Riigilõivuseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium RLS muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Advokatuur Kärt Nemvalts (53438846) [email protected]

Meie 20.06.2024 nr 8-1/4989-1

EELNÕU

13.06.2024

Riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse paragrahvis 1161 asendatakse arv „1920“ arvuga „4800“.

§ 2 . Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ …….. 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

13.06.2024

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga korrastatakse koondumiste kontrolli riigilõivumäära selliselt, et see oleks

põhjendatud, senisest enam kulupõhine ja vastaks riigilõivuseaduse (edaspidi ka RLS)1 § 4

lõikele 1. Eelnõuga muudetakse RLS-i, suurendades koondumiste menetlemise eest tasutavat

riigilõivu seniselt ja juba 16 aastat muutumatuna püsinud 1920 eurolt 4800 eurole. Muudatus

tehakse RLS-i § 1161, mis sätestab koondumiste menetlemise eest tasutava riigilõivu suuruse.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts

([email protected]). Eelnõus sisalduvate muudatuste väljatöötamisel ja seletuskirja

ettevalmistamisel osales Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse konkurentsi haldusmenetluse

valdkonna jurist Anneli Laurits ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi

Kapanen ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu on seotud Justiitsministeeriumi programmiga aastateks 2024-20272, mille kohaselt

peab riik nii seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu toetama muu hulgas vaba

konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada (lk 3).

Justiitsministeeriumi programmi tegevus nr 1 „Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome

kvaliteedi tagamine“ seab eesmärgiks, et avalik ja eraõigus, sealhulgas ka konkurentsiõigus,

on nüüdisaegne, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist

majanduskeskkonda (lk 6). Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik peab

võimaldama ajakohaste meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja avaliku

huvi kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada õiglase konkurentsikeskkonna

ettevõtjatele ja sellest omakorda saavad kasu tarbijad (lk 8).

1 RT I, 30.04.2024, 7. 2 Vt Justiitsministeeriumi kodulehte: https://www.just.ee/strateegilised-alusdokumendid.

2

Nimetatud eesmärk on tihedalt seotud ka riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“3.

Seosed on eriti tugevad kahes järgmises strateegilises sihis:

1) majandus ja

2) riigivalitsemine.

Konkurentsiamet annab oma osa, et saavutada eesmärk „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne, teadmistepõhine ja vastutustundlik“. Teine strateegiline siht, mida

Konkurentsiamet oma tegevusega toetab, on usaldus riigi institutsioonide vastu, mille

saavutamisel on Eesti usaldusväärne riik oma kodanikele ja väärtustatud partner

rahvusvahelises suhtluses.

Eelnõu on otseselt seotud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035“4, mille üldeesmärgiks on seatud, et Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele.

Eelnõu on seotud ka koalitsioonileppega aastateks 2023–20275, millega on valitsusliit võtnud

eesmärgiks tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus.

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse redaktsiooni: RT I, 30.04.2024, 8.

Arvestades, et eelnõu on otseselt seotud 2025. aasta riigieelarvega, tuleb eelnõu menetleda

Riigikogus enne 2025. aasta riigieelarve vastuvõtmist. Eelnõu koostamisele ei eelnenud

väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga suurendatakse koondumiste menetlemise eest tasutavat riigilõivu seniselt 1920 eurolt

4800 eurole ja tehakse vastavad muudatused RLS-i §-s 1161. Muudatuse eesmärk on

suurendada riigi tulusid ning toetada seeläbi valitsusliidu programmis ehk koalitsioonileppes

püstitatud eesmärki tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. Valitsusliit on võtnud eesmärgi

liikuda riigieelarve tasakaalu poole, mis tähendab muu hulgas riigieelarve tulupoole

ülevaatamist.6

Koondumise menetlemise eest sätestatud riigilõivumäär on püsinud muutumatuna juba 16

aastat. Samal ajal on riigi keskmine brutokuupalk kasvanud rohkem kui kaks korda7 ning sellest

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 4 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf. 5 Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-

alused/koalitsioonilepe#majandus. 6 Rahanduspoliitika valdkonna eesmärk, punkt 1. 7 Palgastatistika on leitav Statistikaameti andmebaasis. Tabelid PA101

(https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA101) ja PA001

3

tulenevalt ka tööjõukulud. Seega on ilmne, et koondumise menetlemise kulu ei vasta juba ammu

toimingu tegemisega kaasnevale kulule, ning põhjendatud on viia lõivude eest saadavad

summad vastavusse reaalsete kuludega.

Konkurentsiseaduse8 (edaspidi ka KonkS) normidele (käibepõhise lävendi suurus,

koondumisele hinnangu andmise kriteeriumid jt) tuginedes võib koondumiste kontrolli

menetlust hinnata piisavalt keeruliseks ja riigilõivu määr võiks olla sellega proportsionaalne

(vt seletuskirja punkti 7). Riigilõivumäär kehtestatakse RLSi § 4 lõike 1 kohaselt, arvestades

toimingu tegemisega kaasnevaid kulusid (kulupõhimõte).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse RLS-i § 1161, sätestades, et: „ [k]oondumise menetlemise eest

tasutakse riigilõivu 4800 eurot“. Võrdluseks saab tuua näiteks Läti, kus asjaomane

riigilõivumäär on vahemikus 2000–8000 eurot9. Leedu konkurentsinõukogu kodulehe

andmetel10 olid lõivud 2018. aastal vahemikus 3000–10 000 eurot, 2019. aastal 2700–

9000 eurot, 2021. aastal 3300–11 000 eurot ja 2022. aastal 6200–18 600 eurot.

Riigilõivumäärad vaadatakse üle kord aastas 1. märtsiks ja need sõltuvad eelmise aasta

koondumisega seotud kuludest.

Keskmiselt on Eestis aastas 30 koondumist, 2022. aastal samas oli neid üle 50. RLS-i § 4 lõike 1

kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, arvestades toimingu tegemisega kaasnevaid kulusid –

seega on eelnõus lähtutud kulupõhimõttest. Selline lähenemine on kooskõlas õiguskindluse ja

läbipaistvuse põhimõttega, sest ka edaspidi on tegemist fikseeritud riigilõivumääraga. Määr

4800 eurot on leitud koondumiste menetluste aastase kogukulu ning menetluste keskmise arvu

suhtena (andmed on leitavad tabelis 1).

Osades riikides määrab konkurentsiasutus riigilõivu pärast koondumise kohta otsuse tegemist,

näiteks on nii Saksamaal, kus Bundeskartellamt’i juhend näeb ette, et riigilõivu määr

määratakse tööjõu- ja muude kulude põhjal, võttes arvesse koondumise majanduslikku tähtsust.

Üldjuhul ei tohi riigilõiv ületada 50 000 eurot, kuid erandjuhtudel võib seda kahekordistada.

See tähendab, et ettevõtja võib alles pärast koondumisele loa saamist avastada, et temalt

nõutakse 100 000 eurot riigilõivu11.

(https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Majandus.%20Arhiiv__Palk%20ja%20toojeukulu.%20Arhiiv/

PA001) 8 RT I, 28.09.2023, 7 9 Läti konkurentsinõukogu kodulehe andmed, https://www.kp.gov.lv/en/merger-control. 10 Vt lähemalt: https://kt.gov.lt/en/news/lithuanian-competition-authority-updates-merger-filing-fees. 11 Vt lähemalt dokumendist „Merkblatt zur deutschen Fusionskontrolle“ (2022):

https://www.bundeskartellamt.de/SharedDocs/Publikation/DE/Merkblaetter/Merkblatt_Deutsche_Fusionskontrol

le_Aug_2022.html?nn=298214.

Vt samuti „Practical Guide to German Merger Control“, Clifford Chance (2019),

https://www.cliffordchance.com/content/dam/cliffordchance/briefings/2019/02/Practical_Guide_to_German_Me

rger_Control.pdf.

4

Eelnõu § 2 sätestab, et seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna seaduse rakendamine ei

eelda ettevalmistustegevusi, IT-arendusi ega huvigruppidele kohanemisaega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta riigisisesesse õigusesse üle ühtegi Euroopa Liidu õigusakti.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu näeb ette koondumise kontrolli riigilõivu suurendamise seniselt 1920 eurolt 4800

eurole. Eelnõuga kavandatavad muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju. Samuti

ei mõjuta muudatused riigi julgeolekut ja välissuhteid, elu- ja looduskeskkonda,

regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Küll aga on muudatustel mõju

majandusele (koondumise osapoolte riigilõiv) ja riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile).

Mõju sihtrühm – ettevõtjad

Statistikaameti andmetel12 on Eestis 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtjaid

153 883. Ettevõtjaid, kellele KonkS-st tulenev koondumiste kontrolli regulatsioon laieneb, on

oluliselt vähem (kontrollitavaid koondumisi on keskmiselt 30 aastas, vt selle kohta tabel allpool

käesolevas seletuskirjas).

KonkS-i § 21 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet koondumist, kui koondumise osaliste

eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe

koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Riigilõivu suurenemisel

ilmselt ei ole koondumiste teadete arvule märkimisväärset mõju, kuna otsuste tegemisel

lähtutakse ärivajadustest ja majanduslikest huvidest ning riigilõivu suurus ei tohiks nimetatud

summade suurust arvestades olla takistuseks.

Suurim mõju on muudatusel ettevõtluskeskkonnale. Muudatuse eesmärk on suurendada

koondumiste kontrolli riigilõivumäära, muu hulgas selleks, et Konkurentsiamet saaks

efektiivselt täita talle seadusega pandud ülesandeid. Suuremal riigilõivumääral on mõju

koondumise osalistele, kes riigilõivu tasuma peavad, samas ei ole koondumiste üldarv Eestis

(st muudatusest otseselt mõjutatud ettevõtjate arv) väga suur, samuti ei kaasne muudatusega

halduskoormuse suurenemist. Täiendav kulu ettevõtjatele ühe koondumise puhul on 2880

eurot.

12 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused

5

Mõju olulisus

Mõju vahetu sihtgrupp, ulatus ja sagedus on väike, kuna koondumisi on Eestis keskmiselt

aastas 30 ja nendega seotud ettevõtete arv pigem väike, võrrelduna majanduslikult aktiivsete

ettevõtete üldarvuga Eestis. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk ei ole suur, kuna ei ole

ette näha koondumiste teadete arvu vähenemist lihtsalt sellepärast, et sellega kaasnevat

riigilõivu mõnevõrra suurendatakse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Koondumiste menetlemisega seotud kulud kaetakse Konkurentsiameti eelarvest.

Konkurentsiametis menetlevad koondumisi (teadete vastuvõtmine ja nende edasine analüüs)

konkurentsijärelevalve osakonna neli täistöökohaga ametnikku. Konkurentsiamet menetleb

aastas senise praktika kohaselt u 30–40 koondumist ja iga koondumise menetlemise eest laekub

riigikassasse riigilõiv 1920 eurot, mis nt 5 aasta keskmist summat hinnates on olnud kokku

84 480 eurot (vt tabel 1).

Koondumiste menetluste kogukulu on 2023. aastal 187 400 eurot (tabel 1). Riigilõivumäärade

ajakohastamine, suurendades nende määra 4800 eurole, on vajalik, arvestades muu hulgas

inflatsiooni ning viimase viie aasta majandusolukorda, kuna ka menetlusega seotud kulud on

suurenenud. 2023. aasta menetluste arvu näitel oleks täiendav tulu riigieelarvesse

riigilõivumäära tõstmisel 4800 eurole 89 280 eurot.13

Tabel 1. Koondumiste menetluste kulu 10 ja 5 aasta keskmise menetluste arvu põhjal ning

2023. aastal

Allikas: Konkurentsiamet (09.05.2024)

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses ei ole vaja välja töötada rakendusakti.

13 Arvutuskäik, tuginedes tabeli 1 andmetele: (31*4800) - (31*1920) = 89 280.

6

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril, kuna seaduse rakendamine ei eelda

ettevalmistustegevusi, IT-arendusi ega huvigruppidele kohanemisaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Advokatuurile.