2
ministeeriumite puhul ei ole aga tegemist poliitika kujundamise valdkonnaga.
Nende jaoks on võrdõiguslikkus kaasuv üldine teema, millega peaks arvestama
nagu peaks kõik arvestama ka keskkonnasäästlikkusega, energiasäästlikkusega,
eelarvevahendite kokkuhoiuga, nutikate lahendustega, isikuandmete kaitsega jne.
Programmi tulemusaruande kohta on RES-RE korras ka sätestatud, mida selles
kajastatakse (§ 15) ning sellest on otseselt näha, et kõik andmed on seotud TUV-
de ja programmidega (ja mis peaksid lähtuma vastava ministeeriumi
valdkondadest). Nagu määruse pealkiri ja reguleerimisala (§ 1) ütleb, on tegemist
riigieelarve seadusest tuleneva aruandega ning selle eesmärk on lühidalt öeldes
riigieelarve vahendite kasutamise seire lähtudes tegevuspõhisest vaatest (§ 14 lg
1) ning tulevaste tegevuste ja eelarvete planeerimine (§ 14 lg 2).
1.2.Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias Eesti 2035 kinnitatud
strateegilised sihid ja aluspõhimõtted hõlmavad endas horisontaalseid põhimõtteid
sooline võrdsus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Samuti püüdlemist
regionaalselt tasakaalustatuma arengu suunas ning keskkonna ja kliima aspektide
arvestamist läbivalt kõigis poliitikavaldkondades. Nimetatud väärtuste suunas
püüdlemist tuleb hinnata ühtsetel alustel ning seda saab teha läbi Eesti 2035
näitajate. Eesti 2035 näitajad „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“ võimaldavad anda aru,
kuidas iga ministeerium oma valitsemisalas toetab ja edendab soolist võrdsust ja
võrdseid võimalusi. Tulemusaruanne kajastab Eesti 2035 sihtidesse panust ning
annab ülevaate aluspõhimõtete hoidmisest. Soolise võrdsuse ja võrdsete
võimaluste arenguid saab strateegia Eesti 2035 aluspõhimõte näitajatega seotult
tulemusaruandes paremini välja tuua, aga neid ei saa aruandluse mõttes vaadelda
eraldi.
Seega programmi tulemusaruanne ei ole see koht, kus asutused peaksid hindama
oma tegevusi lähtudes soolisest võrdõiguslikkusest, kuna see ei ole seotud
tulemusaruandluse eesmärgiga ja viiks selle tuuma mujale. Antud seire jaoks on
mõistlik kasutada näiteks VAK juhtkomisjone.
1.3.Eelnõu § 32 lg 1 p 3 kohaselt esitab võrdsusnõukogu käesoleva seaduse § 9 lõike
4 alusel antud ülevaadete põhjal Vabariigi Valitsusele regulaarselt ülevaateid
kohustuste täitmise kohta ning teeb ettepanekuid valdkondlike arengukavade ja
programmide muutmiseks. Isegi kui eelmistes punktides toodud märkuseid mitte
arvestada, ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kuidas need aruanded
võrdusnõukoguni jõuavad. RES § 33¹ lõike 5 alusel kehtestatud määrusest tuleneb,
et tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile.
Eelnõuga RES-i ega viidatud määrust kavas muuta ei ole.
2. Eelnõu § 24 lõikes 4 sätestatakse voliniku ja tema kantselei tegevuse detailne
finantseerimise regulatsioon. Rahandusministeerium ei poolda rahastamise nii täpset
kirjeldust eriseaduses (kuidas riigieelarves üht või teist rida peaks esitama), sest pole
teada, kuidas riigieelarve detailsus võib muutuda ja kui see muutub, on vaja ka
eriseadust muuta. Ka seletuskirjas märgitud põhjenduse „sõltumatuse tagamiseks“
kajastamine võib muutuda. Eelnevast tulenevalt eelistame abstraktsemat sõnastust
„finantseeritakse riigieelarvest“.