

projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta arheoloogilise kultuurkihi

elemente.

38 Arheoloogilise kultuurkihiga alad on näidatud korralduse lisas 3.

45

Eelnõu selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitise kavandamine praegu hoonestamata

alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine või olemasoleva hoone keldri

süvendamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnoliinide

kavandamine. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid

arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub

arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt.

Punktis 23.2 sätestab, et kui ehitustöid kavandatakse kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel

plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või

elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja

arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni. Arvestades

ehitiste kapitaalsust ja eluiga ning nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik

kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega

terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise

ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste

struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks

vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse

ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt

keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja

tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ning ei säili ka võimalust

tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis.

Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse

tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata, kuid parim lahendus leitakse iga

projekti puhul eraldi lähtudes konkreetse kinnistu ja hoone suurusest, kujust ning asukohast

ajaloolises linnaruumis. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -

detailid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel

arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama

arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus.

Taimede kasvatamisega seotud kaevetööde tegemisel ei ole vajalik taotleda

Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, v.a. kõrghaljastuse rajamisel. Tööde tegemise luba

ei ole vaja taotleda istutustöödele, peenarde rajamise vms taimede kasvatamisega seotud

kaevetöödele, mistõttu saavad omanikud teha enamikke igapäevase aiapidamisega seotud töid

ilma neid Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised

ning ei kujuta olulist ohtu arheoloogilisele kultuurkihile. Kui selliste tööde käigus leitakse

pinnasest arheoloogilisi esemeid või struktuure, tuleb ametit leiust teavitada. Kõrghaljastuse

rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad

kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, sh

arheoloogilisi struktuure.

Punktis 22.3 sätestatakse, et väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.

Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid on Võru muinsuskaitseala kontekstis peamiselt

endiste hoonete säilinud osad. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda

viisil, mis ei kahjusta originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda,

kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud

46

konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist

ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali

säilimist.

V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded

Peatükk lähtub MuKS § 14 lõigetest 1, 3 ja 4.

Punktis 24 on sätestatud, et muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd,

mis on esitatud korralduse lisas 1. Hoonestuse võimalik kõrguse muutus kaitsevööndis

määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena lähtudes

kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala vaadeldavusest konkreetses kohas.

Punktis 25 tuuakse välja kaitsevööndi eesmärk: Kaitsevööndi eesmärk on tagada

muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega

(müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse)

rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on järgmised: 1)

vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale; 2)

vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina

kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele; 3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist

üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele hoonestusele ja hoovimaastikule.

VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest

muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis

MuKS-i § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33

sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning

§ 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest.

Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja

piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule

ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi

leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste

säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid.

Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete konserveerimisel,

restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi ehitusseadustikuga

täielikult ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuse säilimise. Muinsuskaitseamet teeb

riiklikku ja haldusjärelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide

nõuete täitmisel. Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad

muinsuskaitse eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde

tegemise loal toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete

detailitundlikkusest lähtudes peab amet loa taotlemise kohustust kultuuriväärtuslike hoonete

47

puhul vajalikuks, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud

– muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel

uuringute tegemise tagamine (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel

täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi.

Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole eeltoodud asjaolud teada ja seega ei ole tagatud

kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse.

Punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loast loobumiseks.

Loakohustusest loobumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada ka muinsuskaitse

eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et

ehitusseadustik ja MuKS on harmoneeritud (Vt MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel

hõlmata Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse

andjana Ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel

(EhS § 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on

Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest,

kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse

tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete

siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel

Punktis 26.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet olemasolevate C-kaitsekategooria

hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. See on osaline leevendus MuKS

§ 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse

vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele

muinsuskaitseeritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-

kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 18) ja ehitusprojekti

kooskõlastamise käigus täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab sel juhul oma

kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi viidavas ehitusloa või -

teatise menetluses. Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele

Ehitusregistris ehitusloa juures olevale ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus.

Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta – näiteks juhul, kui kohaliku

omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav

Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone

värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja

selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.

Punktis 26.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja

muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool

arheoloogilise kultuurkihiga ala39. See on osaline leevendus MuKS-e § 52 lg 3 p-st 1.

Leevendus kehtib ainult õuemaal ja see ei kehti avalikele haljasaladele, kus tööde loa nõue

kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks.

Õuemaal kõrghaljastuse rajamise ning kaeve- ja pinnasetöödega seotud tegevused on

leevendatavad tavapärase hooviala kasutuse korral. Tavapärased tööd hoovides, lisaks

kõrghaljastuse rajamisele on lillepeenarde või aiamaa peenarde rajamine, mille käigus ei

39 Näidatud korralduse lisas 3.

48

ohustata maa sees olevat arheoloogiapärandit, ega seata ohtu olemasoleva kõrghaljastuse

säilimist. Juhul kui need tööd kahjustavad arheoloogiapärandit või olemasolevat kõrghaljastust

(näiteks pinnase kuhjamine puu juurtele), tuleb siiski tööde luba Muinsuskaitseametiga

kooskõlastada.

Kõrghaljastuse moodustavad üldjuhul leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m kõrguseks

kasvavad) põõsad. Kaevetöö on üldjuhul sügavamal kui 30 cm pinnases tehtav töö või pinnase

planeerimise käigus maapinna kõrguse muutmine üle 30 cm, tagasitäidetavate süvendite

kaevamine ja tagasitäitmine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; süvendi

kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast. Pinnase teisaldamine on

pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine. Pinnase juurdeveona

on silmas peetud suuremahulist pinnasevedu maapinna tasandamiseks ja täitmiseks.

Punktis 26.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks

ja hooajalise ajutise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. See on

osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohaliku

omavalitsuse üksus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste

(kohvikuterrassid, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea edaspidi väljastama

sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st

juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu

raiumiseks luba ei väljasta (näiteks kuna kohaliku omavalitsuse üksuse loakohustus hõlmab

ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), saab Muinsuskaitseamet

väljastada oma tööde tegemise loa.

Punktis 26.4 sätestatakse, et muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav tegevuskoha

tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on

lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse

üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või

reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta.

Punktis 27 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemise loast

loobumiseks.

Punktis 27.1 leevendatakse olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja

laiendamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga, välja arvatud maapealse osa laiendamise

korral (leevendus MuKS § 58 lg-st 1, mis näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga

kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise,

sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise,

laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise). Olemasoleva hoone ümberehitamine

(rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust

mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2

ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või

allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise

kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks

jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad

49

kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Juhul, kui ehitisele lisatakse

katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see

muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Punktiga 27.2 leevendatakse töödest teavitamise nõuet sellise ehitise ehitamisel või rajamisel,

mille jaoks ei ole ehitusseadustiku kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus

tuleneb MuKS § 58 lg-s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada

Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -

loakohustuse puudumise korral. Sellised ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga

ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis

eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik.

Punktiga 27.3 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS § 58 lg-s 1 tulenevat kohustust

teavitada Muinsuskaitseametit ehitise lammutamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Punktis 28 sätestatakse et kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde

tegemise loal esitatud tingimuste alusel, mis lähtuvad muinsuskaitsealal säilinud väärtustest,

kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde korral võrreldes põhimäärusega leevendusi,

võib leevendusi teha, kui need on kaitsekorraga kooskõlas.

Praegusel muinsuskaitsealal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega

rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru

muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes senise Võru vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärusega. Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või

nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti. Haldusakt jääb kehtima ka pärast

kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt haldusakti

tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud

isikul õigus esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel. Samuti ei tühistata

kaitsekorraga juba kehtivaid ehitusprojekte.

VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid

MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal,

kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted,

millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi

vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga.

Punktiga 29 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.

Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses

on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist.

Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi.

Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja.

Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi

eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis

leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti.

50

VIII osa. Lõppsätted

Lõppsätetes käsitletakse korralduse jõustumist.

Punkt 30 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Punktis 31 sätestatakse, et vastavalt MuKS § 91 lg 1 lõpeb Vabariigi Valitsuse 16. veebruaril

2006. a määrusega nr 47 vastu võetud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtivus

punktis 30 sätestatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra jõustumisest. Korraldust on võimalik

vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse

Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused on esitatud

seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.

5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus

Kaitsekorra eelnõu koostamise ettevalmistustöödega alustati 2022. aasta septembris.

Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr nr 1.1-5/43-A moodustati Võru

kaitsekorra koostamise töörühm Muinsuskaitseameti Võrumaa nõuniku Tiina Pettai juhtimisel.

Kaitsekorra koostamise alustamise kohta ilmus teade Muinsuskaitseameti kodulehel ja seda

kajastasid ka kohalikud ajalehed Lõuna Leht (29.09.2022) ja Võru Linna Leht (9.10.2022).

Töörühma koosolekud füüsiliste kokkusaamiste näol toimusid kuus korda, lisaks kaks korda

interneti vahendusel. Koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorras

kajastamist vajavaid aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja

piirimuudatustega. Töörühm vaatas Võru muinsuskaitseala inventeerimise tulemused hoone

kaupa läbi ning tegi kaitsekategooriate ettepanekud. Töörühma protokollid on kättesaadavad

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel.

Kaitsekorra koostamise sisuline töö algas Eelnõu väljatöötamise käigus koostati peale

inventeerimise40 veel kolm alusuuringut: arheoloogiatundlike alade analüüs (koostajad Ulla

Kadakas, Eesti Kunstiakadeemia ja Mirja Ots, Vana-Võromaa muuseumid), ajalooliste

kinnistupiiride kaardianalüüs (koostaja Emma Lauk, Muinsuskaitseamet) ja ajaloolise

haljastuse analüüs (koostaja Raili Uustalu, Muinsuskaitseamet). Lisaks on koostatud

ehitusajaloolised ülevaated Võru muinsuskaitseala hoonete kohta 19. saj lõpust kuni nõukogude

perioodini (Epp Needo, ehitusajaloolane ja ekspert). Alusuuringud on kättesaadav

Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel

alusandmete jaotuses.

Lähtudes arheoloogiatundlike alade alusuuringust määrati Võru muinsuskaitsealale kaks

arheoloogilise kultuurkihiga ala (alus: Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi

eksperdinõukogu 01.02.2023 toimunud koosoleku protokoll, kättesaadav

Muinsuskaitseametis).

40 Inventeerimise aruanne ja tulemused kaitsekategooriate tabeli näol on toodud seletuskirja lisas 1.

51

Kaitsekorra koostamise eelnõu ettevalmistusprotsessi kaasati Muinsuskaitseameti

menetluskomisjon, kus otsustati Võru muinsuskaitseala uue kaitsekorra menetluse algatamine

(06.06.2023, protokoll nr 501, kättesaadav Muinsuskaitseametis).

Kaitsekorra koostamise käigus toimus rida kohaliku elanikkonna kaasamisüritusi:

29.09.2022 toimus Võrus kultuurimajas Kannel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise

avakoosolek, kus tutvustati planeeritava kaitsekorra põhimõtteid ning arutleti Võru

linnatuumiku väärtuste ja nende säilitamisvajaduse üle. Koosolekul elanike poolt välja öeldud

mõtted võeti aluseks kaitsekorra eelnõu jaoks Võru muinsuskaitseala väärtuste sõnastamisel.

09.03.2023 toimus Võrus kultuurimajas Kannel teine kohalike elanike kaasamisüritus, kus

tutvustati muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks tehtud uuringuid ning muinsuskaitseala

hoonete kaitsekategooriate määramise põhimõtteid ja esmaseid ettepanekuid. Lisaks olid ühisel

arutlusel muinsuskaitseala ja kaitsevööndi võimalikud piirimuudatused ja Võru linnavalitsuse

esindajad tutvustasid Võru vanalinnaga seotud arenguprojekte. Koosolek lõppes trükise

„Elavad vanalinnad. Võru“ esitlusega. Enne ürituse toimumist (07.03.2023) ilmus Võrumaa

Teatajas muinsuskaitseala ajalugu tutvustav artikkel, kus teavitati ka sündmuse toimumisest.

Samuti kajastati toimunut Võrumaa Teatajas 11.03.2023 ning 14.03.2023 ERR-i

raadiouudistes.

29.03.2023 kohtus kaitsekorra koostamise töörühm Võru linnavalitsuse majandusosakonnaga,

et tutvustada koostatud alusuuringuid ning arutada kaitsekorra kehtestamisel tekkivaid

menetluslikke küsimusi. Muinsuskaitseameti poolt rääkis Võru arheoloogitundlikest aladest

Liivi Varul ning Võru linna ajaloolisest haljastusest Raili Uustalu.

29.05.2023 toimus Võrus Katariina alleel koostöös Võru linnavalitsusega vabaõhuüritus, kus

Muinsuskaitseameti, Võru linna ja kohaliku pärandi eksperdid tutvustasid linnarahvale

koostatavat muinsuskaitseala kaitsekorda. Välja olid pandud ajaloolised Võru linna fotod ning

kaardimaterjal. Kõik soovijad said tutvumiseks kaasa võtta koostatud infovoldiku, kus on ära

toodud kaitsekategooriate tutvustused ja menetluskord vastavalt muinsuskaitseseadusele ja

ehitusseadustikule. Üritust kajastas ka juunikuu Võru Linnaleht.

4.07 kuni 21.08.2023 toimus Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek.

Avaliku väljapaneku algusest teavitati 4.07.2023 ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Võrumaa

Teataja, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis) ja Võru linna infokanalites.

Teates avaldati lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja

koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Avalikust väljapanekust teavitati e-posti

teel isikuid, kes omasid puutumust kaitsekorra koostamise menetlusega (muinsuskaitseala ja

kaitsevööndi kinnistute omanikke ning muid isikuid, kes olid avaldanud huvi kaitsekorra

koostamise kohta).Avaliku väljapaneku ajal postitati muinsuskaitseala planeeritava laiendusala

postkastidesse vastavad infovoldikud.

Avaliku väljapaneku jooksul laekus Muinsuskaitseametile 8 ettepanekut, arvamust või

küsimust. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitati üks pressiteade pretensioonidega kaitsekorra

sisu kohta ja üks seisukoht Muinsuskaitseameti vastuse peale. Avaliku väljapaneku jooksul

esitatud arvamused, ettepanekud ja küsimused ning Muinsuskaitseameti vastused neile on ära

toodud seletuskirja lisas 3.

52

Avaliku väljapaneku tulemusi kajastav avalik koosolek toimus 21. septembril 2023 Võru

kultuurimajas Kannel, kuhu registreerus 33 kohalviibijat, üle 100 kuulaja oli Facebooki

ülekande vahendusel. Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti

Facebooki lehel.

Oma seisukohta Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule ei esitanud Võru linn, mille

haldusüksusel asub Võru vanalinna muinsuskaitseala (riiklik kultuurimälestis registri numbriga

27008). Muinsuskaitseamet palus Võru Linnavolikogul esitada oma seisukoht Võru

muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule 31.10.2023 väljaläinud kirjaga nr 1.1-7/2072, kuid

volikogu seisukohta ei esitanud.

Kokkuvõtted avalikest üritustest ning meediakajastused on kättesaadavad Muinsuskaitseameti

kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel.

Hiljem on tehtud sõnastuslikke parandusi või punktide järjestuse muudatusi, mis kaitsekorra ja

seletuskirja sisu ei muuda.

Eelnõud tutvustati 02.04.2024 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale

Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõu toetada.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Võru Linnavalitsusele.

6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Uus kaitsekord loob senisest suurema paindlikkuse ja selguse muinsuskaitseala väärtustes,

põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud erakordselt lai

spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste

kaitseks Võru muinsuskaitsealal.

Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse

kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest. Eesmärk on teha

leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad reeglid ei ole põhjendatud. Seni

kehtinud muinsuskaitseala põhimääruse järgi olid kõik hooned ühtviisi kõrge kaitse ning sellest

tulenevate intensiivsete omandikitsendustega. Edaspidi on muinsuskaitsealal selliseid A-

kategooria hooneid vaid 13. Loakohustuse vähendamisel väheneb kodanike jaoks

halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus oluliselt. Leevenduste tegemise tulemusena

väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes.

Senise põhimäärusega oli tööde tegemine hoonete interjöörides reguleeritud vanalinna alal

kõikide hoonete puhul võrdselt. Uue kaitsekorra kehtima hakates leevenevad nõuded senise

muinsuskaitseala alal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul, endised nõuded jäävad

kehtima vaid 13 hoone puhul.

Kuna töögrupp tegi ettepaneku muinsuskaitseala märgatavaks laiendamiseks senise

kaitsevööndi alale ja ka väljapoole seda, haaratakse piirangute alasse ka suur hulk uusi

53

kinnistuid ja hooneid. Senise kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A-

kaitsekategooriasse määramise ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria

ettepanekuid tehti 56 hoone puhul, ülejäänud hooned on määratud C-kaitsekategoorias.

C-kaitsekategooria hoonetele ei anta enam muinsuskaitse eritingimusi ega Muinsuskaitseameti

tööde tegemise luba, vaid ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusloast või -

teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse. B-kategooria hoonetele ei anta

enam siseruumides tehtavateks töödeks eritingimusi ega tööde tegemise lube. Ametiga ei ole

vaja muinsuskaitseala kaitsevööndis (Võru muinsuskaitseala puhul on kaitsevööndiks

vaatesektorid, mis on toodud eelnõu lisas 1) kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist

juurdeehitamist. Samuti ei pea kaitsevööndis teavitama alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala

ja alla viie meetri kõrguse ehitise püstitamisest.

Muinsuskaitsealadele koostatakse uued kaitsekorrad eesmärgiga lähtuda alal säilinud

väärtustest. Arvestades muinsuskaitseala kaitse-eesmärke ja säilinud väärtuseid, on uue

kaitsekorraga tehtavad leevendused, nende vajalikkus ja võimalikkus, võrreldes kehtiva

põhimäärusega eelnõu seletuskirjas põhjalikult kirjeldatud.

Võru muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes

oluliselt täpsemalt ja väärtustekesksemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Võru

linnasüdame väärtuste säilimise ja esiletoomise.

8. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

9. Vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Võru linnale.

Seletuskirja lisad

Lisa 1. Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriate põhjendused

Lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti

loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast

Lisa 3. Avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning

Muinsuskaitseameti seisukohad