Riigikaitse sihtotstarbega riigimaade võõrandamisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kaitseministeerium

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

Riigikaitse sihtotstarbega

riigimaade võõrandamisest

Riigikogu majanduskomisjoni menetluses oli Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja

maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE). Eelnõus välja pakutud

seadusemuudatused nägid ette riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamistehinguga

muuta detailplaneering kehtetuks, samuti muuta maa sihtotstarvet ning ehitiste

kasutusotstarvet ilma kohaliku omavalitsuse vastavate menetlustoimingute ja otsustusteta.

Nimetatud eelnõus väljapakutud muudatused ei olnud õiguslikult sobivad ja eelnõu lükati

eelkõige sel põhjusel Riigikogu menetlusest välja.

Samas nentis komisjon, et teatud üksikjuhtumite puhul on lahendamist vajav probleem tõesti

olemas, kuna teatud juhtudel võõrandab riik enampakkumisel eraõiguslikele isikutele

kinnistuid, mille koosseisus on riigikaitselise otstarbega katastriüksused, millele mõnel juhul

on kehtiva planeeringu kohaselt ette nähtud ka riigikaitselise objekti rajamine.

Selline olukord on praktikas tekitanud mitmeid õiguslikke probleeme ja vaidlusi riigikaitselise

maa omandanud eraõigusliku isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel ning sellist olukorda oleks

mõistlikum ennetada, muutes võõrandatava riigimaa riigikaitseline sihtotstarve koostöös

kohaliku omavalitsusega muuks sobivamaks otstarbeks enne kinnistu enampakkumisele

panemist. See looks parema arusaama maa kasutusotstarbe kohta ostja jaoks ja aitaks ära hoida

ebamäärasest olukorrast tekkida võivaid probleeme.

Eelnevast tulenevalt soovitab Rahandusministeerium enne riigikaitselise sihtotstarbega

maade võõrandamisega alustamist muuta riigikaitse sihtotstarve ära mõneks muuks

sobivamaks sihtotstarbeks.

Toome välja peamised asjaolud, millega peab maa sihtotstarbe muutmisel arvestama:

1) Katastriüksuse sihtotstarbe määramine toimub maakatastriseaduse (MaaKatS) §de 18 ‒

182 alusel;

2) Sihtotstarbe määramine on kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevuses ning tegemist on

haldusmenetlusega, mille käigus KOV hindab igat üksikjuhtumit ja kaalub kõiki seaduses

toodud põhimõtteid;

Meie 13.06.2024 nr 1.1-25/2183-2

2

3) KOV analüüsib, missugune faktiline asjaolu MaaKatS §des 18 ja 181 nimetatutest

(sihtotstarbe määramise põhimõtted ja sihtotstarbed) konkreetsel juhul kohaldub, näiteks

kas on olemas detailplaneering (DP) ning vaatab, kas kohaldub mõni MaaKatS §s 182

nimetatud erisustest, näiteks kas esineb mõni välistustest, millist sihtotstarvet kindlasti

määrata ei saa (näit. kaevandamisloaga alade puhul kehtivad erisätted ja KOVil puudub

kaalutlusruum);

4) Juhul kui alal on juba DP olemas, aga soovitakse muuta sihtotstarvet, siis seda saab teha

uue DP kehtestamisega, mille käigus saab muuta ka sihtotstarvet (samuti saab ehitusõigust

puudutavaid tingimusi muuta või täpsustada);

5) DP koostamisel peab samas lähtuma üldplaneeringust (ÜP), aga kui ÜP nägi ette

riigikaitselise maa juhtotstarbe, siis tuleb DP koostada ÜPd muutvana;

6) DP koostamise korraldajaks on KOV;

7) Planeerimisseaduse § 139 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise aeg kuni 3 aastat,

kuid see võib toimuda ka kiiremini;

8) Maa, millel on peal ehitis, ei saa olla sihtotstarbeta, kuna sihtotstarve peab olema

kooskõlas ehitise kasutusotstarbega (MaaKatS § 181 lg 13: Sihtotstarbeta maa on

ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Teadmiseks:

1) Riigikogu majanduskomisjon

2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

3) Siseministeerium

Helje Päivil 5885 1353

[email protected]