Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste seadus

Austatud sotsiaalkaitseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 9 lõikega 4 sätestatakse ministeeriumitele enda ja oma valitsemisala asutuste

kohta § 9 lõikes 1 sätestatud edendamiskohustuse täitmise kohta ülevaate esitamise

kohustus riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 33¹ lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määruses sätestatud tulemusaruandes. Rahandusministeerium ei nõustu

sellise kohustuse sätestamisega tulemusaruande osana järgmistel põhjustel.

1.1.RES § 20 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr

117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kohaselt toimub valdkonna arengukava aruandlus

tulemusaruandluse raames programmide ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu (§ 4

lg 2). Vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul (hiljemalt kolm aastat enne

kestuse lõppu) hinnatakse ka valdkonna arengukava elluviimist (§ 4 lg 3).

Programmi aruandlus toimub Vabariigi Valitsuse 19.12.2029 määruse nr 112

„Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning

riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest

tulenevate aruannete esitamise kord“ (edaspidi RES-RE kord) kohaselt.

RES-RE korra kohaselt koostatakse tulemusaruanne tulemusvaldkonna (TUV) ja

programmide eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite

kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal. Tulemusaruanded on sisendiks

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja riigi majandusaasta koondaruande

koostamisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamisele (§

14).

Tegemist on tervikliku süsteemiga, kuhu võrdõiguslikkus valdkonnana peaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla samuti sobituma: arengukava

– TUV – programm jne. Seda kõike seiratakse tulemusaruandlusega. Teiste

Teie 23.05.2024 nr 2-2/1450-1,

MKM/24-0529/-1K

Meie 20.06.2024 nr 1.1-11/2420-2

2

ministeeriumite puhul ei ole aga tegemist poliitika kujundamise valdkonnaga.

Nende jaoks on võrdõiguslikkus kaasuv üldine teema, millega peaks arvestama

nagu peaks kõik arvestama ka keskkonnasäästlikkusega, energiasäästlikkusega,

eelarvevahendite kokkuhoiuga, nutikate lahendustega, isikuandmete kaitsega jne.

Programmi tulemusaruande kohta on RES-RE korras ka sätestatud, mida selles

kajastatakse (§ 15) ning sellest on otseselt näha, et kõik andmed on seotud TUV-

de ja programmidega (ja mis peaksid lähtuma vastava ministeeriumi

valdkondadest). Nagu määruse pealkiri ja reguleerimisala (§ 1) ütleb, on tegemist

riigieelarve seadusest tuleneva aruandega ning selle eesmärk on lühidalt öeldes

riigieelarve vahendite kasutamise seire lähtudes tegevuspõhisest vaatest (§ 14 lg

1) ning tulevaste tegevuste ja eelarvete planeerimine (§ 14 lg 2).

1.2.Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias Eesti 2035 kinnitatud

strateegilised sihid ja aluspõhimõtted hõlmavad endas horisontaalseid põhimõtteid

sooline võrdsus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Samuti püüdlemist

regionaalselt tasakaalustatuma arengu suunas ning keskkonna ja kliima aspektide

arvestamist läbivalt kõigis poliitikavaldkondades. Nimetatud väärtuste suunas

püüdlemist tuleb hinnata ühtsetel alustel ning seda saab teha läbi Eesti 2035

näitajate. Eesti 2035 näitajad „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“ võimaldavad anda aru,

kuidas iga ministeerium oma valitsemisalas toetab ja edendab soolist võrdsust ja

võrdseid võimalusi. Tulemusaruanne kajastab Eesti 2035 sihtidesse panust ning

annab ülevaate aluspõhimõtete hoidmisest. Soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste arenguid saab strateegia Eesti 2035 aluspõhimõte näitajatega seotult

tulemusaruandes paremini välja tuua, aga neid ei saa aruandluse mõttes vaadelda

eraldi.

Seega programmi tulemusaruanne ei ole see koht, kus asutused peaksid hindama

oma tegevusi lähtudes soolisest võrdõiguslikkusest, kuna see ei ole seotud

tulemusaruandluse eesmärgiga ja viiks selle tuuma mujale. Antud seire jaoks on

mõistlik kasutada näiteks VAK juhtkomisjone.

1.3.Eelnõu § 32 lg 1 p 3 kohaselt esitab võrdsusnõukogu käesoleva seaduse § 9 lõike

4 alusel antud ülevaadete põhjal Vabariigi Valitsusele regulaarselt ülevaateid

kohustuste täitmise kohta ning teeb ettepanekuid valdkondlike arengukavade ja

programmide muutmiseks. Isegi kui eelmistes punktides toodud märkuseid mitte

arvestada, ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kuidas need aruanded

võrdusnõukoguni jõuavad. RES § 33¹ lõike 5 alusel kehtestatud määrusest tuleneb,

et tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile.

Eelnõuga RES-i ega viidatud määrust kavas muuta ei ole.

2. Eelnõu § 24 lõikes 4 sätestatakse voliniku ja tema kantselei tegevuse detailne

finantseerimise regulatsioon. Rahandusministeerium ei poolda rahastamise nii täpset

kirjeldust eriseaduses (kuidas riigieelarves üht või teist rida peaks esitama), sest pole

teada, kuidas riigieelarve detailsus võib muutuda ja kui see muutub, on vaja ka

eriseadust muuta. Ka seletuskirjas märgitud põhjenduse „sõltumatuse tagamiseks“

kajastamine võib muutuda. Eelnevast tulenevalt eelistame abstraktsemat sõnastust

„finantseeritakse riigieelarvest“.

3

3. Eelnõu § 25 lõike 4 kohaselt nimetatakse volinik ametisse viieks aastaks. Samamoodi

on voliniku teenistustähtaeg sätestatud ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 23 lõike

2 punktis 6. Sarnase regulatsiooni kahekordse kehtestamise vältimiseks teeme

ettepaneku täiendada eelnõu § 34 uue punktiga, millega tunnistatakse kehtetuks ATS

§ 23 lõike 2 punkt 6. Kui selline muudatus eelnõus tehakse, tuleb muuta ka sama

paragrahvi punkti 1 ning jätta sealt välja ATS § 23 lõike 2 punkt 6.

4. Palume täpsustada eelnõu §-s 25 sätestatud voliniku valimise regulatsiooni. Lõike 1

kohaselt kuulutatakse voliniku ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss ning sama

paragrahvi teise lõike järgi korraldab konkurssi ministri moodustatud voliniku valiku

komisjon. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole täpsustatud, kas sellisele konkursile

laienevad ka ATS §-de 16-20 nõuded. Palume seletuskirjas täpsustada, kas ja millises

ulatuses kohaldatakse voliniku valimise konkursile ATS-is sätestatud nõuded.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Elo Piksarv 5982 5069

[email protected]

Ingrid Niid 5885 1359

[email protected]

Elis-Ketter Müürsepp 5304 5154

[email protected]

Agnes Peterson 58851301

[email protected]